Märka ja toeta last - Haridus- ja Teadusministeerium
Märka ja toeta last - Haridus- ja Teadusministeerium
Märka ja toeta last - Haridus- ja Teadusministeerium
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
leeme: silmsideme puudumine, rutiini va<strong>ja</strong>dus, stereotüüpsed korduvad<br />
motoorsed tegevused, ükskõiksus suhtlemisel, loova <strong>ja</strong> rollimängu<br />
puudumine, ühe <strong>ja</strong> sama as<strong>ja</strong> lõputu kordamine, omapärane käitumine<br />
<strong>ja</strong> sõnakasutus, ei mängi teiste <strong>last</strong>ega, ühepoolne suhtlemine, tugev<br />
puute–, heli– valgus– või soojustundlikkus, huvi esemete osade mittefunktsionaalsete<br />
osade või omaduste vastu, sunduslik sõltuvus tarbetutest<br />
liigutustest või rituaalidest, tugevalt väljendunud erihuvid.<br />
Autismi põhjustena mainitakse erinevaid tegureid, kuid kinnitust<br />
pole leidnud ükski neist kui ainus peamine põhjus. Erinevate uuringute<br />
tulemustena on nimetatud neuroloogilised, bioloogilis–orgaanilised<br />
(rasedusaegsed infektsioonid, sünniaegsed ohutegurid), keskkondlikud<br />
(psühhotraumad, kokkupuuted keemiliste <strong>ja</strong> kiirgusainetega) <strong>ja</strong><br />
geneetilised põhjused.<br />
Autismi esinemissageduse kohta Eestis kahjuks statistika puudub,<br />
maailmas pakutakse sageduseks keskmiselt 10–20 juhtu 10000 inimese<br />
kohta. Autismi esineb poistel 3–4 korda sagedamini kui tüdrukutel.<br />
Autismiga lapsi saab õpetada erinevate õppeprogrammide järgi<br />
erinevates koolides. Kerge, mõõduka <strong>ja</strong> sügava vaimupuudega autismiga<br />
lapsi õpetatakse nii lihtsustatud, toimetuleku kui ka hooldusõppekavade<br />
alusel erinevates koolides. Aspergeri sündroomiga <strong>ja</strong> ilma vaimse<br />
mahajäämuseta autismiga lapsed saavad õppida reeglina tavakoolides<br />
<strong>ja</strong> tavaprogrammi alusel. Vaatamata nii suurtele erinevustele autismiga<br />
<strong>last</strong>e võimekuses on siiski va<strong>ja</strong>likud sarnased lähenemisviisid, mis<br />
lähtuvad peamisest diagnoosist.<br />
Selleks, et lapsele oleks tagatud parimad võimalused arenguks,<br />
peab õpetuse struktuur <strong>ja</strong> nõuded, samuti ka õpperühma suurus vastama<br />
lapse võimetele ning va<strong>ja</strong>dusel peaks kool pakkuma alternatiive.<br />
Parimad tulemused saavutatakse väikeses grupis (kuni 4 <strong>last</strong>), aga va<strong>ja</strong>dusel<br />
ka üks–ühele õpetamisel või abiõpeta<strong>ja</strong> rakendamisel. Peamised<br />
eeldused õpetamiseks on:<br />
• autismiga laps on võimeline õppima <strong>ja</strong> arendustööst on neile kasu<br />
• aju töötamise erisused, seetõttu suudavad nad õppida vaid kindlal<br />
moel <strong>ja</strong> viisi<br />
• lähtumine individuaalsetest võimetest <strong>ja</strong> va<strong>ja</strong>dustest.<br />
Nendest lähtuvalt tuleks valida õppemetoodika. Maailmas enamkasutatavad<br />
metoodikad on TEACCH, Lovaas–metoodika, ABA, Waldorf–pedagoogika<br />
jt. Eestis kasutatakse enamast kombinatsioone erinevatest<br />
metoodikatest, kuid sobivaimaks <strong>ja</strong> paremaid tulemusi andvaks<br />
on hinnatud TEACCH–metoodikast pärinevat lähenemist (struktureeritus,<br />
individuaalne lähenemine).<br />
28
Change language