Audentese Erakool - Omaloomingulised tööd

Emakeelepäeval, 14. märtsil kuulutati välja Audentese omaloominguvõistlus „Heategu“,
mille eesmärk oli poeetiline:
1. - 4. klass kirjutas luuletuse,
5. - 8. klass oodi,
9. klass koos spordigümnaasiumiga ballaadi.
Parimate tööde valimisel hinnati eelkõige sobivat teemalahendust ja sisukust; žanrile
vastavust ja luulekeele valdamist. Suur tähtsus oli meeldejääval teostusel, et töös tuleks välja
autori isikupära ja oleks nauditav sõnakasutus.
Algkoolis osales luuletuste kirjutamises väga palju õpilasi ja seetõttu otsustas žürii valida
klassiti igast kolm parimat ja neid mitte reastada.
1. klassid: Hendrik Jervan „Väikese muti kevad“ (1.a), Lisandra Tarmet „Muru palub
abi“ (1.a), Tristan Samuel Kiisküla „Mesimumm“ (1.b)
2. klassid: Anton Alexander Ala-Jyrä “Tiivuliste ootused” (2.a), Jolandra Kruuse
“Kool” (2.a), Marcel Paim “Ilus kevadine hommik” (2.a)
3. klassid: Ester Selena Vilbas “Kassipoeg Fredi” (3.b), Hendrik Ruusalepp “Robot
päästab kevade” (3.b), Kuldar Liblik “Abistamine” (3.b)
4. klassid: Marcus Mitt „Hundi nälg“ (4.b), Maria Penjam „Kevad meie õuel“ (4.a),
Rihard Rannamets „Heategu” (4.a)
Põhikooli arvestuses:
I koht Rene Egon Reits „Ood ööle“ (6.b)
II koht Ella Miina Koger „Ood usule, lootusele, armastusele“ (8.a)
III koht Mia Metsalu „Vanad mälestused“ (6.b)
9. klassi ja gümnaasiumi arvestuses olid võidukad gümnasisitid.
Käesolevasse e-raamatusse on kogutud valik võistlustöid, lisaks 8. ja 9. klasside must-valged
fotod, mis on inspireeritud filmist „November“.
TALLINN 2017

1. KLASSID
„Muru palub abi“ Lisandra Tarmer 1.a
„Väikese muti kevad“ Hendrik Jervan 1.a
„Minu lemmikud“ Else Janelie Kalmus 1.b
„Tiiger triibuline loom“ Knut Varb 1.b
„Mesimumm“ Tristan Samuel Kiisküla 1.b
„Süda“ Eliise Kuklase, Helen Liis Kivimurd 1.c
„Kevade värvid“ Mia-Liisa Tamp, Annabel Vaheoja, Lorette Sibul 1.c
„Karujutt“ Reimo Neumann, Andreas Kase 1.c
2. KLASSID
„Tiivuliste ootused“ Anton Alexander Ala-Jyrä 2.a
„Orava pähkel“ Kirke Nora Pärlin 2.a
„Ilus kevadine hommik“ Marcel Paim 2.a
„Kool“ Jolandra Kruuse 2.a
„Mina hakkan sõitma kohe“ Kaur Saareoks 2.a
„Kevad minu Lottega“ Mia Pauline Mölder 2.a
„Lõbus oravapoiss“ Sebastian Sülluste 2.b
„Orava maius“ Kätriin Reinvald 2. b
„Orav ja käbi“ Enrico Roasto 2.b
„Orav“ Helmi Hermione Kasela 2.b
„Orava kodu“ Magnar Õunamägi 2.b
„Orava luuletus“ Kalvin Altmets 2.b
„Orava luule“ Laara Niilikse 2.b
3. KLASSID
„Mu Eestimaa“ Liis Tišler 3.a
„Lilledel on hea hõng“ Triine Ehala 3.a
„Abistamine“ Kuldar Liblik 3.b
„Laps“ Ron-Martin Maiste 3.b
„Kassipoeg Fredi“ Ester Selena Vilbas 3.b
„Robot päästab kevade“ Hendrik Ruusalepp 3.b
„Golfi kevad“ Rasmus Kivila 3.b
„Kevad“ Kristjan Erik Kivimurd 3b
„Puhas meri“ Lota Natka 3.b
„Väheste teadmistega hiir“ Anna Septer 3.b
„Spordipäev“ Melissa Reincke 3.b
„Hea sõber“ Kristjan Helm 3.c
„Heategu“ Alex Liitmaa 3.c
„Rõõm“ Märten Erik Tiivel 3.c
„Kevade heategu“ Rasmus Raissar 3.c
„Mis häält teeb jõgi?“ Johanna Rammo 3.c
4. KLASSID
„Kevad meie õuel“ Maria Penjam 4.a
„Heategu“ Henrietta Olak 4.a
„Heategu“ Rihard Rannamets 4.a
„Hundi nälg“ Marcus Mitt 4.b
„Jälle kooli“ Carola Trei 4.b
„Imeline kevad“ Lisette Sibul 4.b
„Milline tahan olla“ Mia Masso 4.b
„Minu sõber“ Karl Kingsepp 4.b
„Tõukeratas“ Marlon Tiik 4.b

