PDF-failina - Leht - Äripäev

ContiVikingContact 5 

Katsumusteks valmis! 

Treenitud turvalisuseks... 

www.continental-tyres.com 

nr 9 november 2008 

NOVEMBER 2008

Gentelma Date of 

publication 

in 2009 

Booking adspace and 

submitting ads for artwork 

till 17.00 

Deadline for submitting 

readymaid ad 

till 14.00 

30 Jan 5 Jan 16 Jan 

25 Feb 2 Feb 13 Feb 

27 March 2 March 13 March 

24 Apr 1 Apr 9 Apr 

29 May 4 May 15 May 

19 Jun 25 May 5 Jun 

28 Aug 31 Jul 14 Aug 

25 Sept 31 Aug 11 Sept 

30 Oct 5 Oct 16 Oct 

27 Nov 2 Nov 13 Nov 

18 Dec 23 Nov 4 Dec 

Circulation 

Circulation 

24 24 000 000

sisu 

november 2008 

6-12 

Veiko Sepp 

PERSOON 

6–12 Veiko Sepp – uudishimulik ka sunnita 

TEHNIKA 

12–22 Uudised ja uudistooted 

23 Kolumn – Henrik Aavik 

24–27 Universaalpultide test 

28–29 Kodumasinat ostes varu aega 

30 Üle piiri pääseb CE-märkega seade 

33 Andmekadu väldib turvaline mälupulk 

34–36 DVD-le mahub ka Full HD video 

38–39 Valgus võib normaalne vaid näida 

42–43 Pildistav telefon ei hukutanud 

tavakaamerat 

44–45 Photokina muutis Kölni fotomekaks 

46–47 Tehisintellekt Korea moodi 

48 Tulevikumuuseum luuakse Eestis 

50–51 Tulevikulootus energiakompotis 

52–53 Õhksoojuspumba tasuvust näitab talv 

54–56 Geniaalseimad eksperimendid 

MOOTOR 

58–59 Autouudised 

60–66 Linnade kuningad 

67 Kolumn – Ardo Kalda 

68–69 Sõitev auto 5000 krooniga 

68–69 Reis automajaga – ei iial enam telgiga 

70–71 Vanade masinate ja sõidukite puhkepaik 

72–73 Ringrajal standardklassid teistest üle 

74–77 Miljoni krooni eest tsikliga ümber ilma 

78–80 747 – maailma kuulsaim lennuk 

82 Nupp nokib 

Toimetaja 

Indrek Kald, tel 667 0193, e-post indrek.kald@aripaev.ee 

Makett ja kujundus Sverre Lasn 

Fotograaf Indrek Susi 

Keeletoimetaja Sven Saun 

Reklaami projektijuht Reio Orasmäe 

tel 667 0065, e-post reio.orasmae@aripaev.ee; 

ftp.aripaev.ee/incoming/Rekl 

trükk AS Kroonpress 

väljaandja AS Äripäev 

peatoimetaja Meelis Mandel 

Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn 

tel: (372) 667 0111, (372) 667 0222 

faks: (372) 667 0265, (372) 667 0165 

e-post aripaev@aripaev.ee 

www.aripaev.ee 

24 

45 

59 

Reklaamiosakond 

e-post reklaam@aripaev.ee 

tel: (372) 667 0105 

faks: (372) 667 0200 

Toimetus 

e-post aripaev@aripaev.ee 

tel: (372) 667 0111 

faks: (372) 667 0265 

korrespondent Tartus: 

Väinu Rozental 

vainu.rozental@aripaev.ee 

Tellimine ja levi 

e-post register@aripaev.ee 

tel: (372) 667 0099 

faks: (372) 667 0300 

Tellimishind 12 kuuks 3062 kr 

Tellimine internetis 

www.aripaev.ee/tellimine 

Esimesed 

sammud 

kokkuhoiu 

teel 

Olge te ettevõtja, 

firmajuhi, tavatöötaja 

või eraisiku rollis, rasked 

ajad majanduses sunnivad 

kokkuhoiule mõtlema kõiki. 

Kindlasti on info- ja kommunikatsioonitehnoloogia 

üks valdkond, mis seda 

säästuvõimalust pakub. 

Just seadmete ning lahenduse 

targa kasutamisega. 

Annan mõned soovitused. 

Kaaluge tasulise tarkvara 

vahetamist vabavara 

vastu, vähemalt osaliseltki. 

Tavalise kontoripaketi 

kõrval võib tasuta saada 

ka palju spetsiifilisemaid 

rakendusi. Ja 

need pole halvemad 

tasulistest variantidest, 

küsimus on pigem 

kasutaja harjumuses. 

Kui just on vaja 

midagi printida, eelistage 

võimaluse korral 

kahepoolset trükki. 

Mobiiliga kolleegidega 

rääkides või SMSe 

vahetades kasutage – 

kui võimalik – firmasiseseid 

lühinumbreid. 

Need kolm soovitust 

tun duvad ehk pisiasjad, 

ent kuskilt 

peab ju kokku hoid 

alguse saama. 

Indrek Kald 

Toimetus võtab endale õiguse kirju ja kaastöid vajaduse 

korral lühendada. Toimetus kaastöid ei tagasta. 

Kõik ajalehes Äripäev ja tema lisades avaldatud 

artiklid, fotod, teabegraafika (sh päevakajalisel, 

majanduslikul, poliitilisel või religioossel teemal) 

on autoriõigusega kaitstud teosed ning nende 

reprodutsee rimine, levitamine ning edastamine mis 

tahes kujul on ilma ASi Äripäev kirjaliku nõusolekuta 

keelatud. 

Kaebuste korral väljaande sisu kohta võite pöörduda 

Pressinõukogusse, pn@eall.ee või tel (372) 646 3363.

autorid 

Siim Sepp 

E-ajakirja novaator.ee toimetaja 

Siim Sepp tutvustab geniaalsemaid 

eksperimente läbi aegade. 

Ats Valdsalu 

Meile varem nii ITst kui lennundusest 

kirjutanud Ats Valdsalu 

kirjeldab seekord kunagise maailma 

suurima reisilennuki Boeing 747 loomist. 

Ise on ta sellega lennanud vaid 

simulaatoril. 

Annika Klemets 

Tehnikakaupade uuringu juht 

firmas GfK Annika Klemets analüüsib 

Eesti kodumasinate turgu. 

Kaupo Kikkas 

Fotograaf Kaupo Kikkas selgitab 

fotograafias viimastel aastatel toimunud 

muudatusi ning tutvustab ka 

uusi suundi. 

Ardo Kalda 

Portaali motors24.ee peatoimetaja 

Ardo Kalda testib väikeautosid, 

soovitab eksklusiivautosid ning tutvustab 

vanu masinaid ja sõidukeid. 

Heigo Ensling 

Elion Esinduse demokeskuse 

tehnikajuht Heigo Ensling testis 

universaalseid pulte ja annab nõu 

koduvideo arvutisse saamise teemal. 

Viljar Sepp 

Harrastusfotograaf Viljar Sepp 

jätkab nõuannetesarja artikliga 

valguse kasutamisest pildistamisel. 

Erik Puura 

Tartu Ülikooli Tehnoloogiainstituudi 

direktor Erik Puura annab 

nõu õhksoojuspumba paigutamiseks 

koju. 

�� 

�� 

�� 

�� 

�� 

��

Persoon 

Ühest küljest eeldab tema amet tehnikauudistega 

kursis olekut. “Tööga käib 

kaasas vabadus vahetada telefoni nii 

tihti, kui just vajadust on. Ent lisaks sellele, 

et teen mobiiliga tööasju, tunnen ma huvi 

mobiilse muusika ja mobiil-TV vastu,” lisab 

ta. Uued mobiiliteenused Põhjamaades ja 

Balti riikides ongi olnud Ericssonis üks Sepa 

vastutusalasid. 

“Kui küsida inimestelt, mis on kolm asja, 

millega kodust välja minnakse, siis on need 

võtmed, rahakott ja mobiil,” väidab Sepp. 

“Müstiline, kuidas mõne asjaga nii ära harjutakse,” 

lisab ta. 

Mobiil ei tähenda enam ainult telefoni, 

näiteks toob Sepp käekella, millega saab 

tele foni juhtida, sealt sõnumeid lugeda, 

mobiilis muusikapalasid vahetada jms. Ise 

kasutas ta seda lühikest aega, sest eelistab 

kirgliku purjetajana kompassiga Tissot’ 

kella, mis näitab ka õhurõhku. “Teinekord 

on väga abiks teada, milline on õhurõhk ja 

mis suunas on trend. Rääkimata kompassist, 

mis võib väga ootamatutes kohtades 

aidata, olgu seenemetsas või autoga sõites,” 

põhjendab ta. 

Mitmeid vidinaid on tal ka kodus, näi- 

6 

Veiko Sepp – 

uudishimulik 

ka ilma sunnita 

“Uudishimu ei saa ametikirjeldusse sisse kirjutada, ent 

huvi uute IT-vidinate vastu on mul küll,” ütleb Ericssoni 

Eesti esindust juhtiv Veiko Sepp (42). 

Tekst Indrek Kald Fotod Indrek Susi, Erik Prozes 

Tööga käib Veiko 

Sepal kaasas 

vaba dus vahetada 

mobiili nii tihti, kui 

just vajadust on. 

teks mängukonsoolist meediakeskus Sony 

PlayStation 3. Sepa kinnitusel on PlayStation 3 

teda positiivselt üllatanud, sest suudab üle 

võrgu pilte jagada, videot näidata, laadida 

faile alla jms. “Teinekord on uute teenustega 

nii, et kui ise aru ei saa, siis lapsed seletavad 

ära,” märgib ta. 

Samuti tunneb ta end koduselt Macimaailmas. 

“Mingis mõttes olen ajast ees 

olnud. Kui tütrele esimese arvuti muretsesin, 

oli see Mac. Tegutsesin sellega siis ka 

ise väga palju,” sõnab ta. Tema sõnul üllatab 

Mac alati positiivselt ehk teeb ära selle, mida 

vaja, ning lisaks leiab kasutaja sealt veel 

miskit. “See on asi, millest kõigil on palju 

õppida. Mõne asja proovid ära ja kehitad 

õlgu, teine aga hakkab üllatavalt hästi sinu 

elu täiendama,” selgitab Sepp. 

Kõigi nende vidinate puhul on muidugi 

eraldi küsimus, kui palju erinevaid seadmeid 

tasub kaasas tassida. “Ühest küljest Apple’i 

iPod näitab, et üks hea seade on ka omaette 

nišš. Teisalt on mitu seadet ühes ka hea, vaja 

on vähem laadijaid,” põhjendab ta. 

Huvi tehnikavaldkonna vastu on tal pärit 

lapsepõlvest, sest Sepa isa töötas side alal 

ning emagi telegraafis. Nii pole imestada, et

Veiko Sepp Forte 

nime kandva 

X41-klassi jahi 

pardal, mille tiimis 

ta regulaarselt 

võistleb. 

nr 9 • november 2008 7 

persoon

persoon 

persoon 

8 

Persoon 

Veiko Sepp näitab Ericssoni osalusega Tartu Telefonivabrikus enne Teist ilmasõda toodetud telefone. 

Saaremaa Ühisgümnaasiumis lõpetas Sepp 

just matemaatika-füüsika eriklassi. “Kuigi 

kõiki valemeid, mida eriklassis õpetati, 

pole elus vaja läinud, arendas nende ainete 

õppimine mõtlemist,” on ta aastaid tagasi 

Äripäevale öelnud. 

Klassivend Alar Valt, Ookeani Konteinervedude 

OÜ juhataja, kinnitab, et matemaatika-füüsika 

süvaõpe sobis Sepale väga, sest 

ta oli juba koolis suur tehnikahuviline. “Kas 

Veiko tollal just ise raadioid ehitas, aga kooli 

raadioruumis askeldas küll,” lisab ta. 

1980ndate teises pooles õppis Sepp tehnikaülikoolis 

elektroonikainseneriks. “Üks 

valik olnuks ka majandus, ent elektroonika – 

telekommunikatsiooni toona ei õpetatud – 

oli üsna lai mõiste,” põhjendab Sepp. “Elektroonika 

on pea igas asjas olemas, küll väiksem 

ja rohkem programmeeritav. Hea on 

ju teada, kuidas miski töötab. Ja kui mingi 

asi ei tööta, kontrolli esmalt toidet,” lisab ta 

muigel sui tehnikahuviliste käibetõe. 

Ülikooli diplomitöö arvutijuhitavate ehk 

digitaalsete vahendusjaamade ühendamisest 

vanasse analoogvõrku kirjutas ta 1991. 

aastal Ericssoni Soome esinduses praktikal 

olles. Ja kuigi enda tulevikku nägi Sepp inse- 

nerina, sattus ta hoopis müügi peale. Nimelt 

aitas ta Helsingis veedetud kuude jooksul 

panna aluse Eestis Ericssoni vahendusjaamade 

ja ärisidelahenduste müügile. 

“Alguses oli tunne nagu kingamüüjal 

Aafrikas. Kellelgi ei olnud kingi jalas, 

optimistid ütlesid, et mõõtmatu turg, 

pessimistid küsisid, millised on inimeste 

tarbimisharjumused,” on ta telefonijaamade 

müügi algust firmas Baltimore meenutanud 

kaheksa aastat tagasi Eesti Päevalehele antud 

intervjuus. 

Sepa juhitud ettevõttest kasvas mõne 

Oma töölaud on 

Sepal lisaks 

Tallinnale Riias, 

Vilniuses ning Rootsiski, 

sest ta kuulub Ericssoni 

Põhja- ja Baltimaade 

üksuse juhatusse. 

aastaga välja Ericsson Eesti AS ning temast 

sai 29aastasena rahvusvahelise kontserni 

esinduse esimene peadirektor. Toona oli 

neil Eestis veidi üle 30 töötaja, nüüd saja 

võrra rohkem. 

Mullu juunis lisandus Sepa ülesannete 

hulka ka Ericssoni Läti-Leedu esinduste 

juhtimine. Seepärast ongi ta visiitkaart 

kahepoolse trükiga, ühel küljel Eesti ning 

teisel Läti ja Leedu kontaktandmed. 

Oma töölaud on Sepal lisaks Tallinnale 

Riias, Vilniuses ning Rootsiski, sest ta 

kuulub ka Ericssoni Põhja- ja Baltimaade 

üksuse juhatusse. Sellest tingituna on Sepp 

paar päeva nädalas Eestist ära. Ise nimetab 

ta pidevat reisimist harjumuspäraseks 

rütmiks, mille all ei kannata ei pere ega 

harrastused. 

Sepa sõnul on rahvusvaheline kontsern 

huvitav töökoht, kuna piiri ette ei tule. Kui 

tahad tegeleda muu valdkonnaga, leiad 

selle firma seest. Või tahad süveneda mingisse 

teenusesse sügavuti või hoopis liikuda 

paariks aastaks teisele turule tööle – kõik 

on võimalik. “See on ka põhjus, miks ühes 

firmas töötamine pole midagi imelikku, 

sest leiad oma arengu järgmise faasi kergesti

persoon 

üles,” selgitab juba mitmeteistkümnendat 

aastat Ericssoni palgal olev mees. 

Ise ettevõtjaks hakkamise kohta kostab 

Sepp, et Ericssoniski on palju võimalusi end 

arendada. “Eraettevõtluses on globaalset 

mastaapi palju keerulisem tekitada, Ericssonis 

on see olemas ja mulle meeldib siin,” 

lisab ta. 

Kas tehnika areng on ka reisimise vajadust 

mõjutanud? “Meie valdkonnas on see 

suur küsimus, kui palju virtuaalne tegevus 

suudab arendada inimestevahelist kontakti,” 

vastab Sepp. 

Telefonikonverents on tal reisimist vähemaks 

võtnud, ent samas tuleks tihedat 

koostööd tehes inimestega korra kvartalis 

ikka kokku saada. Läti-Leedu suunal teeb 

Sepp aeg-ajalt ka videokõnesid, ent see pole 

muutnud reisimise rütmi. Alati saad midagi 

uut, kas siis tööõhkkonnast või planeerimatust 

kohtumisest mõne kolmanda isikuga, 

toob ta välja otsesuhtluse plussi. 

Sepa kinnitusel on videokõned pigem 

kinni inimese harjumustes, näiteks avalikus 

kohas on selle tegemine ebamugav. “Vajadusel 

roolid autot ühe käega ning teisega n-ö 

žongleerid töövahenditega,” kirjeldab ta üht 

võimalikku telefonikonverentsi. 

10 

Siiski ei pea ta end kogu aeg n-ö onlineinimeseks. 

Mobiilsed seadmed on toonud 

kaasa selle, et pidevalt oled ühenduses ning 

ise pead leidma tasakaalu, et mitte end pidevalt 

töölainel hoida. “Kui enne magama 

minemist igaks juhuks postkast lahti teha, 

häälestad end sellega tööle ja see pole hea. 

Parem puhkad välja ja e-kirju loed hommikul,” 

toob ta näite. 

“Mobiilne internet on palju tööaega 

säästnud, lennujaamas, rongis või bussis 

on mugavam e-kirju ja dokumente lugeda 

arvuti asemel telefonist,” lisab ta. 

Sama juhtub tihti ka hommikuti, kui ta 

heidab mobiiliga pilgu e-postkasti Pirita 

teel. “Seal on aega,” naerab Sepp. “Kui liiklus 

on aeglane, siis vaatad pealkirjad üle ja tööle 

jõudes juba tead, mis seal ootab või ei oota,” 

kirjeldab ta. 

Sepp sõidab Volvoga, Rootsi autotootja 

eelistamine pole tema kinnitusel küll Ericssoni 

korporatiivne poliitika. Mugavuse 

ja turvalisuse seiskohalt hea valik, kõlab 

selgitus. Autot peab ta praktiliseks tarbeesemeks, 

mis ei tohiks liialt kiiresti ära väsitada. 

“Teinekord oled kaheksa tundi roolis, ent 

selle järel peaks olema veel ka töövõimeline,” 

põhjendab ta. 

Veiko Sepp ja Ericssoni purjetamistiimi projektijuht Ola Rembe sügisel 

2005 Ericssoni ümberilmajahi VO60 Tallinna-külastust korraldamas. 

Veiko Sepp meeskooriga laulupeol. 

Ega töö saa 

hobisid segada! 

Ligi veerand sajandit Tehnikaülikooli 

Akadeemilises Meeskooris (TAM) 

laulnud Veiko Sepp pidi tööülesannete 

tõttu mullu pikaajalises hobis 

pausi tegema. “Tänavu vaatasin, et kui 

töö hakkab harrastust segama, oled vist 

kehv orgunnimees – aeg tuleb lihtsalt 

leida,” kinnitab ta. Nüüd on ta kooris 

jälle rivis. 

1990ndate keskel oli Veiko Sepp TAMi 

50. sünnipäeva aegu koori president. “Juubelihooaeg 

oli väga tihe – juubelikontserdid, 

raamat, esimesed CD-plaadid –, 

president ise kõike muidugi ei tee, aga 

tema pani tiimi kokku ja tiim oli hea,” 

meenutab lauluvend Tõnu Ojala, ajakirja 

Tehnikamaailm peatoimetaja. 

Sepa panust meeskooris hindab 

kõrgelt ka teine lauluvend Andrus Hiiepuu, 

Elisa juhatuse liige. “Ta on koori 

auliige ja kuni siiani on ettevõte, mida 

Veiko juhib, koori pikaajalisim toetaja,” 

kirjeldab ta. 

Ühel aastal ja samal päeval sündinud 

sõbrad Hiiepuu ja Sepp lävisid tihedalt juba 

ülikoolis, lisaks sünnipäevade kahasse 

pidamisele käidi ehitusmalevas ning senini 

laulavad nad koos ka TAMis. “Veiko 

on suurepärane suhtleja ja eestvedaja. Ta 

on hea huumorisoonega, suudab seltskonnas 

alati tuju kõrgel hoida,” kirjel dab 

Hiiepuu. Indrek Kald

�� 

�� 

�� 

�� 

�� 

�� 

�� 

�� 

�� 

�� 

�� 

��

persoon 

12 

Ägedaim merekogemus 

ümberilmajahilt 

Kirglik purjetaja Veiko Sepp peab 

ägedaimaks merekogemuseks ümberilmavõistlusel 

osalenud Ericssoni 

jahiga Rootsist Eestisse sõitmist. “Tulime 

Stockholmi saarestikust õhtul välja, sõitsime 

öö läbi, tähed langesid. Kiirus kohati 23 sõlme,” 

meenutab ta tunamullust sügist. 

Professionaalsetele purjetajatele lisaks 

sõitsid toona kaasa ka mõned Ericsson Eesti 

kliendid-partnerid. “Vahepeal olimegi tekil 

ainult meie, sain ka ise roolis olla. Seda, mida 

siis tunned, pole võimalik kirjeldada,” ütleb 

kogenud purjetaja. 

“Autospordihuvilisele oleks see võrreldav 

Vormel 1 roolis sõitmisega,” lisab ta. Maailma 

ühel tugevamal ümberilmapurjetamisel 

Volvo Ocean Race osalenud Ericssoni jahid 

on Tallinna külastanud kahel korral. 

Juba kümneaastaselt Kuressaares jahtklubis 

käima hakanud Sepp peab oma 

purjetajakarjääri suurimateks võitudeks 

esikohti Muhu väina regatil ehk Eesti avamerepurjetamise 

meistrivõistlustel aastail 

2002 ja 2003. 

Keskkoolis sõitis ta kolm korda Muhu 

väina regatti ja osales Balti karikavõistlustel. 

“Käisime ümber Helsingi majaka ning 

nägime kaugelt linna tulesid. Mõtlesin, kas 

ise ka kunagi Helsingisse jõuan,” naerab ta 

1984. aastal juhtunut meenutades. 

Nädal Muhu Väina regatti kuulub Sepa 

suvepuhkuse kavasse senini. Kevadest sügiseni 

osaleb ta jahiga Forte Tallinna lahel 

ka võistluspurjetamise iganädalastes etappides, 

mis tänavu õnnestus klass X41 ära 

võita. Kuigi kaptenipaberid on tal olemas, 

sõidab Sepp soodimehe rollis, sest Forte 

kapten on Elioni juhatuse liige Jaak Jõgi, 

Veiko Sepa koolivend Kuressaarest. 

Jõe sõnul on Sepp valmis pidevalt uusi 

oskusi ja teadmisi juurde õppima ning tegu 

on hingelt meremehega. “Näiteks leiab 

ta võimaluse merele minna kas või otse 

lennu jaamast tööreisilt tulles,” sõnab Forte 

kapten. 

Kas Sepp sooviks purjetada ka ümber 

ilma? “See ei ole asi, mille poole ma püüdleks 

iga hinna eest. Tõenäosus on suhteliselt 

suur, et midagi sellist ma oma elus ette ei 

võta,” vastab Ericssoni juht. “Huvitavaid 

purjetamiskogemusi tahaks küll saada: 

erinevate jahtidega, maailma eri paigus, 

näiteks Vahemere põnevates saarestikes,” 

lisab ta. tt 

Veiko Sepa kell näitab ka 

õhurõhku ning on vajadusel 

kompassi eest.

lemmik 

TEHNIKA 

Testis universaalsed 

puldid 

Maailma suurim 

fotomess 

Kuidas saame 

tulevikus energiat? 

nr 3 • mai 2007 13 13

uudised 

14 

KUU 

TOODE 

Nutitelefon navigaatoriga 

Samsung tutvustas uut S60-platvormil 

ja Symbiani operatsioonisüsteemil põhinevat 

nutitelefoni I7110. Sellel on pildistamiskoha 

koordinaatide lisamise ja suunajuhiste 

andmise võimalus nii jalakäija- kui ka 

autosõidurežiimis. Jalakäija navigaator on 

saadaval mitme Lääne-Euroopa linna jaoks, 

sh Berliin, Helsingi, London, München, 

Pariis. Lisaks võimaldab FM-saatja autojuhtidel 

autokõlarite kaudu häälsõidujuhiseid 

vastu võtta. 

Telefonil on ka viiemegapiksline automaatfookuse 

ja LED-välguga kaamera, 

sealhulgas naeratuse ja silmapilgutuse 

tabamise funktsioonid. Uudismudelil on 

ka HSDPA ja wifi tugi. Lisaks pakub telefon 

mobiilse veebikasutuse hõlbustamiseks 

kaheksasuunalist optilist hiirt. Symbianil 

põhineva nutitelefoni turuletoomine annab 

tunnistust Samsungi keskendumisest avatud 

operatsioonisüsteemiga telefonidele. 

Xperia – 

Sony Ericssoni 

esimene 

Windows-mobiil 

Eile EMTs müügile jõudnud Sony 

Ericssoni uudismudel Xperia kasutab 

esimese nende telefonina 

operatsioonisüsteemi Windows Mobile 

6.1. Varasemad Sony Ericssoni telefonid 

töötasid firma enda loodud põhitarkvaral. 

Kaarja liugklapiga nutitelefonis saab 

seega kasutada arvutist tuttavate programmide 

mobiilile kohandatud versioone, 

nagu kontoritarkvara Office Mobile, 

brauserid Opera ja Internet Explorer, 

meediafailide mängija Windows Media 

Player, MSN Messenger jms. Ja programme 

saab sinna laadida ka ise. 

Veebruaris Barcelona mobiilimessil 

esmakordselt tutvustatud telefonil 

on QVERTY täisklaviatuur, 512 MB 

sisemälu, MicroSD kaardi pesa, 3,2 MP 

kaamera, wifi ja bluetooth’i tugi, USB 

port, GPS ning suure pikslite arvuga 

ekraan (800×480). Xperia töötab neljal 

GSMi ja kolmel 3G-sagedusel. 

Xperia maksab ligi 

12 000 kr. 

Nagu konkureerivat iPhone’i, saab ka 

Xperiat juhtida ekraanilt näpuga, lisaks ka 

puutepliiatsiga. Uue Sony Ericssoni ekraani 

saab kasutaja ise seadistada mitme nn 

paneeli abil, nende seas on Google’i otsinguaknaga 

ekraan, meediafailide mängija, 

kalender, veebibrauser jms. Paneele võib 

luua ka ise. 

Liugklapi abil pikema teksti sisestamine 

nõuab harjumist ning käsi haarab mitmel 

korral ka puutepliiatsi järele, et kuvada sellega 

ekraanile oma tähestik. Taustvalgusega 

klaviatuuril on olemas nii Windowsi klahv, 

tabulaator kui ka Enter, kuid puuduvad 

nooleklahvid. 

Kohati tundub uus mudel veidi aeglane. 

Tähelepanelik tuleb olla ka andmesideseansside 

osas, mida telefon mõne rakenduse puhul 

kasutajat üllatades algatada võib. Xperia 

ei suuda laua- või sülearvutit küll täiesti 

asendada, kuid hädapärase kontoritöö saab 

sellega siiski aetud. Telefon maksab EMTs 

11 990 kr.

Uus MacBook 

lõigatud ühest tükist 

APPLE tõi Eestisse uudsed alumiiniumist 

sülearvutid MacBookid ja LED Cinema 

monitori. Nende MacBookide LED-taustvalgusega 

ekraan käivitub hetkega ning 

varasemast 40% suurem klaasist puuteplaat 

toimib ka nupuna. Novembri alguses 

Eestisse jõudnud uudismudelite hinnad algavad 

vähem kui 20 000 kroonist, sest tänu 

uudsele tehnoloogiale alanes arvutite tootmiskulu 

ning seeläbi ka hind. 

MacBookide korpus lõigatakse välja 

ühest alumiiniumitükist, tänu millele on 

nad õhemad, vastupidavamad ja senisest 

modernsema disainiga. Arvuti uus klaasist 

puute plaat toimib terves ulatuses ka 

nupuna. Lisaks on tänu varasemast 40% 

suuremale tööpinnale puuteplaadil oluliselt 

mugavam kasutada kõiki Multi-Touchi 

võimalusi. Uued MacBookid kasutavad vara- 

SAMSUNGI uus sülearvuti R560 on 

mõeldud arvutiga mängijate ja graafilise 

disainiga tegelejate jaoks vajaliku võimsa 

3D-graafika esitamiseks. 2,7 kg kaaluval 

sülearvutil on nVIDIA GeForce 9600M 

GT/GS graafikakaart ja terava kujutisega 

15,4tolline SuperBright-ekraan. 

Sisseehitatud HDMI-ühendus võimaldab 

digitaalse kujutise ja helisignaalide 100% 

ülekandmist HDTV-tüüpi telerisse. 

Arvutil on ka Intel Core 2 Duo protsessor 

ja Microsofti operatsioonisüsteem Windows 

Vista. 560 kasutab uusi Inteli juhtmevaba 

LAN-võrgu lahendusi. Lisaks on sel mudelil 

seitse-ühes-mälukaardilugeja, mis võimaldab 

andmeid digitaalsest fotoaparaadist, 

MacBooki eri mudelite 

hind erineb 

kuni kaks korda. 

Samsungi eriarvuti 

graafikahuvilistele 

semast viis korda kiiremat NVIDIA GeForce 

9400M graafikaprotsessorit. 

Uudismudelid on varustatud hetkega 

käivituva LED-taustvalgustusega ekraaniga. 

Elavhõbeda- ja arseenivaba ning taaskasutatavatest 

materjalidest valmistatud ekraan 

videokaamerast, MP3-mängijast või 

pihuarvutist sülearvutisse üle kanda. 

Veel on sülearvutil PCI Express-kaardi 

ühendus, VGA-ühendus ja kolm USBühendust. 

Kõvaketta maht on 320 GB. 

uudised 

kasutab eelkäijaga võrreldes 30% vähem 

energiat. 

160 GB suuruse kõvakettaga MacBook 

maksab 19 690 kr, 250 GB kettamahuga 

mudel 24 799 kr. MacBook Pro hind jääb 

30 000–37 000 kr vahele. 

Objektiivitootjad uuendavad 

püsivara ühiselt 

Fotofirmad Olympus, Panasonic ja Sigma 

lõid ühise internetipõhise objektiivide püsivara 

uuendusteenuse. Juba kuu aega saab 

süsteemi Four Thirds kuuluvate objektiivide 

püsivara uuendada isegi juhul, kui kaamera 

ja objektiiv pärinevad eri tootjatelt. 

Tegu on fotovarustuse tootjate esimese 

sellise kokkuleppega. Süsteem toimib lihtsalt: 

esmalt tuleb objektiiv kaamerale kinnitada 

ja kaamera arvutiga ühendada ning seejärel 

saab internetist objektiivile uusima püsivara 

laadida. Varem tuli püsivara uuendamiseks 

kasutada sama tootja kaamerat ja objektiivi – 

näiteks Olympuse objektiivi koos Olympuse 

kaameraga. 

Uus süsteem võimaldab näiteks Panasonicu 

objektiivi püsivara uuendamiseks kasutada ka 

Olympuse kaamerat ja vastupidi. Sigma objektiivide 

tarkvara saab samuti uuendada nii 

Olympuse kui ka Panasonicu kaamerate abil. 

tehnika

tehnika 

16 

uudised 

Esimene eestikeelne 

veebianalüüsi täispakett 

Eestikeelse veebianalüüsi vahendi 

SnooBI kliendid saavad nüüdsest kõik 

teenused ühest ja samast kohast, olgu 

siis vajadus koolituse, konsultatsiooni, 

tehnilise toe või muu veebianalüüsiga 

seonduva järele. 

SnooBI levitaja Eestis SnooBI Baltic 

OÜ allkirjastas e-turunduse agentuuriga 

altex marketing edasimüügiõiguse lepingu, 

mille eesmärk on Eesti klientidele 

mitmekülgse veebianalüüsi ning e-turundusteenuse 

pakkumine. 

