Ajakiri Vegan sügis 2017
31.08.2017 • Views
Share Embed Flag

Ajakiri Vegan sügis 2017

Ajakirja Vegan sügisnumbrist saab lugeda Baltikumi esimesest farmiloomade varjupaigast, Liis Lassi rännakust veganlusse, Kristina Meringust ja tema pragmaatilisest vegantegevusest. Kirjutame Eesti esimesest teadaolevast veganpulmast. Pererubriigis on tähelepanu all laste omavahelised suhted. Retseptid on seekord pühendatud nostalgiale. Näitame Eesti karusnahavabade moedisainerit loomingut. Puudu ei ole ka kosmeetika rubriik ja filmi ning raamatu soovitused.

Ajakirja Vegan sügisnumbrist saab lugeda Baltikumi esimesest farmiloomade varjupaigast, Liis Lassi rännakust veganlusse, Kristina Meringust ja tema pragmaatilisest vegantegevusest. Kirjutame Eesti esimesest teadaolevast veganpulmast. Pererubriigis on tähelepanu all laste omavahelised suhted. Retseptid on seekord pühendatud nostalgiale. Näitame Eesti karusnahavabade moedisainerit loomingut. Puudu ei ole ka kosmeetika rubriik ja filmi ning raamatu soovitused.

SHOW MORE
SHOW LESS
ePAPER READ
DOWNLOAD ePAPER
ajakiriVegan

Create successful ePaper yourself

Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.

START NOW

VEGAN<br />

nr 4, <strong>sügis</strong> <strong>2017</strong> Hind 5,90 €<br />

Liis Lass<br />

rännakul<br />

veganlusse<br />

Nostalgilised<br />

retseptid<br />

<strong>Vegan</strong>seiklused<br />

Kaplinnas<br />

Krisitina Mering<br />

pragmaatiline<br />

aktivist<br />

Loominguline<br />

aktivism<br />

Eesti karusnahavabad<br />

disainerid ja poed<br />

Las laps olla vegan,<br />

kui ta tahab!<br />

Elu esimene<br />

dumpster dive<br />

Nähtamatute loomade uus elu<br />

BALTIKUMI ESIMESES<br />

FARMILOOMADE VARJUPAIGAS

* Täistaimne terve toit<br />

* Hommikusöök<br />

* Soe ja külm buffee &<br />

päevasupp<br />

* Rikkalik magusavalik<br />

* Nisu-ja suhkurvabad tooted<br />

* Smuutid, mahlad, kokteilid<br />

* Catering<br />

* Kaasaostmise võimalus<br />

* Lõunasöögi tellimine<br />

kontorisse<br />

* Laua ja kohviku<br />

broneeringud<br />

* Piknikukorvid<br />

* Harivad teemaõhtud<br />

* Sünnipäevad ja pidupäevad<br />

* Aktiivne tähistamine<br />

purjetamise võimalusega<br />

* Pannkoogi pühapäevad<br />

* Laste mängunurk<br />

* Päikesetõusu ja –<br />

loojangu terrassid<br />

* Avatud 7 päeva nädalas<br />

* Tasuta parkimine<br />

Hommikusöök:<br />

E-R 8.30 - 12.00<br />

L,P 10.00 - 12.00<br />

Soe ja külm buffee:<br />

E-P 12.00-20.00<br />

tel. +372 504 8947<br />

Purje 8, Pirita, Olümpiakeskus, Tallinn<br />

www.vigrikohvik.ee

VEGAN<br />

PEATOIMETAJA/DISAIN<br />

Marimai Kesküla<br />

marimai@ajakirivegan.ee<br />

(+372) 5687 6068<br />

REKLAAM<br />

Kristjan Aluoja<br />

kristjan@ajakirivegan.ee<br />

(+372) 5688 8797<br />

KEELETOIMETAJA<br />

Laura Salumets<br />

Helena Šegedin<br />

KAANEFOTO<br />

Varjupaik Trys Paršeliai<br />

AUTORID<br />

Marimai Kesküla<br />

Kätlin Kalling<br />

Kristina Mering<br />

Anniina Ljokkoi<br />

Kadri Sikk<br />

Liisa-Indra Pajuste<br />

Ireene Viktor<br />

Florian Biesinger<br />

Kadri Aavik<br />

Therese-Liise Aasma<br />

Dagmar Kase<br />

Annika Lepp<br />

Sevil Šukjurova<br />

Sandra Vungi<br />

TELLIMINE JA INFO<br />

www.ajakirivegan.ee<br />

f <strong>Ajakiri</strong> <strong>Vegan</strong><br />

Armas lugeja!<br />

Tunnen siirast rõõmu, et Sa<br />

hoiad käes <strong>Vegan</strong>i esimese ilmumisaasta<br />

neljandat numbrit.<br />

Järgmine number tähistab ajakirja<br />

jaoks juba uut aastakäiku.<br />

Küll aeg lendab. Alles oli see<br />

2016. aasta suve õhtu, kui ühel<br />

jalutuskäigul elukaaslasega sai<br />

otsustatud teha veganelustiili ja<br />

-mõttelaadi kajastav ajakiri.<br />

Vahest algavadki olulised asjad<br />

kahest inimesest ja ühest julgest<br />

otsusest. Julge ja vajaliku<br />

otsuse tegid ka 2015. aastal<br />

Leedus Baltimaade esimese põllumajandusloomade<br />

varjupaiga<br />

avanud Victorija ja Edvardas.<br />

Kuidas varjupaigal läheb, millega<br />

seal tegeletakse ning millised<br />

lood peituvad nende õnnelike<br />

elude taga, kes varjupaigas uue<br />

võimaluse said, sellest räägime<br />

avaloos.<br />

Ajakirja kaanestaar on Kolme<br />

Põrsakese varjupaigas elu nautiv<br />

kana Ru. Seekordne esi- ja<br />

tagakaas vastanduvad — kui<br />

ühel pool on ideaal, siis teisel<br />

enamike munakanade reaalsus.<br />

Sellise lähenemisega soovime<br />

juhtida tähelepanu Eesti puurikanade<br />

olukorrale ja avaldada<br />

toetust Nähtamatute Loomade<br />

püüdlusele olukorda muuta. Ka<br />

Sina saad aidata organisatsioonile<br />

annetades.<br />

Loomade õigustega seonduvalt<br />

keskendume seekord prag-<br />

maatilisele sõnumile: räägime<br />

Kristina Meringuga, kes on selle<br />

mõtte üks pooldajatest ja eestvedajatest<br />

Eestis; uurime, kas<br />

heaolukampaaniad viivad rohkem<br />

inimesi veganluseni; saame<br />

Kadri Sikult teada, mis on Eesti<br />

<strong>Vegan</strong> Seltsi tuleviku strateegia.<br />

Igaühe tee veganluseni on erinev<br />

– kui ühel käib see üleöö,<br />

siis teine peab uute harjumuste<br />

kujundamiseks andma endale<br />

aega. Oma rännakust veganlusse<br />

räägib meile Liis Lass, kes<br />

vaatamata suurele soovile, on<br />

pidanud sageli endale tunnistama,<br />

et alati ei tule asjad välja nii<br />

nagu plaanitud.<br />

Sügisega koos algab ka kool.<br />

Sellele mõeldes vaatame pererubriigis<br />

laste omavahelisi suhteid.<br />

Mida arvavad väikesed veganid<br />

oma pere elustiilist, mida<br />

arvavad sellest nende sõbrad<br />

ning kuidas ja kas peaks üldse<br />

lapsele veganluse eetilist poolt<br />

selgitama?<br />

Uue rubriigina tutvustame veganlust<br />

kunstis. Uurime, milliseid<br />

võimalusi maailmavaadete<br />

levikuks kasutatakse erinevates<br />

loomingu suundades.<br />

Moe rubriigis tutvustame Loomuse<br />

abiga karusnahavaba<br />

kampaaniaga liitunud Eesti<br />

moedisainereid ja poode.<br />

Ajaloo meenutustega oleme<br />

jõudnud 90ndate algusesse, kus<br />

taimetoitlased peale nõukogude<br />

aja lõppu taas kokku koonduvad<br />

ning ideed taimetoidust, kui tervislikust<br />

eluviisist, taas levima<br />

hakkavad.<br />

Ka ajakiri on endale pea aasta<br />

jagu ajalugu loonud ning Taimetoidumessil<br />

täitub <strong>Vegan</strong>il üks<br />

aasta. Loodame seal Sinuga<br />

kohtuda.<br />

Värvilist <strong>sügis</strong>t ja<br />

põnevat lugemist!<br />

Marimai Kesküla<br />

<strong>2017</strong> <strong>sügis</strong> VEGAN 3

Varjupaik<br />

Paradiisivarjupaigas<br />

nähtamatute<br />

loomadega<br />

― Kristina Mering, Kätlin Kalling―<br />

Vasakult Edvardas, lehm Zuika ja Victorija.<br />

Fotod: MTÜ Nähtamatud Loomad ja varjupaik Trys Paršeliai<br />

4 VEGAN <strong>sügis</strong> <strong>2017</strong>

Varjupaik<br />

L<br />

eedus, Vilniusest umbes 70 km kaugusel,<br />

avati 2015. aastal Baltikumi<br />

esimene farmiloomade varjupaik Trys<br />

Paršeliai (edaspidi eestikeelse nimega<br />

Kolm Põrsakest). See on eriline koht, kus<br />

eksisteerib paralleelreaalsus põllumajandusloomade<br />

jaoks: inimesed austavad<br />

nende õigust elada ja liigiomaselt toimetada,<br />

pakkudes loomadele armastust<br />

ja hoolt, mis paneb neid unustama tööstusfarmides<br />

kogetud õudused.<br />

Eesti loomakaitseaktivistid MTÜst Nähtamatud<br />

Loomad külastasid Kolme Põrsakese<br />

varjupaika sel suvel. Kohtuti varjupaiga<br />

omanikega ja veedeti töine päev loomade<br />

keskel, kelle juurest oli õhtuks raske lahkuda.<br />

Tundub, nagu varjupaiga aakritel olekski<br />

saavutatud see tulevikuühiskonna utoopia,<br />

kus loomadel, loodusel ja inimestel on üheskoos<br />

hea.<br />

Tänuväärset paika peavad üleval kaks erakordselt<br />

suure südamega noort inimest,<br />

Victorija ja Edvardas, kes on partnerid ka<br />

eraelus. Nad kohtusid kolm aastat tagasi<br />

Leedu loomaõiguslaste organisatsiooni<br />

Tühjad Puurid korraldatud veganpiknikul,<br />

kus nende vahel tekkis kohe hea side.<br />

Armunud noored, kes peavad looduse keskel<br />

loomade varjupaika – kõlab nagu ilus<br />

armastuslugu.<br />

Victorija ja Edvardase igapäevane töö on<br />

aga kaugel romantikast. Noored näevad loomade<br />

heaolu nimel vaeva 10–12 tundi päevas.<br />

Hobide jaoks neil hetkel aega ei jagu.<br />

Edvardase varasemad külastused jõusaali<br />

on asendunud füüsiliselt raske farmitööga.<br />

Victorija sõnul on keeruliseim osa varjupaiga<br />

pidamisest teadlike loomaarstide leidmine,<br />

kes tunneksid põllumajandusloomade<br />

hingeelu ja oskaksid ravida spetsiifilisi<br />

haigusi. Suurtööstustes pole vaja loomade<br />

eest päriselt hoolt kanda, vigased ja haiget<br />

saanud isendid on ülearused ja nendest tuleb<br />

vabaneda. Võtab päevi, teinekord nädalaid,<br />

et selgitada välja mõne looma haigus ja<br />

viis, kuidas teda ravida.<br />

Loomade heaolu on neile mõlemale olnud<br />

oluline lapsest saati. Victorija päästis pesadest<br />

välja kukkunud linnukesi juba varases<br />

nooruses. Täiskasvanuna tekkis tal soov<br />

pakkuda asenduskodu varjupaigas elavatele<br />

koertele ja kassidele ning fotostuudios<br />

töötamise kõrvalt leidis noor naine aega<br />

ka vabatahtlikuna varjupaigas tegutseda.<br />

Edvardasel tekkis esmalt tugev side koerte-<br />

<strong>2017</strong> <strong>sügis</strong> VEGAN 5

varjupaik<br />

ga, kes olid tema pereliikmed. Aasadel lehmi<br />

või hobuseid märgates palus ta vanematel<br />

auto peatada, et minna loomadega lähemalt<br />

tutvust tegema.<br />

Läks aastaid, enne kui silmad avanesid sellele<br />

valusale reaalsusele, milles elavad miljonid<br />

farmiloomad üle kogu maailma. Nüüdseks<br />

on Victorija olnud taimetoitlane 11<br />

aastat, millest 8 aastat vegan. Edvardasele<br />

tõi suurema elumuutuse isa surm. Gruusias<br />

üksi ringi reisides ristus noormehe tee seaga,<br />

kes looduses üksi ringi jalutas. Kohtumine<br />

puudutas Edvardast ja muutis tema<br />

suhtumist „lihaloomadesse“, millele järgnes<br />

üleminek vegetaarlusele. Alles Victorijaga<br />

ühiselt filmi „Speciesism“ vaadates ja olukorda<br />

veel sügavamalt mõistes otsustas<br />

mees loobuda ka munast ja piimatoodetest.<br />

Vaikselt hakkas kerkima üles unistus elada<br />

maal, ümbritsetuna kodu- ja metsloomadest<br />

– soov luua farmiloomadele kodu. Elu<br />

soosis paari tegemisi ning juba pool aastat<br />

hiljem leidsid nad ideaalselt sobiva koha.<br />

Esialgu elati ja toimetati varjupaiga maadel<br />

tasuta, kuid praeguseks on käimas farmi<br />

igaveseks endale soetamine.<br />

Victorijale ja Edvardasele pakub suurt rõõmu<br />

näha loomade eneseväljendust ja nautlemist<br />

vabaduses: kuidas nad üksteisega<br />

suhtlevad, muru peal jooksevad, mudas<br />

möllavad või päikesevanne võtavad. Mõnedel<br />

hommikutel tervitavad neid koduuksel<br />

ka metsloomad, kes justkui avaldaks paarile<br />

tänu pingutuste eest.<br />

Kui uurida, kuidas nende suhe vastu peab,<br />

elades nii ekstreemsetes tingimustes ilma<br />

kaasaegsete mugavusteta ja töötades praktiliselt<br />

24/7 koos, toob Edvardas välja, et<br />

neid toetab oskus jagada üksteisega avatult<br />

oma tundmusi, rõõme ja muresid. Teadlikult<br />

veedetakse vahel aega omaette, et ühenduda<br />

iseenda sees toimuvaga.<br />

Oluline on teada, et varjupaiga sihiks pole<br />

pakkuda kodu kõikidele abi vajavatele põllumajandusloomadele.<br />

Selleks puudub neil<br />

võimalus. Kolme Põrsakese varjupaiga<br />

olulisim eesmärk on tõsta just noorte seas<br />

teadlikkust farmiloomade olemasolust,<br />

nende tegelikust tundlikkusest ja tutvustada<br />

inimestele täistaimse toitumise põhimõtteid<br />

ja kasutegureid. Varjupaik soovib<br />

läbi teavitustöö kasvatada teadlikumat ja<br />

vastutustundlikumat generatsiooni.<br />

6 VEGAN <strong>sügis</strong> <strong>2017</strong>

varjupaik<br />

Kanad Mimi ja Olivia<br />

Mimi ja Olivia elasid varem traatpuuris. Juba<br />

1,5-aastasena olid nende kehad igapäevasest<br />

munemisest lootusetult kurnatud. Õnneks viis<br />

saatus neid Kolme Põrsakese varjupaika, kus<br />

nad saavad nüüd igapäevaselt suure kanakuudi<br />

kõrval liivavanne võtta. Kanad naudivad uut elu<br />

vabalt hoovis toimetades: Olivia on väga sotsiaalne<br />

ja huvitub uutest inimestest, Mimi on natuke<br />

skeptilisem ja uitab rohkem omapäi.<br />

<strong>2017</strong> <strong>sügis</strong> VEGAN 7

varjupaik<br />

Kits Joris<br />

Jorise lugu on sarnane paljude teiste<br />

sokkude omaga kitsefarmides: nad ei<br />

tooda piima, mistõttu on nad kasutud<br />

ja müüakse enamasti lihatööstusele.<br />

Õnneks kuulis Jorise omanik varjupaigast<br />

ja kinkis oma kitsele uue võimaluse.<br />

Nüüd on tal palju sõpru nii kitsede<br />

kui lammaste hulgas ja ta kalpsab<br />

ringi Kolme Põrsakese suurtel põldudel.<br />

Ta on sõbralik ja õrn, oodates lahkeid<br />

paitavaid käsi ka uute külaliste<br />

hulgast.<br />

8 VEGAN <strong>sügis</strong> <strong>2017</strong>

varjupaik Toitumine<br />

Lambad Romka ja Dolis<br />

Romka ja Dolis elasid varem veterinaarkooli väikeses<br />

õpperuumis, kus tudengid harjutasid nende peal<br />

süstimist ja läbivaatusi. Stressirohke elu, millest puudusid<br />

liikumisvabadus ja looduslik keskkond, muutis<br />

nad väga pelglikuks. Õnneks jõudsid nad sealt väiksest<br />

ruumist varjupaiga avaratele aasadele, kus nad<br />

nüüd takistamatult ringi käia saavad. Romka ja Dolis<br />

on lahutamatud: kurb määgimine kostab, kui neid teineteisest<br />

eraldada kasvõi lühikeseks ajaks. Külaliste<br />

tulekul hoiavad nad oma suure sõbra lehm Zuika lähedusse.<br />

<strong>2017</strong> <strong>sügis</strong> VEGAN 9

varjupaik toitumine<br />

Kana Lucy<br />

Lucy oli üks munatööstuse kanadest, kes<br />

visati ära ühes surnud liigikaaslastega.<br />

Õnneks leidsid head inimesed ta prügikastist<br />

ja päästsid piinarikkast surmast.<br />

Varjupaika jõudes oli ta noor, aga juba kogenud<br />

väga julma kohtlemist: tal puudus<br />

üks silm ja ta nokk oli katki, mis ei lasknud<br />

tal süüa. Lucy paranes varjupaiga turvaliste<br />

seinte vahel jõudsalt ja nüüdseks on<br />

ta juba üle aasta seal ringi siblinud. Ta on<br />

tark kana, kes naudib päevitamist ja teab<br />

hästi söögiaegu.<br />

10 VEGAN <strong>sügis</strong> <strong>2017</strong>

varjupaik<br />

Lehm Zuika<br />

Zuika on pärit piimafarmist, kus ta pidi<br />

kogema vägivalda ning elama kurba ja<br />

üksildast elu. Ta veetis enamiku ajast<br />

väljas ketis ja talviti vanas pimedas<br />

laudas, kus polnud ruumi liikumiseks.<br />

Zuika sundviljastati igal aastal, ainult<br />

selleks, et vasikas pärast sündi tema<br />

juurest ära viia: isased vasikad tapeti<br />

vasikaliha jaoks ja emased müüdi piimatööstusesse.<br />

Juba 12-aastaselt oli<br />

ta piimatööstuse jaoks kasutu ja ebavajalik.<br />

Saatuse tahtel sattus ta tapamaja<br />

asemel hoopis Kolme Põrsakese<br />

varjupaika. Esialgu kartis lehm kohutavalt<br />

inimesi heinahangudega, kuid<br />

nüüdseks on ta sõbrunenud varjupaiga<br />

kaasasukatega. Zuika naudib igapäevaselt<br />

elu idüllis: ta saab vabalt aias ja<br />

põldudel jalutada ning suure osa oma<br />

ajast veedab ta koos lammaste Romka<br />

ja Dolisega.<br />

<strong>2017</strong> <strong>sügis</strong> VEGAN 11

varjupaik persoon<br />

Huvi Kolme Põrsakese varjupaiga vastu on<br />

kasvamas: jälgijate arv Facebook’is kasvab<br />

koos külastuste arvuga. Nädalapäevadel<br />

käivad farmis ka vabatahtlikud. Laupäevast<br />

on saanud külastuspäev, mil suuremad grupid<br />

on oodatud tutvuma loomakestega, kellega<br />

tavaelus ei kohtuta. Varjupaigas organiseeritakse<br />

erinevaid üritusi, et viia inimesi<br />

lähemale farmiloomadele ning kasvatada<br />

empaatiavõimet elusolendite vastu, keda<br />

valdav osa tarbib toiduks.<br />

Koostööd tehakse meediaga, et varjupaiga<br />

idee ja sõnum jõuaks rohkemate inimesteni.<br />

Meediakajastused aitavad vaatajatel mõista,<br />

et kana, kits või lammas on täpselt sama<br />

imelised olendid kui kodudes elavad lemmikud.<br />

Juba on tõusmas huvi selle vastu,<br />

et koera või kassi asemel adopteerida oma<br />

perekonda mõni tore farmiloom. Victorija<br />

märgib, et tegelikult võib igaüks teha oma<br />

kodust mikro- või minivarjupaiga. Iga inimene,<br />

kes loob ruumi ja võimaluse jagada oma<br />

kodu mõne põllumajandusloomaga, normaliseerib<br />

oma kogukonnas hoolivat suhtumist<br />

neisse.<br />

Victorija ja Edvardas, kes ennastsalgavalt<br />

varjupaika peavad, on ehe näide inimestest,<br />

kelle sõnad ja teod käivad kokku. Nad<br />

on reaalsuseks teinud koha, mille peale<br />

ilmselt paljud veganid on mõelnud. Tänu<br />

nende kahe eeskujule märkavad paljud teisedki<br />

farmiloomade sügavat olemust, kus<br />

on palju intelligentsust ja ilu. Victorija jaoks<br />

on oluline teadvustada, et praegusel ajal<br />

on just loomad need, kelle kannatus ületab<br />

kõikide teiste oma. Tingimusi, milles farmiloomad<br />

veedavad tunde, päevi, aastaid, ei<br />

suuda enamik inimesi ette kujutada.<br />

Hingekosutav on teada, et Kolme Põrsakese<br />

varjupaik teeb enda poolt kõik, et nähtamatud<br />

loomad oleksid ühel päeval loomad, kelle<br />

isikupära ja intelligentsust oskavad kõik<br />

kirjeldada. Ükski loom ei vääri vähemat kui<br />

Kolme Põrsakese varjupaik pakub.<br />

Kutsume üles toetama Kolme Põrsakese<br />

tegevust, kuna selle ülalpidamine sõltub<br />

just lahketest annetajatest. Varjupaik ostab<br />

toidu, ehitab laudad, ravib haigestunud ja vigastatud<br />

loomad, teostab kõik vajaminevad<br />

tööd annetustest kogutud rahast. Kui sinagi<br />

soovid anda omapoolset panust, saada<br />

annetus otse nende kontole või läbi Paypali<br />

maksesüsteemi. Täpsema info leiad Trys<br />

Paršeliai Facebooki lehelt rubriigi about alt.<br />

Kolme Põrsakesele annetuste tegemiseks:<br />

Saaja: Trys paršeliai<br />

Kontonumber: LT11 7300 0101 4181 3179<br />

BIC: HABALT22<br />

12 VEGAN <strong>sügis</strong> <strong>2017</strong>

persoon<br />

BioKap - -<br />

looduslikud<br />

vegan vegan<br />

püsivärvid! püsivärvid!<br />

- BioKap - BioKap juuksevärvid juuksevärvid koosnevad koosneva<br />

90% ulatuses 90% ulatuses looduslikest looduslike<br />

koostisosadest ja taimeekstraktidest<br />

koostisosadest ja taimeekstraktides<br />

- Kõige laiema värvigammaga<br />

looduslik - Kõige sari laiema hõlmab värvigammag<br />

42<br />

säravat tooni, looduslik mis katavad sari hõlmab 42<br />

täielikult säravat ka hallid tooni, juuksed mis katavad<br />

täielikult ka hallid juukse<br />

- Värvid on nikkel-testitud<br />

(vähem kui 0,0001%), seega<br />

- Värvid on nikkel-testitud<br />

sobivad ka õrnale peanahale<br />

(vähem kui 0,0001%), seeg<br />

- Saadaval sobivad kõikides ka õrnale Bio4Youpeanaha<br />

ökopoodides, e-poes<br />

- Saadaval www.bio4you.eu, kõikides Bio4Yo<br />

Võru ökopoodides, Kaubamajas, e-poe<br />

Viljandi Loodusilus,<br />

www.bio4you.eu<br />

Tartu ja Pärnu<br />

Tradehouse’s Võru Kaubamaja<br />

Viljandi Loodusilu<br />

Tartu ja Pärnu<br />

Tradehouse<br />

Fotod: Triin Maasik

ettevõte<br />

Pääsukese talu:<br />

pere, loodus ja<br />

veganlus<br />

― Marimai kesküla ―<br />

14 VEGAN <strong>sügis</strong> <strong>2017</strong>

ettevõte<br />

Imelise Soomaa pargi lähistel Viljandi maakonnas<br />

asub Pääsukese talu. Nii nagu vanal ajal elas mitu<br />

põlvkonda ühe katuse all, nii ka Pääsukese talus<br />

- igapäeva toimetused, rõõmud ja mured ning ka<br />

ettevõtlus on kahe põlve ühine koostöö. Pääsukese<br />

talu, kui bränd tegeleb linasest kodutekstiilitoodete<br />

tootmisega ning ISUL oliiviõli maale toomisega.<br />

Pääsukese talu perenaised Maria Ilves, kellega ka<br />

alljärgnev intervjuu tehtud sai, ja tema ema Kati Ilves<br />

on nii talu kui ettevõtte südameks, kuid igapäevastes<br />

toimetustes löövad kaasa kõik pereliikmed.<br />

Kes on inimesed Pääsukese talu taga?<br />

Pääsukese talus tegutsevad koos kaks põlvkonda<br />

- mina koos oma elukaaslase Janari<br />

ning vanemate Kati ja Üllariga. Pääsukese<br />

talu tegemistes löövad kõik pereliikmed<br />

kaasa nii palju kui võimalik, kuid tööalaselt<br />

on meie tegevus põhiliselt siiski ema-tütre<br />

ühislooming.<br />

Kuidas tekkis Pääsukese talu kui bränd?<br />

Pääsukese talu brändina tekkis veidi vähem<br />

kui aasta aega pärast seda, kui olime<br />

end Viljandimaal toredas maakodus sisse<br />

seadnud. Maale kolimine tõi meie eludesse<br />

suured muutused - olime rahulolevamad ja<br />

loovamad kui varem ning otsustasime proovida<br />

oma hobidest midagi suuremat välja<br />

kasvatada. Me alustasime Pääsukese talu<br />

brändi all looduslike käsitööseepide ja linasest<br />

kangast kodutekstiilitoodete valmistamisega,<br />

kuid tänaseks päevaks on meie talust<br />

alguse saanud kaks erinevat ettevõtet<br />

– üks, mis tegeleb siiani kvaliteetsetest ja<br />

loodussõbralikest kangastest tekstiilitoodetega<br />

ning teine, mis sai alguse just tänu looduskosmeetikale,<br />

kuid on meie jaoks täiesti<br />

uus valdkond. Nimelt leidsime seepide jaoks<br />

parimat toorainet otsides väga huvitava ja<br />

meelepärase pereettevõtte Hispaanias ning<br />

nüüd oleme koos oma hea sõbraga nende<br />

toodetud ISUL orgaanilise ekstra neitsioliiviõli<br />

edasimüüjad Eestis.<br />

Kuidas ettevõtmistel läheb?<br />

Meil läheb hästi – umbes poolteist aastat<br />

on ettevõtte loomisest möödas. Oleme selle<br />

aja jooksul tohutult palju õppinud ja mõnest<br />

algsest ideest on sündinud midagi täiesti<br />

uut. On olnud suur rõõm täita näiteks EVS<br />

liikmete tellimusi ning teada, et mõned meie<br />

lemmikud taimetoite valmistavad ettevõtted<br />

kasutavad meie oliiviõli igapäevaselt<br />

kohviku või restorani töös. Iga päev on uutmoodi<br />

ja täis pidevat arengut.<br />

Kuidas koos töötamine pereettevõttes sujub?<br />

Oleme väga ühtehoidev perekond, seega<br />

ka tööalaselt sujub meil koos tegutsemine<br />

hästi. Alati on kellega vajalikke teemasid<br />

arutada ja üheskoos läbi minna nii kordaminekutest<br />

kui ka raskustest.<br />

Mis on olnud peamiseks katsumuseks<br />

ettevõtluse juures?<br />

Oleme alles oma ettevõtlusteekonna alguses,<br />

seega on tulnud väga palju asju esimest<br />

korda teha ja õppimisvõimalusi on olnud<br />

küllaga. Eraldi võiks ilmselt välja tuua oma<br />

aja planeerimise, sest kui teed tööd, mida<br />

väga armastad ja teed seda enda jaoks, siis<br />

vahel kipub piir era- ja tööelu vahel kaduma.<br />

Aga eks meil ongi pigem selline elustiil - ettevõtlus,<br />

maaelu, veganlus, elu nautimine,<br />

kõik on omavahel seotud ja osa igapäevast.<br />

Kuidas iseloomustad oma klienti?<br />

Mõlema ettevõte kliendid on tervislikku eluviisi<br />

ja keskkonnasõbralikku tootmist pooldavad<br />

kõrge teadlikkusega inimesed. Loodame<br />

väga, et ka Eesti veganitele pakuvad<br />

meie tooted huvi. Linane kangas materjalina<br />

on nii universaalne, et kliendigruppi mahub<br />

väga erinevaid inimesi, näiteks emad,<br />

kes ostavad linasest kangast rätikuid beebi<br />

vannilinadeks; matkajad, keda võlub linase<br />

kergus ja kompaktsus; ning inimesed, kes<br />

valivad linase kanga teades, et selle materjali<br />

tootmise ökoloogiline jalajälg on väiksem<br />

võrreldes paljude teiste materjalidega.<br />

ISUL oliiviõli klientideks on inimesed, kes<br />

toituvad terviseteadlikult, hindavad mahetoitu<br />

ja otsivad samas erilisi maitseelamusi.<br />

Kuidas on veganlus mõjutanud ettevõtlust?<br />

<strong>2017</strong> <strong>sügis</strong> VEGAN 15

ettevõte<br />

Maria koos ema Katiga. Terane silm leiab pildilt ka kass Musti, kes pererahva ise ülesse otsis ja tallu end elama seadis.<br />

