Majandusülevaade2015_variant

Saateks
Majanduskasv on mitmendat aastat nii euroalal kui ka Eestis ebakindel. Soome majandusseisaku
jätkumine ning Venemaa sügavam majanduslangus avaldavad oma mõju Eesti ekspordile.
Majandusolukorda ohustavatest välistest riskidest on olulisim Ukraina konflikt ja Venemaa majanduse
vastaste sanktsioonide tagajärjed. Suureneb immigratsioonist ja usupingetest tulenev
ebastabiilsus. Omal kombel mõjutavad need tahes – tahtmata ka Hiiumaa majandust.
Hiiumaa ettevõtted on olnud usaldusväärsed partnerid oma välispartneritele, müügitulu Eesti
piiri taha moodustas 28% majanduslikult aktiivsete ettevõtete kogumüügitulust. Kuigi jah,
see võiks olla oluliselt suurem, just idapoolsete turgude äralangemine on oluliselt vähendanud
mahtusid.
Riike, kuhu tegelikult kaupu eksporditakse, on enamgi kui saame ametlikust statistikast välja
lugeda, mitmed ettevõtted teostavad allhanget, tulu läheb kirja vaid partnerriigi nime otsa. Ise
teame, et meil tehtavat kvaliteetset toodangut võib leida kõigis maailmajagudes.
Hiiumaa ettevõtete tulemusi mõjutab meie väiksus, meie saarelisus. Meie ettevõtted ei suuda
konkureerida alalises hinnavõitluses ega suurte tellimusmahtudega. Paraku enamasti ei ole
tellijal otsustamisel määravaks parim kvaliteet ja stabiilne, usalduslik suhe- omadused, mis
iseloomustavad kõige enam meie saare eksportivaid ettevõtteid.
Kuigi jah, võime öelda, et ettevõtlusega tegelemine saarel on olemuslikult pea tervikuna sarnane
ekspordiga, sest kaupu ja teenuseid tuleb müüa üle-mere. Meri ja sellega seotult praamiühendus-
probleem, millele justkui ei tundugi tulevat lahendust. Ometi on meid vesi mandrist
eraldanud aegade loomisest saadik. Nii mõjutavad meie käekäiku asjaolud , mida saame suhteliselt
vähe ise suunata- ministeeriumite otsused, meediakajastused, ärimeeste ahnus …. Hiidlane
on kannatlik, aga mitte lõputult.
Samas saame tõdeda, et suures pildis tööturu olukord paraneb jätkuvalt, töötus Eestis püsib
madalana. 2015 aasta keskmine registreeritud töötute osakaal tööjõust oli 4,4%, sama näitaja
Hiiumaal oli 4,8%. Töötajate lahkumine tööle välisriikidesse on stabiliseerunud. On märke ka
vastassuunalisest liikumisest. Tööga hõivatute arv hakkab saavutama oma maksimumi ja hakkab
alates 2017. aastast demograafiliste protsesside tulemusel vähenema.
Kuid ikkagi on kohalikel ettevõtetel on probleeme töökohtadele heade töötajate leidmisel. Probleemiks
on motiveeriva palgataseme pakkumine olukorras, kus ettevõtete tulevikuväljavaated
pole kuigi kindlad.
2015 lõpus avanes uuesti Eestisse välisrahade voog EL tõukefondide avanemise tõttu, mis
peaks elavdama ehitust ja laiemalt majandust. Seega mõjutab meie majandust suutlikkus kasutada
seda raha.
Majandusarenguks – kõrge investeeringute tase , töötuturu kaasatud inimeste arvu kasv, lisanduv
tootlikkus, see ei eelda tohutuid investeeringuid. Kui Eestis inimeste majandusliku heaolu
kasvu tagamiseks piisaks paarist- kolmekümnest heast kokkuleppest kapitaliomanikega kolmes-
neljas spetsiifilises valdkonnas mahus 10-20% SKT-st (arvamus pärineb allpool viidatud
artiklist1) , siis Hiiumaale piisaks veelgi vähemast. Tuleks vaid lahendada olulisim- mis on see
väärtuspakkumine, mis teeks investori jaoks Hiiumaa on atraktiivseimaks kohaks. Kohalikud ettevõtjad
teavad, mis neid siin hoiab. Väljastpoolt tulija ei pruugi seda mõista, kained arvutused
on halastamatud.
Hiiumaa majandusülevaade ilmub sedakorda üheksateistkümnendat korda. Meie majanduse
käekäigust huvitatud saavad taaskord tervikliku ülevaate ühest kohast.
Katrin Sarapuu
SA Tuuru juhataja
1Ajalehes Postimees ilmunud arvamuslugu „Millega püüda investorit?“
Autorid K. Tiivas, J. Pillesaar, T. Vahesaar, T.Veskimägi
HIIUMAA MAJANDUSÜLEVAADE
3