SnooBI Finland tegevdirektori Jukka 

Ropponeni sõnul erineb nende toode 

Google Analyticsist sellega, et on mõeldud 

spetsiaalselt äriturule, aidates klientidel 

mõõdetaval moel tõsta tulemuslikkust 

nii müügis, turunduses kui ka kommunikatsioonis. 

SnooBI klientideks on ligi 

3300 veebilehte. 

HP lauaarvutid 

ligi 90 protsenti 

energiasäästlikumad 

HP tõi novembris Eestis müüki uue 

äriklassi lauaarvutiseeria HP Compaq 

dc7900, mis olenevalt mudelist on 85–87 

protsenti voolusäästlikum kui eelkäijad. 

Energiasääst on saavutatud tänu erinevatele 

komponentidele ja lisatarkvarale. 

Arvutitel on HP uusimad äriklassifunktsioonid 

ja Inteli värskeim lauaarvutiprotsessor. 

Seeria väljatöötamisel 

pani HP rõhku turvalisusküsimustele. 

Näiteks saab arvuti omanik võimatuks 

muuta kustutatud failide taastamise ning 

piirata kõrvaliste isikute ligipääsu mis 

tahes dokumentidele. 

Ühe lisauuendusena pakub HP virtuaalset 

Firefoxi internetibrauserit, mis 

kogub rämpsprogrammid ühte kohta, et 

neid saaks ühe nupuvajutusega arvutist 

eemaldada. Lahendus aitab kokku hoida 

aega, mis tavaliselt kulub viirusetõrje 

programmil pahavara otsimiseks ja 

eemaldamiseks ning uuenduste allalaadimiseks. 

Uute HP Compaq dc7900 seeria 

seadmetega saab ühendada kaks kuvarit 

täiendava graafikakaardita. Enamate kuvarite 

ühendamiseks tuleb kasutada PCI 

Expressi standardile vastavat graafikakaarti. 

HP Compaq dc7900 seerias on 

valida kolmes suuruses korpuse vahel. 

Arvutite hinnad algavad 9000 kroonist. 

Nokialt esimene 

puutetundlik ekraan 

NOKIA uuel puutetundliku ekraaniga telefonil 

Nokia 5800 XpressMusic on ekraanile 

välja toodud meedia- ja kontaktriba. Selle rippmenüü 

kaudu saab liikuda otse muusika- ja 

meelelahutusfunktsioonidesse (lemmiklaulud, 

-videod ja -fotod). Meediaribal on ka otselingid 

veebi. Nokia 5800 toetab Flash-sisu, nii et surfata 

saab kogu veebis. 

Uuendusliku kontaktiriba abil saab kasutaja 

tuua välja neli oma lemmikkontakti ja lisada nad 

telefoni avalehele – nii saab ühe vajutusega jälgida 

kontaktide viimaseid SMSe, kirju, kõnede 

loetelu, fotosid ja blogisisestusi. 

Puutetundliku 3,2tollise laiekraaniga Nokia 

5800 sisaldab ka 3,2megapikslist Carl Zeissi 

optikaga kaamerat. Muusika kuulamiseks sisaldab 

Nokia 5800 sisseehitatud surround-stereokõlareid, 

graafilist ekvalaiserit, 8 GB mälu 

(st kuni 6000 laulu) ja 3,5 mm pistikut, 

samuti omab see põhiliste digitaalsete 

muusikaformaatide toetust. 

Tasuta lisana sisaldab telefon ka 

aastast ligipääsu Nokia Music Store’ile, 

mis Eestis avatakse ilmselt 2009. aasta 

teisel poolel. Nokia 5800 XpressMusic tuleb 

müügile tänavu sügisel. 

Prestigio navigaatoritel 3D-graafika 

PRESTIGIO tutvustas kahte uut GPS-navigaatorite 

mudelit, millel on navigatsioonitarkvara 

iGO 8 ja 3D-graafika, sh teede ja 

maastiku kõrgusastmed, linnade kaardid 

ja maamärgid. Navigaatorid suudavad luua 

realistliku ja detailse 3D-maastiku kuni 20 

km kaugusele. Mõlemad seadmed toetavad 

lihtrežiimi, mida on mugav intuitiivselt 

kasutada lihtsateks 

käsklusteks, ning 

täiendatud režiimi, 

mis mõeldud 

neile, kes 

soovivad kasutada 

seadme kõiki 

funktsioone. 

Mudelite põhierinevus 

on puuteekraani 

suuruses – Prestigio 

GeoVision 150-l on see 3,5 ja 

Nokia muusikatelefon 

noortele. 

450-l 4,3 tolli. Mõlemal on 1 GB mälu, USBport, 

integreeritud kõlar ja SD-kaardi pesa. 

GeoVision 150 toetab kuni 4 GB ja 450 kuni 

8 GB suurust SD-kaarti. 

GPS-navigaatorid tulevad detailsete Ida- 

Euroopa kaartidega ning omavad hääljuhtimist 

30 keeles. Neid saab laadida autoadapteriga 

või arvutist USB-kaabli abil. Soovi 

korral on võimalik juurde osta 

väline antenn. Mõlemal mudelil 

on kaheaastane rahvusvaheline 

garantii. 

Seade juhendab 

kasutajat ka eesti 

keeles.

Jabra BT2050 

180 h 

4 h 

8 g 

550.- 

Jabra BT2020 

360 h 

8 h 

16 g 

550.- 

* Import ja hulgimüük Telemark Hulgi OÜ • tel 659 9150 • www.telemark.ee 

* Hinnad on soovituslikud 

ooteaeg kõneaeg kaal 

Jabra BT8040 

200 h 

6 h 

10 g 

1190.- 

Jabra BT JX 10 

series II 

200 h 

6 h 

10 g 

1390.- 

Jabra BT SP700 

255 h 

14 h 

85 g 

1190.- 

Jabra BT530 

250 h 

5,5 h 

10 g 

1190.

tehnika 

18 

uudised 

Full HD videokonverents 

Eestis saadaval 

HD-videokonverentsiseadmete tootja 

LifeSize tõi esimesena maailmas turule uue 

põlvkonna seadmed LifeSize Room 200 ja 

Lifesize Conference 200. Sel kuul ka Eestisse 

jõudvad lahendused lubavad pidada 

virtuaalseid koosolekuid ja konverentse 

senisest oluliselt kõrgema resolutsiooniga 

realistlikus suhtluskeskkonnas. Seadmed 

põhinevad Full HD standardil, olles suutelised 

edastama ning vastu võtma videot resolutsiooniga 

1920×1080 punkti (30 kaadrit 

sekundis) või 1280×720 punkti (60 kaadrit 

sekundis). 

Videokonverentsiseade LifeSize Room 

200 võimaldab edastada videoühendusega 

samal ajal ka HD-resolutsiooniga andmevoogu, 

nt presentatsioonid, dokumendid, 

joonised, multimeediaklipid. Komplekti 

kuulub HD-videosild kuni kuue osapoole 

samaaegseks konverentsiga liitmiseks. 

Lisaks loovad kahe HD-kaamera ja kahe ekraani 

või projektori liidesed uusi visuaalsete 

lahenduste võimalusi. 

LifeSize’i partner Eestis on audio- ja 

videokonverentsivahendite müügile ja paigaldusele 

orienteeritud ettevõte OÜ Finetex. 

Selle juhatuse liikme Indrek Preimanni 

sõnul otsib üha enam ettevõtteid Eestis 

võimalust HD-videosuhtluse vahendusel 

ühendada töörühmi ning kontoreid eri linnades 

ja riikides, tõstes otsuste langetamise 

kiirust ja vähendades reisikulutusi. 

MicroLinki uus veeb aknaks 

IT-maailma 

HP lasi moelooja 

miniarvutit 

disainima 

HP tutvustas kolme uut 

minisülearvutit, millest 

enim püüab pilku erkpunanepojengimotiividega 

HP Mini 1000 Vivienne 

Tam Edition. Arvuti kuulub 

tuntud moelooja 2009. aasta 

kevadisse kollektsiooni. 

Tavalise raamatu mõõdus 

minisülearvutid on uus tooteklass, 

mille populaarsus on 

tänavu kiiresti kasvanud. HP 

tutvustas oma esimest terashalli 

miniarvutit HP 2133 

Mini-Note aprillis, praegu 

maksab see 6000 kr. 

Uus eridisainiga miniarvuti 

on mõeldud palju 

liikuvale stiiliteadlikule 

inimesele. Arvutil on operatsioonisüsteemWindows 

XP, kasutatakse wifit 

ja bluetooth’i, aasta lõpus 

tuuakse turule ka 3G 

internetiühendusega 

mudelid. Vivian Tami 

disainitud sülearvuti 

hind on 9000 kr. 

Eestisse jõuab ka miniarvuti 

HP Compaq Mini 

700, millel on sisseehitatud 

veebikaamera ja mikrofon. 

See maksab 7000 kr. Mõlemad 

tulevad Eestis müüki 

järgmise aasta alguses. 

2009. aasta kevadkollektsiooni 

arvuti jõuab peagi 

müüki.

tehnika 

20 

uudised 

Eesti IT-firmad lõid demo- ja 

testkeskkonna 

Oktoobris siinsete IT-firmade loodud 

MTÜ IKT Demokeskus püüab tutvustada 

info- ja kommunikatsioonitehnoloogia lahendusi, 

näitlikustada nende kasutusvõimalusi 

ning kujundada Eesti mainet tehnoloogiliselt 

arenenud riigina. Ülemiste Citysse 

loodud keskusesse tuuakse kokku riigi- ja 

erasektorile mõeldud lahendused ning näidatakse, 

kuidas need koos toimivad. 

MicroLinki juhi Enn Saare sõnul on demokeskus 

ideaalne uute e-riigi lahenduste 

testimiseks ning integreerimiseks infosüsteemidega. 

“Keskus aitab kaasa ka riigi 

ekspordivõimekuse tõstmisele IT-ettevõtete 

koostöö ja suurenenud innovaatilisuse kaudu,” 

ütles Saar. 

Ka Microsoft Eesti juhi ja demokeskuse 

juhatuse liikme Rain Laane sõnul on keskus 

suur samm Eestis loodud lahenduste ekspordi 

ettevalmistamisel. “Keskus mitte ainult ei 

anna firmadele võimalust oma toodete näitamiseks 

terviklikus keskkonnas, vaid sunnib 

lahenduste valmistajaid ka iseendi jaoks 

selgeks tegema, mis see toode täpselt on ja 

millist väärtust kannab,” sõnas Laane. 

Ka mitmed rahvusvahelised IT-firmad 

on soovinud demokeskust toetada. Nii 

toob Sun Microsystems siia Baltimaades 

esimese Suni autoriseeritud lahenduste 

kompetentsikeskuse. Demokeskuses avab 

uksed ka Microsofti Innovatsioonikeskus. 

Perspektiivis nähakse võimalust luua ka 

testkeskkond Eesti IT-firmadele, et erinevatel 

riist- ja tarkvaraplatvormidel integreerida 

uusi lahendusi. 

Uus WiMAX laeb filmi alla 

37 sekundiga 

Samsung koos Korea Elektroonika- ja 

Telekommunikatsiooniuuringute Instituudiga 

(ETRI) demonstreeris oktoobris Soulis 

järgmise põlvkonna mobiilset WiMAXit. See 

pakub praegusest neli korda kiiremat andmevahetust 

ja paremat sageduse eraldamist. 

Samuti ühildub see olemasolevate mobiilse 

WiMAXi seadmetega. 

Uus WiMAX võimaldab allalaadimisel 

tippkiirust 149 Mbps ja üleslaadimisel 43 

Mbps. Seega saab neljamegabaidise MP3faili 

alla laadida 0,2 sekundiga ja 700 Mb 

mahus filmi 37 sekundiga. 

Koreas tutvustatud mobiilse WiMAXi 

süsteemi edasiarenduse kavatseb Samsung 

müügile tuua 2011. aastal. 

Tööinimese 

sülearvuti 

sai stiilsema 

välimuse 

Uued HPd maksavad 

8000-21 000 kr. 

EESTISSE jõudsid müügile HP suvel 

esitletud äriklassi sülearvutid, mille loomisel 

pöörati tähelepanu eelkõige välimusele, 

võimekale sisule ja suuremale 

vastupidavusele. 

Uued arvutid hoiavad kokku energiat 

ning sisaldavad rohkem hõlpsamini ümbertöödeldavaid 

ja loodusele vähem kahjulikke 

materjale. Ka saab mitu mudelit 

soetada elavhõbedavaba LED-ekraaniga, 

mis vähendab arvuti kaalu ja säästab 

energiat. 

Sülearvutid sisaldavad äriklassi 

funktsioonide paketti HP Professional 

Innovations. Näiteks aitab selle kiirkäivitustarkvara 

viivituseta avada ooterežiimil 

oleva arvuti e-posti, kalendri, tööülesan- 

SAP esindust Eestis juhib Tiit Parts 

MAAILMA suurim majandustarkvara 

tootja SAP AG 

rajas Eestisse esinduse, et siin 

oma toodete levikut jõudsalt 

arendada. “Eestis on SAP tarkvara 

juba kasutusel paljudes 

ettevõtetes ning avaliku sektori 

organisatsioonides, ent 

vastloodud esinduse eesmärk 

on arendada SAP toodete levikut 

veelgi jõulisemalt edasi,” 

selgitas esinduse juht Tiit Parts. 

“Erinevalt levinud väärarusaamale, et 

nete ja kontaktide aknad. Nn failipurustaja 

kõrvaldab hävitamist vajavad dokumendid 

jäädavalt. Salasõnavõti lihtsustab parooliga 

avatavate funktsioonide kasutamist. 

Osale mudelitele on lisatud Qualcommi 

tehnoloogia Gobi, mis tagab ligipääsu eri 

standarditel põhinevatele internetivõrkudele. 

Seitsme uudismudeli seast rõhub HP 

enim Elitebookile, millel on vastupidav 

ning kerge alumiinium- ja magneesiumsulamist 

korpus. Standardaku ja 14,1tollise 

ekraaniga EliteBook 6930p kaalub 

2,1 kg ning maksab 21 000 krooni. Valiku 

odavaimad arvutid HP Compaq 6730s ja 

6735s on 15,4tollise ekraaniga ning maksavad 

8000 kr. 

SAP on mõeldud suurtele ettevõtetele, 

on meie lahendused sobilikud 

igas suuruses organisatsioonidele, 

mistõttu on turg SAP jaoks Eestis 

üsna lai,” lisas ta. 

Tiit Parts on ettevõtte ressursiplaneerimise 

tarkvara (ERP) vallas 

töötanud viimased 13 aastat ning 

tuli SAP Eesti esindust juhtima 

Microsoftist, kus töötas eelmised 

kuus aastat majandustarkvara ja 

keskmise suurusega ettevõtete osakonna 

juhatajana.

EB W6 maksab ligi 15 000 kr. 

Epsoni uued 

projektorid 

jõudsid Eestisse 

OKTOOBRI lõpust on Epsoni tootesarjas müügil uued ärikasutajatele 

mõeldud videoprojektorid EB X6 ja W6. Epsoni edasimüüja 

Kulberti esitlustehnika eksperdi Marco Kompuse sõnul 

on äriprojektorite tooteliin Epsonil uus suund. 

Projektorid on kerged, kaaludes alla 3 kg. Projektorite soojenemisaeg 

on viis sekundit, olles tavaliste projektoritega võrreldes 

kiirema sisselülitamisajaga. “Ka väljalülitamisel pole vaja oodata 

projektori jahtumist, toitekaabli võib pärast esitluse lõpetamist 

kohe eemaldada,” selgitas Kompus. 

Epsoni videoprojektoritel on kasutusel ainulaadne USB-seade 

pildi kuvamiseks ja slaidiseansi juhtimiseks, mis vähendab seadmete 

ühendamiseks vajalike juhtmete arvu poole võrra. Lisaks on 

projektoritega võimalik näidata materjale arvuti abita otse mälupulgalt 

või -kaardilt. Projektorilambi eluiga on 4000 tundi. 

Uute videoprojektoritega saab lisaks tekstile projitseerida 

seinale fotosid, animeeritud teksti ja videoid. Mudeli W6 näol 

on tegu laiekraanprojektoriga – seinale või ekraanile kuvatav pilt 

on tavalisest 30% võrra laiem. Epson EB X6 maksab 10 600 kr, 

laiekraani ja võimsamate kõlaritega W6 aga 14 600 kr. 

EB X6 saab kätte ligi 11 000 kr eest. 

uudised 

Elisalt Levira püsiühendus WiMAX üle Eesti 

Telekommunikatsioonifirmaga Levira kiiret traadita internetti 

võimaldava WiMAXi lepingu sõlminud Elisa pakub 

novembri algusest ainsa operaatorina püsiühendust üle Eesti. 

“Seni saime pakkuda täissidepakette vaid piiratud määral, 

nüüdsest on võimalik hakata pakkuma täissidepakette üle 

Eesti era- ja äriklientidele kõigis turusegmentides,” ütles Elisa 

juht Sami Seppänen. 

Varem olid Elisa täissidelahendused kättesaadavad eelkõige 

äriklientidele ja kiire koduinternet 2006. aastast ka Tallinna 

eraklientidele. Levira juhi Mart Einpalu sõnul teeb WiMAX kiire 

interneti kättesaadavaks ka seal, kuhu kaablivõrk ei ulatu või 

on selle rajamine kallis. 

“Tänu sellele, et Levirale kuuluvad Eesti kõrgeimad mastid – 

Tallinna teletorn, Koeru ja Valgjärve telemastid –, on meie 

leviala suur ja ühenduskvaliteet hea. WiMAXi baasjaamad on 

paigaldatud tele- ja mobiilimastidesse, kust ühendus jõuab 

kasutaja juurde paigaldatud vastuvõtjasse õhu kaudu,” selgitas 

Einpalu. 

Eestist ligi 80% katva WiMAXiga liitumiseks tuleb osta vastuvõtuseade 

ja ühendada see kaabli abil arvutiga. Ilmastikukindla 

vastuvõtuseadme võib kinnitada maja seinale või katusele. 

WiMAX saab pakkuda garanteeritud kiirust kasutajate arvust 

sõltumata. Sõltuvalt paketi hinnast on andmesidekiirus kuni 

2 Mbit/s. Uudised kogus Indrek Kald. 

RIK on Justiitsministeeriumi haldusala asutus, mille eesmärgiks on arendada ja hallata 

mitmeid riigile ja kodanikule olulisi registreid ja infosüsteeme, sh e-Äriregister, e-Notar, 

e-Kinnistusraamat, e-Toimik jt. 

RIK on Eesti suurim IT-le orienteeritud riigiasutus, mille meeskonnas töötab 150 erialaprofessionaali 

ja mis tegeleb riiklike projektide teostuse ja juhtimisega. 

Meie IT-projektid on saanud tunnustust rahvusvahelistel konverentsidel ja konkurssidel, 

sh oleme finalistid konkursil “Parim avalik teenus 2008” ja Euroopa Komisjoni korraldatud 

konkursil “e-Inclusion”. 

Hea IT-SPETSIALIST! 

ADMINISTRAATORIST PROGRAMMEERIJANI 

Kui Sa: 

• otsid huvitavaid väljakutseid; 

• omad piisavalt missioonitunnet, et panustada riigile 

kõige olulisemate infosüsteemide arengusse; 

• tahad töötada professionaalide meeskonnas; 

• pead lugu paindlikust tööajast ja huvitavast tööst; 

• tahad teenida oma panusele vastavat töötasu, 

siis oled suurepärane valik, keda tahame oma 

meeskonnale tutvustada! 

Tule vaata meie vabu töökohti: http://www.rik.ee/vakants 

Kandideerimiseks saada oma CV ja kandideerimisavaldus. 

Kontaktisik: Karin Purdeots, 683 7521, karin.purdeots@just.ee 


tehnika

tehnika 

22 

novaator.ee 

Tulevikus hakkavad sildid värviliselt helendama 

Soomlased töötavad OLED-lahendustega, mis võimaldaks 

toota helendavaid hinnasilte või plastkaarte. Soome teadus- ja 

tehnoloogiakeskuse VTT juhitud töö eesmärk on luua taskukohane 

tehnoloogia OLED-materjali kandmiseks painduvatele pindadele. 

Üks näidiseid on pakendimärge, mis avamata pakendi korral kuvab 

kollaselt helendavat linnukest. Kui pakend avada, põleb läbi kaitse 

ja süttib punane ristimärk. 

Katselahendustes mõõdetakse ühe elemendi maksumust kümnetes 

eurosentides. Lähiaastail loodetakse langetada OLED-elemendi 

tootmishinda mõne eurosendini. Siis ollakse ka valmis esimesed 

tooted turule tooma. Uuele tehnoloogiale nähakse rakendust 

toidupakendite aktiivsetes indikaatorites, mis annaksid reaalajas 

teavet kauba värskuse kohta. Soomes arendatav meetod kannab 

OLED-värvi eeltöödeldud pinnale rulli abil ja lisaks paindlikkusele 

iseloomustab valmistooteid väga madal energiatarve. 

Eestlaste geenianalüüsi seade sai USA patendi 

Eestis loodud lahendus DNA-kiipide lugemiseks laseri esilekutsutud 

fluorestsentsi abil sai USAs patendi. See käsitleb nii aparaati 

kui ka selle võimalikku rakendust, ühisnimega Genorama-2, 

mis võimaldab teha geenianalüüse, uurida mutatsioone ja geenide 

ekspressioonitaset. 

Klaasitükil, millele on kantud suur hulk geeniproove ehk 

geenikiibil teostatakse erinevate fluorestseeruvate molekulidega 

märgitud DNAga reaktsioone. Kui sellist geenikiipi valgustada 

laserkiirega, hakkavad antud lainepikkusele vastavad fluorestsentsvärvi 

molekulid helendama ning seda ongi võimalik seadme abil 

lugeda. 

Patendi omanik on Eesti Biokeskus, selle autorid on Tartu 

Ülikooli professorid Andres Metspalu ja Ants Kurg ning ASi Estla 

juhataja Jevgeni Berik. “Seekord anti meile patent vaid aastaga, 

mis oli tõeline üllatus. Ilmselt seetõttu, et lahendus on nii innovaatiline,” 

ütles Kurg. Genorama 2 on teise põlvkonna seade, millest 

on seni valminud katseeksemplar. Selle loomist toetasid Euroopa 

Liidu teadusrahastamise 6. raamprogramm ja EAS. 

Nike uued prillid võimaldavad näha selja taha 

Nike Hindsighti prillid on loodud sportlastele, näiteks rattureile 

või jooksjaile, kel on ohutuse jaoks tarvis suurendada nägemisvälja. 

Prillid võimaldavad näha tagapool asuvaid objekte pead keeramata. 

Prillide mõlemas servas kasutatakse Fresneli läätsi, mis 

lisavad nägemisvälja 180 kraadile 

25 kraadi – nägemisulatus 

on nende prillidega kokku 

230 kraadi. 

Kiirgava toruga 

rattasõit ohutum 

Vilkuvad tuled ratta ees- ja 

tagaosas aitavad kindlasti nähtavust parandada, kuid paraku mitte 

külgsuunas. Sellele probleemile mõeldes töötas Rock the Bike välja 

nutika lahenduse. Ratta raami külge kinnitatakse neoonvalgust 

kiirgavad torud, mis teevad ratturi hästi nähtavaks. 

Torukujulisuse tõttu kiirgub valgust nii paremale, vasakule 

kui ka alla. Ratta aluse tee valgustamine jätab mulje, et rattur on 

tegelikkusest suurem, mistõttu on lootust, et mööduvad autod 

jätavad talle rohkem ruumi. 

Sülearvutid avastavad maavärinaid 

Igas sülearvutis on väike aktseleromeeter ehk kiirendusmõõtur, 

mis peab kaitsma kõvaketast ootamatute raputuste eest. Seda 

seadet saab kasutada ka maavärinate avastamiseks. Teadlased 

ühendasid ühtsesse võrku 1500 sülearvutit ning selline võrk suutis 

avastada terve hulga maavärinaid, muu hulgas juulis Los Angelest 

tabanud 5,4magnituudised tõuked. Sülearvutite sensorid pole küll 

väga tundlikud, kuid kindlasti aitavad sülearvutite võrgustikud 

teadlastel täiendada pilti andmestikuga paikadest, kus suuri 

maavärinasensoreid pole. 

KTMilt elektrilised maastikumootorrattad 

Austria mootorrattatootja KTM loodab kahe aasta jooksul hulgitootmisse 

tuua elektrijõul töötava maastikumootorratta. KTMi 

teatel on nende katsemudel väga vaikne ning suudab arendada 

võimsust kuni 35 hj. Maastikul sõitmiseks mõeldud mootorratas 

kaalub 90 kg ja suudab ühe laadimiskorra järel sõita 40 minutit. 

Euroopas muudavad järjest rangemad heli ja saastet piiravad seadused 

maastikuspordi üha keerulisemaks, meie eesmärk on muuta 

sedalaadi spordi harrastamine linnade läheduses lihtsamaks, teatas 

maailma suurim maastikumootorrataste tootja KTM. 

“Mobiiltelefon, millele helistate, asub autos…” 

Kanada tarkvaratootja Aegis Mobility on valmis saanud lahenduse, 

mis suudab mõista, kui telefon liigub auto kiirusel ning 

telefoni tulevad kõned ja SMS-sõnumid pannakse seniks ootele. 

Helistaja kuuleb vastuseks sõnumit: isik, kellele te helistate, sõidab 

parajasti autoga. Seejärel on helistajal võimalik jätta oma teade 

kas otse kõnepostkasti või siiski juhiga kohe kontakti saada. 

Paljud riigid on keelanud juhtidel sõidu ajal mobiiliga rääkimise, 

lubades samas peakomplektide kasutamise. Uuringud on näidanud, 

et neist pole abi, sest juhti segab helistamine või kõnelemine, 

mitte see, et üks käsi pole telefoni tõttu roolirattal. 

Liikumist tuvastab Aegise tarkvaraga varustatud telefon GPSi 

abil, ent kui telefon on wifi-kõlblik, ka selle abil. Tarkvara vajab 

operaatorituge, mida firmal veel pole, kuid USAs on läbirääkimised 

suurte võrkudega juba käimas. 

Uuendusmeelse ettevõtja e-ajakirja novaator.ee annavad välja 

Äripäev ja Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituut.

Töökoht 

kaugtöölisega 

alati kaasas 

Kaugtöölisel on töökeskkond kogu aeg kaasas, kuna seda autosse 

jätta on ohtlik. Samas tuleb jälgida, et sellega liiga kokku 

ei kasvaks ning töö efektiivsus ei kannataks. 

Olen kaugtööline, mis tänapäeval on üsna tavaline, tulevikus 

aga standard. Ärkan, loen hommikumantlis e-kirju, lasen pilgu üle 

uudiste, pesen hambad, riietun, söön, vaatan bloglines.com-i kaudu 

olulisemad blogid üle ja asun tööle. 

Distantsilt olen töötanud juba alates esimeste tasuta wifi-kohtade 

tekkest Tallinnas. Pean oluliseks mitte ainult kodus töötamist, kuna 

see võib kujuneda stressi allikaks. Kodus on mõnus töötada vahelduseks. 

Hindan kõrgelt muutuvat ümbrust ning mõnusate kohvikute 

atmosfäär inspireerib. Samuti on kohvikutesse hea leppida kokku 

ärikohtumisi. 

Kaugtöötajana hindan ma kõrgelt kontoritki. Töökoht oma lauaga 

on väga oluline ka kaugtöö puhul. Peab olema koht, kus saab kolleegidega 

turvalisel pinnal kohtuda ja koosolekuid korraldada. 

Tõsi, kontoriruumi saab kokku hoida, kuna kõik töötajad niikuinii 

korraga kohal ei viibi, kuid oma nurk peaks olema ette nähtud ka 

neile, kes suurema osa aega mujal viibivad. Lisaks tuleb arvestada, 

et hetked, kui kõik tahavad kontoris olla, kipuvad sattuma samale 

ajale. Seega pole mõistlik planeerida ühe laua taha kahte töötajat, 

kes käivad kohal kordamööda. 

Kui palju aega kulutad arvuti taga? Ilmne vastus on, et liiga palju. 

Kui vaadata kuu lõpus kriitiliselt oma töö tulemusi ja kalkuleerida, 

mitu tundi sai arvuti veeres veedetud, on tundide suhe tulemusse 

kehva. Samas oled teinud esimese sammu tõhususe poole – tunnistad 

probleemi. 

Tehnoloogia on asukohast sõltumatuks töötamiseks valmis, 

inimene mitte. Oled harjunud töötama ühes kohas ja kõikjal mujal 

viibimine tundub vaba ajana. Enda suunamiseks on mul soovitada 

mõned nipid. 

Keskendu. Niikaua, kui arvuti end üles laeb, ära tegele kõrvaliste 

asjadega, vaid sulge silmad ja mõtle sellele, millega tegelema kavatsed 

hakata. Ja siis tee seda enne, kui vaatad e-kirju. 

Jäta sülearvuti juhe koju, sa 

tead, et sul on kasutada vaid 

4,5 h arvutiaega päeva jooksul 

ning pead sellega kõik tehtud saama. 

Henrik Aavik, internetiturundaja 

kolumn 

Ära logi ennast MSNi-Skype’i-mujale. Iga lahtihüppav vestlus 

viidab aega, kisub tähelepanu eemale ega lase keskenduda. Kui sul 

on vaja olla internetis nähtav, kasuta aktiivselt olekuvormi busy. 

Jäta sülearvuti juhe koju. Ise pean seda üheks paremaks nipiks 

töö tõhustamisel. Sa tead, et sul on kasutada vaid 4,5 h arvutiaega 

päeva jooksul ning pead sellega kõik tehtud saama. Ülejäänud aeg 

kulugu tööks suheldes telefoniga ning kliente ja partnereid isiklikult 

külastades. Enese unustamine portaalidesse uudiseid lugema on 

sel juhul välistatud. Samuti ei unusta sa end nii ka töö juurde, vaid 

saabud mõistlikul ajal koju. 

Koosolekutel kohvikutes ära arvutit ava. Isegi siis, kui tahad midagi 

näidata, ütle, et saadad materjali hiljem e-kirjaga. Kui soovid 

pilti presenteerida, trüki see enne koosolekut välja. Arvutit avades 

kaotad silmside vestluskaaslasega, suure sülearvuti puhul kaotad 

ta üldse silmist. Ja kui siis veel mõni online-vestluse aken peaks 

avanema, on koosolekust saanud lahusolek. 

Seminaridel ja loengutel ava võimalusel arvuti alati, kuid ära alusta 

online-vestluseid ega vaata e-kirju. Püüa esinejaga sammu pidada 

ning leida veebist illustreerivaid materjale, lisainfot jms. Ära süvene 

sellesse infosse kohe, vaid lisa need oma järjehoidjakeskkonda, näiteks 

del.icio.us-i. Sellise lingikogu ülevaatamine pärast loengut on 

efektiivsem kui oma pliiatsiga tehtud märkmete sirvimine ja loengu 

mõttes visualiseerimine. 

Kui sul on öelda rohkem kui paar lauset, siis helista. Kui arutatav 

probleem sisaldab emotsionaalset mõõdet (vallandamine, kiitmine, 

töö tulemuste hindamine), siis helista kohe kindlasti. tt 


tehnika

test pult 

24 

Mitme puldi asemel 

üks – palun! 

Tõuse arvuti tagant püsti ja 

loe elutoas kokku, mitu pulti 

sul seal oma koduseid meelelahutusseadmeid 

juhib. Kaks? 

Kolm? Neli? Viis? Kui koduseadmed on 

sama tootja omad, pole eriti probleemi. 

Enamik tuntud tootjaid lisab teleri või 

kodukino puldile ka teiste seadmete nagu 

videomaki, DVD- või Blu-ray-mängija, 

muusikakeskuse funktsionaalsuse. Kurvem 

on lugu siis, kuid kõik seadmed on 

erinevate tootjate omad. 

