Rahvasta Leviaatan_
Temasse tunnistas. Kõigi rahvaste hulgast saavad õndsaks need, kes iganes usuvad kogu südamest Jeesusesse Kristusesse. Meie, Kristuse sulaste kohustuseks on austada ja järgida evangeeliumi.“ (D’Au bigne, Londoni väljaanne, 8. kd. ptk. 9). Selle konverentsi tagajärjel võttis üks piiskopi saadikutest reformeeritud usu vastu. {SV 130.3} Nõukogu keeldus astumast samme Zwingli vastu ja Rooma valmistus uueks rünnakuks. Kui usupuhastajale teatati vaenlaste salasepitsustest, ütles ta: „Las nad tulevad; ma kardan neid sama vähe kui rannakalju selle jalamil mürisevaid laineid.“ (Wylie, 8. kd. ptk. 11). Vastaste jõupingutused edendasid tegelikult seda tööd, mida nad püüdsid hävitada. Tõde levis aina edasi. Tõe pooldajaile Saksamaal, keda heidutas Lutheri kadumine, andis uut julgust evengeeliumi edu Šveitsis. {SV 131.1} Sedamööda kuidas reformatsioon Zürichis juurdus, avaldusid selle viljad pahede vähenemise ja distsipliini süvenemise näol. „Meie linnas on rahu eluase,“ kirjutas Zwingli, „pole riidu, silmakirjatsemist, kadedust ega tülisid. Kust veel võib tulla selline kooskõla kui mitte Issandalt ja õpetusest, mis tagab rahu ja jumalakartuse!“ (samas, 8. kd. ptk. 15). {SV 131.2} Reformatsiooni võidud õhutasid paavstlasi veelgi energilisemale vastutööle. Nähes, kui vähe oli saavutatud tagakiusamisega Lutheri töö mahasurumisel Saksamaal, otsustasid nad reformatsiooni vastu võidelda oma relvadega. Otsustati korraldada avalik vaidlus Zwingliga. Kuna initsiatiiv tuli paavstlaste poolt, valisid nemad endale soodsa võistluspaiga ja sobivad vahekohtunikud, et tagada kindel võit. Püüdes Zwinglit korrakski oma võimusesse saada, hoolitsesid nad igati selle eest, et ta nende peost ei pääseks. Kui juht õnnestuks vaikima panna, puruneks kiiresti kogu liikumine. See eesmärk jäi loomulikult suure saladuskatte alla. {SV 131.3} Vaidluse kohaks määrati Baden, kuid Zwingli ei sõitnud sinna. Zürichi linnanõukogu pidas paavstlaste kavatsusi kahtlasteks. Hoiatusena mõjusid ka tuleriidad paavstlikes kantonites, mis süüdati evangeeliumi tunnistajate pärast ning seetõttu ei lubanud nad oma hingekarjasel elu ohtu seada. Zürichis oli Zwingli valmis kohtuma kõigi Rooma esindajatega, kuid minna Badenisse, kus oli just valatud tõe eest seisvate märtrite verd, tähendas minna kindlasse surma. Reformeeritud usku valiti esindama Ökolampadius ja Haller. Rooma eestvõitlejaks oli kuulus dr. Eck, keda toetas hulk õpetatud doktoreid ja prelaate. {SV 131.4} Kuigi Zwignli ise ei viibinud sellel dispuudil, oli tema mõju tuntav. Kõik sekretärid valiti paavstlaste poolt ja teistel keelati surmanuhtluse ähvardusel märkmeid teha. Sellest hoolimata sai Zwingli iga päev usaldusväärse aruande Badenis räägitu kohta. Üks üliõpilane, kes osales väitlustel, kirjutas igal õhtul ülevaate päeval esitatust. Teised kaks üliõpilast toimetasid selle aruande ja Ökolampadiuse kirja igal õhtul Zwingli kätte Zürichis. Reformaator vastas, andis nõu ja soovitusi. Ta kirjutas vastused öösel, ja varahommikul pöördusid üliõpilased Zwingli nõuannetega Badenisse. Et vältida linnaväravas valvurite 106
kahtlustusi, kandsid noormehed pea peal korve kodulindudega ning pääsesid niiviisi takistamatult läbi. {SV 131.5} Selliselt võitles Zwingli oma kavalate vastastega. „Ta tegi oma mõtiskluste, unetute ööde ja Badenisse saadetud nõuannetega rohkem tööd, kui siis, kui ta oleks sellest vaidlusest isiklikult osa võtnud,“ ütles Myconius. (D’Aubigne. 