5. - 8. KLASSID
„Ood porgandile“ Renee Zugov 5.a
„Jogurtijook“ Elisabeth Lila 5.a
„Unemati“ Liis Ambos 5a
„Minu Mamma“ Aurelia Riga 5.a
„Ema“ Greta Selge 5.a
„Ood diivanile“ Hugo Saks 5.a
„Kevad“ Divia Thakur 5.b
„Joonlaud“ Karl Erik Ild 5.b
„Ood kassidele ja kaslastele“ Marta Novikova 5.b
„Kevade võlud“ Laura Helena Green 5.b
„Ood klassile“ Kimmie Laasner 5.b
„Jäätis“ Gregor Vigla 5.b
„Ood arvutile“ Olaf Anton Kirsberg 5.b
„Ood kaeraküpsisele“ Kaur Kasela 6.b
„Vanad mälestused“ Mia Metsalu 6b
„Ood ööle“ Rene Egon Reits 6.b
„Täheke“ Hele-Riin Pappel 6.b
„Ood Eestimaa loodusele“ Sten-Egert Märtson 6.b
„Kuma“ Elisabeth Ots 6b
„Ood usule usule, lootusele ja
armastusele“ Ella Miina Koger
8.a
„Ood minu tüdrukule“ Gregor
Marius Kliimask 8.b
Eva Maria Aru 8.a

1. KLASSID
Muru palub abi
Lisandra Tarmer 1.a
Hoovis muru kisab, palub:
„Aita mind, sest mul on valus!
Tahan kasvada, kuid ei saa,
vana muru takistab.
Võta reha, riisu mind,
tasuks rõõmustan ma sind.
Muutun roheliseks ma
ning kevad tulla saab.”
Väikese muti kevad
Hendrik Jervan 1.a
Väiksel mutil rõõmus meel,
sest et käes on kevade.
Tormab siia, tormab sinna,
ei tea kuhu rõõmust minna.
Minu lemmikud
Else Janelie Kalmus 1.b
Taksike, taksike, taksike.
Giftike, Giftike, Giftike.
Miks ei sõida taksoga,
oled päris paksu sa.
Kiisuke, Miisuke,
Tiisuke, Liisuke.
Tähepööris nimeks Sul,
oled armas rõõmurull.
Tii -tii tibuke,
kaa- kaa kanake.
Tibudest said suured kanad,
ainult Roosi kukk on paha.
Kii-kii, kilbike,
koo-koo konnake.
Kiiru pole krooksuv konnta
on steppiv kilpkonn.
Loomi on mul päris palju
Nendega saab palju nalju
Lemmiku eest kui hoolitsed sa,
siis vastu Sind armastab ta.
***
Knut Varb 1.b
Tiiger triibuline loom
oli külas minu pool.
Tiiger tahtis olla
tavaline kass
ja mina tiigri moodi päss
Tiiger andis oma triibud mulle
et ma oleks uhke ja julge.
Kuid siis mul hakkas tiigrist kahju
ilma triipudeta ta nagu kass ju.
Mesimumm
Tristan Samuel Kiisküla 1.b
Olen väike mesilane,
mett ma saiale ei pane.
Selle jaoks mul mesitaru,
kuhu kogun oma varu.
Õietolmu korjan ma,
vahel alla kukun ka.
Atsihh!
Süda
Eliise Kuklase, Helen Liis Kivimurd 1.c
Süda on meil hea,
seda sina tead.
Vaja on ka pead,
õppima sa pead.
Kevade värvid
Mia-Liisa Tamp, Annabel Vaheoja,
Lorette Sibul 1.c
Kevadlilled säravad
lahti aiaväravad.
Aias kirju liblikas,
värviline kui vildikas.
Karujutt
Reimo Neumann, Andreas Kase 1.c
Meil on majas vähe vett,
aga palju mett.
Karul oli vaja süüa,
sest ta tahtis tantsu lüüa.