Käsitöötooteid on Pääsukese talus tehtud ettevõtte algusaegadest<br />

alates. Linasest kangast rätikud on just neile, kes hindavad kergust,<br />

kompaktsust ja head imavust.<br />

Mina hakkasin taimetoitlaseks septembris<br />

2014 ja veganluse poole hakkasin esimest<br />

korda vaatama täpselt aasta hiljem, mil<br />

pidasime vaikselt ka juba ettevõtlusega<br />

alustamise plaane. Minu ema on olnud üle<br />

8 aasta taimetoitlane ning kui minul tekkis<br />

taimetoitluse vastu suurem huvi, hakkasime<br />

koos sellel teemal rohkem rääkima ja arutlema.<br />

2016. aasta septembris osalesime<br />

Pääsukese talu toodetega Leedus taimetoidumessil<br />

ning pärast messi ja erinevate infovoldikutega<br />

tutvumist sai emast koheselt<br />

vegan. <strong>Vegan</strong>lus ja ettevõtlus on meie jaoks<br />

algusest peale olnud tihedalt seotud, seda<br />

nii toodete loomisel kui ka meie tegevuse<br />

reklaamimisel. Oliiviõli müügiga tegelemine<br />

on eriti huvitav selles mõttes, et annab kodulehe<br />

ja sotsiaalmeedia jaoks põhjust katsetada<br />

veelgi enam uusi retsepte. Seetõttu<br />

huvi toidumaailma vastu on suurem kui kunagi<br />

varem.<br />

Mida saavad veganid teha, et ettevõtet<br />

toetada?<br />

Tunnen, et kui peaks olema mingi probleem<br />

või küsimus, siis võin alati Eesti <strong>Vegan</strong> Seltsi<br />

poole pöörduda. Kui inimestele meeldib<br />

meie tegevus, siis mõni hea sõna, tervitus<br />

või uued tutvused on alati teretulnud, kas<br />

siis sotsiaalmeedias või päriselus.<br />

ISUL orgaaniline ekstra neitsioliiviõli pärjati BIOL <strong>2017</strong> rahvusvahelisel<br />

konkursil kuldmedaliga.<br />

<strong>2017</strong> <strong>sügis</strong> VEGAN 17

pere<br />

Las laps olla vegan,<br />

kui ta tahab!<br />

Kaheaastane teab öelda, et on vegan. Kolmeaastasele on selgunud,<br />

et asi on kuidagimoodi toiduga seotud. Nelja-aastane on jõudnud<br />

arusaamani, et toiduvalikud puudutavad lisaks inimestele ka loomi.<br />

Kui veganlaps läheb kooli, tuleb aina selgemini ilmsiks, et tema<br />

toitub teistmoodi. Kuidas käsitleda lastega teemat, mis võib kohati<br />

olla ka täiskasvanute jaoks liiga ränk ja rusuv?<br />

Anniina Ljokkoi ―<br />

„Mina olen vegan,“ ütles kaheaastane Werner<br />

järsku söögilauas.<br />

„Jaa, sa oled vegan. Ma olen ka,“ noogutasin.<br />

„Vanaema pole vegan,“ üllatas Werner mind<br />

oma teadmisega.<br />

Jututeema hämmastas mind, sest ma ei<br />

mäletanud, et oleksime veganlusest temaga<br />

otsesõnu rääkinud. Aga eks teistega<br />

ikka, pidevalt ja tema kuuldes. Lutt suus ja<br />

vakka istudes lindistavad titad oma mälusse<br />

kõik peresaladused, klatšimised ema ja<br />

naabrinaise vahel ja suuremate laste ütlemised<br />

mänguväljakul. Et siis rääkima õppides<br />

seda kõike välja öelda.<br />

Mida aga tähendab veganiks olemine, pole<br />

Werneri jaoks veel päris selge. Ta on pannud<br />

tähele, et vanavanemad söövad meie<br />

18 VEGAN <strong>sügis</strong> <strong>2017</strong>

pere<br />

MIDA VEGANLAPSELE<br />

KARPI KAASA PANNA?<br />

• Kikerhernejahust omlett<br />

kookosejuustuga<br />

• Makaronid läätsede ja taimse<br />

vorsti viiludega<br />

• Strooganov taimsest<br />

hapukoorest, rebitud kaerast ja<br />

hapukurgist<br />

• Guljašš sojaviiludest ja<br />

tomatikastmest<br />

• Koorene pasta porgandi ja<br />

tofuga<br />

• Värskekapsasupp oapallidega<br />

• Frikadellisupp seenepallidega<br />

• Tempepulgad<br />

maguskartulipüreega<br />

• Läätsedest pikkpoiss<br />

• Kikerherne-köögiviljasupp<br />

• Ühepajatoit seitaniga<br />

omadest erinevaid toiduaineid, kuid ei tee<br />

siiski vahet piimal ja piimal. Et üks nendest<br />

on taimne ja teine sisaldab midagi, mis on<br />

loomadest pärit, on tema jaoks veel tundmatu<br />

maa.<br />

Werneri sõber Elias teab öelda, et ta on taimetoitlane.<br />

See on saanud selgeks lasteaias,<br />

kuhu ema paneb talle oma toidukarbi<br />

kaasa. See aga pole veel teemaks, mida<br />

täpsemalt kujutab endast taimetoit, peale<br />

asjaolu, et seda serveeritakse eraldi karbist.<br />

Eliasele pakutav eritoit pole ka teiste omast<br />

väga erinev, sest ema püüab jälgida lasteaia<br />

menüüd, valmistades võimalikult sarnase<br />

välimusega toite. Kui loomsed toiduained<br />

asendatakse taimsetega, saab ka Elias lõunaks<br />

seljankat või kotlette keedukartulitega,<br />

nagu kõik teisedki. Laste jaoks ei tähenda<br />

erinev ju sageli positiivses võtmes erilist.<br />

Rohkem on püüdlust sarnaneda eakaaslastega.<br />

Olen viimase aasta jooksul küsitlenud mitmeid<br />

veganlapsi ja nende vanemaid, püüdes<br />

välja selgitada, kuidas lapsed endale veganiks<br />

olemist mõtestavad. Teemasse süvenemise<br />

ajendiks on sel <strong>sügis</strong>el ilmuv raamat<br />

„Väikesed veganid: laste kasvatamisest ja<br />

toitumisest“, milles võetakse meie elustiil<br />

ette nii toitumise kui ka laste mängumaailma<br />

vaatepunktist. Ka veganvanemate Facebooki-gruppides<br />

jagatakse aeg-ajalt laste toredaid<br />

ütlemisi. Näiteks tähendab ühe lapse<br />

jaoks vegan lihtsalt häid ja maitsvaid toite<br />

– ega emme neid muidu ju ei valiks!<br />

Lapsi küsitledes on joonistunud välja, et kolme-nelja-aastase<br />

jaoks omab veganlus juba<br />

sõnastatavat sisu. Lapsed seostavad toitu<br />

loomadega ja, nagu lastele iseloomulik,<br />

suhtuvad loomadesse sügava empaatiaga.<br />

„Loomadele ei meeldi, et neid süüakse,“ tõi<br />

üks kolmeaastane põhjenduseks taimetoitlusele.<br />

Eesti Lastearstide Seltsi president dr Ülle<br />

Einberg ütles kevadises Vikerraadio „Reporteritunnis“,<br />

et veganvanemad ei tohiks rääkida<br />

oma lastele õuduslugusid lihatööstusest,<br />

sest need võivad põhjustada tundlikule lapsele<br />

psüühilise trauma. Segatoidulistes peredes<br />

seda nõuannet vaikimisi järgitaksegi,<br />

jättes saladuseks, kust tulevad singitükid ja<br />

juustuviilud. Mida kaugemasse minevikku<br />

jäävad väiksed talud õues kepslevate kanade<br />

ja sea viimaste oietega, seda ähmasemaks<br />

jääb nii täiskasvanute kui ka laste<br />

kujutluspilt toidu teekonnast poelettideni.<br />

Olemegi jõudnud naljaka olukorrani, kus veganpere<br />

lapsed pajatavad õue peal segatoidulistele<br />

lastele, kust tuleb liha nende toidulauale.<br />

Üks raamatu jaoks intervjueeritud 10-aastane<br />

soome tüdruk Unni kirjeldas mulle hämmastavalt<br />

analüütiliselt oma kogemust veganina:<br />

„Ma olen alati kuulanud huviga lugusid sellest,<br />

kuidas loomad elavad, et oskaksin põhjendada<br />

oma sõpradele, miks ma tahan olla<br />

vegan. Mulle käib veidi närvidele see, et mu<br />

sõbrad tahavad küll kangesti neid asju kuulda,<br />

aga kui ma siis räägin, ei jää nad mind<br />

uskuma. Ma olen kuulnud nende käest iga-<br />

<strong>2017</strong> <strong>sügis</strong> VEGAN 19

pere<br />

suguseid asju. Üks sõber väitis koguni, et<br />

loomi on liiga palju ja üleliigsete loomade<br />

ärasöömine aitab neid. Mis rumalusi nende<br />

vanemad ka ei luuletaks, et nende lapsed<br />

jääksid liha sööma!“<br />

Jäädes veganismile truuks, kurtis Unni siiski<br />

ka muresid, mida veganlus koolilapsele<br />

kaasa toob. Teised maiustavad kommidega,<br />

mis veganitele ei sobi. Teised räägivad päevast<br />

loomaaias, millest veganite pere kaarega<br />

mööda läheb. Klassikaaslased tulistavad<br />

küsimustega, millest lapsel on juba kõrini.<br />

Teistsuguseks olemine on koormus, olgu<br />

tegemist teistsuguse elustiili, kehaehituse,<br />

nahavärvi või päritoluga. Lapsed oskavad<br />

olla üksteise vastu väga sallivad, aga ka<br />

äärmiselt julmad.<br />

Probleem on selles, kuidas asjad on, mitte<br />

selles, et neist räägitakse.<br />

Kaheaastane Werner jätkas hiljem arutelu<br />

veganiks olemise teemal, öeldes: „Mina olen<br />

inimene.“ Kiitsin seisukoha heaks, öeldes,<br />

et mina olen ka inimene. Sellega ei olnud<br />

Werner nõus: „Ei, sina oled vegan!“ väitis ta<br />

vastu.<br />

Arutame aga edasi! Sel ajal kui Werner viie<br />

aasta pärast kooli läheb, polegi ta võib-olla<br />

klassi ainus taimetoitlane, nagu Unni ja Ats<br />

peavad olema. Seniks soovin veganperedele<br />

julgust ja avatust omaenda väärtustega<br />

edasi elamiseks!<br />

„Nõme on see, et sind vahepeal narritakse …<br />

” kirjeldas 9-aastane Ats oma veganiks olemise<br />

kogemust. ”Ma ei tee sellest välja, aga<br />

ikkagi noh … ignoreerin lihtsalt. Las inimene<br />

olla vegan, kui tahab!“ julgustas ta ennast.<br />

Olen ise emana murdnud pead, kas teen<br />

valesti, pannes oma lapsele lasteaeda ja<br />

kooli kaasa eraldi toidukarbi. Kindlasti oleks<br />

tema jaoks lihtsam kasvada üles ja otsida<br />

oma kohta ühiskonnas, vabana sellest erinevaks<br />

olemise stressist.<br />

Samas, kas sellist ühiskonda saab üldse<br />

olla, kus kõik on sama elustiili, emakeele,<br />

isamaa ja ideoloogiaga? Kui sellist ühiskonda<br />

püüti vahepeal ehitada, ei lõppenud see<br />

lugu edukalt, nagu lähiajaloost teame. Peame<br />

vist ikkagi lähtuma sellest, et igal perel<br />

on õigus oma väärtustele. Kõikide juures on<br />

mõni asi kuidagi teistmoodi.<br />

Kui lapsed <strong>sügis</strong>el lasteaia- või kooliteed<br />

alustavad, peaks neile kõigile panema südamele,<br />

et nad suhtuksid üksteise erinevustesse<br />

lugupidavalt. Ehk lastekeeli: mitte kedagi<br />

ei tohi narrida! Las laps olla venelane,<br />

vegan, eestlane, moslem, tumedanahaline,<br />

paks, prillidega, puudega, kui nii on!<br />

Aga kuidas nende õuduslugudega siis jääb?<br />

Tõepoolest ei sobi kõige rängemaid detaile<br />

lastele esitada, piisab põhiasjade ausast<br />

väljaütlemisest. Kuidas loomi koheldakse,<br />

on täiskasvanute vastutada. Laps ei peaks<br />

tundma ennast toiduvalikute pärast süüdi.<br />

Toidutööstust aga peaks kiiresti korrigeerima<br />

sellises suunas, et tõde igapäevase<br />

toidu taga ei traumeeriks õrna inimhinge.<br />

LASTESÕBRALIKKE VEGANTOITUDE<br />

RETSEPTE LEIAD BLOGIDEST!<br />

Täistera-vegantoidud väikelastele.<br />

Anniina Ljokkoi ja Annukka<br />

Urpelaineni toidublogi, mille<br />

retseptide allikaks on lasteaia menüü.<br />

taistera.blogspot.fi<br />

Sandra Vungi <strong>Vegan</strong>. Populaarsete<br />

kokaraamatute autori blogis on<br />

taimseid versioone paljudest<br />

klassikalistest ja lapsepõlvest<br />

tuttavatest toitudest.<br />

taimetoit.ee<br />

<strong>Vegan</strong>maailm.com – 100% taimne.<br />

Kadri Aaviku blogist leiab nii<br />

rahvusvahelisi eksootilisema<br />

hõnguga roogasid kui ka koduseid<br />

toite.<br />

20 VEGAN <strong>sügis</strong> <strong>2017</strong>

Teeme koos<br />

ühe väga vajaliku raamatu!<br />

Olen valmis saanud käsikirja raamatule<br />

"Väikesed veganid: laste<br />

kasvatamisest ja toitumisest".<br />

Raamatus tuleb juttu laste kasvatamisest<br />

veganina. Mida süüa, kuidas<br />

laste pidusid korraldada, kuidas sugulastega<br />

diplomaatiliselt suhelda<br />

ja palju muud. Oma teadmisi jagavad<br />

paljud arstid,<br />

toitumisteadlased<br />

ja veganpered.<br />

Kaante vahel on<br />

ka mitmed laste<br />

poolt heakskiidu saanud toiduretseptid.<br />

Raamatu illustratsioonid teeb Katharina<br />

Grepp. Iga raamatu vahele tuleb<br />

ka tore värvimisevihik, mis on kokku<br />

pandud raamatu ilustratsioonidest.<br />

Raamatu ilmumisest on veel puudu Sinu toetus.<br />

Ole hea, külasta Hooandja kodulehte www.hooandja.ee.<br />

Leia sealt üles raamatu projekt ja toeta raamatu ilmumist.<br />

Sind toetuse eest tänades,

pulmad<br />

<strong>Vegan</strong>pulm:<br />

armastus,<br />

mis muudab<br />

maailma<br />

― Marimai kesküla<br />

22 VEGAN <strong>sügis</strong> <strong>2017</strong>

pulmad<br />

P<br />

ulmad on<br />

muinasjutuline<br />

hetk kahe<br />

inimese elus ning<br />

veganpulmad ei ole selles<br />

mõttes teistsugused.<br />

Siiski on veganpulmal oma<br />

sügavam mõte – avaldada<br />

austust, hoolivust ja<br />

armastust mitte ainult oma<br />

väljavalitule ja lähedastele,<br />

vaid ka loomadele ja Maale.<br />

5. augustil abiellusid<br />

Eestimaa Rohelised<br />

juht Züleyxa Izmailova<br />

ning samasse erakonda<br />

kuuluv Joonas Laks.<br />

Züleyxa, hüüdnimega<br />

Zuzu, ja Joonase pulma<br />

märksõnadeks oli lihtsus,<br />

maalähedus ja unelev<br />

romantika.<br />

Z<br />

uzu ja Joonase<br />

pulma<br />

toitlustajaks<br />

oli veganite poolt palju<br />

kiitust saanud kohvik<br />

Vigri. Kohviku enda menüü<br />

on alati põlvist nõrgaks<br />

võttev ning pulmalised, kes<br />

varem suhtusid vegantoitu<br />

kahtlustavalt, said meeldiva<br />

üllatuse osaliseks.<br />

<strong>2017</strong> <strong>sügis</strong> VEGAN 23

P<br />

idu<br />

peeti Raplamaal<br />

Raikküla mõisakompleksis.<br />

Võimalikult palju püüti teha ise oma<br />

kätega. Lauakaunistusena kasutati<br />

ananasse ja lilli kohalikelt aasadelt.<br />

Lilled korjas pruut koos emaga.<br />

I<br />

ris Kivisalu meenutus<br />

päevast: Tean mitmed<br />

inimesi, kelle "<br />

arvamus<br />

vegantoidust on jäänud<br />

pikaajaliselt negatiivseks ainuüksi<br />

seetõttu, et esimest korda kokku<br />

puutudes on menüü olnud soolavürtsi-<br />

ja rasvavaba ehk nö.<br />

aurutatud porgand riisipaberis.<br />

Mõnus on näha, kui peokorraldajad<br />

on pingutanud ja toit on tehtud<br />

tõesti hästi ja isuäratavalt. Kuna<br />

olen suur soolase fänn, siis<br />

minu lemmikud olid lavaširullid<br />

herne-mündi pesto, marineeritud<br />

peediga ning paprikahummuse,<br />

köögiviljade ja tahiini kastmega.<br />

Kikerhernekarri ja mõnusalt<br />

krõmpsud ahjuköögiviljad olid<br />

samuti lemmikud."<br />

24 VEGAN <strong>sügis</strong> <strong>2017</strong>

M<br />

attias Turovski<br />

meenutus<br />

päevast: Pulm "<br />

oli väga hubane ja isiklik. Mulle<br />

väga toonitatud pidulikud<br />

sündmused ei istu, sestap<br />

oli väga positiivne üllatus,<br />

kuidas noorpaar koosviibimise<br />

lahendanud oli - koduselt ja<br />

mõnusalt. Asukoht oli samuti<br />

huvitavalt valitud, Raikküla<br />

mõisakompleks on põnev ja<br />

rikka ajalooga paik. Kindlasti<br />

oli majavaimudelgi hea meel,<br />

et aegade unustusse jäänud<br />

hoonetes jälle pidulikke<br />

sündmusi ette võetakse. Zuzu<br />

ja Joonase pulmad olid üleni<br />

vegan, toitlustuse eest vastutas<br />

Vigri kohvik, oli kohe näha, et<br />

rõhku oli pandud lihtsusele ja<br />

loodussõbralikkusele. Suupisted<br />

olid maitsvad ja kodused,<br />

sojakoorega kartulisalat viis<br />

keele alla. Magustoiduks olid<br />

kast mureleid ning mu suur<br />

lemmik, rohelised herned<br />

otse põllult. Pulmatordiks oli<br />

suurejooneline toortort. "<br />

P<br />

ruut kleit MS Vintage poest, peigmehe riietuse<br />

aitas nädal enne pulmi kokku panna Baltmani<br />

peadisaner ja peretuttav Aivar Antonio Lätt, kes<br />

poolteist nädalat enne pulmi ülikonna osad Baltmani poodidest<br />

kokku otsis.<br />

<strong>2017</strong> <strong>sügis</strong> VEGAN 25

elustiil<br />

ELU ESIMENE<br />

DAIVIMINE:<br />

VEEL ÜKS VIIS,<br />

KUIDAS MAAILMA<br />

PÄÄSTA<br />

― marimai kesküla―<br />

26 VEGAN <strong>sügis</strong> <strong>2017</strong>

elustiil<br />

Kell on kümme läbi ning vaatan auto aknast,<br />

kuidas kaupluse töötajad koju kiirustavad.<br />

Ilmselt ei tule neil mõttesegi, et neid jälgiv<br />

blondiin ootab sobivat hetke poe prügikastist<br />

toitu otsima minekuks. Olen pabinas,<br />

see on mu esimene kord proovida dumpster<br />

diving’ut ehk maakeeli daivimas käia ning<br />

peas liiguvad igasugused mõtted – kas pean<br />

üleni prügikasti sukelduma; kas seal üldse<br />

on midagi, mis on seda väärt; kas hiljem julgen<br />

neid asju ka tarbida; mida arvavad mu<br />

sõbrad, kui asjast kuulevad või veel hullem,<br />

kui mõni tuttav juhtub mind nägema?<br />

Kauplus on pool tundi suletud olnud, nüüd<br />

pean veel ära ootama oma esimese daivimis<br />

kaaslase ja mentori Annika (nimi muudetud).<br />

Tema on asja harrastanud juba<br />

aastaid. Alustas elades Hispaanias, kus<br />

sedalaadi eluviis on tavaline nähtus. Päise<br />

päeva ajal kohtab Hispaanias tänavatel tihti<br />

ostukärudega tegelasi, kes prügikastide vahel<br />

jalutavad ning head ja paremat otsivad.<br />

Selline ettevõtmine on sealses ühiskonnas<br />

koguni nii tavaline nähtus, et kaupluste<br />

omanikud panevad harilikult korraliku kraami<br />

prügikasti kõrvale, ootusega, et see sealt<br />

minema viiakse. Lisaks toidule on Hispaania<br />

võimalik daivides leida riideid, jalanõusid,<br />

mööblit jms.<br />

Eestis on see elustiil väiksema grupi mängumaa.<br />

Osati seetõttu, et eestlane kipub olema<br />

konservatiivne ning talle ei meeldi „igasuguste<br />

veidrustega“ silma paista. Teisalt<br />

on kauplused daivimise keeruliseks teinud.<br />

Kauplused, kus ära visatava kraami hulk on<br />

suurem ja kvaliteetsem, on enda prügikastid<br />

kas lukustanud või kasutavad sootuks<br />

prügipressi. Prügikastide lukustamine tuleb<br />

paljuski sellest, et sageli jätavad neid külastavad<br />

tegelased endast maha segaduse,<br />

kuid siin ei tasu vaadata pahaselt daivijate<br />

poole. Segaduse tekitajateks on elu hammasrataste<br />

vahele jäänud, kes ei ole seda<br />

elustiili valinud oma liigtarbiva ühiskonnavastase<br />

seisukoha väljendamiseks.<br />

Üheteist aeg jõuab kohtumispaigale ka Annika,<br />

kaasas seljakott ning uus pähe kinnituv<br />

taskulamp, mille ta oli spetsiaalselt daivimise<br />

tarbeks soetanud, ning meie teekond<br />

esimese „aardelaeka“ poole algab.<br />

Esimene prügikast, mida külastame on eemalt<br />

vaadates väike, kuid kuna olen oma elu<br />

<strong>2017</strong> <strong>sügis</strong> VEGAN 27

Terve ja rõõmus.<br />

Loomulikult.<br />

Kaubamaja<br />

Biomarket<br />

Rocca Al Mare<br />

Biomarket<br />

Solarise<br />

Biomarket<br />

Ülemiste<br />

Biomarket<br />

Mustamäe<br />

Biomarket<br />

Balti Jaama<br />

Turu Biomarket<br />

Viimsi<br />

Biomarket<br />

Tartu<br />

Biomarket<br />

Pärnu<br />

Biomarket<br />

www.biomarket.ee

persoonid elustiil<br />

esimesel daivil, ei hakka Annika juhtimises<br />

kahtlema. See otsus õigustab ennast täiesti,<br />

sest kui kaane avame vaatavad meile vastu<br />

terve kott punaseid paprikaid, mis on korralikult<br />

pakendatud ning nagu meie jaoks sinna<br />

pannud. Kukalt paneb kratsima, et mitte<br />

ühelgi paprikatest pole halvaks minemise<br />

märki – ei hallitust, pehmeid ega kuivanud<br />

kohti. Täiesti ilusad prinkis aedviljad, mida<br />

võiks poest osta isegi allahindluseta.<br />

Lisaks paprikatele leiame kotitäie pirne ja<br />

õunu, värsket kartulit, hulga banaane ning<br />

baklažaani. Natuke sobrades tulevad välja<br />

ka kaks arbuusi. Terve vili on ilmselt halvaks<br />

läinud, kuid pooliku ainus viga on see,<br />

et sellel pole kile peal. Annika juhendab, et<br />

kui midagi koju viia, tuleb kindlasti seda<br />

pesta ning võimalusel isegi koorida, kuid<br />

kui on asi, mida pesta ega koorida ei saa, on<br />

parem maha jätta. Kunagi ei tea ju, mis seal<br />

prügikastis enne olnud on.<br />

Teine prügikast, mida külastame on küll<br />

suurem, kuid kuna triiki kraamiga täidetud,<br />

siis sealt on millegi asjaliku leidmine<br />

keerulisem. Sealsetest leidudest on kõige<br />

märkimisväärsem karp šampinjone, kus<br />

pealmised seened on küll veidi kuivanud<br />

ja tumedad, kuid nende all tunduvad olevat<br />

täitsa korralikud. Leidsime ka terve kasti<br />

kirsse, kuid kuna osa neist oli halvaks läinud,<br />

jätsime saagi neile, kes viitsivad korralikud<br />

välja sorteerida ning see ei olnud<br />

üldse vale otsus, sest kui meie prügikasti<br />

juurest lahkusime, tulid meile vastu kaks<br />

jalgratturit, kes oma vahel rääkisid, et oi,<br />

nad käisid juba seal. Usun, et see märkus<br />

käis meie kohta.<br />

Kolmas ja neljas prügikast asusid avalikumas<br />

piirkonnas kui eelmised kaks, nimelt<br />

kesklinna lähedal sõidutee ääres ning iga<br />

mööduja sai imetleda, kuidas me peadpidi<br />

prügikastis tuhnime. Õnneks eelmised korrad<br />

andsid julgust juurde ning kerge piinlikus<br />

tunne tasus ennast ära, sest viimasest<br />

konteinerist leidsime mitu kinnist pudelit<br />

pastoriseeritud jõhvika smuutit, mille „parim<br />

enne“ möödus küll eelmisel päeval, kuid<br />

siin kohal on hea teada, et „kõlblik kuni“<br />

tähendab kuupäeva, peale mida ei tohiks<br />

toodet enam tarbida. Toit, millel on väljend<br />

„parim enne“, ei ole pärast esitatud kuupäeva<br />

möödumist enam parimate omadustega,<br />

kuid on teatud aja jooksul söögikõlbulik.<br />

Sellega me oma ringi lõpetasime. Kokku<br />

saime 250 grammi tomateid, kaks mandariini,<br />

1,75 kilo paprikaid, 1,15 kilo õunu, pea<br />

kolm kilo värskeid kartuleid, natuke alla kilo<br />

porgandeid, ühe ilusa baklažaani, umbes<br />

kilo viinamarju, 1,36 kilo pirne, 1,7 kilo banaane<br />

ja kolm Kadarbiku jõhvika smuutit.<br />

Šampinjonid, mis daivimise hetkel tundusid<br />

lootust andvad, olid siiski lähemal vaatlusel<br />

kahtlased ning jätkasid oma teekonda prügimäe<br />

poole.<br />

<strong>2017</strong> <strong>sügis</strong> VEGAN 29

elustiil<br />

DAIVIJA MEELESPEA:<br />

1. PANE PAIKA PLAAN. Kontrolli, et prügikastid, mida otsustad külastada,<br />

ei oleks kinnises aias, märgistatud keelavate siltide vms.<br />

Kui märkad konteineri juures midagigi hoiatavat, jäta see parem<br />

oma plaanist välja.<br />

2. KONTROLLI OMA ÜMBRUSKONDA. Plaani oma daivimised kas<br />

varajasse hommikusse või hilisõhtusse, kui rahvast enam palju<br />

ei liigu. Nii väldid ebamugavaid olukordi.<br />

3. VALMISTU KA VAIMSELT. Enamus inimesi peab prügi tabuks<br />

ning kokku puudet sellega tülgastavaks. Kuna see on käed-külge<br />

ja vahest üsna räpane tegevus, on mõistlik võtta endale hetk<br />

vaimseks ettevalmistuseks. Kui sa oled ülitundliku lõhnatajuga,<br />

on vahest targem daivimine oma hobide nimekirjast välja jätta.<br />

Kui aga otsustad minna, pea meeles, et aitad vähendada ühiskonnas<br />

kasvavat prügiprobleemi. See mõte võib vähendada esimeste<br />

kordadega kaasas käivat ebamugavus tunnet.<br />

4. RIIETU VASTAVALT. Suure tõenäosusega määrduvad su riided<br />

daivides, seega kanna riideid, millest ei ole kahju. Mugavad riided<br />

aitavad sul paremini liikuda, kui peaks näiteks tekkima vajadus<br />

konteinerisse ronida. Kanna pikkade varrukatega ja säärtega riideid,<br />

siis ei paljasta sa oma nahka võimalikele bakteritele. Eemalda<br />

kõik aksessuaarid, mida sa ei taha kaotada.<br />

5. VARUSTA ENNAST ABIVAHENDITEGA. Vastupidav seljakott või<br />

suurem kast on heaks abivahendiks leidude koju tassimisel.<br />

Kasti saad ka kasutada väikese trepina, kui oled lühemat kasvu<br />

või kui on vaja konteinerisse ronida. Tugevate töökinnastega on<br />

julgem prügikastis tuhlata, eriti head on need, mis on osaliselt<br />

kummiga kaetud, sest need ei vetti nii kiiresti läbi. Kui ei leia kummiga<br />

kaetud töökindaid, võid ka tavalistele kummikinnastele töökindad<br />

peale tõmmata. Taskulamp, eriti sellist tüüpi, mille saad<br />

peakülge kinnitada, on tänuväärne abimees.<br />

6. VÕTA AINULT ASJU, MIDA SA TARBID. Kuigi ahvatlus haarata<br />

kõike on suur, vaata siiski kriitilise pilguga. Kui sa ei soovi täiesti<br />

korralikku toitu maha jätta, kuid enda söögivarudest juba piisab,<br />

on võimalik jagada see abivajajatele. Otsi enda lähedal mõni raskustes<br />

pere või muu abivajav inimene ning toimeta osa saagist<br />

talle. Võid teha ka Facebooki grupi, mille kaudu oma saaki teistega<br />

jagada.<br />

7. OLE VALVAS. Pea meeles, et daivimisele ei vaadata alati lahke<br />

pilguga. Jälgi ümbrust ning ole valmis hetkega lahkuma. Veeda<br />

võimalikult vähe aega ühes punktis ning liigu edasi kohe, kui oled<br />

lõpetanud.<br />

8. ÄRA JÄTA MAHA SEGADUST. Kui sa võtsid prügikastist välja midagi,<br />

mida sa ei vaja, pane see lõpuks kindlasti tagasi. Kui leiad<br />

ka muud prügi, mida sa ise ei ole tekitanud, on ilus see siiski prügikonteinerisse<br />