11. kd. ptk. 13). {SV 132.1} Oodatava võidurõõmu pärast õhevil paavstlased olid Badenisse tulnud pidurõivais. Nad sõid luksuslikult, nende laudu katsid kõige kallimad hõrgutised ja ülihead veinid. Oma vaimulike kohustuste koormat kergendasid nad lõbutsemise ja pidutsemisega. Silmatorkava kontrasti lõi reformaatorite lihtne välimus, keda rahvas pidas peaaegu et kerjusteks. Oma lihtsa toidulaua taga ei viitnud nad pikalt aega. Ökolampadiuse majaperemees, kes kostilisel vargsi silma peal hoidis, leidis, et noormees alati kas uuris või palvetas. Suure imestusega pidi majaperemees nentima, et ketser oli vähemalt „väga vaga“. {SV 132.2} Koosolekul „tõusis Eck kõrgilt kunstipäraste kaunistustega kantslisse, kuna alandlik Ökolampadius, kodukootud rõivais nagu ta oli, pidi istuma oma vastase ette jämedalt tahutud järile.“ (samas, kd. 11, ptk. 13). Ecki iseloomustas mürisevalt vali hääl ja silmatorkav enesekindlus. Tema innukust ergutas lootus saada usu kaitmise eest vääriline rahaline tasu ja kuulsus. Kui argumentidest puudu tuli, võttis ta tarvitusele solvangud ja isegi sõimu. {SV 132.3} Tagasihoidlik ja ennast mitteusaldav Ökolampadius oli alguses võitlusest kõrvale hoidunud, kuid nüüd ütles ta pühalikult: „Ma ei tunnista ühtegi teist mõõdupuud peale Jumala Sõna.“ (samas, kd. 11, ptk. 13). Kuigi käitumise poolest õrn ja viisakas, osutus ta võimekaks ja kohkumatuks. Sellal, kui paavstlased toetusid harjumuslikult kiriku tavadele, toetus reformaator ustavalt Pühakirjale. „Tavad,“ ütles ta, „ei oma meil Šveitsis mingit jõudu, kui need ei ole kooskõlas konstitutsiooniga. Usuasjus on meie konstitutsiooniks Piibel.“ (samas, 11. kd. ptk. 13). {SV 132.4} Kontrast kahe vastasleeri vahel ei jäänud mõjuta. Reformaatori rahulik selge arutlus, esitatuna väga delikaatselt ja tagasihoidlikult, mõjutas sügavalt paljusid inimesi, kelles Ecki hooplevad ja segased väited vastumeelsust tekitasid. {SV 133.1} Vaidlus kestis kaheksateist päeva. Selle lõpul kõnelesid paavstlased suure eneseusaldusega võidust. Kuna enamus saadikuist oli Rooma poolt, kuulutas Riigipäev reformaatori võidetuks ja vastased koos oma juhi Zwingliga kirikust välja heidetuks. Siiski näitas see koosolek ilmekalt, kellel oli õigus. Avalik esinemine andis protestantlusele hoogu ja varsti pärast seda kuulutasid tähtsad linnad Bern ja Basel, et nad pooldavad reformatsiooni. {SV 133.2} 107
- Page 63 and 64: Peatükk 6—Tõe tšempionid Böö
- Page 65 and 66: Teated Praha „ususegadusest“ j
- Page 67 and 68: Konstantsis kutsuti kokku üldine k
- Page 69 and 70: ees pühalikku ja õiget protesti p
- Page 71 and 72: leivaga. Mõne kuu pärast tõid va
- Page 73 and 74: Jälle puhkes raevutorm ja Hieronym
- Page 75 and 76: vägi. Ristisõdijaid haaras üle-l
- Page 77 and 78: Peatükk 7—Revolutsioon Puhkeb Ne
- Page 79 and 80: minul selleks õigus ... Kui see ol
- Page 81 and 82: Katoliku kirik oli muutnud Jumala a
- Page 83 and 84: paavstluse andunud pooldajad, kes o
- Page 85 and 86: vahistama ning alistuma sundima. Ju
- Page 87 and 88: Lutheri jõupingutused ei jäänud
- Page 89 and 90: Ta jätkas: „Jumal karistab maail
- Page 91 and 92: järele teeb, on arvanud heaks aset
- Page 93 and 94: avaldati bulla, mis kuulutas Luther
- Page 95 and 96: Otsekohe määras riigipäev ametis
- Page 97 and 98: Sõnum reformaatori lähenemisest W
- Page 99 and 100: võimeliseks vastama ettenägelikku
- Page 101 and 102: Luther oli rääkinud saksa keeles;
- Page 103 and 104: Riigipäeva liikmed jagunesid selle
- Page 105 and 106: tegutseda, määras koguduse ja maa
- Page 107 and 108: südametunnistust, kes Jumala Sõna
- Page 109 and 110: ajal peitnud end klaastri kongi, ku
- Page 111 and 112: Töö Einsiedelnis valmistas Zwingl
- Page 113: sellesse tõppe. Raske seisund kõn
- Page 117 and 118: tegevus tekitas elevust. Lutheri ju
- Page 119 and 120: Ma tahan jutlustada, ma tahan kõne
- Page 121 and 122: autoriteedi ja õpetlaste ratsional
- Page 123 and 124: Peatükk 11— Vürstide protest Ü
- Page 125 and 126: soodsad võimalused avanevad tulevi
- Page 127 and 128: puudutab inimese vajadusi, kergesti
- Page 129 and 130: vaenlasega.“ Kuid teised julgusta
- Page 131 and 132: kirjutas Saksi kuurvürstile: „Me
