You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
Logo autor õpetaja Indrek Raudsepp<br />
MINU EESTI <strong>2016</strong><br />
TÜG õpilaste kõnede ja luuletuste kogumik
1. <strong>Minu</strong> <strong>Eesti</strong> Hanna Värk, 3.a klass<br />
2. Vabariigi aastapäeva kõne Rasmus Kalep, 9.a klass<br />
3. <strong>Minu</strong> <strong>Eesti</strong> Loore Puhkim, 2.c klass<br />
4. <strong>Minu</strong> <strong>Eesti</strong> Brigith Laureen Harik, 4.d klass<br />
5. <strong>Minu</strong> <strong>Eesti</strong> Meete Mari Undusk, 4.d klass<br />
6. <strong>Minu</strong> <strong>Eesti</strong> Reti Marleen Ränk, 1.a klass<br />
7. <strong>Minu</strong> <strong>Eesti</strong> Oskar Kutsar, 1.a klass<br />
8. <strong>Minu</strong> <strong>Eesti</strong> Liisi Liinat, 4.a<br />
9. Mina kui aus <strong>Eesti</strong> Vabariigi kodanik Britt Misler, 10.a klass<br />
10. <strong>Minu</strong> <strong>Eesti</strong> Helena Kapp, 2.c klass<br />
11. <strong>Eesti</strong> Vabariik vajab ausaid kodanikke Saskia Rior, 10.a klass<br />
12. <strong>Minu</strong> <strong>Eesti</strong> Simona Väär, 3.a klass<br />
13. <strong>Minu</strong> <strong>Eesti</strong> Emma Laura Loigu, 3.a klass<br />
14. <strong>Eesti</strong> Vabariik vajab ausaid kodanikke Lucas Liiva, 10. b klass<br />
15. <strong>Minu</strong> Kodumaa Liisi Karilaid, 3.a klass<br />
16. <strong>Eesti</strong> Victoria Kopamees, 3.a klass<br />
17. <strong>Minu</strong> <strong>Eesti</strong> Meriliis Toomet, 4.c klass<br />
18. <strong>Eesti</strong> Vabariigi aastapäev Janar Välk, 10.b klass<br />
19. <strong>Minu</strong> <strong>Eesti</strong> Mattias Mets, 3.b klass<br />
20. <strong>Minu</strong> <strong>Eesti</strong> Henri Värik, 3.a klass<br />
21. <strong>Minu</strong> <strong>Eesti</strong> Kamilla Hein, 3.a klass<br />
22. <strong>Eesti</strong> Vabariigi aastapäev Anna Ovtšinnikova, 9.a klass<br />
23. <strong>Minu</strong> <strong>Eesti</strong> Henri Raaper, 4.b klass<br />
24. Kodumaa Eeva-Lotta Piirsalu, 3.d klass<br />
25. <strong>Eesti</strong> on mu kodumaa Henro Kuusemägi, 4.b klass<br />
26. Kõne aastapäevaks Kristjan Idavain, 3.d klass<br />
27. <strong>Minu</strong> Põhjamaa Aron Kaljurand, 3.c klass<br />
28. <strong>Minu</strong> <strong>Eesti</strong> Zana Gabriel Gezel, 3.a klass<br />
29. <strong>Eesti</strong>maa Grete-Sandra Luure, 3.c klass<br />
30. <strong>Minu</strong> <strong>Eesti</strong> Kätlin Hiie, 3.a klass<br />
31. <strong>Eesti</strong> Vabariik Rico Praks, 4.b klass<br />
32. <strong>Minu</strong> <strong>Eesti</strong> Katriina Metstak, 4.b klass<br />
33. <strong>Minu</strong> <strong>Eesti</strong> Britta Rannik ,3.b klass<br />
34. <strong>Minu</strong> <strong>Eesti</strong> Andreas Põld, 3.c klass<br />
35. <strong>Minu</strong> <strong>Eesti</strong> Rafael Ahwazian, 3.a klass<br />
36. Kodumaa Chris Andras Urban, 1.a klass<br />
37. Luuletus Grettel Merelaid, 3.b klass<br />
38. <strong>Minu</strong> <strong>Eesti</strong>maa Sofia Ennok, 4.c klass<br />
39. <strong>Minu</strong> <strong>Eesti</strong> Triin Teneli Tammik, 4.b klass<br />
40. <strong>Minu</strong> <strong>Eesti</strong> Vivian Kolberg, 4.b klass<br />
41. <strong>Minu</strong> <strong>Eesti</strong> Senna-Marlene Maasing, 3.b klass<br />
42. <strong>Minu</strong> väike armas <strong>Eesti</strong> Karoliina Liis Ruuto, 4.b klass<br />
43. <strong>Minu</strong> <strong>Eesti</strong> Hanna - Liisa Värik, 4.a klass<br />
44. Aastapäeva kõne Marko Maripuu, 3.b klass
Suur tänu õpetajatele, kes õpilasi kõnede ja luuletuste kirjutamisel julgustasid, toetasid ja<br />
suunasid:<br />
Kaie Multer,<br />
Ülle Tamm,<br />
Helle Laats,<br />
