Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
EHITUS<br />
10. september 2008
<strong>Äripäev</strong>a lisaväljaanne 10. september 2008 reklaamitoimetaja Merli Õunaaed, tel 667 0060, reklaamimüügi projektijuht Kristiina Pärnik, tel 667 0240<br />
2 REKLAAM<br />
INTRAC Eesti AS<br />
TALLINN<br />
Tartu mnt. 167,<br />
75301 Harjumaa<br />
Tel 603 5700<br />
TARTU<br />
Tiksoja, Tähtvere vald,<br />
61401 Tartu maakond<br />
Tel 730 1850<br />
PÄRNU<br />
Riia mnt. 233a, 80042<br />
Tel 445 7345<br />
JÕHVI<br />
Pargi 25, 41537<br />
Tel 337 1350<br />
SAAREMAA<br />
Niidupõllu tee 4, Sikassaare küla,<br />
Kaarmaa vald 93876<br />
Tel 452 8214<br />
www.intrac.ee
toimetaja Tea Taruste, tel 667 0090, e-post tea.taruste@aripaev.ee 10. september 2008 <strong>Äripäev</strong>a lisaväljaanne<br />
SISUJUHT 3<br />
� Jaan Manitski enne teeb ja siis räägib. Foto: Julia-Maria Linna<br />
Arenev<br />
Viinistu<br />
areco<br />
Terasest tegijad<br />
TERASKATUSED<br />
TERASEST<br />
SEINAPROFIILID<br />
VIHMAVEESÜSTEEMID<br />
LISAPLEKID JA<br />
PLEKKSEPATOOTED<br />
SILEPLEKK<br />
TALLINN: Pärnu mnt 463, ruum 127a<br />
tel 608 1166, faks 608 1167<br />
info@areco.ee<br />
TARTU: Ringtee 4<br />
tel 730 0161, faks 730 0161<br />
tartu@areco.ee<br />
PÄRNU: Savi 3<br />
tel 446 1002, faks 446 1843<br />
parnu@areco.ee<br />
RAKVERE: Võidu 110<br />
tel 322 5317, faks 322 5317<br />
rakvere@areco.ee<br />
NARVA: Joala tn. 9<br />
tel 53 444 139, faks 356 0474<br />
KURESSAARE: Pikk 59<br />
tel 452 1021, faks 452 1029<br />
VÕRU: Kreutzwaldi 55a<br />
tel 52 28 015, 52 84 511<br />
VILJANDIMAA: Tolmuski 4, Jämejala<br />
tel 50 26 621, faks 434 9044<br />
LÄÄNEMAA: Haapsalu, Uuemõisa, Masti tee 14<br />
tel 52 14 348, faks 479 2530<br />
www.areco.ee<br />
Kultuurikolhoosnik<br />
Jaan Manitski<br />
juhtimise all valmib<br />
igal aastal mõni uus<br />
objekt. �22<br />
Tegijaid loetakse kevadel<br />
� Ehitusettevõtjad on kindlad, et need, kes talve edukalt üle suudavad<br />
elada, jäävad turule ka püsima. Koondamiste, pankrottide<br />
ja ühinemiste ulatust ei oska keegi prognoosida. 4–5<br />
Mis on omanikujärelevalve?<br />
� Juristi abiga saab selgeks, mis vahe on omanikujärelevalvel ja<br />
ehitusjärelevalvel ning kuidas sõlmida käsunduslepingut. 7<br />
Amet: ehitusekspert<br />
� Riiklikult tunnustatud ehituseksperte pole Eestis just palju.<br />
20 aastat OÜd Ehitusekspert juhtinud Ülo Lainsalu selgitab, millega<br />
ehituseksperdid tegelevad. 8–9<br />
Teehöövlil pikk ajalugu<br />
� Esimesed tööhöövlid jõudsid Euroopasse Ameerikast. Eelmise<br />
sajandi kahekümnendatel hakati mootori jõul töötavaid teehöövleid<br />
kasutama ka Eestis. 10–11<br />
Lilleorus<br />
ehitatakse<br />
ökoküla<br />
� “Öko tähendab nii ökoloogilisust<br />
kui ka ökonoomsust,” ütleb<br />
Ingvar Villido. Eesti esimeses<br />
ökokülas on aastaga rajatud<br />
teed ja kommunikatsioonid,<br />
majade ehituseks on kõik<br />
valmis.<br />
12–13<br />
Katusele kivi<br />
või plekk<br />
� Populaarseimad katusekattematerjalid<br />
on kivi ja plekk.<br />
Kumba neist tuleks eelistada?<br />
Valikul võetakse arvesse hinda,<br />
kvaliteeti ja paigaldusmeetodeid.<br />
14–15<br />
Teletornide võidujooks<br />
� Lilleoru keskuses leiab põnevaid<br />
rajatisi. Foto: Indrek Susi<br />
� Teletornid üle maailma tõmbavad turismiobjektidena ligi miljoneid<br />
külastajaid. Kõrguse kõrval on oluline ka arhitektuuriline<br />
väärtus ja erinevad funktsioonid. 16–17<br />
Popp arhitektuuriturism<br />
� Vaatamisväärsusteks on peale sajanditevanuste kirikute ja arhitektuurimälestiste<br />
saanud ka moodsad majad. Välismaale minnakse<br />
tutvuma tipparhitektide uusima loominguga ja paljud reisigiididki<br />
on spetsialiseerunud arhitektuuriturismile. 20–21<br />
Ehitusmaterjalitootjate edetabel<br />
� Eelmise aasta edukaimad ehitusmaterjalitootjad on taas edetabelis.<br />
TOPi võitja Kunda Nordic Tsement, kes enesele seatud<br />
eesmärgidki ületas, plaanib lähiajal panustada alternatiivkütustele.<br />
24–27<br />
Keemiatöösturid pingereas<br />
� Meelis<br />
Einstein<br />
Kunda<br />
tsemendivabrikust.<br />
Foto: Indrek Susi<br />
� Eesti ainus mineraalväetiste tootja AS Nitrofert on tänu lojaalsetele<br />
töötajatele rasked ajad üle elanud ning troonib keemiatööstuse<br />
TOPi esikohal. 28–29
<strong>Äripäev</strong>a lisaväljaanne 10. september 2008 toimetaja Tea Taruste, tel 667 0090, e-post tea.taruste@aripaev.ee<br />
4 EHITUSTURG<br />
Tegijaid<br />
loetakse<br />
kevadel<br />
Ehitusturul<br />
