Märka ja toeta last - Haridus- ja Teadusministeerium
Märka ja toeta last - Haridus- ja Teadusministeerium
Märka ja toeta last - Haridus- ja Teadusministeerium
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
Puuetega inimesi, kellel on määratud puude raskusaste, oli Eestis<br />
2009. aasta alguse seisuga enam kui 118 000, s.o. 8,8% rahvastikust. Puude<br />
raskusastet omavaid kuni 17–aastaseid lapsi oli 7413, s.o. 3% samaealisest<br />
rahvastikust. Puudega lapsed elavad 6410 perekonnas. Võrreldes<br />
kuue aasta taguse a<strong>ja</strong>ga on puudega <strong>last</strong>e arv kasvanud enam kui 15%.<br />
Kui 2005. aasta alguses oli 10 000 lapse kohta Eestis 235 ametliku puudega<br />
<strong>last</strong>, siis 2010. aasta alguseks oli neid juba 28% sagedamini ehk 300<br />
ametliku puudega <strong>last</strong> 10 000 lapse kohta. Nimetatud suhtarvu oluliselt<br />
kiirema kasvu põhjuseks võrreldes puudega <strong>last</strong>e absoluutarvu kasvuga<br />
oli samaaegne kuni 17–aastaste elanike arvu vähenemine nimetatud<br />
perioodil.<br />
Aastati on olulised erinevused ennekõike 6–10–aastaste <strong>last</strong>e osas.<br />
Nii on puudega 7–aastaseid lapsi 2010. aastal 60% rohkem kui 2005.<br />
aastal. Viimasel 2–3 aastal on toimunud hüppeline kasv 6–8 aastaste<br />
vanusegrupis (mis on igati loogiline, kuna enne koolitee alustamist<br />
peab laps läbima põh<strong>ja</strong>liku terviseuuringu ning selles vanuses väljenduvad<br />
tuvastatavalt ka juba mitmed kaasasündinud funktsioonihäired<br />
<strong>ja</strong> arengud). Eesti üldise puudega <strong>last</strong>e arvu kasvu taga on ennekõike<br />
puudega <strong>last</strong>e arvu kasv Ida–Viru <strong>ja</strong> Tartu maakonnas ning mõnevõrra<br />
mõjutab näita<strong>ja</strong> kasvu ka Harju maakond (Tallinnata) ning kõige<br />
sagedasemaks diagnoosiks puude raskusastme määramisel olid hingamiselundite<br />
haigused (26%–l, s.o. pisut enam, kui ligi iga nel<strong>ja</strong>s esmapuudega<br />
laps).<br />
Puudega <strong>last</strong>ele suunatud tegevused on juba praegu, kuid peavad<br />
järgnevatel aastatel veelgi rohkem olema suunatud iga puudega lapse<br />
inimõiguste, mitte–diskrimineerimise, võrdsete võimaluste soodustamise<br />
<strong>ja</strong> aktiivse kaasamise tagamisele. Eesti ühiskond on liikunud<br />
jõudsalt arengus, kus puudega isikus, sh puudega lapses nähti hooldust<br />
va<strong>ja</strong>vat patsienti, kes ei panusta ühiskonda ning on passiivne teenuste<br />
tarbi<strong>ja</strong> (hooldatav), sellesse etappi kus igas puudega lapses osatakse näha<br />
lihtsalt <strong>last</strong>, kes va<strong>ja</strong>b olemasolevate takistuste kõrvaldamist, et olla<br />
ühiskonnaelu, sh koolikeskkonna täieõiguslik aktiivne liige. Selleks,<br />
et puudega inimestel oleks võimalik sisuliselt kontrollida oma elu, on<br />
esmatähtis kõigi erinevate sektorite koordineeritud tegutsemine, sh<br />
sotsiaalhoolekande, hariduse, kultuuri jne. Takistused, mis ei võimalda<br />
osaleda aktiivselt <strong>ja</strong> võrdväärselt igapäevaelus sisaldavad hoiakuid<br />
ning sotsiaalseid, õiguslikke ning keskkonna seatud takistusi.<br />
<strong>Haridus</strong> on aga põhiliseks teguriks sotsiaalse kaasatuse <strong>ja</strong> sõltumatuse<br />
tagamisel kõikidele inimestele, sh puudega inimestele, hõlmates<br />
endas kõiki eluetappe, sealhulgas koolieelne, alg– põhi–, gümnaasiu-<br />
15
Change language