Kairi Arro,<br />
Ülle Urb,<br />
Reet Kallismaa,<br />
Triinu Loigom,<br />
Elina Krautman,<br />
Reet Onton,<br />
Piret Unt,<br />
Lea Netz.<br />
Täname kõiki vanemaid, kes kodus lastel mõtteid aitasid koguda, ideid leida, olid esimeseks<br />
kuulajaks ja nõuandjaks!<br />
Redigeeris Katrin Mesilane<br />
Skännis Inna Köönvere<br />
Seadis e-raamatuks Siret Piir<br />
Kogumiku pani kokku Kairi Kalm<br />
Tabasalus veebruar <strong>2016</strong>
Hanna Värk, 3.a klass
Vabariigi aastapäeva kõne<br />
(kõne kandis ette aktustel 22. ja 23. veebruaril autor)<br />
Rasmus Kalep, 9.a klass<br />
Elame 21.sajandil, täpsemalt selle algusaastatel. Sellest hoolimata leiame end probleemide<br />
keskelt, mis leidsid aset nii 98 kui ka paarkümmend aastat tagasi. Oleme taas jõudmas<br />
murdepunkti, kus peame oma riigi ja rahva eest ühtselt seisma. Peame tähelepanu pöörama<br />
uuele generatsioonile.<br />
Tänapäeval on palju uusi ja ootamatuid probleeme, mida me ei oska oodatagi. Maailm on<br />
muutunud vaenulikuks paigaks. Vahel tundub, et kõige turvalisem ongi meie <strong>Eesti</strong> koduste<br />
metsade vahel.<br />
Arvan, et hetke üks tulisemaid probleeme on pagulus. Oleme hirmul just nende asjade pärast,<br />
millest me palju või mitte midagi ei tea. Lähis-Idast Euroopasse rändavad sõjapõgenikud on<br />
kahtlemata üks meie hetke hirmudest. Me ei tea, mida nad endaga kaasa toovad. Kes on<br />
inimesed, kes vajavad päriselt abi ning kes on rännanud sisse, et hävitada teisi rahvusi, antud<br />
juhul meid kõiki. Tänapäeva <strong>Eesti</strong>s jalutame Tallinna tänavatel aimamata, mis meid ees ootab.<br />
Võime järsku kuulda tugevat plahvatust, laske ja karjumist. Palju võib juhtuda.<br />
Vaadates asja helgemat poolt, pole hetke seisuga siia maile konkreetseid põgenikke jõudnud.<br />
Tean, et inimeste arvamused on erinevad ning austan neid kõiki. Jäädes enda seisukoha juurde<br />
leian, et peame olema eriti ettevaatlikud ning kaaluma kõiki tehtud või tegemata otsuseid.<br />
Mõelgem esmalt enda inimeste ja nende probleemidele enne, kui asume abistama teisi. Riigi<br />
üldine heaolu tuleneb ikkagi selles elavate inimeste rahulolust. Kui leiame tänavatel palju<br />
kodudeta ning raskustes inimesi, ei tähenda see head. Tuleks tähelepanu pöörata just<br />
nendele, kes <strong>Eesti</strong>s hetkel elamas ning kes siin abi vajavad.<br />
Liikudes edasi inimeste abistamise juurest, tahaksin peatuda hariduse teemal. Arvan, et <strong>Eesti</strong>s<br />
leiame meie kui õpilased endale piisavalt häid väljavaateid oma haridustee rajamisel. Ma ei<br />
mõista inimesi, kes toovad välja vaid meie haridussüsteemi nõrku külgi. Oma vaatenurgast<br />
näen küll aina paranevaid tulemusi ning innukamaid õpilasi. Loomulikult pean välja tooma ka<br />
mõningad punktid, kus saaks asja parandada. Õpilaste enamaks motiveerimiseks tuleks neisse<br />
süstida õpihimu. Õpetades neile vaid seda, mis õppekavas kirjas, ei arenda see õppurite elulist<br />
mõtlemist piisavalt ning tulevikus jäädakse hätta. Samuti kaob õppijatel ka tahe õppida. Saan<br />
aru, et koolis tuleb õppida õppima ning kõiki asju ei olegi elus vaja. Sellegipoolest leian, et kool<br />
ja õppimine ei tohiks muutuda nii-öelda vanglaks. Ma arvan, et meie kooli enamik õpetajaid<br />
on päevadesse ja tundidesse vahelduse toomisega vägagi hästi hakkama saanud. Seega<br />
tahaksin tänada meie õpetajaid nende panuse eest suunata õpilasi õigele teele. Ma ei tea,<br />
kuidas on olukord teistes <strong>Eesti</strong> koolides, kuid loodan, et üldpilt on samuti asjalik. Peame<br />
liikuma tuleviku poole ning mõtlema järgmiste generatsioonide vajadustele.