panna. Jäta alati ümbrus sama puhtaks või puhtamaks,<br />

kui see oli enne sind.<br />

30 VEGAN <strong>sügis</strong> <strong>2017</strong>

elustiil<br />

MIDA VÕTTA, MIDA JÄTTA<br />

JA MIDA EDASI TEHA:<br />

1. Kui leiad pakendatud toitu, vaata, et pakendid oleksid kinnised<br />

ning jälgi kuupäeva. „Kõlblik kuni“ tähistab aega, millest alates<br />

toode on riknenud, „parim enne“ tähistab parimat värskus perioodi<br />

ning sobib veel tarbida. Konservtoidud või kuivained on tarbitavad<br />

tavaliselt veel kuid peale „parim enne“ möödumist.<br />

2. Kergesti aeguvaid tooteid tarbi koheselt. Täpilised banaanid,<br />

pehmed avokaadod jms võta kasutusele võimalikult kiiresti. Kuumata<br />

kõike, mida vähegi kannatab. Sellega hävitad võimalikud<br />

bakterid. Puuviljad, aedviljad ja muu, mida kuumutada ei soovi<br />

või ei saa, koori kindlasti. Kui soovid midagi säilitada, on heaks<br />

võimaluseks hapendamine või moosiks tegemine.<br />

3. Kui kahtled, ära võta. Kasuta loogilist mõtlemist ning kui midagi<br />

tundub vähegi kahtlane toidu juures, on targem see jätta. Vaata<br />

hoolikalt, kas märkad hallitust või tunned mõnd kummalist lõhna.<br />

Need on esimesed selged märgid riknemisest. Kontrolli kõik<br />

kaasa võetud kraam kodus veelkord hoolikalt üle. Ära kindlasti<br />

tarbi asju, mis on ülessulanud!<br />

OHUTUS EELKÕIGE:<br />

1. Kunagi ei tea, mis võib prügis olla – purunenud klaas, hallitav<br />

toit, ohtlikud ained. Kõik need võivad kahjustada su tervist. Ära<br />

rapsi ja rahmelda, nii ei pruugi ohtu märgata ning võid ennast<br />

vigastada.<br />

2. Keegi võis jõuda enne sind. Prügikonteinerid on ligitõmbavad<br />

paljudele loomakestele, seal hulgas hiirtele, rottidele, igasugustele<br />

putukatele. Enne kui jalad ees konteinerisse sukeldud veendu,<br />

et plats on puhas ja sa ei põrka kokku mõne närilisega, kes<br />

seda konteinerit oma koduks peab.<br />

3. Kohe pesema. Kui oled koju jõudnud, käi pesemas. Pese end<br />

kuuma vee ja antibakteriaalse seebiga ning ära unusta šampooni.<br />

Pööra erilist tähelepanu kõrvadele, küünealustele jms.<br />

4. Kontrolli üle kogu kaasavõetud varandus. Pese hoolikalt kõik pakendid,<br />

puuviljad, aedviljad jm. Kuumtöötle kõike, mis võimalik.<br />

Koori puuvilju, aedvilju, juurikaid enne tarbimist. Kui leiad kodus,<br />

et mõni asi on ikkagi kahtlane, ära seda kindlasti kasutusse võta.<br />

<strong>2017</strong> <strong>sügis</strong> VEGAN 31

persoon<br />

Skänni QR-koodi<br />

toote kiireks<br />

leidmiseks<br />

32 VEGAN <strong>sügis</strong> <strong>2017</strong>

nõuanded<br />

persoon<br />

RÄNNAKUL<br />

VEGANLUSSE<br />

Ei möödu vist nädalatki järjekordse uudiseta,<br />

et keegi kuulsustest on hakanud veganiks<br />

ning kiidab selle elustiili eeliseid tervisele.<br />

Sõna „vegan“ on järjest levinum päring suuremates<br />

otsingumootorites ning täistaimsete<br />

toitude retseptiraamatud müüvad nagu soojad<br />

saiad. Kuid kas loobumine loomsetest<br />

võetustest on nii lihtne nagu see kõlab?<br />

― Marimai Kesküla<br />

FotoD: Kristi Mitrofanov<br />

<strong>2017</strong> <strong>sügis</strong> VEGAN 33

persoon<br />

Ü<br />

leminek omnivoorselt toitumiselt herbivoorsele<br />

võib nii mõnelegi tuua kaasa<br />

nii füüsilisi, sotsiaalseid kui majanduslikke<br />

katsumusi. Püüdlus loobuda oma<br />

vanadest lemmiktoitudest, nagu juust, võib<br />

osutuda raskemaks, kui lähedased pööritavad<br />

toetamise asemel silmi. Taimsete piimade<br />

harjumatu mekk võib viia maitsemeele<br />

hetkelisse segadusse ning niinimetatud<br />

stressitoidud, nagu jäätis ja taimne piimašokolaad,<br />

võivad maksta kordades rohkem kui<br />

nende loomsetest koostisosadest vasted.<br />

Ning peagi avastab alustav vegan, et peab<br />

niigi segases olukorras kulutama aega koostise<br />

lugemisele, sest poodides või söögikohtades<br />

leiduvad valmistoidud võivad sisaldada<br />

peidetud loomseid produkte.<br />

Siiski on veganite arv märkimisväärses tõusutrendis:<br />

Ühendkuningriigi veganseltsi<br />

<strong>Vegan</strong> Society ja ajakirja <strong>Vegan</strong> Life tehtud<br />

2016. aasta uurimuse kohaselt on üle poole<br />

miljoni brittidest<br />

veganid.<br />

See on 1,05%<br />

Suurbritannia<br />

elanikkonnast.<br />

Uuring leidis ka,<br />

et 3,25% ehk umbes<br />

1,68 miljonit<br />

inimest on kas<br />

vegetaarlased<br />

või veganid. Kahjuks<br />

ei tea keegi,<br />

kui palju inimesi<br />

vegani või taimetoitlasena<br />

läbi<br />

põrub. On tehtud<br />

oletusi, kuid kindlad andmed selle kohta puuduvad.<br />

Näitleja Liis Lass, kes sai avalikkusele tuntuks<br />

saates „Su nägu kõlab tuttavalt“ osalemisega,<br />

hakkas teadlikult loomseid tooteid<br />

vältima peale filmi „Must alpinist“ Siberis toi-<br />

34 VEGAN <strong>sügis</strong> <strong>2017</strong><br />

...kui mulle<br />

ei sobi algne<br />

versioon,<br />

mis ma sellest<br />

siis üldse söön.

tervis<br />

WHEATY JA VIANA VEGANTOOTED -<br />

SUUREPÄRASED LIHA ASENDAJAD.<br />

Wheaty tooted on valmistatud<br />

nisuproteiinist ehk seitanist.<br />

Viana tooted on valmistatud<br />

sojast.<br />

Valikus vegantooted: šnitsel, salaami,<br />

chorizo, hot-dog, praevorstid,<br />

suitsutatud seitani viilud,<br />

kanafileed, kananagitsad,<br />

kevadrullid…<br />

Müügil:<br />

LOOMULIK VALIK<br />

100% TAIMNE<br />

SUHKRUVABA<br />

Müügil:

tervis persoon<br />

4 sammu veganluseni teistest ülemana. Jutlustamine, narrimine ning<br />

ennast teistest paremaks pidamine ei ole muidugi<br />

alati reegel, kuid seda juhtub veganitega<br />

Kui sa oled veganlusega alles alustanud,<br />

siis on hea teada nelja sammu, mis<br />

käivad iga õppeprotsessi kohta.<br />

1. Esimene taimepiima ostmine. Esimesi<br />

samme veganina võiks nimetada „teadmatuks<br />

kompetentsi puudumiseks“: otsustad<br />

hakata veganiks ning avastad, et tead veganlusest<br />

väga vähe. Uue meeleseisundiga kaasneb<br />

elevus ja entusiasm: sa suudad muuta<br />

maailma, täiesti üksinda! Sa tunned ennast<br />

natuke (kuigi kõrvaltvaatajatele –palju – rohkem<br />

kui natuke) nagu ära lõigatud teistest,<br />

mitte-veganitest, kuid sa ei hooli sellest. Sa<br />

võid hakata jutlustama teistele veganlusest,<br />

narrima mitte-veganeid ja tundma ennast<br />

üsna sageli. Kui oled oma veganteekonna alguses<br />

ja märkad enda juures neid jooni, siis ära<br />

sellest heitu, paljud on enne sind samu vigu<br />

teinud. Sinu eeliseks on teadlikkus ning selle<br />

käitumismustri kontrollimine.<br />

2. Oeh, ma tunnen puudust! Teine staadium on<br />

„teadlik kompetentsi puudumine“. Sa saad aru,<br />

et sul on teadmistest puudu, sa ei suuda leida<br />

õiget toodet, et asendada vanu lemmikuid, ning<br />

vahel tabab sind isu millegi järele, millest loobusid.<br />

Sinu katsetused köögis võivad nii mõnigi<br />

kord pehmelt öeldes ebaõnnestuda, isegi kui<br />

proovid retsepti jälgida. Paljud inimesed tunnevad<br />

ennast halvasti oma ebaõnnestumiste,<br />

isude, möödapanekute pärast ning kahtlevad<br />

36 VEGAN <strong>sügis</strong> <strong>2017</strong>

persoon<br />

„Kui sul<br />

nälg tuleb,<br />

küll siis<br />

sööd!“<br />

munud võtteid. Juba paar aastat enne seda<br />

sõi ta üsna vähe liha, kuna see lihtsalt ei<br />

maitsenud talle. „Mäletan, kui mõtlesin, et<br />

ei-ei, proteiini peab ju ikka saama. Siis vahel<br />

sõin kana, kuna uskusin tol ajal, et see on<br />

oluline,“ meenutab Liis, lisades, et ühel hetkel<br />

märkas, et tarbib liha ainult siis, kui see<br />

enam ei välimuselt ega<br />

maitselt üldse oma<br />

algset vormi ei meenuta.<br />

„Näiteks, kui kana<br />

oli kergelt praetud, siis<br />

ma seda ei tahtnud.<br />

Ainult siis, kui ma olin<br />

selle üdini ära praadinud,<br />

ära kõrvetanud,<br />

maitseainetega täielikult<br />

üle maitsestanud,<br />

siis ma sõin. Sellel hetkel<br />

hakkasin küsima, et<br />

kui mulle ei sobi algne<br />

versioon, mis ma sellest<br />

siis üldse söön.“<br />

Siberis käis Liisil peas klõps ära. „Seal ei ole<br />

sul mitte midagi peale looduse ja aja iseendale.<br />

Kui oli võttevaba päev, siis ma käisin jalutamas,<br />

ronisin mäkke või lugesin raamatut.<br />

Aega oma sügavamate mõtetega tegelemiseks<br />

oli üle aastate esimest korda,“ meenutab<br />

Liis ning lisab, et sageli tulid tal Siberis<br />

meelde laused, mis talle oli öelnud ema, à la<br />

„Kui sul nälg tuleb, küll siis sööd!“ „Aga näe,<br />

ei söönud. Istusin pea iga õhtu pärast pikka<br />

oma võimes jätkata. See on hetk, kus paljud<br />

katkestavad ning pöörduvad tagasi endise<br />

elustiili juurde.<br />

3. See veganlus tundub isegi ok. Järgmine<br />

samm on „teadlik kompetents“: sa oled juba<br />

õppinud, kuidas viljeleda veganelustiili, kuid<br />

pead siiski keskenduma. See on aeg, kus loed<br />

palju, kuid hea kirjanduse asemel koostisosade<br />

nimekirjasid. Sa otsid aktiivselt asendusi<br />

oma vanadele lemmikutele ja sul on õnnestunud<br />

paljud neist juba välja vahetada. Kui muutusid<br />

veganiks tervise pärast, hakkad selles<br />

faasis tavaliselt uurima ka veganluse eetilisuse<br />

kohta. Sa otsid kontakti teiste veganitega,<br />

tundes nende vastu soojust ja sõprust, ning<br />

sa suudad vaos hoida soovi kägistada inimest,<br />

kes järjekordselt küsib, et kust sa oma<br />

valgud saad.<br />

4. Olen läbi ja lõhki vegan. Viimane etapp on<br />

„teadmatu kompetents“. Palju õnne, oled nüüd<br />

tõeline vegankangelane! Sinu elustiil tundub<br />

normaalne, vaevatu ja lõbus. Võid avastada,<br />

et sinu maitsemeeled on muutunud ning<br />

sind isutab nüüd ainult vegantoitude järele.<br />

Sa oskad oma segatoidulisi sõpru alati üllatada<br />

hõrgutavate veganroogadega, sa suudad<br />

(peaaegu) alati rahulikult vastata inimeste küsimustele<br />

veganlusest ja sa ei suuda uskuda,<br />

et kunagi ei olnud sa vegan.<br />

Mäleta, miks sa oled vegan! <strong>Vegan</strong>lus on pidev<br />

õppimise ja uute seikluste jada, milles iga<br />

samm annab võimaluse areneda ja kasvada.<br />

Igaüks meist päästab iga päev süütuid tunnetusvõimelisi<br />

olendeid. Mis saaks olla veel paremaks<br />

motivatsiooniks?<br />

<strong>2017</strong> <strong>sügis</strong> VEGAN 37

persoon<br />

võttepäeva keedetud loomalihaga õhtusöökide<br />

ees ja läksin koriseva kõhuga magama.<br />

Tollal ma veel ei teadnud, et minust saab taimetoitlane.“<br />

Liisi jaoks ei ole aga see otsus olnud nii lihtne<br />

ja meeldiv nagu ta seda teiste eeskujul ootas.<br />

„Ma oma isiksuselt kaldun perfektsionismile.<br />

Kui ma veganluse leidsin, siis tegin seda<br />

maksimaalselt: lisaks toidule vahetasin kõik<br />

kosmeetika välja, garderoob üle vaadata. Nii<br />

tekkiski mul crash, sest polnud harjumust<br />

välja kujundatud. Harjumus nõuab ju aega<br />

ning proov sadat harjumust korraga omaks<br />

võtta viiski mind kriisi.“<br />

Kuigi Liis on katsunud püüdlusi veganluse<br />

poole pigem enda teada hoida, ei ole jäänud<br />

ka tema sotsiaalsest survest puutumata.<br />

„Seda, et ma liha ei tarbi, ei pandagi nii väga<br />

tähele, aga et ma mingisugust kummalist riisipiima<br />

joon, märgatakse sageli.“ Lehmapiima<br />

vahetas Liis<br />

välja juba enne<br />

lihast loobumist,<br />

sest probleemid<br />

näonahaga<br />

on teda kimbutanud<br />

aastaid.<br />

Olles uurinud<br />

akne ja loomse<br />

piima vahelisi<br />

seoseid, hakkas<br />

Liis võimaluse<br />

korral oma taimset<br />

piima kaasa<br />

võtma. „Eks<br />

pannakse ikka<br />

tähele, et ma<br />

kohvikus oma<br />

pudelikesega<br />

käin,“ muigab<br />

Liis. Kui aga keegi selle kohta pärib, siis üritab<br />

ta enne põhjalikumat aruandmist selgeks<br />

teha, kas uurija ikka tahab vastust teada ning<br />

kas tal selle jaoks aega on. „Vahel küsitakse<br />

lihtsalt niisama jooksu pealt või küsimise pärast.<br />

Siis ma ei hakka neile seletama,“ räägib<br />

Liis, et põhjuste valgustamiseks on vaja aega<br />

ning kahepoolset kohalolu.<br />

Sotsiaalne dilemma on Liisil tekkinud ka<br />

näiteks jalgrattamatkadel, mida nad endiste<br />

koolikaaslastega ühe õppejõu eestvedamisel<br />

korraldavad. „Me käime läbi kauneid ja<br />

põnevaid paiku, kohtume huvitavate kultuuritegelastega<br />

– need on tõeliselt inspireerivad<br />

hetked. Kuid just sellisel koosviibimisel jookseb<br />

mul tõesti juhe kokku – kuidas ma ei söö<br />

38 VEGAN <strong>sügis</strong> <strong>2017</strong><br />

Pole leidnud<br />

veel ühtegi<br />

võrdväärset<br />

asendust<br />

hapukoorele<br />

ja munale.<br />

seda hommikuputru koos teistega, kui keegi<br />

pidi selle tegemiseks varem ärkama. Kuidas<br />

see minule nüüd ei sobi?“ seletab Liis oma<br />

probleemi. Siiski proovis Liis viimasel matkal<br />

endale vajamineva söögi kaasa võtta, sest<br />

külapoodide valik ei ole alati vegansõbralik, ja<br />

tal õnnestus oma reisikaaslastelegi pakkuda<br />

taimset vorsti ja veganmäärdeid. Kuid matka<br />

lõpus sai kaasavõetud söögipoolis ikkagi<br />

otsa ning Liis oli sunnitud tegema erandeid.<br />

Sellest kõigest on ta õppinud, et ettevalmistus<br />

on põhiline.<br />

Kui sotsiaalsete olukordadega tuleb Liis veel<br />

enamjaolt toime, siis vegantoiduvaliku kesisusega<br />

on tal raske kohaneda. „Pole leidnud<br />

veel ühtegi võrdväärset asendust hapukoorele<br />

ja munale.“ Kuid Liis arvab, et aja jooksul<br />

suudab ta ikkagi ka need välja vahetada. Lisaks<br />

alternatiivide puudusele on Liisile vahel<br />

probleemiks ka see, et mõned taimsed toidud<br />

või maitseained, mis on väga levinud, lihtsalt<br />

ei maitse talle.<br />

„Aga olen teinud<br />

endaga kokkuleppe,<br />

et mis siis<br />

ikka – söön neid<br />

asju, mis maitsevad.“<br />

Näiteks üks<br />

Trucker burger<br />

ja lemmikjoogiks<br />

on talle HeyDay<br />

mahlad.<br />

vegantoit, mida<br />

Liis on valmis<br />

kasvõi elulõpuni<br />

sööma, on Veg-<br />

Machine'i Mother<br />

Vaatamata raskustele<br />

on Liis<br />

siiski optimistlik<br />

ega löö käega. Kuigi veel ei taha ega saa ta<br />

ennast päriselt veganiks nimetada, on eesmärk<br />

olemas ning väikeste sammude haaval,<br />

et mitte uuesti krahhiga lõpetada, ta ka sinnapoole<br />

pürgib.<br />

See, kuidas meie veganitena Liisi püüdlusesse<br />

suhtume, defineerib veganlust ühiskonnale<br />

laiemalt. Me võime võtta hoiaku, et<br />

järelikult ta ikka ei taha piisavalt, ning selle<br />

seisukohaga panustada vihase vegani stereotüübi<br />

kinnistamisesse. Kuid meil on ka<br />

võimalus olla toetavad ja kannatlikud, sest<br />

kord oli ju enamikul meist aeg, kus seda vajasime.

persoon tervis<br />

<strong>2017</strong> <strong>sügis</strong> VEGAN 39

aktivist<br />

Kristina Mering:<br />

Peab olema sõnumeid ka neile,<br />

"<br />

kes ei hakka kohe veganiks."<br />

Kristina Mering on loomaõiguste aktivist, kelle nimi on ilmselt paljudele<br />

veganitele teada-tuntud. Kristina on osalenud organisatsioonide Loomade<br />

Nimel ja Loomus asutamises. Kuigi aktivisti elu võib eemalt vaadetes<br />

tunduda õilis võitlus suurema eesmärgi nimel, on sellel ka oma varjupool.<br />

Kaastundeväsimus ja läbipõlemine on sellel alal tegutsejate seas sagedased<br />

nähtused. Kristina on aga leidnud viisi, kuidas neid vältida, ning nüüd loonud<br />

koguni uue loomaõigusliku ühenduse: Nähtamatud Loomad.<br />

― Marimai kesküla<br />

40 VEGAN <strong>sügis</strong> <strong>2017</strong>

aktivist<br />

Siiski ei jõudnud ta kohe loomaõigusteni. Tagantjärele<br />

näeb Kristina, et tänu just sellele<br />

kogemusele suudabki ta mõista neid inimesi,<br />

kes ei ole veganid. Oli ta ise ju kord väga<br />

hooliv ja tundlik ebaõigluse suhtes, kuid tal<br />

ei tulnud pähegi, et tema igapäevased tarbimisharjumused<br />

põhjustavad kannatusi<br />

nii paljudele tundevõimelistele olenditele.<br />

„Enda arust tegin kõike, et maailm muutuks<br />

paremaks, kuid minu peas ei käinud seda<br />

klõpsu ära, et farmiloomad väärivad samamoodi<br />

tähelepanu. Isegi kui lugesin keskkonna<br />

kohta, siis toona, enam kui 10 aastat<br />

tagasi ei näinud mitte kuskil, et lihatööstus<br />

põhjustab ka keskkonnaprobleeme.“<br />

Lõpuks Kristina läbi lugemise ikkagi loomadeni<br />

jõudis ning see tuli, nagu ta ise ütleb,<br />

kui välk selgest taevast. „Saades teadlikuks<br />

sellest, kuidas suurtööstustes loomi koheldakse,<br />

muutus kogu mu arusaam maailma<br />

toimimisest. See pani mu fookuse paika<br />

ning sain aru, et loomad on need, kes vajavad<br />

kõige rohkem minu tähelepanu. Minu<br />

jaoks on tegu kõige põletavama probleemiga<br />

kaasaegses ühiskonnas, mille lahendamise<br />

poole õnneks üle maailma igapäevaselt<br />

liigutakse.“ Tänaseks on Kristina olnud<br />

11 aastat vegan ja panustanud aktiivselt<br />

sellesse, et ka Eesti maailma loomaõiguslusvaadetega<br />

kaasa läheks.<br />

J<br />

uba varajases teisme-eas tõmbas<br />

Kristinat aktivismi poole. „Enne<br />

kui ma loomadega seotud ebaõiglusest<br />

teadlikuks sain, huvitasid mind teistsugused<br />

ühiskonna valupunktid: keskkond,<br />

globaalne vaesus, reostus, suurte korporatsioonide<br />

kurjad teod süütute inimeste vastu,“<br />

meenutab Kristina. „Kuna koolis ei käsitleta<br />

antud teemasid eriti, siis lugesin nende<br />

kohta palju iseseisvalt.“ See oli noore aktivisti<br />

jaoks esimene hetk, kus ta mõistis, et kõik,<br />

mis maailmas toimub, ei ole tavainimesele<br />

alati teada. Küsimused, miks valitseb ilmas<br />

selline ebaõiglus ja miks sellest ei räägita,<br />

motiveerisid teda asja sügavamalt uurima.<br />

Kristina meenutab, et noore teismelise ja algaja<br />

loomaõigusaktivisti ning veganina toimis<br />

ta rohkem kire kui mõistuse järgi. See<br />

muidugi ei tähendanud päris sellist tegutsemist<br />

nagu KAPO 2009. aastal väitis, nimetades<br />

gümnaasiumiealisi noori terroristideks,<br />

kellel oldavat juba pikemalt silma peal hoitud.<br />

Tegelikkuses olid suurimad aktsioonid,<br />

millega tol ajal hakkama saadi, lendlehtede<br />

jagamine ja protestide korraldamine. „Oma<br />

aktivisti-„karjääri“ võiksingi jagada pooleks.<br />

Esimesed viis aastat olin ma väga noor, pigem<br />

radikaalne ja väga otsekohese sõnumiga.<br />

Mulle oli igal võimalusel veganlusest ja<br />

loomade kannatustest rääkimine suurema<br />

tähtsusega kui näiteks strateegiline planeerimine<br />

või analüütiline ja kriitiline mõtlemine,<br />

et kuidas ja millal on hea nendest teemadest<br />

rääkida.“<br />

Suhtlemisoskust ja toimiva sõnumi levitamist<br />

hakkas Kristina uurima, kui ta tegutses<br />

Loomade Nimel liikumises pressiesindajana.<br />

„Kui alustasime, siis saime üsna varsti<br />

aru, et meil puudus kõneisik – kõik olid noored<br />

teismelised ja kellelgi polnud kogemust.<br />

<strong>2017</strong> <strong>sügis</strong> VEGAN 41

aktivist<br />

Kristina 2008. aastal tsirkusevastasel meeleavaldusel.<br />

Hakkasin avalikku esinemist, intervjuude<br />

andmist ja sõnumi edastamist õppima, sest<br />

keegi pidi ju seda tegema,“ naerab Kristina,<br />

rääkides, et talle sai üsna kiiresti selgeks, et<br />

jäiga ja konflikti tekitava sõnumiga kaugele<br />

ei jõua. „Ei saa minna andma intervjuud suhtumisega,<br />

et kuule sina, kes sa mind intervjueerid,<br />

hakka ka veganiks.“ Neiu radikaalne<br />

suhtumine hakkaski muutuma, kui tuli avalikult<br />

hakata loomasid esindama. Siis sai<br />

Kristina aru, et tema sõnadel on tagajärjed<br />

ning ta saab läbimõeldud suhtlemisega<br />

neid suunata. „Loomaõiguste ja veganluse<br />

kommunikatsioon peab olema argumenteeritud,<br />

tõsiseltvõetav, toetuma faktidele.<br />

Kui me räägime loomade õigustest, siis ma<br />

näen, et see sotsiaalne liikumine ei hakka<br />

ühiskonnas suuremat mõju avaldama, kui<br />

me rõhume ainult sellele, et meil on moraalselt<br />

õigus,“ selgitab Kristina, lisades, et muidugi<br />

ei tähenda see, et peaksime tundetud<br />

ja külmad olema. Emotsioonidel on oma roll,<br />

aga need ei tohiks viia konflikti tekkimiseni.<br />

„Enamik inimesi ei langeta oma igapäevavalikuid<br />

läbi moraali, vaid lihtsuse, läheduse ja<br />

teiste jälgimise põhjal. Kui veganliikumine<br />

keskendub ainult moraalile, kõnetame me<br />

paraku palju väiksemat osa ühiskonnast,“<br />

on Kristina jõudnud järeldusele pärast pea<br />

11-aastast tegutsemist loomade heaks.<br />

ENESEOHVERDUS<br />

EI OLE EFEKTIIVNE AKTIVISM<br />

Ilmselt enamik veganeid, kes on elustiili<br />

muutnud eetilistel põhjustel, teavad, mis<br />

tunne on näha esimest korda intensiivfarmide<br />

suletud uste taga toimuvat. See abitu<br />

42 VEGAN <strong>sügis</strong> <strong>2017</strong>

aktivist<br />

tunne ja soov anda endast kõik, et midagi<br />

muuta, saadab edaspidi igal eluhetkel. Nii<br />

võib juhtuda, et proovitakse igal võimalikul<br />

moel tegeleda loomade eest seismisega<br />

ning selle kõige varjus unustatakse iseennast.<br />

Säärase kirgliku tegutsemise pahupoolel<br />

peitub aga kaastundeväsimus ja<br />

läbipõlemine. Selle vältimiseks on Kristina<br />

hakanud teadlikult võtma aega endale. „Sageli<br />

hoolivad veganid väga palju, nad käivad<br />

oma päevatööl, tegelevad õhtul aktivismiga,<br />

aga ei hoolitse iseenda eest. Nad ei mõtle,<br />

mida nad ise tahaks teha, mis neile isiklikult<br />

meeldiks. Neid küsimusi peaksid aktivistid<br />

endalt rohkem küsima. Otsige aega iseendale,<br />

tehke midagi toredat, mis ei kätke endas<br />

ainult teistele loomade kannatutest rääkimist.<br />

Minge võtke sõpradega õlu või klaas<br />

veini, lõõgastuge, minge kinno või parki jalutama,<br />

jooksma – kindlasti peaks sporti, kas<br />

või natukene, kõik tegema. Lõpptulemusena<br />

aitab see, kui me mõned tunnid nädalas ei<br />

tegele loomadega, meil pikemas perspektiivis<br />

loomi paremini aidata.“<br />

„On õnnelik juhus, et mina ei põlenud läbi,<br />

sest esimese poole oma aktivistikarjäärist<br />

ei hoolitsenud ma üldse enda eest. Olin ülimotiveeritud,<br />

liialt ennast ohverdav ning tagantjärgi<br />

tundub mulle, et see periood minu<br />

elus oleks saanud veidi rõõmsam olla,“ meenutab<br />

Kristina algusaastaid. Kuigi Kristina<br />

teeb seda, mis on tema kutsumus, tõdeb ta,<br />

et sageli tuleb rinda pista väga raskete ülesannetega.<br />

„Kui koostasin Nähtamatute Loomade<br />

jaoks puurikanade kampaania lendlehte,<br />

kammisin läbi andmebaaside kaupa<br />

puurikanalates tehtud fotosid ning vahepeal<br />

tundsin küll, et mul on peaaegu kõige hullem<br />

töö maailmas. Ma vaatasin lihtsalt neid katkiseid,<br />

mädanevaid, ilma sulgedeta, kurbade<br />

silmadega kaamerasse vaatavaid kanu ja<br />

mõistsin, et ega ma ei jää ju sellest puutumata.“<br />

Samas on märgata, et selle kannatuse<br />

nägemine annab Kristinale motivatsiooni<br />

oma tööd sama pühendunult jätkata. „Kui<br />

hoiad silme ees neid, kellel meie abi praegu<br />

kõige rohkem vaja on, siis pole nii raske ennast<br />

ületada ja ka keeruliste olukordadega<br />

hakkama saada,“ ütleb ta.<br />

NÄHTAMATUD LOOMAD: UUS<br />

PRAGMAATILINE SUUND<br />

LOOMADE AITAMISES<br />

Eesti on erakordne selle poolest, et kui teistes<br />

riikides on ühiskond läinud veganlusele<br />

üle samm-sammult pärast taimetoitluse<br />

2011. aastal Raadio 2 saates debateerimas teemal "Lihasöömine - poolt või vastu".<br />