alanud<br />
koondamiste<br />
ja pankrottide<br />
laine kõrgust<br />
ei oska veel<br />
keegi ette<br />
näha. Eluga<br />
tulevad<br />
välja vaid<br />
efektiivsed,<br />
kiiresti<br />
reageerivad<br />
ja julged<br />
otsustajad.<br />
Tea Taruste<br />
tea.taruste@aripaev.ee<br />
“Meie Eestist välja ei lähe!<br />
Eks me peame siinsel turul<br />
hakkama saama,” vastab<br />
Skanska EMV juhatuse esimees<br />
Olle Horm küsimusele ettevõtte<br />
lähiplaanide kohta, kuidas<br />
raskemaid aegu edukalt üle elada.<br />
Horm kinnitab, et Skanskal<br />
on aasta lõpuni tööd piisavalt ja<br />
üht-teist ka tulekul.<br />
Elamispindade ehitamine<br />
on selgelt vähenenud ja nii on<br />
üha olulisem saada lepinguid<br />
koostööd nõudvates pikaajalistes<br />
projektides, nagu tööstushoonete<br />
ja infrastruktuuri<br />
ehitamine.<br />
Hormi sõnul selgub järgmisel<br />
kevadel, kui paljud ettevõtted<br />
on talve jooksul sunnitud<br />
pankroti välja kuulutama või<br />
kui ulatuslikke ühinemisi Eesti<br />
ehitusturg näeb.<br />
“Kellel on palju raha kinnisvara<br />
all või kahjumlikud projektid,<br />
neil on ka surve ühinemiseks<br />
suurem. Eks need muudatused<br />
puudutavad praegu<br />
veel keskmise suurusega ettevõtteid,<br />
sest väikesed on paindlikud<br />
ja suured on tugevad,” on<br />
Olle Horm suur ettevõtte esindajana<br />
kindel.<br />
Juba toimunud ühinemine<br />
on andnud tugevuse<br />
ASi Eesti Ehitus tütarettevõtte<br />
ASi Eston Ehitus juht Eero<br />
Rändla kinnitab, et ettevõtte<br />
kasv algas enne ühinemist,<br />
ent ühinemine lõi tugeva seljataguse<br />
raskeks perioodiks.<br />
“Mahud meil kukkunud ei ole.<br />
Alustame veel sel aastal tehnoküla<br />
ehitust, detailplaneering<br />
on kehtestatud ja nüüd projekteerime.”<br />
Eston Ehitus ei plaani<br />
turul ümber spetsialiseeruda<br />
ning jätkab põhiliselt peatöövõtuga,<br />
ka kinnisvaraarendustega.<br />
“Me pole riigihangetel just<br />
usinalt osalenud, aga eks tuleb<br />
hakata. See kuidas tuleval<br />
aastal toime tuleme, sõltub tellijast,<br />
aga tellijad ju sõltuvad<br />
pankadest. Ehitajatel tuleb teha<br />
mõistlikke pakkumisi ning<br />
olla tellijatega paindlik,” arutleb<br />
Rändla.<br />
Ehkki ka Eston Ehituses tegeletakse<br />
tõsiselt kulude optimeerimisega<br />
ja kokkuhoiuga,<br />
peetakse samas ka laienemisplaane.<br />
“Oleme keskmised, aga<br />
tahame kasvada. Nii et meie<br />
otsime hoopis inimesi juurde.<br />
Eelkõige on vaja ajusid, sest tahame<br />
tugevdada spetsialistide<br />
kaadrit,“ ütleb Rändla Pärnus<br />
tegutseva ettevõtte tulevikuplaanide<br />
kohta.<br />
Usinamalt hakatakse<br />
osalema riigihangetel<br />
Nii Eston Ehituse juhi Eero<br />
Rändla kui ka väikeettevõtte<br />
ASi Jõgeva Ehitus juhataja Tiit<br />
Saarva arvates on eksistents<br />
praegu kõige olulisem ning kasu<br />
lõikavad ehitajate asemel<br />
hoopis tellijad, sest ehitusmaterjalide<br />
ja tööde hinnad on<br />
mõnevõrra langenud.<br />
“Põhiülesanne on end töös<br />
hoida. Töötajate arv on umbes<br />
30% väiksem kui eelmisel<br />
aastal. Tavaliselt oleme suveperioodiks<br />
ikka tublisti lisatööjõudu<br />
võtnud, aga sel aastal<br />
palkasime hooajaks vaid paar<br />
töötajat juurde,” kirjeldab olukorda<br />
Saarva.<br />
Jõgeva Ehitus on vastu võtnud<br />
kõik tööd, mis tulevad,<br />
ent lepingutega paika pandud<br />
töid jätkub vaid veebruarikuuni.<br />
“Ka riigihangetel on hinnad<br />
alla läinud. Jõgeva- ja Tartumaa<br />
hangetel, millele hammas peale<br />
hakkab, plaanime ikka osaleda,”<br />
sõnab Saarva. “Kinnisvaraarenduse<br />
panime seisma,<br />
nii et kinnistu Tartu külje all<br />
ning Jõgeva lähistel olevad eramu-<br />
ja ridaelamukrundid ootavad.<br />
Millal seal ehitama hakkame,<br />
ei oska küll ette näha,” laiutab<br />
Saarva käsi ning lisab, et Jõgevamaale<br />
tegelikult buum ei<br />
jõudnuki.<br />
Küsimusele, kuidas ettevõte<br />
kümne aasta taguse majanduskriisi<br />
üle elas, vastab Tiit<br />
Saarva, et loobuti ajutise tööjõu<br />
palkamisest ning töid tehti<br />
”Ega siin praegu midagi pikalt<br />
ette ei näe, aga need, kes<br />
järgmiseks kevadeks elus on, jäävad<br />
ehk turule.<br />
Tiit Saarva, AS Jõgeva Ehitus<br />
nullkasumiga (kohati ka kahjumiga),<br />
et personali hoida. Raskemaks<br />
kui 1998–1999 aasta<br />
langust peab kogemustega ehitusettevõtja<br />
hoopis 1992. aastat,<br />
kui tuli Eesti kroon.<br />
Tellijatel on just õige aeg<br />
kasu lõigata<br />
“Kõige suuremaks piduriks<br />
