Märka ja toeta last - Haridus- ja Teadusministeerium
Märka ja toeta last - Haridus- ja Teadusministeerium
Märka ja toeta last - Haridus- ja Teadusministeerium
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
24<br />
Laps, pere <strong>ja</strong> lähivõrgustik —<br />
aktiivsed partnerid rehabilitatsiooniprotsessis<br />
Rehabilitatsiooniplaani koostamisel osalevad ühiselt laps, tema<br />
vanem/pereliikmed ning erinevad rehabilitatsioonimeeskonna spetsialistid.<br />
Va<strong>ja</strong>dusel kaasatakse kohaliku omavalitsuse sotsiaaltööta<strong>ja</strong>,<br />
õpeta<strong>ja</strong> jm. Toimub kohtumine, kus vestluse, intervjuu (testide või<br />
muude meetodite abil) selgitatakse väl<strong>ja</strong> puudega lapse (<strong>ja</strong> pere) toimetulek,<br />
murekohad, va<strong>ja</strong>dused <strong>ja</strong> eesmärgid. Tähtis on olukorda objektiivselt<br />
hinnata, püstitada ühine eesmärk, mille poole püüelda ning<br />
leida parimad viisid eesmärkide teostamiseks.<br />
Rehabilitatsioonimeeskonna liikmed plaani koostamisel<br />
Rehabilitatsioonimeeskonnas töötavad erinevad spetsialistid — nt<br />
sotsiaaltööta<strong>ja</strong>, tegevus– <strong>ja</strong> füsioterapeut, psühholoog, eripedagoog, logopeed,<br />
arst, õde. Kõikidel spetsialistidel on meeskonnas oma roll <strong>ja</strong><br />
kohustused ning selleks, et saada mitmekülgne info lapse <strong>ja</strong> pere kohta,<br />
sätestab seadus, et rehabilitatsiooniplaani koostamisel peab osalema<br />
vähemalt viis erinevat spetsialisti. Alla 18. aastasele lapsele plaani kootamisel<br />
peab kind<strong>last</strong>i osalema eripedagoog.<br />
Lühidalt spetsialistide töökohustustest rehabilitatsiooniplaani<br />
koostamisel:<br />
• Sotsiaaltööta<strong>ja</strong> keskendub pere sotsiaalse toimetuleku hindamisele<br />
— milline on <strong>last</strong> ümbritsev võrgustik (nii perevõrgustik kui<br />
ka spetsialistid, kes lapsega igapäevaselt tegelevad), millised on peresuhted,<br />
kas vanemad (põhihoolda<strong>ja</strong>d) võivad va<strong>ja</strong>da toetust jm.<br />
Samuti hindab sotsiaaltööta<strong>ja</strong>, millised on lapse ealised toimetulekuoskused,<br />
iseseisvus, kõrvalabi va<strong>ja</strong>dus.<br />
• Tegevusterapeut hindab lapse tegevusvõimet, eneseteenindusoskuseid<br />
(söömine, riietumine jm), liikumist, eakohaseid tegevusi<br />
(mängimine, käelised tegevused jm). Uurib abivahendite kasutamise<br />
va<strong>ja</strong>dust <strong>ja</strong> soovitab uusi va<strong>ja</strong>likke abivahendeid.<br />
• Füsioterapeut uurib lapse füüsilist tegevusvõimet, soovitab abivahendeid,<br />
annab nõu, kuidas füsioteraapia abil olukorda parandada.<br />
Tegevus– <strong>ja</strong> füsioterapeudi nõuanded võivad õpeta<strong>ja</strong>le olla väga<br />
olulised — nt kuidas oleks va<strong>ja</strong> kohandada kooli/klassi keskkonda,<br />
milliseid abivahendeid võiks laps koolis va<strong>ja</strong>da, milline peaks olema<br />
koolilaud, valgustus, lapse istekoht <strong>ja</strong> liikumisvõimalused klassis<br />
(õpeta<strong>ja</strong> lähedus) jm.