Kaevu 11 DP Sel 100506

Kaevu tn. 11 kinnistu detailplaneering. Seletuskiri. Töö nr.3906 1/8 

Tellija: Koveti OÜ 

Arhitektuurse osa projekteerija: Arhitektid Muru & Pere OÜ 

S I S U K O R D 

I M E N E T L U S D O K U M E N D I D 

1 Nõmme LOV-is 16.04.2009 toimunud Kaevu 11 DP eskiisi tutvustamise avaliku arutelu protokoll 

2 Väljavõte ajalehest Postimees 09.04.2009 (DP eskiisi tutvustamine) 

3 Väljavõte ajalehest Postimees 24.03.2009 (DP algatamine) 

4 Detailplaneeringu koostamise finantseerimise õiguse üle andmise leping 

5 Tallinna Linnaplaneerimise Amet 21.06.2006.a. nr 2-1/2384 

5.1 Detailplaneeringu algatamise taotlus 

5.2 Skeem detailplaneeringu ala ja kontaktvööndi piiri määramiseks 

II S E L E T U S K I R I 2 

1. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED, LÄHTEDOKUMENDID JA TEOSTATUD 

UURINGUD 2 

2. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE EESMÄRK 2 

3. OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS 2 

3.1 LINNAEHITUSLIK SITUATSIOON AJ SELLE ANALÜÜS 2 

3.2 MAAOMAND PLANEERITAVAL ALAL 3 

3.3 KEHTIVAD KITSENDUSED 3 

3.4 HALJASTUS 3 

4. PLANEERINGUGA KAVANDATAV 4 

4.1 LINNARUUM 4 

4.1.1 Vastavus üldplaneeringule ja Nõmme linnaosa üldplaneeringule 4 

4.1.2 Planeeringu idee 4 

4.1.3 Üldised arhitektuurinõuded 4 

4.1.4 Kavandatud kruntide ehitusõigus ja kasutamise tingimused 5 

4.2 TÄNAVAVÕRK JA LIIKLUSKORRALDUS 5 

4.3 KESKKONNAKAITSELISED ETTEPANEKUD 6 

4.3.1 Haljastus ja heakord 6 

4.3.2 Jäätmekäitlus 6 

4.4 TULEOHUTUSNÕUDED 7 

4.5 KURITEGEVUSE RISKE VÄHENDAVAD NÕUDED JA TINGIMUSED 7 

5. TEHNOVÕRGUD 7 

5.1 VEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON 7 

5.2 ELEKTRIVARUSTUS 8 

5.3 SIDEVARUSTUS 8 

5.4 SOOJAVARUSTUS 8 

5.5 NÕUDED TEHNORAJATISTE EHITUSPROJEKTIDE KOOSTAMISEKS 8 

6. LISAD 

6.1 Väljavõte Harju Maakohtu kinnistusos. kinnistusraamatu registriosast nr.1682801 (Kaevu 11) 

6.2 Puittaimestiku hinnang, Kaevu 11, Tallinn, Sulev Järve 2008 jaanuar 

6.3 Kaevu 11 naaberhooned ja kontaktvööndi arhitektuuriväärtuslikud hooned 

6.4 OÜ Jaotusvõrgu Tallinn-Harju Regioon, Tehn.tingimused võrkude ümberehituseks nr.160400 

6.5 Tallinna Vesi AS, Tehn.tingimused 23.07.09 PR/0925645-3 

6.6 Elion Ettevõtted AS, Telekommunikatsioonialased tehn.tingimused nr.13179869, 21.08.2009 

6.7 Kaevu 11 endise hoone foto 

6.8 Kaevu tänava vaated 

III J O O N I S E D 

1 Situatsiooniskeem DP-1 

2 Tugiplaan DP-2 

3 Kontaktvööndi linnaehituslik analüüs DP-3 

4 Põhijoonis DP-4 

5 Tehnovõrkude koondplaan DP-5 

6 Detailplaneeringu hoonestuseskiis 

IV K O O S K Õ L A S T U S T E T A B E L 

Kooskõlastused 

V T L P A S E I S U K O H A D 

1 Tallinna Linnaplaneerimise Amet 01.07.2008.a. nr 2-1/436-2




2 DP eskiisi põhijoonis 10.06.2008 

II S E L E T U S K I R I 

1. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED, LÄHTEDOKUMENDID JA TEOSTATUD 