on ehitusturul ikkagi intresside<br />
tõus. Üks lahendus on minna<br />
välisturule, Põhja-Eesti ettevõtetel<br />
näiteks tasuks ennast<br />
Soome pakkuda. Otsustasime,<br />
et kallimate töövahendite<br />
ja mehhanismide soetamise<br />
lükkame edasi,” sõnab Saarva.<br />
“Ega siin praegu midagi pikalt<br />
ette ei näe, aga need, kes järgmiseks<br />
kevadeks elus on, jäävad<br />
ehk ellu.”<br />
Üht rõhutab Saarva veel:<br />
“Tellige! Need, kes ehitamist<br />
plaanivad, arvestagu, et praegu<br />
on hinnad madalad, kuid aasta<br />
või pooleteise pärast enam<br />
nii hea hinnaga ilmselt ehitada<br />
ei saa.”<br />
Ka Eesti Ehitusmaterjalide<br />
Tootjate Liidu tegevdirektori<br />
Enno Rebase arvates on ehituse<br />
tellijate jaoks käes kuldne aeg.<br />
“Loodetavasti mõistavad seda<br />
ka riigi esindajad ning kasutavad<br />
soodsat aega investeerimiseks,”<br />
ütleb Rebane.<br />
LOE EHITUSEST<br />
Ehitusettevõtete TOP ja<br />
kinnisvarafirmade TOP<br />
avaldatakse<br />
� järgmises Ehituse erilehes<br />
6. novembril 2008
toimetaja Tea Taruste, tel 667 0090, e-post tea.taruste@aripaev.ee 10. september 2008 <strong>Äripäev</strong>a lisaväljaanne<br />
EHITUSTURG 5<br />
Ehitussektoris jäävad ellu<br />
suured ja kogenud ettevõtted<br />
On selge, et ehitussektoris<br />
on kätte jõudnud<br />
keerulised ajad. Kui<br />
veel aasta tagasi uskusid paljud,<br />
et ka aastal 2008 on oodata<br />
ehitusmahtude kasvu, siis<br />
nüüd tuleb oma prognoose<br />
oluliselt korrigeerida.<br />
Küsimus on nüüd selles,<br />
kui suureks kujuneb langus<br />
ja millal algab tõus? Kui sellele<br />
oskaks keegi vastata, siis<br />
oleks ka üsna lihtne öelda,<br />
kas, millal ja kui suures ulatuses<br />
on oodata pankrotilainet<br />
või koondamisi Eesti ehitussektoris.<br />
Vaadeldes statistikaameti<br />
avaldatud esimese poolaasta<br />
tulemusi, võime tõdeda,<br />
et ehitusmahud tervikuna<br />
langesid umbes 5% võrreldes<br />
2007. aasta esimese poolega.<br />
Kui arvestada, et mullused<br />
ehitusmahud tervikuna kasvasid<br />
10% (2006. aastaga võrreldes),<br />
siis langus väga traagiline<br />
ei tundu.<br />
Kui selle aasta kokkuvõtteks<br />
suudetakse eelmise aastaga<br />
võrreldes jääda 5–6protsendilisse<br />
miinusesse, siis midagi<br />
väga hullu ei juhtu.<br />
Võib öelda, et tegemist on<br />
ehitus turu korrastumisega,<br />
mis on ju positiivne nähtus.<br />
Ent kui langus on 10% või suuremgi,<br />
on ehitajad tuntavates<br />
raskustes.<br />
Prognoos lähitulevikuks:<br />
� Selle aasta jooksul lahkub<br />
ehitussektorist 5000–10 000<br />
töötajat; seejuures pole enamik<br />
neist professionaalsed<br />
ehitajad.<br />
� Seoses üha kallinevate energia<br />
hindadega võib oletada, et<br />
ehitusturul hakkab lähitulevikus<br />
suurenema rekonstrueerimistööde<br />
osakaal.<br />
� Konkurents ehitusturul süveneb<br />
veelgi ja nii mõnelegi<br />
firmale võivad saatuslikuks<br />
saada üha tiheneva konkurentsi<br />
tõttu liiga odava hinna-<br />
� Skanska EMV juhatuse esimees Olle<br />
Horm loodab, et neile leidub piisavalt<br />
tööd ka Eestis. Foto: Andres Haabu<br />
ga võidetud ehitustööga võetud<br />
riskid.<br />
� Suuremad ettevõtted ja vanemad<br />
turul olijad säilitavad<br />
oma positsiooni ja elavad<br />
mõõnaperioodi üle. Need, kes<br />
on headel aegadel jõudnud<br />
rohkem rasva koguda, peavad<br />
ka paremini vastu konkurentsist<br />
tulenevale hinnasurvele.<br />
Väiksematele ja keskmistele<br />
firmadele, kus oma tööjõu<br />
osakaal suurem, saabuvad raskemad<br />
ajad.<br />
� Võtmesõnad edukaks tegutsemiseks<br />
on efektiivsus,<br />
paindlikkus ja kvaliteet. Firmad,<br />
kes praegu peavad plaaneümberspetsialiseerumiseks,<br />
on selle tegevusega juba<br />
hiljaks jäänud. Ühinemiste<br />
puhul usun, et kui ehitusmahtude<br />
langus tervikuna jääb alla<br />
10%, siis massilisi ühinemisi<br />
ei tule.<br />
Indrek Peterson,<br />
Eesti Ehitusettevõtjate Liidu<br />
tegevdirektor<br />
TASUB TEADA<br />
� Eesti Ehitus koondamisi ei<br />
plaani<br />
Eesti Ehitus kulutab töötajale<br />
keskmiselt 31 790 krooni<br />
kuus. Juhatuse esimees<br />
Jaano Vink näeb suuremaid<br />
tööjõukulude vähenemise<br />
võimalusi tulevikus eelkõige<br />
tulemustasude arvelt, kuna<br />
tihenev konkurents ning üha<br />
suurenev surve kasumlikkusele<br />
kasvab. Erakorralisi ja<br />
mahukaid koondamisi Eesti<br />
Ehitus ei plaani.<br />
� Ehitusturg konsolideerub<br />
Ehitusfirma Astlanda Ehituse<br />
