Märka ja toeta last - Haridus- ja Teadusministeerium
Märka ja toeta last - Haridus- ja Teadusministeerium
Märka ja toeta last - Haridus- ja Teadusministeerium
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
muslikult lapse välimusse, liikumisvõimekusse <strong>ja</strong> eriva<strong>ja</strong>dustesse.<br />
Õpeta<strong>ja</strong> ei tohi olla haletsev, ta peab olema usalduslik <strong>ja</strong> <strong>toeta</strong>v.<br />
• enamus sel<strong>ja</strong>ajusonga <strong>ja</strong> vesipea<strong>last</strong>est on madaldunud pingetaluvusega,<br />
väsivad keskmisest kiiremini. Neil on liikumiseks va<strong>ja</strong><br />
kasutada palju füüsilist jõudu ning seepärast võib suure pinge juures<br />
kergesti tekkida vaimne väsimus.<br />
• lapsed ei talu suurt lärmi <strong>ja</strong> kiiret sagimist, ka liftiga sõitmist<br />
mitte. Nad on halvatuste tõttu eakaas<strong>last</strong>est motoorselt kohmakamad.<br />
• lapsed võivad olla käeliselt nõrgad, ei suuda joonistada <strong>ja</strong> kauni<br />
käekir<strong>ja</strong>ga kirjutada, aga saavad arvutiga hästi hakkama.<br />
• lapsed on aeglasema mõtlemise <strong>ja</strong> õpivõimega. Nende areng on<br />
hüppelist laadi — kaua ei pruugi õpiedu olla <strong>ja</strong> siis äkki on saavutatud<br />
uus kõrgem tase.<br />
• keskmiselt 85% sel<strong>ja</strong>ajusonga <strong>last</strong>est on šuntsõltuv vesipea. Lisaks<br />
halvatustele <strong>ja</strong> liikumispuudele peab õpeta<strong>ja</strong>l jätkuma oskusi<br />
arvestada vesipeast tulenevate iseärasuste <strong>ja</strong> režiimipiirangutega.<br />
Kõigil vesipea<strong>last</strong>el peaksid olemas olema <strong>ja</strong> ka koolis kaasas šundipassid.<br />
Seal on kir<strong>ja</strong>s andmed šundi paigaldamise <strong>ja</strong> šunditüübi<br />
kohta. Viimaseid andmeid on kriitilise seisundi tekkides arstidel<br />
lapsele ravi korraldamisel va<strong>ja</strong> teada. Šundipassis on ka vanemate<br />
kontaktandmed. Kui laps on kollektiivis <strong>ja</strong> tema tervisega tundub<br />
midagi korrast ära olevat, siis peaks koheselt esmalt informeerima<br />
lapsevanemat, leidma lapsel võimaluse pikali heitmiseks <strong>ja</strong> seejärel<br />
kutsuma kiirabi.<br />
• uriinipidamatuse tõttu va<strong>ja</strong>vad need lapsed koolis võimalust<br />
delikaatselt põie isekateeterdamiseks <strong>ja</strong> pampersmähkmete vahetamiseks.<br />
Lasteaias <strong>ja</strong> nooremates klassides va<strong>ja</strong>b enamus lapsi<br />
nendes toimingutes õpeta<strong>ja</strong> või tugiisiku lisaabi.<br />
• ratasatoolilaps peab lamatiste profülaktikaks end koolitunnis<br />
iga 15 minuti järel istmelt tõstma või virgutusharjutusi tegema.<br />
Hea õpeta<strong>ja</strong> korraldab as<strong>ja</strong> nii, et kogu klass virgutab end regulaarselt,<br />
sh ratastoolilaps.<br />
• prille kandev spina bifida või vesipealaps peaks istuma klassiruumis<br />
kõige paremini valgustatud <strong>ja</strong> hea kuuldavusega kohal<br />
• spina bifida <strong>ja</strong> sel<strong>ja</strong>ajusonga diagnoos eeldab, et <strong>last</strong> tuleb hoida<br />
olukordade eest, kus pea või selg võiks saada põrutatud, kaelaosast<br />
väänatud. Neile <strong>last</strong>ele on rangelt keelatud kukkumised, maadlemised<br />
<strong>ja</strong> üldine segasummas müramine, kukerpallitamised, sportvõimlemis–harjutused,<br />
väga järsud keha liigutavad harjutused<br />
81
Change language