Vahel mõtlen, et <strong>Eesti</strong>t on ohustamas vaid välismaailm. Kuid asja sügavamal lahti harutamisel<br />
leian, et ka sisepoliitika võib seada meie tuleviku ohtu. Tahaksin rõhutada, et keegi pole<br />
perfektne ning kõik meist teevad vigu. Samas saavad asjad toimida vaid läbimõeldud skeemide<br />
järgi, mis päriselt töötavad. Leidkem tasakaal enda riigi ja teiste aitamisel! Keskendugem<br />
tulevikule ning mõelgem, mis saab edasi! Murdkem end vabaks mineviku küüsist ning<br />
sammugem helgema ajastu suunas!<br />
Tänan!
<strong>Minu</strong> <strong>Eesti</strong><br />
(luuletuse esitas aktustel 23. veebruaril autor)<br />
Loore Puhkim, 2.c klass<br />
<strong>Minu</strong>le oled sa<br />
Magusad murakad<br />
Päike mu aknas<br />
Vihmapiisk mu põsel<br />
Praksuv tuli koldes<br />
Kuuse lõhn ninas ja<br />
Punase maasikad preenral.
<strong>Minu</strong> <strong>Eesti</strong><br />
(kõne kandis ette aktustel 22. veebruaril autor)<br />
Brigith Laureen Harik, 4.d klass<br />
<strong>Eesti</strong> on ilus ja armas riik. Mulle meeldib siin elada. Soovin ka teile sellest jutustada.<br />
<strong>Eesti</strong> pealinn on Tallinn. Tallinnas toimuvad laulu- ja tantsupeod, kus nii noored kui vanad<br />
kannavad meie maa ilusaid rahvariideid ja esinevad teistele. Tallinnas asub teletorn ja<br />
loomaaed ning vanalinnas saab näha Vana Toomast ja Pikka Hermanni.<br />
<strong>Eesti</strong>l on ka talvepealinn Otepää, kus on mägine loodus. Suvepealinn on Pärnu, kus suvel<br />
toimub palju üritusi ja seal lähedal asub <strong>Eesti</strong> kuulsaks saanud Lottemaa. Kevadpealinn on Türi,<br />
mis asub Paide läheduses, mida loetakse <strong>Eesti</strong> südameks.<br />
Tartu on <strong>Eesti</strong> suuruselt teine linn. Teda tuntakse ka kui ülikoolilinna. <strong>Eesti</strong>le kuuluvad ka<br />
mitmed saared. Suurimad neist on Saaremaa ja Hiiumaa.<br />
Mulle väga meeldib <strong>Eesti</strong> loodus, sest siin on palju metsi, kus saab seenel ja marjul käia. Samuti<br />
sood ja rabad on meil võrratud.<br />
Kõige tähtsam mees <strong>Eesti</strong>s on meie president Toomas Hendrik Ilves.<br />
<strong>Eesti</strong>s on neli aastaaega, millest rõõmu tunda. Mind köidavad kaunis loodus ja palju väikeseid<br />
linnu, külasid, asulaid. <strong>Eesti</strong> on küll väike, aga iseseisev riik.<br />
Mul on hea meel, et olen sündinud <strong>Eesti</strong>s. Nagu ütleb ka laulusalm: „ Eestlane olla on uhke ja<br />
hää!“.
<strong>Minu</strong> <strong>Eesti</strong><br />
(kõne kandis ette aktustel 22. veebruaril autor)<br />
Meete Mari Undusk, 4.d klass<br />
Ma räägin teile <strong>Eesti</strong>st, kus elan ja kuhu tahan alati ka elama jääda.<br />
<strong>Minu</strong> kodumaal on ilus loodus ja palju saari.<br />
<strong>Eesti</strong>s on üks tore ja tuntud fantaasiategelane – koeratüdruk Lotte. Lotte on ilmselt sama<br />
kuulus kui eepos „Kalevipoeg“.<br />
<strong>Eesti</strong> pealinn on Tallinn, kus saab näha Vana Toomast. Legendi järgi valvab Vana Toomas meie<br />
kodumaad. Tegelikkuses on Vana Toomas tuulelipp, mis asub Raekoja torni tipus.<br />
Imetlusväärsed kohad on Tallinna loomaaed, Pikk Hermann ja samuti Tallinna teletorn.<br />
<strong>Eesti</strong>s on palju ilusaid linnu, millest kõige tuntumad on Pärnu suvepealinnana, Türi<br />
kevadpealinnana ja Otepää talvepealinnana. Tartut peetakse ülikoolilinnaks. <strong>Eesti</strong> linnad teeb<br />
eriliseks see, et nad on väga rohelised ja puhta õhuga.<br />
<strong>Eesti</strong>s on hea elada.
<strong>Minu</strong> <strong>Eesti</strong><br />
Reti Marleen Ränk, 1.a klass<br />
Mulle meeldib <strong>Eesti</strong>s, sest see on rahulik maa ja siin on toredad inimesed. Meeldib, et <strong>Eesti</strong>s<br />
on 4 aastaaega. Talvel saab suusatada ja suvel ujuda. <strong>Eesti</strong>s meeldib elada, sest siin on minu<br />
kodumaa, kool ja sõbrad.