2. KLASSID
Tiivuliste ootused
Anton Alexander Ala-Jyrä 2.a
Linnud kaugelt poolel teel,
kõigil varsti rõõmus meel.
Kevadõied metsatukas,
ilm ei olegi nii hukas!
Kärbes uksepiidalt piilub,
mõtlik pilk tal vaikselt liigub.
aeg on teha tiivad lahti,
kui vaid naabril oleks mahti,
avada üks moosipurk,
imestuseks sees on kurk!
See vaid ühte tähendab,
kõiki sõpru lähendab!
Kevad ongi saabunud
kured pessa maandunud.
Orava pähkel
Kirke Nora Pärlin 2.a
Orav leidis pähkli.
Nägi, et on söödud pähklit.
Ta otsis veel,
aga ei leidnud ühtegi.
Siis ta kohtas jänest.
Jänes küsis: „Kas oled näinud tigu?"
Orav ütles: „EI!“
Jänes hüppas minema.
Orav leidis maast prillid,
ütles: „Appi, appi!"-arvas, et see on koletis.
Siis ta jooksis minema.
Ilus kevadine hommik
Marcel Paim 2.a
Linnud laulavad taevas.
Mina neid kuulama jään.
Nad lendavad seal terve päeva,
ka siis kui ma kooli läen.
Neil pole kiiret kooli,
matemaatikast nemad ei hooli.
Mulle tundub, et laulukooris
oma aega nad veedavad hoopis.
Kool
Jolandra Kruuse 2.a
Täna jälle kool,
ootab mind mu tool.
Mina olen teel,
rõõmus on mu meel.
Hindeks on mul viis,
sul mul lauluviis.
Pärast kooli ma
lähen koori ka.
***
Kaur Saareoks 2.a
Mina hakkan sõitma kohe,
aga taevas lendas lohe.
Ma valmistan pannkooke,
aga sina tee kooke.
Millal on eesti keel?
Tee puhtaks oma keel!
Anna mulle kätu
või muidu oled pätu.
Aafrikas on kilpkonn,
Eestis on konn.
Mina olen hää,
sina oled sääl.
Seal on Ott,
sahtlis on pott.
Kevad minu Lottega
Mia Pauline Mölder 2.a
Mul on koer -
ta tihti mulle põue poeb.
Kevad jälle tulla võib
ta minuga mürab vaid.
Tal on krässus lokid
aga tal jalas pole sokid.
Ta nimi on Lotte
ja ta on vahel väga vapper.
Ta on tihti naljakas ja tore
aga ta on väga kuulekas ning lahe.
Mulle meeldib ta ja talle meeldin ma.

Lõbus oravapoiss
Sebastian Sülluste 2.b
Orvapoisil kohev saba,
ta vahel ajab seda taga,
kui hüppab oksalt oksale
või läheb külla Loksale.
Ta okstel rõõmsalt tantsu lööb
ja maitsvat pähklikommi sööb.
Tal saba lehvib uhkelt tuules,
kui ringi lippab suurtel puudel.
Orava maius
Kätriin Reinvald 2. b
Orav on tark
ja orav on hea.
Mis toitu ta vajab,
seda ta teab.
Käbid on maitsvad
ja pähklid on head.
neid koguma peab,
sest talv käes on pea.
Orav ja käbi
Enrico Roasto 2.b
Leidsin metsast käbi -
hambajäljed sees.
Mõtlesin öö läbi,
endal silmad vees:
„Oi, oi kui häbi,
kes küll näris minu käbi?
Tahtsin teha käbisuppi,
aga minu plaan läks uppi."
Orav minust ette jõudis,
oma ampsu sisse nõudis.
Orava kodu
Magnar Õunamägi 2.b
Orav läks koju ja ütles: „Tere!
Siin on minu kallis pere."
Lapsed läksid õhtul tuttu,
tahtsid väikest unejuttu.
Orava luuletus
Kalvin Altmets 2.b
Orav hüppab okste peal.
Tal ei ole igav seal.
näe, seal on ka teine orav!
Nende jutt saab üsna sorav.
Räägivad nad tunni kaks.
Äkki käib üks tugev praks!
Puu pealt alla kukkus käbi,
oravatel jutt sai läbi.
Orava luule
Laara Niilikse 2.b
Orav vahtis kuuse otsas
mina teda vastu.
Vaatas mind ja imestas,
aga ma ei teinud välja.
Orav hüppas, mina järgi,
orav tegi väikseid jälgi.
Tahtsin teha talle pai,
aga talle meeldis pähklisai.
Homme viin ma pähklisaia,
äkki laseb oma majja.
Orav on meil tähtis mees,
istub suure maja sees.
Orav
Helmi Hermione Kasela 2.b
Orav hüppas kasepuul,
õues puhus lõunatuul.
Suund tal oli sarapuule,
et saaks talveks pähkleid juurde.
Sellel aastal saak on hea,
orav muret tundma pea.
Pähkleid on tal päris palju,
nüüd võib rõõmsalt teha nalju.

