SAAME POKUDEGA SÕBRAKS! - Keskkonnaharidus

Õppeprogrammi nimi: SAAME POKUDEGA SÕBRAKS!
Teema: Looduslik poku ja muinasjutu poku. Pokuraamatu tegelased. Edgar Valter. Aasta ja
aastaaeg. Pokude tähtpäevad.
Sihtrühm: 5 - 7 aastased lasteaialapsed, rühma suurus kuni 25 last
Kestus: 1h 30 min – 2 h
Läbiviimise aeg: õues mai kuni oktoober, Pokukojas aastaringselt
Eesmärk: Õppida silmaga nähtavalt, kõrvaga kuuldavalt ja käega katsutavalt (Valter 2002:7).
Toetada laste kehalist, vaimset ja sotsiaalset, sealhulgas kõlbelist ja esteetilist arengut. Kujundada
vaatlusoskust, rikastada fantaasiat, õpetada loodust tundma ja hoidma.
Seos õppekavaga: Lapse arendamine ja kasvatamine lapse elu ja ümbritsevt keskkonda käsitlevate
teemade kaudu. Looduskeskkond (puhas vesi, õhk,ümbrus). Aastaajad: Aastaaegade vaheldumine,
muutused taime- ja loomariigis. Inimene ja loodus: loodushoid. Kodukoha loodus: rohttaimed,
puud. Taimed: taimede areng seemnete idanemisest viljade valmimiseni, erinevad kasvukohad.
Vahendid:
• foto tarnamätastest (lisa1)
• Edgar Valteri „Pokuraamat“
• A3 fotod aastaaegade nimetustest (kevad; suvi; sügis; talv) (lisa2)
• Edgar Valteri pokukalendri tähtpäevade postkaartide komplekt
• korv
• kuivatatud kõrreliste või lõikheinaliste lehti (sobivad ka kuivatatud hundinuia lehed, mis on
ribadeks tõmmatud)
• töölehed (lisa3)
• kahepoolne teip
• liimipulgad
• kuuseseemned (töölehele pokudele silmadeks)
• linik
• 3 korvi – puuokste, käbide, kividega
• väike ämbrike mullaga
• puust väike lusikas
• lõkkepada
• vesi
Tegevuste kirjeldus:
1. Kogunemine Pokukoja juures. Juhendaja tervitus. Kuulake mind kõik see mees, kel
kõrvad pea küljes (Valter, 2002:5) Sõlmitakse kokkulepe tänaseks päevaks:
* oleme uudishimulikud nagu pokud
* oleme tähelepanelikud nagu pokud
* oleme õpihimulised nagu pokud
* oleme rõõmsatujulised nagu pokud
* pisemad pokud omapead uitama ei lähe
sest:
inimene on osa loodusest
inimene elab looduse keskel
igal sammul on kellegi kodu
ole tähelepanelik ja

õpi loodust tundma (Nõmme, A; Joost, K 2005: 3)
2. Nii nagu pokud avastasid end seismas põlispuudega piiratud imekenal väiksel
metsalagendikul (Valter, E, 2006:9), kus oli Puuko tare, ait ja saun, nii lähme meiegi pokude
maailmaga tutvust tegema.
3. Mäng „Teretamine kehaosadega“
Padasoomäel infotahvli juures saadakse omavahel tuttavaks mängu „Teretamine
kehaosadega“ abil (Raadik, S.2009:72)
Mängu kirjeldus: Liigutakse vabalt ringi. Juhendaja ütleb, millise kehaosaga peab vastamisi
sattunud paarilist teretamiseks puudutama. Pärast teretamist-puudutamist liigutakse edasi
järgmise mängija juurde, kellega teretatakse samuti. Mõne aja pärast peatab juhendaja
liikumise (kellahelin või käteplaksutamine) ja nimetab uue kehaosa (nt. peopesad, vasak
põlv, parem kõrv, otsmik, varbad) jne, millega mängijad peavad kuni uue märguandeni
teisteist teretama. Kõige lõpus öeldakse päris „tere“ ja teretatakse kättpidi end tutvustades:
nt. „Tere, mina olen Sirli“. Kuulatakse paarilise tutvustust.