Muidugi oleks hea, kui üks pult suudaks 

juhtida veel mõnd muud seadet, 

siis saaks kodus telerilaua tühjemaks 

ning seadmete juhtimise mugavamaks. 

Universaalsete pultide kasutusjuhendeist 

leiab pikad nimekirjad tootjatest, kelle 

seadmeid konkreetne pult suudab juhtida. 

Nimekirja süvenedes selgub, et samad 

tootjad on eri aegadel kasutanud erinevaid 

infrapunaliideseid. Nii võib juhtuda, et 

esimene tabelis antud kood ei sobi. Siis 

tuleb lihtsalt võtta sama tootja järgmine 

kood ja uuesti proovida. Üks neist peab 

sobima. 

Seejuures tuleb silmas pidada, et universaalpult 

ei suuda juhitava seadme originaalpulti 

täielikult asendada – sellega saab 

küll seadme sisse ja välja lülitada, vahetada 

kanaleid ning reguleerida helitugevust, 

kuid kõigi menüüde juhtimisega üldiselt 

need puldid hakkama ei saa. 

Samas ei tee see aga võimatuks mõne 

õnneliku avastust, et just tema universaalpult 

suudab juhtida kõiki teleri menüüde 

valikuid. 

Elektroonika- ja kodukaupade kauplustes 

ringi käies võib kohata väga erinevaid 

tundmatute tootjate nn no-name-pulte. 

Näiteks nägin Jyski poes vaid 49 krooni 

maksvat universaalpulti, aga ei pakend 

ega ka kaasasolnud kasutusjuhendis 

toodud pikk kokkusobivate seadmete 

nimekiri tekitanud minus mingit tahtmist 

seda pulti katsetada. Kui juba osta 

midagi universaalset, tasub eelistada 

vaid tuntud kauba märke. Ja Eesti universaalpultide 

turgu valitsevad just Logitech 

ning Philips. 

Philipsi universaalpultide valikus on 

14 toodet hinnavahemikus 190–2500 

krooni. Vastavalt hinnale suudavad need 

asendada kahte kuni 15 eri pulti – milline 

kokkuhoid lauapinnal! Boonusena suudavad 

kallimad puldid juhtida korraga 

mitmeid seadmeid ehk anda järjestikulisi 

käske erinevatele seadmetele. Näiteks 

järgnevat pikka rivi – pane DVD ja TV tööle, 

vali telerist HDMI-liides, lülita ressiiver 

sisse ja vali õige sisend 5.1 Channel, DVDplaadi 

mängimiseks vajuta nuppu Play – 

asendab siis vaid üks nupuvajutus. 

Logitechi tooterivis on kuus pulti, 

kusjuures Harmony 1000 meenutab miniatuurset 

juhtimiskeskust. Kõik universaalsed 

puldid suudavad juhtida kuni 15 eri 

seadet. Erinevused on ekraanis – kas 

puutetundlik, värviline või mustvalge – ja 

lisanuppude arvus. Kõik Logitechi puldid 

juhivad mitut seadet samal ajal vaid ühe 

nupuvajutusega. 

Heigo Ensling, 

Elioni demokeskuse tehnikajuht 

Puldid Philips SRU9600 Prestigio 

Philips SRU5170 

Logitech Harmony 515 

Logitech Harmony One 

Testseadmed Philipsi teler 

Sony teler 

Philipsi DVD-mängija 

Kenwoodi kodukino 

Amino digiboks


nr9 • november 2008 

Klassikaline pult 

ekraaniga 

Häälestamine oli selge ja loogiline, vajuta 

vaid setup-nuppu ning taustavalgustus 

hakkab vilkuma vaid nende nuppude 

all, mida saab kasutada. Vali sobiv seade ja 

vajuta OK. Järgmisena tuleb nimekirjast leida 

tootja ja seade on ise valmis otsima oma mällu 

salvestatud koodide hulgast seda õiget. 

Seadistaja ülesandeks on hoida sisse-väljalülitamise 

nuppu all, kuni häälestatav seade 

end välja lülitab. Telerid sai häälestatud 

esimesel korral, kuid DVD-mängijat pidin 

häälestama kaks korda, kuna eelmise-järgmise 

loo valiku nupud ei toiminud. 

Ka Kenwoodi kodukinoga sai pult 

hakkama kohe. Philipsi poolt puldile 

salvestatud kodukino sisendid minule ei 

sobinud, kuna TV-heli tuleb kodukinno 

VIDEO2 alt ning DVD-sisend ei lülitanud 

end digitaalse helisisendi peale. 

Õnneks on puldil olemas originaalpuldilt 

õppimise võime – vali universaalilt nupp, mille 

alla soovid salvestada toimingut, ning suuna 

originaalpuldi infrapunakiir Philipsi puldile. 

Nii said ka Kenwoodi nupud puldile selgeks. 

Viimaks valisin digiboksi ja katsusin leida 

nimekirjast Aminot või Aminetti, aga Philips 

sellist tootjat ei teadnud. Pilk Philipsi veebi 

näitas, et ka seal oli Amino tundmatu. Ometi 

on Amino digiboks leidnud koha enam kui 

75 000 Eesti kodus. Philips, ärka üles! 

Ei jäänud muud üle, kui õpetada Philipsi 

puldile ükshaaval selgeks kõik Amino nupud. 

Aega kulus selleks mõnikümmend minutit. 

Tähele tuleb panna, et puldid asuksid teineteisest 

3–5 cm kaugusel ja mitte klaaspinnal. 

Edasi sai kõiki viit seadet juhtida ühe puldiga. 

Välimuselt ja nuppude asetuselt meenutab 

SRU5170 klassikalist teleripulti, millele on 

lisatud ekraan, millel on näha vaid valitud 

seadme nimetus. Loomulikult on ekraan abiks 

ka seadistamisel. 

Numbritega ja DVD-mängija juhtimise nupud 

on mõnusad kummised, ülejäänud paraku 

läikivad ja libedad. Siiski reageerivad nupud 

kohe ja pult sobib mugavalt kätte. 


Philips suunab 

kasutajat 

puldid 

Esmahäälestus kulgeb kiiremini kui teise 

Philipsiga, kuna esimese seadme häälestamise 

lõpus pakub pult välja kohe 

järgmise. Teleritega kõik sujus, ka kodukino 

leidis pult esimesel korral, ent DVD-mängijat 

pidi kaks korda otsima. Ja nagu öeldud, on 

Amino digiboks Philipsile tundmatu tegija. 

Amino nuppude ükshaaval õpetamine tuli 

ette võtta ka selle puldiga. Kui üks nupp on 

selgeks saanud, saab kohe sisestada originaalpuldilt 

järgmise ja veerand tunniga on terve 

pult piltlikult öeldes kopeeritud. 

Ainsana häiris ketasnupp, mis ei reageerinud 

üles-alla ja vasakule-paremale vajutustele 

nii, nagu uuemate Philipsi telerite analoogne 

nupp. Nii oleks lihtsam meeles pidada, mis 

nupp nüüd digiboksi heli reguleerib. 

Sama teed tuli minna ka Kenwoodiga, 

sest algsetes seadetes ei toiminud DVD/CDmängija 

helisisend optilise kaabli otsast. 

Kel kodus mitu seadet, unistab võimalusest 

lülitada kõik tööle ühe nupuvajutusega. 

Testis moodustasin sellise jada: teler sisse, 

digiboks tööle, TV õigele AV-sisendile, teleri 

heli vaigistusrežiimi, kodukino tööle ja heli 

VIDEO2 sisendist. Selleks tuli valida üks nn 

activity – näiteks vaata digi-TVd – ja sisestada 

sammhaaval kõik nupuvajutused. Näiteks: 

teler tööle, kanal AV, digiboks tööle, kanal 1, 

TV heli maha, kodukino tööle, sisend VIDEO2 

ja ongi elu jälle lihtsamaks tehtud. 

Pärast valid puldilt Watch DTV ja kõik 

seadmed lülitavad end tööle. Soovitan moodustada 

ka vastupidise activity, mis oskab 

eelnevad seadmed ühe nupuvajutusega välja 

lülitada, siis on lihtsam õhtul magama minna. 

Ja kuna selliseid multikäsuridasid on võimalik 

sisestada kuni 17, saab alati leida sobiva kombinatsiooni 

oma koduste seadmete vahel. 

See Philips on testi suurim ja raskeim pult. 

Numbrinupud asuvad puutetundlikul suurel 

ekraanil, aga seadmete vahetamiseks peab 

kasutama puldi keskel asuvat ketast. Samas 

asuvad helitugevuse reguleerimise nupud 

puldi alumisel kolmandikul. Pulti kätte võttes 

saab ilma pulti liigutamata kasutada kas 

puutetundlikku ekraani või ketasnuppu ja heli 

reguleerimist, aga mitte neid korraga. 

Vahepeal peab lihtsalt pulti käes üles või 

alla liigutama. Pigem on see kahe käe pult. 

25 

test

test 

26 

puldid 

Logitech Harmony 515 

Soojuspump 

mängust väljas 

Pakendis olnud CD-plaat arvutisse ja 

hetkega sai programm installitud. 

Seda tööle pannes ütles aken ekraanil, 

et puudub internet. Harmony pultide 

häälestamine toimub aga ainult veebis. Nii 

et enne maale vanaemale Logitechi puldi 

kinkimist tuleb see kodus ära seadistada. 

Programm nõudis ka kasutajakontot. 

Seejärel ühendasin puldi USB abil arvutiga 

ning alustasin häälestust. Esimeseks 

seadmeks valisin Philipsi teleri, 

sisestada tuli selle mudel. Pilk teleri 

taha ja mudeli number on leitud. Edasi 

sisestasin Kenwoodi ressiiveri, Philipsi 

DVD-mängija ja Amino digiboksi. 

Viimase olemasolu nimekirjas oli 

hea üllatus. Järgmisena küsis programm, kas 

teler on ühendatud teiste seadmetega SCARTkaabliga. 

Jah! 

Siis meenus, et kodus on veel üks infrapunapult 

– Fujitsu õhksoojuspumba oma – ning 

seadmete nimekirjas oli ju ka koduautomaatika. 

Lisasin pumba ja vajutasin Next. Pumba 

tundis programm ära, aga hoiatas, et kõiki 

funktsioone ei saa kasutada. Tõsi, pumpa ma 

sellega juhtida siiski ei saanud. 

Edasi küsiti, kas soovin digiboksi välja lülitada, 

kui seda ei kasuta. Häälestamise lõpetuseks 

vajutasin nupule Done. Kohe pakkus programm 

multikäskude (activity) koostamist. Valisin 

kõik ja järgnesid uued küsimused – kas telekanaleid 

vahetab TV-pult või digiboksi oma ning 

kas DVD-heli peab tulema ressiiverist või telerist? 

Ka järgmiseid vastuseid teadsin peast – 

digiboks on SCART2 pesas ja TV-heli on 

ressiiveris VIDEO2 all. Siis mõned küsimused 

teiste multikäskude kohta ja lõpuks hakkas 

arvuti seadeid pulti salvestama. Häälestamine 

kestis 45 minutit. 

Kui pärast häälestust selgub, et mõni nupp 

ei toimi, võib originaalpuldilt nupu signaali 

Harmonyle edastada. Selleks tuleb puldid 

asetada 2–5 cm kaugusele ja vajutada originaalpuldil 

õigele nupule. Kulub mõnikümmend 

sekundit ning Harmony pult on saanud õige 

nupu juurde. Selgub ka, et kõik seadmed lülituvad 

ON-OFF-nuppu vajutades välja. 

Puldi kummised nupud tunduvad näpu 

all väga mõnusad. Puldi kuju on mugav, kõiki 

valikuid saab teha ühe käega. 

Logitech Harmony One 

Laadijas pult 

ei toimi 

Logitech Harmony One’i häälestamine ja 

multikäskude sisestamine käis täpselt 

sama teed mööda kui puldil Harmony 

515. Esmalt tuli ühendada pult arvutiga ja 

lasta käima Logitechi CD-l olnud tarkvara. 

Samas ei tohtinud unustada, et arvuti peab 

olema ühenduses internetiga. 

Kui pult Harmony 515 kasutab patareisid, 

siis Harmony One liitiumioonakut. 

Seetõttu on One varustatud ka laadimisalusega. 

Tähele tuleb panna, et alusel olles 

Logitechi pult paraku ei toimi. 

Harmony One on musta värvi, mis 

mõjub hõbedase noorema Logitechi venna 

kõrval tunduvalt soliidsemana. Suur ekraan 

on värviline ja puutetundlik – valid ekraanilt 

seadme, vajutad ekraani servale ning sinu ette 

kuvatakse seadme juhtimise nupud. 

Natuke võttis küll aega ekraani valikutega 

harjumine, aga pärast kahte õhtupoolikut 

teleri taga koos puldiga ning edaspidi tundus 

puldi kasutamine mugav. Loomulikult on 

võimalik seadmeid juhtida ka klassikaliste 

juhtnuppude abil. 

See Logitechi pult on väga ergonoomilise 

kujuga – istub kätte nagu valatult. Mustadel 

nuppudel on valge taustvalgustus ning need 

tunduvad näpu all konkreetsed. 

Tublisti on sel puldil täiustatud koduautomaatika 

osa, mis võimaldab juhtida nii 

kliima seadmeid kui ka näiteks valgustust. 

Seda loomulikult eeldusel, et kodu valgustust 

saab juhtida infrapunapuldi abil. 

Puldi seadistamine nõudis küll veidi kannatust, 

kuid programm on tõesti tehtud piltlikult 

öeldes puust ja punaseks. Ja kel esimesel korral 

seadistamine päris hästi välja ei tule, see 

saab ju alati uuesti katsetada.

Enim seadmeid juhib Logitechi pult 

Kolm võimalust puldi õpetamiseks 

1. Sisesta kood nimekirjast. Paljude vanema põlvkonna 

või odavamate pultide ainus võimalus lisada juurde uus 

seade on sisestada puldilt tootja kood. 

2. Iseseadistuv pult. Kõik Philipsi puldid on iseseadistuvad. 

Seal tuleb valida seade, seejärel tootja ja pult leiab 

oma andmebaasi kasutades seadmele ise õige koodi. 

Lihtsalt kogu infrapunakoodide andmebaas on puldi 

mälus – pult ise vaatab ning kontrollib, milline kood on 

puldid 

Mudel Philips SRU9600 Philips SRU5170 Logitech Harmony One Logitech Harmony 515 

Seadmed TV, VCR, DVD, SAT, TV, TV2, VCR, DVD, TV, DVD, VCR, TV, DVD, VCR, 

CABLE, AMP, RECEIVER, SAT, CABLE, CD/MD, AUDIO SYSTEMS, GAME, AUDIO SYSTEMS, GAME, 

CD/MD, PVR, DVB-T, PC, RECEIVER, AMP, STB, SAT, AMP, MINI SYS, STB, SAT, AMP, MINI SYS, 

Tape, TV-DVD, TV-VCR PC, GAME PC, HOME AUT, DAT, iPOD PC, HOME AUT, DAT 

Seadmete arv 8 7 15 5 

Seadistamine mälu + kood mälu + kood PC + internet PC + internet 

LCD-ekraan jah, puutetundlik jah, puutetundlik jah 

Taustvalgustus ainult ekraan ainult ekraan jah jah 

Multijuhtimine jah ei jah jah 

Lisavõimalused teisest puldist õppimine teisest puldist õppimine teisest puldist õppimine teisest puldist õppimine 

Mõõdud (mm) 248×55×21 214×48×25 220×57×30 206×53×25 

Hind (krooni) 1490 790 1850 790 

Allikas: Heigo Ensling 

LAIAFORMAADILINE VÄLJAPRINT 

>PVC 

>PABER 

>BANNER 

>PERFOREERITUD PVC 

>SÜNTEETILINE RIIE 

>VALGUSKASTID 

EHITUSJOONISTE PRINT JA PALJUNDUS 

>PROJEKTIDE PALJUNDAMINE 

>PRINT AutoCAD FAILIDEST 

>JOONISTE MURDMINE 

>KOMPLEKTEERIMINE 

>KÖITMINE 

TATARI 8, tel 646 6683 

WWW.JAJAA.EE 

kõige sobivam. Kui aga leidub kodus selline seade, mida 

puldi mälus pole, on võimalik Philipsi kodulehelt www. 

urc.philips.com leida vastava seadme kood, mis tuleb 

siis käsitsi sisestada. 

3. Arvuti abil seadistatav pult. Logitechi puldid on 

seadistatavad arvuti ja interneti abil. Selleks tuleb installida 

arvutisse puldiga kaasas olev Logitechi universaalpuldi 

tarkvara, ühendada pult arvutiga USB-kaabli 

kaudu ning alustada programmi abil seadistamist. 

Tasuta 

tootekataloog! 

Helista või kirjuta – me teame alati vastuseid 

660 5327 | www.elfaelektroonika.ee 

Me armastame 

elektroonikat 

Meie tootevalikus leiduvad enam 

kui 70 000 toodet maailma 650 

juhtivamalt tootjalt jõuavad sinuni 

paari päevaga. 

test

tehnika 

28 

kodumasinad 

Kodumasinat 

ostes varu esmalt aega 

Viimastel aastatel on kodumasinate kaubamärkide 

arv tunduvalt kasvanud. Seega tasub ostjal kodumasinapoodi 

minnes aega varuda, mitte lähtuda 

vaid täpselt eelarvest-mõõtudest. 

Tekst Annika Klemets GfK tehnikakaupade uuringu juht 

Foto Meeli Küttim 

Kodumasinate tootjad on avastanud 

Baltimaad ja vastupidi. Kuna jääme 

Ida- ja Lääne-Euroopa vahele, 

müüakse meil mõlemale turule orienteeritud 

mudeleid. Suure tootevaliku pidamine 

ja konkurents võib olla karm kohalikule 

müüjale ja kaubamärgi esindajale, aga on hea 

ostjale – see võimaldab valida nii hinna kui 

ka omaduste skaalal. 

Koostöös elektroonikakaupluste ja tootjaesindustega 

teeb GfK Eestis tehnika kaupade 

pidevuuringut, mis näitab, et Eestis on nelja 

nn suure valge kodumasina tootegrupi (pliitahi-pliidiplaat, 

külmik, pesumasin, nõudepesumasin) 

tooteid ostetud tänavu esimese kaheksa 

kuu jooksul 333 miljoni krooni eest – 

kokku 62 000 masinat ühe ühiku keskmise 

jaehinnaga 5340 krooni. 

Koguseliselt ostetakse kõige rohkem 

külmikuid (eespool mainitud perioodil 

ümardatult 22 000), seejärel pesumasinaid 

(ligi 20 000), pliite-ahjusid-pliidiplaate (15 

000) ja nõudepesumasinaid (5000). 

Kodumasinate turu märksõnad on LCDekraanid 

ning arukad ja komplekssed 

funktsioonid. Näiteks oli selle aasta kaheksa 

esimese kuu jooksul ostetud pesumasinatest 

30 protsendil elektrooniline ekraan, mullu 

samal ajal vaid 18 protsendil. Külmikutel 

oli see protsent kaheksa eelmise aasta kuue 

vastu. 

Pesumasinate juures on märgata kasvu 

suurema pesukogusega masinate ostuosakaalus 

– näiteks korraga 7 kg pesevate 

masinate käibeosakaal viimase kolme aasta 

kaheksal esimesel kuul on olnud vastavalt 

1%, 2% ja 5%. 

Induktsioonpliitide, 

nõudepesumasinate 

ja pesukuivatite 

müük liigub keerulisele 

majanduslikule 

seisule vaatamata 

siiski pigem stabiilse 

või tõusva suunaga. 

Kas meil on 

aimu, et kui 

ostame nõudepesumasina, 

siis 

tege likult saame iga 

masina puhul rääkida 

vähemalt 25 erinevast 

parameetrist? 

Arvan, et vanadest harjumustest lähtuvalt 

on kodumasinate ostuprotsess erinev 

meelelahutuslike elektroonikaseadmete 

omast – veel valitakse kodumasin poes 

välja pigem paari mehaanilise olemusega 

parameetri järgi, heal juhul osatakse küsida 

ühte-kahte elektroonilist funktsiooni. 

Aga kas meil on aimu, et kui ostame 

nõudepesumasina, siis tegelikult saame iga 

masina puhul rääkida vähemalt 25 erinevast 

parameetrist? Iseasi, kas selle kõigega ka arvestama 

peab ja arvestada soovitakse. Valik 

on valik vaid siis, kui sellest ollakse teadlik. 

Kui hakata köögile ja majapidamisruumidele 

uuenduskuuri tegema, siis ma loodan, 

et inimest ei hirmuta, vaid pigem innustab 

teadmine, et Eestis on elektroonikakauplustes 

kokku valida rohkem kui 2500 eri 

kodumasina vahel. Näiteks on Eestis juulist 

augustini müüdud 400 eri nimetusega pesumasinamudelit 

(lisaks veel värvivalik!) – 

koguni 28 erineva kaubamärgi oma. 

Külmikute hiljutises kahe kuu edetabelis 

figureeris lausa 35 kaubamärki. Müüdi 

570 erinevat masinat, kusjuures põnev oli 

avastada, et 29 protsendil neist oli tootmise 

algusaasta 2006, kolmandik pärines eelmisest 

ja 38% sellest aastast. Ka mudeli vanuse vastu 

võib ostmisel huvi tunda, kuigi müüjale võib 

see küsimus parajaks pähkliks osutuda. 

Kes tahab väga heade funktsioonide ja 

omadustega kodumasinat, peaks vaatama 

uusimaid mudeleid, sest paistab, et just 

viimasel ajal on toimunud tootjate “võidurelvastumine” 

üha ilusamate ja paremate 

masinate tootmisel. Kui eelmisel aastal maksid 

kallimad integreeritavad kodu masinad 

25 000 krooni ringis, siis sel aastal on tippmudelite 

hinnad 33 000 krooni kandis. 

Kui veel hindadel peatuda, siis audiovideo 

turul on need viimasel paaril aastal 

tugevat langust ilmutanud. Vastupidi on 

suured kodumasinad ostetud ühiku hinda 

vaikselt kasvatanud. Meilgi ostetakse nüüd 

Põhjamaade naabrite kombel üha enam heade 

omadustega ning soliidse kaubamärgiga 

masinaid.

Kuuendik Eestis sel aastal ostetud kodumasinatest on olnud integreeritav tehnika. 

Millised need uued masinad ja omadused 

on, millesse tootjad ja tarbijad üha enam investeerivad? 

Oluline on energiasäästlikkus. 

Kodumasinate energiasäästlikkust saab 

välja lugeda masina energiaklassist. 

Tootevalikus on hääbuvad B- ja C-klassi 

tooted. A-klass võikski olla üks teadliku ostuotsuse 

eeltingimus, parem oleks muidugi A+. 

Energiasäästlikkuselt oleks külmiku puhul 

kõige etem klass A++, aga viimaseid levib 

Eestis veel vähe. 

Kõige rohkem tarbib kodumasinatest 

elektrit külmik (töötades ööpäev läbi), seega 

võiks külmkapi ostmisel energiaklassi 

puhul olla eriti nõudlik. Energiaklassi A+ 

külmikute müügiosakaal on 2008. aasta 

esimese kaheksa kuu jooksul olnud 26% 

ostukogusest, eelmisel aastal samal ajal oli 

see protsent 18. 

Paari viimase aasta menukaup on integreeritav 

tehnika, mis eraldiseisvast ka 

omajagu kallim on. Tänavu esimese kaheksa 

kuu jooksul Eesti elektroonikakauplustest 

ostetud kodumasinatest on olnud integreeritavad 

17%. Kui arvestada, et sellist tehnikat 

saab osta ka köögimööblifirmadest, võib eeldada, 

et integreeritava kodutehnika osakaal 

turul on tegelikkuses veelgi suurem. 

Integreeritava tehnika hind – nagu kõigil 

muudelgi uuenduslikel masinatel – allub 

toote elukaarega kaasas käivale paratama- 

Kodumasinatest ostetakse enim külmkappe 

Kodumasinate müük Eestis, jaanuar-august 

2006 2007 2008 

Külmikud 19 600 26 200 21 600 

Pesumasinad 15 100 22 800 20 200 

Pliidid-ahjud 9 800 13 200 11 200 

Allikas: GfK 

tule survele ja jaeturu andmed näitavad 

hinnalangust ka siin. Kui mullu esimesel 

kaheksal kuul oli integreeritava tehnika 

keskmine hind 6400 krooni, siis selle aasta 

sama perioodi keskmine on juba tuhande 

krooni võrra madalam. 

Lääne-Euroopas haarab üha suuremat 

turuosa induktsioonküttel põhinev pliit, mis 

nõuab küll tähelepanelikumat nõudevalikut 

(poodi tasub minna magnet taskus!), aga 

on kiire, energiasäästlik ja palju turvalisem. 

Eestis on induktsioonpliidiplaatide ostukoguse 

osakaal veel alla kümnendiku. 

Keskmine induktsioonpliidiplaadi hind 

oli tänavu kaheksal kuul 5400 krooni, samas 

tavapärase keraamilise radiantküttega pliidiplaadil 

4000 krooni. Ent väike lisainvesteering 

peaks ennast pikemas perspektiivis 

mitmekordselt tasa tegema. 

Julgen arvata, et just induktsioonpliidil, 

nõudepesumasinal ja pesukuivatil on meie 

kodudesse üha enam asja ning nende müük 

liigub ka keerulisele majanduslikule seisule 

vaatamata siiski pigem stabiilse või tõusva 

joonega. 

Kodumasinate turgu jälgides paistab 

tooteile müügiedu toovate omaduste analüüsist, 

et üha vähem on kodumasin tänapäeva 

majapidamises vaid tarbeese. 

Järjest enam soetatakse neid inimese 

vajaduste hierarhia üha kõrgemate ja komplekssemate 

soovide rahuldamiseks – turvalisus-, 

kuuluvus-, tunnustus- ja miks mitte 

ka eneseteostusvajadus. 

Kuna praegusel ajal toodetavad kodumasinad 

on intelligentsed, välimuselt meeldivad 

ja igapäevatoimetustes tõeliselt abiks, 

hakkab soetatud “kapike” nurgas tasapisi 

justkui pereliikme staatust omandama. 

Kodumasin väärib austust veel ühe omaduse 

tõttu: ta annab meile seda, mis tänapäeval 

kõige suurem defitsiit – aega. tt 


tehnika

tehnika 

30 

internet 

Eesti tollis kinni peetud 

tele fon, mille CE-sertifikaat 

osutus võltsinguks. 

Üle piiri 

pääseb vaid 

CE-märkega seade 

Välismaa veebikaubamajast tellitud IT-vidinad, millel puudub Euroopa 

nõuetele vastavust kinnitav märk CE, peetakse Eesti tollipiiril kinni. 

Tekst Indrek Kald Foto Julia-Maria Linna 

Internetis on levinud kaubaartikliteks 

autos kasutatavad MP3/MP4/MP5-mängijad, 

mobiilid, raadiotelefonid, juhtmeta 

video/audio-süsteemid, mis kõik on elektroonilise 

side seaduse alla kuuluv aparatuur. 

Ent veebist ostetakse ka sellist tehnikat, 

mida meil ei müüda ja mille kasutamine 

pole Eestis lubatud, näiteks politseiradarite 

avastajad ja mobiilside segajad. 

Internetikaubamajad saadavad kauba 

Eestisse postiga, kõik väljastpoolt Euroopat 

tulnud saadetised läbivad aga tollikontrolli, 

kinnitab Triin Küttim maksu- ja tolliametist 

(EMTA). Selle üks osa on toote nõuetelevastavuse 

kontroll, kus EMTA teeb koostööd 

tehnilise järelevalve ametiga (TJA). 

Kui saadetises oleval elektroonilise side 

seadmel puudub nõuetekohane märgistus, 

peab toll seadme kinni ja teatab leiust TJA-le. 

Tolli teatis sisaldab lisaks seadme lühikirjeldusele 

ka fotosid, sealhulgas märgistusest, 

pakendist, kasutusjuhendist (tehnilised 

andmed, vastavushindamise info) ja vastavusdeklaratsioonist. 

TJA peab kontrollima 

seadme vastavust elektroonilise side seaduse 

nõuetele ja otsustama kolme päeva jooksul, 

kas lubada see maale. 

TJA aparatuuri osakonna juhi Tanel 

Vinkeli sõnul vaadatakse kontrollimisel 

eelkõige vastavusmärki CE, mis tõendab 

selle vastavust Euroopa, sh Eesti nõuetele. 

CE-märgistus tagab, et seadme kasutamine 

on ohutu nii kasutajale endale kui ka 

ümbritsevale keskkonnale. Lisaks peab mudeli, 

tüübi ja seeria tähist ning tootja nime 

sisaldav märgistus olema nõuetekohaselt 

kinnitatud. 

Aasta algusest alates on toote nõuetelevastuse 

kontrolli käigus kahe ameti koostööna 

tollipiirilt tagasi saadetud üle 400 saadetise, 

mis sisaldasid nõuetele mittevastavaid 

elektroonilise side seadmeid. 

Seega tasub enne kauba tellimist küsida 

seadme müüjalt selle vastavuse kohta Euroopa 

nõuetele. Sobivus Ameerika või Aasia 

riikide ohutus- ja raadionõuetega siinkohal 

arvesse ei lähe. 

“Euroopa standardite nõuded ei ole 

üksüheses vastavuses teiste regioonide 

standardite nõuetega. Erinevused tulenevad 

varasemast regioonide eraldatusest ja tänapäeva 

globaliseeruvas maailmas on tugev 

tendents nõuete ühtlustamisele ohutuse 

valdkonnas,” selgitab Vinkel. 

Tänavu on tollipiirilt 

tagasi 

saadetud üle 400 

postisaadetise, mis sisaldasid 

nõuetele mittevastavaid 

elektroonilise 

side seadmeid. 

Raadioseadmete puhul tuleb lisaks ohutusnõuetele 

arvestada ka sellega, et raadiosageduskasutus 

on regiooniti erinev. Isegi 

kui seadme raadiosagedused on samad, mis 

Euroopas, siis ei pruugi see nii olla lubatud 

muude raadioparameetrite järgi. 

“Autodes kasutatavad raadiosaatjaga MP3mängijad 

töötavad Jaapanis ja USAs samadel 

sagedustel, mis Euroopaski, kuid nende seadmete 

lubatud kiirgusvõimsused on Euroopas 

kordades madalamad,” toob Vinkel näite. 

Siiski ei tähenda CE-märgistuse puudumine, 

et seda seadet automaatselt Eestisse 

ei lubata. “Kui saatedokumentidest selgub, 

et seade saadetakse Eestisse testimiseks või 

esitlemiseks messidel, näitustel, demonstratsioonidel 

ja teistel avalikel esitlustel, võib 

seadme Eestisse tuua, kuid seda ei tohi turule 

lasta (turustada, müüa) ega kasutusele 

võtta,” kinnitab Vinkel. 

Milliste välismaalt Eestisse tellitud seadmete 

puhul eksitakse CE-märgistuse vastu 

enim? Vinkeli sõnul on populaarsemaid 

tootegruppe MP3-mängijad. “Palju tellitakse 

ka Aasias valmistatud mobiile, vähem Aasia 

või USA turule suunatud ja vastavalt märgistatud 

raadiosaatjaid. USAst lastakse Eestisse 

saata ka jahikoerte jälitusseadmeid, mille sageduskasutus 

ei vasta aga Euroopa omale ja 

millele pole siin tehtud vastavushindamist. 

Pärast sellekohase info väljapanemist tootja 

kodulehel on nende tellimine tunduvalt 

vähenenud,” lisab Vinkel.tt

tehnika mootor 

32 

autosport 

Digitaalse info 

säilitamine 

üha tähtsam 

Digiinfo maht kasvab väga kiiresti, lisaks säilitame teavet üha kauem. 

Seega muutub järjest olulisemaks info arhiveerimise küsimus. 