3. KLASSID
Mu Eestimaa
Liis Tišler 3.a
Eestimaa mu Eestimaa, kõige armsam mulle
ta.
Siin on minu kodu, ema, isa, pere ka.
Siin minu kodumaal nii palju loodust, puhas
maa.
Meie lipu värvid sini-must-valge - need kõige
ilusamad kogu maal.
Meie vabariik - nii väike ja armas!
***
Triine Ehala 3.a
Lilledel on hea hõng,
kuid ka kodul oma lõhn.
Mulle meeldib olla kodus,
sest seal on nii lõbus.
Abistamine
Kuldar Liblik 3.b
Hommikul ärgates,
Ema köögis märgates,
Teed tal kalli, ütled head,
Ema silitab sul pead.
Päeval koolis õpihoos,
Sõbrad on sul seal koos,
Leia aega vaadata,
Keda saaksid aidata.
Õhtul rahulikult olles,
Päevamelust välja tulles,
Mõtle rahulikult sa,
Keda veel võiks aidata.
Laps
Ron-Martin Maiste 3.b
Ei ole lihtne olla laps,
pead ainult olema krips ja kraps.
Vihmaga sa püsi toas,
arvuti jaoks pead saama loa!
Söögi lauale muretseb vanem,
kuid see võiks olla parem.
Kapsast, kaalikast kopp on ees,
suur burgeri isu on mul sees.
Ainult õpi, õpi, õpi,
ära oma nina suurte maailma topi!
Kassipoeg Fredi
Ester Vilbas 3.b
Triibuline kassipoeg nuttis pargipuu all,
kurb oli istuda pimeduses tal.
Karoliina tõi ta tuppa õla peal,
nii koer ei pääsenud hammustama kiisut seal.
Tüdruk paitas Miisu pehmet karva,
seda vist oli tehtud väga harva.
Palju limpsis kassike sooja piima,
mitu korda pidi Karoliina seda talle viima.
Fredi on nüüd Karoliina armas kassipoeg,
kes tema teki alla peitu poeb.
Tore on vaadata, kuidas Fredi vannis ujub
ja tapeedi kriipimine tal ka hästi sujub.
Robot päästab kevade
Hendrik Ruusalepp 3.b
Robot kõndis mööda teed,
nägi-lumi igal pool.
Siis mõtles robot , et ta teeb,
kevadele heateo.
Robot hakkas sooja veega,
sulatama lund.
Proovis fööni, kuuma teega,
kuni nägi und.
Robot rääkis päiksega,
et, ta palju säraks.
Lumi tundus väiksemana,
juba päeva pärast.
Golfi kevad
Rasmus Kivila 3.b
Vares hüppas mööda teed
poriloigud olid tal ees.
Aga kala samal ajal,
ujus golfiväljaku vees.
Õues kasvab sinilill,
kätte jõudnud kevad meil.
Aeg on võtta välja mul
golfikepid ja pall ja õng.
Nüüd lähen ruttu isaga
väljakule golfi mängima.
Seal on palju sõpru,
kes tahavad näha meid.

Kevad
Kristjan Erik Kivimurd 3b
Nüüd tuli kevad,
kõik ootasid seda.
Nende seas olin mina,
kes naudib lindude laulu.
Soojemad kevadilmad,
kollased päikesesilmad.
Piiluvad mu poole,
läbi akna koolis.
Õue pääsu juba ootan,
Kuulda linnulaulu loodan.
Lähedal on suve algus,
kuigi kevad alles algas.
Puhas meri
Lota Natka 3.b
Kaugel seilab väike jaht,
silmapiiril näen hüljest kaht.
Veepiiril ulbib prügi ja praht.
Puhas ei ole mere laht.
Vees on kodu mereloomal,
iga päev seal sööma-jooma
peab ta ja ka pojad tooma
ilmale seal vees.
Kallid sõbrad, hoolitsegem selle eest,
et meri oleks puhas,
siis on hea nii loomal vees
kui meil kaldal-luhas.
Väheste teadmistega hiir
Anna Septer 3.b
Kõiki asju hiir ei tea,
sellest meel tal väga hea.
Pooli asju hiir ei tea,
sellestki tal meel on hea.
Kui ta pooli asju teaks,
vihastaks ta ennast seaks.
Kui ta kõiki asju teaks,
ilma jääks ta enda peast.
Spordipäev
Melissa Reincke 3.b
Iga päev ma teen trenni,
jooksen kaasa mööda renni.
Hüppan, tõukan üles maast,
ette jääb vaid mõni laast.
Ujumine mulle meeldib,
võimlemistrennis käin ma veelgi.
Tennisepalli hüpitan ma,
siis veel otsa teen sprinti ka.
Korvpallis on nii tore,
et ma pärast väsinud pole.
Muidugi ei unusta ratsutamist,
hobuse kaela peale patsutamist.
Õhtul ma siis voodisse poen,
siis veel natuke spordist ma loen.
Hea sõber
Kristjan Helm 3.c
Kui mina aitan sõpra
siis südamel on hea.
Kui mul on head sõbrad,
siis hirmsasti mul veab.
Muidugi ta teab, et mina olen abivalmis.
Siis pärast seda teeb mulle koogi VALMIS.
Kui mina aitan teda ,siis tema aitab mind,
võib olla ka sind.
Heategu
Alex Liitmaa 3.c
Koolis meeldib olla, hea,
kodus meeldib joosta seal.
Koolis meeldib olla sul,
sinna-tänna joosta mul.
Sõpru on mul palju,
kõik on käinud kaljul.
Alla sealt ei kuku,
sest keegi seal ei tuku.
Rõõm
Märten Erik Tiivel 3.c
Mõtlen kuidas teha head,
Kui ma tean nii palju asju.
Mõtlen kuidas teha rõõmu,
Kui ma saan ju teha veel:
käia koolis, lasteaias,
seal õppida ja teha rõõmu.

