Märka Leaderit: Maaelu arengukava 2007-2013 parim Leader

Märka Leaderit 

Maaelu arengukava 2007-2013 parim Leader projekt 2011

Väljaandja: Maamajanduse Infokeskus 

Tekstid: Kristel Jalak 

Fotod: Erik Lööper, Krista Kõiv, Ermo Lood, Tiit Koha, Gitta Veber, Peeter Sink, Ants Maripuu, Kersti Põllu, Ahto Sooaru, Toomas 

Reede, Vadim Vlassov ja Ave Bremse 

Toimetaja ja keeletoimetaja: Helene Kõiv 

Täname: Arvo Aller, Anne Anijago, Aili Taali, Hugo Vaino, Merle Vall, Mart Ruumet, Kajar Lember, Raili Mengel-Sünt, Tarmo 

Raudsepp, Ardo Niido, Ene Saar, Tiiu Tomingas, Liis Ehavere, Indrek Tammoja, Piret Laidroo, Kersti Põllu, Liis Pärtelpoeg, Sirje 

Kuusik, Ave Tamra, Anne Freimuth, Viivian Aunapuu-Lents, Kaie Toobal, Katrin Vask, Roomet Sõrmus, Tiina Peil, Triin Aarna, 

Marek Treufeldt, Tiina Mölder, Krista Tõnisson, Ermo Lood, Meeri Klooren, Ester Valdvee, Reve Lambur ja Ave Bremse 

Kujundus ja trükk: Auratrükk 

ISBN 978-9949-9092-4-7 

© Maamajanduse Infokeskus 2011 Jäneda 

Trükis on toetatud Eesti maaelu arengukava 2007-2013 tehnilise abi vahenditest maaeluvõrgustiku tegevustele

Märka Leaderit 

Maaelu arengukava 2007-2013 parim Leader projekt 2011 

Maamajanduse Infokeskus koostöös Põllumajandusministeeriumi ja PRIA-ga korraldas 2011.a. esmakordselt Eestis 

konkursi „Märka Leaderit“. 

Konkursi eesmärgiks on tutvustada ja tunnustada Eesti maaelu arengukava 2007-2013 (MAK) Leader-meetmest toetust 

saanud parimaid projekte ja neid teostanud ettevõtjaid, vabaühendusi ja kohalikke omavalitsusi. Konkursil osalesid 

Leader projektid viies kategoorias: parim põllumajandusprojekt, parim maaettevõtlusprojekt, parim keskkonnaprojekt, 

parim noorteprojekt ja parim koostööprojekt. Konkursile projektide esitamine oli avatud kõigile. 

Kokku esitati konkursile „Märka Leaderit“ 64 projekti 21 kohaliku tegevusgrupi piirkonnast. 

Käesolevas raamatus tutvustame igast kategooriast nelja parimat projekti. 

Leader toetusprogramm on üks edukamaid Euroopa Komisjoni algatusi, mis sai alguse juba 1991. aastal. Praegu 

rakendatakse Leader-meedet Eesti maaelu arengukava 2007-2013 raames. Eestis tegutseb 26 Leader tegevusgruppi, 

mis hõlmavad 99% Eesti maapiirkonnast. 2011.a. juuni seisuga on PRIA-s heakskiidetud juba üle 3,2 tuhande projekti, 

kogusummas 31,8 miljonit eurot. 

Eesti maaelu arengukava 2007-2013 Leader-meetme eesmärkideks on kohaliku algatuse edendamine, põllumajanduse 

ja metsanduse konkurentsivõime parandamisele kaasa aitamine, maapiirkonna elukvaliteedi parandamine, majandustegevuse 

mitmekesistamine ja kohalikule tasandile otsustusõiguse andmine Leader kohalike tegevusgruppide 

kaudu.

„Parim 

Leader 

projekt 

2011” 

Foto: Ermo Lood 

„Märka Leaderit“ parima projekti autasu valmis Lääne-Virumaal, Ermo Loodi sepikojas.

Sisukord 

Ida-Virumaa Talupidajate Liidu hoone rekonstrueerimine Jõhvis 4 

mTÜ ida-Virumaa Talupidajate Liit 

Kartuli ja köögiviljade pesuliini ostmine 6 

OÜ Nõmme Köögivili 

Mesinduse inventari ostmine 8 

OÜ Taali mesila 

Lammaste kogumisaia ostmine 10 

OÜ rehekivi 

Maitsev Lõuna-Eesti turundustegevused – kaasav turundusplaan 12 

mTÜ maitsev Lõuna-Eesti 

Biokomposti tootmise arendamine 14 

OÜ matogard 

Vudila mängumaa atraktsioonid 16 

OÜ Vudila 

Romantiline Rannatee 18 

mTÜ Pärnu Lahe Partnerluskogu 

Äksi mudajõe puhastamine 20 

Sa Vooremaa Looduskeskus 

Valaste joa vaateplatvormi pikenduse projekteerimine 22 

mTÜ Kirde-Eesti Puhkerajad 

Avalike järvede äärde puhkekohtade rajamine 24 

Paistu vald 

Kiideva looduskeskuse linnutorn-savimaja ehitus ja haljastus 26 

mTÜ Kalaküla rohelised 

Noortelehe Skriim väljaandmine 28 

mTÜ Skriim 

Läänemaa noorte muusikute laager „Bändkämp 2010“ 30 

mTÜ Unistuste Vabrik 

Noorte õpilas- ja minifirmade ettevõtlusalased koolitused „Külad elama läbi ettevõtlike noorte“ 32 

mTÜ Sõmeru Start 

Kandle valmistamise ja -mängu ning viltimise töötubade korraldamine 34 

mTÜ Hellad Velled 

Sibulatee 36 

mTÜ Sibulatee 

Ühisturunduse ja koostöövõrgustiku arendus 38 

mTÜ Koostöövõrgustik Ehedad Elamused Lahemaal 

Pikakannu seltsimaja sisustamine 40 

mTÜ Pikakannu Kooli areng 

Viiratsi külade mängud 2010 42 

mTÜ Viiratsi Spordiklubi 

3

4 

Projekti pealkiri: 

Ida-Virumaa Talupidajate Liidu hoone 

rekonstrueerimine Jõhvis 

Parima Leader Põllumajandusprojekti nominendid 

Toetuse saaja: 

MTÜ Ida-Virumaa Talupidajate Liit, 

Kirderanniku Koostöökogu piirkond 

Asukoht: 

Rakvere 27, Jõhvi, Ida-Virumaa 

Projekti tegemise periood: 

juuli 2009 – november 2010 

Toetus: 

Eesti maaelu arengukava 2007-2013 Leadermeetmest 

129 421 EUR 

Taluliit on külalistest-üürnikest aga kindlasti huvitatud, 

ruumi ju jätkub! 

Kontakt: 

Arvo Aller, direktor-konsulent 

telefon: 33 705 27 56 624 644 

e-post: info@ivtl.ee, 

koduleht: www.ivtl.ee 

Foto: Krista Kõiv

Palju valgust ja rõõmsaid värve 

Ida-Virumaa Talupidajate Liidu hoone rekonstrueerimine Jõhvis – MTÜ Ida-Virumaa 

Talupidajate Liit 

Rakvere tänaval Jõhvi linnas on hoone, mida varem kasutas piirivalve, alates 1994. aastast aga põllumajandusamet 

ja maakonna Talupidajate Liit. Kuid elamine võõral pinnal ei tekita teatavasti peremehetunnet – ikka tekib tahtmine 

elamine oma käe ja vajaduse järgi sättida. Nii hakkaski Taluliit 2002. aastal maja enda omandisse taotlema ja ei 

läinud viit aastatki (!) kui omandiõigus saadi. 

Juba asjaajamise käigus oli selge, et maja tuleb korda teha ja ruumi on ka juurde vaja. Ida-Virumaa Talupidajate 

Liidul on üle 200 liikme. Kooskäimisi, olgu need siis infopäevad, koolitused või nõupidamised, tuleb ette sageli. 

Vanasse õppeklassi mahtus aga vaid paarkümmend inimest. Kitsas ja ebamugav oli ka majas töötavatel konsulentidel. 

Vastse peremehe esimene küsimus oli, et kas maksabki üldse vana majaga jännata? Võib-olla peaks uue ehitama, 

teest veidi kaugemale? Aga et majaalune krunt oli üsna pisike, valiti lõpuks ikkagi vana hoone remontimine. Otsustati 

ka, et ei piirduta kosmeetiliste fassaadi- ja katusetöödega, vaid rekonstrueeritakse kogu hoone. Ehitusprojekt kinnitati 

2008. aastal omavalitsuses ning 2009. aasta alguses saadi ehitusluba, misjärel esitati Leader-ile taotlus toetuse 

saamiseks. Taotletav summa sisaldas ka ehitusjärelvalvet. Ehitamiseks võeti laenu ning toetusrahadest maksti see 

tagasi. Nii ei olnud see liidu eelarvele suur koorem. Polnud vaja suurendada liikmemaksu või tegevusi koomale 

tõmmata. 

Rekonstrueerimise käigus jäi majast järgi vaid neli seina ja aknaaugud. Ei katust, ei põrandat. Maja asukad kasutasid 

samal ajal Jõhvis üüripinda ja jälgisid ootusärevusega ehitustööde kulgu. 2011. aasta novembris toimus kolimine. 

2011. aasta jaanuaris toimunud avamispeole tulnud talunikud-tootjad olid tulemusest rõõmsalt üllatunud. Ruumi 

on rohkem, elektri- ja küttearved aga poole väiksemad. Parim muudatus on teisele korrusele rajatud suur ja valgusküllane 

saal, kuhu 70 peokülalist lahedalt ära mahtus, nii et tantsuruumigi jätkus. Esimese korruse põhiplaan palju 

muutunud pole, küll aga ruumide otstarve. On olemas köök ja söögiruum, dušinurk, külaliste vastuvõtmise ruumid. 

Maja teevad hubaseks väikesed detailid. Valgusküllasel rõdul võiks päikestki võtta. Seinaaken kabinetiseinas laseb 

silma peal hoida välisuksel ja sisenevaid külalisi kohe tervitada. Ja rõõmsatoonilisi mugavaid tööruume on majas 

rohkemgi, kui omanikud ise vajavad. 

Nii ongi juba üüriliseks tulnud erametsakeskus ja läbirääkimised käivad teistegi huvilistega. Põllumehed on harjunud 

sellesse majja käima, mugav oleks, kui ühe katuse all mitme organisatsiooniga asju ajada saab. 

Ka saal tõmbab juba ürituste korraldajaid ligi, ehkki avalikult selle rentimisvõimalust veel reklaamida pole jõutud. 

Taluliit on külalistest-üürnikest aga kindlasti huvitatud, ruumi ju jätkub! Ja Jõhvi peasissesõitu ilmestab kaunis ja 

kordatehtud hoone. Orientiir, mille järgi suundutakse edasi. 

Projekti peamised tegevused: 

Terve hoone rekonstrueerimine aadressil Rakvere 27 Jõhvi; hoone lammutati osaliselt (välispiirid jäid endiseks) 

esimese korruseni; hoone ehitati 2-korruseliseks; vahetati välja kommunikatsioonid (elekter, vesi, kanalisatsioon, 

küte); teostati sisetööd; korraldati kinnistul haljastus ja parkimiskohad 

5

6 


Kartuli ja köögiviljade pesuliini ostmine 


OÜ Nõmme Köögivili, 

MTÜ Jõgevamaa Koostöökoja piirkond 

Asukoht: 

Nõmme, Kasepää vald, Jõgevamaa 


2010 kevad 


Toetus: 

Eesti maaelu arengukava 2007-2013 Leader- 

meetmest 4 415 EUR 

Väga hea masin on – nagu ime! 

Kontakt: 

Anne Anijago, omanik 

telefon: 55 598 347 

e-post: anne.anijago@mail.ee 

Foto: Erik Lööper

Krõmpskurgimasin! 

