Märka ja toeta last - Haridus- ja Teadusministeerium
Märka ja toeta last - Haridus- ja Teadusministeerium
Märka ja toeta last - Haridus- ja Teadusministeerium
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
Südamehaigused<br />
Lagle Suurorg, SA Tallinna Lastehaigla <strong>last</strong>e kardioloog,<br />
meditsiinikandidaat<br />
Kaasasündinud (kongenitaalsed) südamerikked (KSS)<br />
Kaasasündinud ehk kongenitaalne tähendab, et tegemist on arenguhäirega,<br />
mis on kujunenud looteeas. Ladina keeles tähistatakse kaasasündinud<br />
südameriket terminiga vitium cordis congenitum, millest<br />
arstid loovad sageli lühendi VCC ning kasutavad seda vahel ka arstlikes<br />
dokumentides.<br />
Kaasasündinud südamerikked on südame struktuurse ehituse<br />
muutus alates sünnist. Südamerike tekib varases looteeas <strong>ja</strong> võib haarata<br />
südameklappe, veresooni, südameõõnte vahelisi vaheseinu või südame<br />
arengut tervikuna. Südamerikked on kõige sagedasemad arenguhäired<br />
<strong>ja</strong> võivad lõppeda surmaga kohe sünnijärgselt.<br />
Kaasasündinud südamerikkeid esineb sagedusega ühel lapsel 100<br />
vastsündinu kohta ehk siis 1%–l <strong>last</strong>est. Eestis sünnib umbes 120–130<br />
südamerikkega <strong>last</strong> aastas. Tänu meditsiini arengule — südamerikete<br />
diagnoosimise <strong>ja</strong> kirurgilise ravi võimalustele — jäävad enamik kaasasündinud<br />
südameriketega <strong>last</strong>est elama <strong>ja</strong> jõuavad ka koolini.<br />
Umbes pooled kaasasündinud südameriketega <strong>last</strong>est va<strong>ja</strong>vad operatsiooni<br />
kas täielikuks või osaliseks rikke likvideerimiseks. Mõned<br />
kaasasündinud rikked võiva lapse arenedes <strong>ja</strong> kasvades loomulikul<br />
teel paraneda. Teatud hulk rikkeid on nii väikeses mõjuga, et ei va<strong>ja</strong><br />
mingisugust aktiivset ravi <strong>ja</strong> lapsed on võimelised elama oma normaalset<br />
eakohast elu.<br />
2010. a avaldatud andmetel oli 20–aastaste kaasasündinud riketega<br />
isikute seas 89% südame–veresoonkonna, 83% seedetrakti, 66% närvisüsteemi,<br />
93% urotrakti rikkeid, 76% kromosomaalanomaaliad <strong>ja</strong> 74%<br />
erinevad sündroomid (Tennant PW et al. 20–year survival of children<br />
born with congenital anomalies: A population–based study. Lancet<br />
2010;Feb 20;375:649).<br />
Selliseid andmeid avaldatakse eelkõige vanemate <strong>ja</strong>oks, kellel sünnib<br />
ühe või teise sünnipärase rikkega laps <strong>ja</strong> kes tunnevad muret oma<br />
lapse tuleviku pärast. Need andmed näitavad ka seda, et kaasasündi-<br />
83