Märka ja toeta last - Haridus- ja Teadusministeerium

Kõne mõistmine — kõneldud helidel vahet tegemine. Kõne võib
olla kuuldav, kuid ilma tehnilise sekkumiseta mõistetamatu, eriti akustiliselt
halbades tingimustes.
FM seade — raadiosagedusliku heliülekandesüsteem, mille komplektis
on saatja ja vastuvõtja.
42
Kuulmislanguse astmete klassifikatsioon Euroopa Liidus
Kerge kuulmislävi 20–40 dB
Keskmine 40–70 dB
Raske 70–95 dB
Väga raske kuulmislävi üle 95 dB
Kuulmislangus
Kuulmine, vajalikud abivahendid
0–20 dB Normkuulmine, kõne arusaadavus hea.
21–35 dB Kõne arusaadavuse mõõdukas häire,
võib soovitada kuuldeaparaati.
36–55 dB Kõne arusaadavus häiritud, vajalikud
kuuldeaparaadid, soovitav FM–süsteem.
56–80 dB Kõne arusaadavus oluliselt häiritud, vajalikud
kuuldeaparaadid, vajalik FM–süsteem.
80–95 dB Kõne pole arusaadav, vajalikud kuuldeaparaadid, võib
soovitada sisekõrva implantaati, vajalik FM–süsteem.
Üle 95 dB Kurtus, sisekõrvaimplantaat (kuuldeaparaadid),
vajalik FM–süsteem. Kuulmise kompenseerimine
ainult kuuldeaparaadiga ei ole praktiliselt võimalik.
Kuulmispuudest tingitud kohandused on: suhtlemisvormid, kuulmisabivahendid,
psühholoogiline toetus, valgustus, müra, kaja, akustika,
kuuldavus ja nähtavus ning ülekordamine.
Oluline on, et kuulmispuudega laps ei tunneks end teistest lastest
isoleerituna, sest sellel võivad olla sotsiaalsed ja psühholoogilised tagajärjed.
Jälgida tuleb kuulmispuudega lapse keelelist arengut. Samuti
peab olema kõrge teadlikkus kuulmisabivahendite kasutamisel tekkida
võivatest probleemidest, näiteks mänguväljakul, kehalises kasvatuses
jne.
Kuulmislangusega inimesele jäävad siiski probleemiks kuulmisabivahenditega
kuulmine distantsilt, kuulmine müras, heli asukoha
määramine, muusika kuulamine, teleri vaatamine, raadio kuulamine,
kino külastamine. Nad kuulevad küll taustahelisid, kuid neil on ras-