<strong>2017</strong> <strong>sügis</strong> VEGAN 43

aktivist<br />

Euroopa Parlamendis loomade õigustest rääkimas.<br />

buumi, siis Eestis jäi vegetaarluse periood<br />

vahele ja hakkas kohe kasvama just veganite<br />

kogukond. Taimetoitlus on üleminekuperioodiks<br />

olnud pigem indiviidi tasandil. Kuigi<br />

esmapilgul tundub see tore asi, mille üle uhkust<br />

tunda, tulevad lähemalt vaadeldes välja<br />

säärase hüppe miinuspooled. Nimelt on<br />

see tekitanud näilise kõik-või-mitte-midagi<br />

suhtumise ning palju on inimesi, kes isegi<br />

ei proovi, sest nende jaoks on veganlus liiga<br />

kauge.<br />

Selle tühimiku täitmiseks on Kristina loonud<br />

uue organisatsiooni Nähtamatud Loomad,<br />

mille peamiseks missiooniks on anda infot<br />

ja teadmisi ka neile, kes ei saa või kardavad<br />

kohe pea ees veganlusse hüpata. „Peab olema<br />

sõnumeid ka neile, kes ei hakka kohe<br />

veganiks, ja see on üks põhjus, miks Nähtamatud<br />

Loomad sündis. Et oleks erinevaid<br />

sõnumeid, et kõnetada erinevaid sihtgruppe.<br />

Neid, kes tunnevad, et ei suuda kohe<br />

veganiks hakata, prooviks suunata lihavähendamise<br />

poole,“ selgitab Kristina. „Iga<br />

samm, et vähendada ühiskonna sõltuvust<br />

loomsetest toodetest, on oluline. Kui mul on<br />

valida, kas öelda „hakka veganiks“ ja valdav<br />

osa ühiskonnast ei tee seda, või „pea Taimset<br />

Teisipäeva ja vähenda lihatarbimist“ ja<br />

ma saan suure osa inimestest pardale, siis<br />

muidugi langetan valiku, mis lõpptulemusena<br />

aitab kõige rohkem loomi.“<br />

Üks taktikaline osa efektiivsest aktivismist<br />

on tundlik ja hea kommunikatsioon. „Kui<br />

näen, milline on veganite kuvand meedias,<br />

mõistan, miks hetkel maine kõige parem<br />

ei ole. Loen tihti uuringuid veganluse kuvandist<br />

ja näen, kuidas meie endi arusaam<br />

erineb kardinaalselt sellest, kuidas laiem<br />

ühiskond veganeid näeb. Uuringute järgi tajuvad<br />

paljud, et vegantoit tähendab millegi<br />

olulise ja hea puudumist. Seepärast oleme<br />

Nähtamatute Loomadega läinud seda teed,<br />

et kogu meie poolt pakutav toit, retseptid<br />

ja muu toiduga seonduv on küll vegan, aga<br />

me ei kasuta seda sõna. Eesmärk on jõuda<br />

võimalikult paljude lihatarbijateni ja valime<br />

lähenemise, mis meid kõige efektiivsemalt<br />

nendeni viib. Lõppude lõpuks on eesmärk<br />

kannatusi vähendada ja sinna meie organisatsiooni<br />

fookus sätitud on,“ sõnab Kristina<br />

ja lisab, et ta ei taha teha kampaaniaid, mis<br />

jõuavad ainult veganiteni ja mida sotsiaalmeedias<br />

laigivad ainult need, kes juba oma<br />

elus head valikud langetanud on. „Eesmärk<br />

on kõnetada võimalikult suurt osa ühiskonnast,<br />

et nad astuks samme farmiloomade<br />

aitamise poole.“<br />

44 VEGAN <strong>sügis</strong> <strong>2017</strong>

<strong>2017</strong> <strong>sügis</strong> VEGAN 45

pragmaatiline sõnum<br />

Loomade<br />

heaolukampaaniad<br />

on oluline tee<br />

loomade õigusteni<br />

kristina mering ―<br />

Ameerikas ja Euroopas on viimasel ajal sagedamini<br />

näha, kuidas suured loomaõiguste<br />

organisatsioonid on pööranud pead loomade<br />

heaolukampaaniate poole. Kampaaniate<br />

sihtmärgiks on näiteks puurikanade mune<br />

kasutavad ettevõtted, keda veendakse nende<br />

kasutamisest loobuma või mõne julma<br />

praktika keelustamise poole liikumine, mis<br />

muidu on loomatööstustes tavaline (nt<br />

põrsaste tuimestuseta kastreerimine või<br />

hammaste lõikamine). Ka Eestis alustas<br />

tegevust MTÜ Nähtamatud Loomad, mis<br />

oma kampaaniates on pragmaatilise suuna<br />

võtnud.<br />

Need kampaaniad on aga loomaõiguste<br />

abolitsionistlikuma suuna esindajatelt palju<br />

kriitikat saanud. Vastuväideteks on näiteks,<br />

et kui me ei nõua loomatööstuste kohest<br />

lõppu, anname nõusoleku loomade ekspluateerimisele<br />

ning see, et loomade heaolu parandamisest<br />

ei piisa, loomade kasutamine<br />

inimhuvide rahuldamiseks tuleks kohe lõpetada.<br />

Mis on pannud loomaõiguste organisatsioone<br />

ja aktiviste strateegilise valikuna just<br />

heaolukampaaniate poole vaatama? Esiteks<br />

on selleks efektiivsus. Vaatame erinevate<br />

taktikate tulemuslikkust loomaõigusaktivismi<br />

kulgemisloo vältel. Kui võrrelda „kõik või<br />

mitte midagi“ kampaaniaid, mida globaalne<br />

veganliikumine 70ndatest alates on eest<br />

vedanud, siis selle tulemuseks on erinevates<br />

riikides maksimaalselt mõni protsent<br />

vegetaarlaseid või veganeid elanikkonnast.<br />

See on küll väike arv, aga oluline, võrreldes<br />

toimunud lihatööstuse ekspansiooniga ja<br />

loomade, keda lihatootmiseks kasutatakse,<br />

arvu suurenemisega. Liha jt loomsete<br />

toodete tööstused on jätkuvalt enamikes<br />

riikides olulisel kohal ning panustavad hoolega,<br />

et nende müüginumbrid ei langeks. Kui<br />

rääkida loomatööstuste probleemidest ja<br />

pakkuda inimestele ainsa lahendusena välja<br />

veganlust, oleme paratamatult olukorras,<br />

kus inimesed tunnevad end tihti psühholoogilises<br />

kitsikuses. Nad tahaksid küll loomi<br />

aidata, aga ei ole veel valmis veganiks hakkama.<br />

Seepärast inimeste arv, keda kõnetab<br />

mitte-vegan ühiskonnas veganiks hakkamine,<br />

jääbki mõne protsendi kanti.<br />

Mida teha? Üks variant võib olla väiksemate<br />

sammude, väiksemate tegude, kuidas loomi<br />

aidata saaks, laiem kajastus. Näiteks puurikanade<br />

munadest loobumine. Loomakaitseorganisatsioonid<br />

nt Taanis, Saksamaal ja<br />

Austrias on tänaseks saavutanud olukorra,<br />

kus kõigil riigis tegutsevatel toidupoodidel<br />

46 VEGAN <strong>sügis</strong> <strong>2017</strong>

pragmaatiline sõnum<br />

on selged avalikustatud heaolupõhimõtted,<br />

mille kohaselt nad ei müü puurikanade<br />

mune. Tänu kampaaniatele, mis on keskendunud<br />

just puurikanade probleemidele, on<br />

Austrias munade üleüldine tarbimine langenud<br />

35%. Inimestele seostub munatootmine<br />

millegi üldiselt probleemsega ja nad<br />

hakkavad vähem mune tarbima. Tänu Poola<br />

organisatsiooni Otwarte Klatki heale tööle<br />

ja pragmaatilisele lähenemisele on Poolas<br />

10% elanikkonnast taimetoitlased ning 30%<br />

vähendamas liha tarbimist.<br />

Kui üleskutse on väga resoluutne, nagu<br />

munadest totaalne loobumine, saame alati<br />

vähem inimesi kampaaniaga kaasa tulema,<br />

võrreldes üleskutsega, mis jätab inimestele<br />

rohkem otsustusruumi. Psühholoogiast on<br />

teada, et inimesed tahavad alati tunda, et<br />

otsustavad ise oma elu ja valikute üle, mitte<br />

ei tee midagi, sest keegi teine ütleb või<br />

käsib. Sama toimib ka loomaõiguste kampaaniate<br />

üleskutsetega. Kui me kutsume<br />

üles pidama Taimset Teisipäeva, ei tunne<br />

inimesed, et neilt palutakse midagi liialt<br />

suurt. Taimse Teisipäevaga liitudes hakkavad<br />

nad aga õppima taimset kokkamist ja<br />

tutvuvad söögikohtades pakutavate taimsete<br />

võimalustega. Seega saavutame kõige<br />

olulisema esimese sammu teel paremuse<br />

poole. Siit tuleb edasi teine psühholoogiline<br />

tarkus, mis tähendab teadlikkust „jalg ukse<br />

vahele”-strateegiast. Kui me oleme kelleltki<br />

midagi väikest palunud, siis on suurem tõenäosus,<br />

et tal tekib endast pilt „Ma olen selline<br />

inimene, kes liitub selliste üleskutsetega”<br />

ja kui me hiljem räägime lisaks Taimsele<br />

Teisipäevale ja puurikanade munadele ka<br />

muudest valikutest, on suurem tõenäosus,<br />

et ta on neile avatud.<br />

Kui suur hulk inimesi astub väikse sammu,<br />

on selle mõju kokkuvõttes suurem, kui väike<br />

hulk elanikkonnast astub suure sammu.<br />

Suur hulk lihavähendajaid või puurikanade<br />

munade mitteostjaid omab kokkuvõttes<br />

laiemat mõju, kui väike hulk veganeid. Ja<br />

mis eriti hea - sel suurel hulgal, kes väikeste<br />

sammudega head tegema hakkavad,<br />

on suurem tõenäosus hiljem veganlusele<br />

avatud olla. Meie pikaajalised strateegiad<br />

loomade aitamiseks on sellisel kujul eriti<br />

vajalikud, sest aitavad tegevust planeerida<br />

ühiskonnaga kooskõlas ja sellisel viisil, mis<br />

meid maksimaalse tulemuseni viib. Sest<br />

see ongi ju päeva lõpuks kõige olulisem -<br />

mis kõige rohkem loomi aitab.<br />

<strong>2017</strong> <strong>sügis</strong> VEGAN 47

eesti vegan selts<br />

Eesti <strong>Vegan</strong> Seltsi strateegia:<br />

oled üks 65 000 Eesti veganist– hiljemalt aastaks 2022!<br />

Kadri Sikk,<br />

Eesti <strong>Vegan</strong> Seltsi arendusjuht―<br />

Meil pole varuplaani, sest meil pole varuplaneeti<br />

– nii ütles korduvalt käesoleva aastani<br />

peasekretärina ÜROd juhtinud Ban Ki-moon.<br />

Sellest kreedost on kantud 2015. aastal vastu<br />

võetud ÜRO säästva arengu eesmärgid<br />

ehk Agenda 2030, milles on üleilmselt seatud<br />

lähitulevikuks vajalikud sihid. Ja nendest<br />

sihtidest lähtub ka Eesti <strong>Vegan</strong> Seltsi äsja<br />

valminud strateegia, vastavalt millele töötame<br />

selle nimel, et aastaks 2022 kasvaks<br />

tänane hinnanguliselt mõnetuhandeline<br />

vegankogukond 5%-ni Eesti elanikkonnast<br />

ehk ca 65 000 inimeseni. Mida tähendab<br />

veganlus Agenda 2030 kontekstis ja kuidas<br />

me jõuame selle ambitsioonika strateegilise<br />

eesmärgini, sellest tuleb järgnevalt juttu.<br />

<strong>Vegan</strong>lusse on eestimaalastel ilma inglise<br />

keelt valdamata tõenäoliselt keeruline jõuda,<br />

sest loomatööstuse tagamaade kohta<br />

levib kõige rohkem infot siiski internetis väliskanalite<br />

kaudu. Julgen arvata, et veganitele<br />

ei ole vaja tutvustada karnistliku toidulaua<br />

laastavaid mõjusid loodusele, tervisele<br />

ja teistele loomadele. Muutus on vältimatu<br />

ja kui keegi on üldse tõeline eestlane, siis on<br />

need jäärapäiselt sihikindlad veganid, kes<br />

võtavad lihtsalt kätte ja teevad asja kedagi<br />

ootama jäämata ise ära. Sealjuures on veganlus<br />

erakordselt hea valik, sest sellega<br />

panustame Agenda 2030 toodud 17 eesmärgist<br />

otseselt lausa kolme: tagada kõikidele<br />

vanuserühmadele hea tervis ja heaolu<br />

(eesmärk 3), tagada säästev tarbimine ja<br />

tootmine (eesmärk 12) ja võtta kiiresti vastu<br />

meetmeid kliimamuutuste ja nende mõjuga<br />

võitlemiseks (eesmärk 13).<br />

Paraku on Eestis avalikkuses diskussioon<br />

ÜRO üleilmsetest eesmärkidest – kasutades<br />

Eesti riiklikest toitumissoovitustest laenatud<br />

uudissõnu kohases kontekstis − enesepiiratud,<br />

kui mitte öelda olematu. Samal<br />

ajal kuulutasid Põhjamaade peaministrid<br />

seoses Agenda 2030 eesmärkidega maikuus<br />

välja ühise algatuse “Nordic Solutions<br />

to Global Challenges”, et toetada jätkusuutlike<br />

lahenduste piiriülest levimist ning olla<br />

teenäitajaks maailma, kus majanduskasv<br />

Kadri Sikk on Eesti <strong>Vegan</strong> Seltsi arendusjuht alates<br />

<strong>2017</strong>. aasta kevadest.<br />

ei käi käsikäes elukeskkonna hävitamisega.<br />

Seejärel teatas Rootsi peaminister<br />

Stefan Löfven, et vähendab lihatarbimist,<br />

et panustada isiklikult kliimamuutuste leevendamisesse<br />

ja Agenda 2030 eesmärkide<br />

saavutamisse. Erinevatest erakondadest<br />

parlamendiliikmed kutsusid aga Riksdagis<br />

kokku ümarlaua, et arutada, kuidas liikuda<br />

taimse toidulaua poole. Ja eks ole ju rootslastel<br />

juba edumaa: Oatly eksport kasvab<br />

kiirelt ja Rootsi taimsed piimad, koored ja<br />

jäätised on ju igapäevased meiegi toidulaual.<br />

Ma tahan näha ka Eestis juhte, kes mõtlevad<br />

üleilmselt. Generatsioonideüleselt. Liikideüleselt.<br />

Jätkusuutlikult. Ja näitavad seda<br />

sõnas ja teos. Kuigi ka teistes erakondades<br />

on mõned sirgeselgsed inimesed, kellest<br />

pean lugu, annab mulle peamiselt lootust, et<br />

Eestimaa Rohelistes puhuvad uued tuuled.<br />

Ajaloolane Yuval Harari räägib, et meil on<br />

vaja uut lähenemist poliitikas. Meil on ühine<br />

üleilmne ökosüsteem ja majandussüsteem,<br />

kuid poliitikat teeme ikka rahvusriikidena –<br />

need kaks asja ei käi kokku ega vii edasi. Rohelised<br />

aga kirjeldavad oma maailmavaadet<br />

sõnadega “21. sajandi poliitiline tee ei vii ei<br />

vasakule ega paremale, 21. sajandi poliitiline<br />

tee saab viia ainult edasi“. Kas see tee<br />

48 VEGAN <strong>sügis</strong> <strong>2017</strong>

EEsti vegan selts<br />

edasi hõlmab ka veganlust, saame näha.<br />

Kui ka Eestis alles köhitakse kurku puhtaks<br />

ja võetakse hoogu, leidub siiski maailma<br />

tasandil hulgaliselt tuleviku peale mõtlevaid<br />

inimesi, kes mõistavad olukorra pakilisust.<br />

Agenda 2030 eesmärkideni jõudmiseks<br />

tuleb võimestada panustama inimesi,<br />

kes on valmis muutuma. Selleks ajaks, kui<br />

loed seda artiklit, on ära toimunud esimene<br />

UNLEASH programm, kuhu tuuakse 111<br />

riigist kokku 1000 noort tegijat, kes tegelevad<br />

Agenda 2030 eesmärkidele lahenduste<br />

leidmisega. Pooleteistnädalast intensiivset<br />

võrgustumis- ja koosloomeprogrammi, mis<br />

toimub augustis Taanis, toetavad üle 150<br />

partnerorganisatsiooni ÜROst ja Maailmapangast<br />

tuntud filantroopide Billi ja Melinda<br />

Gatesini välja. Olen väga põnevil, sest olen<br />

valitud Eesti <strong>Vegan</strong> Seltsi esindajana üheks<br />

osalejaks selles erakordses algatuses. Taolistelt<br />

üritustelt saadud kontaktid ja teadmised<br />

aitavad oluliselt kaasa suurema pildi<br />

tajumisele ning tõhusamale tööle. Loodan,<br />

et UNLEASHis osalemine annab ka vajaliku<br />

tõuke, et saaksime Eestis panustada arutelu<br />

viimisesse kõrgemale tasandile, sest<br />

veganlus on üleilmne liikumine ja selleks, et<br />

inimesed mõistaksid veganluse tagamaid,<br />

on vaja veganlusest rääkida üleilmses kontekstis.<br />

Kuidas me aga jõuame aastaks 2022 selleni,<br />

et Eesti elanikkonnast 5% oleks veganid?<br />

Teeme seda kolme teed pidi. Esiteks<br />

töötame selle nimel, et võimalikult paljude<br />

inimesteni jõuaks ajakohane info veganluse<br />

kohta, sealjuures muutuks meediakuvand<br />

veganlusest mitmekülgsemaks ja toetavaks.<br />

Mida rohkem inimesi tunneb veganluse<br />

vastu huvi, seda rohkem suureneb taimse<br />

toidu tarbimine, mis on omakorda kasulik nii<br />

ettevõtjatele kui rahva tervisele. Trend liigub<br />

selgelt selles suunas üle maailma, ka Eestis.<br />

Novembrikuine Taimetoidumess, mida<br />

korraldame koos partneritega, toimub sel<br />

aastal juba seitsmendat korda, muutudes<br />

järjest populaarsemaks. Sel aastal kavatseme<br />

messil esmakordselt avalikult tunnustada<br />

ka neid tegusaid inimesi, kes panustavad<br />

Eestis veganluse levikusse – see pole teps<br />

mitte lihtne töö ja väärib igati tähelepanu.<br />

Teiseks käivitame seltsis huvikaitsesuuna,<br />

et veganvalikute tegemine saaks lihtsamaks<br />

ka väljaspool kodu ja inimestele oleksid<br />

tagatud võimalused püsida veganeluviisi<br />

juures. Selleks on vaja küllaltki suuri ja<br />

süsteemseid muutusi. Tõenduspõhine info<br />

veganluse kohta peab jõudma Eesti riiklikesse<br />

toitumissoovitustesse, lasteasutustes ja<br />

mujal avalikus sektoris peavad olema võimalused<br />

saada täisväärtuslikku vegantoitu,<br />

tervishoiu- ja haridustöötajate teadlikkus<br />

veganluse kohta peab tõusma. Ka veganitele<br />

endale peab olema tagatud juurdepääs<br />

tõenduspõhisele teabele ja toele, et nad<br />

saaksid püsida veganeluviisi juures probleemideta.<br />

See kõik nõuab põhjalikku tööd,<br />

aga olles õppinud enda pea pooleteiseaastase<br />

veganelu jooksul tundma Eesti veganeid,<br />

olen kindel, et liigume jõudsalt edasi,<br />

sest veganid on meie maa sool: iseseisvad,<br />

nutikad, hoolivad ja kohutavalt ettevõtlikud.<br />

Kolmandaks kasvatame ja arendame Eesti<br />

<strong>Vegan</strong> Seltsi, et veganitel oleks tugev ja<br />

laia partnervõrgustikuga eestkosteorganisatsioon.<br />

Ka siin ootavad meid põnevad<br />

väljakutsed, millest üks peamisi on leida<br />

viisid, kuidas tagada seltsile rahaline jätkusuutlikkus,<br />

et meie juures töötaksid oma<br />

ala asjatundjad ning püsiksime sellel kõrgel<br />

tasemel, mille oleme omale strateegiliste<br />

eesmärkidega seadnud. Siin mahutub Eesti<br />

<strong>Vegan</strong> Selts suuremasse Eesti kodanikuühiskonna<br />

pilti, millele on iseloomulikud<br />

oma head ja vead. Eestis vajab arendamist<br />

annetuskultuur, vabaühingute omatulu<br />

teenimise oskused ning ka huvikaitsevõimekus.<br />

Me ei ole nendes väljakutsetes üksinda<br />

ning Eesti Mittetulundusühingute ja<br />

Sihtasutuste Liidu liikmena leiame kindlasti<br />

võimalused, kuidas üheskoos teiste vabaühingutega<br />

nendes valdkondades õppida<br />

üksteise parimatest praktikatest ja areneda.<br />

Need on meie eesmärgid tulevasteks aastateks<br />

Eestis ja üleilmselt. <strong>Vegan</strong>itena saame<br />

kõik isiklikult panustada sellesse, et võimalikult<br />

paljud meie ümber kuuleksid veganlusest<br />

ning saaksid meilt vajadusel tuge<br />

veganlusse liikumisel ja veganeluviisi juures<br />

püsimisel. See on hindamatu töö ja ma<br />

soovin kõigile veganitele kannatlikku meelt,<br />

avatud südant ja püsivust. Olen kindel, et<br />

kõige raskem ongi jõuda just selle esimese<br />

verstapostini, et 5% Eesti elanikkonnast<br />

oleks veganid. Pärast seda toimuvad muutused<br />

juba oluliselt kiiremini ja valutumalt.<br />

Käärime siis käised üles ja paneme edasi!<br />

Hakka Eesti <strong>Vegan</strong> Seltsi püsitoetajaks (www.<br />

vegan.ee/toeta) ja loo üleilmseid muutusi strateegiliselt.<br />

<strong>2017</strong> <strong>sügis</strong> VEGAN 49

arvamus<br />

KAS LOOMADE KODUSTAMINE<br />

PÕHJUSTAS INIMESTELE<br />

VÄGIVALLA SÕLTUVUSE?<br />

― Liisa-Indra Pajuste―<br />

Kust on pärit inimesel soov omada, piirata ja<br />

vangistada teist olendit? Mis pidi inimesega<br />

juhtuma, et ta muutus tuimaks teise valule?<br />

Kas harjumine vägivallaga sai alguse siis,<br />

kui inimene õppis elusolendideid karjatama,<br />

hakkas koormama Maad ja tapma loomi,<br />

samal ajal endale samasugust piiravat keskkonda<br />

ehitades ja liigikaaslasi orjastades?<br />

Miks meil on vägivald, miks ei suuda me<br />

teise elusolendiga ennast samastada ja käitume<br />

loomade, Maa ja inimestega uskumatult<br />

julmalt? Loen, kuidas suur osa ookeani<br />

põhjast on kaetud plastpudiga, kuidas vihmametsad<br />

on kaduv nähtus, kuidas keskmine<br />

temperatuur on tõusujoones ja inimeste<br />

tervis vastupidiselt languses. Mõtled küll, et<br />

ei suru midagi kellelegi peale, aga no tõesti!<br />

Kaua võib lollust välja kannatada!<br />

KAS INIMESE OLEMUSSE<br />

KUULUB KISKJA LOOMUS?<br />

On levinud arvamus, et oleme kõige vähem<br />

inimesed siis, kui anname järele oma primitiivsele<br />

loomsele olemusele. Minu meelest<br />

pole miski tõest kaugemal. Loomad tapavad,<br />

et jääda ellu ning seda ei anna võrrelda<br />

vägivallaga inimkonnas. Modernsed industriaalühiskonna<br />

inimesed on ajaloo vägivaldseimad<br />

loomad.<br />

Kui endine Ameerika president Barack Obama<br />

sai Nobeli rahupreemia, ütles ta, et sõda<br />

algas esimese inimesega, samas tuntud vägivalla-<br />

ja sõjauurija Brian Ferguson ütleb, et<br />

sõda on midagi, mida sa pead õppima. Me<br />

ei sünni tahtega minna sõtta, ka mitte kiskja<br />

instinktiga või vajadusega teist tappa, see<br />

tuleb kaasa meie ühiskonna ja sotsiaalsusega,<br />

seda õpitakse. Ferguson on leidnud<br />

oma uuringutes, et piirkondades, kus võeti<br />

kasutusele laialdane loomapidamine, tõusid<br />

peatselt ka vägivaldsed konfliktid.<br />

Vägivallaga harjumine teeb tuimaks, sundi-<br />

50 VEGAN <strong>sügis</strong> <strong>2017</strong><br />

Liisa-Indra Pajuste koos koera Jackyga<br />

des alla suruma empaatia, teineteise ja iseenda<br />

mõistmise. Mõeldes näiteks lihunike,<br />

kutsikavabrikute pidajate, intensiivpõllumajanduses<br />

loomapidajate või nende peale,<br />

kes räägivad, et see käib täitsa tavalise maaelu<br />

juurde, kui aeg-ajalt jookseb õuel ringi<br />

siga, kõri läbi lõigatud ja ämber kaelas. Nad<br />

kõik suudavad oma töö ja elu ära põhjendada<br />

ning nad kõik vaatavad millestki väga<br />

olulisest mööda – nad ei suuda samastuda.<br />

Valu vältimiseks on nad alateadlikult empaatia<br />

maha surunud. Tõesti, sellised asjad<br />

on toimunud ja on tavaks olnud teatud aegadel,<br />

aga kas need on ka õiged ja vajalikud<br />

tänasel ajal?