OÜ juhtide Jaanus Otsa ja<br />
Olaf Hermani arvates ootab<br />
Eesti ehitusturgu konsolideerumine.<br />
“Oleme sisenemas<br />
turule, mis on keerulises<br />
seisus ja selle killustatusele<br />
vaatamata suurte tegijate<br />
vahel välja kujunemas,” ütles<br />
Olaf Herman <strong>Äripäev</strong>ale.<br />
“Oleme seda meelt, et jõud<br />
ühendades ja professionaalset<br />
teenust pakkudes suudame<br />
olla hea partner potentsiaalsetele<br />
tellijatele ja atraktiivne<br />
tööandja töötajatele.“<br />
Hermani sõnul ei välistata<br />
täiendavaid ühinemisi<br />
või strateegilist partnerlust<br />
mõne olemasoleva ehitusettevõttega.<br />
� Ehitati 6 protsenti vähem<br />
Statistikaameti andmeil ehitasid<br />
Eesti ehitusettevõtted<br />
2008. aasta II kvartalis Eestis<br />
ja välisriikides eelmise<br />
aasta sama perioodiga võrreldes<br />
6% vähem. II kvartalis<br />
ehitasid ehitusettevõtted<br />
omal jõul 9,7 miljardi krooni<br />
eest, sellest hooneid 6,4<br />
miljardi ja rajatisi 3,3 miljardi<br />
krooni eest. Eelmise aasta<br />
sama perioodiga võrreldes<br />
vähenes hoonete ehitamine<br />
püsivhindades 12%, rajatiste<br />
ehitamine aga suurenes<br />
10%. Vastupidi langustrendil<br />
liikuvale kohalikule ehitusturule<br />
kasvas välisturul tegutsevate<br />
Eesti ettevõtete ehitusmaht<br />
võrreldes aastataguse<br />
ajaga ligi 2%. Kasv tulenes<br />
hooneehitustöödest.<br />
� Konkurents hangetel tihe<br />
Riigihangetel osaleb üha<br />
enam ehitusettevõtteid ja<br />
hinnad on muutunud väga<br />
soodsaks. Näiteks esitas<br />
oma pakkumise Paide lasteaia<br />
ehituse riigihankele 15<br />
ehitusettevõtet, millest odavaim<br />
oli vaid 28,3 miljonit<br />
krooni.<br />
� Elamuehitus tirib kogu<br />
turu miinusesse<br />
Elamuehitus tirib kogu ehitusturu<br />
aasta lõpuni 5%ga<br />
miinusesse. Volari Betoonitööd<br />
OÜ juhatuse liige Aaro<br />
Kaasik kinnitas <strong>Äripäev</strong>ale,<br />
et hindu on sel aastal tulnud<br />
langetada keskmiselt 15%<br />
ning ilmselt tuleb minna ka<br />
kasumi ja palkade kallale.<br />
� Koondamised<br />
Betoonitootja Talot kärpis<br />
palku kuni 30%. ASi Talot<br />
ehitusosakonna juht Filipp<br />
Morozov ütles <strong>Äripäev</strong>ale, et<br />
kasumi vähenemine on karmis<br />
konkurentsis möödapääsmatu,<br />
plaanis on alustada<br />
turunduskampaaniat<br />
naaberriikides, et leida tellijaid.<br />
Tartu Maja Betoontooted<br />
plaanib lähikuudel koondada<br />
15 töötajat, loobutud<br />
on preemiate ja teiste lisatasude<br />
maksmisest.<br />
Allikas: www.aripaev.ee<br />
SECURITY SYSTEMS<br />
NÕRKVOOLU- JA<br />
TURVASÜSTEEMID<br />
Meie katame kõik<br />
Terrassilauad ja aiatee<br />
moodulid<br />
tutvumishinnaga -10%<br />
PUITPLASTIST TERRASSILAUAD JA AIATEED<br />
Puitplasti komposiit on uut tüüpi loodussõbralik materjal, mis on valmistatud sulatatud<br />
plasti ning puidu segamisel. Plast kaitseb puitu mädanemise ja kahjurite eest, puit kaitseb<br />
plasti päikesekiirguse eest. Puit säilitab pärast plastiga segamist temale omase pehme<br />
ja naturaalse välimuse ka aastate pärast.<br />
Puitplasti toodetele antakse tavaliselt garantiiks 15–25 aastat, mille jooksul materjali<br />
väljanägemine märkimisväärselt ei muutu. Intensiivse päikesega pleegib materjali välistoon,<br />
aga hilisema mehaanilise töötlusega on võimalik seda vajadusel värskendada.<br />
Vihma korral ei muutu puhas laud libedaks, pärast vihmasadu kuivab kiirelt, kuna<br />
vett sellesse ei imendu!<br />
Kasutusaladeks on õueterrassid, aiateed, rabateed, paadisillad, piirdeaiad, dekoratiivaiad,<br />
lamekatused. Komplektis sisalduvad kõik abimaterjalid toote koostamiseks – roostevabad<br />
kruvid, alustalad ja kiilud.<br />
Klienditeenindus Kastani 10, 79514 Rapla<br />
telefon 489 2840, faks 489 2847; kilekeskus@kilekeskus.ee; www.kilekeskus.ee<br />
www.kaeser.com<br />
Rohkem suruõhku<br />
vähema energiakuluga ...<br />
... ülemaailmselt tunnustatud SIGMA PROFILE´ga<br />
Kaeser’i lai ja kõrgekvaliteediline tooteprogramm sisaldab:<br />
• Kruvikompressorid<br />
• Kolbkompressorid<br />
• Teisaldatavad diiselkompressorid<br />
• Juhtimiskeskused<br />
• projekteerimine<br />
• müük<br />
• paigaldus<br />
• hooldus<br />
www.wireteam.ee<br />
info@wireteam.ee<br />
Tel 51 999 100<br />
Tel 600 2401<br />
• Rootor-puhurid<br />
• Vaakumpumbad<br />
• Suruõhu kuivatid ja fi ltrid<br />
• Suruõhu käsitööriistad<br />
KAESER KOMPRESSORID<br />
Kesk tee 23, Jüri Tehnopark, Aaviku, 75301 Rae vald, Harjumaa • Estonia<br />