Kartuli ja köögiviljade pesuliini ostmine – OÜ Nõmme Köögivili 

Kõik algas kurgiuputusest … 

Perekond Anijago on kasvuhoones kurke kasvatanud juba 22 aastat. Kuid erakordselt hea kurgi-aasta lõi turuhinnad 

nii alla, et värske kraami turule viimine ei tasunud enam ära. Aedvilja aia taha visata ei raatsitud ja nii panigi perenaine 

olemasolevad pütid-tünnid hapukurki täis. Oma pere jaoks oli seda aga liigpalju. Ülejääk viidi turule. Kliendid 

sõid, kiitsid ja tellisid lisa. Nii saigi alguse hapukurgi tootmine. Soetati tünnid, rajati väike tootmishoone, kelder ja 

osteti jahutusseade. 

Hapendamisele mineva kurgi pesemine on aga ränk käsitöö. Jääkülmas vees muutuvad käed kangeks ja valusaks. Ja 

mõni kurginäss on sama mullane kui kartul. Küüri seda palju tahad, ikka jääb mustaks! Nii tekkis mõte, et peaks ju 

ometigi olema masin, mis raske töö ära teeb, aga milline – seda ei teadnud keegi. Lahendus leiti internetist, kuid 

hind - 170 tuhat krooni - oli liialt kallis. 

Ega kellelgi erilist usku ei olnud, et Leader-meetmest tõesti toetust saada võiks. Aga paberitöö võeti ikkagi ette, 

kirjutati äriplaan – ja eelmisel suvel saigi masin ära ostetud! 

Kui oma perega - kolme inimesega - pesti käsitsi tunnis 150 kg kurki, siis pesemismasin teeb 1500 kg tunnis 

ja töötada saab sellega üksinda. Masin peseb puhtaks ka kõige mullasemad viljad. “Väga hea masin on 

– nagu ime!” ütleb perenaine ise. “Varem kulus ilus suvine aeg pesuvanni ääres seismisele. Nüüd saame 

teha muid asju.” 

Pesuliin jaksab pesta palju rohkem, kui kohapeal kurki kasvab. See lõi võimalused koostööks. Nüüd ostetakse 

normaalse hinnaga ära ka naabruses kasvavad ülearused kurgid, et inimesed ei peaks neid poolmuidu ära andma. 

Hapendamine loob lisaväärtust. Toodang turustatakse hulgilattu ja erinevatesse toitlustusutustesse. 

Masinaga pestud kurk on kvaliteetne – hästi krõmps. Mida külmemas vees pestud ja hoitud, seda krõmpsum tuleb. 

Ja kartulit ning muud aedvilja peseb see seade ka. Kogu ümbruskonna jaoks, kui vaja. 


Soetati kartuli- ja köögiviljapesu liin, millega pestakse ettevõttes eelkõige kurki, kuid vajaduse ja soovi korral 

ka muid aedvilju 

7

8 


Mesinduse inventari ostmine 


OÜ Taali Mesila, Partnerite piirkond 

Asukoht: 

Roela, Tartu mnt 21, Lääne-Virumaa 


2010 


Toetus: 


meetmest 857 EUR 

Seade teeb, mida lubati! 

Kontakt: 

Aili Taal, juhatuse liige 

telefon: 50 987 34 

e-post: info@taalimesila.ee 

www.taalimesila.ee 

Foto: Erik Lööper

Mahemagus pole raisata 

Mesinduse inventari ostmine – OÜ Taali Mesila 

Üle Eestimaa müüdav mahemesi jõuab ökopoodidesse Alutaguse laantest. Mesilaste korjeala asub Alutaguse metsade 

lääneserva metsamaadel, puhtas looduses (Mesilased ise elavad suvel „komandeeringus“ – kõikide mesilasgruppide 

läbisõitmisel, tuleb kokku 70 kilomeetrine ring). Nende toodetud mesi võetakse kärgedest ja pannakse purki Taali 

mesilas, Rakvere lähedal asuvas Roela külas. 

Mesindus on juba kord selline põlvkonna värk, mis kandub edasi isalt pojale. Edasi antakse mitte ainult teadmisi, 

vaid ka inventari, sest linnumagusa tootmine vajab väga spetsiifilisi töövahendeid. Nii kasutatakse veel praegugi 40 

aastat tagasi valmistatud inventari. Kui ise kasutad ja hooldad, siis kestab üks asi mitmeid inimpõlvi. Käis vanaisale, 

käib ka lastelastele. 

Siiski, iga asi väsib tasapisi – kaua sa ikka pükse lapid? Ja ajakulu lappimisele-parandamisele on suur. Kuid aeg - suvine 

aeg - on mesinikule kullast kallim. Mesinduses sõltub kõik ilmast, seega iga ilusat suvepäeva tuleb maksimaalselt 

kasutada, sellest oleneb talvine teenistus. Seetõttu ei saa seda väärtuslikku aega kulutada inventari parandamisele. 

Nii hoiavadki Taali mesila peremees ja perenaine erialastel kaubakataloogidel silma peal ja uurivad aeg-ajalt, mida 

uut pakutakse. Meekööki koguneb aga üha rohkem roostevabast metallist inventari ja kaasaegseid seadmeid. 

Vahasulataja/meeeraldaja leiti samuti kataloogist. Silma jäi ta seepärast, et pakkus lahendust suurele probleemile. 

Nimelt koos eraldatava kaanetusvahaga läheb kaotsi kuni 10% mett. Võib ju öelda, et mis see kümnendik niiväga ära 

ei ole, kuid kui mesila aastane kogutoodang on 5-6 tonni, siis see tähendab, et 500 kg kallist mahemagusat söödetakse 

tagasi mesilastele, selle asemel, et see kaubaks villida. 

Kataloogis olev müügijutt tundus aga uskumatu – kas tõesti võib olemas olla nii geniaalselt lihtne asi, mis lahendab 

probleemi? Näiteks itaallaste seade meesegude segamiseks ei osutunud päris selliseks, nagu loodeti. Eks välismaalt 

ostmine ole ikka seotud mõningase riskiga. Eriti siis, kui teist sellist seadet Eestimaal pole ja nõu küsida ei saa kelleltki. 

Ilma Leader-ita vast ei oleks julgetudki riski võtta. Toetussumma aga suurendas valmisolekut katsetada, kas tootjafirma 

seadme kiidulaulus ka tõtt peitub. 

See risk tasus ennast kuhjaga. Seade teeb, mida lubati. Mee ja vaha segu soojendamisel kerkib vaha pinnale, samal 

ajal kaitstes mett ülekuumenemise eest – lihtne ja tõhus. Kvaliteetset ja taganõutavat eesti ökomärki kandvat kaubamett 

on lettidel nüüd kümnendiku võrra rohkem. 


Soetatud vahasulataja/meeeraldaja võimaldab kaanetuse vahast kätte saada kvaliteetset kaubamett 

9

10 


Lammaste kogumisaia ostmine 


OÜ Rehekivi, Partnerite piirkonnas 

Asukoht: 

Puka küla, Vinni vald, Lääne-Virumaa 


2010 


Toetus: 



Lambajaht on lõppenud! 

Kontakt: 

Hugo Vaino, omanik 

telefon: 50 463 20 

e-post: vainohugo@hot.ee 

http://rehekivi.weebly.com 

Foto: Erik Lööper

Lambad lennujaamas 

Lammaste kogumisaia ostmine – OÜ Rehekivi 

Levib müüt, et põllumajandustootjal, eriti väiketootjal, Leader programmiga asja pole. Vale! Leader rahastab hea 

meelega ka põllumajandusprojekte. Eriti rõõmsaks teevad rahajagajaid sellised taotlused, kus väiksest asjakesest 

palju kasu tõuseb. 

Vinni vallas, OÜ Rehekivi maadel on mahelammaste aretuskarja peetud üle kümne aasta. Loomaarstidest peremeesperenaine, 

kes ka teisi loomakasvatajaid aitavad, teavad hästi, kui tülikas ja aeganõudev võib olla lammastega asju 

ajada. Kutsumise peale need loomad juba ei tule, hoopis rabelevad ja tormavad ringi iga kord, kui neid on vaja 

kaaluda, ravida, poegimisabi anda või muid protseduure teha. 

Lammaste sorteerimiseks ja eraldamiseks kasutati puitväravaid, mis olid aga nii rasked, et neid tuli ükshaaval koplisse 

vedada. Ja suur osa päevatööst seisnes hirmunud loomade tagaajamises. Eks Uus-Meremaal toodetavat imekergest 

materjalist aiasüsteeme, mida meil Saaremaa mehed vahendavad, oli juba varemgi igatsusega vaadatud. Kuid vaid 

vaatamiseks see jäigi. Sest nii kalli asja ära ostmise peale ei söandatud mõeldagi. Nüüdseks on tänu Leader-meetmest 

saadud toetusele aga lambajaht lõppenud. 

40 meetrit moodulaeda on nagu Lego – sellest saab ehitada mida iganes ja just vastavalt vajadusele. Paned karjale 

aia ümber, tõmbad järk-järgult väiksemaks ja suunad loomad gruppides või ükshaaval koridoridesse või kogumisaladele. 

Lambad seisavad rahulikult - nagu reisijad lennujama passikontrollini viivas ootealas - ning liiguvad tasapisi 

edasi vastavalt sellele, kuidas järjekord edeneb. Ei mingit paanikat ja stressi, kui siis ehk väheke igavust, aga see 

tuleb loomadel ära kannatada. Mahelammas peab kasvama stressivabalt, sutsuke igavlemist aga paha ei tee. 

Ka mahetalunikul endal on nüüd vähem stressi ja rohkem asjalikku tööaega. Aed on nii kerge, et selle käsitlemisega 

saab hakkama üks inimene, isegi laps. Koplisse viimiseks tuleb kaadervärk kokku voltida, rattad alla panna, „jurakas” 

ette kinnitada ning järelkäruna autole taha haakida. Üles panna saab seda igasugusel maastikul ja pinnasel. Nii ongi 

kogumisaed suvel rohkem koplis kasutusel, talvel aga ehitatakse see ümber pikaks poegimisbokside riviks, kus igal 

utel-tallel oma „korter”. 

Tasapisi on need imelised kogumisaiad Eestimaal juba levima hakanud. Lisaks lammastele sobivad need hästi ka 

lihaveisekasvatajatele. Ainult jah, see hind … Aga selleks Leader-meede ju ongi, et elu paremaks teha. 


Osteti lammaste kogumisaed 

11

12 


MTÜ Maitsev Lõuna-Eesti – 

turundustegevused – kaasav turundusplaan 


MTÜ Maitsev Lõuna-Eesti, 

Tartumaa Arendusseltsi piirkond 

Asukoht: 

Lõunakeskus, Tartus 


september 2010 – september 2011 

Parima Leader Maaettevõtlusprojekti nominendid 

Toetus: 


5 971 EUR 

Väiketootjate kasvulava! 

Kontakt: 

Merle Vall, tegevjuht 

telefon: 55 665 131 

e-post: merle@tas.ee 

www.maitseveesti.ee 

Foto: Tiit Koha

Maitsev Lõuna-Eesti 

Turundustegevused – kaasav turundusplaan – MTÜ Maitsev Lõuna-Eesti 

Väiketootjatel on üksikuna enamasti keeruline leida häid võimalusi suuremale turule jõudmiseks. Tooted võivad olla 

küll igati head, kuid suured kauplusteketid ei ole neist huvitatud. Enamasti on toodetavad kogused nii väikesed, 

et supermarketid ei võta tootjat jutulegi. Või saab takistuseks hind, pakend, säilivusaeg või tootja tundmatu nimi. 

Eesti tarbija otsib ja ootab omamaist kvaliteetset talutoodangut, ka tootjad on olemas, aga kokku need kaks poolt 

ei saa. 

