13.12.2012 Views

Märka ja toeta last - Haridus- ja Teadusministeerium

Märka ja toeta last - Haridus- ja Teadusministeerium

Märka ja toeta last - Haridus- ja Teadusministeerium

SHOW MORE
SHOW LESS

Create successful ePaper yourself

Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.

24<br />

Laps, pere <strong>ja</strong> lähivõrgustik —<br />

aktiivsed partnerid rehabilitatsiooniprotsessis<br />

Rehabilitatsiooniplaani koostamisel osalevad ühiselt laps, tema<br />

vanem/pereliikmed ning erinevad rehabilitatsioonimeeskonna spetsialistid.<br />

Va<strong>ja</strong>dusel kaasatakse kohaliku omavalitsuse sotsiaaltööta<strong>ja</strong>,<br />

õpeta<strong>ja</strong> jm. Toimub kohtumine, kus vestluse, intervjuu (testide või<br />

muude meetodite abil) selgitatakse väl<strong>ja</strong> puudega lapse (<strong>ja</strong> pere) toimetulek,<br />

murekohad, va<strong>ja</strong>dused <strong>ja</strong> eesmärgid. Tähtis on olukorda objektiivselt<br />

hinnata, püstitada ühine eesmärk, mille poole püüelda ning<br />

leida parimad viisid eesmärkide teostamiseks.<br />

Rehabilitatsioonimeeskonna liikmed plaani koostamisel<br />

Rehabilitatsioonimeeskonnas töötavad erinevad spetsialistid — nt<br />

sotsiaaltööta<strong>ja</strong>, tegevus– <strong>ja</strong> füsioterapeut, psühholoog, eripedagoog, logopeed,<br />

arst, õde. Kõikidel spetsialistidel on meeskonnas oma roll <strong>ja</strong><br />

kohustused ning selleks, et saada mitmekülgne info lapse <strong>ja</strong> pere kohta,<br />

sätestab seadus, et rehabilitatsiooniplaani koostamisel peab osalema<br />

vähemalt viis erinevat spetsialisti. Alla 18. aastasele lapsele plaani kootamisel<br />

peab kind<strong>last</strong>i osalema eripedagoog.<br />

Lühidalt spetsialistide töökohustustest rehabilitatsiooniplaani<br />

koostamisel:<br />

• Sotsiaaltööta<strong>ja</strong> keskendub pere sotsiaalse toimetuleku hindamisele<br />

— milline on <strong>last</strong> ümbritsev võrgustik (nii perevõrgustik kui<br />

ka spetsialistid, kes lapsega igapäevaselt tegelevad), millised on peresuhted,<br />

kas vanemad (põhihoolda<strong>ja</strong>d) võivad va<strong>ja</strong>da toetust jm.<br />

Samuti hindab sotsiaaltööta<strong>ja</strong>, millised on lapse ealised toimetulekuoskused,<br />

iseseisvus, kõrvalabi va<strong>ja</strong>dus.<br />

• Tegevusterapeut hindab lapse tegevusvõimet, eneseteenindusoskuseid<br />

(söömine, riietumine jm), liikumist, eakohaseid tegevusi<br />

(mängimine, käelised tegevused jm). Uurib abivahendite kasutamise<br />

va<strong>ja</strong>dust <strong>ja</strong> soovitab uusi va<strong>ja</strong>likke abivahendeid.<br />

• Füsioterapeut uurib lapse füüsilist tegevusvõimet, soovitab abivahendeid,<br />

annab nõu, kuidas füsioteraapia abil olukorda parandada.<br />

Tegevus– <strong>ja</strong> füsioterapeudi nõuanded võivad õpeta<strong>ja</strong>le olla väga<br />

olulised — nt kuidas oleks va<strong>ja</strong> kohandada kooli/klassi keskkonda,<br />

milliseid abivahendeid võiks laps koolis va<strong>ja</strong>da, milline peaks olema<br />

koolilaud, valgustus, lapse istekoht <strong>ja</strong> liikumisvõimalused klassis<br />

(õpeta<strong>ja</strong> lähedus) jm.

Hooray! Your file is uploaded and ready to be published.

Saved successfully!

Ooh no, something went wrong!