arvamus<br />

On huvitav mõtiskleda küsimuste üle, kas<br />

oleme inimkonnana nii traumeeritud, et oleme<br />

muutunud vägivaldseks või on inimestel<br />

ja loomadel vägivaldsus kaasa sündinud?<br />

Erinevatel andmetel on ainuüksi 20. sajandil<br />

inimesed eri viisidel tapnud üle 200 miljoni<br />

teise inimese. See number varieerub erinevates<br />

allikates. Genotsiid, sõjad, piinamine,<br />

orjandus, laste ärakasutamine jne - selliseid<br />

asju ja nii suure mahuliselt mujalt looduses<br />

Oluline on mõista, mis<br />

viib vägivallani. Ja oluline<br />

on ka mõista, mis viib<br />

vägivallast eemale.<br />

ei leia. Paljud teadlased ja uurijad, kes on orjandusega<br />

seonduvaid ajaloolisi materjale<br />

lähemalt uurinud, on jõudnud järeldusele, et<br />

loomade ja inimeste orjastamine on teineteisega<br />

tugevas seoses.<br />

Võib-olla oleme inimkonnana läbi ajaloo lukustanud<br />

endasse nii palju emotsioone ja<br />

keelanud endale mõistmise ning vanad uskumused<br />

hoiavad meid vaimselt pantvangis.<br />

Empaatia tähendab ka valu ära tundmist<br />

ja sellega olemist, enne ei saa muutus tulla.<br />

Inimkond kardab hirmu ja valu, mõistmata,<br />

et ennast hirmu ja valu eest lukustades just<br />

selles ennast hoiamegi.<br />

Isegi, kui oleksime arenenud olema vägivaldsed,<br />

on meil võime otsustada, et me ei<br />

soovi seda teha. Vaba tahe ja võime teha<br />

valikuid on inimeste juures haruldane joon.<br />

Oleme ainsad loomad, kes saavad otsustada,<br />

mida sööme! Kõik teised loomad söövad<br />

liigisiseselt alati ühtemoodi.<br />

LOOMADE ORJASTAMISELE JÄRGNES<br />

INIMESTE ORJASTAMINE<br />

Loomadel on tunded ja nad tajuvad valu.<br />

Tänu Queensi Ülikooli uuringule teame tänaseks,<br />

et isegi vähid, krabid ja teised koorikloomad,<br />

keda on tavaks Aasia restoranides<br />

elusalt keevasse vette visata, tunnevad valu<br />

ja püüavad seda vältida.<br />

Kui suri looduskaitse ala asutaja Lawrence<br />

Anthony, siis kaks karja Lõuna-Aafrika elevante<br />

rändas kaksteist tundi Anthony majani,<br />

et avaldada austust mehele, kes nad<br />

päästis. Kuigi me teame, et liigisiseselt on<br />

elevandid teineteisega emotsionaalsed,<br />

on äärmiselt huvitav tõdeda, et nad loovad<br />

sarnaseid sidemeid ka teiste liikide, näiteks<br />

inimestega.<br />

Ka põllumajandusloomad tunnevad valu,<br />

igatsust, leina ja muid inimestele väga tuttavaid<br />

tundeid. Selles valguses on üsna veider<br />

meenutada Rakvere Lihatööstuse reklaami,<br />

kus siga laudas laulis ja kutsus sealiha sööma<br />

– mäletab keegi seda<br />

kannibalist enesetapjasiga?<br />

Ja see pole veel kõige kummalisem!<br />

Tõeliselt hämmastav<br />

on, et selle reklaami<br />

peale kasvas Rakvere Lihatööstuse<br />

sealiha müük, näidates,<br />

et enamus ei märganud<br />

nina ees olevat jaburat<br />

seost!<br />

Selle põneva asja nimi on karnism. Miks me<br />

sööme sigu, kanname lehmi ja armastame<br />

koeri – küsis Harvardis karnismi kohta doktoritööd<br />

kaitsnud psühholoog Melanie Joy.<br />

Melanie käis paar aastat tagasi Eestis ja<br />

mul õnnestus temaga Banaanisaarele tore<br />

videolugu teha. Üks Melanie nipp välja selgitada,<br />

kas oleme valitsevast uskumusest pimestatud,<br />

on esitada endale kolm küsimust<br />

- kas see on loomulik, vajalik ja tavaline?<br />

Näiteks, kas on loomulik, vajalik ja tavaline<br />

süüa loomi? Et mõista selle väite tobedust<br />

esitame küsimuse uues kontekstis - kas on<br />

loomulik, vajalik ja tavaline süüa hobust,<br />

koera? Ilmselt paljude jaoks on vastus eitav.<br />

Miks on siis loomulik, vajalik ja tavaline<br />

süüa sigu, veiseid, parte kui erinevus nende<br />

loomade vahel on ainult väline?<br />

Oma olemuses suudame kõik tunda empaatiat<br />

ja pöördeline hetk on see, kui ajal, mil<br />

vägivald ja veri on televiisoris meelelahutuse<br />

populaarsed osad, suudame luua seoseid<br />

ja saame järsku aru, mis toimub. Siis ei<br />

saa enam rahuliku südamega pannil veise<br />

kotletti keerata ja samal ajal koera pead silitada.<br />

Me oleme inimkonnana olnud sõltuvuses<br />

julmusest ja täitnud vägivaldseid traditsioone.<br />

Nüüd oskame sellele nime anda<br />

– karnism. On aeg olukorda muuta!<br />

Oluline on mõista, mis viib vägivallani. Ja<br />

oluline on ka mõista, mis viib vägivallast eemale.<br />

<strong>2017</strong> <strong>sügis</strong> VEGAN 51

eetika<br />

Feminiinne valu<br />

Kätlin Kalling―<br />

„Me mõtleme, et loomatööstus<br />

on see, kui inimesed<br />

ekspluateerivad loomi.<br />

Kuid täpsemalt öeldes<br />

on see maskuliinne jõud<br />

ekspluateerimas emasloomi.“<br />

− Will Tuttle, visioonilooja,<br />

koolitaja, kirjanik.<br />

Kas see, kuidas loomatööstus<br />

kohtleb emasloomi, mõjutab<br />

seda, kuidas ühiskonnas koheldakse<br />

naisi?<br />

Meie kultuuris on normaliseeritud massiline<br />

emaste loomade vangistamine, ärakasutamine<br />

ja söögiks tarbimine. Piimatööstuses<br />

on kaks naisi ekspluateerivat praktikat, mis<br />

suruvad alla, väärkohtlevad ja haavavad naiselikku<br />

alget.<br />

Sarnaselt inimestele ei anna lehmad piima<br />

pidevalt, vaid see tekib looduslikult nagu kõikidel<br />

imetajatel − juhul kui on vajadus toita<br />

järglast ehk vasikat. Piimatööstus rutiinselt<br />

väärkohtleb emasloomi seksuaalselt, teisisõnu<br />

viljastab neid korduvalt ja sunniviisiliselt<br />

kasumi tootmise eesmärgil. Teise vägivaldse<br />

praktika käigus eraldatakse vasikas<br />

oma emast peale sündi, mis põhjustab tugevat<br />

leina, ärevust ja stressi mõlemale. Vasikas<br />

jääb ilma oma emast ja lehm emaduse<br />

väljendusest − võimalusest oma vasika eest<br />

hoolitseda.<br />

Emotsionaalselt nördinud ema viljastatakse<br />

vastu tahtmist, et saaks korduda sama ülekohus<br />

nii tema kui vasika suhtes. Ta kogeb<br />

keha ärakasutamist umbes neljal korral oma<br />

elu jooksul. Isane vasikas tapetakse vahetult<br />

peale sündi või peale mõnda elukuud.<br />

Emast vasikat ootab ees sama saatus, mis<br />

emal. Lehm suudab taluda seda füüsilist ja<br />

52 VEGAN <strong>sügis</strong> <strong>2017</strong>

eetika<br />

ühiskonnas<br />

emotsionaalset vägivalda kuni 5. eluaastani,<br />

mil ta kurnatuse tõttu − ehk tootlikkuse<br />

vähenedes − tapamajja saadetakse, kuigi<br />

tema loomulik eluiga võiks olla kuni 25 aastat.<br />

Teadustoimetaja Jonathan Leake kirjutab<br />

raamatus „The Secret Life of Moody Cows“,<br />

et lehmad kogevad tundeid ja emotsioone<br />

väga sarnaselt inimestega. Neil on võime<br />

tunda rõõmu, hirmu, kurbust, viha ning tundetasandil<br />

armastust ja õudust. Lehmad on<br />

väga sotsiaalsed loomad, näiteks loovad<br />

nad elukestvaid sõprussidemeid, oskavad<br />

ülesandeid lahendada. Nende intelligentne<br />

võimekus on võrdne koerte ja kasside omaga.ri.<br />

Krooniliste haiguste ravi väljatöötanud<br />

John A. McDougall kinnitab, et nii tüdrukute<br />

kui ka poiste kiirem seksuaalne küpsemine<br />

on seotud toitumisega, tarbitakse<br />

palju liha, piimatooteid ja liigselt töödeldud<br />

toitu − see tõstab organismi hormonaalset<br />

aktiivsust. Toitumisteadlane Joel Fuhrman<br />

lisab, et varajane teismeiga on seotud ka<br />

ülekaaluga, kuna rasvarakud toodavad östrogeeni<br />

pidevalt juurde. Tunnustatud toitumisnõustaja<br />

Michael Gregeri kodulehelt<br />

selgub, et kui 3−6-aastastele lastele anda<br />

palju loomset toitu (liha, piimatooteid ja<br />

muna), algab nende suguline küpsemine<br />

aasta aega varem kui lastel, kes tarbisid<br />

kriitilistel aastatel palju taimset proteiini.<br />

Iga lisagramm valku nendel aastatel suurendab<br />

17% võrra riski, et puberteet algab<br />

enne 12. eluaastat.<br />

VARAJANE SUGUKÜPSUS<br />

Lehmadele sunnitakse hormoonide ja<br />

ebaloomuliku toidu abil peale enneaegset<br />

rasedust. Will Tuttle võrdleb seda oma<br />

raamatus „The World Peace Diet“ varajase<br />

menstruatsiooniga, mis on osaks saanud<br />

21. sajandi noortele tüdrukutele.<br />

Lääne ühiskonnas hakkavad<br />

pooltel tüdrukutel<br />

arenema rinnad<br />

enne 10. eluaastat ja<br />

esimene menstruatsioon<br />

tekib keskmiselt<br />

12. eluaastal, kuigi 19.<br />

sajandi keskel jäi see<br />

iga vahemikku 16−17<br />

(NHANES). Nii noortel<br />

tüdrukutel pole mentaalset<br />

ega emotsionaalset<br />

valmisolekut<br />

seista silmitsi ebaloomulikult<br />

varajase<br />

sugulise küpsusega,<br />

mis toob endaga kaasa<br />

seksuaalelu, aga ka<br />

teismeea rasedused,<br />

abordid ning füüsilise,<br />

psühholoogilise ja sotsiaalse<br />

stressi.<br />

Naiste õiguste eest<br />

seisja Jean Kilbourne<br />

on öelnud, et kui<br />

me hakkame nägema<br />

inimest või looma<br />

asjana, siis see<br />

on esimene samm<br />

selle suunas, et põhjendada<br />

vägivalda<br />

selle inimese või<br />

looma vastu.<br />

LOOM ON SÖÖMISE JAOKS =<br />

NAINE ON NAUDINGU JAOKS?<br />

Loomakasvatus oma spetsiifiliste elementidega<br />

toidab kaudselt ühiskonda, kus<br />

mehed näevad naisi objektidena, mida on<br />

võimalik kasutada naudingu ja kasumi teenimise<br />

eesmärgil. Meile<br />

õpetatakse käitumismuster,<br />

uskumus, et liha<br />

on midagi loomulikku<br />

ja vajalikku. Loomaõiguslane<br />

Carol J. Adams<br />

toob välja, et tundlik<br />

elusolend on puuduv lüli<br />

selles ahelas − liha on<br />

vaid metafoor surnud<br />

loomast. Looma keha on<br />

objektistatud, nii nagu<br />

ka naise keha. Raamatus<br />

„The Sexual Politics<br />

of Meat“ selgitab ta, et<br />

liha sümboliseerib patriarhaalset<br />

kontrolli loomade<br />

ja seega ka naiste<br />

üle.<br />

Naiste õiguste eest seisja<br />

Jean Kilbourne on öelnud,<br />

et kui me hakkame<br />

nägema inimest või looma<br />

asjana, siis see on esimene samm selle<br />

suunas, et põhjendada vägivalda selle ini-<br />

<strong>2017</strong> <strong>sügis</strong> VEGAN 53

eetika<br />

mese või looma vastu.<br />

Emasloomi allasuruvate praktikate aktsepteerimine<br />

suurtööstuse ja valdava osa<br />

ühiskonnaliikmete poolt lõhub püha naiselikkust.<br />

Nii nagu on aktsepteeritud loomade<br />

väärkohtlemine suurtööstuses, on aktsepteeritud<br />

ja legaliseeritud pornograafia. Pornograafias<br />

on enamasti meespool domineeriv<br />

ja võimutsev, samal ajal kui naine on<br />

alandlik ja alluv. Psühhoterapeut Mary Anne<br />

Layden uuris porno ja vägivalla seoseid<br />

ning selgus, et isegi vägivallatu pornograafia<br />

vaatamine suunab mehi aktsepteerima<br />

naiste vastu suunatud füüsilist ja verbaalset<br />

vägivalda.<br />

Mehelikud omadused on naistest olulisemad<br />

ja rohkem hinnatud, seda peegeldab<br />

kõige lihtsamini kõnekeel. Näiteks naisi<br />

peetakse nõrkadeks ja saamatuteks, mida<br />

väljendab see, et nõrku mehi nimetatakse<br />

alandavalt pussy’deks, samas kui julgetele<br />

väljakutsetele vastuastuvate meeste kohta<br />

öeldakse he has balls. Noori väga ilusaid<br />

naisi kutsutakse tšikkideks, mis võrdleb neid<br />

kanadega, keda peetakse väheoluliseks ja<br />

ebaintelligentseks. Samuti on levinud termin<br />

pihv, mis viitab sellele, et naiste ja liha<br />

kui objekti vahel on tugevad seosed.<br />

NAISELIK VALU<br />

SAAB OSAKS KA MEESTELE<br />

Naiseliku poole pealt haiget saanud ühiskonnas<br />

on domineeriv konkurents, mitte<br />

koostöö, selle juhtivaks tundeks on eraldatus,<br />

mis vähendab meie tundlikkust ehk<br />

kaastunnet loomade ja üksteise suhtes.<br />

Paljud mehed kardavad päris lähedust, intiimsust,<br />

tõelise enda näitamist. Neil puudub<br />

kontakt enda emotsioonitasandiga, mis<br />

peegeldub selles, et naisi ei suudeta mõista<br />

ja toetada. Austamata naiselikku alget iseendas<br />

ja partneris, kaugenevad partnerid<br />

teineteisest ja puudub võime üksteist sügaval<br />

tasandil austada ja armastada. Need<br />

mehed on kogenud valu naiste poolt, näiteks<br />

reetmist või mahajätmist. Valu, mis on<br />

jäänud vabastamata, andestamata, on kasvanud<br />

vihaks naiste vastu.<br />

Inimestel on aeg mõista, kui oluline on lähedus<br />

ja toetus sõprus-, partnerlus- ja peresuhetes.<br />

Tõeliselt üksteise eludest huvitumine,<br />

üksteise jaoks olemasolemine<br />

peegeldab ühiskonda, kus naiselikud kvaliteedid<br />

on hinnatud ja hoitud.<br />

TAIMNE VALIK VABASTAB NAISED,<br />

TERVENDADES KA MEHI<br />

Taimne toidulaud on olulisim samm, mida<br />

saab teha naine, kes soovib elada vabas ja<br />

võrdväärses ühiskonnas. Mees, kes soovib<br />

ühenduda enda hoolivama poolega ja hakata<br />

nägema naisi puhtalt tasandilt, julgeb<br />

valida taimset toitu. Taimse toidu kaudu on<br />

võimalik ehitada ühiskonda, kus iga päevaga<br />

kasvavad väärtused, nagu õiglus, lahkus,<br />

austus, hoolimine nii loomade kui naiste<br />

vastu.<br />

Radboudi ja Tilburgi ülikoolide teadlased<br />

tõestasid, et lihasööjad mõtlevad rohkem<br />

läbi domineerimise ja hierarhia. Traditsiooniliselt<br />

näitab lihasööja oma valikuga<br />

staatust, asetades end teistest kõrgemale.<br />

Ebakindlad inimesed tunnevad ennast<br />

psühholoogiliselt paremini, kui nad söövad<br />

liha.<br />

Ühiskonnas on kasvamas enesekindlate<br />

meeste osakaal, kes ei pea staatuse ja<br />

domineerimise näitamiseks liha tarbima.<br />

Kasvamas on naiste osakaal, kes julgevad<br />

valida taimset toitu ega allu ühiskonna tungivale<br />

soovile valmistada meestele liha.<br />

Järjest enam saab võimalikuks maailm, kus<br />

toit ei defineeri enam inimese staatust.<br />

Väärtushinnangud on ümber kujunemas,<br />

kuna aina rohkem inimesi julgeb välja tulla<br />

oma mugavustsoonist ning hakata nägema<br />

loomsete toodete taga elusaid olendeid, kes<br />

väärivad armastust ja hoolt sama palju kui<br />

koduloomad.<br />

Inimkond seisab teelahkmel, et tõusta kõrgemale<br />

ignorantsuse libedast teest ja toetada<br />

läbi taimsete toiduvalikute ühiskonna<br />

liikumist reaalsuse suunas, kus naised on<br />

hoitud ja väärtustatud. Lõpetades valu ja<br />

kannatuse toitmise, saab hakata voolama<br />

austus elu pühaduse vastu. Iga teadliku veganiga<br />

saab naiselikkus juurde väge ja tuge,<br />

äratades meis kõigis eksisteerivat soojust,<br />

armastust ja mõistmist.<br />

54 VEGAN <strong>sügis</strong> <strong>2017</strong>

pere<br />

LEVITA SÕNUMIT JA<br />

TOETA MEIE TEGEVUST<br />

LOOMADE KAITSEKS!<br />

Ostusoovist palume teada anda<br />

www.facebook.com/loomadenimel sõnumi või<br />

meili teel info@loomadenimel.ee<br />

Loomade Nimel Toetusselts MTÜ<br />

SEB a/a EE291010220206182220<br />

<strong>2017</strong> <strong>sügis</strong> VEGAN 55<br />

SEB a/a EE291010220206182220

tervis<br />

KALTSIUM JA<br />

Milleks meile kaltsium?<br />

florian biesinger ―<br />

Peaaegu kogu kehas leiduv kaltsium on talletatud luudes ja<br />

hammastes, vaid umbes 1% asub veres ja teistes kudedes.<br />

Kuna ka väikesed muutused vere kaltsiumisisalduses võivad<br />

osutuda eluohtlikuks, hoiab keha kaltsiumi hulga veres rangetes<br />

ja kitsastes piirides, kasutades selleks vajadusel luudes talletatud<br />

kaltsiumivaru. Sel põhjusel ei saa vereproovi põhjal otsustada, kas<br />

tarbitavad kaltsiumikogused on luude tervise jaoks piisavad.<br />

Kaltsium on erandlik toitaine, sest kaltsiumivaene<br />

toidusedel ei tekita ägedaid toitainedefitsiidist<br />

tulenevaid tervisehädasid. Samas<br />

võib see pikas perspektiivis põhjustada<br />

osteopeeniat ehk luuvähesust ning tõsta<br />

osteoporoosi ja luumurdude riski.<br />

Osteoporoos on väga levinud haigus. Hinnanguliselt<br />

on üle 50-aastase naise eluaegne<br />

risk osteoporoosist tingitud luumurruks<br />

50%, sama vanal mehel aga 20%. Eestis on<br />

kolmandikul üle 60-aastastest naistest ja<br />

pooltel üle 70-aastastest naistest osteoporoos.<br />

See on ka põhjus, miks kaltsiumist räägitakse<br />

enamasti just luude tervise kontekstis.<br />

Riiklikud toidusoovitused, haridussüsteem<br />

ja aktiivne piimatootjate reklaamitegevus<br />

on loonud paljude inimeste jaoks tugeva<br />

seose: luud = kaltsium = (lehma)piim.<br />

KAS KALTSIUMI SAAMISEKS<br />

PEAB LEHMAPIIMA JOOMA?<br />

Piimatoodete tarbimise hädavajalikkus on<br />

meil nii universaalselt ja tingimusteta aktsepteeritud,<br />

et isegi „Eesti keele seletavas<br />

sõnaraamatus“ on sõna asendamatu selgitamiseks<br />

kasutatud näidet „Piim on asendamatu<br />

toiduaine“. Tegelikkuses muidugi ei<br />

ole asendamatuid toiduaineid: meil on toidust<br />

vaja saada hoopis toitaineid, nagu vitamiinid,<br />

mineraalained jne. Ainsaks erandiks<br />

on vesi, kuid sedagi vaid põhjusel, et vesi on<br />

samaaegselt nii toiduaine kui ka asendamatu<br />

toitaine.<br />

Arvestades seda, et piim on imetajate vastsündinutele<br />

mõeldud toit, mida ema toodab<br />

oma lapsele, saab inimeste kogu elu kestev<br />

piimatarbimise harjumus hoopis uue varjundi.<br />

Lisaks:<br />

• Maal elavast umbes viiest tuhandest<br />

imetajaliigist on inimesed ainsad, kes<br />

jätkavad piima tarbimist pärast imikuea<br />

lõppu. Seega paljude inimeste jaoks ei<br />

toimu kogu elu jooksul sisulist piimast<br />

võõrutamist – rinnapiim asendatakse<br />

udarapiimaga ehk oma ema piima asendab<br />

teise liigi emade piim.<br />

• Inimesed on ainus imetajaliik, kes regulaarselt<br />

tarbib teise liigi vastsündinutele<br />

mõeldud toitu.<br />

• Looduses ei ole tavaks, et tarbitakse<br />

last ootava ema piima, sest enne uut<br />

rasedust eelmine laps reeglina võõrutatakse.<br />

Piimatootmises kasutatavad<br />

lehmad on aga suurema osa oma elust<br />

samaaegselt nii tiined kui ka lüpstavad.<br />

See aga tähendab, et piima jõuavad ka<br />

rasedusaegsed hormoonid, mis mõjutavad<br />

inimeste tervist.<br />

• Inimeste võime pärast imikuiga piima<br />

56 VEGAN <strong>sügis</strong> <strong>2017</strong>

tervis<br />

LUUDE TERVIS<br />

<strong>2017</strong> <strong>sügis</strong> VEGAN 57

tervis<br />

tarbida on inimkonna ajaloos suhteliselt<br />

hiljutine kohastumine ja omane ka<br />

vaid teatud inimgruppidele. Umbes 75%<br />

maailma rahvastikust kaotab pärast<br />

esimesi eluaastaid võime toota laktaasi<br />

− ensüümi, mida on vaja piimasuhkru<br />

ehk laktoosi seedimiseks. Laktaasi puudulikkust<br />

ehk laktoositalumatust peetakse<br />

meil häireks või haiguseks, kuigi<br />

maailma inimeste enamuse jaoks ja<br />

evolutsiooniliselt on tegemist normaalse<br />

arenguga. Seega oleks õigem rääkida<br />

laktaasipüsivusest, kui eriskummalisest<br />

nähtusest.<br />

• Väitel, et tugevate luude saamiseks<br />

ja luumurdude vältimiseks tuleb juua<br />

piima, ei ole teaduslikku alust. Suured<br />

uuringud ja uuringute metaanalüüsid<br />

on järjepidevalt näidanud, et piimatarbimine<br />

ei vähenda luumurdude esinemist.<br />

Veelgi enam, hiljutises rohkem kui 100<br />

000 inimest hõlmanud Rootsi uuringust<br />

selgus, et suurem piimatarbimine<br />

oli seotud suurema suremusriskiga nii<br />

meestel kui naistel ja lisaks suurema<br />

luumurdude riskiga naistel.<br />

Niisiis, lisaks sellele, et inimestel puudub<br />

bioloogiline vajadus pärast rinnapiimast<br />

võõrutamist hakata tarbima teise imetajaliigi<br />

piima, ei ole meil ka luude tervise jaoks<br />

vaja piima tarbida.<br />

TAIMSED KALTSIUMIALLIKAD<br />

Kaltsiumit leidub suuremal või vähemal<br />

määral kõigis toiduainetes. Söögist soolestiku<br />

kaudu vereringesse jõudva kaltsiumi<br />

kogus sõltub nii toidu kaltsiumisisaldusest<br />

kui ka kaltsiumi omastamisest. Kuigi teatud<br />

suure oksalaatide sisaldusega köögiviljades<br />

(spinat, lehtpeet ja rabarber) olev kaltsium<br />

on organismile suuresti kättesaamatu,<br />

on nimetatud köögiviljad siiski erandiks.<br />

Näiteks on paljude roheliste köögiviljade<br />

kaltsiumi biosaadavus 40−60%, tahhiinil ja<br />

ubadel umbes 20%. Kaltsiumiga rikastatud<br />

toiduainetest on kaltsium hästi omastatav<br />

– näiteks tofu ja sojapiima kaltsiumist<br />

omastub 30−32%, mis on sarnane lehmapiima<br />

kaltsiumi biosaadavusele.<br />

Kaltsiumi soovituslike koguste määramisel<br />

on eelduseks võetud, et valdavalt imendub<br />

umbes 30% kogu söögis sisalduvast kaltsiumist.<br />

Mitmekülgne taimne toidusedel,<br />

milles on esindatud kaltsiumiallikaid erinevatest<br />

toidugruppidest, tagab ka piisava<br />

kaltsiumi biosaadavuse. Samas on oluline<br />

tarbida piisavas koguses kaltsiumit. Eesti<br />

riiklikes toitumissoovitustes on 10–30-aastastel<br />

soovituslikuks kaltsiumikoguseks<br />

900 mg ja üle 30-aastastel 800 mg päevas.<br />

Suurima kaltsiumisisaldusega toiduainetest<br />

annab ülevaate tabel eelmisel lehel.<br />

Nagu näha, on veganitel lihtne sellist kogust<br />

saada, kui teada häid allikaid ja neid regulaarselt<br />

süüa. Neil, kellel on kahtlusi küllaldase<br />

kaltsiumi saamisega, võib abiks olla<br />

umbes 300 mg lisatarbimine toidulisandist.<br />

KALTSIUM JA LUUDE TERVIS<br />

Piisav kaltsiumi saamine on luude tervise<br />

jaoks vajalik, kuid mitte ainus oluline komponent.<br />

Luude heaolu sõltub ka alljärgnevast.<br />

• Ole kehaliselt aktiivne. Parimad on tegevused,<br />

mis koormavad luid. Luude<br />

koormamine annab kehale signaali, et<br />

neid tuleb muuta tugevamaks ja tihedamaks.<br />

Treeninguga kaasnev lihaste<br />

tugevnemine ja lihaskoordinatsiooni<br />

paranemine aitavad vältida kukkumisi.<br />

• Tarbi piisavalt D-vitamiini, sest see aitab<br />

kaltsiumit paremini omastada. Suvel<br />

piisab mõõdukast päevitamisest, muul<br />

osal aastast on parimaks allikaks D-vitamiini<br />

lisandid.<br />

• Valgud on vajalikud luude ehitamiseks,<br />

kuid ka kaltsiumi paremaks omastamiseks.<br />

Söö vähemalt kolm portsjonit<br />

kaunviljatoite päevas. Portsjoni suuruseks<br />

on pool tassi keedetud ube, läätsi,<br />

herneid, kikerherneid, tofut või tempeh’t,<br />

1 tass sojapiima, ¼ tassi maapähkleid,<br />

2 spl maapähklivõid.<br />

• Puu- ja köögiviljad sisaldavad ühendeid,<br />

mis toetavad luude tervist.<br />

• B12-vitamiini madalat taset seostatakse<br />

kehvema luude tervisega vanemas<br />

eas. Samas piisav B12 saamine usaldusväärsetest<br />

allikatest (B12 toidulisandid<br />

või B12-ga rikastatud toiduained)<br />

on oluline igas eluetapis.<br />

• Alkoholiga liialdamine on seotud madalama<br />

luude tihedusega ja tõstab kukkumiste<br />

riski :-)<br />

58 VEGAN <strong>sügis</strong> <strong>2017</strong>

Iga Bräim tomatis, banaanileiva või<br />

"tuunikala" võileiva ostult annetab Biomenu<br />

5% toote hinnast Eesti <strong>Vegan</strong> Seltsile.<br />

- vegan<br />

- mahe<br />

- säilitusainetevaba<br />

- suhkruvaba<br />

Leiad meid:<br />

- Tallinna ja Tartu Kaubamajas<br />

- Solarises<br />

- Viimsi ja Pärnu Delices<br />

- Comarketi kauplustes<br />

- Mahemarketis

AJALUGU<br />

Kristina-Marie Luite<br />

6.november 1990<br />

ETV televaataja<br />

Valter Toomsalu<br />

kogutud fotol.<br />

90ndate alguses<br />

tärkas Eestis taas<br />

taimetoitlaste<br />

liikumine<br />

― marimai kesküla―<br />

Kui Taimetoitlaste ühing asutati Eestis juba 1924. aastal,<br />

siis Nõukogude okupatsiooni aegu organisatsiooni tegevus<br />

soikus täielikult. Leidus veel vaid üksikud entusiaste, kes<br />

julgesid tol ajal selles valdkonnas soovitusi jagada.<br />

Taimetoitluse ideede leviku uus algus oli<br />

1984. aastal, kui tööd alustas klubi Tervis,<br />

esialgu küll Tallinnas, kuid liikumine levis<br />

ka mujale Eestis. Klubi pidas loenguid tervislikust<br />

toitumisest, liikumisest, karastamisest,<br />

samuti veeteraapiast, ravimtaimede<br />

kasutamisest, joogast jms. Populaarsed<br />

olid klubi tervisepäevad, mida organiseeriti<br />

kolm, neli korda aastas. Neil üritustel peeti<br />

ettekandeid, anti praktilist nõu ja mis kokkutulnuile<br />

eriti meeldis — pakuti raviteesid,<br />

toorsalateid jms. Siis proovis nii mõnigi külaline<br />

esimest korda taimetoitu.<br />

AJALEHT JA KOOL<br />

Klubi loengutest ja koosolemistest kasvasid<br />

välja aktivistid, kes leidsid igaüks<br />

oma suuna. Nii hakkas toimetama klubi<br />

president Peeter Liiv alates 1990. aastast<br />

ajalehte Päikesetuul, milles avaldatud ma-<br />

60 VEGAN <strong>sügis</strong> <strong>2017</strong>

ajalugu<br />

litada, õpiti tundma ja korjama loodusest<br />

ravimtaimi, valmistati ise taimetoite jms.<br />

Noarootsi Tervisliku Eluviisi Kool oli registreeritud<br />

Haridusministeeriumis. Kooli õppurite<br />

arv kasvas jõudsalt: kui ettevalmistaval<br />

perioodil 1878.—1988. aastal käis neid suve<br />

jooksul 20—30, siis 80ndate lõpus 90ndate<br />

alguses oli neid juba 150 ringis.<br />

EESTI<br />

TAIMETOITLASTE SELTS<br />

Ka Poolas sündinud, kuid 1939. aastal emaga<br />

Eestisse tulnud Kristina-Marie Luite oli<br />

aktiivne Tervise klubis osaleja. Temal tekkis<br />

idee taasluua Eesti Taimetoitlaste Selts. Ja<br />

seda olukorras, kus kogu Nõukogude Liidus<br />

polnud eeskuju leida, kus vabariigi üldsusel<br />

oli vaid ähmane ettekujutus taimetoitlusest<br />

ning sellesse suhtuti negatiivselt või irooniaga.<br />

Ometi sai mõte, mis tekkis Kristina-Mariele<br />

lugedes esperantokeelset ajakirja Esperantista<br />

Vegetarano, 1988. aastal teoks.<br />