Kohalike väiketootjate jõudude ühendamiseks lõid neli Lõuna-Eesti piirkonna Leader tegevusgruppi ühiselt mittetulundusühingu 

Maitsev Lõuna-Eesti, mille ülesandeks on väiketootjaid turustada ja müügikanaleid pakkuda. Üsna 

pea saadi kokkuleppele Tartu Lõunakeskusega ja 2010. aasta augustis avas taluturg seal oma uksed. Aastaringselt 

tegutsevad sissepääsu juures olevad siseletid, hooajalist kaupa pakuvad väliputkad. 

Taluturule on oma saadustega tee leidnud juba üle 60 Lõuna-Eesti tootja. Esimeste seas olid kohal näiteks Liivimaa 

Lihaveise, Otepää Oskari ja Eesti Mahe lihatooted, Nopri Talumeierei piimatooted, Taarapõllu talu mahlad ja marjakrõpsud, 

Järveotsa vutifarmi vutimunad, Tamme aiandustalu ürdid, Põhjala talu astelpajutooted, Rähni farmi 

küülikuliha ja palju muud suupärast. Eriliseks teeb Taluturul müüdava kauba see, et müüjad teavad alati, millisest 

talust toode pärineb ja kuidas see on kasvatatud. Ning saavad klientidelt kohe tagasisidet oma toodete kohta. 

Külastajatele korraldatakse tootetutvustusi ja degusteerimisi. Või kostitatakse kohapeal tehtuga, näiteks küpsetatakse 

leiba, vahvleid, piparkooke. Kaupa saab internetist ka koju tellida. 

Turule pääsemise peamine tingimus on kohalik tooraine. „See peab olema pärit eestimaiselt talult või väikeettevõttelt, 

keda me teame.“ kinnitab Maitsev Lõuna-Eesti tegevjuht Merle Vall. 

Lisaks müügikanali loomisele ja ühisturustustegevusele on tootjate jaoks köitev ka võimalus osaleda võrgustikus 

– vahetada kogemusi, informatsiooni ja õppida üksteiselt. Taluturg toimib väiketootjatele kui kasvulava. Olulisel 

kohal on tootearendus, toodete tutvustamine ja tootjate turustusvõimekuse tõstmine. 


Töötati välja MTÜ Maitsev Lõuna-Eesti turundusplaan ja sümboolika; MTÜ liikmetest tehakse tutvustavad videoklipid ning 

registreeritakse kaubamärk Maitsev Lõuna-Eesti; koduleht on veel valmimisel 

13

14 


Biokomposti tootmise arendamine 


OÜ Matogard, 

Rohelise Jõemaa Koostöökogu piirkond 

Asukoht: 

Randivälja küla, Tori vald, Pärnu maakond 


august 2010 – märts 2011 


Toetus: 


34 596 EUR 

Võib kindel olla – valmis mullas on taime jaoks ainult 

kasulikud komponendid! 

Kontakt: 

Mart Ruumet, ettevõtte juhataja 

telefon: 56 415 16 

e-post: mart@matogard.ee 

www.matogard.ee 

Foto: Ave Bremse

Potil istuv hobune 

OÜ Matogard – Biokomposti tootmise arendamine 

Tori vallas, endises suurfarmi heinaküünis ja nüüdses renoveeritud tootmishoones valmib toodang, mille pakendit 

kaunistab ööpotil istuva hobuse pilt. Tegemist on taimemullasegudega, mille valmistamisel kasutatakse komposteeritud 

hobusesõnnikut – Tori hobustekasvanduse asukatelt pärit põllurammu. 

Endine Tori aiandi juhataja Mart Ruumet on kasvumuldadega tegelenud 25 aastat. Mulla tootmise käivitamine sai omal 

ajal alguse lillepoodide nõudmisest selle kauba järele. Praeguseks toodab OÜ Matogard umbes 200 tonni laias sortimendis 

taimemulda aastas. 

Tippkvaliteet on märksõna mis iseloomustab Matogardi taimemullasegusid. Rakendatakse kaasaegset tehnoloogiat ja 

teaduspõhist tootearendust. 

See saab alguse juba komposteerimisprotsessist. Tori hobuste ööpoti sisu, põhuallapanuga sõnnik, kuhjatakse umbes 50 

meetristesse vaaludesse. Vaalu peal sõidab aparaat, mis valmivat komposti vastavalt vajadusele segab. Eraldi kontrollitakse 

vaalude temperatuuri ja niiskust. Komposteerimise käigus tõuseb temperatuur, nii hoitakse seda nädalaid ja 

juba see hävitab kompostis palju kahjulikke organisme, umbrohuseemneid. Kuid sellega asi ei piirdu. Hobusesõnnik on 

aianduses teadagi kõrgelt hinnatud väetis. Kuid lillemullas ei tohi olla haigusi, kahjureid ega sõnniku-usse, sest need 

- muidu tublid tegelased - panevad potis kasvaval taimel nahka juured ja tulemus on kesine. Matogard OÜ kasutab komposti 

steriliseerimiseks aurutehnoloogiat. Paljudes riikides on see tehnoloogia laialdaselt kasutusel, aga teadaolevalt on 

see Eestis ainulaadne. Kogu kompost, mis pakendatakse või millest valmistatakse erinevaid taimemuldasid, töödeldakse 

enne kuuma auruga ja nii võib olla kindel, et valmis mullas on taime jaoks ainult kasulikud komponendid. Kasulik mikrobioloogia 

taastub pärast töödeldud komposti jahtumist. 

Ettevõttel on oma laborikomplekt, mille soetamise tingis vajadus. Riiklikust mullalaborist tuli analüüside vastuseid 

oodata sageli 3-4 nädalat. Äriettevõttel pole aga tihtipeale aega nii kaua oodata. Eriti tootearenduses. Nüüd on olemas 

vajalikud seadmed, mis võimaldavad väga täpselt määrata toitainete sisaldust mullas, mulla happesust jt vajalikke 

näitajaid. Analoogne laborikomplekt oli lausa esimene omalaadne Baltimaades. 

Mart Ruumet lisab: „See labor on nagu kindlustus. Võtame mullapartiist eraldi proovi, analüüsime ja hoiustame. Kui meile tuleb 

kuskil mingi pretensioon, siis saan näidata, et näete – siin on see partii ja siin on analüüsid – meie toodang on kvaliteetne.” 

Ilma Leadertoetuseta ei oleks neid investeeringuid tehtud. Liigseid riske vältiv ettevõtja ei taha ennast lõhki laenata, 

vaba raha läheb aga tootmise laiendamiseks. Ainult nii saab ju omahinna alla viia ja olla konkurentsivõimelisem. 

Kliendid on tulemusega rahul. Matogard valmistab nõuetele vastavat mulda ka mahetootjatele. On tekkinud potil istuva 

hobuse fännklubi – püsiklientuur. Kvaliteetsete mullasegude vastu tuntakse huvi välismaalgi. Tänu uuele tehnoloogiale 

on käivitatud eksport Baltikumiga ning koostööläbirääkimised käivad teistegi riikidega. 


Otse valmistajatehaselt osteti: aurukatel, agregaat komposti kuumtöötluseks, komposti füüsikalis-keemiliste omaduste 

määramise komplekt, Big-Bag koti pakkeseade ja kaubaaluste formeer 

15

16 


Vudila mängumaa atraktsioonid 


OÜ Vudila, 



Asukoht: 

Kaiavere küla, Tabivere vald, Jõgeva maakond 


2010 

Toetus: 



Parim kompliment - õhtul veavad ema-isa mängumaalt 

ära karjuvat last, kes kuidagi ei taha siit lahkuda! 

Kontakt: 

Kajar Lember 

telefon: 53 333 214 

e-post: kajar@vudila.ee 

www.vudila.ee 

www.facebook.com/profile. 

php?id=820588135#!/vudila 

Foto: Gitta Veber

Üheksa hektarit siirast rõõmu 

Vudila mängumaa atraktsioonid – OU Vudila 

1991. aastal lõpetas Kaiaveres tegevuse omaaegne rahvusvaheliseltki tuntud vutifarm. Kaunis looduskaitsealune 

järvekallas kasvas võssa. Lagunevad tootmishooned käisid käest-kätte. Kuni leidsid 2006. aastal uued omanikud – kaks 

noort perekonda. Tegevusplaan küpses kiiresti – laste mänguhimu vajab rahuldamist! 

Tänaseks on Vudila Eesti suurim mängumaa. Üheksa hektarit on tihedalt täis tegutsemis- ja lustimisvõimalusi igale 

maitsele ja vanusele. Siit leiab nii motoradasid kui ronimistorni, vesirattaid kui ka maabatuute. On mängude maja ja 

lambad-kitsed-hobused, vaateplatvorm ja veejalgpall – kõike ei jõua loetleda. Katusealused ja majakesed pakuvad 

hingetõmbevõimalust või ka sünnipäevapeo pidamise ruumi. Toimuvad lasteetendused, talvel tegutsevad jõulumaa 

ja tubased mängutoad. Korraldatud on toitlustus, parkimine, tualetid ja pesemisvõimalus. Paarkümmend instruktorit 

hoiavad atraktsioonidel pidevalt silma peal, et väikesed külastajad saaksid turvaliselt lustida. 

Ettevõtmine ise on omanikele rohkesti fun-i pakkunud, kuid eelkõige mõeldakse klientidele. 2010. aasta suveperioodil 

oli külastajate arv 22 tuhat ja vähemalt samapalju külastajaid oodatakse ka sel aastal. Detsembris avatud olnud jõulumaad 

külastas üle kahe tuhande lapse. Kõiki Eesti lastekodude lapsi kutsutakse külla tasuta. Üks Vudila omanikest 

ja senine tegevjuht Kajar Lember ütles muiates: „Meile on parim kompliment see, kui õhtul veavad ema-isa mängumaalt 

ära karjuvat last, kes kuidagi ei taha siit lahkuda.“ 

Suurem osa atraktsioonidest ongi olemas tänu Leader-meetme toetustele. Omanikud ütlevad, et kõige olulisem on 

olnud toetusmeetme paindlikkus. Leader on aidanud väga kriitiliste asjadega. Näiteks basseinide puhastusseadmete ja 

elektrigeneraatori soetamisel. Ilma Leader-meetme toeta oleks kogu ettevõtmise arendamine olnud väga keeruline. 

Vudila ei saagi valmis. Tulemas on suur veeatraktsioon tohutu liumäega, loodusrada ja vigurkujude park. Lisandub 

piknikuplatse, täieneb loomapere. Ettevõttele tähendab see aga eelkõige investeeringuid, järgmine prioriteet on 

Eesti kõige vahvama välise veeatraktsiooni rajamine. 

Oluline on ka see, et Tabivere vald ja ka Keskkonnaamet on vajalikud menetlusprotseduurid teinud alati kiiresti ja 

täpselt. Ükski mängumaa tegevusplaan pole bürokraatiasse takerdunud. 

Vudila teeb tihedat koostööd Elistvere loomapargi ja Palamuse Kihelkonnakoolimuuseumiga. Ühisturundus aitab äratada 

ka rajataguste klientide huvi ning köita külastajaid piirkonda kauemaks, lausa mitmeks päevaks. 


Soetati atraktsioonid: batuut-takistusrada, väikesed batuudid, kiiged, liumägi, liivakast ja väikelaste mänguala, Skyjump 

Benji-batuut, lastebatuut, laste elektriautod, veesõidukid, kolm vesiratast ja neli aerupaati, minibassein koos liumäega; 

ehitati 18 minigolfirada; tehti territooriumi heakorratööd; koostati veeatraktsiooni projektdokumentatsioon 

17

18 


Romantiline Rannatee 


MTÜ Pärnu Lahe Partnerluskogu, 

MTÜ Pärnu Lahe Partnerluskogu piirkond 

Asukoht: 

Pärnu Lahe Partnerluskogu piirkond 


juuni 2009 – 2011 lõpp 


Toetus: 

Toetus: Eesti maaelu arengukava 2007-2013 

Leader-meetmest 111 244 EUR 

romantikaretsepti kellelegi ette antud pole – see tuleb 

ise üles leida! 

