Märka ja toeta last - Haridus- ja Teadusministeerium
Märka ja toeta last - Haridus- ja Teadusministeerium
Märka ja toeta last - Haridus- ja Teadusministeerium
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
kasutada erinevaid mater<strong>ja</strong>le <strong>ja</strong> tehnikaid. Pimedatele õpi<strong>last</strong>ele on<br />
heaks vahendiks joonestuskomplekt: kummialus koos vastavate kiledega,<br />
millele tõmmatavad jooned kerkivad üles. Vaegnägi<strong>ja</strong>te puhul tuleb<br />
kasutada kontrastsust <strong>ja</strong> nägemise abivahendeid. Töövõtteid peaks<br />
õpeta<strong>ja</strong> ette näitama. Ka neis tundides peab õpeta<strong>ja</strong> kursis olema õpi<strong>last</strong>e<br />
silmahaigustega, sest mõningate silmahaiguste puhul on häiritud<br />
värvuste nägemine.<br />
Erioskuste õpe<br />
Oma puudest tingitud võimalike va<strong>ja</strong>kajäämiste kompenseerimiseks<br />
on nägemispuudega <strong>last</strong>el va<strong>ja</strong> õppida mitmeid erioskusi. Erialaspetsialistid<br />
toovad väl<strong>ja</strong> kaheksa puudespetsiifilist valdkonda:<br />
kompenseerivad õpitehnikad, suhtlemisoskused, vabaa<strong>ja</strong> tegevused,<br />
igapäevaelu oskused, orienteerumis– <strong>ja</strong> liikumisoskused, tehnoloogiliste<br />
(abi)vahendite kasutamine, karjääriks valmistumine, teadmised<br />
nägemispuudest <strong>ja</strong> vaenägi<strong>ja</strong>tel ka tõhusast nägemiskasutusest (Lohmeier,<br />
2005).<br />
Orienteerumis– <strong>ja</strong> liikumisoskus on nägemispuudeliste olulisemaid<br />
oskusi. Igal pimedal <strong>ja</strong> väikese nägemisjäägiga õpilasel peaks<br />
olema vähemalt üks orienteerumise <strong>ja</strong> liikumisõpetuse tund nädalas.<br />
Orienteerumise <strong>ja</strong> liikumise õpeta<strong>ja</strong> töötab igale õpilasele väl<strong>ja</strong> individuaalse<br />
programmi. Orienteerumiseks õpitakse kasutama teisi meeli,<br />
liikuma siseruumides <strong>ja</strong> väl<strong>ja</strong>s saat<strong>ja</strong> <strong>ja</strong> valge kepi abil, õpetatakse<br />
õpilasele va<strong>ja</strong>likke marsruute. Nooremate <strong>last</strong>ega töötades tuleb suurt<br />
tähelepanu pöörata keha– <strong>ja</strong> ruumitaju ning keskkonda puudutavate<br />
mõistete kujundamisele (Torres, 1990: 35).<br />
Punktkir<strong>ja</strong>õpe toimub peamiselt emakeele tundides, hiljem nägemise<br />
kaotanutele on va<strong>ja</strong>lik lisaõpe. Problemaatiline on olukord sügava<br />
vaegnägevuse puhul, kui tekib küsimus, kumb kiri valida — tavakiri<br />
või punktkiri. Esialgu on võimalik õpetada mõlemat kir<strong>ja</strong> paralleelselt<br />
<strong>ja</strong> otsustamine edasi lükata.<br />
Igapäevaseid toimetusi õpitakse järk–järgult tegema õppetöö välisel<br />
a<strong>ja</strong>l erinevate tegevuste käigus. Va<strong>ja</strong>dusel rakendatakse ka individuaalõpet.<br />
Õpitakse eneseteenindusoskusi, koristamist, lihtsamate<br />
toitude valmistamist, kodumasinate kasutamist jms.<br />
Nägemispuudelistele toodetakse ka mitmeid igapäevatoiminguid<br />
hõlbustavaid abivahendeid: näiteks värvimäära<strong>ja</strong>, vedeliku taseme indikaator,<br />
viiluta<strong>ja</strong>, kõnega termomeeter.<br />
Peaaegu kõik vaimselt võimekad nägemispuudelised õpivad kasutama<br />
kohandatud arvutit: ekraanilugemistarkvara <strong>ja</strong>/või punktkir<strong>ja</strong>kuvariga<br />
varustatud arvuti abil saab Internetist infot otsida, kuulata<br />
64
Change language