Kevade heategu
Rasmus Raissar 3.c
Ühel päeval vaatan aknast,
Näen, et väljas pole pakast.
Torman majast välja, märkan,
Kuidas ilus loodus ärkab.
Kevad teeb mul rõõmsaks meele,
Kutsub õue mängima.
Juhatab mind metsateele
tule mängi minuga.
Mis häält teeb jõgi?
Johanna Rammo 3.c
Mis häält teeb jõgi?
Seda ma ei tea.
Kas mull-mull-mull?
Või vull-vull-vull?
Kuidas ma teada
saaks?
Mis häält teeb ta?
Jens Jaagup Jäger 8.a
Carlos Kliimask 9.a
Kui seisan ta ees,
siis kuulen ta seest,
üht vaikset häält,
mis kajab mu sees.
Ja nüüd ma tean,
mis häält teeb ta.

4. KLASSID
Kevad meie õuel
Maria Penjam 4.a
Kätte jõudnud kevadkuud,
õues paistvad lehed puul.
Linnud koju saabuvad,
pesa koos nüüd punuvad.
Metsast kostub linnulaul,
see ei ole papagoi Paul.
Rähn seal toksib, kuldnokk laulab,
seda pole kuulnud kaua.
Ojas vesi vuliseb,
põõsas karu möriseb.
Mätas kuivaks läinud taas,
haljendab nüüd värske aas.
Päevad pikaks venivad,
valgust meile kingivad.
Päike kõrgelt soojendab,
lapsi õue meelitab.
Tere kevad, tulid taas,
kooliaasta lõppemas.
Suvele nüüd vastu me,
rõõmsalt ikka astume.
Laura Andla 9.b
Heategu
Henrietta Olak 4.a
Elas kord üks tädike,
oli alles väetike.
Tervis järjest halvenes,
haigus muudkui arenes.
Kohtus tüdruk temaga,
ravis tädi imega.
Tervis tädil paranes,
haigus üha taganes.
Tädikene eal ei saa
unustada tüdrukut,
kelle ime läbi ta
paranes ja terveks sai.
Sulo Kuuler 8.b
Heategu
Rihard Rannamets 4.a
Kord elas üks poiss Peeter,
kes tahtis teha head.
Ta muudkui aitas kõiki,
kuid sel olid mõned vead.
Kui jalutades koera,
ta nägi mõnes aias.
Siis kohe terve peoga,
poiss viskas talle saia.
Ta aitas naabritädil,
kord suvel niita muru.
Poiss töötas päevad läbi,
jäi maha lillepuru.

Nii Peeter päevad läbi,
püüdis teha head.
Kuid teised inimesed,
vaid vangutasid pead.
Ning lõpuks mõistis Peeter,
kui tahad teha head.
Siis teiste soovidega
sa arvestama pead.
Hundi nälg
Marcus Mitt 4.b
Hundil oli kange nälg,
vaatas siin on jänku jälg.
Mõtles kui ta läheb siit
peagi jänest näeb ta nii.
Aga seda hunt ei tea,
jänes vana kavalpea,
tundis lõhnast hunt on ligi,
kõndis hoopis tagurpidi.
Jänes suunas hundi rappa,
suure karu talle sappa.
Nii nad rabas tammusid,
servast serva sammusid.
Lõpuks jõudis kätte õhtu
hunt ei saanud miskit kõhtu.
Mõmmikul kuid rõõmu palju,
raba oli tulvil marju.
Jälle kooli
Carola Trei 4.b
Algas soe kuu,
värviline on puu.
Linnud lendavad
ja lilled õitsevad.
Päike paistab,
karuema poega paitab.
Mesilased mett koguvad ja
karud mett anuvad
Saabki soe kuu läbi,
maast võib leida ühe käbi.
Külmadeks kuudeks valmis seadma
ja kooli jälle minema pean ma.
Imeline kevad
Lisette Sibul 4.b
Meil lund ei ole enam maas,
sest kevad kätte jõudnud taas.
Nüüd linnud laulavad ju puul.
Neil laulud peas ja laulud suul.
Suur päike paistab kevadkuul
ning väljas puhub kevadtuul.
Maast lilled õide tärkavad
ja kõik neid lilli märkavad.
Ka punga puhkevad kõik puud,
sest kätte jõudnud kevadkuud.
Kõik,kõik see võlub südameid,
sest saabunud on kevad meil.
Milline tahan olla
Mia Masso 4.b
Ma tahan olla hea,
et tarkust oleks täis mul pea.
Et sõpru oleks palju mul,
ja tuju oleks hea ka sul.
Me hakkame veel reisima
ja kohtame ehk keisrit ka.
Me õpime veel palju muud
ja uusi keeli täis meil suud.
Ma kirja panen uued mõtted
ja koos me teeme ettevõtted.
Ma tahaks jõuad palju veel
et rõõmu oleks täis meil meel.
Minu sõber
Karl Kingsepp 4.b
Kord lendas minu aeda,
üks väike linnupoeg.
Ta nägi välja väeti,
vist oli haigeks jäänd.
Ma andsin talle süüa-juua,
veel meisterdasin pesagi.
Me saime headeks sõpradeks,
sest polnud tal teist kedagi.
Mu linnukene paranes ja minema ta pidi,
ema üles otsima või teisi linnukesi.
Ma hetkeks olin väga kurb, kuid aru sain ka
samas,
et olin teinud talle head ja lauluga ta tänas.