Kontakt: 

Raili Mengel-Sünt, projektijuht 

telefon: 52 197 22 

e-post: plpparnu@gmail.com 

www.rannatee.ee 

Foto: Vadim Vlassov

Romantikaretsepte on sadu 

Romantiline Rannatee – MTÜ Pärnu Lahe Partnerluskogu 

2008. aasta kevadel said Ojako puhke- ja koolituskeskuses Pärnumaal kokku Pärnu Lahe Partnerluskogu tegevuspiirkonna 

esindajad. Muide, kohtumiskoht polnud juhuslikult valitud. Piirkonna majutusettevõtete lipulaeva perenaine 

oli kuulsaks saanud selle poolest, et esitas kohaliku toidu osas ennekuulmatuid nõudmisi – tema külaliste lauale minevad 

maasikad olgu omast külast ja tund aega tagasi korjatud! Sama kehtis kala, kurgi ja muu värske suupärase kohta. Praeguseks 

on saanud Ojakost maakonnas kõige rohkem välja renditud turismiettevõte, arvake miks? 

Kuid valdade esindajad olid kogunenud mitte maasikaid mekkima, vaid selleks, et ühiselt aru pidada, kuidas julgustada kohalikke 

ettevõtjaid ja elanikke aktiivsemalt tegutsema. Kuidas veenda neid, et see, mida nad igapäevaselt teevad, on väärtuslik 

ja selle järele on nõudlust, et seda saaks müüa? Pärnu lahe äärde jääv piirkond on ajalooliselt olnud seotud ranna- ja kaluriküladega. 

Kuid kala on vähe ja püük hääbumas. Samas traditsioonilise eluviisi ja kauni loodusega seonduv romantika jääb. 

Nii sündiski kaubamärgi Romantiline Rannatee idee. Praeguseks on MTÜ Pärnu Lahe Partnerluskogu 10 liikmesvalla 

ja Leader-meetme toel ellu kutsutud männipuud kujutava logo alla koondunud oma sadakond teenusepakkujat. 

Romantiline Rannatee hõlmab endas ligi 250 km pikkust rannajoont, mis läbib kuut mereäärset omavalitsust, Varblast 

Iklani, põigetega Kihnu saarele ning romantilisi radu neljas sisemaal asuvas omavalitsuses, ühendades endas lisaks 

pakutavatele teenustele ka kultuuri-, ajaloo- ning loodusväärtusi. 

Romantikaretsepti kellelegi ette antud pole – see tuleb ise üles leida. Kaunist loodust, erinevaid legende, vahvaid inimesi 

ja põnevaid ettevõtmisi siinkandis juba jätkub. Näiteks nagu Tahkuranna valla tunnusüritus – Hapukurgifestival. 

Peategelaseks nõukogudeaegne kuulus Tahkuranna kurk, mida tehti sisse ööselgi, et vaid aegsasti Leningradi turule 

jõuda. Oh, mis lood ja legendid sellega kõik seonduvad! Aga kas tänapäeva inimene sellest enam hoolib? 

Esimesele festivalile kogunes 1487 osalejat 16 erinevat rahvusest. Kahe ja poole tunniga oli tünnikurk otsas, mis 

otsas. „Oleks seda teadnud, oleks rohkem kaasa võtnud!“ ohkasid kohalikud perenaised tagantjärele-tarkusega. 

Tegevust jätkus festivalikülalistel siiski hilise ööni ja on kindel, et üritus muutub traditsiooniks. Arvake, kui palju 

kurgitaimi Tahkuranna perenaised sel kevadel maha panid? 

„Väikesed saavad suured olla ainult siis, kui nad on koos. Kui tahad suures mängus osaleda, polegi muud võimalust, 

kui koostööd teha,“ ütlevad partnerluskogu liikmed. 

Kindlad ollakse ka selles, et see, mis Leader-i abil ellu kutsutud, ei ole loodud viieks aastaks, vaid jääb kestma aastakümneteks, 

sest Romantilise Rannatee kaubamärgi all viivad inimesed ellu oma ühiseid unistusi. Ja tänu Leadermeetmele 

võib Pärnu lahe ääres kohata Leader logosid veel pikki-pikki aastaid. 


Piirkonna kaardistamine; võrgustiku loomine; ühise kaubamärgi Romantiline Rannatee logo loomine koos stiiliraamatuga; 

erinevate koolituste ja ühisürituste korraldamine; trükise Puhkus Pärnumaa Romantilisel Rannateel 

väljaandmine ja piirkonna ühise kakskeelse (eesti ja inglise) kodulehekülje - www.rannatee.ee - loomine; ühtse 

identiteedi kandmine ja edastamine läbi infokioski ning erinevatel suvesündmustel osalemineöd; koostati veeatraktsiooni 

projektdokumentatsioon 

19

20 


Äksi Mudajõe puhastamine 


SA Vooremaa Looduskeskus, 


Asukoht: 

Äksi, Tabivere vald, Tartumaa 


2009 sügis 

Toetus: 


18 407 EUR 

Parima Leader Keskkonnaprojekti nominendid 

On tekkinud kaunis ja nauditav jõelõik! 

Kontakt: 

Tarmo Raudsepp, projektijuht 

telefon: 56 958 663 

Foto: Erik Lööper

Et säiliks see, mis on 

Äksi mudajõe puhastamine – SA Vooremaa Looduskeskus 

Vooremaal paikneb üks huvitavamaid Eesti järvi – Saadjärv. Kalarikas ja selgeveeline järv on nauditav nii vee alt, kui 

vee pealt. Saadjärve ääres armastavad pikniku pidada ja ujuda nii ümberkaudsed elanikud kui turistid. 

Ainsaks väljavooluks järvest on Mudajõgi, mis suubub Laeva jõe kaudu Suur-Emajõkke. Aastakümneid tagasi rajati 

jõele veskitamm, mis on hoidnud muidu madala Saadjärve veetaset kõrgemal, loonud omapärase ökosüsteemi ja 

kujundanud Saadjärve ümbruse selliseks, nagu me seda praegu tunneme. 

Nagu nimigi ütleb, on Mudajõe näol tegemist voolusängiga, mida järvest tulev vesi aastatega üha ahtamaks on setitanud. 

Võimust võttis roostik, nii et vaba vett võis näha ainult jõe keskel vaid meetrilaiuse ribana. 

Kuid lisaks tasapisi känguvale väljavoolule ähvardas kaunist Saadjärve ka suurem oht. Veskitammi regulaatori ülikehvas 

seisus olnud betoonosad võisid iga hetk ümber kukkuda ja jõe hoopiski sulgeda. Tagajärjed oleksid olnud 

korvamatud. 

Leader-meetmest saadud toetus võimaldas Vooremaa Looduskeskusel ette võtta jõe puhastamine ja tammi regulaatori 

korrastamine. Tööde teostamine tekitas omajagu pingeid, sest ajutine veetaseme langemine Saadjärves ajas ärevusse 

nii ümbruskonna inimesed, Keskkonnaameti kui ka ajakirjanduse. Kuid 400-meetrise jõelõigu korrastamine 

tagab nüüd Saadjärve veevahetuse, säilitab järve kalarikkuse ja selgeveelisuse. 

Projektil oli ka lisakasu. Mudajõgi on nüüd poole kilomeetri ulatuses muutunud veesõidukitega läbitavaks. On tekkinud 

kaunis ja nauditav jõelõik, kust paadi või vesirattaga mugavalt Saadjärvele sõita saab. Seda võimalust kasutavad 

nii kohalikud elanikud kui külalised. Endise kihelkonnakeskusena on Äksi turistide jaoks üsnagi oluline sihtpunkt ja 

sõiduvõimalusi pakkuvaid paate tekib jõele tasapisi üha juurde. 

Projektiga ei likvideeritud tagajärgi, vaid ennetati ohtu, millest enamik inimesi polnud teadlikudki. Loodetavasti 

ei pea Mudajõelt Saadjärvele suunduvad puhkajad kunagi mõtlema selle peale, et Leader-i abita, oleks Saadjärve 

tulevik võinud olla teistsugune. 


Mudajõele ajutise tammi rajamine; mudajõe setetest puhastamine ja setete tasandamine; mudajõe veskitammi 

regulaatori korrastamine 

21

22 


Valaste joa vaateplatvormi treppide 

ja matkaraja projekteerimine 


MTÜ Kirde-Eesti Puhkerajad, 

Kirderanniku Koostöökogu piirkond 

Asukoht: 

Valaste, Kohtla vald, Ida-Virumaa 


juuni 2009 – märts 2011 

Toetus: 




merd näeb, aga katsuda ei saa! 

Kontakt: 

Ardo Niido, juhatuse liige 

telefon: 50 119 78 

e-post: ardo@copsmax.ee 

www.copsmax.ee 

Foto: Erik Lööper

Pabervundament õpperajale 

Valaste joa vaateplatvormi treppide ja matkaraja projekteerimine – 

MTÜ Kirde-Eesti Puhkerajad 

Kui midagi toredat rajatakse-ehitatakse, saab ettevõtmine tunnustatud enamasti siis, kui asi on valmis. Sellele aga, kui 

palju eeltööd, uuringuid ja paberimajandust kulus, mõeldakse harva. Ometigi algab kõik just paberist. 

Ida-Virumaal Valaste külas asub Eesti kõrgeim juga. Pangalt merre langev veevool saab alguse Valaste ojast, ehk Suurkraavist, 

nagu nimetavad seda kohalikud. Usutakse, et tegu on inimeste kätetööga. Et juba 1800. aasta paiku raius keegi 

Kraavi Jüri liigvee ärajuhtimiseks pinnasesse kanali, mida hilisematel aastatel süvendati ja laiendati. Kas enne Jüri kaevetöid 

seal vesi ka looduslikus sängis voolas, seda ei mäletata. Kuid juba 1840. aastal kirjutas kohalik saksakeelne nädalaleht 

Valaste joast kui suurest vaatamisväärsusest. 1999. aastal rajati sinna vaateplatvorm, et pakkuda hingematvat vaadet 

merele, võimaldada lähemalt uurida pangal paljastuvaid geoloogilisi kihistusi ja tunda näol joast tõusvat uduvihma. 

Merd näeb, aga katsuda ei saa. Pangalt allalaskumise võtavad ette vaid adrenaliinisõltlased, alt üles aga ei pääse sootumaks. 

Maa-ala hooldab MTÜ Kirde-Eesti Puhkerajad. Kord aastas kutsutakse kohale alpinistid, kes puhastavad merekalda alla 

loobitud rämpsust. Kui mereni viiks trepp, oleks mets ja kallas puhtamad ning Valastet külastavatel turistidel - kõrghooajal 

käis neid 30-35 bussitäit päevas - oleks teha rohkemat, kui korraks merd vaadata ja WC-d külastada. 

Plaanitav õpperada on 1,5 km pikk. See laskuks treppidest ja kaldteedest alla mereni, kulgeks piki kallast ja rusukallet 

pangametsas Ontika pangani ning piki pangapealset kallast tagasi Valaste parkimisplatsini. Rajale ja trepiplatvormidele 

tuleb hulk infostende ja -tahvleid. 

Tegemist on aga kaitsealaga, kus ehitustegevus praegu keelatud. Seetõttu on projekteerimise käigus tulnud teha hulgaliselt 

uuringuid, mille tulemused on omakorda nõudnud täiendavaid uuringuid. Ikka selleks, et kohalikud samblad-samblikud ja 

muu tähelepanuväärne looduses inimeste poolt kahjustada ei saaks. Ja et inimestel pangal viibimine ohutu oleks. Ilma toetusrahadeta 

poleks kohalik omavalitsus ning mittetulundusühing seda tööd teha suutnud ning treppide, vaateplatvormide ja 

õpperaja rajamine oleks praegugi veel soovmõte, mitte peatselt töösseminev projekt. 