Taimetoitlaste Seltsi plakati<br />

kujundus 90ndadest.<br />

Taimetoitlaste Seltsi liikmekaardid.<br />

terjalid käsitlesid tervise ja vaimuelu erinevaid<br />

aspekte. Klubi liige Aime Sügis koos<br />

abikaasa Anatol Sügisega rajasid 1989.<br />

aastal Noarootsi Tervisliku Eluviisi Kooli.<br />

See asus nende isiklikus maakodus Österby<br />

külas Nelase talus ja inimesed sõitsid sinna<br />

üheks nädalaks tervislikke eluviise õppima.<br />

Kursuslane sai ülevaate, kuidas aiasaadusi<br />

looduspäraselt kasvatada, talvevarusid säi-<br />

Kristina-Marie kirjutas esmakordselt 1991.<br />

aastal välja antud ajalehe Eesti Vegetaarlane<br />

esiknumbri eessõnas: „Samas ajakirjas<br />

(peab silmas Esperantista Vegetaranot) pajatas<br />

üks artikkel, kuidas Lääne-Saksamaal<br />

kasvab söögikohti nagu seeni ja taimetoitlaste<br />

üha laienevast liikumisest. Tekkis<br />

soov rajada ka Eestisse midagi samalaadset.<br />

Pöördusin Peeter Liivi poole palvega<br />

aidata luua taimetoitlaste selts. Peeter oli<br />

lahkelt nõus. Asusime kohe põhikirja koostamisele<br />

ning taimetoitlaste taasühendamine,<br />

seekord Tallinnas, sai teoks 17. aprillil<br />

1988. Alguses oli 66 liiget. Kohe asusin<br />

kaupluseruumide otsingutele, millised ka<br />

leidsin Kauba tänava majas nr 30. Selles<br />

ruumis oligi kaubeldud enne stagna-aega.<br />

Tuli aastate jooksul lagunenud maja remontida.<br />

Seitsme kuu jooksul saime liikmete<br />

abiga lõpuks ruumi töökorda seatud ning 6.<br />

märtsil 1989 avas kauplus Vegataris uksed,<br />

et jällegi ostjaid vastu võtta. Kaupluse juures<br />

asub köök. See ruum on saanud paljude<br />

uute salatiretseptide koduks. Nüüd juba<br />

kahe aasta möödudes võime julgelt kokku<br />

panna taimetoitlaste aastase menüü.<br />

Kahe aasta jooksul on meie pere kasvanud<br />

1000-liikmeliseks. Osakonnad on Tartus,<br />

Pärnus, Viljandis, Rakveres ja Jõhvis. Meie<br />

selts on Euroopa Taimetoitlaste Ühingu liige.<br />

1990. aastal 17.—24. aprillini toimus Üle-<br />

<strong>2017</strong> <strong>sügis</strong> VEGAN 61

ajalugu<br />

maailmne 29-s taimetoitlaste kongress Tel<br />

Avivis, millest meie seltsi liige Vladimir Neeme<br />

osa võttis. Sama aasta septembrikuus<br />

osalesime Londonis taimetoitlaste nõupidamisel.<br />

Selle aasta 4.—5. mail toimub meie<br />

I Rahvusvaheline Kongress Tallinnas.“<br />

Lisaks poele avas Kristina-Marie ka Tallinnas<br />

Uus tänav 22 taimetoidurestorani<br />

<strong>Vegan</strong>, kus pakuti toorsalateid, -mahlu,<br />

idandatud toite ja raviteesid. Aktiivne naine<br />

andis välja ka mitu raamatut, nende hulgas<br />

„Tervistav menüü“ ja „Tagasipöördumine<br />

taevase Isa toidu juurde“.<br />

PUUDUSTEST HOOLIMATA<br />

OSATI NÄHA TULEMUSI<br />

1990. aastal külastas Euroopa Taimetoitlaste<br />

Ühingu esindaja Richard Whitehead<br />

Ida-Euroopa riike, nende hulgas ka Eestit<br />

ja kirjutas hiljem, et neis maades pole taimetoitlus<br />

väärtustatud ei inimeste, veelgi<br />

vähem valitsuse tasemel. Probleemiks ei olnud<br />

alternatiivtoodete kättesaadavus, sest<br />

sellistest asjadest veel ei unistatudki. Tollaste<br />

taimetoitlaste muredeks olid hoopis,<br />

et poest polnud alati võimalik osta juur- ja<br />

puuvilja, värskelt valmistatud salateid, taimetoitu<br />

pakkuvaid söögikohti oli mõni üksik<br />

jms. Seetõttu oli ühe 90ndate taimetoitlase<br />

laud täis üllatavate lahendusega toite. Näiteks<br />

1991. aasta suvel korraldas Eesti-lnglise<br />

Selts seminar-laagri teemal „Tervislik<br />

nädalalõpp“, kuhu tulid inglise filoloogid<br />

ja õpetajad kuulama kolme päeva jooksul<br />

loenguid tervisliku elulaadi probleemidest.<br />

Laagris pakuti taimetoitude hulgas leidus<br />

idandatud nisu ja rukist, kaerahelvestest ja<br />

nõgese-õunakompotist kokku segatud müslit,<br />

salatit porgandi pealsetest jms.<br />

Ent kõikidest raskustest ja vajakajäämistest<br />

hoolimata tunti heameelt tehtud edusammudest.<br />

Laienesid rahvusvahelised<br />

kontaktid — 1991. aastast alates kuulusid<br />

Eesti taimetoitlased Euroopa Taimetoitlaste<br />

Ühingu koosseisu. Eriti aktiivselt toetasid<br />

nende liikumist hollandlased, kes 1991. aasta<br />

lõpus ametlikult „adopteerisid“ Eesti Taimetoitlaste<br />

Seltsi. Rõõmustati ka selle üle,<br />

et 1992. aasta seisuga õppis Tartu Ülikooli<br />

arstiteaduskonnas kuus (!) taimetoitlast.<br />

Eesti Taimetoitlaste Seltsil oli hiilge aegadel<br />

1500 liiget. Siiski lõpetas selts 90ndate keskel<br />

tegevuse, seda suuresti majanduslike<br />

raskuste tõttu.<br />

Ühendust peeti seltsi erinevate osakondade vahel kirja ja telegrammi teel.<br />

62 VEGAN <strong>sügis</strong> <strong>2017</strong>

eisikiri<br />

<strong>Vegan</strong>i<br />

seiklused<br />

Kaplinnas<br />

― Kadri Aavik―<br />

64 VEGAN <strong>sügis</strong> <strong>2017</strong>

eisikiri<br />

S<br />

eminari tunniajane lõunavaheaeg<br />

oli ideaalne võimalus külastada<br />

taas 11 aastat tagasi koduseks<br />

saanud Kaplinna multietnilist hipsterpiirkonda<br />

nimega Observatory (kaplinlaste<br />

hulgas tuntud kui Obz), kuhu oli<br />

HappyCow andmetel vahepeal tekkinud<br />

paar uut taimetoidukohta. Google Mapsi<br />

järgi oli vegankohvik Plant vaid 15-minutise<br />

jalutuskäigu kaugusel. Peatänavale jõudes<br />

polnud enam vaja kaarti vaadata – 2005.<br />

aastal Kaplinnas elades oli see kant väga<br />

koduseks saanud. Pea iga tänav ja nurgake<br />

tundus tuttav ja üsna samasugune kui tollal.<br />

Lõunale minnes tekitas minus eriti suurt<br />

elevust mõte, et tee peale jääb minu endine<br />

elukoht. Keerates Milton Roadile, seisingi<br />

juba tuttava maja ees. Peale kohustuslikku<br />

“11 aastat hiljem” fotot, mõtted mälestustes<br />

ja LAV-i päikeselist kevadet nautides, suundusin<br />

kodutänavat pidi Planti poole.<br />

“Anna telefon siia!” käratas äkitselt minu<br />

ette ilmunud varateismeline poisike. Temast<br />

10 meetri kaugusel seisid muidu inimtühjal<br />

tänaval tema kaaslased – kaks sama vana<br />

ning üks veidi vanem poiss. Ärkasin justkui<br />

unest. Sellistes olukordades ei ole aega<br />

mõelda. Reageerisin instinktiivselt ning tagantjärgi<br />

mõeldes ootamatult. Karjatasin nii<br />

kõvasti, kui suutsin, astusin tema suunas<br />

järsu sammu ning seejärel spurtisin. Viimati<br />

sai 100 meetrit aja peale joostud keskkoolis,<br />

kuid kahtlustan, et minu tollane rekordaeg<br />

sai nüüd ületatud. Peatusin rahvarikkal<br />

Lower Main Roadi nurgal ja vaatasin tagasi.<br />

Vargapoisid olid kadunud. Minu paremas<br />

käes rippus endiselt telefonina paistnud väike<br />

kaamera.<br />

Planti jõudsin kätevärinal, näljatunne oli<br />

äkitselt kadunud. Tellitud kaneelirull oleks<br />

mõnel teisel päeval suurema maitseelamuse<br />

pakkunud. Tagantjärgi tarkusena meenus<br />

tollase üürikodu majaperenaise Ielhaami<br />

soovitus just meie tänava idapoolset<br />

otsa vältida. Tõepoolest, mäletan, et tollal<br />

läksin Obzi keskusesse alati teist, rahvarohkemat<br />

ja turvalisemat tänavat mööda.<br />

Lion’s Head’i otsas.<br />

Ma ei taha, et minu Kaplinna-kogemust defineeriks<br />

see hirmutav vahejuhtum (mis küll<br />

siiski minu jaoks õnnelikult lõppes) ega kõrge<br />

koht maailma riikide kuritegevuse edetabelis.<br />

Vaatamata sellele on Kaplinn ja selle<br />

<strong>2017</strong> <strong>sügis</strong> VEGAN 65

eisikiri<br />

ümbruskond üks ilusamaid ja põnevamaid<br />

kohti, kuhu ma kunagi sattunud olen. Ja<br />

minu jaoks isiklikult ka maailmapilti muutev.<br />

Minu ajalugu Kaplinnaga ulatub kaugemale<br />

kui 2016. aasta novembris tööasjus Mother<br />

Citys viibitud kümme päeva. 2005. aastal<br />

töötasin neli kuud vabatahtlikuna Kaplinna<br />

slummis nimega Khayelitsha, kus juhendasin<br />

Esangweni keskkooli õpilasi kooli uudiskirja<br />

koostamisel, veebilehtede kujundamisel<br />

ja fotograafias. Olen edaspidi sellele<br />

kogemusele ja selle tähendusele oma elus<br />

palju mõelnud. LAV-is elamine ja töötamine<br />

tekitas ja arendas minus huvi teiste kultuuride<br />

ning rassi- ja soosuhete vastu ühiskonnas.<br />

Täna tean sotsioloogina, et LAV-i ajalugu<br />

ja ühiskond on üks parimaid kontekste<br />

sotsiaalse ebavõrdsuse mõistmiseks.<br />

Tegelikult seostan ka oma veganiks hakkamist<br />

Kaplinnaga. 2005. aastal LAV-i minnes<br />

olin juba aastaid olnud taimetoitlane.<br />

Kuna töö Esangweni koolis oli pingeline,<br />

tööpäevad pikad ja trennitegemise võimalust<br />

polnud, sõin stressi maandamiseks<br />

palju piimašokolaadi. Tundsin, et see ei olnud<br />

hea ei minu tervisele ega kehakaalule.<br />

Ma ei suuda tagantjärgi täpselt tuvastada,<br />

millised olid tollal minu teised ajendid, kuid<br />

mäletan, et võtsin Kaplinnas vastu otsuse,<br />

et tagasi Eestisse jõudes hakkan veganiks.<br />

Tegelikult ei teadnud ma siis veel veganlusest<br />

eriti midagi ning olin alles kaugel<br />

ka veganluse eetiliste tahkude mõistmisest.<br />

Mulle meenub vestlus ühe õpetajaga<br />

Esangweni keskkoolist. Tuli välja, et ka tema<br />

on taimetoitlane. Mainisin talle, et tahaksin<br />

varsti hakata veganiks ja ta ütles mulle, et<br />

tal on sama plaan! Mäletan sellel hetkel kogetud<br />

äratundmisrõõmu. Üks tollane hirm<br />

ja eelarvamus, et erinevatest kultuuridest<br />

pärit, erineva kogemuse ja nahavärviga inimestel<br />

pole palju ühist, sai Khayelitshas<br />

töötades ületatud. Kahetsen, et olin tol ajal<br />

nii häbelik, et ei julgenud küsida selle õpetaja<br />

kontaktandmeid, ja olen ka tema nime<br />

unustanud.<br />

Nende varasemate kogemuste valguses oli<br />

2016. aasta novembris taas LAV-i minek<br />

minu jaoks väga tähendusrikas. Oli huvitav<br />

tunnetada, kuidas ma kogen samu kohti 11<br />

aastat hiljem, teistel asjaoludel LAV-is viibides<br />

ning nüüd koos elukaaslase Luke’iga.<br />

Kuna tegu seekord üsnagi lühikese tööreisiga,<br />

oli meie vaba aeg piiratud, kuid saime<br />

siiski võimaluse mõned päevad Kaplinnaga<br />

lähemalt tutvuda.<br />

Kaplinn on looduslikult üks ilusamaid ja huvitavamaid<br />

paiku, kus olen kunagi käinud.<br />

Geograafiliselt domineerivad linna vaatepilti<br />

hiiglaslik Laudmägi (Table Mountain), rohelusega<br />

kaetud küngas Signal Hill ja sellega<br />

ühenduses olev kõrgusse pürgiv kaljunukk<br />

nimega Lion’s Head (see, kas mägi on lõvi<br />

pea kujuga, on vaieldav), mille ümber laiub<br />

linn. Kõik need mäed on turistide ja ka kohalike<br />

seas populaarsed ronimispaigad, kust<br />

avaneb õhtuti muljetavaldav päikeseloojang.<br />

Signal Hill on tegelikult palju suurem,<br />

kui kaugelt paistab. Seda kogesime ühel<br />

tuulisel hilisõhtul, kui päikseloojangul peale<br />

tunniajast edukalt lõppenud Luke’i prillide<br />

otsingut mäel, olime sunnitud tegema läbi<br />

kottpimeda metsa mõnekilomeetrise jalgsimatka<br />

ööbimiskohta.<br />

Elanikke on Kaplinnas üle 3,7 miljoni, kui<br />

arvestada ka äärelinnu ja slumme. LAV-is<br />

1991. aastani valitsenud apartheidi laastav<br />

mõju kestab tänaseni ning Nelson Mandela<br />

unistus − apartheidijärgne Vikerkaareriik<br />

(Rainbow Nation), kus erineva nahavärviga<br />

inimesed sõbralikult ja võrdselt koos elavad<br />

− on endiselt veel suuresti kujutelm.<br />

Näiteks väljendub apartheidi taak rassipõhises<br />

ruumilises eraldatuses ja suures majanduslikus<br />

ebavõrdsuses: Kaplinna kõige<br />

ihaldusväärsemad paigad on endiselt valgenahalise<br />

vähemuse käes, kellest paljud<br />

elavad luksuslikes majades, kogukondades,<br />

mis on sageli ümbritsetud kõrgete turvaaedadega.<br />

Kõigest 10-minutise autosõidu<br />

kaugusel aga laiuvad slummid – Cape Flats,<br />

Nyanga, Khayelitsha jt, mida asustab tumedanahaline<br />

elanikkond. Paljude slummielanike<br />

kodudeks on hurtsikud ning neil puudub<br />

jooksev vesi ja kanalisatsioon. LAV-i ja<br />

Kaplinna keerulise ning vägivaldse ajaloo<br />

mõistmiseks soovitan külastada muuseumi<br />

District Six, mis räägib samanimelisest piirkonnast<br />

Kaplinna südames, kust apartheidi<br />

režiim 1970. aastatel sunniviisiliselt üle 60<br />

000 tumedanahalise elaniku eemaldas, et<br />

ihaldatud maatükk valgete kasutusse võtta.<br />

LAV-i ajalugu ja sealne keelte ja kultuuride<br />

paljusus on mõjutanud riigi kaasaegset<br />

ühiskonda, muuhulgas seda, mida inimesed<br />

söövad. Liha grillimise traditsioon on au<br />

sees ja seda pea kõikide etniliste gruppide<br />

seas. Seetõttu pole LAV ega ka selle kõige<br />

külastatavam linn Kaplinn just veganparadiisid.<br />

<strong>Vegan</strong>ite populatsiooni kohta LAV-is<br />

ja Kaplinnas puudub statistika, kuid toidupoodide<br />

kesise vegantoodete valiku järgi ot-<br />

66 VEGAN <strong>sügis</strong> <strong>2017</strong>

Retsept Lõuna-Aafrika Vabariigist<br />

CHAKALAKA<br />

JA<br />

MEALIE PAP<br />

Chakalaka ja sellega sageli koos söödav mealie<br />

pap on odav, lihtsalt valmistatav ja populaarne<br />

LAV-ist pärit tomatine oapada, mis on üldjuhul<br />

täiesti vegan. Mealie pap on lihtsalt kohalik nimi<br />

polentapudrule, mida süüakse ka hommikusöögiks.

Mealie pap<br />

Koostis<br />

200 ml polentat<br />

800 ml vett<br />

maitsestamiseks soola<br />

Valmistamine<br />

Aja väikses potis vesi keema, lisa sool ja polenta. Kuumuta<br />

pidevalt segades madalal tulel umbes 10 minutit.<br />

Vajadusel lisa vahepeal pisut vett.<br />

Seejärel keera kuumus kinni ja lase polental kaane all<br />

veel umbes 10 minutit seista. Valminud polenta on pehme,<br />

kuid sellel peaks olema siiski pisut tekstuuri.<br />

Chakalaka<br />

Koostis<br />

1 tl taimeõli<br />

1 sibul<br />

2 küüslauguküünt<br />

väike jupp ingverit (u 1cm 3 )<br />

1 spl karripulbrit<br />

1 roheline paprika<br />

1 punane paprika<br />

4 porgandit<br />

2 tl tomatipastat<br />

400 g konserv purustatud tomateid<br />

400-530 g ube tomatikastmes (nt Salvesti<br />

aedoad tomatikastmes)<br />

maitsestamiseks soola, tüümiani, suitsupaprika pulbrit<br />

soovi korral tšillit<br />

Valmistamine<br />

Haki sibul, küüslauk ja ingver. Koori ja riivi porgandid.<br />

Tükelda paprikad. Lisa potti õli, prae sibulat ja küüslauku<br />

paar minutit. Lisa karripulber ja sega läbi. Lisa tomatipasta,<br />

ingver, riivitud porgandid ja purustatud tomatid.<br />

Sega läbi ja kuumuta madalal tulel kaane all, seni kuni<br />

porgand ja paprika on enamvähem pehmed. Lisa maitseained<br />

(soovi korral ka tšilli) ja oakonserv. Kuumuta<br />

veel mõni minut, eemalda tulelt ja lase enne serveerimist<br />

maitsetel kaane all veel mõni minut seguneda.

Retsept Kesk-Ameerikast<br />

SEENE-HAKKSOJA<br />

STROGANOV<br />

19. sajandil Venemaalt pärinev retsept on tuntud<br />

üle maa. Retsepti nime päritolu kohta on palju<br />

teooriaid, kuid suure tõenäosusega on nimi<br />

tulnud ühelt Stroganovi pere liikmelt. Võimalik,<br />

et Odessas jõukal järjel elanud Aleksander<br />

Grigorievitš Stroganovi või diplomaat krahv Pavel<br />

Stroganovi järgi.

Koostis<br />

1 kuubik seenepuljongit<br />

1 tass toasooja vett<br />

¼ tassi India pähkleid<br />

1 spl maitsepärmi<br />

poole sidruni mahl<br />

1 spl õli<br />

12 šampinjoni või muud meelepärast<br />

seent<br />

pool<br />

keskmise suurusega sibulat<br />

1 suur küüslaugu küüs<br />

¼ tassi kuiva valget veini<br />

veidi<br />

soola<br />

2 tassi kuivatatud sojahakkmassi<br />

Valmistamine<br />

Pane puljongikuubik, vesi, India pähklid, maitsepärm<br />

ja sidrunimahl blenderisse ning blenderda kuni segu<br />

on ühtlaselt kreemjas. Prae seened pannil õliga, kuni<br />

seened on pruunid. Lisa pannile hakitud sibul, küüslauk<br />

ning prae, kuni sibul on kuldpruun ja pehme. Lisa<br />

pannile sojahakkmass ja vein ning prae. Kui kogu vedelik<br />

on pannilt kadunud, lisa blenderdatud segu pannile<br />

ning kuumuta, kuni kaste muutub kreemjaks. Kui<br />

segu jääb liiga paks, võid lisada veidi vett. Lisa maitse<br />

järgi soola ning serveeri näiteks koos oma lemmik<br />

pastaga. Sobib väga hästi ka riisiga.

SOOLASEENE-<br />

RIISISALAT<br />

Kes ei teaks soolaseenesalatit? Aus pidulauatoit,<br />

mida sobib niisama haugata kui ka leiva peal<br />

serveerida. Mina olen saanud ka riisiga tehtud<br />

varianti ning seetõttu otsustasin seekord riisi<br />

kasutada. Ole siin salatis ainult soolaga ettevaatlik<br />

- maitsestamine sõltub sellest, kui soolased<br />

soolaseened salatis on. Ehk siis alguses võid pigem<br />

vähem soola lisada. Ilusat kuldset <strong>sügis</strong>t ja<br />

― Sandra Vungi, www.taimetoit.ee―

Koostis<br />

250 g soolaseeni<br />

250 g pikateralist riisi (keetmata)<br />

220 g kooritud päevalilleseemneid<br />

480 ml vett<br />

2 ½ sl õunaäädikat<br />

1 kuhjaga tl musta soola või natuke tavalist soola<br />

pool<br />

keskmist sibulat<br />

2 suuremat marineeritud kurki<br />

½ tl<br />

purustatud musta pipart<br />

2 tl küüslaugusoola<br />

1 tl Dijon’i sinepit<br />

Valmistamine<br />

Kõigepealt loputa soolaseened ja leota neid tunnike<br />

(soovi korral) ja loputa korraks veel. Keeda riis pehmeks,<br />

aga mitte pudruks. Kurna, loputa külma veega<br />

ja kurna korralikult. Jäta praegu riis kõrvale. Kui sul<br />

pole väga võimas kannmikser (alla 700 W), siis leota<br />

päevalilleseemneid paar tundi või keeda 15 minutit ja<br />

kurna. Võimsa kannmikseriga jäta see protsess vahele<br />

ja lisa päevalilleseemned kohe kannmikserisse<br />

koos vee, õunaäädika ja musta soolaga. Purusta, kuni<br />

tekib ühtlane kreemjas kaste. Haki sibul, kurk ja soolaseened<br />

väikesteks kuubikuteks ning sega riisiga läbi.<br />

Lisa ka päevalilleseemnekaste, pipar, küüslaugusool<br />

ja sinep. Sega kõik korralikult läbi, maitse, lisa vajadusel<br />

soola ning jäta salat külmkappi paariks tunniks<br />

maitsestuma.

HAPUKAPSASUPP<br />

PRAETUD<br />

SEITANIGA<br />

Hapukapsas on hea A-, C-, K- ja B-vitamiinide<br />

ning paljude mineraalainete allikas. Tänu<br />

hapendamisele on need ained organismile<br />

kergemini omastatavad kui toorest kapsast.<br />

Jahedamate ilmade saabudes on üks mõnus<br />

tummine hapukapsasupp kosutavaks<br />

kehakinnituseks.

Koostis<br />

1 spl õli<br />

200 g õhukesi seitani viile<br />

1 selleri vars<br />

1 keskmine sibul<br />

2 keskmist porgandit<br />

3 keskmist kartulit<br />

¼ tassi<br />

odrakruupe<br />

2-3 tassi hapukapsast<br />

2 l vett<br />

2 kuubikut aedviljapuljongit<br />

1 purk valgeid ube<br />

1 loorberileht<br />

maitse järgi soola<br />

Valmistamine<br />

Pane paksu põhjaga potti õli ja kuumuta. Lisa sinna<br />

õhukesed seitaniviilud ning prae, kuni need on krõbedad.<br />

Tõsta viilud majapidamispaberile nõrguma.<br />

Pane potti peeneks hakitud seller ja sibul ning prae,<br />

kuni need on kuldpruunid ja pehmed. Lisa riivitud või<br />

õhukesteks viiludeks lõigatud porgand, umbes sentimeetri<br />

paksusteks kuubikuteks lõigatud kartul ja odrakruup.<br />

Vala peale vesi ja lisa puljongikuubikud. Kuumuta<br />

keemiseni, seejärel keera kuumus väiksemaks<br />

ning lase veel 15 minutit keeda. Lisa hapukapsas, pool<br />

praetud seitaniviiludest, kurnatud ning pestud valged<br />

oad ja loorberileht. Keeda umbes 10 minutit või kuni<br />

kartulid on pehmed.<br />

Maitsesta vajadusel soolaga. Serveerides raputa peale<br />

allesjäänud seitaniviile.

KARAMELLI-<br />

KOMPVEK<br />

Kodused karamellikommid on iga magusasõbra<br />

unistus. Kellele meeldib soolase ja magusa<br />

kooslus, võib kompvekkidele peale raputada natuke

Koostis<br />

1 purk kookospiima<br />

½ tassi pruuni suhkrut<br />

2 spl veganvõid (nt tumesinine Keiju)<br />

¼ tassi heledat suhkrusiirupit (või agaavesiirupit)<br />

½ tl<br />

vaniljeekstrakti<br />

½ tl<br />

värskelt pressitud sidrunimahla<br />

Valmistamine<br />

Pane koostisosad (va vaniljeekstrakt ja sidrunimahl) pannile<br />

ja sulata keskmisel kuumusel. Kui segu on hakanud keema,<br />

lõpeta segamine ja lase segul keeda, kuni see muutub paksemaks.<br />

Mõõda segu temperatuuri köögitermomeetriga. Segu<br />

peaks saavutama 120-135 kraadise temperatuuri. See võtab<br />

natuke aega, nii et ole kannatlik. Kui kannatlikust ei jätku, võid<br />

segu ka enne 120 kraadi saavutamist tulelt eemaldada, nt<br />

peale 115 kraadi saavutamist. Sellisel juhul jäävad kommid<br />

pehmemad ning sulavamad, kuid maitse sellest ei muutu.<br />

Kui aga ootad 120 kraadini, siis ole valmis segu kiiresti tulelt<br />

eemaldama, sest peale 120 kraadi tõuseb temperatuur kiiresti<br />

ning segu võib põhja kõrbeda.<br />

Eemalda segu tulelt ning sega hulka sidrunimahl ja vaniljeekstrakt.<br />

Vala segu näiteks küpsetuspaberiga kaetud madalale<br />

ahjuplaadile ning lase toatemperatuuril 10 minutit jahtuda.<br />

Seejärel aseta see külmkappi 10-20 minutiks (jälgi, et<br />

segu ei muutuks liiga tahkeks). Kui segu on kummitaoliseks<br />

muutunud, lõika see kääride või noaga endale meelepärase<br />

suurusega kuubikuteks. Lõika küpsetuspaberist väikesed ruudud<br />

ning mähi kommid nendesse. Hoia kompveke külmikus.

KRÄSUPEA<br />

KOOK<br />

Lapsepõlve lemmikkook Kräsupea ei vaja ilmselt<br />

lähemat tutvustust. Pole vist inimest, kes ei<br />

teaks, kui kreemine, ideaalse magusa ja hapuka<br />

vahekorraga see kook on. Siin kohal jääb üle ainult<br />

― kadri aavik, www.veganmaailm.ee―

Koostis<br />

u 200 ml taimeõli<br />

paar tassi jahu<br />

u 1 tass suhkrut<br />

näpuotsatäis jahvatatud muskaatpähklit<br />

pool<br />

banaani<br />

½ tl<br />

vanillisuhkrut<br />

1 tl küpsetuspulbrit<br />

2 tl kakaopulbrit<br />

3 spl sojapiima<br />

100 g tumedat šokolaadi<br />

2 tl tuhksuhkrut<br />

500 g maitsestamata veganjogurtit<br />

nt Alpro<br />

Valmistamine<br />

Valmista taigen. Kuumuta õli, kuid ära lase keema.<br />

Pane kaussi suhkur, jahu, küpsetuspulber, muskaatpähkel.<br />

Sega kuivained ja lisa segule kuumutatud õli.<br />

Sõtku kätega ühtlaseks taignaks. Jaga taigen pooleks<br />

ning lisa poolele taignale kakaopulbrit ning sõtku,<br />

kuni saad ühtlaselt pruuni taigna. Suru see ühtlaselt<br />

ümmarguse 20 cm diameetriga koogivormi põhja.<br />

Lisa teisele taigna osale pool banaani ning vajadusel<br />

veel veidi jahu. Sõtku ühtlaseks. Rulli taignarulliga<br />

peeneks, u 0,5 cm kõrguseks pinnaks (kuju pole oluline)<br />

ning aseta ahjuplaadile. Pane pruun koogipõhi ja<br />

hele tainas ahju küpsema 180 kraadi juurde ning küpseta<br />

kuni need on muutunud veidi krõbedaks ja hele<br />

taigen veidi kuldseks. Võta ahjust välja ning lase jahtuda.<br />

Purusta sõrmede vahel hele taigen (ei pea olema<br />

väga peen puru) ning sega poole maitsestamata<br />

jogurtiga, lisades ka veidi vanillisuhkrut. Tõsta segu<br />

lusikaga pruuni koogipõhja peale ning laota ühtlaselt<br />

laiali. Kalla segule peale ülejäänud pool maitsestamata<br />

jogurtist ja silu ühtlaseks.<br />

Valmista šokolaadivaap. Sulata tume šokolaad ning<br />

lisa sellele veidi tuhksuhkrut, mõned supilusikatäied<br />

sojapiima, veidi taimeõli ja kakaopulbrit. Sega hoolega.<br />

Laota kuum ja vedel šokolaadivaap ühtlaselt koogitäidisele.<br />

Pane kook külmkappi ja lase enne serveerimist<br />

vähemalt paar tundi seista. Maitseb hästi ka<br />

järgmisel päeval.

TARHUN EHK<br />

ESTRAGONI<br />

LIMONAAD<br />

Tarhun on Gruusiast pärit gaseeritud karastusjook,<br />

mis kunagi oli populaarne jook. Tänaseks on seda<br />

jooki juba kaubanduses tunduvalt vähem märgata,<br />

seetõttu ongi vast kõige lihtsam seda ise kodus<br />

valmistada. Lisaks saab kodus valmistades oma<br />

maitse järgi koostist timmida.

Estragoni siirup<br />

Koostis<br />

1 kl suhkrut<br />

½ kl<br />

vett<br />

1/8 tl söögisoodat<br />

10 g värskeid estragoni lehti<br />

Valmistamine<br />

Pane panni vesi ja suhkur ning pidevalt segades lase<br />

segul keema tõusta. Lisa söögisooda, estragon ning<br />

keeda umbes minut. Eemalda segu pliidilt ja lase jahtuda.<br />

Blenderda segu blenderis, kuni saad ühtlase massi.<br />

Kurna segu läbi peenekiulise kanga, et eemaldada tahked<br />

osad ning hoiusta segu külmikus.<br />

Tarhun<br />

Koostis<br />

Estragoni siirupit<br />

Gaseeritud vett<br />

Rohelist toituvärvi (valikuline)<br />

Jääd<br />

Valmistamine<br />

Sega siirupti veega vahekorras 1:3. Lisa jääd ja soovi<br />

korral natuke toiduvärvi. Serveeri koheselt.

Kas oled tüdinud kuulmast, et taimedel on tunded? Kas iga kord kui sult küsitakse, kust oma<br />

valgud saad, tunned silmatõmblust? Ole mureta, nüüd võid sa need ebamugavad vestlused<br />

muuta lõbusaks ja kaasahaaravaks mänguks – veganbingoks!<br />

Juhised:<br />

Lehe pöördel on 96 lauset ja mõtet, mida öeldakse kõige sagedamini loomade tarbimise<br />

õigustamiseks. Nr 97,98, 99 ja 100 saad soovi korral ise täita.<br />

Siit alt leiad <strong>Vegan</strong>bingo väljad. Vali alustuseks üks mänguväli ja täida see numbritega<br />

1-97 (kui kirjutasid juurde, siis 1-100). Numbrid võid valida peast või näiteks välja loosida.<br />

Kui numbrid paigas, jääb üle vaid vestlustes osaleda ja oodata, kuni vastaspool neid<br />

lauseid või mõtteid kasutab. Kriipsuta maha number, mille kohast lauset kuulsid. Kui kõik<br />

laused, mis mänguväljale märgitud, on täis, oled võitnud!<br />

Mängu võid välja rebida ja näiteks külmkapi uksele või kas või WC seinale riputada.

