Rahvasta Leviaatan_

bibliomaniapublications
from bibliomaniapublications More from this publisher
12.07.2024 Views

Temasse tunnistas. Kõigi rahvaste hulgast saavad õndsaks need, kes iganes usuvad kogu südamest Jeesusesse Kristusesse. Meie, Kristuse sulaste kohustuseks on austada ja järgida evangeeliumi.“ (D’Au bigne, Londoni väljaanne, 8. kd. ptk. 9). Selle konverentsi tagajärjel võttis üks piiskopi saadikutest reformeeritud usu vastu. {SV 130.3} Nõukogu keeldus astumast samme Zwingli vastu ja Rooma valmistus uueks rünnakuks. Kui usupuhastajale teatati vaenlaste salasepitsustest, ütles ta: „Las nad tulevad; ma kardan neid sama vähe kui rannakalju selle jalamil mürisevaid laineid.“ (Wylie, 8. kd. ptk. 11). Vastaste jõupingutused edendasid tegelikult seda tööd, mida nad püüdsid hävitada. Tõde levis aina edasi. Tõe pooldajaile Saksamaal, keda heidutas Lutheri kadumine, andis uut julgust evengeeliumi edu Šveitsis. {SV 131.1} Sedamööda kuidas reformatsioon Zürichis juurdus, avaldusid selle viljad pahede vähenemise ja distsipliini süvenemise näol. „Meie linnas on rahu eluase,“ kirjutas Zwingli, „pole riidu, silmakirjatsemist, kadedust ega tülisid. Kust veel võib tulla selline kooskõla kui mitte Issandalt ja õpetusest, mis tagab rahu ja jumalakartuse!“ (samas, 8. kd. ptk. 15). {SV 131.2} Reformatsiooni võidud õhutasid paavstlasi veelgi energilisemale vastutööle. Nähes, kui vähe oli saavutatud tagakiusamisega Lutheri töö mahasurumisel Saksamaal, otsustasid nad reformatsiooni vastu võidelda oma relvadega. Otsustati korraldada avalik vaidlus Zwingliga. Kuna initsiatiiv tuli paavstlaste poolt, valisid nemad endale soodsa võistluspaiga ja sobivad vahekohtunikud, et tagada kindel võit. Püüdes Zwinglit korrakski oma võimusesse saada, hoolitsesid nad igati selle eest, et ta nende peost ei pääseks. Kui juht õnnestuks vaikima panna, puruneks kiiresti kogu liikumine. See eesmärk jäi loomulikult suure saladuskatte alla. {SV 131.3} Vaidluse kohaks määrati Baden, kuid Zwingli ei sõitnud sinna. Zürichi linnanõukogu pidas paavstlaste kavatsusi kahtlasteks. Hoiatusena mõjusid ka tuleriidad paavstlikes kantonites, mis süüdati evangeeliumi tunnistajate pärast ning seetõttu ei lubanud nad oma hingekarjasel elu ohtu seada. Zürichis oli Zwingli valmis kohtuma kõigi Rooma esindajatega, kuid minna Badenisse, kus oli just valatud tõe eest seisvate märtrite verd, tähendas minna kindlasse surma. Reformeeritud usku valiti esindama Ökolampadius ja Haller. Rooma eestvõitlejaks oli kuulus dr. Eck, keda toetas hulk õpetatud doktoreid ja prelaate. {SV 131.4} Kuigi Zwignli ise ei viibinud sellel dispuudil, oli tema mõju tuntav. Kõik sekretärid valiti paavstlaste poolt ja teistel keelati surmanuhtluse ähvardusel märkmeid teha. Sellest hoolimata sai Zwingli iga päev usaldusväärse aruande Badenis räägitu kohta. Üks üliõpilane, kes osales väitlustel, kirjutas igal õhtul ülevaate päeval esitatust. Teised kaks üliõpilast toimetasid selle aruande ja Ökolampadiuse kirja igal õhtul Zwingli kätte Zürichis. Reformaator vastas, andis nõu ja soovitusi. Ta kirjutas vastused öösel, ja varahommikul pöördusid üliõpilased Zwingli nõuannetega Badenisse. Et vältida linnaväravas valvurite 106