Tekst Andres Mägi Proact Estonia ASi tehnikajuht 

Foto Raul Mee 

Pikaajalise säilitamise põhjus võib olla 

see, et meil pole struktureeritud meetodit 

tähtsuse kaotanud info pidevaks 

kustutamiseks. Samas võivad ka üha enamad 

sisemised, klientide või valitsuse nõudmised 

sundida teavet kaua säilitama. 

Välised nõudmised muutuvad aina detailsemaks, 

nõudes näiteks: 1) info säilitamist 

väga pikal perioodil (paarist aastast kuni 

igavesti); 2) garantiid, et infot pole pärast 

salvestamist muudetud; 3) võimet lugeda ja 

mõista aastaid tagasi arhiveeritud infot. 

Asutuste infokogumite säilitamisele ja 

arhiveerimisele lisaks hakkavad ka lõppkasutajad 

jõudma punkti, kust nad pole 

enam võimelised hoidma säilitamist vajavat 

infot (dokumendid, pildid, videod jms) kõvaketastel 

ning tegema neist varukoopiaid. 

Digiinfo arhiveerimine on kombinatsioon 

protsessist, reeglitest ja poliiti katest ning 

tehnilisest platvormist, et kaitsta ja muuta 

kättesaadavaks vajalik info ettemääratud 

ajaperioodil. Arhiveerimine on äriline otsus, 

olles fookustatud infole ja sellele, mida infoga 

on kavas teha ehk milleks seda kasutada. 

Kasutame arhiveerimislahenduste projekteerimisel 

viit lähtekohta. 

VÄHENDA kulusid ja keerukust. Toetu 

tervele mõistusele, sest mida keerukam 

on lahendus, seda tõenäolisemalt sisaldab 

see funktsionaalseid probleeme ja kõrgemaid 

kulusid. Arhitektuuri väljatöötamisel 

tuleb fookus suunata tootmisharu normidele 

ja standardsetele komponentidele. 

Arhiveerimislahenduse disain ja teostus 

on kompleksne ülesanne ja korralik, detailne 

kasutuselevõtu plaan kombineeritult 

sammsammulise juurutusega on osutunud 

tulemuslikuks lähenemiseks. 

INFO klassifitseerimine. Võtmeküsimuseks 

on leida, mida soovime arhiveerida, kui 

pikaks ajaks, kuidas infole hiljem ligi pääseme 

ja kuidas vajaduse kadumisel kustutame. 

Kui neile on vastused olemas, on meil 

vundament, millel arhiveerimise lahenduse 

arhitektuur üles ehitada. 

SALVESTA andmed ketastele. Tänaseni 

on enamik arhiive salvestatud lintidele. 

Võtmeküsimuseks 

on leida, 

mida me soovime 

arhiveerida, kui 

pikaks ajaks, kuidas 

me infole hiljem ligi 

pääseme ja kuidas 

vajaduse kadumisel 

kustutame. 

Vajadus hoida andmeid 

arhiveerituna võib kesta 

kümneid aastaid. 

Kuigi lindi puhul on gigabaidi hind madal, 

on lindipõhised arhiivid osutunud kulukaks. 

Nende suurim varjatud kulu on migratsioon 

vanemate generatsioonide lintidelt 

uutele. See on ajamahukas ja väga kulukas 

protsess ning kõik andmed ei pruugi olla 

loetavad. 

Lintide miinus on seegi, et sa ei tea enne, 

kas su andmed on seal, kui linti reaalselt 

loed. Samuti on lindilt väga raske turvaliselt 

(loetamatult, lõplikult) kustutada ainult osa 

andmetest. 

ÄRA kasuta varundamist arhiveerimisena. 

See oleks riskantne, kuna varundamislahendused 

pole mõeldud info pikaajaliseks 

säilitamiseks. Varunduslahenduste 

puhul vaadatakse andmetele ärilise perspektiivita, 

taastatakse andmeid, mitte infot. 

Arhi veerimise lahenduste puhul on otsingu 

tulem andmed ja andmetega seotud 

metaandmed ehk info konkreetses ärilises 

kontekstis. 

INVESTEERI automatiseerimisse. Lahenduse 

disaini protsessi käigus tuleks juhtida 

tähelepanu info migreerimisele aja kaudu. 

Eelkõige on siin küsimus riistvara uuendus, 

mis amortiseerub kõige kiiremini. 

Lahenduse väljatöötamisel tuleks riistvara 

migratsiooni protsess kujundada selliseks, 

et see oleks lihtne, võtaks vähe aega ega 

nõuaks teenuse peatamist. tt

Andmekadu 

väldib turvaline 

Oli mälupulk, enam pole. Poolteist 

tundi tulutut otsimist 

kontoris ja kodus. Kaotsi on 

läinud kümmekond arvet, pooleliolevad 

reklaamitekstid ning firma 

äsja raamatupidamises valminud 

poolaasta aruanne… 

Tuleb tuttav ette? 

Mälupulk iseenesest 

on pisiasi. Üks gigabait 

maksab 

Turvalisel 

mälupulgal 

on andmed 

kaitstud nii parooliga 

kui ka krüpto 

abil – info asub kandjal 

krüpteeritud kujul ja 

kümne vale katsega see 

hävib. 

andmeturve 

mälupulk 

Mälupulga hind üha alaneb, ent sellest märksa olulisem võib olla sinna salvestatud 

andmete väärtus. Andmekao eest aitab turvalise mälupulga kasutamine. 

Tekst Dmitri Kuznetsov infosecurity.ee konsultant 

praegu 250–300 krooni. Seega on mälupulga 

kaotsiminek väike mure. Ühe kadumisel 

saab osta uue ja kasutada seda. 

Sõltuvalt mälupulgal olevate andmete 

sensitiivsusest ja olulisusest kasutaja jaoks, 

tasub mõelda ka selle seadme turvamisele. 

Turvaline mälupulk on vajalik juhul, kui selle 

abil käsitletakse olulist, konfidentsiaalset või 

salastatud infot. Info on ju tänapäeval üks 

peamisi väärtusi. 

Eesti Ekspress kirjutas mullu kevadel, 

kuidas üks kaitseministeeriumi teenindanud 

veebitarkvarafirma Mindworks Industries 

programmeerija kaotas 2005. aasta suvel 

mälupulga. 128megabaidine MyFlash maksis 

küll vähe, kuid lohakas ümberkäimine 

rohkem kui 300 000 mehe isikuandmetega 

lõppes sellele IT-firmale 15 000kroonise 

karistusega. Jääb ainult loota, et meie 

maal on väiksuse tõttu vähe strateegilisi 

vaenlasi. 

Samas võib konkurents turul 

olla väga tihe. Ja kui 

oluline kommertsalane 

informatsioon jõuab 

konkurendi kätte, 

võib see tuua 

kaasa suure kahjumi. Mõnikord on tagajärjed 

katastroofilised, informatsiooni leke võib 

ka viia ettevõtte sundlikvideerimiseni. 

Toon siinkohal võrdlemisi värske 

uudise Ühendkuningriigist. Üks sealne 

konsultatsiooni firma kaotas mälupulga, 

mis sisaldas andmeid 84 000 vangi 

ja 10 000 retsidivisti kohta Inglismaal 

ning Walesis. Seega kadus oluline 

ja konfidentsiaalne informatsioon – 

kui selline teave jõuab veebi, võib näiteks 

endisel vangil töökoha leidmine muutuda 

keeruliseks. 

Ja see sama kurikuulsaks saanud infoturbe 

alases konsultatsiooniäris(!) tegutsenud 

firma on nüüdseks palju kliente kaotanud 

ja pankrotti äärel. 

Siinkohal asjalik nõuanne: kui teie jaoks 

on pulgal kaasas kantav info väärtuslik, 

ostke pigem turvaline mälupulk. Näiteks 

neljagigabaidise lihtsamat sorti turvalise 

mälupulga saab SanDiskilt juba vähem kui 

50 dollariga. 

Tõsi, Eestisse jõudes maksab suures arvuti- 

või olmeelektroonikapoes turvaline 

gigabait (mitte 4 GB, nagu eelmises lõigus) 

juba 600 krooni. Suuremad infokandjad ehk 

kahe-, nelja- või isegi kaheksagigabaidised 

maksavad tublisti rohkem. 

Professionaalse kvaliteediga seadmeid 

toodab Ameerika firma MXI Security. Sama 

mälupulk tootja veebis maksab umbes 2000 

krooni, kuid lõpphinda tõstavad lisanduv 

tarnekulu ja tõenäoselt ka käibemaks. 

Kuldne keskmine ehk kõrge kvaliteet 

mõistliku hinnaga on Ironkey 

mälupulk, mida müüakse Eestis 

tuhande krooni eest. Sel juhul 

on teie andmed kaitstud nii parooliga 

kui ka krüpto abil – info 

asub kandjal krüpteeritud kujul ja 

kümne vale katsega see hävib. tt 


tehnika

tehnika 

34 

video 

DVD-plaadile mahub 

ka Full HD video 

Vana, 90minutise VHS-kasseti konvertimisel 

tekkinud fail mahub CD-plaadile, aga mida teha 

kõrgeraldusega videofailiga? 

Tekst Heigo Ensling Elion Esinduste tehnikajuht 

VHS-kaamera asemel on digitaalsed 

kõvakettale, DVD-plaadile või mälukaardile 

Full HD videot salvestavad 

seadmed. Mida parem ja kvaliteetsem on 

ülesvõetud pilt, seda suurem on ka sellise 

materjali maht. Minutis salvestab Full HD 

kaamera maksimaalse resolutsiooniga umbes 

130 megabaiti materjali. Nii kujuneb 

pooleteisetunnise videofaili suuruseks 

12 gigabaiti. Sellise mahuga fail ei mahu isegi 

ühele DVD-le, rääkimata CDst. 

Alternatiiv oleks Blu-ray-plaat, aga selle 

hind on 200 krooni ning Blu-ray-kirjutaja 

maksab ligi 20 000 krooni. Ega Blu-ray-män- 

gijaidki palju ostetud ole – ikka valitseb teleri 

all DVD-mängija või kodukinoseade. 

Kodused laua- ja sülearvutid on valdavalt 

DVD-kirjutajatega ning DVD-plaadi hind 

pole enam kallis. Seega tuleb võtta ette 

pakkimistöö ja muuta suuremahuline fail 

DVD-plaadi jaoks sobivaks. Proovime, kuidas 

erinevad programmid video pakkimisega 

hakkama saavad. 

Full HD videokaamerate turul on valitsev 

roll – osakaal umbes 80% – Sony kaameratel, 

seega kasutasime testis Sony kaamerat HDR- 

CX11E, mis jäädvustab ülesvõetu Memory 

Stick Pro Duo mälukaardile. 

Total 

Video2DVD 

annab nagu 

päris DVD 

mõõdu välja 

– esileht 

taustapildiga, 

pealkiri, 

peatükid ja 

lõputiitrid. 

Kaamera seadetes saab valida nelja salvestamistiheduse 

vahel, esimene mahutab 4 GB 

suurusele mälukaardile 30 minutit ja viimane 

90 minutit materjali. Kasutasime testis 

parimat resolutsiooni, mitte maksimaalset 

salvestusaega. Video maht sõltus kaameraga 

kaasas olnud mälukaardi suurusest, testfailide 

lõplikuks mahuks jäi peaaegu 3,4 GB. 

Kõigil kaameratel on kaasas tarkvara 

elementaarseks redigeerimiseks ja lõplikuks 

salvestamiseks. Ideaalis on parim kasutada 

tootja soovitatud tarkvara. Järgnevad ülevaated 

põhinevad tuntumatel toodetel, mida 

on mitmetes videofoorumites ka kiidetud. 

Sony kaameraga kaasas 

programm algajale 

Sony kaameraga kaasas olev Sony Picture 

Utility sisaldab meedia importijat ja AVC 

HD failide pleierit. Lisaks sisalduvad paketis 

Video Disk Copieri ja Handycami kaamera

Säästlik uus Aveo nüüd 149 900 krooni! 

5-aastane garantii. Kütusekulu vaid 5,5 l / 100 km. 

AVEO 

Kuidas teha nii, et saaksid ka tõusvate kütusehindade juures nautida võimalikult mugavat autot ja vältida samas suuri 

kulusid? Chevrolet on sellele Aveo näol vastuse leidnud. Aveo on oma klassis üks väiksema kütusekuluga auto, seega 

säästad iga sõiduga. Ja see ei ole Aveo ainus eelis. Saad selle praegu soodushinnaga, kusjuures autol on suurepärane varustus, mille hulka 

kuuluvad ABS-pidurid, konditsioneer, elektrilised klaasitõstukid esiustel, CD-raadio ja 2 turvapatja. Tule kohe ja vaata lähima edasimüüja 

juures ise täpsemalt järele! 

www.chevrolet.ee 

Tallinn: Ascar, Tähesaju tee 14, tel 620 0913 

Autospirit, Ehitajate tee 122, tel 659 9499 

Aveo keskmine kütusekulu 5,5 – 6,4 l/100 km, CO 2 132 – 152 g/km 

Tartu: Autospirit, Turu 47, tel 730 1367 

Pärnu: Ascar, Tallinna mnt 89a, tel 445 5735 

GET REAL 

Jõhvi: Viking Motors Ida-Viru, Lääne 1b, tel 339 6201 

Paide: Amserv Paide, Pärnu t. 114, tel 384 9063

tehnika 

36 

video 

Sony enda programm 

lubab ühendada arvuti 

kaameraga ja kanda 

klipid otse arvutisse. 

tööriistad. Ühendame arvuti kaameraga 

ning kanname klipid kaamerast arvutisse. 

Tegelikult on võimalusi kaks – valides 

Media File Importu, saame videofailid kopeerida 

kõvakettale, et neid hiljem redigeerida 

ja monteerida koduvideoks. Teine variant 

on materjal kohe DVD-le kõrvetada, kusjuures 

programm kalkuleerib ka vajaminevate 

plaatide hulga. Võib-olla ongi see lahendus 

algajale kodukasutajale parim, sest puudub 

võimalus midagi tuksi keerata. Vali soovitud 

videoklipid ning vajuta Start-nupule. 

Kokkuvõte – lihtne ja mugav programm 

algajale, kes soovib hiljem oma koduvideot 

vaadata DVD-mängija ja teleri vahendusel, 

leppides kõrgeraldusega videopildi asemel 

SDTV- (720×576) pildiga. 

Alive’i arvutustöö 

tuleb ise ära teha 

Populaarse videokonverterite tootja Alive 

HD Video Converter on loodud spetsiaalselt 

kõrgeraldusega materjali (failid AVCHD, 

M2TS ja m2t) konvertimiseks formaatidesse, 

nagu AVI, MPEG4, WMV, DivX, Xvid, VOB, 

MOV ja 3GP. Viimane on tuntud videofaili 

formaat mobiiltelefonides. Prooviversioon 

tootja kodulehelt alivemedia.net võimaldab 

konvertida 60% videofailist, täisversiooni 

maksumus on 35 dollarit (437 kr). 

Põhimõtteliselt toimub konvertimine 

kahe klikiga – ühega too videofail programmi 

aknasse ning teise klikiga algab 

konvertimine. Parameetritest saab muuta 

salvestatavat failiformaati, resolutsiooni, 

heliformaati ja bitikiirust, seda aga mono- 

või stereoheli ulatuses, versiooni 5.1 see 

programm ei tunnista. Konverditud fail 

salvestub arvuti kõvakettal, kust see hiljem 

tuleb DVD-le kirjutada. Arvutustöö peab ise 

ära tegema, sest programm seda ei paku. 

Kahel programmil 

vaid värvierinevus 

Identsete kaksikute paari moodustavad 

programmid nimedega XiliSoft HD Video 

Converter ja 4Media HD Video Converter. Erinevus 

selgus programmide kõrvutamisel – 

Xilisofti akna ääred on n-ö Windowsi-sinised, 

4Media omad aga hallikassinised. 

Tegelikult kasutavad mõlemad sama tarkvarafirma 

lahendust. 

Video konvertimine on lihtne – lohista 

programm aknasse ja vajuta esmalt nupule 

Tools. Selle all asub bitikiiruse kalkulaator, 

mis arvutab valitud meedia järgi faili suuruse 

– 4300 MB üks DVD, 800 MB üks CD. 

Parameetritest saab valida videoformaate, 

kusjuures puudub puhas Euroopa video 

resolutsioon 720×576 – selle asemel on 

meile harjumatu suurus 704×576. 

Mõlemad programmid võimaldavad 

kokku liita videoklippe, samuti valida väljundfaili 

suurust vastavalt mahamängivale 

meediapleierile – PS3, Xbox, DVD, iPod või 

mobiiltelefon. Toetatud formaadid on HD 

ASF, HD AVI, H.264/AVCHD, HD Quick Time, 

HD MPEG2, HD MPEG TS, HD MPEG4, 

HD MPEG4 TS (salvestatud telepilt arvutis), 

HD WMV ja 3GP. 

Boonusena saab moodustada fotodest 

ja muusikafailidest videoklippe. Ainuke 

erinevus on hinnas – Xilisfti HD Converter 

maksab 40 dollarit (500 kr) ja Media HD 

Converter dollar vähem. 

Kokkuvõtteks võib öelda, et need prog- 

Minutis salvestab 

Full HD kaamera 

maksimaalse 

resolutsiooniga umbes 

130 megabaiti materjali, 

nii kujuneb pooleteisetunnise 

videofaili suuruseks 

12 gigabaiti. 

rammid sobivad kasutajale, kes teab, mida 

teeb. Konvertereid saab kasutada nii DVD, 

PS3, Xboxi kui ka pea kõikide kaasaskantavate 

meediapleierite jaoks. 

Tarkvara lubab lisada tiitreid 

ja muusikat 

Total Video2DVD pakub kaht võimalust 

suuremahulise video DVD-le kirjutamiseks. 

Esimene on otse DVD-le kirjutamine nagu 

Sony programmiga. Ainsate parameetritena 

saab muuta TV-süsteemi (PAL või NTSC) 

ja ekraani suhet (4:3 või 16:9). Edasi tuleb 

lohistada soovitud fail programmi aknasse 

ning vajutada nupule Burn Now. Laiendatud 

programm lubab redigeerimist, nt lisada 

filmi klipile esileht, tiitlid ja taustamuusika. 

Ka on võimalik lisada video vahele fotosid. 

See programm toetab HD videoformaate 

MKV, Blu-ray ts, M2TS, AVCHS, HDV1080i, 

DivX, Rm, WMV, AVI ja tulemus on alati 

standardne DVD-plaat. Programmi hind on 

30 eurot või 36 dollarit (vastavalt 469 ja 450 

kr), koduleht effectmatrix.com. 

See mitmete lisavõimalustega lihtne ja 

kasutajasõbralik programm annab tulemuseks 

ainulaadse koduvideo DVD-l. Sobib 

nii algajale kui ka nõudlikumale kasutajale, 

kuid pole veel profi tööriist. 

Kes ei taha kõrgeraldusega video kvaliteedis 

kaotada ning soovib hiljem ülesvõetud 

videoklippe näha sama resolutsiooniga 

suurel ekraanil, neile on üks võimalus veel. 

Ostke kõvakettaga multimeediamängija, 

ühendage võrgukaabliga kodusesse arvutivõrku 

ja HDMI-kaabli abil teleriga – kõik 

arvutites olev meedia on nähtav-kuuldav 

suurel teleri ekraanil. tt

tehnika 

38 

foto 

Valgus 

võib normaalne 

vaid näida 

Värvustemperatuuri mõõtmise nurgakiviks 

on hüpoteetiline mustkiirgur 

ehk absoluutselt must keha – objekt, 

mis neelab kogu talle langeva valguse. Selle 

kuumutamisel näeksime iga temperatuuri 

juures kindlat värvi. 

Näiteks tuuakse tavaliselt raud, mis 1000 

Kelvini juures hõõgub punaselt, 6000 K 

ringis paistab metall juba valgena. Samas ei 

emiteeri kõik allikad valgust kuumutamise 

tagajärjel (näiteks luminofoorlamp) ning 

neid võrdlustabelisse kaasates on täpsem 

kasutada terminit “lähim värvustemperatuur”. 

Kurioossel kombel on Kelvini skaala end 

kirjeldavate sõnadega vastuolus: mida kõrgem 

temperatuur, seda külmemaks toonid 

muutuvad, soojad punased-kollased toonid 

on skaala alguses. 

Milline pind on valge, eristab inimsilm 

erinevates valgustingimustes hästi, fototehnika 

võimekus jätab veel soovida. Saamaks 

pilti tegelike värvidega, tuleb seega korrigeerida 

valgust või kaamerale värvustemperatuur 

ette öelda. 

Digikaamera puhul on võimalusi mitu: 

usaldada tehnikat (AWB – auto white balance), 

valida 5–6 valmisrežiimi vahel, sisestada ise 

Kelvinid või kasutada mõnda valget pinda 

näidisena (CWB – custom white balance). 

AWB puhul tuleks arvestada, et tulemus 

võib isegi sama valgusallika all ebaühtlane 

olla, kuna kaamera hindab silmatavate ob- 

Eesti keel kipub muljet jätma, et valgus ja valge on peaaegu sama, 

ent valgusel on rohkem omadusi kui lihtsalt skaalal “on - ei ole”. 

Seda on kogenud iga fotohuviline, kes on näiliselt normaalses valguses 

suutnud hõõguvoranži või jäätuvsinise foto tekitada. 

Tekst ja fotod Viljar Sepp harrastusfotograaf 

Valguste segunemine: lilleõis on üle 

“värvitud” väikese taskulambiga, valgele 

taustale on korraks lastud välku. 

Kuna valgus on tasakaalustatud 

lambi pirni järgi, paistab välk sinisena. 

(Nikon D70, 10 sek, F10, ISO200) 

jektide alusel situatsiooni iga kord uuesti, 

tingides tihti vajaduse iga pildi tooni eraldi 

parandada. 

CWB-funktsiooni kasutades ei ole soo- 

vitatav kaamerat häälestada printeripaberi 

abil – inimsilm ei näe paberile lisatud UVvalgust 

peegeldavaid valgendeid, kaamera 

aga küll. Ideaaltulemuse annaks spetsiaalse 

etalonkaardi soetamine, asja ajavat ära ka 

krõpsupurgi valge mattkaas. 

Palju on abi ka RAW-formaadist, mis laseb 

järeltöötluse käigus üsna vabalt ühe WB-seade 

teise vastu vahetada. Luminofoorlampide 

valgus nõuab korrigeerimist tihti ka teljel 

roheline-magenta. 

Filmile pildistades peab arvestama, et 

peaaegu kõik filmid on optimeeritud päevavalgusele 

(daylight), slaidide hulgas leidub 

ka üksikuid hõõglampidele tasakaalustatud 

(tungsten) versioone. Seetõttu korrigeeritakse 

valgust filtrite abil – näiteks kasutades 

toas sinakat filtrit, teeme kollaka pirnivalguse 

n-ö külmemaks. 

Enim muret teeb valguste segunemine – 

näiteks sisevalguses (u 3000 K) välguga 

(u 5500 K) pildistades saame ühtlased 

värvid, kui lisame välklambile n-ö sooja 

geelfiltri, et viia välgu spekter pirnile lähemale, 

ning valime kaamera valgebalansiks 

hõõglambivalguse. 

Värvustemperatuure ühtlustamata poleks 

abi ka RAW-failist, kuna ühe allika 

järgi korrigeerimine nihutab paigast teise(d). 

Samas pole korrektne värvus, eriti moefotos, 

mingi eesmärk omaette ning tihti pildistatakse 

nimme vale seade või filmiga, et foto 

huvitavam saaks. tt

Hinnangulised värvustemperatuurid 

1500–2000 K tuletikk, küünlavalgus 

2650–3000 K hõõglamp (40–500 W) 

2000–3200 K päike: tõus ja loojang 

3500–4500 K päike: varahommik, hilisõhtu 

3200–7500 K luminofoorlamp 

(erinevad tüübid) 

5000–5500 K keskpäevane päike 

5500–5600 K välklamp 

5500–6500 K päevavalgus 

(päike + taevas), 

vines päike 

6500–8000 K lauspilves taevas, 

varjualad 

9000–12 000 K osaliselt pilves, 

taevasina 

Allikas: Viljar Sepp 

RAW-failide puhul on värvusbalansi 

vahetamine lihtne 

– ülalt alla: võttel kasutatud ehk 

Custom, Flash, Daylight (5500 K), 

Shade (7500 K), Cloudy (6500 K), 

Flourescent (3800 K), Tungsten 

(2850 K). Oma temperatuurilt on 

esimesed kolm samad, väikesed 

erinevused tulevad skaalalt 

magenta-roheline. (Nikon D80, 

1/125 sek, F5,6, ISO200) 

noom- ettevõtte majandustarkvara 

www.noom.ee 

Astro Baltics OÜ 

Raatuse 20, Tartu, telefon/faks 744 1550, Laki 12, Tallinn, telefon/faks 656 3204 info@noom.ee 

tehnika tehnika

tehnika 

42 

foto 

Pildistav telefon ei hukutanud 

Nelja aasta tagune ennustus pildistavate telefonide 

suurest tulevikust ja fototehnika rasketest aegadest 

oli ekslik – mõlemad valdkonnad on osutunud hoopis 

uskumatult edukaks. 

Tekst Kaupo Kikkas eestifoto.ee Foto Sony 

Fotograafia pole olnud nii kättesaadav, 

lihtsasti hoomatav ja sel tasemel teostatav. 

Võimaluste ja meediumite ühildumine 

on tõstnud fotograafia masside huviorbiiti. 

Kümmekond aastat tagasi toimunud 

digirevolutsioon ennustas fotograafiale uut 

ajajärku, nüüd on see kätte jõudnud. 

OLULISIM muutuste autor on foto kui 

meediumi liikumine uuele tasandile – 

albumisse pistetavast paberist on saanud 

visuaalne keel, mis võib olla internetis, digitaalses 

pildiraamis, mobiili taustapildiks 

või kunstilises vormis suurelt seinal. 

Foto laadimine kaamerast veebi on sekundi 

te küsimus ja selle trükkimiseks saab 

kasutada materjale metallist lõuendini. See 

on esile tõstnud mitmeid uusi omavahel 

seotud valdkondi, mida võiks nimetada tarkvaraks. 

Nii on reaalsus, et kaamera salvestab 

pildi GPS-koordinaadid ja hetk hiljem võib 

fotoaparaat või arvuti pildistajale teatada, 

mis objektiga on tegu ning mida sarnast 

lähikonnas veel leidub. Rääkimata kaameras 

paiknevast wifi-võrgust, mis lubab pildid 

hetkega kodulehele laadida. 

TARKVARA on juba nii tark, et tunneb 

nägude järgi ära pildistatavad, laeb selle 

järgi fotod kaustadesse ja paneb sõpradele 

nimed alla. Samuti eemaldab vajadusel punased 

silmad ja valib välja parima duubli, 

kus pildistataval ilme rõõmsam ja silmad 

avatud. See näotuvastus toimib edukalt esimestes 

tarkvaralahendustes ja viib meid intelligentse 

foto tulevikku, kus pilt teab, kus 

ta on tehtud ja kes on kellega pildil. 

HAJUMAS on ka liikuva pildi ja tavapärase 

foto piir. Meil on kaamerad, mis 

tavakaamerat 

teevad HD-kvaliteedis videot, ja kaamerad, 

mis suudavad pildistada piisavalt kvaliteetse 

foto rahuldamaks kasutaja nõudmisi. 

Sinna vahele mahuvad intervallvõtted, mis 

võimaldavad koduselt filme lavastada, ja filmist 

välja võetavad stoppkaadrid, millel on 

piisav kvaliteet, et seda fotoks nimetada. 

Filmimise ja tavapärase pildistamise 

ühendamine on üks suundi, mis peaks võimaldama 

uue eelisena kliendil läbi ajada vaid 

ühe uue universaalse seadmega. 

ALGUS veel lihtsamaks ja professionaalne 

veel professionaalsemaks – viimase eduloo 

fototurul on loonud enneolematu peegelkaamerate 

müügiedu, mille taga on aina 

paranev kvaliteet, madalam hind ning väiksemaks 

ja lihtsamaks muutunud kaamera. 

Nüüdne peegelkaamera võib olla hinnalt 

ja suuruselt võrdne mõne aasta taguse kompaktkaameraga, 

kuid pakub paremat kvaliteeti 

ja loomingulist vabadust. Peegelkaamerad 

ühelt ja mobiilid teiselt poolt on aga 

söönud ära enamiku senisest tähtsaimast 

turuosast – kompaktkaameratest. 

Nii ongi mõne aasta tagused kompaktkaamerate 

turuliidrid arendanud palavikuliselt 

uusi peegelkaamerasüsteeme, luues neid ise 

Tarkvara on juba 

nii tark, et tunneb 

nägude järgi ära 

pildistatavad, võib selle 

järgi fotod kaustadesse 

laadida ja sõpradele nimed 

alla panna. 

või otsides partnereid. Edukamad, kes suutsid 

turu muutustega kiiresti kaasa liikuda, 

saavad esimesi vilju just nüüd ka maitsta. 

TURU lihtsama, nn entry level’i taseme 

täidavad enamikus fototuru värsked nimed 

ehk telefonitootjad. Ometi on siin praegu 

saavutatud toimiv tasakaal, kus pildistav 

telefon jääb eelkõige noortele, kes omandavad 

esmase pildistamisharjumuse ja edasine 

sügavam huvi viib peegelkaamera ostuni. 

Loomulikult jääb telefonidele pärusmaa, 

mida võib nimetada katastroofifotograafiaks, 

ehk kõik ootamatused ja planeerimatud 

hetked, kus kellelgi tõsisemat kaamerat käepärast 

pole. Siis kehtib reegel – võidab see, kel 

on pilt, ja fotoaparaadi nime ei küsita. 

Kui tavakasutaja ja harrastaja kaamerad 

lähevad aina odavamaks, lihtsamaks ja 

väiksemaks, siis tõsistele huvilistele ja professionaalidele 

suunatud tooted näitavad 

üllatuslikult vastupidist trendi, muutudes 

kallimaks, suuremaks, kuid pakkudes seejuures 

enneolematult head pildikvaliteeti. 

Nii on megahitiks saanud täissensoriga 

digikaamerad, kus pildisensor on sama suur, 

kui oli harjumuspärane 35 mm filmikaader. 

Just see tootegrupp on ka turu peamine 

edasiviiv jõud, kus integreeritakse jooksvalt 

uusi leiutisi ja tarkvaralahendusi. 

AASTA trend professionaalsel turul on 

kesk- ja laiaformaadiliste digi kaamerate 

ning digipärade areng – pakutakse juba 

65megapikslist pildisensorit koos mugavate 

ja käepäraste tehniliste lahendustega. 

Aina paremad kaamerad on muutnud ka 

tindiprintereid, mis lubavad maailma parimat 

kvaliteeti digifoto käega katsutavaks 

muutmisel ja tõrjuvad turult klassikalist 

keemiapõhist fotomenetlust. 

Fotograafia on jõudnud internetiajastule 

tüüpiliselt olukorda, kus aega ei mõõdeta enam 

kuude ja aastatega, vaid sekundite ja minutitega, 

mis teeb arengu äärmiselt paeluvaks. 

Kuid ärgem unustagem kõige tähtsamat – 

kuhugi ei ole kadunud kogu protsessi alge 

ehk soov jäädvustada, luua midagi oma käega 

ning salvestada ja talletada emotsioone.tt

Filmimise ja 

tavapärase 

pildistamise 

ühendamine on ka 

üks praeguseid suundi, 

mis peaks võimaldama 

uue eelisena 

kliendil läbi ajada 

vaid ühe uue universaalse 

seadmega. 

foto 

Kaamera saab aru, millal pildistatav 

naeratab, ja teeb foto sel hetkel. 


tehnika

tehnika 

mootor 

44 

foto 

Et keegi ei saaks öelda, et viga oli modellis, hoolitsevad fototootjad ka selle eest, et huvilisel kaamerat testides sobivat 

pildistamismaterjali oleks. Naljaga pooleks tundub, et aastatega on välja kujunenud ka seltskond, kes ainult modellide 

pildistamise pärast messitee jalge alla võtab. 