Phone: (+372) 651 4000 • Fax: (+372) 651 4007 • E-post: info.estonia@kaeser.com
<strong>Äripäev</strong>a lisaväljaanne 10. september 2008 toimetaja Tea Taruste, tel 667 0090, e-post tea.taruste@aripaev.ee<br />
6 MESS<br />
Säästev ehitus<br />
Pärnu ehitusmessi keskmes<br />
Pärnu messikorraldajad konkurente ja majanduslangust ei karda<br />
Ülehomme algav Pärnu ehitusmess,<br />
mis toimub juba<br />
neljandat korda, keskendub<br />
seekord loodus- ja energiasõbralikule<br />
ehitamisele.<br />
Pärnu ehitusmessi korraldaja<br />
Eesti Expo projektijuht Elys<br />
Tsupsmani sõnul on selleaastase<br />
messi põhifookuseks säästev<br />
ehitus. Tema kinnitusel ei<br />
saa kallinevate materjalide ja<br />
kütuse taustal ka Eestis loodus-<br />
ja energiasäästlikest hoonetest<br />
ning ehitustehnoloogiatest<br />
mööda vaadata.<br />
Võrreldes eelmiste aastatega<br />
on seekordse messi kontseptsioon<br />
samaks jäänud – välja<br />
on pandud ehitus- ja viimistlusmaterjalid,<br />
sisustustooted,<br />
töörõivad ja töökaitsevahendid,<br />
ehitusmasinad ja -seadmed,<br />
kütte- ning ventilatsiooni-<br />
ja veevarustusseadmed.<br />
Tutvuda saab ka elektriinstallatsioonmaterjalide,kokkupandavate<br />
ja tüüpehitiste,<br />
konstruktsioonimaterjalide ja<br />
palju muuga.<br />
Tulemas 10 000 külastajat<br />
“Pärnu ehitusmess on aastate<br />
jooksul leidnud kindla klientuuri.<br />
Tundub, et ehitusettevõtjatele<br />
ja oma kodu ehitajatele<br />
meeldib üha rohkem, et<br />
info uutest toodetest ja võimalustest<br />
kiirel ajal kätte tuuakse,”<br />
räägib Elys Tsupsman Pärnu<br />
messi vajalikkusest Tartu ja<br />
Narva ehitusmesside ning messi<br />
Eesti Ehitab kõrval.<br />
Projektijuhi sõnul oli 1. septembriks<br />
registreerunud juba<br />
ligi 70 ettevõtet, ent osale-<br />
ERAMAJAST TÖÖSTUSOBJEKTIDENI<br />
jate nimekiri täieneb pidevalt.<br />
Ettevõtmise eestvedaja Elys<br />
Tsupsmani hinnangul oodatakse<br />
messile üle 10 000 inimese.<br />
Eelmise aasta külaliste arvule<br />
alla ei taheta jääda, olgugi<br />
et inimeste rahakoti rauad ehk<br />
võrreldes eelmiste aastatega<br />
enam nii agaralt ei avane.<br />
Majanduslangust ei karda<br />
Tsupsman majanduslangusest<br />
tingitud ebaõnnestumist<br />
ei karda. Pigem on tema sõnul<br />
säärane ettevõtmine vajalik,<br />
sest paljude ettevõtete juhid<br />
on arvamusel, et otsekontakti<br />
loomine messil annab tõhusama<br />
tulemuse kui tühipaljas<br />
reklaam.<br />
“Eestis on ehitatud ka kõige<br />
raskematel aegadel. Oma kodu<br />
remontimise või uue kodu ostmise<br />
soov pole inimestel kuskile<br />
kadunud,” lisab ta.<br />
Sama meelt on ka Maxit Estonia<br />
OÜ tegevdirektor Viktor<br />
Valkiainen: “Vaatamata ehitusmahtude<br />
langusele jätkub ehitus<br />
alati. Ka nõudlus meie toodete<br />
järele pole kadunud. Iga<br />
täiendav võimalus olla nähtav<br />
on just praegusel raskel ajal väga<br />
tähtis.”<br />
Ettevõtja prognooside kohaselt<br />
võiks ehitussektoris paremad<br />
ajad alata ehk alles 2010.<br />
aastast. Enne seda tuleb aga<br />
sarnaselt teiste firmadega viia<br />
tootmisplaanid vastavusse vähenenud<br />
turunõudlusega, leppida<br />
vähenenud käibe ja kasumiga<br />
ning leida võimalusi potentsiaalsetele<br />
klientidele silmajäämiseks.<br />
Valkiaineni kinnitusel on<br />
� Pärnu ehitusmess külastas mullu ligi 10 000 inimest. Foto: Pärnu Ehitusmess<br />
Maxit Estonia OÜ osalenud kõigil<br />
suurematel ehitusmessidel<br />
Eestis. Osaleda plaanitakse lisaks<br />
Pärnus toimuvale messile<br />
ka 16.–18. oktoobrini peetaval<br />
Tartu ehitusmessil ja järgmise<br />
aasta algusesse jääval Narva<br />
ehitusmessil.<br />
Viktor Valkiaineni sõnul on<br />
messidel osalemine oluline osa<br />
turundustööst ja oma toodete<br />
tutvustamisest. “Kindlasti annab<br />
see inimestele uusi teadmisi<br />
meie toodetest ja nii võivad<br />
neist saada meie kliendid,”<br />
on ta messide kasuteguri suhtes<br />
optimistlik.<br />
Signe Sillasoo<br />
• SOOJUSPUMBAD<br />
• TARBEVEEBOILERID<br />
• PÄIKESEPANEELID<br />
Artelli 10a, 10 621 Tallinn<br />
tel 658 0870 • faks 650 1869 • info@ait-nord.ee • www.ait-nord.ee<br />
KOMMENTAAR<br />
Pikema äriplaaniga ettevõtmistel<br />
on sellel messil<br />
kindlasti koht olemas.<br />
Ainuke mure on, kas<br />
korraldajad suudavad ikka<br />
piisavalt inimesi kohale meelitada.<br />
Meie ootame messile<br />
oma praeguseid ja tulevasi<br />
kliente, eelkõige Pärnust<br />
ja selle ümbrusest. Kui vaadata<br />
Pärnu messe, siis need<br />