Leader-meetme toel on Valaste trepistiku ja õpperaja avamiseks arenenud tihe koostöö mittetulundusühingu, Kohtla 

valla, kohalike ettevõtjate, RMK ja Keskkonnaministeeriumi vahel. Ka PRIA-ga toimetamine läheb kenasti. Kõigi projekti 

osapoolte vahel on üksmeel selles, et jõupingutusi tuleb teha inimeste kaitsealale lubamiseks, mitte nende eemale hoidmiseks. 

Tarad-tõkked ja keelusildid ei hoia niikuinii kedagi tagasi. Parem on lasta uudistajatel lähemalt tundma õppida 

ühte Eesti looduskaunimat kohta nii, et loodus haiget ei saaks. See õppe-matkarada on ühtlasi üheks lõiguks rahvusvahelisest 

Euroopa matkarajast, mis kulgeb Peterburist Hispaaniasse. 


Valaste joa vaateplatvormi treppide ja matkaraja projekteerimine, sh. järgmised uuringud: Ontika-Valaste õpperaja 

kirjeldus ja sisend ehitusliku tööprojekti koostamiseks, lihhenoloogiline ekspertiis Ontika Maastikukaitsealale planeeritaval 

õpperajal, kaitsealused ja tähelepanuväärivad sammaltaimed planeeritava Ontika õppe- matkaraja ääres, 

lihhenoloogiline ekspertiis kavandatava Ontika Maastikukaitsealale Valaste joa lähedal paiknevale õpperaja osale ning 

kaitsealused ja tähelepanuväärivad sammaltaimed planeeritava Ontika õppe matkaraja Valaste joa piirkonnas 

23

24 


Avalike järvede äärde puhkekohtade rajamine 


Paistu Vallavalitsus, 

MTÜ Mulgimaa Arenduskoja piirkond 

Asukoht: 

Holstre järv ja Loodi küla, 

Paistu vald, Viljandimaa 


2010 kevad 

Toetus: 




Pisikesest sünnib suur! 

Kontakt: 

Ene Saar, Paistu vallavanem 

telefon: 50 708 46 

e-post: ene@paistu.ee 

www.paistu.ee 

Foto: Peeter Sink

Väike Tore Asi 

Avalike järvede äärde puhkekohtade rajamine – Paistu vald 

Viljandimaal asuva Holstre järve äärde on asja paljudel inimestel. Holstre kooli ja lasteaia lapsed kasutavad ala 

õues-õppeks. Kaunis järvekallas tõmbab ligi lisaks kohalikele ka Holstre-Polli Spordi- ja puhkekeskuse külastajaid, 

Loodi looduspargi radadel matkajaid, suviste lastelaagrite asunikke ja teisi külalisi. Pärast puhkekoha avamist 

2010. aastal sai alguse uus traditsioon – I Paistu Mulgi rahvatriatlon, mille ujumise etappi saab nüüd korraldada 

Holstre järves. Ka Holstre küla jaanituli süüdati puhkeala lõkkekohas ning kohalik kogukond on saanud juurde 

olulise ning mõnusa paiga. 

Kuni 2010. aasta kevadeni oli tegemist tavalise „metsiku” avaliku järverannaga. Siis aga taotles vald Leadermeetmest 

toetust ning korrastas kalda-ala. 

„Iseenesest ei ole siin ju suurt midagi” ütleb vallavanem Ene Saar tagasihoidlikult. „See on tavaline väike puhkeala 

– ei midagi erilist vaatajate jaoks.” Tõesti, pole midagi erilist prügikastides, tualetis või autoparklas. Aga kui neid ei 

oleks? Täiuslikkus peitub pisiasjades. 

Leader-meetme toel on inimestel nüüd parem võimalus HOOLIDA. Hoolida loodusest, puhtusest enda ümber, 

miljööväärtusest. Juba on näha, et reostamine järve kaldal on oluliselt vähenenud ning inimesed oskavad endast ja 

ümbrusest rohkem lugu pidada. Samas on eesmärgini veel ka arenguruumi – selleks aga kulub aega. 

Teine siinne avalik järv on Loodi looduspargis asuv paisjärv. Selle kaldale on juba varem rajatud puhkeplats, mis on 

kohaliku kogukonna ning looduspargi külastajate kogunemis- ja jaanitulekoht. Sageli sõidavad Viljandi linna 

lasteaialapsed ja koolid kaunisse orgu, et tunda rõõmu loodusest. Nüüd rajati sinna Leader-i abiga külakiik, mis pakub 

lusti nii suurtele kui väikestele. 

Projekti käigus tehtud järveranna korrastamine ja ehitatud külakiik ei ole asjad iseeneses. See on väike, aga oluline 

osa suuremast plaanist, mis muudab paikkonna ja kogu küla atraktiivsemaks ning mõnusamaks. 

Lähiaastate jooksul on plaanis KIK-toetuse abil puhastada kinnikasvanud järvesopp. Maanteeamet teeb kõnniteed, 

paigaldab valgustuse ja maanteereklaamid. Eesmärk on kasutada parimal viisil olemasolevaid võimalusi - avalikku 

raha ja toetusi - avalikkuse ja keskkonna heaks. „Väikeses vallas tuleb liikuda sammhaaval ja see ongi edumeelne ja 

oluline. Pisikesest sünnib suur.“ ütleb vallavanem. 


Puhastati järvekallas; paigaldati tualett, prügikastid, lõkkease, varjualune ja informeerivad sildid; rajati parkla ja 

juurdepääsutee ning turvaline sild; rajati külakiik olemasolevale puhkekohale Loodi looduspargis 

25

26 


Kiideva looduskeskuse linnutorn-savimaja 

ehitus ja haljastus 


MTÜ Kalaküla Rohelised, 

Kodukant Läänemaa piirkond 

Asukoht: 

Kiideva, Ridala vald, Läänemaa 


juuni 2009 – juuni 2010 

Toetus: 


11 365 EUR 


On hea, et on olemas koht, kuhu minna loodust uurima! 

Kontakt: 

Tiiu Tomingas, juhatuse liige 

telefon: 53 453 663 

e-post: tiiu.kiideva@gmail.com 

Foto: Ants Maripuu

Kalaküla muutub linnukülaks 

Kiideva looduskeskuse linnutorn-savimaja ehitus ja haljastus – MTÜ Kalaküla Rohelised 

Kiideva küla, kohalike hulgas tuntud kui Kalaküla, on sadade aastate pikkuse traditsiooniga ning üks vähestest 

tõelistest kaluriküladest Läänemaal. Küla on alles, kala aga merest kadunud ja koos sellega ka kalurid. Kuigi külas 

on 72 suitsu, elab seal aastaringselt vaid 20 peret, ülejäänud on suve-inimesed. 

Asundus pole aga hääbumas, hoopiski mitte. Uuteks tegevusaladeks, mis inimesi koos hoiab on loodusturism ja 

-haridus. Kohalikud elanikud on innukalt otsinud võimalusi leida erinevate projektide abil selleks raha, ikka tera 

siit ja teine sealt. Lisaks vabatahtlik töö, et muuta paikkond külalistele atraktiivsemaks ning mugavamaks elukeskkonnaks 

endile. Asukoht Matsalu lahe ääres pakub selleks hulgaliselt võimalusi ning ka Leader-meedet on usinalt 

kasutatud. Korda on tehtud matkarajad, ehitatud on paadisildu. 

Viimane suurem rajatis kannab uhket nimetust – sadamahoone-linnuvaatlustorn. 

A- ja D-terminali sellest hoonest ei leia. Väike saviseintega ning avarate akendega paviljon sisaldab infotahvleid 

Matsalu lahe ja Kalaküla kohta, kappe, kus saab hoida nii õpetamiseks kui kalaleminekuks vajalikku varustust, 

klapptoole – ja ega sinna muud ei mahugi. Klapptoolidki valiti sellepärast, et paadimehed saaksid oma päästeveste 

ja muud varustust katuse alla mahutada. Majake on avalikuks kasutamiseks (öösel siiski lukus) – hea vihmaga varju 

minna. Üks kooliekskursioon kasutas seda isegi ööbimiskohana, kui telkides asi liiga vesiseks läks. Kohalikud elanikud 

tõid põrandale madratsid ja lapsed olid seal kui silgukesed reas – elevil ja õnnelikud! 

Teisele korrusele - vaatlusplatvormile - viib puittrepp ja sealt avaneb suurepärane vaade Matsalu lahele ja rannaäärsele 

roostikule – linnuvaatlejate paradiis. 

Väike linnutornike oli Kiidevas ka varem. Aga Tiiu Tomingase sõnul: „Seal all elab nüüd kobras ja torn kõigub nii, 

et üle viie inimese ei julgegi üles minna. Uus torn oli plaanitud sama väike – üheksaruutmeetrine. Keegi aga tõi 

kusagilt 8 betoonblokki ja neist valmis hoopis 35 ruutmeetrine platvorm. Oleme väga rõõmsad!“ 

Loodushariduse toetamist peetakse Kiidevas oluliseks. Ei tunne need tänapäeva õpetajadki enam loodust, rääkimata 

lapsest. On hea, et on olemas koht, kuhu minna asja uurima. Tasuta. Kiidevas ei ripu ühegi puu küljes korjanduskarpi, 

piletimüügist rääkimata, ehkki seda neile vahel ka ette heidetakse. On hoopis tasuta linnulauluhommikud 

ja puismetsa seeneretked. 

Leader-i toel saab olema ka linnuvaatlustoru ja binokkel, jääuisud ja lumeräätsad. Ka looduskirjandust on omajagu 

soetatud. Seda on pahatihti liiga kallis ise osta. Hea, et kohapealgi vaadata saab ja et projektid selleks kaasa aitavad. 


Tehti linnutorn-sadamahoone katuslae hüdroisolatsioonitööd; vaateplatvormi katuslaele paigaldati loodsõrestikule 

põrand; hoonele paigaldati kahepoolne puituks ja viis akent; ehitati 1,2 m kõrgune puidust reeling ja 23 astmega, kahe 

platvormiga, kahepoolsete käsipuudega trepp 

27

28 


Noortelehe Skriim väljaandmine 

2009. ja 2010. aastal 


MTÜ Skriim, 

Raplamaa Partnerluskogu piirkond 

Asukoht: 

Hagudi, Raplamaa 


2009 – 2010 

Toetus: 



Parima Leader Noorteprojekti Nominendid 

Kirjutatakse ainult sellest, mis õpilasi ka tegelikult 

huvitab! 

Kontakt: 

Liis Ehavere, projektijuht, 

MTÜ Skriim juhatuse esimees 

telefon: 52 939 96 

e-post: liise28@hot.ee, skriim07@hot.ee 

http://noored.raplamaa.ee 

Foto: Ave Bremse

Päris Oma Leht 

Noortelehe Skriim väljaandmine – MTÜ Skriim 

Eks noortele suunatud väljaandeid ole ikka tehtud. Rapla maakonnalehe Nädaline vahel kord kuus ilmuv lisaleht 

Skriim on eriline aga selle poolest, et see pole mitte ainult noortele suunatud, vaid ka noorte endi poolt kokku 

pandud. Algusest lõpuni, illustratsioonide ja fotodeni välja. 

Raplamaa noortelehel on pikk ajalugu. Selle eelkäija Validool alustas ilmumist juba 1996. aastal. Majanduslikult on 

väikesel lehepojal aga raske, sest reklaami sinna ei müüda ja lehe tiraaž - umbes 3000 eksemplari - on maakonna 

mõõtkavas küll muljetavaldav, kuid suurt raha sellega siiski ei teeni. Nii ongi Leader alates 2009. aastast MTÜ-le 

Skriim õla alla pannud, et vahva traditsioon edasi kesta saaks. Leader-i abil on nii lehte kui ka selle tegemisel 

kaasalöömise võimalusi aktiivselt maakonna koolides ja noortekeskustes tutvustatud. 

Kirjutamas on pidevalt 15-20 noort, üle kogu maakonna. Kaastööd teevad nii kaheksandate-üheksandate klasside 

õpilased kui vanemad gümnasistid. Aeg ajalt saadavad oma artikleid isegi koolide vilistlased, kes Raplamaalt juba 

mujale kõrgkoolidesse suundunud on – näiteks ajakirjandust õppima. 