kahtlustusi, kandsid noormehed pea peal korve kodulindudega ning pääsesid niiviisi takistamatult läbi. {SV 131.5} Selliselt võitles Zwingli oma kavalate vastastega. „Ta tegi oma mõtiskluste, unetute ööde ja Badenisse saadetud nõuannetega rohkem tööd, kui siis, kui ta oleks sellest vaidlusest isiklikult osa võtnud,“ ütles Myconius. (D’Aubigne. 11. kd. ptk. 13). {SV 132.1} Oodatava võidurõõmu pärast õhevil paavstlased olid Badenisse tulnud pidurõivais. Nad sõid luksuslikult, nende laudu katsid kõige kallimad hõrgutised ja ülihead veinid. Oma vaimulike kohustuste koormat kergendasid nad lõbutsemise ja pidutsemisega. Silmatorkava kontrasti lõi reformaatorite lihtne välimus, keda rahvas pidas peaaegu et kerjusteks. Oma lihtsa toidulaua taga ei viitnud nad pikalt aega. Ökolampadiuse majaperemees, kes kostilisel vargsi silma peal hoidis, leidis, et noormees alati kas uuris või palvetas. Suure imestusega pidi majaperemees nentima, et ketser oli vähemalt „väga vaga“. {SV 132.2} Koosolekul „tõusis Eck kõrgilt kunstipäraste kaunistustega kantslisse, kuna alandlik Ökolampadius, kodukootud rõivais nagu ta oli, pidi istuma oma vastase ette jämedalt tahutud järile.“ (samas, kd. 11, ptk. 13). Ecki iseloomustas mürisevalt vali hääl ja silmatorkav enesekindlus. Tema innukust ergutas lootus saada usu kaitmise eest vääriline rahaline tasu ja kuulsus. Kui argumentidest puudu tuli, võttis ta tarvitusele solvangud ja isegi sõimu. {SV 132.3} Tagasihoidlik ja ennast mitteusaldav Ökolampadius oli alguses võitlusest kõrvale hoidunud, kuid nüüd ütles ta pühalikult: „Ma ei tunnista ühtegi teist mõõdupuud peale Jumala Sõna.“ (samas, kd. 11, ptk. 13). Kuigi käitumise poolest õrn ja viisakas, osutus ta võimekaks ja kohkumatuks. Sellal, kui paavstlased toetusid harjumuslikult kiriku tavadele, toetus reformaator ustavalt Pühakirjale. „Tavad,“ ütles ta, „ei oma meil Šveitsis mingit jõudu, kui need ei ole kooskõlas konstitutsiooniga. Usuasjus on meie konstitutsiooniks Piibel.“ (samas, 11. kd. ptk. 13). {SV 132.4} Kontrast kahe vastasleeri vahel ei jäänud mõjuta. Reformaatori rahulik selge arutlus, esitatuna väga delikaatselt ja tagasihoidlikult, mõjutas sügavalt paljusid inimesi, kelles Ecki hooplevad ja segased väited vastumeelsust tekitasid. {SV 133.1} Vaidlus kestis kaheksateist päeva. Selle lõpul kõnelesid paavstlased suure eneseusaldusega võidust. Kuna enamus saadikuist oli Rooma poolt, kuulutas Riigipäev reformaatori võidetuks ja vastased koos oma juhi Zwingliga kirikust välja heidetuks. Siiski näitas see koosolek ilmekalt, kellel oli õigus. Avalik esinemine andis protestantlusele hoogu ja varsti pärast seda kuulutasid tähtsad linnad Bern ja Basel, et nad pooldavad reformatsiooni. {SV 133.2} 107

kahtlustusi, kandsid noormehed pea peal korve kodulindudega ning pääsesid niiviisi takistamatult<br />

läbi. {SV 131.5}<br />

Selliselt võitles Zwingli oma kavalate vastastega. „Ta tegi oma mõtiskluste, unetute ööde<br />

ja Badenisse saadetud nõuannetega rohkem tööd, kui siis, kui ta oleks sellest vaidlusest<br />

isiklikult osa võtnud,“ ütles Myconius. (D’Aubigne. 11. kd. ptk. 13). {SV 132.1}<br />