ei ole eriti palju meie käivet<br />
tõstnud, kuid kindlasti tuleb<br />
mõni tehing messi ajal ja<br />
veel aasta jooksul pärast mes-<br />
si. Messi juures on tähtsaim<br />
klientidega suhtlemine. Kasulik<br />
on kuulda ka objektiivset<br />
tagasisidet kliendi lihttöötajalt.<br />
Meie tooted ja teenused<br />
on suunatud ettevõtte<br />
efektiivsuse parandamiseks<br />
ja ma arvan, et praegu on parim<br />
aeg pakkuda klientidele<br />
uusi võimalusi. Just raskemad<br />
ajad sunnivadki kliente rohkem<br />
mõtlema, mis võiks olla<br />
parim lahendus tulevikuks.<br />
Andrus Tiirik, Awre OÜ Tartu<br />
esindaja<br />
TASUB TEADA<br />
Pärnu ehitusmess<br />
2008<br />
Aeg: 12.–14. september<br />
Koht: Pärnu tennisehall,<br />
A. H. Tammsaare pst 39<br />
Messi lahtiolekuajad:<br />
� 12. ja 13. september<br />
kl 10–18<br />
� 14. september<br />
kl 10–14<br />
Piletid:<br />
� täiskasvanu: 35 kr<br />
� õpilane, pensionär: 20 kr<br />
� perepilet: 70 kr
toimetaja Tea Taruste, tel 667 0090, e-post tea.taruste@aripaev.ee 10. september 2008 <strong>Äripäev</strong>a lisaväljaanne<br />
SEADUS 7<br />
Seadus Omanikujärelevalve teenuse tellimisel on abi käsunduslepingu üldtingimustest<br />
Omanikujärelevalve esindab tellijat<br />
Omanikujärelevalve on<br />
ehitusseadusest tulenev<br />
järelevalve liik, mis<br />
on võrreldav advokaadi teenusega.<br />
Kui advokaat esindab<br />
klienti kohtuprotsessis,<br />
siis omanikujärelevalve esindab<br />
ehituse tellijat ehitusprotsessis.<br />
Kahetsusväärselt sageli aetakse<br />
omanikujärelevalve segamini<br />
ehitusjärelevalvega.<br />
Ehitusjärelevalve on kohaliku<br />
omavalitsuse poolt ja eelkõige<br />
riigi huvides teostatav järelevalve.<br />
Omanikujärelevalve on<br />
ehitise tellija huvides teostatav<br />
järelevalve ehitusprotsessi<br />
üle. Erapooletu ehitusspetsialist<br />
on abiks ka hoone garantiiperioodil<br />
tekkivate probleemide<br />
lahendamisel.<br />
Ehitamine ei ole just lihtne<br />
tegevus. Arvestades, kuidas<br />
arenevad seadmed, materjalid<br />
ja tehnoloogiad, nõuab<br />
ehitusprotsess juba kavandamisest<br />
alates põhjalikke erialaseid<br />
teadmisi. Tellijal endal<br />
neid napib ning sellest võivad<br />
saada alguse esimesed<br />
probleemid ehitaja ja tellija<br />
vahel. Lahkheli võib tekkida<br />
isegi teemal, miks kruvi asemel<br />
ei kasutata naela. Omanikujärelevalvele<br />
on seadusega<br />
määratud hulk kohustusi<br />
ja õigusi, mis peaksid tagama<br />
selle, et ehitustööde tellija hu-<br />
� Mait Palts, Eesti Kaubandus-<br />
Tööstuskoja jurist<br />
vid on kaitstud ja ehitamisel<br />
silm peal.<br />
Üha enam on ehitusprotsessis<br />
mõistetud kirjalike lepingute<br />
vajadust poolte õiguste<br />
ja kohustuste fikseerimisel.<br />
Et kokkulepe oleks võimalikult<br />
lihtsalt fikseeritav ja tasakaalus,<br />
on lepingu sõlmimisel<br />
soovitav võtta abiks vastavad<br />
üldtingimused.<br />
Omanikujärelevalve teenuse<br />
tellimiseks tuleb sõlmida<br />
vastavat õigust omava ning<br />
ehitise ehitajast ja projekteerijast<br />
sõltumatu isikuga käsundusleping.<br />
Õiguste ja kohustuste<br />
tasakaal on siingi oluline.<br />
Lepingute sõlmimine põhimõttel<br />
“kellel jõud, sellel ka<br />
õigus” ei ole kasuks ei ehitiste<br />
tellijatele, omanikujärelevalve<br />
teostajatele ega kokkuvõttes<br />
ka riigile tervikuna. Eesmärgiga<br />
lihtsustada omanikujärelevalve<br />
lepingute sõlmimist ongi<br />
koostatud omanikujärelevalve<br />
käsunduslepingu üldtingimused<br />
ehk OKÜ ja sellega<br />
koos näidisleping.<br />
OKÜ on eelkõige dokument,<br />
mille eesmärk on määrata<br />
tasakaalustatult omani-<br />
kujärelevalve teenuse tellija ja<br />
ehituse omanikujärelevalvet<br />
tegeva isiku õigused, kohustused<br />
ja vastutus omanikujärelevalve<br />
teenuse osutamisel. Järelevalveteenust<br />
osutatakse sel<br />
juhul käsunduslepingu tingimustele<br />
tuginedes.<br />
Nagu ütleb ka tingimuste<br />
preambula, on üldtingimused<br />
tellija ja omanikujärelevalve<br />
vahelise õigussuhte<br />
reguleerimise täpsustamiseks<br />
ja lihtsustamiseks koostatud<br />
dokument, mille kasutamine<br />
ja kasutamise ulatus<br />
on selle pooltele vabatahtlik.<br />
Vabatahtlikkusele vaatamata<br />
tuleks selle kasutamist siiski<br />
eelistada ja soovitada. Kuna<br />
tegemist on mõlema lepingupoole<br />
suhtes nende lepingulisi<br />
õigusi, kohustusi ja vastutust<br />
tasakaalustavate tingimustega,<br />
tagab OKÜ kasutamine<br />
poolte võrdsuse ja heade<br />