4. Ilmavaatlus Padasoomäel Suure Kivi juures
Kivil külas käies saame teada ja arutame, mis ilm täna on (Raadik, S. 2009: 84)
Kui kivi on:
kuiv, siis on kuiv ilm;
märg, siis on vihmane;
külm, siis on ka ilm väljas külm;
soe, siis paistab päike ja ilm on soe.
härmas, siis oli õhus palju niiskust ja hiljuti ilm muutus, ilm on pakaseline;
lumine, siis on talv.
Kivi näitab ka ilmakaari:
sealpool, kus kivi on sammaldunud, asub PÕHI
sealpool, kus kivi on keskpäeval soojem, on LÕUNA
* Kui tegevused toimuvad Pokukojas, võib kivivaatlust teha juhendaja poolt õuest kaasavõetud
kivi põhjal. Sellisel juhul jääb ilmakaarte määramine ära.
5. Kes on pokud?
Suure Kivi juures. Millised näevad pokud välja looduses? Juhendaja näitab fotot tarnamättast
(lisa1) ning räägib kunstnikust ja lastekirjanikust Edgar Valterist. Võrumaal elanud kunstnik
nägi looduses tarnamättaid ja talle tundus, et need mättad elavad. Nii joonistaski ta need
tegelased paberile, mõtles neile nime – pokud ja kirjutas lood ka juurde. Juhendaja näitab E.
Valteri raamatut „Pokuraamat“.
6. Pokud otsivad kodu
Juhendaja näitab lastele uuesti Pokuraamatut ja räägib, et nüüd kehastume ise pokudeks ja
mängitakse pokude koduotsimise mängu. Eelnevalt lepitakse kokku, et üks kasvatajatest on
Puuko ja kui on veel kasvatajaid – siis võib teine olla Eku ning kolmas Sooru.
Juhendaja: nüüd oleme ise pokud ja hakkame nagu pokud kodu otsima. Mina olen kõige vanem
poku ja teie siis väiksemad pokud.
Juhendaja räägib: „Midagi oli lahti. Viimased viiskümmend aastat olid pokud elanud ikka nii,
nagu pokud elavad: parajalt niiskel metsaalusel, ikka mõni välu avaruse tunnetamiseks,
kaitsev mets selja taga ja mõni veekogu õige lähedal......Nüüd aga märkasid nad,et taldade

all oli niiske,paitava ja mõnusasti nätsuva mulla asemel kuiv ja krõpsuv muld. See pani
tallad koledasti kihelema“ (Valter, E, 2006:5)
Tegevus: Juhendaja näitab lastele ette liigutused: kõik tatsuvad jalalt-jalale, kratsivad
mängult jalataldu ja võtavad mängult kuivanud pinde ja okkaid välja.
Juhendaja: „Ühe pilvitu ja kuuma päeva lõputundidel istusid nad hästi lähestikku kokku, et
pidada nõu. Ega siin palju valida olnud – tuli otsida uus elukoht.“ (Valter, E, 2006:6)
Tegevus: kogunetakse tihedasse nõupidamisringi ja juhedaja räägib, et tuleb uus elukoht otsida
ning asuda rännuteele.
Juhendaja: „Nii võiski näha väikest pokurahvast rännuteel. Nad on muidu õige paikne rahvas ja
rändamine pole neil sugugi kombeks. Aga kui vaja, oskavad nad liikuda hääletult ja
seejuures imekiiresti.“ (Valter, E, 2006:6) „Nad ei teadnud, kuhu ja kui kaua nad astuvad,
kuid ühes olid nad kindlad – kui nad õigesse kohta jõuavad, tuleb suur ÄRATUNDMISE
TUNNE“ (Valter, E, 2006:7)
Tegevus: Juhendaja järel hakatakse liikuma esmalt tagasi Pokukoja suunas, siis poole tee pealt
minnakse väikesele taimerajale ja mööda raja lõppu Padasoomäe välule. Retke ajal võib teha
peatusi ja uurida, kas on juba õige tunne peal. Juhendaja võib retke ajal juhtida väikeste
pokude tähelepanu puudele, taimedele, mõnele linnule jne. Liigutakse kuni raja lõppu.