UURINGUD 

Kaevu 11 kinnistu detailplaneeringu koostamise alused: 

• Tallinna üldplaneering 

• Tallinna linna ehitusmäärus (kinnitatud Tallinna Linnavolikogu 29.05.2003 määrusega nr.35) 

• Nõmme linnaosa ehitusmäärus (kinnitatud Tallinna Linnavolikogu 28.10.2004 määrusega nr.36) 

• Tallinna Linnavalitsuse 16. juuni 2004 määrus nr 61 (Detailplaneeringu eskiisi ja detailplaneeringu 

koostamise ning vormistamise nõuded) 

• Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 21.06.2006 kiri nr.2-1/2384 

• Muud kehtivad õigusaktid ja projekteerimisnormid 

Detailplaneeringu lähtedokumendid: 

• Tallinna Linnavolikogu 03.03.2005 määrus nr 17 kinnitatud Tallinna Haljastuse arengukava 

• Tallinna Linnavolikogu 16.11.2006 otsus nr 329 kinnitatud Tallinna parkimise korralduse arengukavas 

aastateks 2006-2014 

• Tallinna Linnavalitsuse 03.05.2006 määrus nr 34 kinnitatud „Puittaimestiku ja haljastuse inventeerimise 

kord” 

• Tallinna Linnavolikogu 25.08.2005 määrus nr 45 „Puude raie- ja hoolduslõikusloa andmise tingimused 

ja kord“ 

• Vabariigi Valitsuse 27.10.2004 määrusega nr 315 kinnitatud „Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded” 

Detailplaneeringu koostamiseks teostatud uuringud: 

• MÜ Kaevu tn 11 Topo-geodeetiline alusplaan tehnovõrkudega, OÜ Geoplan Eesti, 25.09.2007, 

Töö nr.07-335 

• Puittaimestiku hinnang, Kaevu 11, Tallinn, Sulev Järve 2008 jaanuar 

2. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE EESMÄRK 

Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on määrata krundi ehitusõigus kolme korteriga elamu 

rajamiseks. 

3. OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS 

3.1 LINNAEHITUSLIK SITUATSIOON JA SELLE ANALÜÜS 

Planeeritav ala asub Nõmme linnaosas Rahumäe rongijaama piirkonnas Pärnu maantee ja Vabaduse 

puiestee vahelisel alal. 

Krundil Kaevu 11 praegu hooneid ei ole. Varasemad hooned, mis lammutati, olid puidust eramu kivist 

juurdeehitusega ja garaazh koos puukuuriga. Vt foto Lisa 6.7 

Planeeritava ala ümbruskonnas on valdavalt eramud ja korterelamud.




Lähim virgestusala on Võidu puiestik kuni 250m kaugusel. 

Lähimad kaubanduskeskused on Järve kuni 1,2km ja Nõmme kuni 1,2km kaugusel. 

Lähim bussipeatus on Haava kuni 300m kaugusel. 

Lähim kool on Tallinna Rahumäe Põhikool kuni 300m kaugusel. 

Planeeritava ala kontaktvööndis ühistranspordi liiklust ei ole. Planeeritavale alale on lihtne sõita autoga 

Vabaduse puiestee või Pärnu maantee kaudu. Nendel teedel liigub ka ühistransport. Lähim rongijaam on 

Rahumäe. 

Vastavalt Nõmme linnaosa ehitusmäärusele on planeeritav ala on miljööväärtuslik ala ning II 

ehituspiirkond (min haljaspind 50% krundi pinnast, põhiliselt eramute ala). 

Kontaktvööndis on stiililiselt masinesteetikast lähtuvat funktsionalismi, traditsioonilisi äärelinna elamuid, 

eklektikat, rahvusromantismi, juugendit. Kaevu tänava sihil domineerib nõukogudeaegne modernne koolimaja. 

Põhihoonete tänavalt nähtavad seinamaterjalid on krohv (39% hoonetest), puit (39%), silikaattellis 

(20% hoonetest), betoonplaat, savitellis, valtsplekk, profiilplekk, klaas. Abihoonetel lisaks ka kergbetoonist 

plokk, eterniit, ristpalk, paekivi, sile tsinkplekk. Naaberkruntide põhihoonete 1.kr põranda kõrgus 

maapinnast on h=0,25…1,05m, räästa kõrgused on h=3,50…9,60m ja harja kõrgused on 9,25…10,75m. 