<strong>Minu</strong> <strong>Eesti</strong><br />
(luuletuse esitas aktustel 23. veebruaril autor)<br />
Oskar Kutsar, 1.a klass<br />
<strong>Eesti</strong>s elada on tore,<br />
Maavärinaid ei ole.<br />
Meil on neli aastaaega:<br />
suusa-, ranna-, seeneaega.<br />
Siin mu venna , vanemad,<br />
Kõik mu sõbrad paremad.
Liisi Liinat, 4.a klass
Mina kui aus <strong>Eesti</strong> Vabariigi kodanik<br />
Britt Misler, 10.a klass<br />
On käes järjekordne vabariigi aastapäev ja tunnen rõõmu, et elan vabas riigis, kus<br />
eksisteerivad omad väärtused ning kultuur. Meil kui väikerahval on õnnestunud seda kõike<br />
elus hoida ning usun, et igaühes meis on peidus mingigi killuke patriotismi.<br />
Kui rääkida sellest, kes on ’aus’ <strong>Eesti</strong> Vabariigi kodanik, võivad vaated ning arusaamad<br />
varieeruda. Mis just nimelt määrab selle, kui aus oma riigi vastu oled? Kas see, et oskad hümni<br />
peast laulda, või see, et maksad oma maksud õigeaegselt ära? Kui ma peaksin rääkima just<br />
iseendast ning sellest, kui aus mina oma riigi vastu olen, tuleb mul palju erinevaid aspekte<br />
mõttesse.<br />
Ma pean ennast ausaks kodanikuks sellepärast, et ma tunnen uhkust oma päritolu üle. Mul on<br />
uhke öelda, et ma olen pärit väiksest Euroopa riigist, mis on vaatamata oma väikesele<br />
rahvaarvule suutnud säilitada kõik selle, mis meie rahvale läbi aegade kallis on olnud. Olgu see<br />
meie laulupeo traditsioon või iga-aastane jaanipäeva tähistamine. Hämmastav on mõelda, et<br />
väikesel <strong>Eesti</strong> riigil eksisteerib omaenda kirjandus ning kõrgharidus. Lisaks eelnevale on ka<br />
säilinud eesti keel, mis liidabki meie rahva üheks ning annab meie riigile ja kultuurile tugeva<br />
aluse, mille peal edasi õitseda.<br />
Veel on mul põhjust arvata, et ma olen oma riigile aus kodanik, sest mistahes maailma otsa<br />
ma kunagi elama lähen, on mul alati tahtmine <strong>Eesti</strong>sse tagasi tulla. Side kodumaaga jääb mul<br />
alati tugevaks ning siit jäädavalt lahkuda nii, et ma kunagi tagasi ei tule, mul tahtmist pole. Ma<br />
väärtustan kõike, mis meile antud on, isegi meie traagilist ajalugu, sest just see ongi vorminud<br />
meie rahva nii kokkuhoidvaks ja kultuuri nii kirevaks.<br />
Olge tänulikud, kallid kaaskodanikud, sest meie riigil on nii mõndagi, mida paljudele teistele<br />
antud pole.
<strong>Minu</strong> <strong>Eesti</strong><br />
Helena Kapp, 2.c klass<br />
See on minu kallis kodumaa. Siin asub kõik keda ja mida ma armastan-minu pere, minu kodu,<br />
minu loomad. Siin on maailma kõige ilusam loodus, kõige sinisem taevas, kõige rohelisem<br />
muru ja kõige kollasem päike.
<strong>Eesti</strong> Vabariik vajab ausaid kodanikke<br />
Saskia Rior, 10.a klass<br />
Vabariigi aastapäeval mõtleme tavaliselt sellistele väärtustele nagu iseseisvus ja vabadus, kuid<br />
miks mitte mõelda ka teistele väärtustele nagu ausus ja sallivus. Need mõlemad on olulised<br />
nii üksikisikute kui ka kogu rahva jaoks tervikuna. Nii ausus kui sallivus on vajalikud suhete<br />
loomiseks, vastastikuse usalduse tekkimiseks ja sujuvaks inimestevaheliseks koostööks. Mida<br />
sallivamad, ausamad ja hoolivamad inimesed meie ümber on, seda parem on meil <strong>Eesti</strong>s elada.<br />
Ma arvan, et kõik algab indiviidist. Kõik, mida me oma elus paremaks tahame muuta, peab<br />
algama meist endist. Kui me ise ei ole valmis paremuse poole püüdlema, siis ei ole seda ka<br />
teised. Seepärast on esmatähtis olla aus iseendaga. Inimene, kes on suuteline endale valetama<br />
ei ole aus ka teistega. Tänu omavahelisele aususele ja usaldusele võivad inimesed koos teha<br />
suuri tegusid. Seega, kui inimesed on omavahel ausad, on ka meie ühiskond ühtehoidvam ja<br />
üksmeelsem. Ma arvan, et <strong>Eesti</strong> vajab ausaid kodanikke eelkõige selleks, et siin oleks meeldiv<br />
elada. Ausus peaks olema tähtis kogu rahva, kaasa arvatud riigijuhtide ja valitsuse jaoks. Iga<br />
inimene soovib, et tema riiki juhtivad ja olulisi otsuseid tegevad inimesed oleksid rahvaga<br />
ausad. Riik, kus rahvas usaldab oma valitsust, on kindlasti rahumeelsem, kui riik, mille riigijuhid<br />
ei ole rahvaga ausad.<br />
Viimasel ajal olen enda ümber märganud palju sallimatust. Halvustamine, diskrimineerimine,<br />
rassism, tagakiusamine ei tohiks olla iseenesestmõistetavad. Sallivus on väga oluline, et enda<br />
ümber olevate inimestega hästi läbi saada. Erinevate rahvuste, rasside, religioonide ja lihtsalt<br />
teistsuguste inimestega läbisaamine on vajalik, et meil oleks tänapäeva kirjus ühiskonnas<br />
üksteise kõrval hea elada. Eelarvamused ja inimeste halvustamine millegi sellise põhjal, mida<br />
inimene ise ei saa muuta, on lugupidamatu käitumine kogu inimkonna suhtes, sest lõppude<br />
lõpuks oleme me kõik ühtmoodi inimesed. Kui tahame muuta <strong>Eesti</strong>t paremaks ja meie<br />
ühiskonda turvalisemaks, peame ka ise olema ausad, tolerantsed ja hoolivad.