Juhendaja: „Ent nüüd tuli midagi ootamatut. Mets sai nii järsku otsa, et nad lausa jahmusid,
seistes põlispuudega piiratud imekenal väiksel metsalagendikul. Nadseisid ja
vaatasid.....Pokurahvas vaatas küsivalt pokurahva otsa...Nagu kokkulepitult liikusid nad
kobaras tasakesi edasi“ (Valter, E, 2006:9)
Tegevus: Metsa ääres seisatamine, jahmumine, teineteise otsa vaatamine ja seejärel kobaras
edasi liikumine puude tagant Padasoomäe välule, kust avaneb vaade majale ja aidale.
Juhendaja: „Äkki nad nägid maja. Isegi mitut maja. Üks,pisut suurem, oli korstnaga, teised,
väiksemad, päris ilma korstnata. Pokud peatusid. Ega nad kartnud....Nad peatusid ainult
selleks, et vaadata. Maja tundus väga mahajäetuna,kuid väga sõbralikuna...Pokud muhelesid
ja noogutasid üksteisele“ (Valter, E, 2006:10)
Tegevus: peatumine ja hoonete vaatamine eemalt, noogutamine.
Juhendaja: „Ja siis tõusis päike.....Pokud vabanesid justkui tardumusest.Kõik hakkasid korraga
rääkima ja liikuma“ (Valter, E, 2006:11)
Tegevus: Juhendaja eestvõttel minnakse kõik koos ja vaadatakse üle maja, puukuur, kemps,
saun ja jõutakse välja aida trepi juurde, kus on kasvataja, kes on kehastunud Ekuks.
Eku juures võib mängida koeraks kehastunud kasvataja ja kõige vanema poku vahel alljärgneva
dialoogi:
„Eku avab suu, et harjumuspäraselt haugatada.
Kõige vanem poku paneb oma käe Eku ninale ja ütleb vandeseltslaslikult „Pst!“
Eku avab uuesti suu, et vähemalt üks prooviauh teha.
Kõige vanem poku patsutab Ekut uuesti ja raputab naeratades pead.
Eku muheledes „See on mul sees, tead...Seda võiks ka tere eest võtta“.
Kõige vanem poku: „Sa ütle see sosinal!“
Eku sosistades „Auh“
Kõik pokud pööravad end viisakalt Eku poole ja noogutavad vastu.
Eku nuusutab kõik lähemad pokud üle. (Valter, E, 2006:17-19)
Järgmisena tuleb aida juurde Sooru.
Sooruga võib kasvataja ja kõige vanem poku esitada järgneva dialoogi:
„Juhendaja: „Tere!“
Sooru neelatab, vaatab mujale, vaatab uuesti pokude otsa ja vastab: „Tere. Tere, mättad!“
Kõige vanem poku: „Me pole mättad, me oleme pokud!“
Sooru: „Soo, soo, siis on kõik korras. Päris korras, jah. Ma lihtsalt ei teadnud.“
Sooru naeratab ja taas oli sõprus ja rahu sõlmitud. (Valter, E, 2006:21)
Kõige vanem poku räägib: „Pokurahvas! Ma arvan, et te kõik nägiteseda järve. Pisikest, aga
ehtsat allikajärve. Vaatasite vastaskaldamändide peegeldust,linde järveveel...ja

vesikuppe...Ma seisin seal liivaribal ja mu ees oli ilus järvesilm,kõrkjad ja pilliroog kui
ripsmed ümber..Ja selja taga kaunid ja tugevad puuhiiglased ja...Ja vaikus ja rahu...ja liiv
silitas taldu. Ja mul tekkis TUNNE, et...et...KODU-, KODU-, KODUTUNNE!“ (Valter, E,
2006:22)
Tegevus:Kõik kuulavad kõige vanema poku kõnet ja hõikavad kaasa „KODUTUNNE!“
Juhendaja: „Suur kergendus oli laskunud pokude peale. Nad õõtsusid, naersid ja müksisid
teineteist. Nad olid päral!“(Valter, E, 2006:22)
Juhendaja: „Ühtäkki kostis sellesse ülevasse hetke kõva ja kobisev köha. Pokurahvas tardus