Tänavaäärsete naaberkruntide tänavapoolsete piirete kõrgused on h=1,46…1,57m ja h=1,19…1,26m. 

Planeeritava maa-ala suurus on 0,2ha. 

Planeeritava ala kontaktvööndisse ulatuvad 4 kehtestatud detailplaneeringut: 

DP001580 Sihi tn ja Side tn vahelise kvartaliosa detailplaneering. Kehtestatud 10.12.1998, linnavalitsuse 

korraldus 173. Sellel alal on 1 elamu (70%) ning ärikrunt (30%) ja 2 üksikelamu krunti. 

DP012600 Side tn 16 krundi detailplaneering. Kehtestatud 22.12.2003, linnavalitsuse korraldus 3005. 

Sellel alal on 2 üksikelamu krunti. 

DP021010 Kaevu tn 16 krundi detailplaneering. Kehtestatud 18.01.2006, linnavalitsuse korraldus 81-k. 

Sellel alal on 1 üksikelamu krunt. 

DP004040 Vabaduse pst, Haava tn, Kaevu tn ja Side tn vahelise kvartali detailplaneering. Kehtestatud 

13.08.2003, linnavalitsuse korraldus 1842. Sellel alal on 3 ärikrunti ja 12 üksikelamu krunti. 

3.2 MAAOMAND PLANEERITAVAL ALAL 

Planeeritaval maa-alal asuvad järgmised kinnistud: 

Aadress Pindala m² Kinn. nr Katastritunnus Sihtotstarve Omanik 

Kaevu 11 1800 1682801 78404:402:2980 Elamumaa Koveti Osaühing 

3.3 KEHTIVAD KITSENDUSED 

Planeeritaval maa-alal kehtivaid servituute ei ole. 

3.4 HALJASTUS 

Planeeritaval maa-alal puittaimestiku hinnang teostati 2008 jaanuaris dendroloog Sulev Järve poolt. 

Töö käigus identifitseeriti ala piiresse jäävad puud ja põõsad vastavalt geodeetilisele alusplaanile. 

Kinnistul Kaevu 11 ja vahetult selle kinnistu piiri taga registreeriti ca 43 üksikpuud või puude gruppi, neist 

10 on väärtuslikud (II väärtusklass), 18 olulised puud (III väärtusklass), 11 väheväärtuslikud (IV 

väärtusklass), 5 likvideeritavad puud (V väärtusklass). Puittaimede liikide arv kinnistul on 11, neist 8 on 

kodumaised. Kinnistu haljastuse väärtuslikum osa on männid.




Tallinna Rohealade Teemaplaneeringu info Kaevu 11 ümbruse kohta: pinnakate eriteraline liiv, pinnakatte 

paksus 40, aluspõhi keskordoviitsium (põhiliselt lubjakivi), põhjavee keskmiselt kaitstud ala, veekogud 

puuduvad, õhusaaste NO2 sisaldus õhus 115-171µg/m3. Kaevu 11 ei ole rohevõrgustiku roheala ega – 

koridor. Kaevu tänaval puudub tänavahaljastus. Lähim rohevõrgustiku element on linnaosa rohekoridor 

Sihi tänaval. Lähimad rohealad on Mustamäe metsa idaosa ja Võidu puiestik (vabaduse puiestee ääres). 

Palli tn.4 ja 6 on looduskaitse ala. Kaevu tänava välisruumi tüüp on parklinn, haljastus min 50%. Kaevu 11 

ümbruses arendusalasid ei ole. 

4. PLANEERINGUGA KAVANDATAV 

4.1 LINNARUUM 

4.1.1. Vastavus Tallinna üldplaneeringule ja Nõmme linnaosa ehitusmäärusele 

Tallinna üldplaneeringu kohaselt on planeeritav ala väikeelamute ala, kus paiknevad põhiliselt ühepere- ja 

ridaelamud, samuti üksikud 3-4 korruselised elamud ning kus võivad paikneda elamupiirkonda 

teenindavad asutused ning kaubandus-teenindusettevõtted. 

Detailplaneering vastab Tallinna üldplaneeringule. 

Vastavalt Nõmme linnaosa ehitusmäärusele on planeeritav ala on miljööväärtuslik ala ning II 

ehituspiirkond. 

Detailplaneering vastab Nõmme linnaosa ehitusmäärusele. 