1. Inimene on ju toiduahela tipus<br />

2. Kust sa oma valgu saad?<br />

3. Kui me pole loodud liha sööma, siis miks see nii<br />

hästi maitseb?<br />

4. Aga lõvid tapavad ka ju sebrasid<br />

5. Taimedel on ka tunded<br />

6. Sa tapad putukaid, kui sa kõnnid<br />

7. Eks see on igaühe isiklik valik<br />

8. Liha söömine on loomulik<br />

9. Kõike tuleb süüa mõõdukalt<br />

10. Kõik peavad ju lõpuks surema<br />

11. Jeesus sõi kala<br />

12. Dalai Lama sööb ka liha<br />

13. Loomad vallutavad planeedi, kui me neid ei söö<br />

14. Elad ju ainult korra, elus peavad mingid rõõmud<br />

ka olema<br />

15. <strong>Vegan</strong>id on liiga ekstreemsed<br />

16. Ära ütle, mida mina peaks tegema<br />

17. Me oleme teinud seda aegade algusest saati<br />

18. Aga ussid söövad meie keha, kui me sureme.<br />

Miks nemad seda teha võivad?<br />

19. Lehmad on lollid<br />

20. Sa ei saa päästa kõiki loomi<br />

21. Sa ei saa päästa maailma<br />

22. Kust sa B12-vitamiini saad?<br />

23. Ei saa ju terve päeva ainult taimi süüa<br />

24. Me ei suuda seedida muru<br />

25. Loomad ongi aretatud tarbimiseks<br />

26. Soja on geneetiliselt muundatud<br />

27. Meil pole piisavalt ruumi, et kõigile aedvilju toota<br />

28. Kust sa omega-3 saad?<br />

29. Kui sa oleksid üksikul saarel, siis sa ju tapaksid<br />

looma, et ellu jääda?<br />

30. Me oleme kiskjad, vaata neid hambaid!<br />

31. Ma olen tofu vastu allergiline<br />

32. Kui sa ajaksid sea autoga alla, kas siis oleks ok<br />

teda süüa?<br />

33. Me oleme loomad ja loomad söövad loomi<br />

34. Loomad ei jää looduses ellu, nende lahti laskmine<br />

on julm<br />

35. Kalad ei ole loomad<br />

36. Sa ei ole vegan! Sa neelad putukaid alla kui jalgrattaga<br />

sõidad.<br />

37. <strong>Vegan</strong>id söövad kogu loomade toidu ära<br />

38. Taimed tunnevad valu<br />

39. Aga nälgivad lapsed Aafrikas?<br />

40. Aga lapsorjad Hiinas?<br />

41. Sinu sülearvutis on keskkonnale ohtlikud aineid<br />

ja seda sa ju kasutad.<br />

42. Kas su püksirihm on vegan? Aga su rahakott?<br />

43. Me teeme loomadele teene, keegi ei taha ju elada<br />

sellistes tingimustes<br />

44. Mõrva definitsioon ei puuduta loomi vaid ainult<br />

inimesi, seega on kõik õige<br />

45. Ma tean, et sul on õigus, aga mulle nii meeldib liha<br />

46. Loomad sööksid meid, kui nad saaksid<br />

47. Ma ei suudaks lihast kunagi loobuda<br />

48. <strong>Vegan</strong>iks hakkamine ei muuda midagi<br />

49. Ma söön liha/piima/mune väga vähe, peaaegu<br />

mitte üldse<br />

50. Ma tean, ma tean, aga sellele pole vaja mõelda<br />

(seoses loomade pidamistingimustega)<br />

51. Elu ja surma olukorras mina jääksin ellu, sest suudan<br />

süüa ka inimesi<br />

52. Lapsed ei tohi linde visata kividega aga nende<br />

laskmine relvast on igati õigustatud<br />

53. Me täname loomi, enne kui me neid sööma hakkame,<br />

seega me austame neid<br />

54. Ma olen tänulik ohverduse eest, mille loom mulle<br />

teinud on<br />

55. Inimlikult surmamine on ok<br />

56. See on evolutsioon<br />

57. Tänu lihale arenes meie aju<br />

58. Aga eskimod? Nemad nälgiksid ju kui liha ei sööks<br />

59. <strong>Vegan</strong>id on nõrgad<br />

60. <strong>Vegan</strong>id on alati väsinud<br />

61. <strong>Vegan</strong>id peeretavad rohkem<br />

62. Sul on nõrgad luud<br />

63. Mida sa siis sööd, muru?<br />

64. Hitler oli taimetoitlane<br />

65. Sa tapad taimi<br />

66. Miks sa hoolid loomadest aga vihkad inimesi<br />

67. <strong>Vegan</strong>lus on usuhullus<br />

68. <strong>Vegan</strong>id söövad jänese toitu<br />

69. Tofu on vastik<br />

70. Ma proovisin korra olla vegan, aga ma tundsin ennast<br />

nii nõrgalt<br />

71. Mida sa teed talvel, kui taimed ei kasva?<br />

72. Ma parem söön liha ja olen õnnelik, kui söön muru<br />

ja olen depressioonis.<br />

73. Sa oled vegan. Tore! Seda rohkem mulle jääb<br />

74. Loomad on õnnelikud farmides<br />

75. Kui lehma ei lüpsta, siis ta udarad plahvatavad<br />

76. Kas sa tahad ühte? Oih, ma unustasin, sa ei saa<br />

seda süüa.<br />

77. <strong>Vegan</strong>id surevad ka kunagi<br />

78. Ma ei saaks olla vegan, ma tahan maitsta KÕIKE<br />

79. Ma ei suudaks kunagi loobuda juustust<br />

80. Ma olen täielikult loomade julma kohtlemise vastu<br />

(samal ajal sööb liha)<br />

81. Kui me jätaksime kõik lehmad ellu, siis toodaksid<br />

nad palju metaani ja mürgitaksid atmosfääri<br />

82. Mida? Gorillad ei söö liha? Ma arvan, et sa eksid<br />

83. Kas sa päästaksid pigem oma õe või lehma?<br />

84. Sa ei saa lihast kasvatada vegantoitumisel<br />

85. <strong>Vegan</strong>id on kondised<br />

86. Osad inimesed peavad sööma liha. Selline on<br />

nende veretüüp (või midagi). See on teadus<br />

87. Mida muud loomadel teha on?<br />

88. Sul on ilmselt raske väljas söömas käia<br />

89. Lapse kasvatamine veganina on lapse väärkohtlemine<br />

90. Loomad ei tunne midagi. Nad uimastatakse enne,<br />

kui neil kõrid läbi lõigatakse.<br />

91. Päästa loomad, söö veganeid. Ha-ha-haaa!<br />

92. Liha peab sööma, et jõudu oleks<br />

93. Ma ei saaks hakata veganiks. Ma proovisin tofut<br />

korra ja mulle ei meeldinud.<br />

94. <strong>Vegan</strong>, veekann, ha-ha-haa!<br />

95. Mmm, peekon...<br />

96. Ma ainult söön humaanselt kasvatatud liha/<br />

muna/piima<br />

97.<br />

98.<br />

99.<br />

100.

eisikiri<br />

Minipingviinid Simon’s Town’i lähedal.<br />

Vaade Signal Hill’ilt Lion’s Headile ja<br />

Table Mountain’i otsale.<br />

Hungry Hervibore’is parimat<br />

BBQ pitsat nautimas.<br />

<strong>2017</strong> <strong>sügis</strong> VEGAN 83

eisikiri<br />

Matk Lion’s Head’i otsa. Taamal Laudmägi.<br />

Paavianid chillimas autokatustel<br />

Hea Lootuse neemel.<br />

84 VEGAN <strong>sügis</strong> <strong>2017</strong><br />

Laudlinaga kaetud Laudmägi.<br />

Laudmäe kohale tihti tekkivad<br />

pilvekihti nimetavad kohalikud<br />

Laudlinaks.

eisikiri<br />

Esimest korda külastas Kadri Kaplinna 2005. aastal. Pildil koos<br />

Esangweni kooli õpilaste ja kaasvabatahtliku Tobiga.<br />

sustades ei tundu veganlus veel väga popp<br />

olevat. Vaid suurematest poodidest leidsime<br />

(ühte-kahte sorti!) taimset piima. Kõige<br />

suuremat elevust tekitas ühest poest leitud<br />

kookospiima baasil tehtud vanilje- ja maapähklimaitseline<br />

õhuline kreem.<br />

Siiski, eelkõige viimaste aastate jooksul on<br />

avatud mitmeid uusi taimetoidukohvikuid.<br />

HappyCow näitab, et linnas ja selle lähiümbruses<br />

on viis vegan-toidukohta ning 17 taimetoidukohta,<br />

mille menüüs on ka mõned<br />

vegantoidud. Tähelepanuväärselt asuvad<br />

need kohad rikaste elurajoonides. Mõtlesin<br />

juba 11 aastat tagasi Kaplinnas elades<br />

ning ka nüüd selle üle, millised võimalused<br />

on slummide mustanahalistel elanikel veganiks<br />

hakata ning üldse värskeid juur- ja<br />

puuvilju tarbida. Tundub, et väga piiratud.<br />

Spetsiaalsete vegantoodete (juustud, vorstid<br />

jne) valik on kesine ning nende hinnad<br />

väga kõrged (nagu kõigi toidukaupade hinnad<br />

üldiselt!). Slummide liivane pinnas,<br />

kust annab otsida isegi puid, on praktiliselt<br />

sobimatu ise toidu kasvatamiseks. Khayelitshas<br />

jalutavad ringi vaid mõned lehmad<br />

ja kitsed, kelle saatuseks on paraku mõne<br />

piduliku sündmuse puhul grillvardasse sattumine.<br />

Khayelitsha tänavaputkadest saab<br />

osta peamiselt krõpse, tänavanurkadel grillitakse<br />

liha ning kohalikel puudub suuresti<br />

juurdepääs värsketele juur- ja puuviljadele.<br />

Kuid positiivse arenguna on Kaplinnas viimasel<br />

ajal hakatud rajama kogukondlikke<br />

aedu, millest mõned asuvad ka slummides.<br />

Kuigi LAV-i kultuuris on liha kesksel kohal,<br />

on just sealsetest slummidest pärit legendaarne<br />

põhitoit, mida süüakse sageli just<br />

hommikuks – toitev, odav ja juhuslikult veganisõbralik<br />

Chakalaka. See on vürtsikas ja<br />

tomatine oapada, mida süüakse traditsioonilise<br />

maisipudruga, mida tuntakse nimedega<br />

pap või mielie pap.<br />

Minul juhtub reisides vahel nii, et kui veedan<br />

paar-kolm päeva mõnes linnas ja avastan<br />

seal esimesel õhtul väga hea vegankoha,<br />

siis söön ka järgmistel päevadel seal ega<br />

otsi uusi kohti, teades, et see on kindla<br />

peale minek. Meie saime sellise kogemuse<br />

veganrestoranis nimega Hungry Herbivore.<br />

Sealne barbeque-pitsa oli julgelt parim vegantoit<br />

Kaplinnas ja üks parimaid pitsasid,<br />

mida kunagi söönud olen. Kõrvale söödud<br />

maguskartuli-friikad andsid ka ülima elamuse.<br />

Kui jääb päevake aega, soovitan tutvuda<br />

Kaplinna lähiümbrusega. Rentisime ööbimiskoha<br />

lähedal olevast autorendist 25<br />

euro eest nende kõige väiksema ja odavama<br />

auto ja sõitsime läbi omapärase loodusega<br />

Cape Peninsula rahvuspargi Hea<br />

Lootuse neemele, mille kõrgetelt tuulistelt<br />

kaljudelt avanesid hingematvad vaated Atlandi<br />

ookeanile. Tee peale jäi minipingviinide<br />

koloonia ja mõned armsad väikelinnad<br />

– näiteks Fish Hoek ja Simon’s Town, mille<br />

peatänavad olid üsna hipsterlikud, kuid veganrevolutsioon<br />

polnud sinna veel jõudnud.<br />

Hea Lootuse neemel vabalt ringi tšillivad,<br />

autokatustel laamendavad ja turistidelt<br />

toitu pätsavad paavianid tegid tuju heaks.<br />

Tagasiteel ei lasknud me ka mäest üles rühkiva<br />

mini-Chevrolet kärssaval mootoril oma<br />

ilusat päeva rikkuda.<br />

<strong>2017</strong> <strong>sügis</strong> VEGAN 85

aiandus<br />

MUGAV JA<br />

VÄHENÕUDLIK<br />

HUGEL-PEENAR<br />

― Therese-Liise Aasma ―<br />

Hugel-kultuurpeenar on mitmest kihist koosnev pikaajaline<br />

kõrgpeenar, mis koosneb pehkinud palkidest,<br />

okstest jm orgaanilisest ainest. Sõna hugelkultur (kuhikkultuur)<br />

pärineb saksa keelest ning kuigi selline<br />

peenrameetod on taluaedades kasutusel olnud juba<br />

sajandeid, tõi selle taas au sisse Austria permakultuuri<br />

pioneeri Sepp Holzer.<br />

Hugel-peenart ei kaevata pärast rajamist kunagi<br />

ning alates teisest aastast ei ole seda ka peaaegu<br />

üldse vaja kasta. Vertikaalne mullapind soojeneb<br />

kiiremini ning pikendab taimede kasvuperioodi ja<br />

loob väikeses aias lisakasvupinna.<br />

Sügis on hugel-peenra rajamiseks parim aeg, sest<br />

pakiliste aiatööde aeg on möödas ning siis, kui<br />

loodus juba vaikselt kõduneb, on materjalid lihtsamini<br />

kättesaadavad. Peenrasse sobib kõik, mis<br />

juba veidikene pehkib või laguneb.<br />

Mis on permakultuur?<br />

Permakultuur ehk jätkuloomine on mitmeid eluvaldkondi<br />

hõlmav mõtteviis, mille põhieesmärk on<br />

luua toimiv loodusega kooskõlas olev süsteem,<br />

mis kataks inimeste peamised vajadused. Taimekasvatuses<br />

püütakse järgida looduses toimuvaid<br />

mustreid ning rajada ja hooldada aeda nii, et ka<br />

pikaajaliselt oleks seal toimiv koostöö erinevate<br />

elementide vahel. Üks olulisemaid aspekte on<br />

mulla eest hoolitsemine ja toitainete ringluses<br />

hoidmine, kuna sellest sõltub taimede kasvamine<br />

elujõulisteks ning maksimaalselt toitvateks.<br />

Peenra kihiline ülesehitus jäljendab<br />

metsa all toimuvat looduslikku<br />

protsessi, kus kõdunevad lehed<br />

ja puit niiskust hoiavad ning<br />

järk-järgult taimedele kasvuks<br />

vajalikke toitaineid vabastavad.<br />

Pehkiv puit imab endasse vett<br />

ning hoiab peenra parajalt niiskena<br />

ka põuasel ajal. Aktiivsed<br />

lagundajad, mulla mikroorganismid,<br />

vastutavad selle eest, et kasvupinnas<br />

püsivalt huumuserikas<br />

oleks ja soe püsiks. Ümbertöötlemisprotsessile<br />

kaasa aitavatele vihmaussidele meeldib niiske ja<br />

orgaanilise aine rikas pinnas ning tänu neile on<br />

mullas rohkem hapnikku. Õhuline pinnas seob paremini<br />

niiskust ja toitaineid ning taimejuurtel on<br />

seal lihtsam kasvada.<br />

Eelised. Kuhikpeenar on üks meetoditest, kuidas<br />

lahjat pinnast jätkusuutlikult viljakamaks muuta.<br />

Kõige töömahukam on hugel-peenra jaoks materjalide<br />

leidmine ja peenra rajamine, kuid arvestades<br />

asjaolu, et mulla viljakus pikemas perspektiivis<br />

paraneb, on tegemist investeeringuga tulevikuks.<br />

Kui kuhik on lagunedes madalamaks vajunud,<br />

saab sinna ka puid ja põõsaid istutada. Peenar<br />

tuleks võimalusel rajada põhja-lõunasuunaliselt,<br />

sest siis on valgustingimused kõige optimaalsemad.<br />

Kaldpind tõmbab ligi ja hoiab soojust ning<br />

tuleks ka kindlaks teha, millisest suunast külm<br />

tuul tihti puhub. Viimast tuleks jälgida eelkõige<br />

õrnemate kultuuride puhul. Lisaks on peenar ise<br />

tänu kõrgusele tuuletõkkeks ning loob aeda soojema<br />

mikrokliima. Peenral võib temperatuur olla<br />

isegi 5−10 °C kõrgem kui maapinnal. Samuti soojeneb<br />

peenar kevadel varem ning püsib <strong>sügis</strong>el<br />

kauem soe, mistõttu on võimalik taimekasvuhooaega<br />

pikendada. Üldiselt tasase maastikuga Eestimaal<br />

ei peaks vist kellelgi ühe uue positiivse pinnavormi<br />

vastu aias midagi olema. Peenra kõrgus<br />

86 VEGAN <strong>sügis</strong> <strong>2017</strong>

aiandus<br />

muudab aiatööd lihtsamaks, kuna kummardamist<br />

jääb oluliselt vähemaks.<br />

MILLISED TAIMED?<br />

Kuhikpeenra puhul on kasulik järgida segaviljeluse<br />

põhimõtteid ning kasvatada peenras põhikultuuride<br />

vahel ka õitsvaid taimi, et tolmeldajatel<br />

ning teistel aiaputukatel pidevalt toitu oleks.<br />

Taimede soojus-, niiskus- ja valgusevajadusi arvesse<br />

võttes tuleks valida erinevatele tasanditele<br />

sobivaid taimi. Poolel, mis jääb veidi varju, tasub<br />

kasvatada neisse tingimustesse sobivaid taimi.<br />

Esimesel aastal võib muld olla veidi kuivem, sest<br />

pehkinud puit ja muu lagunev orgaaniline aine ei<br />

pruugi olla endasse veel piisavalt vett imanud.<br />

Oluline on teada, et maasikaid ja teisi mitmeaastaseid<br />

taimi võiks kuhikpeenral alles teisel aastal<br />

kasvatama hakata, kuna liigne soojus võib tundlikke<br />

juuri kahjustada.<br />

Tuleks meeles pidada, et laguprotsessi käigus<br />

kasutab kõdunev puit ise ära palju lämmastikku,<br />

kuid rajades peenra juba parajalt pehkinud puiduga,<br />

on võimalik selle toimumist vähendada. Seepärast<br />

soovitatakse peenral esimesel aastal kasvatada<br />

üheaastaseid kultuure, mis ei vaja nii palju<br />

lämmastikku, näiteks oad, herned, maapähklid<br />

ja teised liblikõielised või ürdid ja ravimtaimed.<br />

Kui lisada pealmisse kihti piisavalt komposti ja<br />

kasvumulda, tekib peenra algusaastatel vähem<br />

probleeme toitainetepuudusega. Liblikõielised on<br />

kuhikpeenra rajamise esimesel aastal eriti olulise<br />

tähtsusega, kuna seovad õhust lämmastikku ning<br />

viivad selle mulda, kus see siis teistele taimedele<br />

lihtsamini kättesaadav on. See on ettevalmistus<br />

järgmise hooaja taimedele, kes ainult juurte kaudu<br />

mullast toitaineid omastavad.<br />

Materjalid. Permakultuuri meetodid varieeruvad<br />

ning kindlaid reegleid peenra rajamiseks pole.<br />

Igaüks kohandab selle vastavalt oma aia oludele<br />

ning käepärastele vahenditele. Peenemad puud<br />

lagunevad kiiremini ning rajades peenra aluse<br />

suuremate palkidega, on peenra eluiga pikem.<br />

Soovitatav on kasutada väheväärtuslikke pehkinud<br />

oksi, igal juhul mitte toorest okaspuud, mis<br />

laguneb aeglaselt. Kes tahab projekti suuremalt<br />

ette võtta, võib kasvõi kõduneva mahalangenud<br />

<strong>2017</strong> <strong>sügis</strong> VEGAN 87

aiandus<br />

puu maasse kaevata. Parim valik on kask,<br />

lepp, vaher ja viljapuud. Kõdunevad oksad,<br />

kooretükid, põhk, lehed, niidetud muru −<br />

kõik sobivad.<br />

Selleks, et vesirotid ja mutid kuhikpeenrasse<br />

endale uut peakorterit ei rajaks, võib<br />

kõige alla laduda suurematest kividest kihi.<br />

Oluline on ka peenra külgedele jätta ruumi<br />

kraavikese jaoks, kuhu vihma- ja kastmisvesi<br />

külgedelt alla voolab ning peenra maaalust<br />

osa maksimaalselt niisutab.<br />

Peenar võiks olla vähemalt mõõtudega 250<br />

x 150 cm. Optimaalse suuruse määrab juba<br />

aia suurus ning eesmärgid. Suurema peenra<br />

rajamiseks oleks juba väikest koppa tarvis.<br />

Võib rajada ka mitu piklikku või ruudukujulist<br />

peenart või neist hoopiski mõne teise,<br />

huvitavama kujundi luua. Peenra küljed<br />

peaksid olema 45−65-kraadise nurga all,<br />

sest liiga järskudelt seintelt pudeneb muld<br />

alla ning taimedel ei ole seal hea kasvada.<br />

Kõik kihid peaksid olema vähemalt 25 cm<br />

paksused.<br />

Sügisel tehtud hugel-peenar tuleks katta<br />

mitmekordse paberi- või papikihiga, et seal<br />

kevadel kohe umbrohi vohama ei hakkaks.<br />

Valmis peenra keskele võib teha 10 cm laiuse<br />

niisutusvao, et vihma- ja kastmisvesi<br />

kohe külgedelt maha ei valguks. Kui rajada<br />

peenar kevadel, võiks meeles pidada, et<br />

enne kui midagi külvata või istutada, võiks<br />

peenral vähemalt nädala seista ning vajuda<br />

lasta. Kuhik vajub hiljem ka, kuid enam mitte<br />

nii palju kui alguses.<br />

Pärast taimede istutamist ja suuremaks<br />

sirgumist võiks peenra niiskusekao vähendamiseks<br />

põhu, pilliroo või niidetud muruga<br />

multšida. Igal aastal ning vajadusel suvehooaja<br />

vältel võiks peenra komposti- ja<br />

multšikihti uuendada. Olenevalt ehitusviisist<br />

on peenra keskmine eluiga 5−6 aastat,<br />

misjärel tuleb see taas üles ehitada. Kes<br />

tahab teha keerukamat peenart, võib ääre<br />

järelejäänud suurematest okstest kokku<br />

klopsida, laudadest teha või kividest laduda<br />

ning ümber mugavad kõnnirajadki kividest<br />

ehitada.<br />

1. kiht. Kõigepealt tuleks kaevata 25 cm<br />

kuni 1 m sügavune süvend, kuhu sisse tuleb<br />

asetada suuremad oksad ning puu- ja<br />

kooretükid. Kaevik on oluline, sest maasse<br />

maetud orgaaniline materjal kogub ja hoiab<br />

paremini niiskust. Kaevamisel pannakse<br />

eraldi mättad, pindmine viljakas muld ja alumine<br />

mullakiht, sest need saab kuhikpeenra<br />

loomisel ära kasutada.<br />

2. kiht. Kui murumätastega aias midagi<br />

muud teha pole, võib ka need tagurpidi selle<br />

kihi kasvatamisel ära kasutada.<br />

3. kiht. Siia sobivad niidetud muru või kõdunevad<br />

lehed ja väiksemad oksad. Vahepeal<br />

oleks hea kihte alla pressida ehk nende peal<br />

trampida. Suuremad taimejäänused, valmimata<br />

kompost, adru ja kaevamisest üle<br />

jäänud alumiste kihtide muld kasvatavad<br />

järgmise kihi, et veelgi enam erinevaid orgaanilisi<br />

aineid peenrasse tuua.<br />

4. kiht. Pindmine viljakas muld, mis jäi järele<br />

augu kaevamisest, loob ühtlasema aluse<br />

taimede kasvatamiseks.<br />

5. kiht. Viimane kiht luuakse viljaka kasvumulla<br />

ja korralikult lagunenud komposti<br />

segust, et moodustuks sobiv pinnas, kuhu<br />

peagi taimed külvata või kasvama panna.<br />

88 VEGAN <strong>sügis</strong> <strong>2017</strong>

Valides BioBagi<br />

teed teadliku valiku<br />

looduse ja loomade kasuks!<br />

• BioBag on mugav, sest saad<br />

prügi koos kotiga biojäätme<br />

konteinerisse visata.<br />

• Materjal laguneb kiiresti.<br />

Heades tingimustes 10-45<br />

päevaga.<br />

• Laguneb täielikult. Jätmata<br />

alles väiksematki osakest.<br />

• BioBagi spetsiaalne biojäätmete konteiner<br />

on pisike, kerge ja hingav.<br />

• Seda on kerge lauale tõsta ja mugav<br />

köögivilja koori sisse koorida.<br />

• Sellega vabaned haisvast prügikastist, sest<br />

nii kott kui ka konteiner hingavad.<br />

võtad BioBagi, päästad elu!<br />

Kuna BioBagi prügikotid lagunevad looduses täielikult ja<br />

kotist ei säili peale lagunemise protsessi ühtegi mikroplastiku<br />

osakest, saad kindel olla, et vee- ja maismaaloomad ei pea<br />

plastiku pärast kannatama ja enneaegselt surema.<br />

Kõik tooted e-poes<br />

kuni 31. oktoobrini<br />

sooduskoodiga<br />

“VEGAN“<br />

20% soodsamad<br />

www.biobag.ee f /BioBagEstonia

looming<br />

Von Bombi<br />

seinamaaling<br />

Genialistide<br />

Klubis,<br />

19.06.<strong>2017</strong>.<br />

Kuvatõmmis:<br />

Von Bombi<br />

Facebooki leht<br />

Loominguline aktivism<br />

ja<br />

selle erinevad vormid<br />

„Kunst ei asenda head vanamoodsat organiseerimist ja strateegiate kasutamist.<br />