Photokina 2008 

muutis Kölni fotomekaks 

Kölni linn Saksamaal muutus septembri lõpus seal toimunud 

maailma suurima fotomessi Photokina pärast fotomekaks, 

kuhu sõideti kokku kõigist maailma paigust. 

Tekst Kaupo Kikkas eestifoto.ee Fotod Kölnmesse, Kaupo Kikkas 

Peale uute tehnikaimede ja tooteesitluste 

oli sellel aastal võimalik nautida 

enneolematult suure mahulist kultuuriprogrammi. 

Ühtekokku 17 suuremat 

ja kümned väiksemad fotoprojektid olid 

enamasti koondatud nime Visual Gallery 

alla, kus lisaks võimalusele vaadata fotosid 

peeti diskussioone, arutelusid ja seminare 

fotograafiast, fotoharidusest ja loomulikult 

fotonduse tulevikust. 

Samuti pakkusid paljud messil väljas 

olnud firmad tasuta õpitubasid ja seminare 

ning kohtumisvõimalust maailma tippfotograafidega. 

Ühtekokku külastas messi ligi 170 000 

inimest, kes said valida meelepärast vaatamist 

ja kuulamist viie päeva vältel. Messil 

osales 1500 firmat poolesajast riigist. Järgmine 

Photokina toimub Kölnis oktoobris 

2010. tt 

Photokina messipilt

Leica on suutnud end taas fotoajalukku 

kirjutada. Uus S-kaameraseeria 

murrab mitmed senised piirid. Välimuselt 

küllalt tüüpiline peegelkaamera 

peidab endas aga 56% suuremat 

sensorit kui ükski senine 35 mm süsteemi 

peegelkaamera. Nii vajab uus 

kaamera ka uusi objektiive ja paneb 

aluse uuele kaameraformaadile. 

Fotokunst on Photokinal koondatud enamasti Visual Gallery 

märgi alla. Pildil näha Holger Mühlenbecki värvikas näitus 

tavapärasest pisut erineva seksuaalsusega inimestest. 

Milline softbox teile välguvalguse 

pehmendamiseks, ümmargune, kandiline, 

romb või ristkülik? Stuudiovalguse 

arenguga muutuvad softbox’ide 

kuju, suurus ja valgusomadused. 

Kauaoodatud Canoni 

uue põlvkonna kaamera 

5D Mk II, mis võimaldab 

kasutada ISO tundlikkust 

juba kuni ISO 

25600. See lubab fotograafil 

pildistada enneolematult 

hämarates 

valgustingimustes. 

Statiivi? Aga 

palun! Legendaarne 

Saksa 

statiivitootja 

Berlebach 

on endiselt 

veendunud, et 

parim statiiv 

on puidust, ja 

nii leidub nendele 

isemoodi 

eksklusiivsetele 

statiividele 

kliente üle 

maailma. 

foto 

Rangefinder-kaamerate tagasitulek? Uus 

Olympuse micro 4/3 sensoritehnoloogia 

lubab valmistada tillukesi kompaktseid 

vahetatavate objektiividega kaameraid. 

Kogu spetsiifika ja objektiivid on omased 

kõigile tuttavale peegelkaamerale, kuid 

reaalsuses on kaamerast prisma ja peegel 

eemaldatud ning aparaat on omandanud 

kompaktkaamera mõõtmed. 

Võiks arvata, et need eksponaadid 

pärinevad kommipoe riiulitelt, aga 

ei. Fotograafid on edev rahvas ja miks 

mitte hankida endale väga professionaalne 

keskformaatkaamera kollases 

või punases kestas. 


tehnika

tehnika 

46 

reis 

Tehisintellekt 

Niisiis, tere tulemast Koreasse, maailma 

tehnika mekasse number kolm. 

Tundmatu on tegelikult, kust jookseb 

piir Jaapani, Hongkongi ja Korea vahel, kuid 

kõik on oma haiglaste tehnikalahenduste 

mõttes maailma esinumbri staatuses. 

Samas puuduvad paljud meile nii loomulikud 

asjad nagu internetipangad – vähemalt 

sellises mahus nagu Eestis – ja mobiilparkimisest 

ei tasu unistadagi. 

Ent kaasaskantavad telefonid kannavad 

endas televiisorilevi ja iga vidin heliseb sisse 

lülitades kummalist muusikat. Mobiilid pole 

enam kaugelt mitte niisama telefoniaparaadid, 

mille abil teiste indiviididega suhelda. 

Souli metroos linna mööda sõites istuvad 

vastakuti kaks punti inimesi. Paremal on 

mehed-naised, kellel on telefonidest välja 

tõmmatud suured detsimeeterantennid et 

vaadata viimaseid uudiseid, filme või muid 

saateid. 

Vasakul istuvad aga poisid ja tüdrukud, 

kelle näpud hulluvad pisikesel klaviatuuril 

kiiresti tippides, tõenäoliselt on tegemist 

MSNi või mõne muu mobiilse vestlustarkvaraga. 

Keegi saab sõnumi, naerab ning 

haarab kohe masina kahte pihku ja kukub 

trükkima. 

Telefon pole enam verbaalse suhtlemise 

vahend. Tegemist on uusima leluga personaalarvutite 

või raalide maailmas, mis aga on 

mõeldud trükisõnas kommunikeerimiseks. 

Vahepeal räägib mõni inimesehakatis mobiilikaamerasse, 

teeb siis kahe klahviga piiks- 

Korea moodi 

Lõuna-Koreas pole inimest, kes ei teaks igast viimasest kui tehnikavidinast 

kõike. Identiteet tuleb seal tehnikasaavutuste kaudu ning mida 

rohkem neid sinu ümber ja sinuga kaasas on, seda parem. 

Tekst Martin Hanson Fotod AP/Reuters/Scanpix 

piiks ning pilt on kadunud kübersügavikku 

leidmaks oma retsipienti. 

Koreas on kõik mobiilne. Kui sind ei 

ole internetis, siis pole sind olemas, kõlas 

kunagine lause. Nüüd on nii, et kui sa oled 

internetis, kuid mitte tänaval, siis oled sa 

surnud. 

Kummaline on aga see, et Macintosh 

pole Aasiasse jõudnud. Olin ainumas 

iTelefoni- inimene kogu Koreas, niipalju kui 

mina aru sain. Samas on kõikidel pihkude 

Telefoni saadetud sooduskupong 

lubab sooritada poest 

odavama ostu. 

vahel uhked kohalikku marki mobiilid, 

millega saab teha hullemaid trikke kui meil 

leiduvatega. 

Tähele tuleb panna sedagi, et Lõuna- 

Koreas on mobiilsides käibel ka muust 

maailmast erinevad sagedused. Kui meil on 

kasutusel 3G ehk WCDMA, siis neil nii see 

kui ka CDMA. Viimases võrgus rääkimiseks 

tuleb telefon kohapeal rentida. 

Korea tehnikaarmastus pole debiilselt 

laiav või küllastav, kõik vidinad on efektselt 

tasakaalukad ning maitsekad. Mõnes 

taksos saavad kohalikud maksta juba häälega, 

sõnades vaid koodi, mille neile annab 

taksomeeter. 

Veel harv nähtus, kuid siiski loogiline tulevik. 

Eriti kui arvestada, et häälemarkerite 

kasutamine turvalise autentimisvahendina 

on leitutest parim. Häälemarker ei muutu, 

kui oled juua täis, haige või ei oska enam 

rääkida. Häälehelin on igas võimalikus 

versioonis sama, mis algseltki. Silmaiiris ja 

näpujälg võivad viga saada või hävineda, hääl 

mitte kunagi. 

Sama teenust kasutatakse ka juba Dubais, 

kus kohalikud hindudest ehitajad saadavad 

nii oma teenistusi kodumaal ootavale perekonnale. 

Isemoodi on ka sealsed makseautomaadid. 

Meie poodides olevatest PIN-numbrit 

nõudvatest masinatest erinevalt tuleb 

Koreas ostjal ise tirida oma kaart läbi masina 

ja siis kirjutada puutetundlikule alusele allkiri. 

Sellest hetkest on ost sooritatud.

Modellid tutvustamas tänavu märtsis Samsungi uut, puutetundliku ekraaniga Anycall-seeria multimeediatelefoni. 

Kui Eestis müüakse m-pileteid bussi- ja 

trammisõiduks, siis Koreas saab mobiiliga 

maksta metroos. Nimelt saadetakse mobiiliga 

pileti ostjale kiipkood, mille tunneb ära 

inimesi metroosse lubav masin. 

Kiiresti hakkavad aga Koreas häirima 

kõiksugused tehnikamasinate toodetavad 

helinad. Riigis ei ole televiisorit, ventilaatorit, 

konditsioneeri ega külmikut, mis avades 

ei mängiks naljaka markeeriva loo. Kümme 

päeva selles virvarris ja keskkonnas, kus kõikidel 

mobiilidel on peal maailma tugevaim 

helin ning nupud piiksuvad, tõmbab katuse 

sõitma ja hakkad tänaval paluma inimesi 

oma kõnevahendit vaigistada. 

Kuigi Lõuna-Korea tehnika on tippude 

tipp, on enamik töid siiani inimeste hallata 

ning ega see kuskile ka lähiajal kao. Metroos 

on ikka inimene, kes jama kokku pühib ja ka 

pealinna Souli kõrgeimasse punkti N’Seoul 

Towerisse viib inimese juhitud funikulöör. 

Kõige olulisem mõte, mis tuleks Koreast 

tehnoloogilises plaanis kaasa võtta, on tehnoloogia 

abi inimeste elu parandamiseks. Ma ei 

räägi telefonimoest või vilkuvatest tuledest. 

Ma räägin riiki katvatest süsteemidest, mis 

kiirendavad piletimüüke rongijaamakassades, 

nende kontrollimist rongis, ostude sooritamist 

ja tuhandet muud asja, mille teevad 

ära vagad robotid, ajal, kui meie läheme edasi 

oma kauni ja muretu eluga. tt 

Kohalikud saavad Lõuna-Koreas 

mõnes taksos maksta juba 

häälega, sõnades vaid koodi, 

mille neile annab taksomeeter. 


tehnika

tehnika 

48 

innovatsioon 

Tulevikumuuseum 

luuakse Eestis 

Eesti teadlased ja ettevõtted loovad 

üleeuroopalist lahendust, mis 

muudab muuseumikülastused 

lähitulevikus IT abil märksa sisukamaks. 

Tekst Indrek Kald 

Nagu aastakümnete eest, tuleb muuseumikülastajal 

ka praegusel ajal 

läbi ajada üldsõnaliste paberil tutvustuste, 

paremal juhul keskmise turisti 

vajadustele orienteeritud audioinfoga. “Veebi 

tohutut andmehulka kultuuriobjektidel 

kohapeal peaaegu ei kasutatagi,” kinnitab 

projektis osaleva Invent Baltics OÜ juht 

Silver Toomla. 

Euroopa kultuuriinfo senisest tõhusam 

viimine lõpptarbijani on Eesti teadurite 

ja ettevõtete koostöös lahendust leidmas. 

Jaanuaris käivitus ELi 7. raamprogrammi 

finantseeritav teaduskoostöö projekt 

Smartmuseum, mille eesmärk on võimaldada 

kasutajale tema eelistusi arvestav 

ligipääs digitaliseeritud kultuuripärandile. 

2009. aasta lõpuks valmiv lahendus koosneb 

kahest komponendist – eksponaatidele 

paigutatud kontaktivabadest raadiomärkidest 

ehk RFID-kleebistest ja nutitelefonist. 

Algselt ja peamiselt täidab RFID triipkoodile 

sarnast identifitseerimisülesannet. Iga 

raadiomärk kannab endas infot konkreetse 

objekti kohta, aga ka võtmesõnu otsingu 

teostamiseks muuseumi kodulehel ja üleilmsetes 

andmebaasides (nt Wikipedia, blogid, 

digitaalsed raamatukogud jms). 

Nutitelefon omakorda on varustatud personaalse 

kasutajaprofiiliga, mis peegeldab 

külastaja huve. Muuseumikülastaja profiil 

muutub dünaamiliselt vastavalt erinevate 

külastuste käigus kogutud teabele ning võimaldab 

tema eelistusi vahendada ka teistele 

sarnaste huvidega inimestele. 

Kasutajaprofiil sisaldab meelepäraste objektide 

nimistut koos külastuse kontekstilise 

infoga –kas külastus toimub koos perega või 

üksi, kas aega on palju või vähe jms. Lisaks 

kajastab profiil külastaja erivajadusi, päritolu 

ja haridustaset. 

Näiteks võib projektis osaleva Itaalia 

Teadus ajaloo Instituudi ja Muuseumi külastaja 

tulevikus tutvuda kohapeal Galilei 

teleskoobiga ning otsida samal ajal huvipakkuvat 

infot ka erinevatest allikatest. Seda 

nii Galileo Galilei kui ka teleskoobi ajalooga 

seoses, aga ka näiteks Galilei sidemest konkreetse 

asupaigaga (Firenze). 

Otsingutulemus võib olla esitatud nii 

teksti, graafika kui ka heli vormis. Otsingu 

parameetrid ja tulemused salvestatakse nii 

kasutaja profiilis kui ka raadiomärkidele. 

See võimaldab järgmisele, sarnaste huvidega 

kasutajatele pakkuda infot kiiremini ja 

täpsemalt. Kasutajate aktiivsuse statistika 

kogumine lubab kindlaks määrata kõige populaarsemad 

objektid, et neid siis omakorda 

ka teistele külastajatele soovitada. 

Smartmuseumis on ELIKO Tehnoloogia 

Arenduskeskuse ülesanne luua süsteemiarhitektuur 

ja dünaamilise profileerimise 

lahendused, mis rajanevad külastaja varasematel 

eelistustel. Firma Apprise osaleb 

projektis nii administratiivse koordinaatori 

kui ka ühe tarkvaraarenduspartnerina. tt 

Firmadel vaja 

koostööd 

teadlastega 

� Uute teadmiste ja lahenduste jõudmist 

teadusest ühiskonda ei saa vaadata 

lineaarse protsessina, kus ettevõtted 

võtavad üle juba rahvusvahelistes ajakirjades 

avaldatud n-ö lõplikult valmis 

teadustulemused. 

Moodsas majanduses on pigem vajalik 

teadlaste ja ettevõtjate tihe koostöö kõikides 

uurimis- ja arendusprojekti faasides 

baasuuringu ülesandepüstitusest prototüübi 

masskasutusse viimiseni. Seatud 

eesmärkide saavutamiseks toimub tihe 

ühistegevus rahvusvahelisel tasandil, seda 

nii uurimisasutuste kui ka ettevõtetega. 

Silver Toomla, Invent 

Baltics OÜ juhataja

Tähelepanu! Tegemist on alkoholiga. Alkohol võib kahjustada teie tervist.

tehnika mootor 

50 

energia 

Tulevikulootus 

energiakompotis 

Energia jäävuse seadus ütleb, et energia ei teki ega kao, 

vaid võib muunduda ühest olekust teise. Energeetikute 

hämamine, et energiat annab vaid kindel arv lähtematerjali, 

piirab meie arusaama energia saamise võimaluste 

paljususest. 

Tekst Martin Hanson Fotod Vikipeedia 

Pidevalt öeldakse, et enne nafta lõppemist 

ei muutu midagi. Sisuliselt ei 

loobu autotootjad fossiilsete kütete 

baasil töötavatest mootoritest, ei eenduta 

tuumaenergeetikast ega lõpetata kivisöepõlevkivi 

ahju loopimist enne, kui viimane 

liiter musta kulda on maapinnast imetud 

ning viimane põlevkivi ahju heidetud. 

Drastilised muutused saavad tekkida vaid 

kriisisituatsioonis. 

Revolutsioonilised on aga need ideed 

ja need inimesed, kes selles muutumatus 

ning suhteliselt osavõtmatus maailmas 

muutusi tahavad ellu äratada. Mehed, kellele 

on südameasjaks muuta automobiilid 

elektriajamiga liikuvaks, muuta energeetika 

tulemiteks mitte maast leitu, vaid maa peal 

ringlev – vesi, tuul, päike ja muud loogilised 

võimalused. 

Tohutu läbimurre on toimunud vesinikmootorite 

loomisel, kus enam pole vaja 

kanda tsisternina kaasas ohtlikku ja süttivat 

vesinikku. Seda suudetakse toota kas või 

jõeveest, muutes vesinikautod tinglikest 

aatompommidest tänaval muljetavaldavateks 

sõiduvahenditeks. Kruus kraanivett 

ning Tallinnast Riiga. 

Oluline on leida viiside kompott, millega 

suudetaks tagada kogu maailma energiavaru. 

Nafta on kindel väärtus veel vähemalt 

aastani 2100. Nafta on proovitud viis 

energia saamiseks, samas taastuv energia ja 

roheline energia on hüplikud ning seetõttu 

vajame komplekti paljudest viisidest, et eri 

regioonide vajadusi rahuldada. 

Vesteldes ökoloogilisest jalajäljest ja leelotades 

vajadusest Eestis mitte maha sülitada 

või fekaale metsa viia, ei suuda keegi mõelda 

paradigma nihkele teisel pool maakera, kus 

terve India paneb õhtu saabudes oma prügi 

põlema, kus Hiina on täis meeletus koguses 

CO ² paiskavaid masinaid või kogu Kesk- 

Aasia töötab siiani puhtalt kivisöeenergeetika 

baasil. Viimane on üks mustemaid viise 

elektri saamiseks. 

Vaid raha säästmiseks on oluline sõita 

vähem autoga ja kustutada toast lahkudes 

tuled, sellel puudub ökoloogiline tulem. 

Aafrika prügi jookseb otse metsa alla. Terve 

kontinent käitub nii. Kolage Kairo kloaagilähedastel 

tänavatel või suurlinnade öödes. 

Nende kohal taevas puuduvad tähed, kuna 

linnaelust tekkiv sudu on need kaunid täpid 

katnud. See on põhjus, miks jutt ökoloogilise 

jalajälje vähendamisest Eestis on maailma 

mastaabis nagu paraolümpial osalemine. 

Samas ei tähenda see, et meie lootus uuele 

energiale oleks hüüdja hääl kõrbes, pigem 

näidatakse meile servast tulevikku ja tutvustatakse, 

mida toovad järgmised 50 aastat 

maailma energiavarudes. 

Milline siis on parim viis maailma 

energia vajaduse rahuldamiseks viisil, mis 

ei tapaks õhku ning säästaks võimalikult 

palju meie renomeed, olles ka odav ja loomulik? 

Tähelepanu tuleb pöörata sellele, 

et kompottenergeetika mõte on kulude 

jagamises, kuna enamik loodust säästvaid 

viise energiat toota laastavad rahakotti. 

Kuid investeering energeetikasse on pikk 

rahapaigutus ja pole loota teenimist lähema 

15–20 aasta jooksul. 

Levinuim taastuvenergia praegu ehk 

tuule energia on hämmastavalt efektiivne, 

kuid siiski veel kallis ning pigem prestiiži asi. 

Majandus- ja kommunikatsiooniminister 

Juhan Parts rääkis kevadisel rohelise energia 

teemalisel konverentsil USAs Räniorus, et 

Eestis puhuv tuul ja olemasolev tuulepark 

on võimelised püüdma kinni terve Eesti 

vajaduse jagu energiat. 

Probleem on aga selle säilitamisega. Meil 

pole investeerimissoovi suurtesse akumulaatoritesse 

ajaks, kui tuulepuhang vaibub. Põhiline 

poliitiline vastulause seisneb klauslis, 

et tuuleenergia ei suuda pakkuda pidevat ja 

konkreetset pinget ning varustatust. 

Samas ehitavad paljud suurest ärist 

taanduvad inimesed omale tuuleparke, ju 

on kasu(m)lik. Üldiselt peaks kilovati tuuleenergia 

hind investeeringute taastootmise

Laineenergia püüdja Portugalis 

Sisuliselt saab põletada igasugust 

prügi, kõike annab eelnevalt töödelda 

ja seejärel energiaks keerata, 

küsimus on aga rahas ehk kui palju see 

jama maksma läheb. 

Päikesepatareid USAs Mojave kõrbes 

käigus langema kuni pooleni praegusest 

põlevkivienergia maksumusest. 

Tuuleenergiale assisteerib päike, mis on 

peamiselt tulemuslik küll allapoole Lõuna- 

Prantsusmaale tõmmatud näilist joont. 

USAs Mojave kõrbesse on loodud tohutu 

paikesepatareide allee, millega suudetakse 

toita tervet osariiki. Samas on võimalik käivitada 

ka kogu riigi energia vajadust kattev 

päikeseenergia tootmine. 

Pisut ulmeline, ent üks loogiline lahendus 

oleks ka orbiidile viidav hiiglaslik peegeldaja, 

mis suunaks kindlasse kohta – näiteks 

Mojave kõrbe päikesepatareidele – tohutu 

hulga valgust ka ööpimeduses, hoides nii 

seda jaama pidevas töös. 

Liigume edasi veidi ebatraditsioonilisemate 

energia tootmisviisideni. Revolutsiooni 

on tegemas palju räägitud laineenergeetika, 

mis on järgmine viis looduses 

toimuvatest liikumistest energia väljapressimiseks. 

Praegusaja usaldusväärseimad 

katsetused suurtootmiseks käivad Portugali 

rannikul Atlandi ookeani lainetest energia 

tekitamisel. 

Põhimõtteliselt on seal tegu suurte metall- 

energia 

plaatidega, mis on erineva hüdraulikaga 

üksteisega jadana ühendatud, moodustades 

ussitaolise “looma”, mis laine liikumisega 

kaasa liikudes energiat tekitab. 

On ka teisi insenerlikke lahendusi, kuid 

viimati kirjeldatu kasutegur on suurim. Selle 

miinus on aga taas järjepidevuse pakkumine 

energiatootmises ning regionaalsus – paljudel 

riikidel pole ligipääsu ookeanile. 

Äärmiselt huvitav võimalus lainetest 

energiat püüda on lahendus, mis sisaldab 

tohutu suurt toru meres, mille vertikaalselt 

taevasse vaatava osa keskele on asetatud 

energiat tootev seadeldis ja sellega ühendatud 

klapp torus. Klapi liikumisel torusse laine jõul 

surutud vee mõjul tekitataksegi energiat. 

Võttes eeskuju Indiast, peamiselt nende 

ökoloogilise jalajälje surmast ehk prügi põletamisest, 

leiaks me veelgi huvitavaid võimalusi. 

Vähetuntud on ka fakt, et kodulindude 

rümbad on ühed suuremad energiaallikad. 

Kasutades meetodit, mis sisaldab suruõhu 

all linnukehade töötlemist ja hilisemat 

põletamist, tekib energia, mis on võrreldav 

põlevkivienergiaga. Meenutame, et Kagu- 

Aasias on kodulinde pea sama palju kui 

inimesi või rohkemgi. 

Sisuliselt saab põletada igasugust prügi, 

kõike annab eelnevalt töödelda ja seejärel 

energiaks keerata. Küsimus on aga rahas ehk 

kui palju see jama maksma läheb. 

Põhimõtteliselt on energiatootmise 

nimekiri lõputu. Energiat saab teha ka 

ebaefektiivsetel moodustel, kuid väikestes 

kogustes odavalt nii vee jõust, loomade tööst 

kui ka paljust muust. Looduses on energiat 

hiiglaslikes kogustes. Kui suudaksime luua 

odava lahenduse, kuidas korjata energia kokku 

näiteks maailma meredest või tohutute 

kõrbeväljade liivast, poleks vaja korraldada 

sümpoosione energia lõppemisest. 

Tegelikkuses on suurim energiatootja 

siiski energiasaast. Nii lihtne, kui see ka 

pole, puuduvad Eestis üldiselt majad, mille 

energiapidavus oleks ligilähedaselt pool 

sellest, mis see tegelikult olema peaks. 

Seega intelligentsed majad, mis hindavad 

inimese vajadusi ning kasutavad vahendeid 

minimaalselt. 

Energia pole kuskile kadunud, me lihtsalt 

peame ta leidma, välja meelitama ja purki 

panema. tt 


tehnika

tehnika 

52 

kodu 

Pumpa vaja 

suuremal osal 

aastast 

Mul Mitsubishi mudel ja toimib 

kui kulda. Mugav on, kui ei pea esimese 

asjana koju jõudes ahju kütma 

hakkama. Samuti võiks arvestada, 

et Eestis ongi enamik aastast 

–10…+10 ehk kõige magusam vahemik 

õhksoojuspumbale. 

Madis 

Õhksoojuspumba 

tasuvust näitab talvekülm 

Paljudes Eesti majades on õhksoojuspumbad, 

ent alles külmal talvel selgub, kas ja kuidas 

need end ära tasuvad. Seda nii soojatootlikkuse, 

töökindluse kui ka küttearve mõttes. 

Tekst Erik Puura Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudi direktor 

Foto Julia-Maria Linna 

Lasin koju paigaldada õhksoojuspumba – 

peamiselt seetõttu, et ridaelamus 

kõik nii ühiselt otsustasid lootuses, et 

järjest suurenevaid küttekulusid on võimalik 

alla suruda. Margiks sai Fujitsu Nocria 

AWYZ14LBC, seega inverteriga õhk-õhksoojuspump 

küttevõimsusega kuus kilovatti 

ja Arcticu varustusega (75vatine põhjasoojenduskaabel). 

Hind koos paigaldusega oli 

22 000 krooni. 

Seadme tööpõhimõtte detail sesse kirjeldusse 

sukeldumata võib öelda, et rõhku 

ja temperatuuri varieerides ning süsteemis 

ringlevat ainet elektri abil pumbates võib 

elamisse soojust saada välisõhust. Seda nii 

efektiivselt, et soodsa välistemperatuuri korral 

kulub elektrit kütteks isegi üle nelja korra 

vähem. Keskmiselt kogu kütteperioodi kohta 

arvestatakse aga, et tavalise elektriküttega 

võrreldes kulub energiat 2–2,5 korda vähem – 

juhul kui pump on õigesti paigaldatud ja 

eluruumide planeering lubab enam-vähem 

ühtlast sooja õhu jaotust. 

Kompressor paikneb õues, puhur aga paigaldatakse 

toaseinale. Aine, mis uuemates 

soojuspumpades ringleb, on difluorometaani 

ja pentafluoroetaani segu R410-A. Normaalrõhul 

on R410-A keemispunkt –52,7 °C – 

siin peitub vastus ka küsimusele, kuidas 

20 külmakraadi juures on võimalik õhust 

soojusvahetitega sooja õhku saada. 

Tegu on alternatiivküttega, mis rahuldab 

elektriradiaatoritega võrreldes soojavajadused 

efektiivsemalt ainult teatud 

temperatuurivahemikus. Parim on –7 kuni 

+7 °C, kus kütte soojustegur COP (1 kilovati 

elektrienergiaga saadav soojusvõimsus 

kilovattides) on Fujitsu Nocria puhul nelja 

kandis. 

Meie kliima tingimustes õhksoojuspumbale 

täielikult panustada ei saa. Mida 

külmem, seda rohkem efektiivsus langeb – 

seade töötab ka näiteks –30 °C juures, ent 

kasutab sama soojushulga andmiseks elektriradiaatoriga 

võrreldes rohkem energiat. 

15–20 miinuskraadi juures jääb õhksoojuspumpade 

võimsusest vajaka ja masina säästmiseks 

oleks mõistlik lähtuda juhendist ning 

–15 °C korral seade välja lülitada, kasutades 

eluruumides elektri- või ahikütet. Eelmisel 

eriti soojal talvel langes temperatuur Tartus 

alla 15 külmakraadi ainult ühel ööl, samas 

2006.–2007. aasta talvel oli selliseid öid 

13 ning 2005.–2006. aasta talvel lausa 15. 

Külmasid talvesid koos pikemate külmaperioodidega 

tuleb meil veel kindlasti. 

Selleks peab olema varuks mõni teine kütteallikas. 

Teine oluline aspekt on sooja levik – kui 

radiaatorid on tavaliselt igas toas, siis õhksoojuspumbal 

on üks puhur ja soojus levib

Meil on Panasonicu õhk-õhk-tüüpi 

masin kütnud kolm talve. On küll ka 

soojamüüriga pliit, aga mullu ei teinud 

me sellele kordagi tuld alla – soojuspumbast 

piisas. Jäätumise puhul 

aitab, kui ise aeg-ajalt sooja veega jää 

ära sulatad, siis ei hakka tiiviku labad 

vastu jääd kolisema ega lähe ka katki. 

Nimetu 

Kolmetoalise korteri küttis soojuspump 

eelmine talv ära lisasoojenduseta. 

Temperatuur tubades oli 21–24 

kraadi. Elektrikulu boileri ja elektripliidiga 

oli kõige rohkem 1200 kr. 

Smartman 

neisse ruumidesse, kuhu soe õhk saab vabalt 

liikuda. Kinniste uste taha soe õhk ei liigu 

ning mida rohkem takistusi ja sopistusi, 

seda vähem sooja õhku edasi kandub. 

Lisaks arvestage, et suurimal puhumisvõimsusel 

on õhuvoog ka 5–6 meetri 

pealt tunda ja puhuri kohin külgnevatesse 

ruumidesse kuulda. Otstarbekas on puhur 

paigutada elutuppa või koridori (mitte 

magamis tuppa) ja suunata õhuvoog teiste 

tubade suunas. Samas võivad ruumidesse 

jääda mitme kraadised erinevused ja kui see 

tekitab ebamugavust, saab vahet kompenseerida 

näiteks elektriradiaatorite abil. 

Õue paigaldatud kompressorist tilgub 

välja vesi – kuivõrd õhutemperatuur seadme 

töötades langeb, siis niiskus õhus kondenseerub. 

Eriti suur vee-eraldus on talvel, kus 

sulatamistsükli käigus tekib jääsulamisvesi. 

Seadme paigaldusest sõltuvalt võib vee tilkumine 

põhjustada ebamugavusi ja probleeme. 

Suurtes korrusmajades, kus eraldi soojamõõtureid 

pole või keerulise torudesüsteemi 

tõttu neid panna ei saagi, on õhksoojuspump 

pigem luksusese, mis aitab saada soojust siis, 

kui kütet pole veel sisse lülitatud või on see 

juba välja lülitatud. 

Variant on korterelamus keskküte üldse 

maha võtta ja loota kõige külmemal perioodil 

elektriradiaatoritele – aga kas elektriühendused 

vastu peavad? Lisaks, kui üha rohkem 

kortereid endid keskküttesüsteemist lahti 

ühendavad, siis keskküttesüsteemi haldaja 

aastaringsete püsikulude tõttu kasvavad 

teiste elanike küttekulud veelgi. 

Lisaväärtusena saab õhksoojus pumpade 

uuemaid mudeleid kasutada suvel konditsioneerina. 

Omaette küsimuseks jääb, kas 

see on meie kliimaoludes nii vajalik, et uue 

mugavuse nimel energiatarbimist veelgi 

suurendada.tt 

Soojuspumpa ainult põhiküttena 

kasutada on riskantne. Mis toimub siis, 

kui elekter on paar päeva kadunud? 

Maal pole see harv nähtus. Pumpa 

ostes vaadake peale hinna ka teisi 

parameetreid, nt mis temperatuuri 

juures välisosa tõrgeteta töötab. Juba 

on turul seadmed, kus tehas on taganud 

tõrgeteta töö –25 kraadi juures. 

Müüjalt tasub küsida, kuidas muutub 

kasutegur välistemperatuuri alanedes 

ja mis on siseseadme müratase. Ei saa 

unustada, et energiakulu sõltub selgelt 

maja soojapidavusest. 