Simona Väär, 3.a klass
Emma Laura Loigu, 3.a klass
<strong>Eesti</strong> Vabariik vajab ausaid kodanikke<br />
Lucas Liiva, 10. b klass<br />
Toomas Hendrik Ilves ütles <strong>Eesti</strong> Vabariigi 93. aastapäeva kõnes, et vabale rahvale on oluline,<br />
et ollakse ausad. Jagan temaga täiesti seda mõtet.<br />
Leian, et hea ja turvaline ühiskond sõltub eelkõige inimestest endist. Nende tahe ja püüd<br />
ausalt tegutseda tagab riigi jätkusuutlikkuse.<br />
Mõeldes täna meie olukorrale riigis siis, kas tunneme end siin kindlalt? Kas see on koht, kus<br />
ausust hinnatakse? Paraku tundub mulle, et järjest rohkem näeme ebaausust ja petmist.<br />
Rahva poolt end esindama valitud poliitikud kasutavad ebaseaduslikke ja alatuid võtteid, et<br />
rahva raha raisata ja enda hüvanguks ära kasutada. Kuhu küll kaovad ajaga riigimeeste aated?<br />
Ka näiteks rikkad firmajuhid ei rahuldu ausalt teenituga, vaid vajavad järjest rohkem võimu ja<br />
rahalist sõltumatust, kasutades selleks ebaausaid võtteid. Sellises riigis on rahval raske tunda<br />
ennast turvaliselt ja kaitstuna. See tekitab olukorra „kui petad sina, teen seda ka mina“.<br />
Usaldust kaotada on väga lihtne, kuid seda tagasi võita keeruline, kui mitte võimatu. Tänu<br />
rahva usule üksteisesse, sai <strong>Eesti</strong> Vabariik võimalikuks. Et seda ka hoida vaba ja terve riigina,<br />
kus inimestel on hea elada, peame taastama usalduse. Siinkohal saab igaüks alustada<br />
iseendast.<br />
Järgides Edgar J. Mohn'i tsitaati: ,,Vale on kiire, kuid tõde on vastupidav.''
Liisi Karilaid, 3.a klass<br />
(kõne kanti ette autori poolt aktusel 22. veebruaril)
Victoria Kopamees, 3.a klass
Meriliis Toomet, 4.c klass
<strong>Eesti</strong> Vabariigi aastapäev<br />
Janar Välk, 10.b klass<br />
Me oleme kogunenud aulasse järjekordsele üritusele. Üritusi on siin toimunud mitmeid ning<br />
nende eesmärk on olnud väga erinev. Tänase ürituse toimumise põhjuseks on meie riigile ja<br />
rahvale tähtis kuupäev. Selleks kuupäevaks on 24. veebruar.<br />
Igal eestlasel peaks olema peas, et 24. veebraur on <strong>Eesti</strong> Vabariigi aastapäev. Sel kuupäeval 98<br />
aastat tagasi otsustasime meie, eestlased, välja kuulutada oma riigi. Riigi, mida juhiksime<br />
meie, mitte järjekordne võõrvõim. Riigi, kus me oleksime ise peremehed ning otsustaksime<br />
oma saatuse üle iseseisvalt. 24. veebruaril 1918 oli see päev lõpuks käes. Alates sellest<br />
päevast, hakkasime me üles ehitama oma riiki, oma kodumaad.<br />
Selge. 24. veebruar on see päev, kui <strong>Eesti</strong> Vabariik tähistab aastapäeva. Kuid miks on siis meil,<br />
lihtsatel inimestel - õpilastel, kodanikel, niivõrd tähtis seda teada? Miks me peame teadma,<br />
milles seisneb selle päeva tähtsus?<br />
Eestlased on ajaloo vältel väga mitmeid sõdu üle elanud ning valanud verd nii vabaduse, orjuse<br />
kui ka võõra võimu eest võideldes. Enne oma riigi väljakuulutamist olime elanud ligi 700 aastat<br />
teiste riikide osana, mida laastati ning koheldi omaenda arvamuse järgi. See on suur ime, et<br />
me üldse veel rahvusena olemas oleme. Pole palju rahvuseid, kes alla 1 miljoni oleva<br />
rahvaarvuga omariikluse on suutnud välja võidelda.<br />
Kui poleks olnud neid vapraid ning kindlameelseid eestlasi, kes meie riigi sünnitunnil meie riigi<br />
eest higi ja verd valasid, poleks me praegu siin ega räägiks <strong>Eesti</strong> riigist, eesti keelest ega eesti<br />
kultuurist. Meid ei eksisteerikski. Sellel kuupäeval, 24. veebruaril, tähistades vabariigi<br />
aastapäeva, austame ka neid, kes vastiseseisvunud <strong>Eesti</strong> eest võitlusse astusid ning meie riigi<br />
eest oma elu andsid. Me võlgneme neile selle, et ei anna enam iial käest seda, mille nad meile<br />
andsid.<br />