Tõukeratas
Marlon Tiik 4.b
Nii kui kevad saabub,
tõukerattal elu laabub.
Välja veetakse ta kuurist,
tehakse esimesed tuurid.
Kuid kui vihmane on ilm,
nukker on me poisi silm.
Ent emal tuli mõte hea,
Spot of Tallinn on ju ka.
Seal saab teha palju trikke,
valu ei tunne seal ikke.
Pärast on väsinud poiss ja tõuks,
magama minek oleks nüüd nõuks.
Suvel on tõuksi kodu maal,
on uus tõuksiramp ju seal.
Küll seal tore teha sõitu,
kui päike saab vihmast võitu.
Lilian Turban 9.a
Diana Pogosjan 9.b

5. - 8. KLASSID
Helen Loos 8.b
Ood porgandile
Renee Zugov 5.a
Porgand sa oled
mõnus ja krõmpsuv.
Mulle meeldib sind süüa,
sest sa oled tervislik.
Sa kasvad maa sees,
kus sa kasvad suureks.
Sul on ilusad värvid
oranž ja roheline.
Sa oled väga tähtis,
tähtsam kui hamburger.
Sind söön ma kõrvale,
peaaegu igale toidule.
Sind meelsasti söön
ka vahepalaks.
Sa oled tähtis mulle,
kas olen tähtis ka sulle?
Jogurtijook
Elisabeth Lila 5.a
Oh maitsev jogurtijook
Nii hea oled sa.
Sind on ju mitut sorti,
Actimeli ja Gefilust ka.
Vahel maitsed nagu maasikas
Või hoopis nagu vaarikas.
Olen joonud ka mustikat
Ning kõike kolme koos.
Poest sind võib leida,
nii Selverist kui Rimist.
Seal oled väga nõutud
Ja otsa saad nii tihti.
Sind jooks ma lõputult,
nii maitsev oled sa.
Oh mu kallis jogurtijook,
ära kunagi kao sa!
Unemati
Liis Ambos 5a
Õhtul toetan patja pea,
Kuid avastan siis ühe vea.
Unustasin kommi panna,
Unemati tööde varna.
Sa mulle puistad unetera silma,
Taas siis vaatan laia une ilma.
Ei mööduks head ei halba,
Kui poleks Sind, kes minu und valvaks.
Ma Sind tahaks väga aidata,
Ja laste silma paisata,
Unenäo magusa,
Ning lisaks öö veel põgusa.
Ootan väga hetke,
Mil ilmud päevavalgele.
Et saaksin Sind kord tänada,
Su suure töö ja vaeva eest.

Minu Mamma
Aurelia Riga 5.a
Minu mamma kõige parem ,
sest ta tõuseb kõigist varem.
Hommikul tal valmis koogid,
mida limpsid, juurde soovid.
Gregor Kliimask 8.b
Päeval pistab kana ahju,
kuigi sellest vahel kahju.
Vahepeal teeb maalritööd,
ja siis ootab jälle söök.
Aias peenraid, lilli rohib,
isegi kui vahel köhib.
Varub talveks mahla, moosi
nii et saab või üledoosi.
Kassiga saab hästi läbi,
teda kammib, toidab, käsib.
Seda kõike teeb mu mamma,
eks ta ole taevamanna!
Ema
Greta Selge 5.a
Alati, kui mul sind vaja,
Kuulen sinu hääle kaja.
Oled mulle hästi oluline,
Isegi, kui tunnen viha.
Armastan sind üüratult,
Kallistaksin lõpmatult.
Kui kaua võin ma hoida
Kinni sinu soojast käest?
Sinuga koos on alati hea,
Ei midagi ma kartma pea.
Mida muud paremat
Ma soovida saaks?
Väga kallis oled mulle,
tahaks pugeda su sülle.
Tahaks tunda sinu sooja kätt,
Paitamas mu pead.
Ood diivanile
Hugo Saks 5.a
Oh mu diivan, oh mu diivan,
kuis mõnus oled sa,
nii armas mulle nagu
mu mudelautokogu.
Sa helehalli värvi oled
nagu suure linna tuled.
Kas võtad mind oma rüppe sa,
siis koos on mõnusam laiselda.
Iga päev ma tahan sinuga olla
ning koos lõbusalt lusti lüüa.
Su peal ma laiutan,
aga kooki ei või süüa.
Tead kui pehme oled sa,
kuid rohkelt ruumi võtad ka.
Ootasin sind kaua, kaua
kuni lõpuks ilmusid mu tuppa sa.
Kevad
Divia Thakur 5.b
Kui ma aknast õue vaatan,
hea meel, et kevad algab!
Mulle mõte pähe torkab,
et ka loodus ärkab.
Sa äratad taimi
talve külmast
ja äratad loomi
sügavast unest.
Looduses sa korda kõik seadparandad
jäätunud jõgede vead,
rännanud linnud tood tagasi,
roomama paned sa tigusid.
Sind on vaja kõigile,
minule ja teistele.
Sa tood sära päiksesse,
rõõmu igasse hetkesse.