Janek 

Meie 

kliima 

tingimustes 

täielikult 

õhksoojuspumbale 

panustada 

ei saa – mida 

külmem on, seda 

rohkem efektiivsus 

langeb. 

kodu 

Mul on sama pump ja olen väga 

rahul! Tunnen lausa elust rõõmu, sest 

varem tulin töölt koju külma koridori 

ja hommikul koridoris riidesse pannes 

hakkasid käed külmetama. Nüüd võtab 

uksest sisse astudes mind vastu mõnus 

kodusoojus! Elan kahekorruselises 

majas üksi, lapsed on lennanud kodust 

välja ja lasid pumba paigaldada. Varem 

läks maja kütmiseks ahjudega aastas 

20 rm küttepuid, aga nüüd kulub kuus 

umbes 500 kW elektrit – seda koos 

valgustuse, elektripliidi, veepumba ja 

boileriga. 

Naiskodanik 

Artikli lugejate kommentaarid aripaev.ee-st 

Soojuspump sobib 

ka põhikütteks 

SOOJUSPUMPA võib edukalt ka põhikütteks nimetada, 

kui sealt tuleb hoone kütmiseks põhiline soojus. 

Abiküte on soojusallikas, mis lülitub soojuspumbale 

appi, kui see ei jõua enam hoonet ära kütta. Sõltub 

hoone soojustusest ja õhksoojuspumba dimensioonimisest, 

kuid üldjuhul vajab soojuspump korralikult 

soojustatud hoones abikütet, kui välistemperatuur on 

langenud –10 kraadini. 

Abikütteks sobib enim täisautomaatne küttesüsteem, 

näiteks elektriradiaator või õlikatel. Sellist lahendust 

saab reguleerida nii, et kui sisetemperatuur langeb alla 

+18 °C, lülitub abiküte automaatselt sisse. 

Meie 100 m² suuruses kontoris Tallinnas töötab teist 

aastat järjest sama seade, millest artiklis juttu, ning 

abikütet pole kasutatud. Eramajas nii head tulemust 

muidugi ei saavuta, sest soojus ei liigu eramus sama 

hästi kui ühes suures avatud ruumis. 

Enamasti projekteeritakse küttesüsteemid välisõhutemperatuuri 

–22 °C peale ja pole harvad juhud, kus suurte 

külmadega on ka katlamajade tööd vaja lisaradiaatoritega 

toetada. Kogemus näitab, et suurimad probleemid 

tekivad siis, kui sisetemperatuur lastakse liiga madalaks. 

Nii on seadmetega probleeme ladudes ja tootmishooneis, 

kus sisetemperatuur langeb alla +17 kraadi. 

ABC Kliima ei soovita soojuspumpa –15 kraadi juures 

välja lülitada. Just sel perioodil õige varustusega õhksoojuspump 

ennast kõige usinamalt tagasi teenibki! 

Nõustun, et kui kortermajas on kõik läinud üle 

õhk-õhk-soojuspumpadele ja keskküte on välja lõigatud, 

peab kindlasti eelnevalt kontrollima, et pakasega 

elektrijuhtmed koormusele vastu peavad. Enamik õhkõhk-tüüpi 

soojuspumpasid paigaldatakse eramutesse 

ja kontoritesse, kus toetav küttesüsteem on olemas ja 

õhksoojuspump ostetakse püsikulu vähendamiseks. 

Priit Pärn, ABC Kliima direktor 


tehnika

tehnika 

54 

novaator.ee 

Geniaalseimad 

eksperimendid läbi aegade 

Efektseimad ja oma geniaalsuses meeldejäävaimad eksperimendid 

läbi aegade on enamasti ühe inimese mõttevälgatused. 

Tekst Siim Sepp novaator.ee toimetaja 

Illustratsioonid Anti Veermaa 

Need on elegantsed ja nende katsete 

olemust võib lihtsa vaevaga mõista 

ka inimene, kes pole selles teemas kodus. 

Geniaalseimate katsete nimekiri ilmus 

ajakirjas Physics World. Kuna teadus on kumulatiivne 

– iga järgmine teadmine põhineb 

eelnevatel –, on järjestus kronoloogiline. 

Eratosthenes mõõdab 

Maa ümbermõõtu 

Suvisel pööripäeva keskpäeval on Päike Egiptuse 

linnas Aswanis kõrgeimas punktis taevavõlvil 

ehk seniidis, põhja pool Alexandrias 

pisut madalamal. See viis Eratosthenese 

mõttele, et tal on olemas kõik vajalik Maa 

ümbermõõdu hindamiseks. 

Lihtsat geomeetriat kasutades mõõtis 

ta tuntud pikkusega objekti varju abil, kui 

kaugel seniidist on Päike Alexandrias pööripäeval. 

Saades vastuseks seitse kraadi ning 

eeldades, et Maa on ümmargune, järeldas 

ta, et distants Alexandria ja Aswani vahel on 

7/360 Maa ümbermõõdust. 

Nüüd jäi hinnata kahe linna vahemaad. 

Seda sai ta teha vaid karavanide päevateekondade 

järgi. Teades, kui palju nad päevas 

keskmiselt liiguvad, leidis ta distantsiks 5000 

staadionit (u 950 km, staadion oli Vana-Kreekas 

pisut vähem kui 200 meetrit). Seega on 

Maa ümber mõõt umbes 250 000 staadionit. 

Tulemus oli üllatavalt täpne, erinedes tegelikust 

Maa ümbermõõdust viis protsenti. 

Galilei loobib Pisa 

tornist asju alla 

16. sajandil arvasid kõik, et rasked esemed 

kukuvad maha kergetest kiiremini. Nii oli 

öelnud Aristoteles ning tema ei saanud eksida. 

Eks vastab see ka tavaloogikale – udusulg 

langeb maha aeglasemalt kui kivi. 

Pimedal keskajal vajas maailm hädasti 

Galileo Galilei sarnaseid geeniusi, kes ei 

uskunud autoriteete, vaid pöördusid otse 

looduse poole, et saada teada, kuidas asjad 

tegelikult on. Väidetavalt ronis Galilei viltuse 

Pisa torni otsa ja viskas alla erineva 

massiga esemeid, mõõtes aega, mis kulus 

nende mahakukkumiseks. Üllatas see teda 

või mitte, aga kõik kukkusid alla umbes sama 

aja jooksul. 

Ent kuidas jääb siis udusulega? Udusulel 

on oma kerge kaalu kohta väga suur pind, 

mistõttu avaldab õhk talle alla hõljudes 

suurt takistust. Kui korraldada sama katse 

vaakumis, kukuks udusulgki kivina. 

Galilei ja veerevad 

messingkuulid 

Sellega polnud Galilei huvi liikuvate kehade 

vastu veel rahuldatud. Ta kasutas uue idee 

uurimiseks kuue meetri pikkust ja 25 cm 

laiust plaati, millesse oli pikkupidi lõigatud 

sirge soon. Seejärel asetas ta plaadi kaldu 

ning lasi ülevalt messingkuuli veerema, mõõtes 

veekellaga, kaua kulub kuulil alla jõudmiseks. 

Veekell hindas aega vee voolamise järgi – 

mida pikem vahemik, seda enam vett jõuab 

ühest anumast teise voolata. 

Aristoteles oleks ilmselt arvanud, et kui 

kuul lasta veerema plaadi keskelt, kulub 

ajavahemik x, ülevalt aga 2x. Tegelikult on 

kuuli liikumistee võrdeline kulunud aja 

ruuduga ehk aja kahekordistamine annab 

kuulile võimaluse veereda neli korda kaugemale. 

Nimelt mõjub veerevale kuulile Maa 

gravitatsioon, mis kiirendab teda järjest 

suurema kiiruseni.

Cavendish kaalub 

puukepiga Maad 

Gravitatsiooniteooria looja Isaac Newton 

avastas, et külgetõmme kahe keha vahel on 

võrdeline nende masside korrutise ja pöördvõrdeline 

kauguse ruuduga. Aga kui tugev on 

gravitatsioon ehk Maa külgetõmme? Sellele 

Newton vastust ei leidnud. 

Briti teadlane Henry Cavendish tegi 

18. sajandi lõpus vastuse saamiseks nutika 

katse. Ta võttis 1,8meetrise puukepi ja 

kinnitas selle otstesse metallkerad. Seejärel 

riputas ta hantlisarnase agregaadi traadiga 

üles ja paigutas selle lähedusse kaks umbes 

160kilost pliikera, mis pidid traadi otsas 

rippuvale katsevahendile gravitatsioonilist 

mõju avaldama. 

Selle väikse külgetõmbe tõttu pöördus 

hantel pisut traadi otsas ning hoolika 

mõõtmisega tegi Cavendish pöördumise 

ulatuse kindlaks. Mõõtmine oleks mõttetu, 

kui katset mõjutaks kõrvalised asjaolud, nt 

tuuletõmbus, sest pliikerade gravitatsiooniline 

mõju on väike. Seetõttu oli katseseade 

suletud ruumis ning Cavedish jälgis seda 

teleskoobiga. 

Katse oli kavandatud hoolikalt ja mõõtmised 

tehtud piinliku täpsusega, sest 

Cavendishi saadud number – mida nimetatakse 

gravitatsioonikonstandiks – on 

väga lähedane tänapäeva füüsikaõpikuist 

leitavaga. Konstant võimaldas Cavendishil 

arvutada ka Maa massi ja tiheduse. 

Newton teeb valgusest 

vikerkaare 

Galilei surma-aastal sündinud Isaac Newtoni 

katsetest tõuseb esile valge valguse 

komponentideks lahutamine. Aristoteles 

arvas, et valge on puhtaim värvus, ülejäänud 

toonid on määrdunud. 

Newton lõpetas Cambridge’i ülikooli 

1665 ning oli sunnitud mõneks ajaks katku 

eest maapakku minema. Sel ajal tegeles ta 

aktiivselt alkeemiaga, kuid tema suureks 

pettumuseks ei tulnud katsed välja. Nüüd 

teame, et ei saanudki tulla. 

Küll õnnestus Newtonil näidata, et Aristotelesel 

polnud jälle õigus. Newton paigutas 

klaasprisma päikesevalguse kätte ja nägi 

teiselt poolt prismat väljumas vikerkaarevärve. 

Ta eeldas, et valge pole mitte puhtaim 

novaator.ee 

värvus, vaid on teiste, nii-öelda määrdunud 

värvide segu. 

Young näitab aknast, et valgus 

on laine 

Kuid Newtonilgi polnud alati õigus. Ta 

uskus, et valgus on osakeste voog, mitte 

lainetus. Seisukoht püsis füüsikas kindlalt 

üle sajandi, kuni Briti füüsik Thomas Young 

seda aastal 1803 kontrollis. 

Ta tegi aknaluuki augu ning kattis selle 

paksu paberitükiga. Seejärel torkas ta valguse 

läbi laskmiseks paberisse nõelaga ava. 

Kitsa valguskiire jagas ta õhukese paberitükiga 

kaheks. Kui valguskiired teisel pool 

taas ühinesid, tekitasid nad kiirte teele asetatud 

ekraanile vaheldumisi tumedamatest 

ja heledamatest ribadest interferentspildi. 

See tõestas, et valgus peab olema lainelise 

iseloomuga, sest interferents tekib 

lainete liitumisel. Kui kokku saavad kahe 

laine samad faasid, siis nad võimendavad 

teineteist ja tekib hele riba. Vastupidised 

faasid liitudes kustutavad üksteist ning 

tekib tume vari. 

16ndal 

sajandil 

arvasid 

kõik, et rasked esemed 

kukuvad maha kergetest 

kiiremini, sest nii 

oli öelnud Aristoteles. 


tehnika

tehnika 

56 

novaator.ee 

Foucault’ pendel tõestab, 

et Maa pöörleb 

1851 tõestas Prantsuse teadlane Jean-Bernard-Léon 

Foucault Pariisis, et Maa pöörleb 

ümber oma telje. Ta pani 66meetrise terastrossi 

otsas oleva raske pommi võnkuma. 

Nii raske ja nii pika trossi otsas olev pomm 

võngub vabalt tükk aega, selle jooksul jõuab 

pöörlev Maa pisut edasi keerata. Vaid ühe 

punkti kaudu hoone laes Maaga ühenduses 

olev pendel ise on aga Maa liikumisest sõltumatu. 

Seetõttu püsib edasi-tagasi võnkuv 

pendel paigal, Maa pendli all aga pöörab 

end edasi. 

Pomm pendeldas kindlat joont mööda, 

kuid aja möödudes ilmnes, et ta hakkab väljakujunenud 

võnkumistrajektoorilt kõrvale 

kalduma. Nimelt oli Foucault kinnitanud 

pommi alla nõela, mis vedas pendli liikumistee 

niiske liiva sisse. 

Pealtvaatajad jälgisid imestusega, kuidas 

pendel, mida miski ei sundinud oma trajektoori 

muutma, seda siiski tegi. Olukord 

oli mõneti sarnane Päikese liikumisega 

taevavõlvil. Tegelikult ei liigu ju Päike, vaid 

Maa pöörleb. Ka siin ei kaldunud pendel 

teelt kõrvale, lihtsalt Maa tema all pöördus 

aeglaselt. 

Eri laiuskraadidel võtab pendlil täispöörde 

tegemine ehk algse võnkumistrajektoorini 

tagasijõudmine erineva aja. Pariisis kulub 

täispöördeks 30 tundi, poolustel 24 tundi 

ning ekvaatoril Foucault oma pendliga Maa 

pöörlemist tõestada ei saakski. Põhjapool- 

Eri laiuskraadidel 

võtab 

Foucault’ pendlil 

täispöörde tegemine 

ehk algse võnkumistrajektoorini 

tagasijõudmine 

erineva aja. 

keral pöörleb pendel kellaosuti suunas, 

lõunapoolkeral vastupäeva. 

Foucault’ pendlit võib näha Tartu Ülikooli 

füüsikahoones. Sealsel pendlil kulub 

täisringiks 28 tundi ja 6 minutit. 

Rutherford avastab 

aatomituuma 

Sajandi eest arvati, et aatomid koosnevad 

ühest positiivselt laetud kogumist, mille 

sees on negatiivse laengu kandjad. 1911 

leidis aga Uus-Meremaalt pärit füüsik Ernest 

Rutherford laboris eksperimenteerides, et 

see ei klapi reaalsusega. 

Koos õpilastega pommitas ta õhukest 

kuldlehte alfaosakestega (kahest positiivse 

laenguga prootonist ja kahest neutronist 

koosnev heeliumi tuum). Nende suureks 

üllatuseks põrkusid mõned osakesed kuldlehelt 

tagasi, enamik aga läbis takistuse 

puhtalt. 

Nähtuse seletamiseks mõtles Rutherford 

pudingimudeli – elektronid kui rosinad 

pudingis – asemel välja uue, mida hakati 

nimetama planetaarmudeliks. Selle järgi 

asub aatomi keskmes väike positiivse laenguga 

tuum, millesse on koondunud pea kogu 

aatomi mass. Tuuma ümber tiirlevad kindlaksmääratud 

orbiitidel negatiivse laenguga 

elektronid. 

Kui positiivse laenguga alfaosake satub 

vastu tuuma, põrkub ta kuldlehelt tagasi. 

Enamik osakesi lendab aga tuumast mööda 

ega kaldu kõrvale, sest suur osa aatomist 

koosneb tühjusest. See aatomimudel kehtib 

siiani.tt

lemmik 

MOOTOR 

Vanade masinate 

varjupaik 

Tsikliga ümber 

maailma 

747 – kõige kuulsam 

reisilennuk 

nr 3 • mai 2007 57 

57

uudised Kogunud 

Ferrari rekordkiire 

…katusega 

Pariisis toimus ka Ferrari uue kupeekabrioleti 

California esitlus. Masinat tutvustati kahes versioonis: 

klassikalise kahekohalisena ja väikeste 

istmetega taga, kuhu täiskasvanud inimestel 

üldiselt asja pole. 

Autot katab ülikerge alumiiniumist katus, 

mis ühest asendist teise liigub 14 sekundi jooksul. 

Tegu on analoogsete masinate seas lausa 

rekordilise kiirusega. 

Uut Ferrarit veab edasi 4,3-liitrine ja 

460hobu jõuline V8-mootor, mis on paigutatud 

masina etteotsa. Masina maksimaalseks pöördemomendiks 

teatati 485 Nm. Transmissioonisüsteemi 

kuulub kahe siduriga seitsmeastmeline 

käigukast. Auto kiirendab paigalt sajani vähem 

kui nelja sekundiga, tippkiirus peaks ulatuma 

310 km/h. 

Uus Ferrari California jõuab müüki järgmise 

aasta alguses. Orienteerivad hinnad algavad 

kahest miljonist kroonist. 

Spetsiaalselt Pariisi näituse tarbeks loodud Lamborghini Estoque 

on klassikalisest sedaanist sportlikum. Estoque avab Lamborghini 

jaoks tee uude segmenti, seni pole neljakohalist sõidukit ettevõtte 

mudelireas veel olnud. 

Arvatavasti olid itaallased sunnitud Estoque’i välja tooma selleks, et 

näidata koht kätte Porsche Panamerale, mille seeriaversiooni prototüüp 

oli samuti Pariisis. 

Uue Lamborghini jõuallikas hakkab paiknema ees, kuigi esimesest 

sillast tagapool. Varustusse kuulub ka nelikvedu, mida Lamborghini 

pakub kõigis oma tänapäevamudelites. 

Estoquest võib saada esimene Lamborghini, mis hakkab edasi liikuma 

diiselmootorite toel. Praegu pole küll veel lõplikult otsustatud, 

millist kütust masin põletama hakkab. Ka hübriid on päevakorral, 

kusjuures just diisel- ja elektrimootori kombinatsioonis. 

58 

Kuu aja eest lõppenud Pariisi autonäituse 

üks põhiteemasid oli keskkonnasäästlikkus. 

Sellest oli inspireeritud ka Mazda 

ideeauto Kiyora, mis tulevikus vahetab 

turul välja senise Mazda 2. 

Kiyora, mis jaapani keeles tähendab 

puhas ja rikkumata, esindab harmooniat 

sõidumõnu, keskkonna ja turvalisuse omaduste 

vahel, mille poole on püritud Mazda 

pikaajalises tehnoloogiaarenduses. 

Disainerid püüdsid Kiyora näol luua au- 

Kristjan 

Kutser Motors24.ee 

uudistetoimetaja 

Mazdalt rikkumata 

järgmine põlvkond 

Lamborghini võib saada esmakordselt neli ust 

to, mis liigub kergelt linnamaastikul. Olles 

varustatud Mazda järgmise põlvkonna 

mootori ja intelligentse seiskamissüsteemiga, 

saavutab auto hea ökonoomsuse ja 

madala CO ² väljalaske. 

Mazda ideeauto põhineb uuel platvormil, 

eesmärk on maksimaalselt väike kaal 

ja samas kõrge turvalisuse tase, täiustades 

sealjuures sõidumugavust. See hakkab silma 

ka sisemuse disainis ja uutes funktsioonides, 

mis toetavad nooruslikku elustiili.

Nissan vaatas tulevikuautot 

luues metsa poole 

Nissan oli toonud Pariisi autonäitusele elektrilise ideeauto 

Nuvu. See kolmemeetrine masin esindab Nissani nägemuses 

tuleviku linnasõidukeid. 

Auto katust toetab keskel puusarnane konstruktsioon ja 

suurt klaasipinda katusel hoiavad püsti puuokstega sarnanevad 

elemendid. Üle kogu auto täisklaaskatuse on asetatud 

tosinkond väikest päikesepaneeli. Oksale kinnituvaid puulehti 

meenutavate paneelide genereeritav energia toidab akut autosse 

paigaldatud nn puutüve abil, mis toimib elektrijuhina. 

Kindlasti hakkaks Nuvu tänaval silma 2+1-istmeskeemiga 

liiklusvahendina. Kaks esimest istet on mõeldud täiskasvanutele, 

kolmandasse aga mahub täiesti korralikult istuma laps. 

Sõitjateruumi viimistlemisel kasutati vaid looduslikke, orgaanilisi 

ja ümbertöödeldud materjale. 

Nissani ideeauto juhtimine käib lennukitele omase rooli abil. 

Paremaks manööverdamiseks on autosse monteeritud mitmeid 

kaameraid, millelt tulevad pildid liidetakse kokku ning resultaati 

kuvatakse juhile vaatena ülevalt. 

Nissan Nuvu liigub puhtalt elektri jõul. Täis akudega suudab 

see maha sõita kuni 125 kilomeetrit. Prototüübi maksimaalseks 

kiiruseks teatati Pariisis 120 km/h. 

Nissan kavatseb tutvustada elektriautot Jaapani ja USA turgudel 

2010. aastal ning alustada ülemaailmset massturustamist 

aastal 2012. Selleks autoks ei saa siiski äsja esitletud Nuvu, kuigi 

see puuauto sisaldab mitmeid tehnoloogilisi lahendusi, mis leiavad 

rakendamist ka kavandatavas seeriamudelis. 

uudised 

šÍkoda menuk Octavia sai näouuenduse 

Volkswageni kontserni kuuluv Tšehhi autotootja Škoda demonstreeris 

Pariisi näitusel näouuenduse saanud Octavia ja Octavia 

Combi mudeleid. Autotootja sõnul pole tegu pelgalt kosmeetilise 

operatsiooniga. 

Škoda bestselleri – mida nüüdseks on müüdud juba üle 800 000 

eksemplari – juures tehti oluliselt tõsisemaid muudatusi. Välismuutused 

kajastuvad jäigemas keres ja seeläbi suurenenud 

turvalisuses. Uued tuled on kurvitundlikud ning peeglite pind 

tehti suuremaks. 

Sõitjateruumis muudeti näidikutepaneeli ja erinevate süsteemide 

juhtnuppude asetusi, võimaldamaks juhile veelgi mugavamat 

töökohta. 

Uue kujundusega Škoda Octavia mootorivalikusse lisandus kaks 

uut agregaati: 122hobujõuline 1,4-liitrise töömahuga neljasindriline 

TSI ja moderniseeritud 1,8-liitrine TSI, mis nüüd arendab 

160 hobujõudu. Juba lähiajal lisandub varustusse ka uus kahe 

siduriga seitsmeastmeline robotiseeritud DSG-käigukast. 

nr 9 • november 2008 59

test 

Linnade kuningad 

Kogu viimase viisaastaku on automüüjad pajatanud uskumatuid 

lugusid sellest, kuidas järgmisel aastal hakkavad 

väikeautod müüma nagu leib. Siiani pole see nii läinud. 

Tekst Ardo Kalda Fotod Andres Haabu 

Kuid äkki nüüd, majanduslanguse 

valguses hakkavad inimesed mõistlikumaid 

autoostuotsuseid tegema? 

60 

Vaatame siinkohal kolme selle klassi masinat 

– testis on Fiat 500, Renault Twingo 

ja Mazda 2.

Uue ja kütust säästva linnaauto saab tublisti vähem kui 

200 000 krooni eest. 

test 

Äkki hakkavad inimesed 

majanduslanguse valguses 

mõistlikumaid 

autoostuotsuseid tegema? 


mootor

mootor 

62 

test 

Mazda 2 

Mazda 2 – praktiline väikeauto 

Mazda suutis oma eelmise põlvkonna 

hirmutisest välja murda ja normaalse 

välimusega auto luua. See on vägagi 

kaasaegse olemisega, eelmise põlvkonna kastilik 

olek on asendunud šiki noolja disainiga. 

Nii pidigi minema, sest kõik uued Mazdad 

on normaalse disainiga ja ega pesamuna saanud 

unustada. Kolmest siin testitud autost 

on Mazda ka ainuke, mida saab viieukselise 

versioonina. 

Sisu on samuti hea, materjalid on kvaliteetsed 

ja kui millegi kallal norida, siis on see ehk 

liialt suur sisemüra. Tagaiste pole seal päris 

moepärast, sinna saab isegi inimene istuda. 

Mitte küll väga pikk, sest pea läheb lakke, kuid 

lühemat kasvu reisija mahub täitsa ära. Seega 

saab seal võsukesi vabalt kooli ja lasteaeda 

vedada. 

Mazda 2 interjööri kujundus on lihtsate 

Mootor 1,3 r4 

Võimsus 75 hj 

Pöördemoment 121 Nm 

Kiirendus 0-100 km/h 14 s 

Tippkiirus 168 km/h 

Kütusekulu 100 km kohta 

linnas 6,9 l 

maanteel 4,6 l 

kombineeritud 5,4 l 

Mõõdud 

pikkus 3900 mm 

laius 1695 mm 

kõrgus 1475 mm 

Hind alates 173 400 kr 

Allikas: Mazda 

killast. Millegagi pole üle pingutatud ja kõik on 

pigem tavaline. Tavaline tähendab siis seda, et 

kõik on olemas, aga see pole kujundatud mõne 

moeguru poolt. Praktiline on vast see sõna, 

millega oleks tegelikult pidanud kogu Mazdat 

iseloomustama. 

Mõned agad auto puhul siiski on, nimelt on 

sisevalgustus ainult auto eesosas ja pimedal sügisõhtul 

kaubanduskeskuse parklas pakiruumi 

asjade panemine pole sestap just väga lihtne. 

Hoolimata sellest, et pakiruumi mahuvad kõik 

asjad ilusti ära. 

Kes on seni kirunud Mazda närvilist rooli, 

võiks nüüd põhimõtteliselt vait olla. Mazda 

rool pole närviline, vaid tundlik. See annab 

isegi väikeauto puhul emotsiooni, mida ei koge 

just paljudes odavates masinates. Vedrustus 

on samuti inimlike killast ja sobib meie teedele 

täitsa hästi. 

Mazda 

2 disain 

erineb 

eelmise 

põlvkonna 

mudelist 

märgatavalt. 

Interjööris 

pole midagi 

üle pingutatud, 

kõik 

on pigem 

tavaline.

�� 

�� 

�� 

�� 

�� 

�� 

�� 

�� 

�� 

�� 

�� 

Reklaami projektijuht 

Reio Orasmäe 

tel 667 0065 

reio.orasmae@aripaev.ee 

AS Äripäev 

Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn 

tel 667 0105 

faks 667 0200 

reklaam@aripaev.ee 

ftp.aripaev.ee/incoming/Rekl 

www.aripaev.ee/reklaam 

�� 

�� 

�� 

Sisutoimetaja 

Indrek Kald 

tel 667 0193 

indrek.kald@aripaev.ee 

Tiraaž Tiraaž 

24 24 000 000 

Uudisliku, praktilise ja kogemusliku Tehnotrendi eesmärk 

on teha lugeja elu tehnoloogia abil kergemaks ning huvitavamaks. 

Teeme ajakirjas juttu autodest, olmetehnikast, meelelahutusest, 

kodukontorist, fotost ja videost. Põhjalikult tutvustavad 

ettevõtjad ning juhid Tehnotrendis oma tehnoloogiakasutust 

kontoris ja liikudes, kirjeldame erinevate 

firmade IT-lahendusi, anname nõu tarkvara kasutamise 

osas. 

Ajakiri Tehnotrend on TNS EMORi 2007 aasta sügise andmetel 

10 suurima Äripäeva püsilugeja osakaaluga väljaannetest 

kõige loetum. Tervelt 97% on lugenud vähemalt 

4 numbrit viimasest 6st ilmunust. 

Väljaande oluliseks osaks on testid ja võrdlused, neid 

leiab igast Tehnotrendist mitmeid. Samuti tutvustatakse 

ajakirjas uudistooteid ja -teenuseid ning avaldatakse 

arvamus lugusid. 

Tehnotrendi lugejaks on tavaline tehnoloogiaga kokku 

puutuv ning sellest huvituv Eesti inimene. Ajakirjast saab 

ta ideid ja mõtteid tehnoloogia paremaks kasutamiseks. 

Ajakiri Tehnotrend ilmub A4-formaadis valgel kriitpaberil 

ning jõuab tasuta kõigi Äripäeva tellijateni. 

�� 

�� 

�� 

�� 

�� 

�� 

�� 

�� 

�� 

�� 

�� 

�� 

�� 

��

mootor 

64 

test 

Fiat 500 

Fiat 500 – auto kui aksessuaar 

Fiati välimus on tõeline retro, see pärineb 

kunagiselt mudelilt 500. Mängu astub 

itaallaslik stiilitunnetus, kus iga vidin on 

disainitud hingega ja kogu tervik sobiks ükspuha 

millise moelooja vaateaknale. Mudeli ajalugu 

on suurendatud kujul toodud tänapäeva, kuid 

vägagi modernsete lahendustega. 

Sisu on sama stiilne kui välimus. Materjalid 

on ehk kõvad, kuid näevad kvaliteetsed välja. 

Proovitud auto oli Sport-varustusega ja selle 

istmed paistavad väga moodsad ja on üsna kõva 

põhjaga – pole paha. Pikal sõidul kipuvad sohvalikult 

pehmed istmed väsitama. Ja ka suured 

mehed mahuvad uude Fiatti kõrvuti istuma. 

Armatuur on totaalne retro, küll tänapäevaste 

lõigetega, sest ega sinna päris seieriga 

raadiot panna ei saanud. Tagaiste on rohkem 

nagu moepärast. See on koht, kuhu visata oma 

asjad, kuid mitte inimesed, sest tavaliselt pole 

kellegi jalad niivõrd hernekepid. Pagasiruum 

Mootor 1,2 R4 



Kiirendus 0-100 km/h 12,9 s 



linnas 6,4 l 



Mõõdud pikkus 3546 mm 

laius 1627 mm 



Allikas: Fiat 

ei ole aga laita ja sinna saab asju panna. Ja kui 

tagaistme seljatugi alla lasta, võib Fiatti juba 

väga suuri asju laadida. 

Sõita on selle autoga natuke veider, istud 

kõrgel ja pidevalt kipub pähe mõte, et nüüd läheb 

see torbik ümber. Tegelikult räägib rool teel 

toimuvast hästi ja abiks on ka Sport-nupp, mis 

teeb roolitundlikkuse veelgi suuremaks. 

Küll tahaks näppu tõsta selle koha peal, kus 

juttu peaks olema pisikestest murumunadest, 

millega saab pea igale kohale parkida ja olematu 

ruumiga kohas end ringi keerata. Fiati pöörderaadius 

on testitud kolmikust suurim ja see teeb 

manööverdamise natuke keeruliseks. 

Mootoreid on kolm – 1,2- ja 1,4-liitrine bensiin 

ning 1,3ne diisel. 1,4-liitrine laseb pööretega 

päris kõrgele minna, millest mootor mõnusa 

urinaga märku annab. Samas on piisav. Kellele 

mitte, siis autost on olemas ka Abarth-versioonid, 

mis veelgi enam sõidulusti pakuvad. 

Fiat 500 

paneb 

muigama, 

olles omanäoline 

ja 

stiilne. 

Retrokumeruste 

taga peitub 

vägagi 

kaasaegne 

tehnoloogia.

Tea mis toimub ehitusturul! 

www.ehitusuudised.net 

Ehitusuudised.net on uudisteportaal, mis on mõeldud 

ehitus-, arendus- ja kinnisvarasektoris töötavale 

ettevõtjale ja spetsialistile, et varustada teda tööks 

vajalike värskete uudistega. Samuti vahendab portaal 

kommentaare ja nõuandeid oma ala tipptegijatelt 

ehitus- ja kinnisvarasektorist. 

Portaal kuulub ASile Äripäev ning uudiseid kirjutavad 

ja toimetavad Äripäeva professionaalsed ajakirjanikud. 

Selline teemaportaal, mis vahendab uudiseid 

spetsialistilt spetsialistile, on Eestis esmakordne ning 

on saanud ehitussektoris töötavate ettevõtjate suure 

tähelepanu osaliseks. Nende kinnitusel aitab portaali 

vahendatav info neil turul edu saavutada. 