Koos käiakse paar korda kuus, vahepealsel ajal suheldakse arvuti kaasabil. Selline kaugtöö võimaldab hoida asjaga 

tihedalt seotud isegi välisriikides olevaid vahetusõpilasi ja vabatatlikus teenistuses olevaid noori. 

Teemad valivad noored ise. Kirjutatakse ainult sellest, mis õpilasi ka tegelikult huvitab. Et aga seltskond on eripalgeline, 

on teemasid seinast seina – seksimüütidest pöidlaküüdi teejuhini. Palju kirjutatakse muusikast ja filmidest. 

Tehakse ajakirjanduslikke eksperimente. Näiteks kuidas on võimalik elada nädal aega internetisuhtluses emotikone 

kasutamata? Väljakutse, mis? 

Esilehel on alati tänavaküsitluse rubriik. Populaarne on püsirubriik „Üle mõistuse“, kuhu noored saadavad fotosid 

asjadest, mis neile silma on jäänud, ja mis, noh, on üle mõistuse. 

Lisaks koos Nädalisega tellitavatele ja putkadest müüdavatele eksemplaridele viiakse väljaannet koolidesse ja 

nõustamiskeskusesse. Noored ei arva, et paberleht on ajast ja arust ning loevad seda meeleldi. 

Huvitaval kombel on leht aga erakordselt populaarne ka keskealiste ja vanemate inimeste hulgas, kes tahavad 

teada, kuidas tänapäeva noored mõtlevad ja räägivad. Seda rolli täidab Skriim hästi, sest noorte autorite jutt on, 

ütleme, üsna avameelne. Noored tahavad ja julgevad välja öelda, mis nad arvavad. „Ma teaksin palju vähem, kui 

ma noortelehte ei loeks-teeks-toimetaks,“ võttis selle fenomeni kokku projektijuht Liis Ehavere. 


2009.a. septembrist kuni 2010.a. detsembrini anti välja 15 numbrit (ca kord kuus) neljaküljeline noorteleht Skriim; 

käidi projekti tutvustamas maakonna viies koolis/noortekeskuses; osaleti erinevatel noorteüritustel 

29

30 


Läänemaa noorte muusikute laager 

„Bändkämp 2010“ 


MTÜ Unistuste Vabrik, 

Kodukant Läänemaa piirkond 

Asukoht: 

Lihula, Läänemaa 


2010. aasta 

Toetus: 


9 625 EUR 


Foto: Indrek Tammoja 

Laager, mis lööb Läänemaa noortele tõeliselt elu sisse! 

Kontakt: 

Indrek Tammoja, projektijuht, ühingu liige 

telefon: 50 886 65 

e-post: info@unistustevabrik.ee 

www.unistustevabrik.ee

Kolme päevaga Superstaariks 

Läänemaa noorte muusikute laager „Bändkämp 2010“ – MTÜ Unistuste Vabrik 

„See on lihtsalt lahe! Neli päeva mussi ja ülimõnusat chilli, uusi kogemusi ja sõpru“. Nii iseloomustavad oma üritust 

MTÜ Unistuste Vabrik tegijad ise. Tegemist on loovlaagriga noortele, kelle kirg on muusika. 

2009. aastal esimesse laagrisse tulijad ei osanud ilmselt arvatagi, et kolm päeva hiljem esinevad nad laval rohkem 

kui 300 kuulaja ees ja et nende lood koguvad YouTube-s ohtralt vaatajaid. Aga just see oli korraldajatel plaanis ja 

nii läkski. Noored moodustasid omavahel bände ning said ülesandeks luua uus laul originaalsõnade ja -muusikaga. 

Kuid enne suurt vabaõhukontserti olid tihedad päevad täis õpitube, kohtumisi muusikutega, kus saadi teadmisi 

muusika tegemise tagamaadest, valikutest, võimalustest, loomingust, kontsertidest ... ka rahast. Kuuldi teiste 

kogemusi ning jagati enda omi, anti näpunäiteid ja innustati astuma oma esimest sammu muusiku tundmatusse, 

kuid põnevasse maailma. Protsessi jälgisid ja juhendasid korraldajad ning koolitajad – tuntud-teatud muusikud. 

Säärane laager oli uudne maakonnas, aga ilmselt ka Eestis, vähemalt oli ta esimene omalaadne. Idee sündis soovist 

pakkuda muusikahuvilistele noortele midagi lähtuvalt nende huvidest ning anda tõuge edasisteks loomingulisteks 

arenguteks. Miks mitte kehastuda muusikuks, mängida pilli, teha bändi ja siis laval publikule esineda? 

Projekt kutsuti ellu Leader-meetme toel. Ehkki algatuse tipphetk oli 50-osalejaga laager, jätkus ettevalmistus- ja 

organiseerimistöid kuudeks. Esimesele laagrile järgnes teine, ettevalmistamisel on kolmas – ikka Leader finantseerimist 

taotledes. 

Suureks toeks on olnud Lihula kultuurimaja, mille ruumides toimuvad õpitoad ja mis aitab ka tehnika ja võimendusega. 

„Me oleme väga uhked oma Bändkämpi üle.“ ütles kultuurimaja juhataja Tiina Lobja „See lööb meie noortele 

tõeliselt elu sisse.“ Tänu laagrile on Lihulas alaliselt tegutsemas juba kolm noortebändi. Rohkem julgust muusikuteele 

astumiseks on saadud teisteski kohtades. On tekkinud vabatahtlikest korraldustiim, kes aitavad kogu 

projekti ellu viia. 

Bändkämpist on kujunemas kaubamärk, sellele on tekkinud oma fännklubi. Laagrilised, kes korra käinud, tahavad 

tagasi – igal aastal. Osalejaid ei seo mitte ainult ühiselt tehtud muusika, vaid ka teadmine, et nad on ühest 

piirkonnast. 

Laagris osalenud noor ütles: „Ma poleks kunagi uskunud, et minu kodukohas midagi sellist toimub.“ Korraldajad aga 

usuvad, et: „Kui ootamatult maailmalõppu ei tule, toimub asi veelgi – ja vingemalt, kui seni.“ 


4-päevase muusikalise laagri ja kontserdi ettevalmistamine ning läbiviimine 

31

32 


Noorte mini- ja õpilasfirmade koolitus 

„Külad elama läbi ettevõtlike noorte” 


MTÜ Sõmeru Start, Partnerite piirkonnas 

Asukoht: 

Sõmeru, Lääne-Virumaa 


august 2009 – juuli 2010 

Toetus: 




majandusõppe praktiline vorm huvilistele noortele! 

Kontakt: 

Piret Laidroo, projektijuht 

telefon: 53 021 521 

e-post: piret@someru.ee 

videolugu eelmisel aastal ETV-s – 

www.maainfo.ee/index. 

php?id=496&page=3394& 

Foto: Erik Lööper

Unikaalsed üheaastaliblikad 

Noorte õpilas- ja minifirmade ettevõtlusalased koolitused – MTÜ Sõmeru Start 

Kuuldes sõna „õpilasfirma“ arvavad paljud, et tegemist on mingi väiksemat sorti äriühinguga, kus lapsed on pandud 

raha teenima. Miski pole tõest kaugemal! Mini- ja õpilasfirmad on majandusõppe praktiline vorm huvilistele 

noortele ning reeglid piiravad tegutsemise vaid ühe õppeaastaga, septembrist maini. 

Võrreldes „päris“ firmadega on õpilaste ettevõtluse teel aga võimas väljakutse – äriidee peab olema unikaalne. See 

tähendab, et uus õpilas- või minifirma ei tohi toota midagi, mida aegade jooksul tuhanded varasemad õpilasfirmad 

juba teinud on. Mõelge vaid, kui ka meie äriühingutele selline nõue esitataks!? 

Vastukaaluks on aga kõik, kes õpilasfirmasse kuuluvad, ameti poolest direktorid ja juhid. Mis omakorda tähendab, 

et kõik vastutavad millegi eest ja keegi ei saa vaid lihttöölisena kaasa lüüa. 

Vastutus on sama, mis päris elus. Lapsed peavad ise koguma aktsiakapitali, koostama äriplaani, pidama läbirääkimisi 

hankijate ja muude äripartneritega, viima läbi tootearendust, käivitama tootmisprotsessi, turustama ja müüma. Midagi 

ei saada tasuta, maksta tuleb üüri ja osta materjalid. Isegi koosolekute ja nõupidamiste kokku kutsumine ja läbi viimine 

kuulub äritegevuse juurde. Erksamad on ette võtnud lausa projektide kirjutamise toetusrahade taotlemiseks. 

Sõmeru vald Lääne-Virumaal peabki noortega aktiivselt tegelema, sest valla 3717-st inimesest on 928 noored. Et maakonna 

koolidest vaid vähesed pakuvad majandusõpet, soovisid valla noortekeskused selle lünga täitmiseks käivitada õpilasfirmad. 

Juba see mõte iseenesest oli uudne, sest traditsiooniliselt tegutsevad õpilasfirmad koolide juures. Aga oh häda! Selgus, et 

tegevusloa saamiseks on esmalt vaja litsentseeritud juhendajaid, keda Lääne-Virumaal polnud ühtegi. 

Seega käivitati Leader-meetme toel esmalt 25 juhendaja koolitamine. Seejärel korraldati hulgaliselt õpitube, 

kus meisterdati kõikvõimalikke asju, et saada ideid ettevõtluse alustamiseks. Ootamatu lisakasuna selgus, et kui 

lapsed õpitubadest koju läksid ja näitasid, mida nad teinud olid, tahtsid ka paljud täiskasvanud asjast osa saada ja 

hakkasidki noortega koos käima ja näpuosavust ning põnevaid tehnikaid omandama. 

Algatusest sündis 2 minifirmat ja 1 õpilasfirma, kes kõik vahvaid tooteid tegid ja hulgaliselt tunnustust ning kiidusõnu 

pälvisid. Näpi noortekeskuse minifirmale PUH omistati lausa Eesti parima minifirma tiitel. 

Iga äriettevõtte proovikivi - müük - sujus samuti. Noorte enda disainitud krõlli-laadse logoga T-särgid läksid Kristiine 

keskuse laadal kaubaks nagu soojad saiad. Nutikad ja nägusad kott-reisipadjad said aga nii populaarseks, et Viru 

Folk tellis neid lausa 100 tükki. Mispeale noored ettevõtjad, et mitte näppe villi õmmelda, kärmelt alltöövõtjad 

palkasid. Hitiks kujunesid ka MinuKott eriilmelised ja atraktiivsed keskkonnasõbralikud poekotid. 

Noored, kes on kord ettevõtluses kätt proovinud, tahavad sellega kindlasti jätkata. Nii uue õpilasfirmana kui ka 

päris elus. Huviliste puudust juba ei ole, ainsaks piiranguks on juhendajate ajaressurss. Noortekeskused on aga 

kindlad, et sellest saadakse üle ja septembris avavad uksed juba uued ühe-aastafirmad. 


Noorte õpilas- ja minifirmade juhendajate koolitus; õpilas- ja minifirmade infopäevad noortele; õpitubade läbiviimine 

õpilas- või minifirma loomisest huvitatud noortele; õpilas- ja minifirmade majanduspäevadel ja laatadel osalemine 

33

34 


Kandle valmistamise ja -mängu ning 

viltimise töötubade korraldamine 


MTÜ Hellad Velled, 

Pärnu Lahe Partnerluskogu piirkond 

Asukoht: 

Audru, Pärnumaa 


2009 - 2011 

Toetus: 


5 058 EUR 


Pillid ei püsi enam kotis! 