Ma armastan kasse.
Ja teen neile mänguasju.
Ma armastan kasse.
Nad on mu südames ja hinges.
Ma armastan kasse.
Ja pühendan selle oodi neile!
Carlos Kliimask 9.a
Joonlaud
Karl Erik Ild 5.b
Oo mu armas joonlaud,
aitad mul mõõta ja kujundeid teha,
mina pikk, sina lühike
kuid jooned päris pikad.
Sul jooni ühest viieteistkümneni,
kuid mõõdad pikemaltki.
Kõige rohkem Sinust abi matas,
aga vahel ka lotas.
Sinusuguseid leiab mitmeid,
aga paremat kui sina, ilmselt mitte.
Ja tuleb võib uusi joonlaudu paremaid,
aga arvamus mul Sinust ei alane!
Oo mu armas joonlaud,
ilma sinuta ei saaks ma hakkama,
oled mu aitaja
ja truu Sõber!
Ood kassidele ja kaslastele
Marta Novikova 5.b
Ma armastan kasse.
Nad on mu südames ja hinges.
Ma armastan kasse.
Nii triibulisi, pakse kui täpilisi, kõhnu.
Ma armastan kasse.
Kuid ühtki mul pole olnud.
Ma armastan kasse.
Kas saan kas või ühegi neist?
Kevade võlud
Laura Helena Green 5.b
Oh sa mu kevad,
Oled nii soe.
Lume viid minema,
kaasa tood sooja.
Siis saan väljas mängida,
ringi joosta ja sporti teha.
Sinu parim sõber on päike,
Mulle meeldib ta ka.
Paitab minu väikest nägu
Ja mina saan ilusa jume,
Paneb lilled õitsema
Ja puud kasvama.
Kõige ilusamad on kevadevärvid,
Päikseloojangud on ka ilusad.
Ja linnud lendavad ka koju.
Oh kui ilus on kevad!
Ood klassile
Kimmie Laasner 5.b
Minu parimad sõbrad siin klassis on,
nendega palju rõõmu saab,
oskame üksteist aidata,
teid ei iial hülga ma.
Sõprus meil on hää,
kurvastada üksteist ei taha,
olla koos igavesti,
oleks paljugi parem.
Parem me klass olla ei saaksi,
aga kahjuks ei kesta see igavesti.
Suhtleme heameelselt ja rõõmuga,
koos õpetajatega ka.
Audentese erakoolis kõik me käime,
loodan, et ka kõik siia jäävad.
Teieta ilma ei suudaks ma
siin koolis kuidagi käia.
Ma armastan kasse.
Ja hoolin nendest nii väga.

Jäätis
Gregor Vigla 5.b
Oooo jäätis!
Sind ma saan osta Selverist
Sinu toob koju minu kelner vist.
Ooooo jäätis!
Miks oled nii maitsev?
Suvepäeval sinust
Ainult unistada võiks.
Õnneks ka rannas sind müüakse.
Minu lemmik on vanillijäätis,
šokolaadijäätis pole ka paha.
Sa mulle meeldid,
Sind söön ma palju.
Milleks süüa kooki,
Kui saab süüa sind.
Sa meeldid mulle väga,
Miks mitte mina sulle?!
Ood arvutile
Olaf Anton Kirsberg 5.b
Oled kiire ja ilus,
ning mu küsimustele vastad sa,
oled hea sõber
ilma sinuta ma ei saa.
Pakud mulle meelelahutust,
olen sinuga päevad ööd,
Sinuga juba igav ei hakka,
teen sinuga palju tööd.
Sa pakud mulle võimalusi
teha mida tahan,
aga minu ema ütleb,
et oled hoopis paha.
Täidad minu unistusi,
ustav oled sa,
arvan, et sul oleks igav,
ilma minuta
Ood kaeraküpsisele
Kaur Kasela 6.b
Oo kallis kaeraküpsis
Kaerast ja E ja säilitusainetest
Maximast saab sind palju
Ainult 12€ kilo.
Õhtul kodus pärast sööki
Ruttan ikka jälle kööki
Kõrvale ma võtan piima
Telefonist vaatan meeme
Kui otsa lõpped sina
Vahetan ma voodilina
Siis kui mina xboxis mängin
Kalli kaeraküpsisega hängin.
Sina oled kallis kõigile
Viid Nõmme kalju võidule
Sinust paremat ei leia
Küpsist palun ära peida.
Johannes Aab 8.a
Vanad mälestused
Mia Metsalu 6b
Õhus on kõike:
nii armastust kui rõõmu.
Aga milline on hing,
mis meil põues ei püsi?
Ta tahab joosta, rutata,
igaveseks ära joosta.
Kui aga lahti lased ta käsivarrest,
on igaveseks läinud ta.
Kas tuleb meelde aeg,
kui ema su kätt tundis,
esimest korda sinu nägu nägi?
Ainult tema seda mäletab,
kurbust ja rõõmu,
sest tema sinust kõige rohkem hoolis.
Mälestused, vanad ja noored,
koos ei püsi, ära ei lähe.
Mälestustel võid minna lasta,
inimest aga ära kunagi hooletusse jäta.