Kallid kuulajad! Käes on <strong>Eesti</strong> Vabariigi aastapäev. Las see päev olla meile kõigile hästi rõõmus<br />
ning pidulik, sest tegu on meie riigi sünnipäevaga. Veetke see päev koos oma peredega, tehes<br />
midagi üheskoos ning pidage ka meeles neid, kes on meile selle ainulaadse võimaluse siin<br />
maailmas andnud. Võimaluse elada omaenda riigis.<br />
Head vabariigi aastapäeva teile kõigile!
<strong>Minu</strong> <strong>Eesti</strong><br />
Mattias Mets, 3.b klass<br />
Tere, kallid kaasmaalased!<br />
Meil on suur õnn elada väga kaunis ja suhteliselt rahumeelses ja turvalises riigis, kus õnneks<br />
ei ole sõda.<br />
Meil on palju maad, mis on kaetud metsaga ja meie rahvas on suur mererahvas. Meie<br />
rahvale meeldib palju laulda ja tantsida. Selleks korraldatakse laulu- ja tantsupidu.<br />
Kliima on meil aga heitlik. Sajab palju vihma ja lörtsi. Võiks ju olla rohkem lund ja päikest, aga<br />
me ei nurise.<br />
Õnneks on meil palju noori inimesi, kes kõik tahavad väga õppida ja ennast harida, et<br />
tulevikus oleks hea töökoht ja parem elu.<br />
Loomulikult teeme ka palju sporti, sest tervis on meie kõige kallim vara.<br />
Tänan Teid!
Henri Värik, 3.a klass
Kamilla Hein, 3.a klass
<strong>Eesti</strong> Vabariigi aastapäev<br />
(kõne kandis ette aktustel 22. veebruaril autor)<br />
Anna Ovtšinnikova, 9.a klass<br />
Lennart Meri on öelnud - ‘’Meist igaühest sõltub <strong>Eesti</strong> püsimine.’’. Kuigi ise ma pole eestlane<br />
ja <strong>Eesti</strong>maa pole minu isamaa, on mulle see võrratu riik osutunud kodumaaks, sest siin on<br />
minu kodu ja siin olen elanud suurema osa oma elust.<br />
<strong>Minu</strong>lt küsitakse, kas ma tunnen ennast eestlasena või rohkem ikka valgevenelasena ning<br />
millegipärast ma kunagi ei oska sellele küsimusele vastata. Ma olen sündinud Minskis ja oma<br />
lapsepõlve veetnud seal ning kõik mu sugulased elavad seal. Vaatamata sellele olen <strong>Eesti</strong><br />
Vabariigi kodanik ja õpin eestikeelses koolis, vahel tunnen ennast tõsise eestlasena, kuid siiski<br />
hinges olen valgevenelane. Sellepärast ei oskagi ma sellisele küsimusele vastata.<br />
Kuulen, kuidas räägitakse, et tahaksin kolida välismaale ja saada oma kõrghariduse seal. Mina<br />
pole erand. Tahaksin ka saada õppimise kogemust välismaal. Aga kui mõtlen, et <strong>Eesti</strong> on väike<br />
ja tundub elukohana igav, on tegelikult <strong>Eesti</strong> minu arust väga hea paik elamiseks. Siin on tasuta<br />
haridus, omapärane kliima, uskumatu loodus, toredad traditsioonid ja paljud võibolla ei tea,<br />
aga <strong>Eesti</strong> on ka kõige internetiteadlikum riik. Paljud teavad Skype’i, mis on üks levinum<br />
suhtlemisprogramm, mida kasutatakse miljonite inimeste poolt ja kõik eestlased on kursis, et<br />
selle programmi on leiutanud meie eesti tudengid. Praegu on nad tõenäoliselt rikkad ja elavad<br />
arvatavasti välismaal, aga asi pole selles. Jälgides <strong>Eesti</strong> ajalugu on riik läbi elanud palju raskeid<br />
sündmusi. Pisikene <strong>Eesti</strong>maa, kes ei saanud rahulikult elada pikki aastaid, on praegusel hetkel<br />
minu vaadetes palju paremas majanduslikus seisus, kui võimas ja hiiglaslik Venemaa.<br />
1. mail 2004. aastal ühines <strong>Eesti</strong> Euroopa Liiduga. <strong>Eesti</strong> on NATO liige 29. märtsist 2004.<br />
aastast. 1. jaanuaril 2011. aastal <strong>Eesti</strong> läks üle eurole. Need suured sammud on andnud<br />
eestlastele ja meie Vabariigile väga palju. Seda öeldes tahaksin soovida <strong>Eesti</strong>maale sama<br />
edukat arengut ning hoida oma ilu ja sära. Tahaksin lõpetada ma kõne nagu alustasingi Lennart<br />
Meri tsitaadiga - ‘‘Meist igaühest sõltub <strong>Eesti</strong> püsimine’’.