Reklaami projektijuht Ander Sibrik 

tel 667 0110 

e-post Ander.Sibrik@aripaev.ee 

Toimetaja Enn Tosso 

tel 667 0280 

e-post Enn.Tosso@aripaev.ee 

Menüü 

bänner 

Väike panoraam 

Moodul 1 

Moodul 2 

Panoraam 

Suur 

Poster 

Videobänner

mootor 

66 

test 

Renault Twingo 

Twingo – Prantsuse temperamendiga 

Kui Fiat läks disainiga tagasi eelmiste mudelite 

manu, siis Renault’d tuleb tänada, 

et nad seda teinud pole. Praegune Twingo 

on oluliselt parem. Testitud auto on normaalse 

välimusega ja siit-sealt tunneb kerget Prantsuse 

temperamenti. 

Sisu on Twingos nagu Renault’s ikka. Kellad 

on pandud keskkonsooli, mis teeb silme ees 

ruumi vabaks ja ka auto tootmise odavamaks. 

Natuke ehk ka elu ebamugavamaks, sest kõik 

näidikud pole pidevalt näha, kuid see on harjumise 

asi. Isteasend on täitsa tipp-topp ja ka 

kahel inimesel kõrvuti olemine mingit hullu 

ihutõve külge ei too. Autos on aga üks ootamatu 

asi – taga on kaks eraldi istet, mida saab edasitagasi 

liigutada. Tegime katse, istusime ees ja 

taga, nii et oleks mõnus ja voilaa, täitsa mugav 

olemine ja taga ei kipu ka pea lakke minema. 

Kui aga istmed sellises asendis on, jääb 

Mootor 1,2 r4 



Kiirendus 0-100 km/h 15 s 



linnas 7,1 l 



Mõõdud 

pikkus 3600 mm 

laius 1470 mm 



Allikas: Renault 

pakiruum väikseks, sealsed lahendused on 

kolmikust kehvimad. Kui samas natuke veel 

pagasiruumi ponnistada, poleks see enam ka 

sellist mõõtu masin. Nädala ostud mahuvad 

sinna kuidagi ära, ent pikemat reisi suurte 

kompsudega ette ei võta. 

Sõita on autoga hooimata suurest roolist 

täiesti normaalne. Kiirelt manööverdamine 

on alajuhitavuse tõttu pisut pärsitud. Paraku 

olid autole alla pandud lamellrehvid, mis tegid 

kogu masina olemise väga vedelaks ja veidraks. 

Õigetel rehvidel oleks märksa mugavam. Roolitunnetus 

on ise muidu täiesti normaalne. 

Mootoreid on valikus neli – kolm erineva 

võimsusega 1,2-liitrist bensiiniõgijat ja 1,5liitrine 

turbodiisel. Bensiinimootorid on hea 

valik ja suudavad seda pisikest sitikat vägagi 

normaalselt vedada. Renault on testi odavaim 

valik, vahe teistega on üsna suur. 

Välimuselt 

on uus 

Twingo 

eelkäijast 

märksa 

parem. 

Rool on liiga 

suur ega 

sobi auto 

olemusega.

Auto kui investeering 

Umbes poolteist aastat tagasi oleks see jutt olnud hoopis teistsugune 

– “ostke vanu autosid ja ärge kartke, sest nad hoiavad 

hinda”. Praegu on aga turul situatsioon, kus isegi rariteete 

võib väga odavalt leida. 

Mõningatel juhtudel siiski saab veel rääkida autost kui investeeringust. 

Näiteks kui soetatakse mõni eriti haruldane sõiduk, mille 

alghind on niigi miljoneid. Selliste sõidukite hind ei tee tõepoolest 

muud, kui ainult kasvab ka tulevikus. Samas pole sellise masina 

hoidmine üldsegi lihtne, nii haruldane masin tahab isegi seistes 

hooldust saada. 

Kollektsioonid, mida ma külastanud olen, asuvad alati väga 

heades ruumides ja masinate jaoks on eraldi inimene, kes neid pidevalt 

hooldab ja ka käivitab. Sellise spetsialisti pidamine pole aga 

odav lõbu ja mõne auto pärast võib seega kunagi tõsiselt miinusesse 

jääda. 

Tuleme aga maa peale tagasi ja vaatame, mida siinselt turult leida 

võib. Mõni autofanaatik kindlasti sooviks südamest, et tal oleksid 

praegu taskud rahast pungil, sest nii mõnegi ägeda ja haruldase 

masina võib Eesti inimestelt väga odavalt kätte saada. 

Öeldakse, et kui oled auto ehitanud väga heaks, siis sinna alla 

pandud raha unusta kohe ära, sest seda ei näe sa enam kunagi. 

Tõsi jutt, kuid need suurusjärgud olid seni hoopis teised. Ehitushinnast 

paarkümmend protsenti kohe müügil kaotada oli normaalne 

tulemus. 

kolumn 

Praegu aga võib juhtuda, et väga huvitavaid masinaid saab osta 

enam kui poole võrra odavamalt, kui on nende ehitushind. Loomulikult 

teevad sellised meeleheitel kodanikud meele mõruks neil, kes 

oma leiba autode ehitamise või taastamisega teenivad. Samas aga 

rõõmustavad need inimesed, kellel veel raha on ja ka kannatust, et 

seda ostu alles mõne aasta möödudes realiseerima hakata. Selliseid 

oste võib praegu rahulikult pidada pikaajaliseks, kuid suhteliselt 

kindlasti teenivaks investeeringuks. 

Küllap on paljud keelt limpsanud ka väga värskete, kuid eksklusiivsete 

masinate järele, ent nende soetamine praegu oleks üsna 

libedale teele minek. Sellised uued autod peaks ajas oma väärtust nii 

ehk naa veel kaotama enne, kui nende hind taas kasvama hakkab, 

kuid selleks ajaks jõuab meie põlvkond juba mullaks saada. 

Ja kui juba raha sellise asja peale kulutada, siis peaks see olema 

midagi vanemat, mis siiani on juba tõusva hinnaga. Neid pakkumisi 

leiab kindlasti ka automüügiportaalidest, kuid suurem tõenäosus on 

sobiv sõiduk leida vastavatest alafoorumitest. Nimelt üritavad nende 

autode omanikud – kes küll on rahahädas, kuid ikkagi veel hoolivad 

oma masinast – leida neile fanaatikutest häid omanikke, et seni 

kulutatud raha ei läheks mõne rullnoka käes lõhkumisele. 

Seega, kellel on vähegi autoinimese hinge, sellel soovitan mööda 

internetifoorumeid tiirutada ja sealt endale odavat pakkumist 

otsida. Neid on omajagu juba praegu ja kardetavasti tuleb juurde 

veelgi. tt 

Autofanaatik soovib südamest, et tal oleks taskud 

rahast pungil, sest nii mõnegi ägeda ja haruldase 

masina võib Eesti inimestelt väga odavalt kätte saada. 

Ardo Kalda, motors24.ee peatoimetaja 


mootor

mootor 

68 

kasutatud auto 

Kas 5000 krooni maksvate 

autodega on võimalik iga 

päev sõita? Kuigi tänavu 

sügisel alanud eksperiment 

veel jätkub, võib esimesi 

järel dusi ja kokkuvõtteid 

teha. 

Tekst Lauri Tõnspoeg Foto Indrek Susi 

Saatsime automüüjatele portsu e-kirju 

ning saime kolm vastust. Tundub, et 

sääraste masinate müüjad ei kuulu 

suurte internetikasutajate hulka, mis pole 

ka ime. Üle helistades selgus, et enamik 

neist pillidest ei tahtnud kuidagi omal jõul 

liikuda. 

Lõpuks leidsime Kunda lähistelt mehe, 

kellel pidi suisa kaks väärt pilli müüa olema, 

n-ö kolmene rullnokk-bemm ja Volkswagen 

Passat. Kohale jõudes selgus, et bemar väga 

Sõitev auto 

5000 krooniga – 

proovime järele 

ei käi. Pärast mitmeid tunde autoremonti 

oli baierlasel ühe silindri asemel kolm töö 

lõpetanud ning sportmasina ostuplaan tuli 

maha matta. Passati saime käima ja maksime 

raha ära. 

Sõit tanklani läks toredasti, ent volkarit 

käivitada enam ei õnnestunud. Hiljem 

selgus, et aku oli korras, ent klemmid 

5000 krooni eest 

on võimalik osta 

auto, millega 

saab sõita, aga kui palju 

see maksma läheb 

isegi suhteliselt lühikeses 

plaanis, seda ei 

tea keegi ette. 

sedavõrd lagunenud, et vool starterini ei 

jõudnud. Panime krokodillid peale ja sõit 

võis jätkuda. Kuna generaator nägi akut 

samuti vaid väga kaugelt, arvas ta, et 18 

volti peaks olema paras laadimiseks. Selle 

peale põlesid mõlema esitule pirnid läbi. 

Koju me siiski jõudsime. 

Teise võitleja järele tuli sõita Viljandisse. 

Passatist erinevalt oli Opel Vectral ülevaatus 

olemas, masin läks käima ja ka sõitis, 

ent müüja ei tahtnud leppida vähemaga kui 

5500 krooni. Ajanappuses tuli limiiti ületada, 

sest kes teab, mitu nädalat me järgmist 

sõitvat isendit oleks taga ajanud. 

Esimene katsumus oli Rapla kardirada, 

kuhu minnes Passat viis korda vee välja 

keetis ning siduripedaali põrandale vedelema 

jättis. Et katsumused oleksid kuidagi 

mõõdetavad ka reaalses mastaabis, tegime 

rahalise boonussüsteemi: iga kaugem ots 

annab kohale jõudmise eest 500 krooni, 

katse sooritamine 500 krooni ning võitjale 

lisame veel 500 krooni. 

Passat Raplasse kohale jõudmise eest täit

aha ei saanud, sest abiauto pidi mitu korda 

vee järel käima. Kardirajale tegime ilma 

sidurita siiski tiiru peale ja kuigi Opel võitis, 

sai Volkswagen vähemalt punkti kirja, enne 

kui nööri otsas koduteed alustas. 

Teine katse oli kiirendusvõistlus Haapsalus, 

millele järgnesid pidurdus- ja slaalomiharjutused. 

Sinna jõudsid kohale mõlemad 

ja ärksama mootoriga Opel võidutses kõigil 

aladel, pidurduses leppisime viiki. 

Kolmas pauk oli Laitse rallipargis, kus 

Opeli puudulikud amordid ei osutunud nii 

oluliseks kui parem kiirendus ja mustriga 

talverehvid. Raskem ja siledate rehvidega 

volkar ei saanud kuidagi hoogu üles. 

Neljandaks otsustasime ära mõõta 

mootorite võimsused ja teha kindlaks, 

kellel on tehase ette antud jõust vähem 

ära kadunud. Passatil oli selleks ajaks juba 

väga mitmeid remonte tehtud ja selgus, et 

kuigi passis on kirjas kaheliitrine mootor, 

osutus see tegelikkuses 1,8-liitriseks. Jälle 

tuli Opelile võit, kuigi pärast paljusid 

remonte oli Passatil kilovatte rohkem, 

ent kaotus passis seisvate numbritega oli 

suurem. 

Viies katse oli praktilisuse test ehk kui 

palju üks või teine auto kaupa mahutab. 

Võtsime kuhja vormeli rattaid – neli esimest 

Parim võimalus 

tänada oma kliente, 

tee seda jõulu erilehes! 

Kardirajale 

tegime ilma 

sidurita siiski 

tiiru peale ja kuigi Opel 

võitis, sai Volkswagen 

vähemalt punkti kirja, 

enne kui nööri otsas 

koduteed alustas. 

ja kolm tagumist – ja leppisime kokku, et 

salongi istmete peale neid panna ei tohi. Esimesed 

andsid kaheksa ja tagumised kümme 

punkti. Passat sai 54 silma (kolm tagumist 

ja kolm esimest ratast) Opeli 52 vastu (kaks 

tagumist ja neli esimest). Seega esimene võit 

Volkswagenile. 

Kahe auto vahelises köietõmbamises tuli 

meistriks Opel ning taas tänu oma parematele 

rehvidele. Seitsmes ala oli 11-tonnise 

bussi tirimine ning siin rebis ainsana Passat, 

saavutades ka võidu. 

Pärast seitset spordiala oli meie rahatabelis 

järgmine seis: Opel on jõudnud 

plussi 1300 krooniga, Passat aga miinuses 

10 500 krooniga. See näitab ehedalt, kuidas 

kõik on kinni selles, mismoodi auto oma 

elu on ära elanud ning kas ja kes teda on 

hooldanud. 

Jõulud 

ilmub Äripäeva lisana erileht 

19. detsembril ilmubÄripäevalisanaerileht 

�� Aasta ärimees 

�� Aasta äriidee 

�� Aasta sündmus 

�� Aasta esikaanelood 

�� AastaparimadreklaamidÄripäevas 

Aasta parimad reklaamid Äripäevas 

�� Ärilaused läbi aasta 

�� Ülevaade Äripäeva 2008. aasta 

parimatest fotodest ja uudislugudest 

�� Kuidas möödus Äripäeva jaoks aasta 2008 

�� Mida toob Äripäevale aasta 2009 

�� Ülevaade Äripäeva toimetuse osakondadest 

�� Kirjavead Äripäevas 

Katsete sarja tulemuse võiks lühidalt 

kokku võtta järgmiselt: 5000 krooni eest 

on võimalik endale osta auto, millega saab 

sõita, aga kui palju see maksma läheb isegi 

suhteliselt lühi keses plaanis, seda ei tea keegi 

ette. Sõltub puhtast vedamisest. 

Meie Passat läks kahe kuu jooksul maksma 

kokku ligi 20 000 ja Opel ainult 6000 krooni. 

Samas on Passatil vahetatud juba nii mitmeid 

asju, et ühel päeval sõidab ta väga 

kaugele, ilma et midagi katki läheks. Seniks 

on seda vaid Opel kogu aeg teinud. 

Kui võtta ja osta järgmisel korral 20 000kroonised 

autod, siis ei pruugi ju nii minna, 

et nendega mitte midagi ei juhtu. Pigem 

vastupidi – kõik Passatit tabanud hädad 

võivad esineda paljudel üle kümne aasta 

vanustel autodel. 

Mitmedki Passati probleemid saanuks ka 

odavamalt lahendada, aga kuna meil pole aega 

mööda foorumeid ja romulaid kasutatud 

tükke otsida, sai ta endale kogu aeg uued 

pulgad külge. Teisalt on nii ka kindel, et sama 

asja uuesti vahetama ei pea. 

Igatahes jätkame katsetusi ja vaatame, 

kas Passat saab lõpuks nii korda, et Opeliga 

rinda suudab pista. Kes meie seiklusi näha 

tahab, siis kõik on videofilmina jäädvustatud 

lehel tv.motors24.ee. tt 

mootor 

Reklaami saab tellida ja 

materjale kujundamiseks esitada 

26. novembrini. 

Lisainfo ja reklaami tellimine: 

reklaami projektijuht Asso Laido 

tel6670072,faks6670200 

tel 667 0072 , faks 667 0200 

asso.laido@aripaev.ee

mootor 

70 

autopark 

Juba selle asutuse väravast sisse astudes 

hakkab süda kergelt värisema, sest ees 

ootavad enam kui ainulaadsed sõidukid. 

Kohe värava juurest paistab silma politseivärvides 

maanteemuhk, millel kaks 

pirakat vilkurit katusel. Arusaadavalt täidab 

see masin üht olulist eriülesannet. 

Varjupaigal iseenesest piletit pole, küll on 

aga võimalus kergitada muhu kapotti, kus 

on sees seif, millel pilu sees, kust saab annetusi 

sisse vupsata. Eks ole igaühe südametunnistuse 

asi, kas ta paneb sinna midagi või 

ei, mina annetasin küll. 

Edasi viib tee esmalt tuletõrjeautode va- 

Suurtükiväe roomikveok kaalub 20 tonni. 

Vanatehnika puhkepaik 

Järva-Jaanis asuvast iga autofanaatiku mekast Vanatehnika 

Varjupaigast võib leida hulgaliselt nõukogudeaegseid 

masinaid Pobedast maanteemuhu ja LAZ-bussini. 

Tekst Ardo Kalda Fotod Silver Kuik, Jorven Rang, Andres Allik 

ZiS 150 Stalininimelisestautotehasest. 

helt läbi ning siis jääb vasakut kätt vanemat 

tüüpi ajaleheputka, mille vitriinidel asetsevad 

mõistagi ka väga vanad ajalehed. Tõsi, 

enne tasub pilk heita ka teisele poole – kogu 

asja alustalale ehk esimesele eksponaadile, 

millest varjupaik oma algust loeb. Selleks on 

vene LAZ-buss, mis sai selle asutuse omaks 

juba 1987. aastal. 

Bussi ümber vedeleb kõikvõimalikke tuletõrjemasinaid. 

Mõned asjad on ka muuks 

otstarbeks ümber kohandatud – nii võib 

sealt leida autosauna ja piknikumasina, 

millel katusel laud ja toolid. 

Kohe nende taga asub ehtne tramm, 

1965 Tallinna Ekskavaatoritehase 

Paide filiaalis valmistatud teehöövel. 

mis on ka rööbastel. Varjupaiga peremehe 

Tuve Kärneri sõnul käivad asjad nii, et kui 

on suurem grupp uudistajaid, siis lähevad 

pooled trammi ja teised lükkavad neid, nii 

saab Eestis ka väljaspool Tallinna trammiga 

sõita. Trammi kõrval on vana trollibuss, mis 

kunagi Tallinnast Leetu viidi ja sealt varjupaiga 

tarbeks tagasi tuli osta. 

Omakorda trolli taga on peidus Volgad ja 

Pobedad. Viimastega tuleb Kärneril tänavusest 

suvest meelde lugu, kui üks vana papi 

läks autode vahele jalutama. Talle lähemale 

minnes selgus, et eakas mees oli Pobit patsutanud 

ja selle autoga juttu rääkinud. 

Eraldi on Järva-Jaanis pandud autod, 

mida on Eestis ümber ehitatud ehk siis paljudele 

väga tuttav Tartu autotööstuse toodang. 

Kes ei mäletaks kandilisi leiva- ja piimaautosid, 

mis suure kolinaga mööda teid läristasid. 

Nende tagant võib leida mõningaid busse, 

mis nii mõnelgi alla kolmekümneaastaselgi

Järva-Jaani 

mälestused klassiekskursioonidest silme 

ette toovad. 

Sealsamas asub ka mitmesuguseid põllumajandusmasinaid 

kuuekümnendatest 

pärit kombainide ja traktorite näol. Meie 

külastuse ajaks olid varjupaiga hoovile 

hakanud siginema ka Vene soomukid 

BTRid. 

Siit hakkab aga tõeliselt lahedate eksponaatide 

rida – roomiksõidukid. Kõige 

kolossaalsem on tanki T55 põhjale ehitatud 

rakettide vedamise masin, mille suurust on 

sõnadega raske kirjeldada. See on nii suur, 

et ka saja meetri pealt vaadates tuleb hirm 

nahka. 

Olemas on ka päästeametilt saadud väike 

masin, samast allikast on pärit ATC-tüüpi 

sõiduk, millega meid ka väikesele ringile 

viidi. ATC on rakettide vedamiseks mõeldud 

sõiduk, millel Järva-Jaanis on sõjariistad 

eemaldatud ning taha ehitatud lavats koos 

Teerull DU 50 

sai uue värvikattevarjupaigas. 

autopark 

Kui on suurem 

grupp uudistajaid, 

siis lähevad 

pooled trammi ja teised 

lükkavad neid, nii saab 

Eestis ka väljaspool Tallinna 

trammiga sõita. 

Pool sajandit tehnikaajalugu ühes kohas 

Eksponaate .............................................................üle 300 masina, sh 74 sõiduautot 

Valik tüüpe ......autoroller, jääpuur, lumelaadur, roomikauto, liikurhekseldi 

Uusim auto .................................................................. 1995. aasta VAZ 21099 Sputnik 

Vanim auto .......................................................................1951. aasta GAZ M20 Pobeda 

Eestis ehitatud eksponaate ............................................................................................35 

Varjupaiga haldaja ........................................................Järva-Jaani Tuletõrje Selts 

Allikas: varjupaik.jjts.ee 

katusealusega. Seal on istmed ja inimesi veetakse 

sellega väikesele polügoonile sõitma. 

Olles selle hullu sõidu kaasa teinud, võin 

kinnitada, et unustage ära kõikvõimalikud 

lunaparkide lõbustused, sest see hullus tõmbas 

vere ikka väga võimsalt keema. 

Vanade masinate varjupaiga külastamise 

järel võib öelda, et need mehed on väga 

võimsa tööga maha saanud. Eksponaate on 

üle 300 ja number pidevalt kasvab. Varju- 

ZiL-157K baasil 

valmistatud tuletõrjeauto 

pärineb 

1969. aastast. 

paiga eestvedaja Tuve Kärner rääkis, et on 

naisele lubanud – kui tuleb Belaz, siis see 

jääb ka viimseks masinaks. 

Niisiis loodame, et seda hiidautot niipea 

kätte ei saada ja ka järeltulevad põlved saavad 

Nõukogude autotööstuse kõiki imesid 

imetleda. Just nimelt Nõukogude omi, sest 

Järva-Jaanis on võetud põhimõtteks, et 

Lääne masinaist huvitab neid vaid tuletõrjetehnika. 

tt 


mootor

mootor mootor 

72 

autosport 

Ringrajal standardklassid 

tänavu teistest üle 

Veel aasta aega tagasi polnud erilist kahtlust, et meie 

ringradadel on valitsevaks võistlusklassiks GT. Helget 

tulevikku ennustati ka Legends-klassi võistlusautodele, 

kuid hooajal 2008 jäid mõlemad sisuliselt nullipoisteks. 

Tekst Kaido Soorsk Tehnikamaailm Fotod Ardo Kalda motors24.ee 

Õnneks loodus tühja kohta ei salli – 

mõlemaid favoriite asendasid kiiresti 

uustulnukad. Ring rajal käis pauk 

luuavarrest ning seda kõigile ootamatult. 

Tänavune hooaeg jääb ilmselt meelde kui 

üks suur segaduste aasta – senised favoriidid 

põrusid ja üsna palju oli ka arusaamatusi 

kohalike võistluste korraldamisega. Ometi 

sisendab sel hooajal nähtud areng posi tiivset 

nooti. 

Kui samasugust liini suudetakse nii 

võistlusklasside kui ka võistluste endi puhul 

jätkata, siis fännidel raja veeres igav ei hakka. 

Ja kui õnnestub veel ka olemasolevaid 

projekte varjusurmast äratada, on see vaid 

boonuseks. 

Sel hooajal üllatasid klassid Formula 

Renault ja BMW E36 Cup. Kui paar aastat tagasi 

võeti võistlusreegleid tehes suund vaikselt 

Renault’ standardvormelite suunas, siis 

ei uskunud nende autode läbilöögivõimesse 

suurt keegi. Enamasti toodi põhjenduseks 

nende liialt kõrge hind ja dünaamika liigne 

sarnasus olemasoleva Formula Balticu klassi 

autodega. 

Ometi polnud kahtlejaist kellelgi õigus – 

sel aastal käis Renault’ vormelitega rajal 

juba viis eestlast. Eesti meistrivõistluste 

arvestuses oli seis veelgi parem, sest punkte 

jagati koguni üheksale sõitjale ning esialgsete 

tulemuste järgi pälvis meistritiitli 

soomlane Jesse Krohn Martin Lauri ja Erko 

Vallbaumi ees. 

Jesse Krohn on samas klassis ka Põhjamaade 

meister, NEZ Seriesi arvestuses 

järgnevad talle Erko Vallbaum ja Kevin 

Korjus. Standardvormel on ideaalne nn 

taimelava-klass, sest analoogsetel autodel 

kihutatakse pea igas Euroopa riigis. Soovite 

raju võistluskogemust – vormel treilerile ja 

suund Saksamaa poole. 

Ka kohalikel võistlustel ei tohiks igav 

hakata, sest Soome võistlejatele lisaks 

üritatakse Põhjamaade arvestusse juurde 

tõmmata ka Rootsi võistlejaid. 

Teine standardklass sündis aga sootuks 

rohujuure tasandil ehk internetifoorumis, 

kus Amper-Racingu eestvedamisel käivitati 

harrastajatele suunatud klass, mille 

võistlusautodeks on üle-eelmise põlvkonna 

(E36) BMW 3. seeria sedaan- ja kupeekerega 

mudelid. 

Eesti olude kohta käis kõik väga kiirelt – 

vaid aasta tagasi alustati tehniliste tingimuste 

paika vaidlemist ning suvel oli radadel juba 

kaheksa võistlusautot. Ehitamisel on neid 

Super1600 klassi stardid olid alati masinaterohked. 

aga veelgi – järgmine hooaeg võib endaga 

kaasa tuua juba väga esindusliku stardirivi. 

Teiste võistlusklassidega kõrvutades on 

BMW E36 Cup tõeliselt odav – rajale on 

võimalik pääseda juba ligi 150 000 krooni 

eest ette valmistatud autoga ning kiiruslik 

vahe poole kallimalt ehitatud masinatega on 

sama hästi kui olematu. Seda tasandab kõigi 

roheliste alles omandatav sõiduoskus. 

Esimesel hooajal krooniti ses võistlusklassis 

Eesti meistriks Ruve Veski, kes edastas 

Roland Feodorovi 13 punktiga ja kolmandaks 

tulnud Rene Vinnalit 30 punktiga. 

Mainimist väärib ka tõik, et arvestatavat 

võistluskogemust kogu seltskonnast omavad 

vaid viimased kaks. 

Põrujate hulka võib tänavusest hooajast 

arvata klassid Legends ja GT. Esimese puhul 

ehmusid selle maaletoojad ära baltlaste 

leigest vastuvõtust ning nüüd on sarja eestvedajad 

keskendunud sootuks Venemaa 

Tänavune ringrajahooaeg 

jääb 

ilmselt meelde 

kui üks suur segaduste 

aasta – senised favoriidid 

põrusid ning üsna 

palju oli ka arusaamatusi 

kohalike võistluste 

korraldamisega.

suunale – ostujõulisi kliente avatakse seal 

ilmselt rohkem leiduvat. 

GT-klassi aga hävitasid lahendamatud 

erimeelsused Eesti ja Soome võistluste 

korraldajate vahel hooaja kalendri suhtes. 

Nimelt sattusid Soome osavõistlused eestlaste 

varem välja hõigatud kuupäevadele 

ning nende muutmisest ei tulnud suurt 

midagi välja. 

Eesti esindusvõistluse korraldaja SMR 

Motorsport loobus seepeale korraldamisest, 

mis lõi segamini ka Põhjamaade meistrivõistluste 

kalendri. SMR Motorspordi 

esisõitja Tõnu Soomer maadles kogu hooaja 

motivatsiooniprobleemide ja tehniliste kotermannide 

küüsis ning suutis kolme etapi 

kokkuvõttes Põhjamaade meistrivõistlustel 

koguda vaid 32 punkti. 

See andis kokkuvõttes neljanda koha Rain 

Pilve selja taga, kes suutis samadel etappidel 

koguda punkte ligi kaks korda enam. Põhjamaade 

meistriks tuli Pertti A. Kuismanen 

kahekordse ülekaaluga Erik Behrensi ees 

(157 vs 82 punkti). Ehk läheb järgmisel aastal 

GT-arvestuses karussell uuesti käima, kuid 

seda näitab järgmine hooaeg. 

Lõbus ja kiire on Formula Baltic, millest 

on saamas samuti eeskätt harrastajatele suunatud 

võistlusklass. Need autod on nobedad, 

kuid peale Balti riikide ning Soome (sõltuvalt 

võistluste korraldaja tahtest) nendega kusagil 

mujal sõita ei saa. 

E36 Cupi esimese hooaja võitja Ruve Veski. 

Põhjamaade meistriks tuli selles arvestuses 

Karel Koitlepp Teet Nurmeoja ja Egidijus 

Gutaraviciuse ees, Eesti meistriks krooniti 

aga Toomas Kallasmaa. Loodetavasti ei kao 

see omalaadne historic-klass kuhugi ja selle 

olemasolu võimaldab kaasa lüüa ka napima 

rahakotiga võistlejail. Kiiruses ju järeleandmisi 

ei tehta, Formula Baltic on võrrelduna 

Formula Renault’ga täiesti pildil. 

Väga palju autosid osales ka klassis Super 

1600, kuid Eesti meistrivõistluste arvestuses 

tegid neist kõik etapid kaasa vaid kaks 

masinat. Riigi meistriks pärjati lõpuks 

krooniline ebaõnnesõdur Andres Hall, kellel 

peale tiitlivõidu tuli imehästi välja ka kahe 

ürituse ladus korraldus Audru ringrajal. Balti 

meistriks Hallil saada ei õnnestunud, kuldmedali 

selles klassis noppis leedulane Karolis 

Doleba Halli ja Kaspar Aruvee ees. 

ENIM 

OSTETUD! 

Jakari Marine OÜ 

Regati pst 1, 11911 Tallinn 

Tel 639 8993, faks 639 8994 

www.jakari.ee 

Klassis Super 2000 jäi eestlane Raimo 

Kulli Mikko Eskelineni ja Janis Horeliksi 

järel kolmandaks, sama koha tõi klassis 

Superproduction Balti meistrivõistlustelt 

koju ka Margus Pihlak. Kahe viimase klassi 

põhitegijad ongi juba mitu aastat olnud eestlastest 

Kulli, Martin Merisaar ja Pihlak, eelmisel 

aastal liitus ka Urmas Kitsing BMW-l, 

kuid olulist täiendust neis klassides ilmselt 

enam peale tulemas pole. 

Viimase positiivse arenguna võiks välja 

tuua noored – õieti küll seiga, et neile on 

hakatud rohkem tähelepanu pöörama ning 

noored võistlevad teinekord ka põhivõistlustega 

samal nädalalõpul samas paigas. Mis 

võiks olla parem motivaator kui päris võidusõidu 

hingus? Tänavu krooniti noorte meistriks 

Martin Seppam Erik ja Karl Raudsepa 

ees – jätke need nimed ilusti meelde. tt 

GARMIN GPS – 

SINU TEEJUHT EUROOPAS 

Hinnas Euroopa + 

uudisena ka kõige 

täiuslikum Baltikumis 

SUUNAV SUUNAV KAART! KAART! 

Aadressid, hotellid, 

tanklad, vaatamisväärsused 

jne! 

Hinnad alates 

3900.- 

OSTA OTSE MEILT! 

saada tellimus jakari@jakari.ee 

Info tel 639 8993 

mootor

mootor 

74 

moto 

Miljoni krooni eest 

tsikliga 

ümber ilma 

Oktoobri alguses BMW mootorrattaga ligi kolmeks 

aastaks ümbermaailmareisile läinud noor Eesti abielupaar 

plaanib kulutada matkal miljon krooni ning 

peab seda säästueelarveks. 

Tekst Indrek Kald Fotod Margus Sootla 

Eelarve jääb alla miljoni krooni ja on 

tõsine säästueelarve, sest enamasti 

magame telgis ning toidukraami ostame 

turult, selgitas mootorratta juhtraudu 

hoidev Margus Sootla. 

Samas lisas ta, et nii pikka aega ei saa 

ette planeerida ning summa võib muutuda. 

Osa vajaminevast saadi enne reisi kokku – 

sh säästud ja mahamüüdud auto raha –, 

ülejäänu teenimiseks plaanivad nad mõnes 

kohas paikseks jääda ja tööd teha. 

Sootlat ja tema vahetult enne reisi kositud 

kaasat Kariinat viib ümber ilma matkamiseks 

mõeldud 1085kuubikulise mootoriga 

BMW R1100GS. Enam kui veerand sajandi 

jooksul on BMW GSid ümber maakera enim 

ringe teinud kahesilindrilised mootorrattad. 