Kontakt: 

Kersti Põllu, projektijuht 

telefon: 53 404 078 

e-post: helladvelled@hot.ee 

www.hot.ee/helladvelled 

Foto: Kersti Põllu

Vanemuise meistrituba 

Kandle valmistamise ja -mängu ning viltimise töötubade korraldamine – 

MTÜ Hellad Velled 

Mis te arvate sellisest ülesandest? Teile antakse kuusepakk, peitel ja kuus päeva aega. Ning teil tuleb valmistada 

7-keeleline D-duuris ja häälestatav kannel. Selline, nagu meie esiisad aastasadu on meisterdanud. Ei mingit liimimist. 

Ah jaa, kandlekott tuleb ka valmis teha. Näiteks vilditud villast. Lohutuseks ütlen, et teil on kasutada Saarema 

Leisi valla kandlemeistri Mardi nõu ja abi. 

Just sellise ülesande said Leader-meetmest toetatud projekti „Põlvkondade vaheline side” raames Audru vallas 

Pärnumaal 12 peret. Põlvkondadevaheline ettevõtmine oli see tõesti, sest laagris lõid kaasa emad-isad, vanavanemad 

ja lapsed – imikust juba pea täiskasvanuteni. Töö oli füüsiliselt päris raske, seega iga abikäsi kulus ära. 

Eks muusikariistu saaks osta poestki, kui raha jätkuks, kuid koos perega ise valmistatud rahvuslik pill on ikka midagi 

muud. Ehkki põhikujult sarnased, tuli iga muusikariist ise nägu, sest otsa ja kanna said valmistajad ise kujundada 

ja ka pilli värvi valida. Nii sai Nisu talu kannel kaunistatud viljapeadega, Kirsi talu kannel aga tehti kirsivärviline. 

Laager oli edukas – kõik 12 pilli mängisid ja kõlasid kaunilt kokku. Alati ei pruugigi nii hästi minna. Aga kes neid 

mängivad? Eks ikka valmistajad ise. Osa laagri programmist oli kandlemängu õppimine. Iga päev poolteist tundi. 

Õpigrupid pandi paika vastavalt vanusele ja eelnevale kogemusele. Polnud üldse oluline, kas varem kannelt käes 

oli hoitud või mitte. Mängima hakkasid kõik. Lihtsalt õpetajal oli nii kergem. 

Laager lõppes suure ühiskontserdiga, kuid pillid ei püsinud pärast sedagi kotis. Laagris osalejad on esinenud valla 

päevadel, kooliüritustel, publikuks on olnud ka väliskülalised. Audru vallas on kannel algkoolides tihedas kasutuses 

ning lasteaedades mängivad kasvatajad omatehtud kandlel lastele uneviise. 

Leader-meetmest rahastati materjalid ja meistrid-õpetajad. Projektijuht ütles, et nad on varem ka teistest allikatest 

raha küsinud. Leader-i eeliseks on see, et kogu raha tuleb ühest kohast, seega ei pea ärevusega erinevate 

rahastajate otsuseid ootama. Sest mida teha siis, kui üks ütleb „jaa“ ja teine „ei“? 

Esimese laagri eeskuju on olnud nakkav. Naaber näeb, mis teine on teinud ja süda läheb hellaks – tahab ka. Nii ongi 

järgmise laagri kõik kohad juba ammu täis ning järgmised 12 kannelt saavad Leader-i toel peatselt sündima. 


Korraldati kandlevalmistamise töötuba; valmistati 12 kannelt; viltimise töötoas valmistati kandlekotid 12 kandletöötoas 

valminud kanneldele; kandlemängu õpetamise töötoa tulemusena anti kontsert kohalikule kogukonnale 

35

36 


Sibulatee 


MTÜ Sibulatee, 

Tartumaa Arendusseltsi piirkonnas 

Asukoht: 

Peipsiäärne piirkond, 

MTÜ kontor asub Tartus 


november 2009 – november 2011 

Toetus: 



Parima Leader Koostööprojekti Nominendid 

Edumeelsete ettevõtjate võrgustik! 

Kontakt: 

Liis Pärtelpoeg, projektijuhi abi 

telefon: 56 480 065 

e-post: liis.partelpoeg@gmail.com 

www.sibulatee.ee 

Foto: Ahto Sooaru

Avastusretk Eestimaa pööningul 

Sibulatee – MTÜ Sibulatee 

Tallinnas elab rohkem kui kolmandik eestimaalastest ja seal on ka meie peamised mere- ja õhuväravad turistidele. 

Pealinna poolt vaadates on Peipsi järve kaldale jääv piirkond kui Eestimaa pööningukamber. Kauge ja veidi müstiline 

paik, mille sisust palju ei teata. 

Ometigi on tegemist piirkonnaga, millel on pakkuda palju põnevat, nii kehale kui hingele. Peipsi ääres põimub 

eesti talupojakultuur saksa mõisakultuuri ning vene vanausuliste kultuuriga. Piirkonnas, mis algab Tartu tagant ja 

ulatub kuni Kallasteni on mitmeid muuseume, ajaloolisi ehitusi ja elavat kultuuripärandit. Seal leidub kümneid 

söögi- ja ööbimiskohti, aktiivse puhkuse pakkujaid oma teenustega süstamatkadest kuni vilepillide meisterdamiseni 

ning põnevate delikatesside ja käsitööga kauplejaid. 

Kuid oh häda! Kõik nad on väikesed ja ehk peale Alatskivi lossi ei teata neist kodumaalgi, rääkimata siis välismaast. 

Seetõttu kogunesid 2009. aasta sügisel piirkonna edumeelsemad ettevõtjad kokku ning panid aluse võrgustikule, 

mis sai nimeks Sibulatee. Sibulatee tähistab nii Peipsiveere piirkonda kui seal tegutsevate turismiettevõtete võrgustikku, 

kuhu kuulub hetkel 23 erinevat ettevõtet ja vaatamisväärsust. Uued liikmed on oodatud, kuid kõigepealt tuleb neil 

läbida katseaeg ja alles siis otsustatakse ühiselt, kas ta on teretulnud Sibulateega liituma. 

Leader programmist saadi toetust neljale projektile, millega loodi märk piirkonna ühisturustamiseks, kujundati 

marsruudid, mõeldi välja uusi teenuseid ning õpiti üksteist paremini tundma. Samuti valmis koduleht ja kuuekeelsed 

reklaamvoldikud. Käidi messidel ja laatadel Sibulateed tutvustamas. 

Peamiseks eesmärgiks on koos tegutseda ja piirkonda turustada. Samuti on oluline pakkuda ühiselt külalistele 

elamusi, sh. toiduelamusi. Olulisel kohal on kohaliku tooraine - jõhvikate, sibula, kala ja kurgi - kasutamine ja 

väärtustamine. „Meie sibularoad on ägedad!” kiidavad ettevõtjad ise. 

Võrgustiku liikmed kogunevad iga kahe kuu tagant ümarlauale, kus arutatakse arenguvõimalusi, vahetatakse 

kogemusi ja häid nippe ning mõeldakse välja ka uusi tooteid. Vahepealsel ajal käib vilgas arutelu virtuaalkeskkonnas. 

Õppereisid „omade“ juurde annavad hea ülevaate teiste poolt pakutavast ning võimaldavad piirkonna 

külastajatele pakkuda rohkem, kui osatakse oodata. 


Marsruudi arendamiseks korraldati 3 ümarlauda, 2 koolituspäeva, ühine õppereis Lahemaale; tootepaketi ühise 

kodulehe loomine, sh. kujundus, tehniline teostus, tekstide tõlked kuude keelde, video- ja fotomaterjal; turunduseks 

märgise/logo loomine; ühistrükise kujundamine ja trükkimine; messidel ja laatadel osalemine 

37

38 


Säästva turismi koostöövõrgustiku Ehedad 

Elamused Lahemaal ühisturunduse ja 

koostöövõrgustiku arendus Lahemaa piirkonnas ning 

Soome Kymenlaakso piirkonnaga 


MTÜ Koostöövõrgustik Ehedad Elamused 

Lahemaal, Arenduskoja piirkond 

Asukoht: 

Ama küla, Kadrina vald, Lääne-Virumaa 


veebruar 2010 – veebruar 2011 

Toetus: 




Loodussäästlik mõtteviis ning kultuuri- ja ajaloopärandist 

hoolimine viib edasi! 

Kontakt: 

Sirje Kuusik, juhatuse esimees, 

projekti juhtgrupi liige 

telefon: 51 53 573 

e-post: sirje@datanet.ee 

www.ehedad.ee 

Foto: Krista Kõiv

Ehedalt Euroopasse 

Ühisturundus ja koostöövõrgustiku arendus – MTÜ Koostöövõrgustik 

Ehedad Elamused Lahemaal 

Koostöövõrgustik Ehedad Elamused Lahemaal ühendab Vihula, Kadrina ja Kuusalu valla neljateist Lahemaa rahvuspargis 

või selle äärealadel paiknevat turismitalu ning ühte eramuuseumi – Käsmu meremuuseumi. 

Ühine tegevus algas ammu enne seda, kui Euroopa Liit oma rahakotiga Eestimaale jõudis. Koos hakkasid käima 

väikeettevõtjad, kes mõistsid, et koostöö tasub rohkem ära, kui konkureerimine. Kõik võrgustiku liikmed on eripalgelised 

– kellel on metsa, kellel merd, kes peab jaanalinde, kes hobuseid. Üks on aga ühine – loodussäästlik 

mõtteviis ning kultuuri- ja ajaloopärandist hoolimine. 

Kõik need turismitalud on kodud – omanikud ise elavad seal. See, mida külalistele pakutakse, on ehedalt eestimaine, 

alates toidust ja lõpetades puhkuseelamustest. Aukohal on kohalik tooraine ja mahetoodang. Laual on kõik, mida 

kodumets pakub – marjad, seened ja pähklid. Leib ja maiustused on ise valmistatud, nii nagu singid-vorstidki. Piim, 

jogurt, kohupiim, jäätis ja juust tulevad kohalikelt mahetootjatelt. Mahlad-moosid oma aiast. Mingit „keemiamorssi“ 

võrgustiku taludest juba ei saa. Isegi nõude- ja aknapesuvahendid on loodussõbralikud. Pruun suhkur on reegel. 

Eks neid ehedaid väikseid turismitalusid teati ju varemgi, kuid mingit erilist külaliste tungi ka ei olnud – eriti välismaalaste 

hulgas. Ühisturundust tehti küll, kuid pisikeste pereettevõtete rahakotile käis Euroopa tähelepanu köitmine üle jõu. 

Leader-meetme poole abi saamiseks pöörduti kohe, kui selleks võimalus avanes. Võrgustiku liikmete hinnangul 

oli Leader kui päästerõngas uppujale, andes ainsana võimaluse süsteemse ühisturunduse piisavalt kiireks käivitamiseks. 

TourEst messil oldi juba oma messiboksiga väljas. Valmistati reklaammaterjalid ja ehedad linasest 

reklaamkotid. Loodi fotopank ja kaubamärki tutvustav kodulehekülg. Ja mis kõige tähtsam – Leader andis võimaluse 

kutsuda taludesse tutvumisreisile partnereid ja ajakirjanikke. See tõi läbimurde. 

Näiteks EAS valib välisturunduse reisikorraldajate esindusreisidele võõrustajaid väga nõudlikult. Kui varem oli 

Lahemaal sihtpunktiks vaid mõni mõis, siis nüüd viiakse külalised alati ka mõnda ehedate elamuste perre. Lahemaast 

on saanud tuntud-ihaldatud sihtkoht Prantsuse, Saksa, Belgia ja Itaalia reisifoorumites. Ehedate tuntus kasvab kui 

lumepall ja praeguseks on olukord selline, et ega suvel naljalt külalistevaba päeva ja reserve enam polegi. 

„Leader andis meile vältimatult vajalikke lisavahendeid. Kui mõni võrgustiku liige ei oleks tänulik, siis oleks see 

patt!“ ütleb võrgustikku kuuluva Kuusiku talu perenaine. „Eks esialgu oli asjaajamine ikka keerukas ka, näiteks me 

ei teadnud, millised on reeglitekohased märgistamiskleepsud. Aga me ei nurise, õpime ja teeme nii, nagu vaja.“ 

Ideid edasisteks arendusteks on ehedatel aga veel palju. 