tavadega kooskõlas olevate lepingute<br />
sõlmimise.<br />
Oluline aspekt, millele ehitusseadus<br />
suurt tähelepanu<br />
ei pööra, kuid mida on põhjalikult<br />
reguleeritud OKÜs, on<br />
omanikujärelevalve teostaja<br />
erapooletus. Lisaks asjatundlikkusele<br />
on erapooletus üks<br />
olulisemaid järelevalve kvaliteedi<br />
nurgakive. Risk, et järelevalve<br />
teostaja võiks olla sõltuv<br />
sama objekti ehitajast või<br />
Ehituse eri<br />
ilmub 6. novembril<br />
6. novembril 2008 ilmuv Ehituse erileht sisaldab<br />
muuhulgas ka Ehituse ja Kinnisvara TOPi.<br />
Paigutades reklaami antud väljaandesse,<br />
jõuate garanteeritult sihtgrupini.<br />
Reklaami projektijuht Kristiina Pärnik<br />
tel 667 0240, faks 667 0200<br />
kristiina.parnik@aripaev.ee<br />
Reklaamipinna broneerimine<br />
17. oktoobrini<br />
projekteerijast, on üldtingimuste<br />
järgi viidud miinimumini.<br />
Kuna omanikujärelevalve<br />
kontrollib ka ehitamisel kasutatavate<br />
ehitustoodete vastavust,<br />
tuleb siingi arvestada,<br />
et järelevalve peab jääma<br />
erapooletuks. Juhul kui peaks<br />
ilmnemagi asjaolu, mis võib<br />
järelevalve teostamise objektiivsust<br />
või sõltumatust rikkuda,<br />
on järelevalvel kohustus<br />
sellest tellijat viivitamatult informeerida<br />
ning olukord tellija<br />
huvidest ja seaduse mõttest<br />
lähtudes kiiresti lahendada.<br />
Kuigi seaduse kohaselt<br />
peab omanikujärelevalvet<br />
tegema ehitise ehitamise alustamisest<br />
kuni ehitise kasutusloa<br />
saamiseni (v.a väiksemate<br />
ehitiste puhul, kui järelevalve<br />
ei ole nõutud) on tegemist<br />
siiski miinimumnõudega. Alati<br />
võib omanikujärelevalve appi<br />
võtta juba projekteerimise<br />
staadiumis või veelgi varem.<br />
Samuti võib spetsialisti tarkusest<br />
ja kogemustest olla olulist<br />
kasu ka pärast ehitise kasutusloa<br />
saamist ja garantiiperioodil.<br />
Erapooletu spetsialisti<br />
sõnal on kindlasti kaalu<br />
ja positiivset mõju ka vaidluste<br />
ennetamisel või kiirel lahendamisel.<br />
Kõiges selles on<br />
abiks aga jällegi omanikujärelevalve<br />
käsunduslepingu üldtingimused.<br />
IGA MESSIPÄEVA LÕPUS<br />
LOOSITAKSE KÕIGI<br />
KÜLASTAJATE VAHEL<br />
VÄLJA SOOJAMAA REIS.<br />
Mess on avatud 12.sept 10.00-18.00<br />
13.sept 10.00-18.00<br />
14.sept 10.00-16.00<br />
Pilet 35.- Sooduspilet 20.- Perepilet 70.-*<br />
*(kaks täiskasvanut ja kaks kuni 18.a. last)<br />
MIS ON MIS<br />
� Omanikujärelvalve –<br />
ehitise tellijale ehitusseadusest<br />
tulenev kohustus kaasata<br />
ehitusprotsessi professionaalsete<br />
ehitusalaste teadmistega<br />
isik ehk omanikujärelevalve,<br />
kelle olulisimaks<br />
ülesandeks on tagada ehitamise<br />
käigus tellija huvide järgimine<br />
ja kaitstus, kuid jäädes<br />
seejuures siiski objektiivseks.<br />
TASUB TEADA<br />
� Omanikujärelevalve teenuse<br />
tellimiseks tuleb sõlmida<br />
käsundusleping.<br />
� Lepingute sõlmimise lihtsustamiseks<br />
on koostatud<br />
omanikujärelevalve käsunduslepingu<br />
üldtingimused<br />
ehk OKÜ.<br />
� OKÜ eesmärgiks on määrata<br />
omanikujärelevalve teenuse<br />
tellija ja valvet teostava<br />
isiku õigused, kohustused ja<br />
vastutus.<br />
� OKÜ kasutamine ja kasutamise<br />
ulatus on vabatahtlik,<br />
ent eelistatud ja soovitatud.<br />
� OKÜ kasutamine tagab<br />
poolte võrdsuse ja heade tavadega<br />
kooskõlas olevate lepingute<br />
sõlmimise.<br />
TSITAAT<br />
”Lepingute<br />
sõlmimine<br />
põhimõttel “kellel<br />
jõud, sellel ka õigus”<br />
ei ole kasuks<br />
mitte kellelegi: ei<br />
ehitiste tellijatele,<br />
omanikujärelevalve<br />
teostajatele ega<br />
kokkuvõttes ka<br />
riigile tervikuna.<br />
LOE VEEBIST<br />
� www.mkm.ee<br />
Ehitusvaldkonnaga seoses<br />
on Eestis töötatud välja ja<br />
aktiivselt kasutusele võetud<br />
nii projekteerimise, ehituse<br />
kui ka omanikujärelevalve<br />
teenuse tellimist lihtsustavad<br />
lepingute üldtingimused.<br />
Internetist lihtsalt leitavad ja<br />
tasuta kättesaadavad üldtingimused<br />
ja näidislepingud aitavad<br />
poolte õigusi ja kohustusi<br />
fikseerida.<br />
PÄRNU EHITUS 2008<br />
12.-14.septembril<br />
Pärnu Tennisehallis (A.H. Tammsaare pst 39)<br />
EHITA SÄÄSTLIKULT!<br />
Koostööpartnerid:<br />
Lisainfo:<br />
www.eestiexpo.ee
<strong>Äripäev</strong>a lisaväljaanne 10. september 2008 toimetaja Tea Taruste, tel 667 0090, e-post tea.taruste@aripaev.ee<br />
8 PORTREE<br />
Ehitusekspert<br />
hindab<br />
kvaliteeti ja hälbeid<br />