See aga tähendab suurt n-ö tuuninguosade 

turgu ja tohutul hulgal tehnilist oskusteavet. 

Ärasõidu eel väljendas Sootla intervjuus 

Tehnotrendile üllatust, kui palju on 

ette valmistusteks raha läinud. “Mootorratta 

modifitseerimine, vajaliku varustuse 

muretse mine (“seda on küll minimaalselt, 

kuna lihtsalt pole ruumi, kuhu panna”), his- 

paania keele algõpe, taustainfo kogumine,” 

loetles ta kuluartikleid. 

Ainuüksi ratta ettevalmistuseks kulus 

paarkümmend tuhat krooni, mitmeid asju 

tegi ta ise käsitööna. “Eesti pikas talves 

on aega tsikliga tegeleda õnneks küllaga,” 

rääkis enne reisi statistikaametis töötanud 

mees. “Küsitava vajalikkusega detailid olen 

juba kaalu säästmise pärast n-ö üle parda 

visanud, sest ratas on niigi koormatud suure 

hulga kaasaskantava träniga,” lisas ta. 

Sootla ei liialda, sest kahele reisijale ning 

muule varustusele lisaks pidi tsikkel Eestist 

ära sõites kandma ka nelja tagavararehvi. 

Siiski tuli neid endaga kaasas vedada vaid 

Skandinaavia ja Mandri-Euroopa kaudu 

Inglismaale, kust lennutati tsikkel Buenos 

Airesesse. Neli rehvi jätsid eestlased oktoobri 

keskel Argentina pealinna, et need vajadusel 

sealt neile järele saadetaks. Motomatka ajal 

uute ostmine olnuks mõttetult kulukas. 

Enese tsikli hingeeluga kurssi viimise 

kõrval hõlmas nende ettevalmistus Eestis ka 

sõidutreeninguid. Raskemates teetingimustes 

hakkamasaamiseks harjutati karjäärides, 

samas kruusateel sõitmine on Eestis iga- 

päevane reaalsus, mis Sootla ütlusel eraldi 

õppimist ei vaja. 

Oma reisil kardavad nad enim liiklusõnnetusi. 

“Võid olla eeskujulik ja tähelepanelik, 

aga liiklusõnnetuse põhjustajaks võib olla 

teine autojuht või auk teekattes. Ei karda, et 

mootorrattaga midagi juhtub, kui just seda, 

et ise katki võime minna,” selgitas Sootla. 

Ka sõiduvarustuse valikul lähtuti eeskätt 

turvalisusest ja mugavusest. Juba mitu 

aastat on nad kasutanud BMW komplekte 

Savanna 2 ja Rallye 2, mis on heledates 

toonides, sekka värvilaigud ja helkurid. 

“Paistame musta riietunud mootorratturitest 

erinevalt liikluses paremini välja ning

Margus ja Kariina reisi eel oma BMW mootorrattaga. 

Ainuüksi rattaettevalmistuseks 

kulus paarkümmend 

tuhat krooni, 

mitmeid asju tegi 

Margus Sootla ise 

käsitööna. 

väheneb oht, et keegi meile sisse põrutab,” 

põhjendas Sootla. 

Samuti neelab hele värvitoon vähem soojuskiirgust, 

ja kui lahti teha ka õhutusavad, 

ei hakka liialt palav. Jaheda ilma korral 

lisavad nad riietusele sooja- ja vett pidava 

ning hingava voodri. Jahedamas kliimas 

sõitmiseks kasutatakse ka Gerbing’si elektrisoojendusega 

alusjakke. “Ostsime need 

pärast seda, kui olime Norras külma tunda 

saanud, ning pole kahetsenud – paned juhtme 

pistikusse, valid sobiva soojusastme ja 

hakkabki soe,” selgitas ta. 

Matka ligi kolmeaastast kestust peab 

Sootla piisavaks. Plaanitava kilometraaži 

moto 

“Viisat” nõutakse 

ka mootorrattalt 

Pikemale mootorrattareisile minnes on 

sõidukile vaja vormistada ajutine importi 

võimaldav dokument ehk põhimõtteliselt 

tsikli viisa, mis lubab sõidukil riiki siseneda 

ja kohustab sealt ka väljuma. 

Mõnesse riiki (nt Pakistan, India) sõidukit 

selleta ei lasta, paljudesse maadesse 

sisenemisel pole see nõutav, kuid aitab 

vähendada piiriületusbürokraatiat. Suures 

hulgas riikides ei lähe seda aga üldse vaja. 

Prantsuskeelse nimetuse carnet järgi 

tuntud dokument annab külastatavale 

riigile garantii, et reisija ei müü oma sõidukit 

seal maha. Dokumendi saamiseks 

tuleb garanteerivale institutsioonile (nt 

autoklubile) tasuda deposiit, mis on võrdne 

sõiduki kahe–viiekordse turuhinnaga. Reisilt 

naastes saab deposiidi tagasi. 

Dokumendi peamine miinus on Margus 

Sootla sõnul maksumus. Deposiidisumma, 

mida saaks muidu kasutada reisimisel, jääb 

sisuliselt lukku. Mootorratta “viisa” kehtib 

ühe aasta, selle lõpus saab dokumenti 

pikendada ja jätta vana deposiidisumma 

veel üheks aastaks arvele. 

Indrek Kald 

Mootorratta üheaastane “viisa” 

koosneb 25 leheküljest ehk sellega 

saab külastada 25 riiki. 


mootor mootor

mootor 

76 

moto 

jagamine tuhande ööpäevaga annab keskmiseks 

päevateeks 100–150 km. “Tegelikkuses 

tuleb nii sõiduvabu kui ka suure kilometraažiga 

päevi – võtame vabalt ja järgime 

sisetunnet. Mõni paik eeldab põhjalikumat 

avastamist, teine on mõistlikum kiiremini 

läbi sõita,” rääkis ta. 

Motomatkal tuleb arvestada, et pikk 

rattasadulas istumine vähendab tähelepanuvõimet. 

“Hilisõhtuni sõites on kolmanda 

maailma riikides suur oht pimedas mõnele 

teel magavale kariloomale otsa sõita,” lisas 

ta. 

Suurema osa öid veedavad nad telgis, 

hotellides-motellides peatutakse iga kolmenelja 

päeva tagant. Oma sõidu on nad planeerinud 

aastaaegade vahetumise tempost 

lähtuvalt ehk ollakse seal, kus parasjagu on 

soe. Lõuna-Ameerikas on praegu kevad ja 

järgneb suvi, tasapisi põhja suunas liikudes 

jõutakse koos suvega ka USAsse. 

Millist infot oli sellise reisi kohta kõige 

raskem koguda? Sootla nimetab tsikli 

transporti Londonist Lõuna-Ameerikasse 

ja tervisekindlustust. Eesti kindlustusseltsid 

nii pikaks ajaks ei kindlusta või käsitlevad 

mootorsõiduki juhtimist spordina, mis pole 

kindlustusega kaetud. “Suurem osa välismaistest 

kindlustusseltsidest kas välistavad 

tsiklisõidu või katavad ainult kuni 125kuupsentimeetrise 

mahuga sõidukeid,” rääkis ta. 

Sõelale jäi Lonely Planeti soovitatud World 

Nomadsi kindlustus. 

Idee tsikliga ümber maakera sõita arenes 

Sootla sõnul neis mõnda aega. Lõpliku tõuke 

andis kolme aasta tagune, 17 000 km pikk 

motomatk Iraani, kus nad nägid, kui teistsugune 

võib elu ja loodus mujal olla. 

Iraanis selgus ühtlasi, et rändur muutub 

ka ise turistiatraktsiooniks. “Kuna kohalikud 

sõidavad enamasti võrridega, koguneb 

asustatud punktides tsikli ümber mõne hetkega 

hulk inimesi, kes tahavad sinu võimast 

pilli vaadata ja katsuda. Algul võib see tekitada 

paanikat, tegelikult aitab mootorratas 

luua kohalikega kontakti,” toob Sootla välja 

ühe eelise, miks minna maailmaga tutvuma 

just tsikliga. tt 

Pikalt kaalutud kohvrivalik langes tuuletunnelis testitud Verni 

alumiiniumkohvrite kasuks. 

BMW eelis tsikli suur reisikogemus 

Mootorratta valiku põhjused 

BMW GSid on ümber maakera enim 

ringe teinud kahesilindrilised 

mootorrattad, mis tähendab suurt 

nn tuuninguosade turgu ja tohutul 

hulgal tehnilist oskusteavet. 

Tänu telelever-tüüpi esivedrustusele 

ja madalale raskuskeskmele 

omab head kandevõimet (tehase 

seadistuses 207 kg) ja juhitavust ka 

maksimaalse lubatud kaalu 450 kg 

korral. 

Sobib hästi halbadel teedel sõitmiseks, 

piisav offroad-võimekus. 

Seal, kus keskmine mootorratta 

generaator (250–400 W) jääb hätta, 

võimaldab oma klassi ratastest 

võimsaim, 700 W generaator ära toita 

soojendustega jakid, käepidemesoojendused, 

tuled, sissepritse, aku 

laadimise ja rahuldada mootori 

tööks vajaliku voolutarbimise. 

Lihtne ja kerge hooldada, pikk 

hooldusvälp (iga 10 000 km järel 

vahehooldus ja iga 20 000 km järel 

põhihooldus). 

Peab vapralt vastu väiksematele 

avariidele – vähe plasti ja pole 

külgmisi spoilereid, mida puruks 

kukkuda. 

Hea madalpöörete väändega 

mootor on raske matkaratta üks 

paremaid omadusi. 

Nn cross-spoke-kodarveljed on 

valuvelgedest oluliselt tugevamad, 

võimaldades samas kasutada pikema 

elueaga õhukummita rehve. 

Töömahtu arvestades madal 

kütuse kulu. 

Piduritel väljalülitatav ABS-süsteem. 

Allikas: yhelteljel.ee 

Viimaste ettevalmistuste seas meisterdati 

õlipudeli hoidik, mis kinnitati 

alumiiniumkohvri tagaküljele.

Lisad-muudatused võrreldes 

tehasest tulnud tsikliga 

32-liitrine kütusepaak 24-liitrise 

asemel, et saaks tankimata läbida 

pikemaid vahemaid. 

Võimsamad esituled parema nähtavuse 

saavutamiseks. 

Parem ergonoomika – iste on tehtud 

laiemaks, jalatoed on viidud ette- 

ja allapoole, juhtrauda on tõstetud 

üles, et istumisasend poleks väsitav. 

Suurem tuuleklaas turbulentsi 

vähendamiseks. 

Tugevama vedruga tagaamort, 

kannatamaks välja kaht inimest ja 

rasket laadungit. 

Alumiiniumkohvrid, mis mahutavad 

palju ning mille mõlgid on kergesti 

väljalöödavad. Võrdluseks – kui 

plastkohver võib kukkudes kildudeks 

minna ja seda ei saa parandada, siis 

alumiinium lihtsalt väändub. 

Allikas: Margus Sootla 

Kasvav 

reisiärevus viis 

remondini 

Mootorratta remontimine ja 

kohendamine enne ärasõitu oli 

Margus Sootla sõnul ajendatud 

rohkem reisieelsest ärevusest 

ja paranoiast. “Sellest on pigem 

kasu – potentsiaalsete veaallikate 

kõrvaldamisele lisaks saab ka 

oma ratast tehniliselt rohkem 

tundma õppida, mis sellise 

mastaabiga matkal kulub igati 

marjaks ära,” kinnitas ta. 

Üks osa tsikli kohendamisest 

oli ka uue sportsummuti paigaldamine. 

“Rohelise mõtteviisiga inimestena oli 

meil häiriv mõelda, et suundume nii 

pikale matkale rattal, millel pole katalüüsmuundurit 

ja mis paiskab seetõttu 

õhku rohkem heitgaase,” selgitas Sootla. 

Boonusena osutus uus summuti BMW 

originaaliga kõrvutades 8 kg kergemaks, 

mis lubas varasema seadistusega võrreldes 

samavõrra enam kraami tsikli peale 

laduda. 

Ka valmistas ta esiporilaua pikenduse, 

tänu millele jääb mootori esiosa läbi 

mudamülgaste sõites palju puhtamaks. 

“Arvestades sellega, et matkal peseme 

ratast väga harva, on see suur eelis,” 

kinnitas Sootla. 

Eelise andis ka 24-liitrise kütusepaagi 

ümberseadistamine, mis lubab tankida 

sinna rohkem bensiini. Kaheksa lisaliitrit 

annab tema ütlusel autonoomsust 

üle 500 km, väga säästlikult sõites ligi 

700 km. 

Kümne aasta jooksul on nende tsikkel 

läbinud üle 80 000 km, ent ükski asi pole 

katki ega rikki läinud – kui mitte silmas 

pidada lambipirnide vahetust. 

Indrek Kald 

Selline oli mootorratta 

reisikorda 

seadmise olukord 

tänavu märtsis. 

moto 

Iridiumi telefoni komplektis oli mitmeid 

erineva standardiga laadimisadaptereid. 


mootor 

Ümberilmareisijaid 

jälgib mitu satelliiti 

Piltlikult öeldes jälgib motomatkale 

läinud perekonda mitu satelliiti, sest oma 

reisil kasutavad nad nii GPSi kui ka Iridiumi 

satelliittelefoni. 

Iridum on ainus satelliitsidesüsteem, mis 

tagab levi pea kõikjal, isegi poolustel. See 

koosneb Maast 780 km kõrgusel tiirlevast 

66 satelliidist. Iga neli meetrit kõrge satelliit 

projitseerib kosmosest Maa pinnale 48 kiirt, 

mida võib käsitleda levialana. Üks kiir on 

600 km lai. Kõneleja viibib kümmekond 

minutit ühe satelliidi poolt n-ö nähtavas 

alas, kuni ülesanne antakse üle järgmisele 

satelliidile. 

Margus Sootla nimetab satelliittelefoni 

lisakindlustuseks. “Kui midagi juhtub väljaspool 

GSMi leviala, saab abi kutsuda. Praktika 

on näidanud, et GSM levib nn kolmandas 

maailmas suurlinnadest väljas lünklikult. 

Kuid just neis kohtades kavatsemegi suurema 

osa ajast viibida,” selgitab ta. 

Lisaks võeti reisile kaasa Garmini GPS, 

kuigi Sootla peab end vana kooli navigaatoriks. 

“Meie jaoks ei asenda kahetolline 

ekraan 30tollist detailset paberkaarti. 

Pealegi on Worldmapi digikaardi detailsus 

suhteliselt nigel – märgitud on vaid põhiasulad, 

peateed ja mõned kõrvalteed, terve 

maailm on vaid 200megabaidisele kaardile 

kokku surutud,” põhjendab ta. 

Nii jääb GPS pigem analüüsivaks tööriistaks, 

mida paberkaartidega vajadusel 

kombineerida ja mille abil teekonda elektrooniliselt 

kaardistada. 

Indrek Kald

mootor 

lennundus 

747 – 

maailma kuulsaim lennuk 

Aastakümneid maailma 

suurimaks reisilennukiks 

olnud Boeing 747 iseloomustamiseks 

sobib ainult 

üks sõna: legendaarne. Ligi 

40aastase ajaloo vältel sai 

see lennuk kuulsamaks kui 

ükski teine. 

Tekst Ats Valdsalu 

Fotod Boeing, Wikipedia 

Pärast valmimist 1960ndate lõpus 

oli 747 maailma suurim reisilennuk 

ning jäi selleks, kuni mullu sügisel 

alustas liinilende Airbus A380. 

Tiivaulatuse ja üldkõrguse osas jääb 

lennukeist suurimaks küll Hughes H-4 

Hercules, mida hakati tootma juba 1947, 

kuid tegu oli siiski eksperimentaallennukiga. 

Samamoodi on üldpikkuses võitja venelaste 

78 

Antonov An-225, kuid sedagi saab pigem 

pidada eksperimentaallennukiks, mille kaks 

valminud eksemplari toodeti Nõukogude 

kosmosesüstiku Buran vedamiseks. 

Mõlemat eespool mainitud lennukit 

ületab aga 747 oma leviku, pika tootmisvahemiku 

ning kuulsusega. Kui küsida mõne 

lennukivõõra inimese käest, mis lennukeid 

ta teab, siis üldjuhul on vastuseks Boeing 

747, või vähemalt see lennuk, millega reisib 

USA president (suurel pildil). Ehk siis sama 

747. 

Kuna kaubaruumi 

uks pidi olema 

kohas, kus tavaliselt 

asus kokpit, tõsteti 

kokpit ülejäänud kere 

kohale. Sellest on saanud 

747 üks kõige paremini 

äratuntavamaid jooni. 

Tingimused 747 loomiseks olid enam 

kui ideaalsed: Teise ilmasõja järel tekkinud 

majanduse kasv, odava kütuse ja toor ainete 

juurdevool ning pidevalt kasvav turg olid kui 

värske vesi lennukitootjate veskile. 

Lennuki – mida tänapäeval teame kui 

Boeing 747 – algust võib lugeda aastast 

1963, kui USA õhujõud vajasid uut ning senisest 

suuremat transpordilennukit. Aprillis 

1964 kuulutati välja projekt selle arendamiseks, 

konkursist said edasi kolm tootjat. 

Tingimustele vastava lennuki väljatöötamist 

alustasid Boeing, Douglas ja Lockheed. 

Jämedalt võttes pidi lennuk olema kaks ja 

pool korda suurem kui varasem Boeing 707, 

võimaldama eest ja tagant kauba pealelaadimist 

ning selle minimaalne lennuulatus pidi 

küündima 9300 km lähedale. 

Kuna kaubaruumi esimene uks pidi 

olema samas kohas, kus tavaliselt asus 

kokpit, jõuti välja lahenduseni, et kokpit 

tõstetakse ülejäänud kere kohale. Sellest 

praktilisel kaalutlustel tehtud disainist on 

saanud tänapäevaks 747 üks kõige paremini 

äratuntavaid jooni.

Lennujuhtimiskeskus: “TWA 2341, müra vähendamiseks 

pöörake 45 kraadi paremale.” 

TWA 2341: “Keskus, me oleme 35 000 [10,6 km] jala 

kõrgusel, kui palju müra me siin ikka tekitame.” 

Lennujuhtimiskeskus: “Kas te olete kunagi kuulnud, 

mida häält teeb 747 siis, kui ta põrkab kokku 727ga?” 

Kuigi sõjaväe konkursi võitis Douglas 

oma lennukiga C5 Galaxy, ei peatanud 

Boeing 747 arendust. Nimelt tegi lennukitootjaga 

väga tihedaid sidemeid omanud 

lennu firma Pan Am ettepaneku kaubalennukist 

suure reisilennuki arendamiseks. 

Ühtlasi nägid nii lennukitootjad kui ka 

lennufirmad võimalust suurte lennukite kasutusevõtuga 

leevendada pidevast reisijate 

juurdevoolust tekkinud õhu küllastumist. 

Seetõttu oli 747 ka esimene lennuk maailmas, 

mis arendati välja just lennufirmade 

nõudmisi ja soovitusi arvesse võttes. Lisaks 

kasutas Boeing ära algse kaubalennuki arendamisel 

saadud kogemusi ja valmistas samal 

ajal ette ka kaubaversiooni, mis reisijate 

vähenemise korral tagaks siiski ka alternatiivse 

tuluallika lennukite müümisel. 

Kuigi esmane versioon lennukist pidi 

tulema kahekorruseline, otsustati suurema 

kaubaruumi ja kergema evakuatsiooni 

tarbeks siiski ühe suure ja laia kere kasuks. 

Eestlaetava kaubaruumi säilimiseks jäeti 

kokpit samasse kohta ning sellest tekkis 

lennukile iseloomulik küür. 

Ohutuse huvides kasutati palju topeltsüsteeme, 

nii tehti keretugevdused sellised, 

et ühe tugevduse purunemine ei seaks ohtu 

tervet lennukit. Näiteks tuli 1989. aastal 

United Airlinesi lennukil eest ühe kaubaruumi 

luuk, rebides välja suure tüki lennuki 

küljest. Lennuk suutis omal jõul maanduda, 

hukkunuid oli üheksa. 

Topelt on ka lennuki hüdraulilised 

süsteemid ja telik. Et oma aja kohta erakordselt 

suur lennuk saaks olemasolevatel 

lennuväljadel ohutult opereerida, kasutati 

allapöörduvaid tiivaklappe eespool ja 

kolme osalist tagumist poolt. See vähendas 

maandumiskiirust piisavalt, et 747 võiks 

maanduda sama suurtele lennuväljadele kui 

temast kordi väiksem 707. 

Lennuki tootmiseks tuli rajada ka täiesti 

uus tehas, mis sai endale asukohaks Everetti 

Washingtoni osariigis. Tegu on siiani mahult 

maailma suurima hoonega, selle pindala on 

390 000 m². Tehase ehitust alustati juunis 

1966 ning hoone polnud veel valmiski, kui 

juba sees pandi kokku esimene 747 elusuurune 

makett. 

lennundus 

Vana 747 kolme piloodi töökoht enam 

kui tuhande nupu ja tulukesega. 

Uue 747 kokpit mahutab kaks pilooti. 

Tehase ja 747 arendamiseks võeti laenu 

rohkem, kui oli Boeingu turuväärtus tol ajal. 

Põhimõtteliselt sõltus 747 edust terve firma 

edasine saatus ning põrumise korral oleks 

terve firma pankrotti läinud. 

9. veebruaril 1969 tegi Boeing 747 esmalennu, 

detsembris tunnistas USA föderaalne 

lennuamet 747 teenistuskõlblikuks. Kuigi 

kogu lennuki valmimine võttis rekordiliselt 

vähe aega – tavapärase kaheksa aasta asemel 

saadi lennuk valmis nelja aastaga – ei tinginud 

kiirustamine ühtegi olulist viga. 

Lennuki käikuandmine läks üsna sujuvalt. 

747 loomisel osalenud meeskond sai 

oma suure motivatsiooni ja erakordselt 

kiire töö eest hüüdnime The Incredibles 

(Uskumatud). 

Boeing 747 on läbinud mitmeid muudatusi, 

millest olulisim on teise korruse küüru 

pikendamine – mudelil 747-300. Nii oli 

võimalik paigaldada lennukisse rohkem 

istmeid ja muuta see kasumlikumaks. 

Teine oluline uuendus toimus mudeli 

747-400 turuletoomisel, kui kaotati ümberehitatud 

kokpitist kolmas piloodikoht ning 


mootor

mootor 

80 

lennundus 

Boeing 747 transpordiversiooni lõppviimistlus. 

muudeti see sarnasemaks Boeingu viimase 

mudeliga 777. Lisaks paigaldati lennuki tiiva 

otstesse püstised tipud, mis suurendasid 

lennuulatust 3,5%. 

Alates aastast 1989 kuni tänini on küll 

peetud mitmeid plaane lennuki edasiarendamiseks, 

kuid need on jäänud pidama 

ebapiisava klientide huvi ja raha taha. 2005 

kuulutas Boeing, et järgmine versioon 747-st 

tuleb indeksiga 8 – seega kasutatakse lennuki 

moderniseerimisel vahepeal 787 ning 777 

arendamisel saadud kogemusi. 

Kõige kuulsamad 747-d on kahtlemata 

VC-25A-d sabanumbritega 28 000 ja 29 000. 

Neid lennukeid on kaks, kuid tuntud on nad 

ühise nime Air Force One järgi. Mõlemad 

lennukid baseeruvad mudelil 747-200B, kuid 

on läbinud hulganisti muudatusi. Kõiki neid 

ei avaldata, kuni lennuk on USA presidendi 

teenistuses, kuid teadaolevalt on lennuk võimeline 

õhus tankima ning sellest tingitult 

on selle ninal väike kühm. 

Veel on presidendi lennukis üle kahe korra 

rohkem juhtmeid ja varjestust, et tuumaplahvatusel 

tekkiv elektromagneetiline 

laine seadmeid rivist välja ei lööks. Samuti 

on olemas vastumeetmed raketirünnaku 

puhuks. 

Lennuki pardal on lisaks kahele köögile, 

koosolekuruumidele ja presidendi kontorile 

ka väike arstikabinet koos operatsioonilauaga. 

Kui Ühendriikide president George W. 

Bush 2006. aastal Eestit külastas, lendas 

ta siia Air Force One’iga, mille sabanumber 

on 29 000. 

Suurima lennukiga juhtuvad paratamatult 

ka suurimad õnnetused. Tänini on 

kõige ohvriterohkem neist märtsis 1977 

Uus Boeing 747-8 jõuab teenistusse 2009. aastal. 

toimunud õnnetus, kus tihedas udus põrkasid 

Tenerife lennujaamas kokku kaks 747-t, 

hukkunuid oli 583. 

Septembris 1983 juhtus üks segasemaid 

õnnetusi, kui Korean Air Linesi lend 007 kaldus 

kursilt kõrvale ning sisenes Nõu kogude 

Liidu õhuruumi, venelased lasid hiidlennuki 

Sahhalini saare lähedal alla. Hukkus 

269 inimest. Nõukogude Liidu toonaste 

väidete kohaselt arvasid nad, et tegu pole 

tsiviillennukiga, vaid selleks maskeeritud 

luurelennukiga. tt

Austatud logistika 

valdkonna otsustaja! 

Ma ei pea Sulle rääkima olukorrast Eesti majanduses või logistikaturul. Sa tead seda ise minust 

paremini. Kellel läheb hästi, kellel mitte. Kes laieneb, kes tõmbab rihma koomale. 

Küll aga tahan ma Sinuga jagada infot üht uue uudistekanali kohta, millega 19 aastat uudiseid 

edastanud ja selle ajaga Eesti otsustajate lemmikkanaliks saanud Äripäev peatselt alustab. 

Me usume, et edukad saavad olla vaid need, kellel on kõige värskem informatsioon. Ehkki Eestis 

on terve hulk logistikateemalisi veebilehekülgi, ei paku ükski neist värskeid ega originaalseid 

uudiseid. Just sellepärast tegime uue logistikateemalise veebi www.logistikauudised.net, mis 

on Eestis esimene temaatiline uudisteportaal. 

Miks peaks seda külastama? Sest logistikauudised. 

net (toonitan: .net-lõpuga) on selline lehekülg, mis 

on mõeldud just Sulle, logistikavaldkonna otsustaja. 

Seal kirjutatakse sellest, mis on huvitav ja aktuaalne 

maantee-, mere- ja lennutranspordis, kulleri- ja 

laoteenuste turul, logistikas kasutatavas tehnikas, 

tollinduses ning seadusandluses. Samuti hoiame 

silma peal võtmeisikute liikumisel ja ettevõtete 

majandustulemustel. 

Kindlasti on uudistelehekülg veidi ka Sinu nägu, sest 

internet annab unikaalse võimaluse väga vahetuks 

suhtluseks lugejaga. Kutsun Sind koostööle, jagama 

infot, mõtteid ja kommentaare, et seda külge veel 

paremini teha, kajastame uudiseid, millega peab 

õigete otsuste tegemiseks kursis olema ning mis 

on kahtlemata ka huvitavad. 

Häid lugemiselamusi veebis 

logistikauudised.net! 

Meelis Mandel, 

Äripäeva peatoimetaja

nupp nokib 

Lehelt thinkgeek.com 

kogus Indrek Kald. 

Trummipluus päästab 

trummari hädast 

Enam pole hullu, kui trummar kontserdile 

minnes pulgad maha unustab, sest kui tal 

on seljas õige pluus, ei ole trummikomplekti 

enam vajagi. Nimelt võib mõnesaja krooniga 

osta T-särgi, mille rinnale joonistatud pilti 

tagudes kostab päris trummiheli. Särgil 

olevas komplektis on näha seitset erinevat 

trummi, täpselt nii palju saab sealt välja 

võluda ka erinevaid hääli. 

Tõsi, selleks on särgi alla salataskusse 

peidetud pisike kõlar ja neli väikest patareid. 

Pesumasinasse pistmise eel tuleb särgilt 

eemaldada nii trummipilt kui ka kõlarpatareid. 

Hind 500 krooni. 

Treenige oma kala 

tippsportlaseks 

Olete ikka veel Pekingi olümpiamängude 

mõju all? No õpetage siis ka oma kala palli 

väravasse lööma, slaalomit sõitma (st ujuma) 

või korvpalli mängima! Sellist võimalust pakub 

kalade treenimiseks mõeldud komplekt, 

mis sisaldab mitut erinevat vahendit. 

Kokku võib nende abil kalale õpetada 

selgeks üle kümne triki. Seejuures sobivad 

need vahendid nii mõnesentimeetristele 

kui ka 15 cm pikkustele kaladele. Komplekti 

kuuluvad tutvustav DVD ja juhend enam kui 

saja fotoga. 

82 

Hind 275 

krooni 

Hind 375 krooni 

Käekella peidetud salainfo 

Moodsa aja spiooni jälitajaid ei pruugi huvi 

tunda mitte niivõrd tema sülearvuti kui… 

kella vastu tema randmel. Nimelt 

võib uudset käekella kasutada 

mälupulgana ja salvestada 

sinna näiteks laule, fotosid, 

töödokumente jms. Kell mahuga 

kaks või neli gigabaiti 

ühendatakse arvuti USBpessa 

komplekti kuuluva 

kaabliga. 43grammine kell 

töötab nii Windowsi, Linuxi 

kui ka Maci operatsioonisüsteemidega. 

Hind 375–500 krooni 

Digipann 

arvutinohikust 

kokale 

Tõelise arvutinohiku kööki – kui tal see 

üldse on – peaks kuuluma ka digitaalne 

pann. Täpsemalt pole digitaalne mitte pann, 

vaid selle küljes olev termomeeter. Nii saate 

praadides kohe teada, milline kuumus pannil 

valitseb. 20sentimeetrise läbimõõduga 

panni käepideme sees asuv termomeetri 

ekraan näitab temperatuuri nii Celsiuse kui 

ka Fahrenheiti järgi. Seda saab kasutada 

gaasi-, elektri- ja induktsioonpliitidel. 


Saada kaasliiklejale autonaeratus 

Moodne liikleja ei täna kaasautojuhti abi 

eest mitte tulede vilgutamisega, vaid saadab 

talle tagaaknalt naeratuse. Või vabanduse, kui 

ta mööda sõites liialt ohtliku manöövri tegi ning 

teist liiklejat sellega häiris. Auto tagaaknale 

kinnitatav LED-tuledega nägu võib naeratada 

ja silma pilgutada, ent edastada teksti kujul ka 

tänusõnad või vabandused. Käskluse selleks annab 

juht, kuna ümmargune viienupuline pult on 

iminapaga kinnitatud auto esiklaasi külge. 

Kaamera sportlase randmele 

Kes soovib jooksutrennis, suusamaratonil, 

mägironimist harrastades või sukeldudes 

huvitavaid hetki jäädvustada, võib osta 

veekindla käekell-kaamera. Just aktiivse 

puhkuse huvilistele suunatud toode 

sisaldab kolmemegapikslist kaamerat, 

mis lisaks pildistamisele võimaldab ka 

filmida. 2 GB suurusele SD-mälukaardile 

mahub ligi tund videot. 


Retrostiilis kõnetoru 

vanaemale 

Kui teie vanaema ei harju kuidagi mobiili 

kasutama, kinkige talle telefoni juurde käiv 

massiivne retrostiilis kõnetoru. Aga 

sama lahe on küllap ka ise linnas 

ringi jalutada ning rääkida vanaaegsesse 

kõnetorusse, kusjuures 

tegelikult on mobiiltelefon peidetud 

teil hoopis taskupõhja. Ühendus nende 

kahe seadme vahel toimub bluetooth’i 

kaudu. Kõnele vastamiseks on toru allosas 

hõbedane nupp. 

Hind 375 krooni

PDF-failina - Leht - Äripäev

Create successful ePaper yourself

Delete template?

Save as template?