4.1.2. Planeeringu idee 

Planeeritav kinnistu Kaevu 11 on Nõmme-Rahumäel Pärnu mnt ja Vabaduse pst vahelisal alal. Kinnistu 

on praegu hoonestamata. Planeering teeb ettepaneku rajada krundile kolme korteriga elamu. 

Elamu, krundile sissepääs ja autode parkimise ala on planeeritud krundi põhjapoolsesse serva. Elamu 

toad, terrassid ja rõdud on orienteeritud lõunasse vaatega oma krundile. Krundi põhjapoolne tsoon piirneb 

naaberkruntide abihoonetega. Hoovis, hoone kõrval on kaldpind soklikorruse ühiskasutusega 

puhkeruumidest välja pääsemiseks. 

Hoone suurus ja paiknemine vastavad Nõmme Ehitusmäärusele. 

4.1.3. Üldised arhitektuurinõuded 

Kuna on tegemist miljööväärtuslikuks tunnistatud alaga, peab hoone arhitektuur olema skaalalt, põhiliste 

materjalide ja detailide valikult kooskõlas lähiümbruse ehitistega ning arendama keskkonda harmooniliselt 

ilma silmatorkavate kontrastideta. Säilitamaks aedlinna intiimset mastaapi tuleb fassaadidel ruumiliselt 

rõhutada esimese korruse kõrgust. 

Hoone stiililised lähtekohad võivad olla nii olev funktsionalistlik masinesteetika kui traditsiooniline 

äärelinna arhitektuur. Arvestades aktiivset keskkonda, mille loovad ümbritsev stiilide rohkus, rohked 

isetekkelised abihooned ning juhuslikult kasvav haljastus, sobivad kõik lihtsad stiilid, näiteks minimalism ja 

ratsionalism. Hoone materjalid on seotud kontaktvööndi hoonete materjalidega. 

Hoonestusviis: lahtine. 

Maksimaalne korruselisus: elamul 2 maapealset korrust ja 1 maa-alune korrus; abihoonel 1 maapealne 

korrus. 

Maksimaalne kõrgus maapinnast: elamul 9m (katusehari), 8m (räästas); abihoonel 4m. 

1.korruse maksimaalne kõrgus: +0,00=abs.48,00m. 

Katusekalle: lamekatus, katusekalle 0° kuni 25° või katusekalle 35° kuni 50°




Katusematerjal: rullmaterjal, metall; kaldkatuse puhul võib hüdroisolatsiooni kihi katta fassaadikatte 

materjaliga. 

Välisviimistlus: põhilised viimistlusmaterjalid: puit, krohv, betoon, tellis; viimistlusplaatide või vormiplaatide 

suurus max 0,9m2. 

Stiil: funktsionalistlik masinesteetika, traditsiooniline äärelinna arhitektuur, minimalism, ratsionalism; 

tänavapoolne fassaad ei tohi olla ilma akendeta. 

Piirded: Kruntidevahelised piirded on metallvõrgust teraspostidel, max kõrgus 1,5m. Tänavaäärne piire on 

võrkpiirdega haljaspiire või läbipaistev puidust piire, max kõrgus 1,5m. 

Parkimisala kate: soovitav kasutada murukivi või muid kivikatteid. 

Esitatud arhitektuurinõuete võrdlus Nõmme LO ehitusmäärusega: 

Kaevu 11 detailplaneeringuga 

kavandatud elamu 

Nõmme LO ehitusmäärus 

Suurim lubatud 

täisehitusprotsent 

15% 15% 

Suurim lubatud hoone kõrgus 9m 11m 

Suurim lubatud räästa kõrgus 8m 8m 

Suurim lubatud täiskorruste arv 2 korrust maa peal 2 korrust 

Väiksem lubatud kaugus 

eesaiast, tagaaiast, külgaiast 

12m/ 6m/ 6 ja 7m 5m/ 6m/ 6m 

4.1.4. Kavandatud kruntide ehitusõigus ja kasutamise tingimused 

Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on määrata kinnistu Kaevu 11 ehitusõigus kuni 3 korteriga 

elamu rajamiseks. 

Pos1 Kaevu 11 

Krundi kasutamise sihtotstarve: elamumaa 

Hoonete suurim lubatud arv krundil: 2 

Hoonete suurim lubatud maapealne ehitusalune pindala: 270 m 2 

Hoonete suurim lubatud maa-alune ehitusalune pindala: 270 m 2 

Hoonete suurim lubatud kõrgus: 9 m 

Minimaalne haljastuse protsent krundi pinnast: 50% 

Juurdepääs krundile on Kaevu tänavalt 

Parkimine on lahendatud oma krundil, hoovis 

4.2 TÄNAVAVÕRK JA LIIKLUSKORRALDUS 

Planeeritav kinnistu on Nõmme-Rahumäel Pärnu mnt ja Vabaduse pst vahel kvartalisisesel Kaevu 

tänaval. 