Ometi saab kunst takistada marginaliseeritud indiviidide ja gruppide<br />

kustutamist, julgustada muudatuste tekkimist sotsiaalses ja poliitilises<br />

keskkonnas ja sütitada diskussioone ebaõigluse ja ebavõrdsuse teemadel.”<br />

- Taylor Aldridge ja Jessica Lynn, ARTS.BLACKi kaasasutajad.<br />

― dagmar kase―<br />

Kunst on üks võimsamatest protesti väljendamise<br />

vahenditest ja muutuste ärgitamise<br />

tööriistadest. Aktivistlik kunst on ajaspetsiifiline,<br />

sest see baseerub teatud kultuurilisel,<br />

sotsiaalsel ja poliitilisel ajahetkel, et ellu<br />

kutsuda kindlat positiivset kultuurilist, sotsiaalset<br />

või poliitilist muutust.<br />

Loomingulise aktivismi alla kuuluvad nii<br />

kultuuri tegemine ja loomingu esitamine,<br />

teemade ja esinejate kureerimine kui ka<br />

(kultuuri)ürituste korraldamine (teatrietendused,<br />

performance-esinemised, protestiaktsioonid,<br />

festivalid, kontserdid, konverentsid<br />

jms) ning loengute ja töötubade korraldamine.<br />

Kultuuri tegemise näideteks võivad<br />

olla raamatud, ajakirjad, näidendid, zine’id,<br />

helilooming, näitused, koomiksikunst, kleepekad,<br />

märgid, reklaam, ehted, moekunst,<br />

aksessuaaride disain, toidudisain, grafiti,<br />

tänavakunst ja muralism jpm. Loominguliseks<br />

aktivismiks võib olla ka (veganluse ja<br />

loomaõiguslusega seotud) tätoveeringu(te)<br />

disainimine ja tegemine.<br />

Tegevuste, esemete ja objektide määratlemisel<br />

loomingulise aktivismina on oluline<br />

ühisnimetaja olemasolu: ühiskonnakrii-<br />

90 VEGAN <strong>sügis</strong> <strong>2017</strong>

looming<br />

Mamas Pride Tattoo osalus 2016. aasta projektis „Kanna oma nahka”.<br />

Foto: Mamas Pride Tattoo Facebooki leht<br />

tiliste teemade käsitlemine, teadlikkuse<br />

tõstmine, ruumist ja kohast sõltumatult<br />

toimumine, erinevustele ja nn nähtamatutele<br />

narratiividele ja ka ebapopulaarsetele<br />

teemadele tähelepanu pööramine ja ruumi<br />

andmine. Aktivistlik kunst ei ole eneseväljendus,<br />

vaid kriitiline analüüs, kus kriitika<br />

tähendab küsimuste – kes, kus, millal, miks,<br />

mida, kuidas – esitamist. Loomingulise aktivismi<br />

alus on hoolimine, kus ükskõiksus<br />

ei ole valikuvõimalus ning põhiküsimus on<br />

„Mis on kõige tõhusam, et aidata neid, keda<br />

ma aidata püüan?“.<br />

EFEKTIIVNE AKTIVISM<br />

Efektiivne (loominguline) aktivism on eesmärgipärane<br />

ja mõõdetavad tulemused on<br />

kaardistatud. <strong>Vegan</strong>luse ja loomaõiguslusega<br />

seotud aktivismi puhul on võimalikeks<br />

mõõdikuteks karusnaha kasutamise või<br />

teatud liiki loomkatsete vähenemine, või toidukauplustes<br />

vegan-valikute laienemine.<br />

Helen Klebesadel võtab oma blogis kokku<br />

efektiivse aktivismi põhipunktid, kus edukas<br />

aktivism ...<br />

1. … on orienteeritud reaalsele maailmale<br />

ja kus kriitika on suunatud ühiskonnas üldkehtivatele<br />

kokkulepetele, kriteeriumitele ja<br />

väärtustele.<br />

2. … on orienteeritud protsessile, mitte tootele<br />

või objektile, ja mille eesmärk on esteetika<br />

kaudu mõjutada projektis osalevate<br />

inimeste elusid, mitte ainult eraldiseisvat<br />

publikut. Väärtust ei kanna see, mis on loomingu<br />

rahaline väärtus, ning looming ei ole<br />

ostetav ega müüdav.<br />

3. … toimub tavaliselt avalikus ruumis, mitte<br />

kunstimaailma tavapärastes kohtades,<br />

nagu professionaalsed galeriid või muuseumid.<br />

4. … baseerub kollaboratiivsel teostusel.<br />

Teostaja võib olla igaüks ja ilma kunstihariduseta<br />

ning projektis osalemine ei eelda<br />

loomingulist tausta.<br />

5. … toetub sageli kogemustele ja teadmistele<br />

kunstimaailmast väljastpoolt, mis edendab<br />

publiku- või ühiskonnaosalust. Seeläbi<br />

on publiku eluteed erinevad ja looming puudutab<br />

võimalikult erinevaid inimesi.<br />

<strong>2017</strong> <strong>sügis</strong> VEGAN 91

looming<br />

Valik teksti autori tekstiilkottidest.<br />

Foto: Dagmar Kase<br />

6. … võtab tihti ajutise sekkumisformaadi,<br />

nagu performance, meediaüritus, näitus ja<br />

installatsioon.<br />

7. … kasutab avalikku meediat mitut moodi.<br />

Võimalikeks väljunditeks on zine’id, reklaamtahvlid,<br />

plakatid, reklaamid bussides,<br />

ajalehtede vahelehed ja muud, mis õõnestavad<br />

nende äriformaatide tavapäraseid tähendusi.<br />

Mõned loomingulise vegan- ja/või<br />

loomaõiguslus-aktivismi näited<br />

Eestist ja mujalt<br />

Eestis infot edastavatel ja oma arvamust<br />

avaldavatel aktivistidel on vähem põhjuseid<br />

kui Ecuadori ajakirjanikel, et marssida sõnavabaduse<br />

eest. Eestis ja Eestist kirjutavatel<br />

ajakirjanikel ja blogijatel on vaja vähem<br />

kui Kuuba sõnavõtjatel karta vangistamist<br />

Valik teksti autori rinnamärkides.<br />

Foto: Dagmar Kase<br />

92 VEGAN <strong>sügis</strong> <strong>2017</strong>

looming<br />

Meeleavaldus põllumajandusloomade mälestuseks, 02.10.2015.<br />

Foto: Graham Nicholls<br />

valitsuse poolt. Eestis sotsiaalsest õiglusest<br />

kirjutamisega ei kaasne arreteerimist,<br />

nagu see tõenäoliselt Hiinas juhtub. Kriitiliselt<br />

positsioneerivate telesaadete eetrist<br />

eemaldamine on Eestis ebatõenäolisem kui<br />

Egiptuses. Veel ei ole me seisnud Vabaduse<br />

väljakul kaheksa tundi vaikides, et protesteerida<br />

valitsuse vastu – nagu seda tegi<br />

Erdem Gündüz, Türgi performance-kunstnik,<br />

seistes Istanbuli Taksimi väljakul, et protesteerida<br />

Türgi valitsuse vastu, mis oli vägivaldselt<br />

maha surunud meeleavaldajad<br />

Gezi pargis.<br />

Eestit ühendab Ecuadori, Hiina, Egiptuse,<br />

Türgi ja teiste maailma eri nurkadega see, et<br />

toiduainetööstuses, rõivatööstuses, loomkatsetes<br />

ja meelelahutuses kasutatavate<br />

loomade ehk mitteinimesest persoonide<br />

(ingl non-human person) lood on enamasti<br />

nähtamatud. Aktivistidel on veel pikk tee<br />

minna, aga rõõmu peaks tundma sellest, et<br />

loomaõiguslus on aidanud paljusid loomi,<br />

keda on pekstud, alandatud, kasutatud – nt<br />

paljudes riikides on loomade tsirkuses kasutamine<br />

keelustatud.<br />

Eesti loomaõiguslased on seisnud Raekoja<br />

platsil, et avaldada meelt põllumajandusloomade<br />

mälestuseks. Meeleavaldus toimus 2.<br />

oktoobril 2015. See kuupäev on igal aastal<br />

üleilmne põllumajandusloomade päev, mil<br />

pööratakse tähelepanu miljardite loomade<br />

asjatutele kannatustele ning tapmisele farmides<br />

ning tööstustes.<br />

Eelmise aasta aprillis osales tätoveerimissalong<br />

Mamas Pride Tattoo Eesti karusloomakasvatuste<br />

ebanormaalsetele elutingimustele<br />

ja karusnahatööstuse tarbetusele<br />

tähelepanu juhtivas projektis „Kanna oma<br />

nahka”. Salong disainis ja müüs maikasid ja<br />

T-särke ning tegi rebast kujutavaid tätoveeringuid.<br />

Tulu annetati MTÜ-le Loomus.<br />

Selle aasta juunis tegi seinamaalingu Tartus<br />

asuvasse Genialistide Klubisse stencilehk<br />

šabloonikunsti esindaja Von Bomb.<br />

Maalingu sõnum on “<strong>Vegan</strong> as F*ck”.<br />

Kanada fotograafi Jo-Anne McArthuri jaoks,<br />

kes on ka Eestit külastanud, on fotograafia<br />

kriitiline töövahend, mis võimaldab tal dokumenteerida<br />

erinevates tööstusharudes ja<br />

meelelahutuses kasutatavate loomade kannatusi,<br />

aga ka tähistada loomade rõõmsaid<br />

päästehetki.<br />

Ameerika graafiline disainer ja diskor Jacky<br />

Wasserman asutas aktivismist inspireeri-<br />

<strong>2017</strong> <strong>sügis</strong> VEGAN 93

looming<br />

Rubi Rothi lasteraamatud.<br />

Foto: Rubi Rothi koduleht www.wedonteatanimals.com<br />

Jo-Anne McArthuri raamat „Captive”.<br />

Kuvatõmmis: Jo-Anne McArthuri Facebooki leht<br />

tud rõivabrändi BEETxBEET, mille eesmärk<br />

on teadlikkuse tõstmine meie igapäevaelu<br />

valikutest ning hääle andmine nendele olulistele<br />

teemadele, mis seda vajavad. Oluline<br />

on rõivaste juures ka see, et paljud T-särgid<br />

on valmistatud orgaanilisest puuvillast, osa<br />

rõivaid sisaldavad taaskasutuskiude (ja orgaanilisi<br />

kiude) ning pealetrüki puhul kasutatakse<br />

vegan- ja öko-sõbralikke värve.<br />

Ameerika kirjanik ja illustraator Rubi Roth<br />

loob kaasahaaravaid, ilusaid ja võimsaid<br />

taimetoidul ja veganlusel põhinevaid lasteraamatuid,<br />

sh lastele suunatud (ja ka täiskasvanutele<br />

sobivaid) kokaraamatuid. Rothi<br />

eesmärk on noortele lugejatele tutvustada<br />

veganlust kui kaastundlikku elustiili.<br />

Üheks tuntuimaks loominguliseks vegan-aktivistiks<br />

on Ameerika muusik Moby,<br />

kes on väitnud, et tal muusika ja poliitika<br />

ühendamine ei õnnestu, mistõttu kasutab<br />

ta teisi meediume. Näiteks koostöös Miyun<br />

Parkiga kirjutas Moby raamatu „Gristle:<br />

From Factory Farms to Food Safety (Thinking<br />

Twice About the Meat We Eat)”.<br />

HOOLIVAM MAAILM ON VÕIMALIK<br />

Tulevik on habras, aga usun, et teistsugune,<br />

mitteinimestest persoonide suhtes austavam<br />

ja hoolivam maailm on vōimalik. Minu<br />

usku kinnitavad eelmainitud loomingulised<br />

aktivistid ja liitlased, kes tegutsevad muutuste<br />

nimel.<br />

Moby ja Miyun Parki raamat „Gristle: From Factory Farms to Food<br />

Safety (Thinking Twice About the Meat We Eat)”.<br />

Foto: Amazoni koduleht www.amazon.com<br />

Ajakirja järgmistes numbrites on võimalik<br />

tutvuda erinevate huvipakkuvaimate veganluse<br />

ja loomaõiguslusega seotud loomingulise<br />

aktivismi vormide, nende esindajate ja<br />

edendajatega. Peatse kohtumiseni!<br />

94 VEGAN <strong>sügis</strong> <strong>2017</strong>

disain<br />

KODUMAISED<br />

KARUSNAHAVABAD<br />

MOEDISAINERID<br />

JA POED ÜHISES<br />

PROGRAMMIS<br />

MAAILMA<br />

TIPPUDEGA<br />

― Annika Lepp―<br />

MTÜ Loomus veab Eestis rahvusvahelist programmi,<br />

milles osalevad disainerid, moemajad,<br />

rõivaketid ja kauplused ei tooda ega müü ehtsast<br />

karusnahast tooteid. Aastaga on programmiga liitunud<br />

13 Eesti ettevõtet, kes on ühinenud selliste<br />

tuntud tippbrändide ja kauplusekettidega nagu<br />

Armani, Hugo Boss, Tommy Hilfiger, Calvin Klein,<br />

Stella McCartney, Esprit, Lindex, Etnies, O’Neill ja<br />

teised.<br />

Nii nagu mujal maailmas, näevad ka Eesti moeloojad<br />

ja rõivadisainiga tegelevad ettevõtted, et teadlikkus<br />

tarbijate hulgas kasvab ja inimesed peavad<br />

muuhulgas oluliseks toote looma- ja loodussõbralikkust.<br />

Teadlikku tarbijat ei jäta külmaks<br />

tootmise tagamaad ja kvaliteet. Ettevõtte panus<br />

paremasse maailma, selle eetiline ja sotsiaalne<br />

vastutus ei ole enam popid sõnakõlksud või “ristikesed<br />

seinal”, vaid otsene vajadus ja möödapääsmatus.<br />

Karusnahavaba programmiga “Fur Free<br />

Retailer” liitunud 13 kohalikku ettevõtjat teavad<br />

seda hästi.<br />

Fur Free Retailer programmi haldaja on rahvusvaheline koalitsioon Fur Free Alliance,<br />

mille põhiseisukohaks on, et loomade kasvatamine ja tapmine nende karusnaha<br />

pärast on moraalselt vale. Koalitsioonis on tänase seisuga 40 loomakaitse ja -õiguste<br />

organisatsiooni üle maailma, Hiinast Ameerika Ühendriikideni. Alates 2014. aastast<br />

esindab ühingus Eestit MTÜ loomade eestkoste organisatsioon Loomus.<br />

Soovid liituda Fur Free Retailer<br />

programmiga?<br />

Uuri lisa: www.furfreeretailer.com<br />

Kirjuta info@loomus.ee<br />

96 VEGAN <strong>sügis</strong> <strong>2017</strong>

disain<br />

AUS DESIGN OÜ<br />

Reet Aus on moedisainer, kelle südameasjaks on<br />

moemaailma eetilisemaks muutmine ning taasväärtustava<br />

moekeskkonna arendamine. Väärtustav<br />

taaskasutus ehk upcycling on protsess, mis<br />

võimaldab tootmises tekkivaid jääkmaterjale disaini<br />

abil tagasi tootmisse suunata, vähendades<br />

sellega märgatavalt moetööstuse keskkonnamõju.<br />

www.reetaus.com<br />

<strong>2017</strong> <strong>sügis</strong> VEGAN 97

disain<br />

WÖÖ<br />

WÖÖ on värske Eesti bränd, kelle<br />

jaoks on olulisel kohal looduslikud<br />

materjalid, mugavus, innovatsioon<br />

disainis ja praktilisus. Wöö disain on<br />

lihtne, puhas ja põhjamaiselt minimalistlik.<br />

www.woo-studio.com/brand<br />

98 VEGAN <strong>sügis</strong> <strong>2017</strong>

disain<br />

Kalle HT<br />

KALLE HT disainer on<br />

Kalle Aasamäe, olles<br />

üks vähestest Eesti<br />

moedisaineritest, kes on<br />

spetsialiseerunud meestemoele.<br />

Kalle HT on<br />

meestele, kes väärtustavad<br />

vabadust ja elegantsi.<br />

www.kalleht.com<br />

<strong>2017</strong> <strong>sügis</strong> VEGAN 99

disain<br />

KÄT<br />

KÄT on kaasaegsele naisele<br />

suunatud rõivabränd, mis<br />

lähtub jätkusuutlikust disainist,<br />

põhjamaisest minimalismist<br />

ja retroelementidest.<br />

katdesign.ee<br />

100 VEGAN <strong>sügis</strong> <strong>2017</strong>

Foto: Kristiina Tiimus<br />

disain<br />

Perit Muuga Fashion<br />

Disainer Perit Muuga hindab kõrgelt looduse väge, see on tema jaoks üks olulisemaid inspiratsiooniallikaid.<br />

On ju eestlased põline metsarahvas ja loodust alati pühaks pidanud. Niisamuti<br />

on Muuga loomingusse sisse põimunud hunt, kes on olnud läbi ajaloo eestlastele üheks olulisemaks<br />

loomaks.<br />

www.peritmuuga.com<br />

<strong>2017</strong> <strong>sügis</strong> VEGAN 101

disain<br />

Mari Design<br />

MARI kaubamärgi looja on<br />

moedisainer Marilin Sikkal.<br />

Sikkal loob funktsionaalseid<br />

riideid, millel on mitu<br />

erinevat kandmisvõimalust.<br />

Need on valmistatud naturaalsest<br />

nahasõbralikust<br />

materjalist ja toovad esile<br />

kandja isikupära, jäämata<br />

samas jalgu kiirmoele.<br />

www.mari.ee<br />

102 VEGAN <strong>sügis</strong> <strong>2017</strong>

disain<br />

TUUB<br />

TUUB toodab multifunktsionaalseid<br />

ja lihtsaid rõivaesemeid.<br />

TUUB on õmmeldud innovaatilisest<br />

taastöödeldud kangast.<br />

www.tuub.ee<br />

<strong>2017</strong> <strong>sügis</strong> VEGAN 103

disain<br />

Reval Denim Guild<br />

Reval Denim Guildi ateljee on pühendunud meisterlikkusele<br />

ja innovatsioonile, mis tugineb traditsioonilistele<br />

meetoditele. Eestis disainitud ja<br />

valmistatud selgelõikelised rõivad - kaubamärgid<br />

Guild ja Reval Denim Guild - põimuvad kohalike<br />

lugudega.<br />

www.revaldenimguild.com<br />

104 VEGAN <strong>sügis</strong> <strong>2017</strong>

disain<br />

Xenia Joost<br />

Xenia Joost on Eesti moedisainer,<br />

kes on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia<br />

modesiaini eriala, muuhulgas<br />

praktiseeris Joost Londonis Vivienne<br />

Westwoodi juures. Tema loomingut on<br />

esitletud ja müüdud rahvusvaheliselt<br />

Euroopas, Ameerikas, Venemaal ja Aasias.<br />

Xenia Joost on visionäär. Mood<br />

on tema sõnul visuaalne keel ja kommunikatsioonivahend.<br />

Moe ülesanne<br />

on väljendada kandja unikaalset iseloomu<br />

ja sisemaailma.<br />

Fotod: Hudson Ton<br />

www.xeniajoost.com<br />

<strong>2017</strong> <strong>sügis</strong> VEGAN 105

disain<br />

Les Petites<br />

Les Petites disainipood esindab<br />

Eesti ja Baltimaade disainereid<br />

juba alates 2009. aastast. Disainipoes<br />

leidub enam kui 60 disaineri,<br />

väiketootja ja käsitöölise loomingut<br />

Eestist, Lätist, Leedust ja Soomest.<br />

www.lespetites.ee<br />

LAV Organic<br />

Lifestyle<br />

LAV Organic Lifestyle on mahemoe<br />

kauplusekett, mis juhindub<br />

oma tootevalikus asjaolust, et<br />

rõivakadja trendikuse mõõdupuuks<br />

on ennekõike teadlikkus<br />

rõiva mõjust kandja tervisele ja<br />

ökoloogilisele jalajäljele. Nõnda<br />

ühendab LAV Organic lifestyle<br />

keskonnasäästliku mõtteviisi<br />

trenditeadliku lähenemisega.<br />

www.lav.ee<br />

106 VEGAN <strong>sügis</strong> <strong>2017</strong>

disain<br />

Slow<br />

Slow on esimene teadliku elustiili<br />

pood Eestis. Slow eesmärk<br />

on pakkuda stiilseid ja kvaliteetsetest<br />

materjalidest rõivaid, mis<br />

on toodetud õiglaselt, ja ei lange<br />

seejuures ökomoe stereotüübi<br />

alla. Slow märksõnadeks on minimalism,<br />

põhjamaine stiilipuhtus,<br />

orgaanilised ja uudsed materjalid,<br />

zero waste, recycling, upcycling<br />

ning veganlus ja teadlikkus.<br />

www.slow.ee<br />

Tali<br />

Tali disainipoes on hoolikalt valitud<br />

tooted, mis annavad suurepärase<br />

ülevaate kodumaiste disainerite<br />

loomingust. Hoolikalt valitud<br />

tooted on neile, peavad tähtsaks<br />

kõrgetasemelist disaini, kvaliteetset<br />

toormaterjali ja stiilipuhast<br />

väljanägemist.<br />

www.talidesign.eu<br />

Foto: Sigrid Peterson<br />

<strong>2017</strong> <strong>sügis</strong> VEGAN 107

KOSMEETIKA<br />

JUMESTUSTARVIKUD<br />

Paljud meigipintslid on toodetud loomakarvadest, kuid<br />

õnneks on järjest enam kasvav nõudlus ja tehnoloogia<br />

areng olukorda parandanud ning ka sünteetilised veganitele<br />

sobivad pintslid on nüüd kaubanduses kergesti<br />

leitavad. Kuid jah, ka täna on võimalik endale kogemata<br />

NIPP<br />

Kanna jumestuskreem<br />

näole pintsliga ning pärast<br />

tupsuta beauty blenderiga<br />

ühtlaseks. Nii kulutad<br />

toodet oluliselt vähem.<br />

soetada pintsel, mis pehme puudutuse asemel pakub<br />

hoopis näonaha koorimist. Järgnevad tarvikud on veganjumestaja<br />

Sevili poolt testitud ning heakskiidu leidnud.<br />

NIPP<br />

Enne kasutamist tee<br />

beauty blender niiskeks,<br />

et see võtaks<br />

jumestuskreemi<br />

paremini vastu.<br />

Real Techniques<br />

jumestuskreemi pintsel<br />

10.90 €<br />

www.loverte.com<br />

Benecos puudri ja<br />

mineraalpuudri pintsel<br />

9.99 €<br />

www.bio4you.eu<br />

Benecos<br />

põsepuna pintsel<br />

9.99 €<br />

www.bio4you.eu<br />

H&M Beauty Blender<br />

2.99 €<br />

H&M poodides<br />

Benecos kulmu- ja<br />

laineripintsel<br />

5.20 €<br />

www.bio4you.eu<br />

Eco Tools kuueosaline<br />

pintslikomplekt<br />

silmadele<br />

16.35 €<br />

www.looduskosmeetika.ee<br />

Real Techniques<br />

kulmuhari<br />

8.50 €<br />

www.loverte.com<br />

Kaldotsaga põsepuna pintsel<br />

sobib ka näo kontuurimiseks<br />

BH Cosmetics<br />

jumestuspintslite<br />

komplekt<br />

24.30 €<br />

www.beautybay.com<br />

NIPP<br />

Pintsleid peab hooldama ja puhastama, et need kestaksid kauem. Kõige lihtsam ja efektiivsem on puhastada<br />

pintsleid loodusliku nõudepesuvahendiga. Kuna tooted, nagu jumestuskreemid, muudavad pintslid<br />

rasuseks, on nõudepesuvahend puhastamiseks ideaalne. Looduslikus on aga oluline selleks, et hiljem<br />

julgeks pintsleid ka oma näole asetada. Pestud pintslid pane rätikule kuivama. Äsja pestud pintslit ei ole<br />

soovitatav asetada pea ülespoole topsikusse, kuna nii voolab vesi varre sisse ja pintsel tuleb liimist lahti.<br />

108 VEGAN <strong>sügis</strong> <strong>2017</strong>

KOSMEETIKA<br />

SOOVITUSI SÜGISEKS<br />

Manic Panic super värvikad<br />

ja elavad toonid<br />

www.colorvibes.eu<br />

Sügisel on kuumad toonid Wild Fire, Vampire Red, Plum Fashion,<br />

Infra Red, Fushia Shock ja eriti julgetele Green Envy<br />

Sügisel on kuumad toonid Cynthia Cyclamen, Felicia<br />

Fire, Fiona Fire, Mary, Patsy Purple ja Peggy Pink<br />

LUSH henna värvid<br />

Müügil Tallinna Foorumi keskuses<br />

Hermans Amazing värvivalik<br />

muudab su elu<br />

www.colorvibes.eu<br />

NIPP<br />

Pese Manic Panic või Hermans Amazing juuksevärvidega<br />

värvitud juukseid jahedama veega ning<br />

värv püsib kauem ergas. Pese kuumema veega<br />

ning saad värvi kiiremini välja. Värvid ei kahjusta<br />

juukseid, nii et võid nendega kasvõi iga päev<br />

värvida.<br />

Dr. Konopkas Nurishing<br />

Face Cream - kreem<br />

kuivale näonahale<br />

L-cosmetics poodides<br />

Batiste kuivšampoon<br />

Müügil kõigis suuremate<br />

kaubandusketide poodides<br />

<strong>2017</strong> <strong>sügis</strong> VEGAN 109

KOSMEETIKA<br />

JULGELT JA SÄRVAVALT SÜGISELE VASTU<br />

Ontic Minerals OnticPro<br />

kompaktne meigipõhi<br />

Naturaalse päikesekaitsega<br />

(SPF15) sametine<br />

puuder ei ummista poore,<br />

laseb nahal hingata<br />

ning selle ravivad omadused<br />

aitavad näonahal vabaneda<br />

toksiinidest. Puuder on sobilik<br />

probleemsele nahale, ei kahjusta<br />

nahka.<br />

Wet n Wild<br />

Photofocus<br />

jumestuskreem<br />

7.50 €<br />

Müügil Ideaalkosmeetika<br />

kauplustes<br />

Wet n Wild<br />

Photofocus<br />

peitekreemi<br />

5.90 €<br />

Müügil Ideaalkosmeetika<br />

kauplustes<br />

26.95 €<br />

www.onticminerals.ee<br />

Wet n Wild<br />

Coloricon Bronzer<br />

Toote nimi ütleb küll<br />

bronzer, kuid värv nr E7431,<br />

Reserve Your Cabana’t on<br />

hea kasutada särana põsesarnadele.<br />

5.90 €<br />

Müügil Ideaalkosmeetika kauplustes<br />

Essence huulepulk<br />

nr 18 Violet Gift<br />

2.59 €<br />

Müügil Selverites<br />

NIPP<br />

Värvi huuled esmalt pliiatsiga<br />

ja seejärel huulepulgaga. Selline<br />

samm tagab sulle tugeva<br />

pigmendi ning huulepulk kestab<br />

huultel kaks korda kauem.<br />

Essence huulepliiatsiga<br />

nr 10 Miss You Much<br />

1.09 €<br />

Müügil Selverites<br />

BHCosmetics Foil<br />

15.40 €<br />

www.beautybay.com<br />

Essence Instant<br />

Volume Boost<br />

veekindel<br />

ripsmetušš<br />

3.99 €<br />

Müügil Selverites<br />

110 VEGAN <strong>sügis</strong> <strong>2017</strong>

www.warpainteesti.ee<br />

Süsimustaga<br />

säravvalgeks!<br />

100% looduslik eemaldab hambakivi tugevdab<br />

hambaemaili poleerib hambaid neid<br />

kahjustamata<br />

Kodulehelt<br />

tellides<br />

sooduskoodiga<br />

“VEGAN”<br />

-15%<br />

soodsam

OKJA (<strong>2017</strong>)<br />

Okja on põnev ja kaasahaarav seiklusfilm<br />

hiiglaslikust superseast ja tema sõbrast<br />

Mijast. Mirando Korporatsioon avastab<br />

supersigade liigi, keda nad soovivad liha<br />

saamiseks kasvatama hakata. Supersigu<br />

reklaamitakse kui revolutsiooni loomakasvatuses,<br />

sest neilt saadud liha on<br />

ökoloogiline, gmo-vaba ja igati naturaalne.<br />

Supersigadel lastakse kümme aastat humaanselt<br />

kasvada maailma eri paikades,<br />

et siis lõpuks nende seast välja valida kõige<br />

suurem siga, kellest saab Mirando Korporatsiooni<br />

esimene lihaloom. Juhtumisi<br />

on selleks loomaks väikeses Lõuna-Korea<br />

külakeses kasvanud leebe, sõbralik ja tark<br />

Okja. Okjaga koos üles kasvanud ja teda<br />

siiralt armastav tüdruk Mija saab suure<br />

ehmatuse osaliseks, kui avastab, et tema<br />

sõbra elu on ohus. Algab peadpööritav<br />

seiklus supersea päästmiseks. Okjat reklaamitakse<br />

filmina, mis paneb vaatajad<br />

lihast loobuma, sest filmis paljastub suurtööstuste<br />

ja vabrikute koletu pale. Filmis<br />

teeb kaasa ridamisi tuntud näitlejaid, nagu<br />

Tilda Swinton, Jake Gyllenhaal, Lily Collins,<br />

Paul Dano jt.<br />

Filmi saab vaadata Netflixist.<br />

PEACEABLE KINGDOM: THE JOURNEY HOME (2004)<br />

„Peaceable Kingdom“ on armas dokumentaalfilm,<br />

mis räägib loomakasvatajatest,<br />

kes ühel hetkel mõistavad, et loomade<br />

kasu nimel kasvatamine ja nende tapmine<br />

on vale. Intervjuude vormis film näitab farmerite<br />

ehedaid emotsioone, nende armastust<br />

ja hoolimist loomade vastu ning võitlust<br />

oma südametunnistusega. Võitjaks<br />

jäävad loomulikult kaastunne ja armastus.<br />

Filmis on palju ilusaid ja silmiavavaid<br />

kaadreid toredatest loomadest, kelle puhul<br />

tuleb kenasti välja, et tegemist on indiviididega,<br />

kellel on oma eriline iseloom, huvid<br />

ja soovid. Seda südamlikku filmi tasub<br />

vaadata koos pere ja sõpradega. Sobib ka<br />

nõrganärvilistele, kui paari üksiku koha<br />

peal silmad kinni hoida.<br />

Filmi saab tasuta vaadata<br />

www.tribeofheart.org/hb/pkannounce.htm<br />

MINIMALISM (2016)<br />

WHAT THE HEALTH (<strong>2017</strong>)<br />

Filmi autoriteks on populaarse keskkonnadokumentaali<br />

„Cowspiracy“ tegijad. „What<br />

the Health“ on elu muutev tervisefilm, mis<br />

on sel aastal pannud paljud inimesed oma<br />

toitumisharjumused ümber hindama. Filmis<br />

intervjueeritakse veganlust pooldavaid<br />

arste ja toitumisteadlasi, kes annavad<br />

infot selle kohta, et miks siis ikkagi<br />

on loomse toidu asemel parem eelistada<br />

taimset toitu ning milliseid terviseprobleeme<br />

võib loomse liigtarbimine põhjustada.<br />

Kartmatu filmimees Kip Andersen võtab<br />

luubi alla ka terviseorgansatsioonide töö<br />

ning avastab, et tihti sponsoreerivad neid<br />

Minimalistlik eluviis on viimastel aastatel<br />

üle maailma populaarseks saanud. Me<br />

elame asjadest ja tarbimisest üleküllastunud<br />

maailmas. Meil on justkui kõik, mida<br />

hing ihaldab pidevalt käeulatuse kauguses.<br />

Me teeme pidevalt tööd, et saada rohkem<br />

raha, et osta rohkem asju, mis võiksid<br />

meid õnnelikuks teha. Ometi pole suur<br />

osa meist õnnelikud ega oma eluga rahul.<br />

Miks see nii on? Dokumentaalfilmist „Minimalism“<br />

selgub, et just asjad ja pidev soov<br />

osta ja tarbida muudavad meid rahulolematuteks.<br />

Filmis jälgitakse kahe mehe elu<br />

aasta jooksul. Nad tutvustavad inimestele<br />

üle Ameerika minimalistlikku eluviisi ja<br />

usuvad, et suuremast osast asjadest ning<br />

nende ihalemisest loobumine on tegelik<br />

võti elu nautimiseks. Filmis on huvitavad<br />

intervjuud teadlastega, psühholoogidega<br />

ja erinevate minimalismiharrastajatega.<br />

Hoiatus! Peale selle vaatamist tahad sa<br />

oma kodus teha suurpuhastuse.<br />

Filmi saab vaadata Netflixist<br />

või osta minimalismfilm.com.<br />

rämpstoitu ja ravimeid müüvad suurkorporatsioonid.<br />

Film on siiski saanud ka palju<br />

negatiivset kriitikat, sest seal esitatud väited<br />

vegantoitumise tervisemõjude ja teatud<br />

uuringute kohta on kohati liialdatud,<br />

seega tasub kriitikameel vaatamise ajal<br />

alles hoida.<br />

Filmi saab vaadata Netflixist või osta<br />

www.whatthehealthfilm.com, kus on olemas<br />

ka eestikeelsed subtiitrid.<br />

112 VEGAN <strong>sügis</strong> <strong>2017</strong>

EVEN VEGANS DIE<br />

Virginia Messina, Carol J. Adams, Patti Breitman<br />

<strong>Vegan</strong>id puutuvad päevast-päeva kokku<br />

surma ja leinaga, sest näeme lihatükki<br />

vaadates kaotatud elusid, tegeleme loomade<br />

vastu suunatud vägivallast rääkimisega,<br />

võitleme tapmiste vastu jne. Kuid<br />

nagu enamus inimesi, ei taha me enda surma<br />

või surelikkuse peale mõelda. Lisaks<br />

sellele kujutatakse vegantoitumist tihti<br />

mingisuguse imedieedina, mis kaitseb<br />

kõikide haiguste vastu ning tagab raudse<br />

tervise ja igavese nooruse. Tõsiasi on aga<br />

see, et surmast ei pääse meist keegi. Ka<br />

veganid võivad haigestuda, ka veganid<br />

surevad. Just sellele soovivadki raamatu<br />

autorid tähelepanu juhtida ning nõuandeid<br />

jagada, kuidas leppida ja hakkama saada<br />

sellega, kui jääme ise haigeks või haigestub<br />

meie lähedane. Vaatamata tõsistele<br />

teemadele on “Even <strong>Vegan</strong>s Die” positiivne<br />

ja inspireeriv raamat, kust leiab palju häid<br />

mõtteid.<br />

MILLENNIAL VEGAN<br />

Casey T. Taft<br />

Raamat noorele veganile. Nn milleniumi<br />

põlvkond (vanuses 15-34) moodustab tänapäeval<br />

suure osa veganitest. Need on<br />

noored, kes on suutnud iseendast kaugemale<br />

vaadata, märgata loomade kannatusi<br />

ning muutnud oma eluviisi. Tänases<br />

ühiskonnas, kus loomade ekspluateerimist<br />

nähakse tavalisena ja vajalikuna, ei<br />

ole lihtne olla vegan. Just sotsiaalne suhtlus<br />

pere ja sõpradega ning nende suhtumine,<br />

võib veganiks hakates olla suurimaks<br />

väljakutseks. Raamat „Millennial <strong>Vegan</strong>“<br />

tuleb siinkohal appi, jagades nippe, kuidas<br />

rääkida veganlusest üldisemalt kui<br />

ka lähedastega suheldes ning annab nõu<br />

(kooli)kiusamisega hakkama saamiseks.<br />

Lisaks räägitakse raamatus suhete loomisest<br />

ja sellest, kuidas veganina mitteveganist<br />

partneriga koos olles konflikte vältida,<br />

samal ajal veganlusele truuks jäädes.<br />

Puudutatakse ka toitumishäirete teemat.<br />

Antakse ülevaade traumadest, läbipõlemisest<br />

ja teistest emotsionaalsetest katsumustest,<br />

mis aktiivsemaid veganeid ees<br />

oodata võivad.<br />

CAPTIVE<br />

Jo-Anne McArthur<br />

Tuntud loomade fotograafilt Jo-Anne<br />

McArthurilt, kellest on ka ajakirjas <strong>Vegan</strong><br />

juttu olnud, ilmus hiljuti uus fotoraamat<br />

„Captive“, mis avab uksed vangistuses elavate<br />

loomade ellu. Peamiselt näidatakse<br />

meile fotosid loomaaedade ja akvaariumite<br />

loomadest. Tihti räägitakse loomaaedadest<br />

ja akvaariumitest kui asutustest, kus<br />

inimesed saavad loomade kohta midagi<br />

õppida ning kus toimub oluline töö ohustatud<br />

liikide säilitamiseks. Milline on aga<br />

neis elavate loomade igapäevane reaalsus?<br />

Kas loomaaiad suudavad tagada<br />

Imeline siga Esther, kes pidi olema<br />

minisiga, aga kasvas ootamatult suureks<br />

nagu täitsa tavaline kodusiga, on<br />

Facebookist tuttav rohkem kui miljonile<br />

inimesele. Kuid raamat Estheri esimestest<br />

eluaastatest tema isade Dereku<br />

ja Steve´i kodus on samuti väärt<br />

lugemist, eriti sel juhul, kui on soov lugeda<br />

midagi tõeliselt positiivset ja tujutõstvat.<br />

Tegemist on maailma kõige<br />

armsama, südamlikuma ja naljakama<br />

(mets)loomadele hea elu? Kas ookeanikalad<br />

kuuluvad ikka akvaariumitesse? Kas<br />

loomaaedu saab nimetada eetilisteks?<br />

Maailma eri paikadest kogutud pildimaterjal<br />

räägib midagi muud. „Ma soovin, et mäletaksime,<br />

et võime külastada loomaaeda<br />

paar-kolm tundi ja minna tagasi koju oma<br />

pere, sõprade ja küllaltki vaba elu juurde.<br />

Loomaaialoomad aga jäävad sinna ka<br />

peale meie lahkumist. Ma proovin näidata,<br />

mida see nende jaoks tähendab,“ ütles<br />

McArthur raamatu kohta Washington Postile<br />

antud intervjuus.<br />

raamatuga. Esther on õnnega koos,<br />

et leidis endale isad, kes oma ääretu<br />

kaastunde ja armastusega loomade<br />

vastu on suutnud suure killukese<br />

maailmast paremaks muuta.<br />

ESTHER THE WONDER PIG<br />

Steve Jenkins, Derek Walter, Caprice Crane<br />

<strong>2017</strong> <strong>sügis</strong> VEGAN 113

Aita Eesti kanu ja anneta!<br />

Sinu annetus võimaldab meil töötada selle nimel,<br />

et Eestis enam kanu puurides ei peetaks.<br />

MTÜ Nähtamatud Loomad<br />

Swedbank: EE922200221066221071<br />

PayPal: info@nahtamatudloomad.ee

logo

products

Resources

Company

Terms of service
Privacy policy
Cookie policy
Cookie settings
Imprint
Change language
Made with love in Switzerland
© 2024 Yumpu.com all rights reserved

Hooray! Your file is uploaded and ready to be published.

Saved successfully!

Ooh no, something went wrong!