Rahvasta Leviaatan_

Peatükk 14—Hilisemad Inglise Reformaatorid
Ajal, mil Luther avas suletud Piibli Saksa rahvale, tegi Tyndale Jumala Vaimu juhatusel
sedasama Inglismaal. Wyclif oli tõlkinud Piibli ladinakeelsest tekstist, mis oli üsna vigane.
Tema tõlge ei levinud trükikirjas ja käsitsi kirjutatud koopiad maksid nii palju, et ainult
rikkad inimesed ja aadlikud võisid seda endale muretseda. Tegelikult oli rahval rangelt
keelatud Piiblit lugeda ja seetõttu oli Pühakiri Inglismaal väga kitsas ringluses. 1516. aastal,
üks aasta enne Lutheri teeside ilmumist, oli Erasmus kirjutanud nii kreekakui ladinakeelse
Uue Testamendi. See oli esimene kord, kui Jumala Sõna trükiti algkeeles. Selle töö käigus
parandati paljud endistes käsikirjades ilmnenud vead ning Pühakirja mõte anti edasi
selgemini. Selle varal said paljud haritlased parema arusaamise tõest ning see omakorda
andis usupuhastustööle uut hoogu. Ent lihtrahvas oli endiselt peaaegu et ilma Jumala Sõnata.
Tyndale asuski lõpule viima tööd, mida Wyclif oli alanud, nimelt andma kaasmaalastele
Piibli. Hoolsa üliõpilase ja tõsise tõeotsijana oli ta ise evangeeliumi vastu võtnud Erasmuse
kreekakeelse Testamendi kaudu. Ta jutlustas oma veendumusi kartmatult ning rõhutas, et
kõiki õpetusi tuleb läbi katsuda Pühakirjaga. Ühe paavstluse pooldaja väitele nagu oleks
Piibel antud ainult kirikule ja nagu tohiks ainult kirik üksi seda seletada, vastas Tyndale:
„Kas te teate, kes on õpetanud kotkast saaki leidma? Seesama Jumal õpetab oma näljaseid
lapsi leidma Isa Tema Sõnast. Selle asemel, et meile Pühakirja õpetada, olite just teie need,
kes peitsite seda meie eest! Teie põletate tõekuulutajaid ja kui te saaksite, põletaksite te ka
Pühakirja.“ (D’Aubigne, „History of the Reformation of the Sixteenth Century,“ kd. 18, ptk.
4.) {SV 180.2}
Tyndale jutlused äratasid suurt huvi. Paljud võtsid tõe vastu. Kuid preestrid olid valvsad
ja niipea, kui Tyndale ühest paikkonnast lahkus, püüdsid nad ähvarduste ja tõe väänamisega
tema tööd lõhkuda. Väga sageli oli neil ka edu. „Mida peaks küll tegema?“ hüüdis Tyndale.
„Ajal, mil ma. külvan ühes paigas, rüüstavad vaenlased põllul, kust äsja lahkusin. Ma ei saa
olla kõikjal. Oo, kui kristlased saaksid Pühakirja oma keeles, siis võiksid nad sofistidele
vastu seista! Ilma Piiblita on võimatu lihtliikmeid tões kinnitada* (Samas, kd. 18, ptk.
4.) {SV 181.1}
„Jehoova templis,“ ütles ta, „lauldi vaimulikke laule heebrea keeles. Kas meie keskel ei
peaks evangeeliumi kuulutatama inglise ikeeles? ... Kas kirikul peaks keskpäeval olema
vähem valgust kui koidikul? ... Kristlased peavad lugema Uut Testamenti oma emakeeles!“
Kiriku doktorid ja õpetajad olid omavahel eriarvamusel. Ainult Piibli kaudu võisid inimesed
tulla tõetundmisele. „Uks hoiab ühe, teine teise doktori poole... Samal ajal räägivad need
autorid üksteisele vastu. Kuidas võime siis meie vahet teha selle vahel, kes räägib õigust ja
kes pooldab valet? ... Kuidas? ... Kindlasti ainult Jumala Sõna abil!“ (Samas, kd. 18, ptk.
4.) {SV 181.2}
145