Juurdepääs kinnistule on Kaevu tänavalt oleva värava kohalt. 

Tänava kaitsevöönd teemaa piirist kuni 10m. 

Ühistransport liigub Pärnu maanteel ja selle kõrval oleval raudteel (Rahumäe peatus, Nõmme keskuse ja 

kesklinna suunad), Vabaduse puiesteel (Haava peatus, Pääsküla ja keklinna suunad), Valdeku tänaval 

(Valdeku peatus, Männiku ja Mustamäe suunad). 

Parkimine on lahendatud omal krundil. 

Parkimiskohtade kontrollarvutus: 

Pos 

nr 

Ehitise otstarve Parkimisnormatiiv Normatiivne 

parkimis- 

Planeeringus 

ettenähtud parkimis-




1 

1 

kohtade arv kohtade arv krundil 

Planeeritav elamu - - 6 

4.3 KESKKONNAKAITSEALASED ETTEPANEKUD 

4.3.1. Haljastus ja heakord 

Krundi haljastus on seotud maastiku-pargi ja minimalismi põhimõtetega. Kinnistu tänavaäärses osas 

kasvavad keskealised männid, mille alla on hiljem istutatud kuused. Suurema osa aiast moodustab vana 

viljapuuaed. Väärtuslikuks on hinnatud mõned sirgetüvelised ja elujõulised männid ja üks noor jugapuu. V 

väärtusklassi puud (kuivanud puud, ohtlik puu) likvideeritakse. Osad viljapuud likvideeritakse. Krundi 

keskel on muruplats, krundi perimeetril on kõrghaljastus. Põhiline haljastus on Kaevu tänava ääres. 

Sealsete mändide alla poolvarju võib istutada igihaljad rododendroni põõsad. Nende all tuleb pinnast 

istutusmullaga tõsta. Liiva ja mulla vahele on soovitav panna filterkangas. Puude tüvede ümber pinnast 

tõsta ei tohiks. Kaevu tn 13 pool on kuuskede rida, mille taustal on naaberkrundi männid. Kaevu tn 9 ja 

Palli tn 2, ning parkla vahel on 1m laiune haljasriba. Sinna on soovitav istutada läiklehelise tuhkpuu hekk. 

Palli tn 4 poole on soovitav istutada dekoratiivsed õunapuud. 

Detailplaneering on vastavuses Tallinna Rohealade teemaplaneeringuga ja Nõmme LO ehitusmäärusega. 

Haljastuse pind on 900m2, st 50% krundi pinnast. 

Likvideeritava haljastuse tabel: 

Nr Liik Väärtusklass Likvideerimise põhjus/ märkus 

1 H.mänd V Kuivanud 

13 H.mänd V Kuivanud 

18 H.elupuu V Kuivanud 

35 - - Känd, arvatavasti on murdunud puu maha saetud 

39 Raagremmelgas V Osaliselt kuivanud, ohtlik 

42 Aedõunapuud, 

h.pirnipuu 

IV Vanad viljapuud. Osaliselt murdunud ja kuivanud okstega. 

Nende asemele on planeeritud muruplats ja 

dekoratiivõunapuud. 

Ohutuse mõttes tuleb puul nr 28 (mänd, väärtusklass III) kuivanud haru likvideerida. 

Asendusistutust vajavaid puid ei likvideerita. 

Alal kasvavate puude korrastamiseks ja uushaljastuse rajamiseks koostada haljastusprojekt koos 

ehitusprojektiga. 

Lammutus-, ehitus- ja haljastusprojektid kooskõlastada Tallinna Keskkonnaametiga. 

Nõuded ehitusprojekti koostamiseks: 

• Ehitustööde käigus võimalikult vältida säilitatavate puude juurte ja tüvede vigastamist. Katta tüved 

laudadega ning kui on hädavajalik puude all kasutada mehhanisme, siis panna nende alla matid. 