- Page 133 and 134: Hämmastuse ja vastikustundega jät
- Page 135 and 136: nagu ütleb üks kirjamees, „suur
- Page 137 and 138: Reformeeritud usu õpetajad, kellel
- Page 139 and 140: osav võitleja teoloogilisel võitl
- Page 141 and 142: korraldati näiliselt „püha sakr
- Page 143 and 144: hüüdis üksmeelselt: „Me tahame
- Page 145 and 146: Raehoone ümber kihas raevutsev rah
- Page 147 and 148: hajusid väga kiiresti laiali üle
- Page 149 and 150: kirjutistega mõjustas Simonsit ref
- Page 151 and 152: Uue järelevaataja suureks õudusek
- Page 153 and 154: Peatükk 14—Hilisemad Inglise Ref
- Page 155 and 156: Tyndale ustavad sõbrad Barnes ja F
- Page 157 and 158: kangekaelsed. (David Laing, „The
- Page 159 and 160: Böömimaa rooma-katoliku tegelaste
- Page 161 and 162: Nagu kõikidel aegadel kiriku ajalo
- Page 163 and 164: Teised, kes arvasid, et „äravali
kahtlustusi, kandsid noormehed pea peal korve kodulindudega ning pääsesid niiviisi takistamatult<br />
läbi. {SV 131.5}<br />
Selliselt võitles Zwingli oma kavalate vastastega. „Ta tegi oma mõtiskluste, unetute ööde<br />
ja Badenisse saadetud nõuannetega rohkem tööd, kui siis, kui ta oleks sellest vaidlusest<br />
isiklikult osa võtnud,“ ütles Myconius. (D’Aubigne. 11. kd. ptk. 13). {SV 132.1}<br />
Oodatava võidurõõmu pärast õhevil paavstlased olid Badenisse tulnud pidurõivais. Nad<br />
sõid luksuslikult, nende laudu katsid kõige kallimad hõrgutised ja ülihead veinid. Oma<br />
vaimulike kohustuste koormat kergendasid nad lõbutsemise ja pidutsemisega. Silmatorkava<br />
kontrasti lõi reformaatorite lihtne välimus, keda rahvas pidas peaaegu et kerjusteks. Oma<br />
lihtsa toidulaua taga ei viitnud nad pikalt aega. Ökolampadiuse majaperemees, kes kostilisel<br />
vargsi silma peal hoidis, leidis, et noormees alati kas uuris või palvetas. Suure imestusega<br />
pidi majaperemees nentima, et ketser oli vähemalt „väga vaga“. {SV 132.2}<br />
Koosolekul „tõusis Eck kõrgilt kunstipäraste kaunistustega kantslisse, kuna alandlik<br />
Ökolampadius, kodukootud rõivais nagu ta oli, pidi istuma oma vastase ette jämedalt<br />
tahutud järile.“ (samas, kd. 11, ptk. 13). Ecki iseloomustas mürisevalt vali hääl ja<br />
silmatorkav enesekindlus. Tema innukust ergutas lootus saada usu kaitmise eest vääriline<br />
rahaline tasu ja kuulsus. Kui argumentidest puudu tuli, võttis ta tarvitusele solvangud ja<br />
isegi sõimu. {SV 132.3}<br />
Tagasihoidlik ja ennast mitteusaldav Ökolampadius oli alguses võitlusest kõrvale<br />
hoidunud, kuid nüüd ütles ta pühalikult: „Ma ei tunnista ühtegi teist mõõdupuud peale<br />
Jumala Sõna.“ (samas, kd. 11, ptk. 13). Kuigi käitumise poolest õrn ja viisakas, osutus ta<br />
võimekaks ja kohkumatuks. Sellal, kui paavstlased toetusid harjumuslikult kiriku tavadele,<br />
toetus reformaator ustavalt Pühakirjale. „Tavad,“ ütles ta, „ei oma meil Šveitsis mingit<br />
jõudu, kui need ei ole kooskõlas konstitutsiooniga. Usuasjus on meie konstitutsiooniks<br />
Piibel.“ (samas, 11. kd. ptk. 13). {SV 132.4}<br />
Kontrast kahe vastasleeri vahel ei jäänud mõjuta. Reformaatori rahulik selge arutlus,<br />
esitatuna väga delikaatselt ja tagasihoidlikult, mõjutas sügavalt paljusid inimesi, kelles Ecki<br />
hooplevad ja segased väited vastumeelsust tekitasid. {SV 133.1}<br />
Vaidlus kestis kaheksateist päeva. Selle lõpul kõnelesid paavstlased suure<br />
eneseusaldusega võidust. Kuna enamus saadikuist oli Rooma poolt, kuulutas Riigipäev<br />
reformaatori võidetuks ja vastased koos oma juhi Zwingliga kirikust välja heidetuks. Siiski<br />
näitas see koosolek ilmekalt, kellel oli õigus. Avalik esinemine andis protestantlusele hoogu<br />
ja varsti pärast seda kuulutasid tähtsad linnad Bern ja Basel, et nad pooldavad<br />
reformatsiooni. {SV 133.2}<br />
107