Märka ja toeta last - Haridus- ja Teadusministeerium
Märka ja toeta last - Haridus- ja Teadusministeerium
Märka ja toeta last - Haridus- ja Teadusministeerium
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
a) haigestumus 51 juhtu 100 000 inimaasta kohta. Haigestumuse tõusu<br />
vanemaealiste seas seletatakse tihti epilepsia riskifaktorite suurema<br />
sagedusega <strong>ja</strong> peaajuhaiguste paranenud elulemusega. Seega on Eestis<br />
hinnanguliselt ligikaudu 6300 epilepsiaga inimest <strong>ja</strong> igal aastal lisandub<br />
ligikaudu 560 uut haigusjuhtu.<br />
Hoo tüüpide osakaal epilepsiahaigete seas sõltub eelkõige vanusest.<br />
Eestis läbiviidud uuringute andmetel domineerisid generaliseerunud<br />
hoogudega juhtumid fokaalsete hoogudega võrreldes märgatavalt rohkem<br />
esimesel eludekaadil. Teismeliseeas generaliseerunud hoogudega<br />
<strong>ja</strong> fokaalsete hoogudega juhud võrdsustusid ning täiskasvanutel esines<br />
märgatavalt rohkem fokaalseid hoogusid <strong>ja</strong> sündroome kui generaliseerunud<br />
haigusvorme. Fokaalsete hoogude korral on haaratud mingi<br />
aju osa, samas kui generaliseerunud hoo korral kogu aju.<br />
Epileptilised hood saavutavad remissiooni ehk vaibuvad täielikult<br />
umbes 2/3–l haigetest. Enam kui pooltel haigetest saabub remissioon<br />
kahe aasta jooksul epilepsia diagnoosimisest. Sellest a<strong>ja</strong>piirist edasi<br />
saavad paraku vaid vähesed patsiendid täiesti hoovabaks. Samas pole<br />
epilepsia aktiivsuse a<strong>ja</strong>kriteeriumite suhtes ühist arvamust <strong>ja</strong> otsustatakse<br />
sõltuvalt haiguse etioloogiast iga juhu korral eraldi.<br />
Täiskasvanutel loetakse haigust aktiivseks enamasti viis aastat<br />
pärast viimast epileptilist hoogu <strong>ja</strong> <strong>last</strong>el lühemalt, enamasti 2–5 aastat.<br />
Epilepsia ei saavuta täielikku remissiooni kogu elu jooksul umbes<br />
1/3–l haigetest. Sellesse rühma kuulumise tõenäosus on kõige suurem<br />
haigetel, kellel esineb sümptomaatiline epilepsia, püsiv neuroloogiline<br />
defitsiit, uuringutel püsiv patoloogiline leid <strong>ja</strong>/või sagedased hood. Ka<br />
teatud idiopaatilised sündroomid (nt juveniilne müoklooniline epilepsia)<br />
kalduvad kergesti relapsidele ehk praktiliselt peetakse neid kogu<br />
elu aktiivseks.<br />
Vastupidiselt üldlevinud arvamusele pole praegustel epilepsiaravimitel<br />
remissiooni kiirendavat toimet leitud. Aktiivse perioodi kestus <strong>ja</strong><br />
remissiooni saavutamise üldine kiirus ei sõltu ravimite tarvitamisest,<br />
vaid pigem haigust põhjustavast seisundist. Nii on kaasaegse arusaama<br />
järgi haiguse prognoosi võimalik hinnata juba haiguse varases faasis.<br />
Tavapäraselt ei ole epilepsia väliselt äratuntav haigus. Õpeta<strong>ja</strong> ei<br />
pruugi teada, kas mõnel õpi<strong>last</strong>est on epilepsia või mitte. Sageli on teada<br />
vaid nende <strong>last</strong>e epilepsia, kellel esinevad sagedased epileptilised<br />
hood, mis ravile ei allu.<br />
Sagedasemad epileptilised hoogude kirjeldused <strong>ja</strong> soovituslikud tegevused<br />
hoo toimumise järgselt:<br />
38
Change language