Puu jaoks tähtsad juured on reeglina puuvõra all. Kaskede juurestik on maapinnalähedane. Juhul 

kui ehituse käigus tekib juurekahjustusi, siis tuleb kahjustatud koht lõigata sirgeks. Juuri ei tohi 

õhu kätte jätta. Vaher on tugevate harunenud külgjuurtega. Jugapuu juurestik on harunenud ja 

habras. Selle vigastuse korral võib puu võra tagasi lõigata, nii on taimel lihtsam taastuda. Viljapuude 

juurestiku põhiosa paikneb 20-60cm sügavusel mullas, kuid püstjuured võivad tungida 

sügavale pinnasesse (õun kuni 10m, pirn kuni 4m) ning juurestik võib paikneda laiemalt kui võra. 

• Puude vahel oleva trassi kanal tuleb kaevata käsitsi. Männi peajuur on otse tüve all, külgjuured on 

pinnases laiali. Männi juured on kaetud tema veevarustuseks vajaliku seeneniidistikuga. Kuuse 

juurestik on laiuv, pinnalähedane, ilma sügava peajuureta, enamik juuri paikneb pealmise poolemeetrises 

mullakihis. Kuna kuuskede juured vajavad hästi õhutatud keskkonda, siis ei tohi 

kuuskede ümber täiendavat pinnast kuhjata.




4.3.2. Jäätmekäitlus 

Tallinna haldusterritooriumil määrab jäätmehoolduse korra Tallinna Linnavolikogu määrus 08.03.2007 nr 6 

Tallinna Jäätmehoolduseeskiri. 

Jäätmeid tuleb koguda liigiti. Kinnistu omanik peab sõlmima jäätmekäitluslepingu. 

Jäätmete valdaja peab säilitama 2 aasta jooksul dokumendid, mis tõendavad jäätmete nõuetekohast 

kogumist või üleandmist ning esitama need dokumendid või jäätmekäitluslepingu keskkonnaameti või 

linnaosa valitsuse ametniku nõudel kontrollimiseks. 

Jäätmemahutid peavad paiknema naaberkinnistust vähemalt 3 m kaugusel, kui naabrid ei lepi kokku 

teisiti. 

Paberit ja pappi ei tule koguda eraldi mahutisse, kuna krundil on alla 5 korteri. 

Kompostitavaid biolagunevaid jäätmeid ei tule koguda eraldi mahutisse, kuna krundil on alla 10 korteri. 

Pakendid ja pakendijäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi. 

Erinevate jäätmeliikide kogumiseks tuleb kasutada erinevat värvi jäätmemahuteid: segunenud 

olmejäätmed – hall, taaskasutatavad jäätmed – roheline. 

4.4. TULEOHUTUSNÕUDED 

Tuleohutusnõuded on määratud Vabariigi Valitsuse 27.10.2004 määruse nr 315 „Ehitisele ja selle osale 

esitatavad tuleohutusnõuded” alusel. 

Planeeritavale kinnistule on ette nähtud maksimaalselt 2 hoonet. Seal kus hooned on naaberkrundi 

hoonetele lähemal, kui 8m tuleb rajada tulemüür. Planeeritud hooned tuleb ehitusprojekti koostamisel projekteerida 

vähemalt TP-3 tulepüsivusklassile vastavad. Päästemeeskonnale on tagatud päästetööde tegemiseks 

piisav juurdepääs hoonele. 

Tuletõrje hüdrant on naaberkrundi Kaevu tn.9 ees tänaval. 

4.5. KURITEGEVUSE RISKE VÄHENDAVAD NÕUDED JA TINGIMUSED 

Planeeritaval kinnistul tuleb arvestada vajalike meetmetega kuritegevuse ennetamiseks juhindudes 

dokumendist EVS 809-1:2002 „Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: 

Linnaplaneerimine“. 

Planeeritava ala kuritegevuse riskid on seotud sissemurdmisega, sest ümbruskond on 

monofunktsionaalne ja avatud tänavavõrguga. Nende riskide vähendamiseks tuleb krundil tagada hea 

nähtavus (valgustus, korrastatud haljastus) ja lukustada krundile pääsud. 

Vandalismiga, tänavakuritegevusega, autodega seotud kuritegevusega seotud riskid on väikesed kuna 

puuduvad neid soodustavad faktorid (suur inimeste konsentratsioon, öise lahtiolekuga kohad, avalikud 

parklad jms). 

Planeering ei too kaasa piirkonna sotsiaalse struktuuri muutusi. Planeeringuga kavandatav uus elamu 

asendab varem kasutuseta seisnud hoone, muutes sellega ala turvalisemaks. 

