Märka ja toeta last - Haridus- ja Teadusministeerium
Märka ja toeta last - Haridus- ja Teadusministeerium
Märka ja toeta last - Haridus- ja Teadusministeerium
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
Kuulmispuue<br />
Airi Püss, Heleni Kooli direktor,<br />
Eesti Kuulmispuuetega Laste Vanemate Liidu juhatuse liige<br />
Kuulmispuudega õpilane koolis<br />
Arengupsühholoogide väitel saavad lapsed maailma kohta teadmisi<br />
enamasti juhuslikult, möödaminnes (jälgides <strong>ja</strong> kuulates erinevaid<br />
vestlusi jne) 90%–l juhtudest ning ainult 10%–l suunatud õpetamisest.<br />
Kuulmislangusega laps jääb ilma igapäevavestlustest <strong>ja</strong> sellega seotud<br />
infost. Kuulmislangusega lapsele on va<strong>ja</strong> oskusi, mida kuul<strong>ja</strong>d õpivad<br />
iseenesest, õpetada.<br />
Kerge kuulmislangus ei pruugi täiskasvanule probleemiks olla,<br />
kuid lapse puhul võib kannatada tema üldine areng.<br />
Kuulmispuude esinemissagedus on umbes 6–6,5% elanikkonnast.<br />
Kir<strong>ja</strong>nduse andmeil sünnib kurtusega lapsi umbes 1:1000, kergema<br />
sensorineuraalse ning püsiva kuulmislangusega kokku umbes 6:1000.<br />
Keskeltläbi 2/3 nendest va<strong>ja</strong>b kuulmislanguse kompenseerimiseks<br />
kuuldeaparaati.<br />
90% kuulmispuudega <strong>last</strong>est sünnib kuul<strong>ja</strong>te vanemate peres. Meedikud<br />
<strong>ja</strong> kuulmisuuri<strong>ja</strong>d väidavad, et meeleelundite seas on kõrv kõige<br />
sotsiaalsema tähendusega, sest inimeste omavaheline suhtlemine on<br />
määravalt seotud kuulmisega. Kõne arengu seisukohalt on otsustavad<br />
lapse esimesed kolm eluaastat.<br />
Mõned mõisted<br />
Vaegkuul<strong>ja</strong>d ehk nürmikud — inimesed, kes kuulevad helisid<br />
osaliselt ning kasutavad abivahendina kuuldeaparaate või kes kasutavad<br />
sisekõrvaimplantaati.<br />
Kurdid — inimesed, kes ei kuule peaaegu mingeid helisid (v.a. väga<br />
tugevat heli, nt lennuki või suure veoauto müra). Kurdid inimesed<br />
kasutavad suhtlemiseks viipekeelt, mis produtseeritakse käte, keha<br />
ning näo miimika abil.<br />
Kuuldavus — kõne olemasolust arusaamine.<br />
41