paigale....“
Dialoog:
Eku: „Ärge erutuge, peremees on ärganud...“
Kõige vanem poku: „PEREMEES? See on siis INIMENE?“
Eku: „Inimene ikka. Päris kindlasti. Siin pole eksitust“
Sooru: „Ega te karda?“
Puuko ringutades „Tere hommikust“
Pokud „Tere hommikust!“
Puuko: „Kas teie ütlesite tere hommikust?“
Pokud: „Jaa,aga ise ütlesid esimesena“
Puuko: „Jah-soo. Tõsi küll. Aga siiamaani pole ükski mätas mulle vastanud. Minu teada küll
mitte“
Pokud: „Aga me polegi mättad, me oleme pokud“
Puuko:“Sedapsi. Et kõik puha pokud? Mind on ainult üks ja mina olen Puuko.“
Naeratades:“Tere siis, kõik pokud“ (Valter, E, 2006:24-28)
Juhendaja kokkuvõtlikult: Nii leidsidki pokud endale uue kodu ja said ka kolm uut sõpra juurde
– Eku, Sooru ja Puuko. Seda,mis edasi juhtus, saate juba lasteaias Pokuraamatust lugeda.
* Võib kasutada Pokuraamatut dialoogide jaoks ja vahetekstide lugemisel. Kui programmi
viiakse läbi Pokukojas, võib tutvumine Eku, Sooru ja Puukoga toimuda keldrikorrusel
tegelaste nukkude juures.
6. Mäng „Matemaatiline supp“ (Raadik, S. 2009: 41)
Saime just teada, et pokudel on vaja sellist kohta, kus nad saaksid oma jalgu niisutada.
Pokud ei söö ega joo suuga, vaid jalataldade abil. Nüüd teeme sellise supi, mille sees
pokudele kindlasti meeldib jalgu käia kastmas.
Mis on tavaliselt supi koostisosad? (vesi, juurviljad, tangained, sool, sibul)
Meie teeme veidi teistsuguse supi.
Iga laps paneb linikule 3 käbi, 2 kivi – üks suurem ja teine väiksem, 7 puulehte ja 5 oksakest
Juhendaja abistab lugemisel.
Nüüd pannakse kõik anumasse (sobib õuesõppe tundide jaoks soetatud lõkkepott vms.),
kallatakse neile vesi peale.
Iga laps võib lisada lusikatäie soola (puulusikas + muld pisikese ämbriga)
Suppi saab pulgaga segada. Saab vaadelda, mis jäi vee peale ja mis vajus põhja ja arutleda
selle üle.
7. Pokude aastaring
Seistakse näoga Puuko aida suunas.
Mitu aastaaega on ühes aastas? Loetle.
Mis aastaaeg praegu on?
Kas teate mõnda tähtpäeva, mida tähistatakse just nüüd, kevadel (nimetab aastaaja, mil
programmi läbi viiakse)? (nt. 14. aprill - õues õppimise päev, maikuus emadepäev)
Ka pokude aastaringis on kevad, suvi, sügis ja talv (juhendaja asetab aidatrepile 4 fotot,
mille peal on kirjas aastaajad (lisa2). Aastaajad vahelduvad. Pokud tähistavad samuti

tähtpäevi, neil on omad pokukalendri tähtpäevad.
Juhendaja laseb ringi käia korvi, kus on sees pokukalendri tähtpäevade postkaardid. Iga laps
võtab ühe postkaardi, samuti õpetajad ja juhendaja.
Igaüks kirjeldab, mida ta näeb oma postkaardi peal. Laps püüab ära arvata, mis aastaajal see
tähtpäev on. Juhendaja suunavate küsimustega jõutakse õige vastuseni ja õige tähtpäeva
nimetuseni. Abiks on postkaardi taga olev kuupäev ja tähtpäeva nimetus. Seejärel viib laps
oma postkaardi õige aastaaja foto juurde (kui lapsed ei julge ise rääkida, siis juhendaja aitab
suunavate küsimustega ja viib temaga koos kaardi õige pildi juurde).