Oodatava võidurõõmu pärast õhevil paavstlased olid Badenisse tulnud pidurõivais. Nad<br />

sõid luksuslikult, nende laudu katsid kõige kallimad hõrgutised ja ülihead veinid. Oma<br />

vaimulike kohustuste koormat kergendasid nad lõbutsemise ja pidutsemisega. Silmatorkava<br />

kontrasti lõi reformaatorite lihtne välimus, keda rahvas pidas peaaegu et kerjusteks. Oma<br />

lihtsa toidulaua taga ei viitnud nad pikalt aega. Ökolampadiuse majaperemees, kes kostilisel<br />

vargsi silma peal hoidis, leidis, et noormees alati kas uuris või palvetas. Suure imestusega<br />

pidi majaperemees nentima, et ketser oli vähemalt „väga vaga“. {SV 132.2}<br />

Koosolekul „tõusis Eck kõrgilt kunstipäraste kaunistustega kantslisse, kuna alandlik<br />

Ökolampadius, kodukootud rõivais nagu ta oli, pidi istuma oma vastase ette jämedalt<br />

tahutud järile.“ (samas, kd. 11, ptk. 13). Ecki iseloomustas mürisevalt vali hääl ja<br />

silmatorkav enesekindlus. Tema innukust ergutas lootus saada usu kaitmise eest vääriline<br />

rahaline tasu ja kuulsus. Kui argumentidest puudu tuli, võttis ta tarvitusele solvangud ja<br />

isegi sõimu. {SV 132.3}<br />

Tagasihoidlik ja ennast mitteusaldav Ökolampadius oli alguses võitlusest kõrvale<br />

hoidunud, kuid nüüd ütles ta pühalikult: „Ma ei tunnista ühtegi teist mõõdupuud peale<br />

Jumala Sõna.“ (samas, kd. 11, ptk. 13). Kuigi käitumise poolest õrn ja viisakas, osutus ta<br />

võimekaks ja kohkumatuks. Sellal, kui paavstlased toetusid harjumuslikult kiriku tavadele,<br />

toetus reformaator ustavalt Pühakirjale. „Tavad,“ ütles ta, „ei oma meil Šveitsis mingit<br />

jõudu, kui need ei ole kooskõlas konstitutsiooniga. Usuasjus on meie konstitutsiooniks<br />

Piibel.“ (samas, 11. kd. ptk. 13). {SV 132.4}<br />

Kontrast kahe vastasleeri vahel ei jäänud mõjuta. Reformaatori rahulik selge arutlus,<br />

esitatuna väga delikaatselt ja tagasihoidlikult, mõjutas sügavalt paljusid inimesi, kelles Ecki<br />

hooplevad ja segased väited vastumeelsust tekitasid. {SV 133.1}<br />

Vaidlus kestis kaheksateist päeva. Selle lõpul kõnelesid paavstlased suure<br />

eneseusaldusega võidust. Kuna enamus saadikuist oli Rooma poolt, kuulutas Riigipäev<br />

reformaatori võidetuks ja vastased koos oma juhi Zwingliga kirikust välja heidetuks. Siiski<br />

näitas see koosolek ilmekalt, kellel oli õigus. Avalik esinemine andis protestantlusele hoogu<br />

ja varsti pärast seda kuulutasid tähtsad linnad Bern ja Basel, et nad pooldavad<br />

reformatsiooni. {SV 133.2}<br />

107

Hooray! Your file is uploaded and ready to be published.

Saved successfully!

Ooh no, something went wrong!