Ood ööle
Rene Egon Reits 6.b
Öö on käes, väljas on pime
algamas kõik öised imed
hõbe kuu ja mustad on varjud
öökull kuuse latva varjub
öös on vaikust, mõtlikku rahu
toomingate valget sadu
taevas on lõputult kuldseid tähti
kuu peab pimeduses vahti
Öös on puhkus, rõõmu ja kurbust
põnevust kui värskes unenäos
öös on pimedust ja valgust
vana kaotust ning uue algust
Oo öö, mu lahke sõber
oodates sind kulub päev
Kurbusega vaatan seinakella
peatselt hommik jälle käes.
ning oled nii rahulik.
Oled kodu metsale,
loomale, inimesele.
Sa oled sõbralik,
minu meelest heatahtlik!
Sind imetlen mina
ja välismaalased ka.
End niimoodi hoia,
siis imetlust leiad!
Markus Veltri 9.b
Täheke
Hele-Riin Pappel 6.b
Kas oled siin või
kuskil kaugel? Sind
pole ma kunagi
kohanud, ainult
näinud säramas
taevas.
Su õed, vennad
täidavad taeva
kui hommikusöögihelbed
mu piimakausi.
Sa särad ainult
öösel, näitad
mulle teed.
Ilma sinuta kaob
see öötaeva ilu,
mis teeb alati
miskit imelisemaks.
Ood Eestimaa loodusele
Sten-Egert Märtson 6.b
Sa oled roheline,
sinus on elu.
Kord kallad taevast
lund, siis vihma.
Sinus on jõudu,
merel on lained,
vahel jää ja vaikus

Kuma
Elisabeth Ots 6b
Kuukuma laev sõuab,
läbi jäise tähemere,
läbi kihiseva pilvesõja
koidusadamasse.
Õrnad päikse
kiired säravad
üle maa ja mere,
üle elusa ja elutu,
üle sõja ja rahu.
On meil õigust
päikest laita?
On meil õigust
kuud ülistada?
Oleme me need,
keda otsinud oleme?
Oleme need,
keda leida tahtsime
Ood usule usule, lootusele ja
armastusele
Ella Miina Koger 8.a
Alati ei ole ta käpakene nõnda hästi käinud.
Muret, nälga, näguripäevi on ka näinud.
Päästis loomakese usk, et juhtub ime
ja elu ümber pole nõnda pime.
Kui metsas mustas kuuse juure all,
ta veetis tunde, maailm oli hall.
Siis äkki seeneliste hõikeid kuulis kajas.
Nüüd vaprust, veidi pingutust ja julgust kassike
vajas,
nii endas jõudu leidis tõsta pead ja piiksatada.
Mis oleks juhtunud, kui poleks suutnud
iitsatada?
Edasi kõik toimus juba ruttu,
metsa tagant isa juttu, lapse nuttu.
Nad võtsid hellalt kassipoja sülle,
kel tärkas lootus nurru lüüa jälle.
Sel hetkel sündis aga otsus kiirelt,
need inimesed pääastsid kassipoja hinge, ei
seadnud piire.
Hea, kui eksinuna keegi aitab sind
ja sulle tuksub soojalt vastu kas või ainus rind.
Ood minu tüdrukule
Gregor Marius Kliimask 8.b
Sina mu tüdruk
ärka mu varjus,
kes nii kõvasti
öösiti karjus.
Ära mu pead
segi sa aja
ja oma veidrusi
mujalgi jaga.
Ära eksi minu juurest,
olen sinu, sina minu.
Las siis kirkast kevadtuulest
algab meie muinaslugu.
Kas on mu hingel
su solvamise patt?
Eks hoia siis kõrgel
oma latt!
Peagi me leiame
ühise keele,
heale tahtele
kinkimise meele.