Märka ja toeta last - Haridus- ja Teadusministeerium
Märka ja toeta last - Haridus- ja Teadusministeerium
Märka ja toeta last - Haridus- ja Teadusministeerium
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
vaimupuue, ei pea paika. Vaimupuue esineb vaid nel<strong>ja</strong>ndikul kesknärvisüsteemi<br />
kahjustusega <strong>last</strong>el.<br />
Liikumispuudega <strong>last</strong>e hulka kuuluvad ka sel<strong>ja</strong>ajusongaga lapsed.<br />
See puue aeglustab või takistab lapse motoorika arengut. Puude raskus<br />
sõltub kahjustuse kõrgusest sel<strong>ja</strong>ajus. Puuet ei saa väl<strong>ja</strong> ravida ega olematuks<br />
muuta, kuid rehabilitatsiooni, õigeaegse ravi <strong>ja</strong> abivahenditega<br />
saab <strong>toeta</strong>da lapse aktiivset osalemist elus.<br />
Liikumispuue võib tekkida ka traumade, liiklusõnnetuste, raskete<br />
haiguste tagajärjel. Neil puhkudel sõltub puude raskus <strong>ja</strong> komplitseeritus<br />
kahjustuste ulatusest, närvisüsteemi kaasatusest jm–st. Ka kaasasündinud<br />
(geneetilisi) lihashaigusi põdevate <strong>last</strong>e liikumispuue ei parane<br />
a<strong>ja</strong>s, vaid pigem süveneb. Vähesel määral esineb ka lapsi, kes on<br />
sündinud jäsemete väärarenguga või puudumisega. Esmane pilt, mis<br />
tavapäraselt seostub väljendiga „liikumispuudega laps“ on ratastoolis<br />
ringivurav laps, kelle peamine probleem seisneb selles, et liikumiseks<br />
va<strong>ja</strong>b ta abivahendit.<br />
Sellest tuleb ka arvamus, et liikumispuudega <strong>last</strong>ele on va<strong>ja</strong>lik muretseda<br />
korralikud liikumisabivahendid, teha kaldteed, inva–WC–d <strong>ja</strong><br />
liftid ning rohkem muresid justkui polekski.<br />
Tegelikkuses on taolisi „kergeid“ liikumispuudega lapsi siiski vähe.<br />
Liikumispuue <strong>ja</strong> sellega kaasnev sõltub eelkõige liikumispuude tekkimise<br />
põhjustest.<br />
Seega — tulenevalt liikumispuuet põhjustavast diagnoosist on<br />
erinevad ka liikumispuudega <strong>last</strong>e va<strong>ja</strong>dused, erinev on nii iseseisev<br />
toimetulek kui ka hariduslikud eriva<strong>ja</strong>dused. Tõepoolest ainult liikumisel<br />
abivahendit (ratastool, kargud, kepid, tugiraam) kasutavad lapsed<br />
va<strong>ja</strong>ksid ideaalis kohandatud füüsilist keskkonda: kaldteed, lifti,<br />
inva–WC–d, madalaid ukselävesid <strong>ja</strong>/või inimest kes neid liikumisel<br />
abistab <strong>ja</strong> turvab.<br />
Liikumispuudega laps <strong>ja</strong> hariduse omandamine<br />
Kuna liikumispuudega <strong>last</strong>ele kohandatud koole on Eestis vaid mõned<br />
üksikud, sõltub liikumispuudega lapse koolisaamine eelkõige kooli<br />
heatahtlikkusest <strong>ja</strong> õpeta<strong>ja</strong> mõistvast suhtumisest. Paraku on kergem<br />
soovitada õpilasel jääda koduõppele või minna erikooli (Haapsalu<br />
Sanatoorne Internaatkool, Laagna Lasteaed–Algkool).<br />
Tegelikult on liikumispuudega lapse, nagu iga teisegi lapse <strong>ja</strong>oks<br />
kooli roll väga oluline. See aitab lapsel sotsiaalselt areneda, kujundada<br />
suhtlemisoskust eakaas<strong>last</strong>e <strong>ja</strong> täiskasvanutega, luua eeldused tulla<br />
49
Change language