Esindati võrgustikku TourEst 2010 messil; korraldati internetiturunduse kahepäevane koolitus, kohaliku toidu koolituspäev 

ja kahepäevane tutvumisreis liikmes-taludesse partneritele ja ajakirjanikele; esitleti ühist kodulehte; 

valmistati 200 linasest logoga infokotti; jagati turundusmaterjali; tehti rahvusvahelise koostööprojekti töökoosolek; 

alustatud on koostöövõrgustiku arengukava koostamist 

39

40 


Pikakannu seltsimaja sisustamine ning 

ühistegevuse arendamine 


MTÜ Pikakannu Kooli Areng, 

MTÜ Võrumaa Partnerluskogu piirkond 

Asukoht: 

Pikakannu, Lasva vald, Võrumaa 


2010 – 2011 

Toetus: 




Hea auraga koht! 

Kontakt: 

Kontakt: Ave Tamra, juhatuse liige 

telefon: 50 287 83 

e-post: info@tamra.ee 

www.pikakannu.ee 

Foto: Erik Lööper

Hea auraga koht 

Pikakannu seltsimaja sisustamine ja ühistegevuse arendamine – 

MTÜ Pikakannu Kooli Areng 

Pikakannu seltsimaja on õnneliku saatusega maja. Lasva vald andis 2004. aastal arvatavalt 1872. aastal (ega päris 

täpselt keegi teagi) ehitatud hoone MTÜ Pikakannu Kooli Areng kasutusse. Hoone katust vahetanud ehitusmehed 

tunnistasid üllatunult, et nii heas korras vana maja pole nende silmad varem näinud. Sarikad lausa kõlisesid ... 

MTÜ Pikakannu Kooli Areng koondab inimesi, kes hoolivad oma kodukohast, hoiavad traditsioone ja töötavad eesmärgiga 

näha oma lapsi oma elutööd jätkamas – justnimelt Võrumaal. Väikese põhikooli tegevuse jätkumine on 

olnud peamiseks eesmärgiks, kuid ühingut huvitab ka kõik muu, mis aitab kaasa kogukonna erinevate põlvkondade 

ühisettevõtmistele. Tänaseks tegutseb Pikakannus näitering, judo-trenn, käsitöö- ja muusikaring, aeroobika ja 

võimlemistrenn. Suviti korraldatakse laagreid ja ekskursioone. Lapsevanemad käivad talgutel korrastamas kooli 

ümbrust ja suusatrasse. Pandi püsti bussiootepaviljon. 

Seltsimaja katuse alla mahub uskumatult palju. Värskelt valminud muuseumituba eksponeerib Pikakannu kooli 

- Võrumaa ühe vanima haridusasutuse - ajalugu. Kuid muuseum pole ainult paberid ja eksponaadid. Interaktiivne 

arvutimäng aitab lapsel kinnistada muuseumis õpitut. Iga 2-3 kuu tagant toimuvad muuseumitunnid. Külla kutsutakse 

mujale läinud ja tuntust kogunud võrukaid, et kuulda, mida neil on öelda ja mida nad mäletavad Võrumaast. 

Ikka on oluline, et pärimus kanduks edasi suuliselt. 

Seltsimajas keedetakse seepi, valmistatakse rahvarõivaid, kootakse kangast. Leivategemise koolitustest ei saa 

kunagi küllalt. Talveks seatakse üles õmblustuba. Mehed on meistri käe all saanud õppida palgitööd, laste jaoks 

valmisid kiiged ja liivakast ning nad on lubanud teha naistele nii suure laua, et seal peal lausa lapitekke õmmelda 

saaks. 

Seltsimajas tegutseb lastehoid üheksale põngerjale. On mõnus kööginurk ja ruumid koosviibimiste jaoks. On löödud 

kampa Tsolgo küla omadega – nemad käivad Pikakannul koolitustel, Pikakannu omad aga jälle Tsolgo simmanitel. 

Leader-i rahadega tehti majas vajalikud remondid, osteti sisustus, seati sisse köök ja osteti lastemööblit. Nitinatikene 

ka muud – käsitöötarbeid, lastele klotse ja võimlemismatt. Lasva vald aitab maksta elektriarvet ja osta 

küttepuid. Kui edaspidi veelgi toetust saaks, seatakse sisse mõned toad öömajaliste majutamiseks. 

Pikakannu Seltsimaja koos külaga on hea auraga koht. See on näide, kuidas väikeses maakohas saab luua toimiva 

kogukonna, mille juurest ei kiputagi suurde linna õnne otsima. 


Pikakannu vana koolimaja ehitusprojekti koostamine; overlokk õmblusmasina ostmine; Pikakannu Muuseumitoa 

uuendamine ja ürituste sarja läbiviimine 

41

42 


Viiratsi Külade Mängud 2010 


MTÜ Viiratsi Spordiklubi, 

MTÜ Võrtsjärve Ühenduse piirkond 

Asukoht: 

Viiratsi vald, Viljandimaa 


veebruar – detsember 2010 

Toetus: 




Ühtehoidvam Viiratsi kogukond! 

Foto: Toomas Reede 

Kontakt: 

Anne Freimuth, klubi president-projektijuht 

telefon: 53 481 102 

e-post: anne@viiratsi.ee 

www.viiratsi.ee/et/viiratsikulade-mangud

Mitmekordselt alahinnatud spordipisik 

Viiratsi külade mängud 2010 – MTÜ Viiratsi Spordiklubi 

Viljandimaal, Viiratsi vallas on 21 küla. Eks see külaelu ole nagu ta ole, igaüks nokitseb pigem omaette. Kuid 2009. 

aastal kutsuti valda tagasi Anne Freimuth, kes on pikaajalise kogemusega treener ja laste kehalise kasvatuse õpetaja. 

Koos mõttekaaslastega küpses peatselt arusaam, et mingisugust sportlikku tegevust oleks vaja kogu vallarahvale. 

Midagi sellist, mis seoks inimesi, sobiks kõigile ja tooks kaugemale tööle või õppima läinuid sagedamini kodu külastama. 

Üks prioriteete oli kindlasti ka tervise ja elukvaliteedi parandamine läbi sportliku tegevuse. 

Nii saigi teoks aastaringselt toimiv külade mängude plaan kaheteistkümne võistlusalaga. Mängude juhendid koostati 

nii, et osa saaksid võtta kõik huvilised – nii mehed, naised, lapsed kui ka kõrgemas eas olevad vallakodanikud. 

Kaval võistlusreeglistik toetas põhimõtet, et iga osavõtja on külale oluline. 

Leader-meetme toetustega soetati kõik sportimiseks vajalik – pallid, reketid, võrgud ja muu. Appi tulid teisedki. 

Näiteks If Kindlustus pani õla alla medalite ja auhindade soetamiseks. Ettevalmistused sujusid, kuid korraldajad 

tundsid ebakindlust – kas rahvas tuleb kaasa? Oli kuulda nurinaid, et milleks soetada nii palju spordivahendeid, 

kavandada nii palju alasid, kes see ikka tuleb. Kuid läks hoopis teisti. 

Juba esimesele võistlusele - ergomeetri sõudmisele - kogunes 23 võistkonda. Järgmisele - suusavõistlusele - oodati 

umbes viitkümmet osalejat, tuli aga 99! Kohtunikud jäid paremusjärjestuse fikseerimisega jänni, nii et külaelanikud 

klaarisid ise oma aegu. Vana-Võidu võimlas toimunud lauatennisevõistlused sujusid rahulikumalt, kuid sellele 

järgnenud jalgpallimatsile registreerus üllatuslikult 11 võistkonda. Linnast tuli laenata lisaväravaid ja mängida 

väiksemal maa-alal, et kõik soovijad osaleda saaksid. 

Maainimesele võõras mäng - petanque - muutus niivõrd populaarseks, et Anne Freimuthil tuleb nüüd üha uusi 

võistlusi korraldada, sest: „Muidu ei lastaks mul siin enam elada!“ Isegi Võrtsjärve mängude kattumine külade 

mängudega ei vähendanud huviliste hulka. 

Viiratsi kogukond on nüüd kindlasti ühtehoidvam, tekivad kontaktid naaberküladega, noored käivad sagedamini 

kodus, et oma küla eest võistelda. Ja külapoe taga olla juhtunud selline lugu, et mees, kes muidu kangemast märjukesest 

ära ei ütle, oli joogist keeldunud: „Ma ei saa täna võtta, homme on võistlused.“ 


Viidi läbi 12 erinevat spordiala: ergomeetri sõudmine, suusatamine, lauatennis, jalgpall, petanque, kergejõustik, 

jalgratta maastikusõit, õhkpüssist laskmine, triatlon, võrkpall, tänavakorvpall ja eakate mitmevõistlus; projekti 

käigus soetati eelnimetatud alade läbiviimiseks mõeldud spordivahendid, mida kasutatakse edaspidigi valla spordielu 

edendamisel 

43

44 

Riiklikud maaeluvõrgustikud on loodud kõikides Euroopa Liidu liikmesriikides vastavalt Nõukogu 2005. a. 20. septembri 

määrusele (EÜ) nr 1698/2005 Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate toetuste kohta, 

tuginedes 68. artiklile. 

Euroopa Liidu tasandil on loodud Euroopa maaelu arengu võrgustik, mille kodulehe aadress on enrd.ec.europa.eu 

Eestis täidab Riikliku maaeluvõrgustiku üksuse ülesandeid Maamajanduse Infokeskuse maaelu- ja kalandusvõrgustiku osakonna 

maaeluvõrgustiku büroo. Maaeluvõrgustiku büroo asub Jänedal, Tapa vallas, Lääne-Virumaal. Maamajanduse 

Infokeskuse kodulehe aadress on www.maainfo.ee ja Leader programmi kohta saab infot aadressilt www.maainfo.ee/leader. 

Eesti maaeluvõrgustiku tegevuse eesmärgiks on aidata kaasa Eesti maaelu arengukava 2007-2013 rakendamisele. 

Selleks tehakse võrgustikutööd maaelu arenguga seotud sihtgruppides, toetatakse Leader kohalikke tegevusgruppe, 

edendatakse uusi algatusi, vahendatakse Euroopa maaelu arengu võrgustiku tegevuse tulemusi, suheldakse Euroopa 

Liidu liikmesriikide maaeluvõrgustikega ning tehakse veel mitmeid Eesti maaelu arengule kaasaaitavaid tegevusi. 

Maaeluvõrgustiku olulisemaks tegevusteks on Eestimaal elluviidud projektinäidete ja heade praktikate kogumine, 

koondamine ning levitamine. Käesolev trükis ja läbiviidud konkurss „Märka Leaderit” on maaeluvõrgustiku selle 

tegevuse üheks tulemuseks. 

Lisaks kogume häid näiteid ka „MAK projektinäidete andmebaasi”, mille leiab meie kodulehe alajaotusest „Maaeluvõrgustik”. 

Euroopa Liidu maaelu arengu programmide raames toetatud projektide näited leiate Euroopa maaelu 

arengu võrgustiku kodulehelt http://enrd.ec.europa.eu/projects/en/projects_home.cfm (RDP Projects Database). 

Armsad lugejad, kui märkate enda ümber häid projekte, mis on saanud Maaelu arengukava 2007-2013 toetust, 

siis saatke nende kohta info aadressile seminar@maainfo.ee. Saame selle alusel täiendada MAK projektinäidete 

andmebaasi. Juba ette tänud! 

Loodan, et see raamat andis Teile häid mõtteid ja indu edaspidiseks! 

Lugupidamisega, 

Krista Kõiv 

Maaelu- ja kalandusvõrgustiku osakonna juhataja

www.maainfo.ee

Märka Leaderit: Maaelu arengukava 2007-2013 parim Leader

You also want an ePaper? Increase the reach of your titles

Delete template?

Save as template?