Henri Raaper, 4.b klass
Eeva-Lotta Piirsalu, 3.d klass
Henro Kuusemägi, 4.b klass
Kõne aastapäevaks<br />
(kõne esitas aktustel 22. veebruaril klassivend Adrian Utsar)<br />
Kristjan Idavain, 3.d klass<br />
Kallid saalisviibijad!<br />
<strong>Minu</strong> nimi on Kristjan. Ma olen 9-aastane Tabasalu Ühisgümnaasiumi 3.klassi õpilane. Ma olen<br />
tavaline poiss, kuid samas eriline nagu me kõik.<br />
Täna on väga eriline päev, kuid samas nii tavaline pikas päevade reas.<br />
Täna on <strong>Eesti</strong> Vabariigi sünnipäev.<br />
<strong>Eesti</strong> on minu kodumaa. See tähendab, et siin on minu kodu. Ma olen siin sündinud ja<br />
kasvanud.<br />
Kõik on siin nii tuttav ja omane ehk kodune.<br />
Kodumaa on osake minust ja mina olen osake kodumaast. Ning seepärast tahan ma tähistada<br />
tema sünnipäeva nagu enda oma.<br />
Ma mõtlesin sõnale isamaa. Mis on selle tähendus ja mis on selle tähendus minu jaoks? See<br />
tähistab minu jaoks isasid ja nende isasid, kes on meie maad hoidnud ning selle eest võidelnud.<br />
Emakeel oli esimene keel, mille ma ära õppisin. See on meile kõigile tähtis. Emakeeles ma<br />
mõtlen ja selles keeles on mul kõige kergem oma mõtteid väljendada.<br />
Ma tahan, et see keel kestaks.<br />
Ma tahan, et see maa kestaks.<br />
Hoidkem siis seda maad, siin elavaid inimesi ning seda ilusat keelt, mida me räägime.<br />
Palju õnne meile kõigile!
<strong>Minu</strong> Põhjamaa<br />
(luuletuse esitasid aktusel 22. veebruaril autor ja klassivend Rico Randväli)<br />
Aron Kaljurand, 3.c klass<br />
<strong>Eesti</strong>maa on põhjamaa.<br />
See on minu sünnimaa.<br />
Siin on talvel külm ja lumi.<br />
Kuus kuud hiljem jälle suvi.<br />
Suvi on siin ilus, soe,<br />
hellalt südamesse poeb.<br />
Kui kätte jõudnud sügiskuud,<br />
kuldseks värvuvad kõik puud.<br />
Nautida võid kõike seda,<br />
kui sa oled <strong>Eesti</strong>maal.<br />
Kaunis on mu põhjamaa<br />
Igal aastaajal ta.
Zana Gabriel Gezel, 3.a klass
<strong>Eesti</strong>maa<br />
(luuletuse esitasid aktusel 22. veebruaril autor ja klassiõde Hannaliis Thaumi)<br />
Grete-Sandra Luure, 3.c klass<br />
Olen eestimaalane<br />
Ja elan <strong>Eesti</strong>maal<br />
On sini, must ja valge –<br />
See on mu kodumaa<br />
Siin kasvan ma ja koolis käin<br />
Ja räägin eesti keelt<br />
Ning nii on hea rõõm vallata<br />
Mul oma eesti meelt<br />
On teisi maid veel kaunimaid<br />
On teisi keeli ilusaid,<br />
Kuid ainult kodus <strong>Eesti</strong>maal<br />
Ma tõelist rahu tunda saan.