8. Looduslike pokude vaatlemine.
Millised võiksid pokud praegu, just sellel aastaajal välja näha?
Minnakse koos purdele looduslikke pokusid vaatama. Enne seda tuletab juhendaja lastele
meelde, et kasutaksime metsarajal oma meeleelundeid, et ümbritseva kohta infot saada ja
osata lahtiste silmadega vaadata.
Pokudeni võib minna väikese taimeraja lõpust, kasutades otsemat teed.
Vaadeldakse koos pokusid.
Arutlemine (võib ka valida vaid mõned küsimused, sõltuvalt grupist)
Missuguses kohas pokud elavad? (...pokud olid alati elanud kusagil lodus, varbad vees, ja
harjunud seisma ühel kohal. Ja parasjagu üksteisele nii lähedal, et sai vabalt juttu puhuda.
Valter, E. 2006: 30)
Mismoodi see koht lõhnab? Juhendaja pakub välja variandid.
Mis helisid te kuulete? Juhendaja juhib tähelepanu (nt. koera haukumine, linnulaul, puude
kohin)
Kas oskate teha pokuüminat? Juhendaja alustab ümisemist.
Kas näete pokusid liikumas?
Mida teevad pokud siis, kui tunnetavad ohtu? (Ja mida oli pokul teha, kui õhus oli oht? Ei
muud, kui tarduda hetkeks paigale, teha end väiksemaks ja sasisemaks, et kellelgi ei tekiks
kahtlust, et see mättake pole siin ammusest ajast seisnud. Valter, E. 2006: 34)
Minnakse tagasi Puuko aida juurde.
* Kui tegevused toimuvad Pokukojas, võib looduslikke pokusid käia vaatamas keldrikorrusel
filmiruumi fotodelt. Saab arutleda ka selle üle, millised näevad pokud välja erinevatel
aastaaegadel.
9. Poku meisterdamine
Puuko aida juures annab juhendaja lastele kätte töölehed (lisa3). Töölehed võib jätta
meisterdamiseks ka hiljem lasteaias.
10. Tunni lõpetamine ringis
Juhendaja tänab lapsi osavõtlikkuse eest.
Tagasiside ja kinnistamine– juhendaja loeb ette tegevused, mis tunnis tehti. Need, kellele see
tegevus väga meeldis, annavad sellest märku plaksutades.
Kui on võimalus enne lõpuringi käsi pesta (nt. Pokukojas tundi läbiviies), siis võib tunni
lõpetada järgmiselt:
Juhendaja tänab lapsi osavõtlikkuse eest. Saadab ringi käima purgikese nn. päikesekonserviga
(Tuusti, A.; Lotman, K. 2001: 19) (selleks sobib suurepäraselt Maksimarketites müüdav
orgaaniliselt kasvatatud kuivatatud pähklite ja puuviljade segu pakike, mis on juhendaja
poolt pandud sobivasse klaaspurki. NB! Eelnevalt uurida õpetajalt, kas mõni laps on
allergiline pähklite suhtes).
Iga laps võtab purgist näpuotsatäis meelepärast. Juhendaja loeb ette tegevused, mis tunnis
tehti. Need, kellele see tegevus väga meeldis, annavad sellest märku plaksutades.

Kasutatud kirjandus:
Valter, E. 2002 Pokuaabits. AS Kirjastus Elmatar
Nõmme, A; Joost, K 2005 Loodusesõbra töövihik. Eestimaa Looduse Fond (ELF)
Valter, E. 2006 Pokuraamat. AS Kirjastus Elamatar
Raadik, S. 2009 Õpime õues mängides. AS Kirjastus Ilo ja Sirje Raadik
Leppik, K. 2009 Pokukalendri tähtpäevade stsenaariumid. Pokumaa SA
Tuusti, A., Lotman, K. 2001 Keskkonnamängude kogumik.
Õppeprogrammid koostas: MTÜ Nellapäiv
Tellija: Pokumaa Sihtasutus, projekt "Looduse tundmaõppimine pokude abil II"
Toetaja: Keskkonainvesteeringute Keskus