Planeeritav ala ümbruses tegutseb naabrivalve Nõmme linnaosa Väljaku sektor. See loodi 31.08.2004. 

Sinna kuuluvad Kaevu ja Sihi tänava kodud. 

Nõmme on oma elanike ja õigusrikkumiste suhtarvuga Tallinna linnaosade seas keskmisel kohal. 

5. TEHNOVÕRGUD 

5.1. VEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON




Kaevu tänavale rajati 2008 suvel uued vee ja kanalisatsioonitrassid. Liitumiskohad on krundi piiril. Oleva 

torustiku maksimaalne läbilaskevõime on: 0.8 l/s; 1.5 m/s. Planeeritava 3 korteriga elamul arvutuslik 

külmavee vooluhulk on: 0.6 l/s; 1.8 m3/h ja 2.5 m3/d. Arvutuslik läbilaskevõime on: 0.6 l/s; 1.1 m/s. Oleva 

veesisendi läbimõõt on sobiv (arvutusliku vooluhulga juures on voolukiirus väiksem kui 1.5 m/s). 

Trassid rajada kõrghaljastusest vabale alale. Vt p.4.3.1 Haljastus ja heakord (Nõuded ehitusprojekti 

koostamiseks). 

Sajuveed immutatakse oma krundil. 

Tuletõrje hüdrant on naaberkrundi Kaevu tn.9 ees tänaval. 

5.2. ELEKTRIVARUSTUS 

Krundil on olev elektriühendus madalpinge õhuliini kaudu. 

Krundi planeeritav elektrivarustus (elektriline koormus 16 kW) lahendatakse vastavalt OÜ Jaotusvõrgu 

Tallinn-Harju regiooni tehnilistele tingimustele nr.160400, 07.04.2009, alajaama nr.498 baasil. Krundi 

piirile on planeeritud õhuliini post ja sellele liitumiskilp kahetariifse arvestussüsteemiga ja liitumispunkti 

kaitsmega 3x25 A. Olev võrguühendus õhuliini sisestusvisangu ja õhuliinimastiga kinnistu alal 

demonteeritakse. Tehnorajatise ümberpaigaldamise kulud kannab kinnistu omanik. 

Trass rajada kõrghaljastusest vabale alale. Vt p.4.3.1 Haljastus ja heakord (Nõuded ehitusprojekti 

koostamiseks). 

5.3. SIDEVARUSTUS 

Krundil on olev sideühendus. Sidekaev on kinnistu Kaevu 9 piiril. 

Vastavalt Elion Ettevõtted AS tehnilistele tingimustele nr. 13179869, 21.08.09 tuleb sidetorus D50 mm 

olev 3-paarine sidekaabel demonteerida alates Kaevu 11 lammutatavast elumajast kuni sidekaevuni 

nr.13481. 

Projekteeritava hoone ehitamisel tuleb olev sidetoru ots välja kaevata ja korgistada. Tuleb rakendada 

abinõud varemehitatud sideliinirajatiste kaitseks. Peale ehitustööde lõpetamist tuleb jätkata toru projekteeritava 

hooneni ja tellida Elion Ettevõtted AS-st vajaliku mahuga sidekaabli paigaldamine olemasolevasse 

torusse. 

5.4. SOOJAVARUSTUS 

Krundi soojavarustus lahendatakse lokaalse katlaga. 

Kui katlamaja(de) projekteeritud soojusvõimsus ületab 0,3 MW, tuleb taotleda välisõhu saasteluba enne 

ehitusloa taotlemist vastavalt välisõhu kaitse seaduse §-ile 148. 

5.5 NÕUDED TEHNORAJATISTE EHITUSPROJEKTIDE KOOSTAMISEKS 

Hoone tehnorajatiste ehitusprojektide koostamiseks tuleb taotleda Tallinna Vesi AS-ilt, OÜ Jaotusvõrgu 

Tallinn-Harju Regioonilt, Elion Ettevõtted AS-ilt tehnilised tingimused ja projektid kooskõlastada vastavalt 

tehnilistele tingimustele. Trasside puhul linnamaa isikliku kasutusõigusega koormamiseks taotleda 

servituut ja sõlmida vajalikud lepingud. 

Koostas: arhitekt volitatud V U.Muru

Kaevu 11 DP Sel 100506

Create successful ePaper yourself

Delete template?

Save as template?