<strong>Minu</strong> <strong>Eesti</strong><br />
Kätlin Hiie, 3.a klass<br />
Ma olen sündinud <strong>Eesti</strong> pealinnas Tallinnas. Ma olen väga rahul <strong>Eesti</strong>ga, sest siin on väga ilus<br />
loodus ja inimesed on sõbralikud ja lahked.<br />
Ma olen väga õnnelik, et <strong>Eesti</strong>s ei toimu vulkaanipurskeid ja teisi jubedaid asju nagu osades<br />
riikides. Ma arvan, et ka teie olete selle üle õnnelikud.<br />
<strong>Eesti</strong> suvi on väga mõnus, sest siis saab ujuda ja rannas käia. Talvel on ka lahe, sest siis saab<br />
kelgutada, lumesõda mängida, suusatada, uisutada ja lumes ingleid teha. <strong>Eesti</strong> sügis on kaunis,<br />
sest siis on väga värvirikkad lehed ja neid saab korjata ning nendest meisterdada.<br />
Mulle väga meeldib reisida. Ma olen käinud Egiptuses, Türgis, Hispaanias ja mujal Euroopas,<br />
aga oma <strong>Eesti</strong> on ikka kõige parem. Kui sa oled reisinud, siis oled sa tähele pannud, et välismaal<br />
pole pooltki nii turvaline, kui siin, meie <strong>Eesti</strong>s. Kui sa <strong>Eesti</strong>s võid käia üksi poes või kus iganes,<br />
siis välismaal nii ei ole, sest seal ei ole nii turvaline, kui <strong>Eesti</strong>s.<br />
<strong>Eesti</strong>s on ka hea toit. <strong>Eesti</strong> toitu ei saa lihtsalt teiste maadega võrrelda, sest siin on lihtsalt<br />
suurepärased kokad. Kui oled tähele pannud, siis oled kindlasti näinud, et su aias on vahest<br />
metsloomade jäljed, näiteks rebase, metssea, jänese, kitse jt.<br />
Ma olen väga õnnelik, et mu üks vanaema ja vanaisa elavad Saaremaal ja teine vanaema ja<br />
vanaisa Pärnus. Mulle väga meeldib nendes paikades suviti olla ning samuti koolivaheaegadel.<br />
<strong>Minu</strong> arust on need üldse kaks kõige ilusamat kohta <strong>Eesti</strong>s.<br />
Mulle meeldib käia sügiseti metsas seeni ja marju korjamas. See on lihtsalt imeline, et sa saad<br />
minna metsa ja seal süüa! Seda sa paljudes riikides teha ei saa.<br />
Olen uhke ja rahul, et olen <strong>Eesti</strong>s sündinud.
Rico Praks, 4.b klass
Katriina Metstak, 4.b klass
Britta Rannik, 3.b klass
<strong>Minu</strong> <strong>Eesti</strong><br />
(luuletuse esitas aktusel 22. veebruaril autor)<br />
Andreas Põld, 3.c klass<br />
<strong>Eesti</strong> on mu kodumaa<br />
Ilma sinuta ei saa.<br />
Meri, metsad, tuhamäed -<br />
Kõike seda ilu näen.<br />
Põlevkivi <strong>Eesti</strong> kuld,<br />
Hõbe viljakandev muld.<br />
Sõbraks on meil suur Euroopa<br />
Palju rõõmu meile toob ta.<br />
Sinine ja must ja valge,<br />
Enam pole õiget talve.<br />
Suvel õnneks ikka soe<br />
<strong>Eesti</strong> südamesse poeb.
Rafael Ahwazian, 3.a klass
Kodumaa<br />
(luuletuse esitas aktustel 23. veebruaril autor)<br />
Chris Andras Urban, 1.a klass<br />
Meie kodumaa on <strong>Eesti</strong>,<br />
Seal on elu väga hästi.<br />
Kodu on mul põhja pool,<br />
Seal ka asub meie kool.<br />
Tabasalus elan ma<br />
Oma ema-isaga.<br />
Väike koer veel kodus on,<br />
Tema eest ma hoolitsen.<br />
Looduses ma viibin palju,<br />
Laevu vaatan kõrgelt kaljult.<br />
Suvel aga mõnuga<br />
Meres meeldib hullata.<br />
Tabsis veel on palju kohti,<br />
Kus saan teha igat sporti:<br />
Jalkat, tennist, ujuda,<br />
Skeitikas ka trikitada.
Grettel Merelaid, 3.b klass
Sofia Ennok, 4.c klass
Triin Teneli Tammik, 4.b klass
Vivian Kolberg, 4.b klass
Senna-Marlene Maasing, 3.b klass
Karoliina Liis Ruuto, 4.b klass
Hanna-Liisa Värik, 4.a klasss<br />
(luuletuse esitas aktustel 22. veebruaril autor)
Aastapäeva kõne<br />
(kõne kandis ette aktustel 22. ja 23. veebruaril autor)<br />
Marko Maripuu, 3.b klass<br />
Kallid koolivennad ja kooliõed!<br />
Mul on heameel siin olla ja teiega oma arvamust jagada.<br />
<strong>Eesti</strong> rahvas on väga sõbralik. Meie riigis ei ole terrorismi ja meil on turvaline elada siin maal.<br />
Me toetame ja austame teineteist. Me oleme kõik koos üks hea <strong>Eesti</strong> riik.<br />
Täna on <strong>Eesti</strong> Vabariigi sünnipäev.<br />
Head Vabariigi Aastapäeva!
Change language