Märka ja toeta last - Haridus- ja Teadusministeerium
Märka ja toeta last - Haridus- ja Teadusministeerium
Märka ja toeta last - Haridus- ja Teadusministeerium
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
Epilepsia<br />
Inga Talvik, Tartu Lastekliiniku arst–õppejõud neuroloogia erialal<br />
Katrin Maiste, Eesti Epilepsialiidu tegevjuht<br />
Epilepsia on sageli esinev krooniline neuroloogiline haigus, mis<br />
esineb kuni 1% rahvastikust. Epilepsia halvendab märkimisväärselt<br />
elukvaliteeti. Epilepsiaga inimeste uuringud <strong>ja</strong> ravi nõuavad suuri<br />
ressursse. Epilepsiaga seotud probleemide adekvaatsemaks tunnustamiseks<br />
algatasid Maailma Terviseorganisatsioon, Rahvusvaheline<br />
Epilepsiavastane Liiga ning Rahvusvaheline Epilepsiabüroo 1997. a<br />
ühiskampaania „Varjust väl<strong>ja</strong>“.<br />
Haiguse nimetus tuleneb Kreeka keelest. Epilamvanein tähendab<br />
„olema haaratud, –rünnatud“. Juba Hippocrates leidis ligikaudu 400 a<br />
e.m.a., et epilepsia on ajuhaigus.<br />
Epilepsia ei ole üks spetsiifiline haigus, vaid rida erinevalt väljenduvaid<br />
haigusseisundeid, mille põhjuseks on neuronite sünkroonne<br />
epileptiline laenglemine peamiselt ajukoores. Epileptiliste hoogude<br />
iseloom sõltub laenglemise paiknemisest ajus. Kõige laiemalt <strong>ja</strong>otatakse<br />
epilepsiad <strong>ja</strong> epileptilised sündroomid tekkepõhjuste alusel kahte<br />
rühma — idiopaatilised <strong>ja</strong> sümptomaatilised.<br />
Idiopaatiliste epilepsiate põhjuseks on rakumembraani ioonkanalite<br />
(Na+, K+, Ca2+ Cl–) patoloogia. Geneetilised tegurid on siinjuures<br />
olulised, avaldumine on vanusest sõltuv.<br />
Sümptomaatiliste epilepsiate korral tekivad hood omandatud ajukahjustuse<br />
või muu spetsiifilise põhjuse tagajärjel. Krüptogeenne epilepsia<br />
tähendab seda, et ilmselt sümptomaatilise haiguse põhjus ei ole<br />
hetkel teada.<br />
Epilepsia on üks sagedamaid kesknärvisüsteemi kroonilisi haigusi<br />
kujutades endast olulist meditsiinilist, sotsiaalset <strong>ja</strong> ma<strong>ja</strong>nduslikku<br />
koormust. Euroopas (sh Eestis) <strong>ja</strong> USA–s läbiviidud epidemioloogiliste<br />
uuringute andmetel on epilepsia haigestumus 24–53 juhtu 100 000 inimaasta<br />
kohta <strong>ja</strong> aktiivse epilepsia levimus 4,3–7,5 juhtu 1000 inimese<br />
kohta. Epilepsiasse haigestuvad igas vanuses inimesed. Eestis läbiviidud<br />
epidemioloogiliste uuringute põh<strong>ja</strong>l on <strong>last</strong>el haigestumus 45<br />
juhtu 100 000 inimaasta kohta <strong>ja</strong> levimus 3,6 juhtu 1000 elaniku kohta,<br />
täiskasvanutel vastavalt 35/105 <strong>ja</strong> 5,3/103. Eestis on vanemaealiste (60<br />
37
Change language