Ehitusekspert<br />
OÜ juhataja<br />
Ülo Lainsalu<br />
leiab, et<br />
kogemusteta<br />
ehitustöö tellija<br />
peaks töö<br />
kvaliteedi ja<br />
mõistliku hinna<br />
tagamiseks<br />
pöörduma<br />
kindlasti<br />
asjatundja<br />
poole, kes<br />
oskab nõu anda<br />
kõigis olulistes<br />
küsimustes.<br />
Ketlin Priilinn<br />
aripaev@aripaev.ee<br />
Kuidas Te ehitustöö alale üldse<br />
sattusite?<br />
Lõpetasin 1967. aastal tollase<br />
TPI tööstus-tsiviilehituse eriala.<br />
Siis läksin Pärnusse ehitust<br />
juhtima. Töötasin mehhaniseeritud<br />
ehituskolonnis ja Pärnu<br />
ehitusvalitsuses, kuid tulin<br />
sealt viie aasta pärast Tallinnasse<br />
tagasi, sest tollases veneaegses<br />
süsteemis polnud võimalik<br />
end piisavalt realiseerida. Edasi<br />
juhtisin ehitust väga erinevatel<br />
tasanditel Harju KEKis<br />
ja olin Mõigu ehituskoondises<br />
ehitusdirektor.<br />
Seega eksperdiks tegi Teid<br />
laialdane kogemus?<br />
Ehitus on ääretult sisutihe<br />
eluvaldkond, kus tuleb arvestada<br />
erinevate tööde ja kõrvalharude<br />
koordineerimise ja kokkuviimisega.<br />
Aastate jooksul olen<br />
õppinud põhjalikult tundma<br />
kõiki olulisi ehitamist puudutavaid<br />
aspekte, tegelenud planeerimise<br />
ja tööjõu liikumisega,<br />
samuti on kogemusi juriidilistes<br />
küsimustes – lepingud<br />
alltöövõtjatega jne. Olen oma<br />
töös kokku puutunud ehitamise<br />
juhtimisega nii üksikobjekti<br />
kui ka organisatsiooni tasandil<br />
ning eks see annabki alust neis<br />
asjus kaasa rääkida.<br />
Kuidas sündis Ehitusekspert?<br />
Eksperdina alustasin tööd<br />
juba 1972. aastal. Tollal oli olemas<br />
ehituskomitee, kust telliti<br />
projektide ja ehitusküsimus-<br />
te ekspertiise. Sellest ajast saadik<br />
olengi tegelenud erinevate<br />
ehitusalaste projektide ekspertiiside<br />
teostamisega. 1988.<br />
aastal tulid eksperdid kokku ja<br />
üheskoos sai otsustatud, et teeme<br />
oma ettevõtte.<br />
Tööd oli aga nii palju, et<br />
eraldi firma loomiseks aega ei<br />
jäänudki. Läksime struktuuriüksusena<br />
tollase väikefirma<br />
Kodamu alla ning hakkasime<br />
tegutsema. Oli perioode, kus<br />
tellimusi oli nii palju, et peaaegu<br />
ei jõudnudki neid kõiki täitagi.<br />
Vahel oli meil isegi õhtusel<br />
ja vabal ajal üle paarisaja inimese<br />
tööle pandud, kuna tegelesime<br />
ka projekteerimisega...<br />
Hiljem moodustasime iseseisva<br />
firma. Tööd ja tellimusi on<br />
jätkuvalt väga palju.<br />
Milliseid teenuseid ehituseksperdid<br />
pakuvad?<br />
Ehitusekspert OÜ peamisteks<br />
töövaldkondadeks on ehitusalased<br />
konsultatsioonid ja<br />
ekspertiisid. Tegeleme sellega,<br />
et püüame aidata nii füüsilistest<br />
kui ka juriidilistest isikutest<br />
tellijaid ehituslikes küsimustes,<br />
välja arvatud naturaalne<br />
ehitamine. Põhiliselt<br />
pöördutakse meie poole ehituseelsete<br />
ning ehituse perioodil<br />
tekkinud küsimustega. Samuti<br />
aitame koostada ehituslepinguid,<br />
kus vaatame läbi tellijale<br />
olulise ehitusliku osa. Hindame<br />
kvaliteeti ja selle hälbeid,<br />
vaatame, kas töömaht vastab<br />
küsitud hinnale – just need<br />
ongi põhilised probleemid nii<br />
kohtueelsetes kui ka kohtuvaidlustes.<br />
Me teostame ka ehitise<br />
avariilist ja garantiiaja ülevaatust,<br />
kui tellijal peaks ehitajaga<br />
mingi vaidlus tekkima. Sageli<br />
võivad ilmneda mingid varjatud<br />
puudused – näiteks kahe<br />
aasta vältel on kõik korras, siis<br />
aga tekivad järsku seina praod.<br />
Sellisel juhul on meie ülesandeks<br />
uurida, mis on põhjuseks.<br />
Lisaks pakume ka ehitusjärelevalve<br />
teenust.<br />
Miks ja millal võiks ehituseksperdi<br />
teenuse peale mõelda?<br />
Kui ehitustöö tellijaks on<br />
neis asjus kogenematu inimene,<br />
siis tuleks tal kindlasti võtta<br />
abiline, et omale kõik asjad<br />
selgeks saada ning tagada enda<br />
jaoks rahuldav töötulemus.<br />
Ehitamine on tänapäeval nii<br />
kallis valdkond, et sellega lihtsalt<br />
ei saa käsitöönduslikult tegutseda.<br />
Vajadusel tuleks kasutada<br />
kompetentsete isikute<br />
kaasabi.<br />
Abilise ülesandeks oleks aidata<br />
kõik olulised küsimused<br />
lahti mõtestada. Esmalt tuleb<br />
kindlasti koostada projekt ja<br />
saada selgeks, mida üldse soovitakse<br />
saada, siis ei teki läbimõtlemata<br />
asjade puhul ka hilisemaid<br />
vaidlusi-probleeme.<br />
Kui projektis hiljem midagi<br />
muuta soovitakse, toob see endaga<br />
kaasa palju täiendavaid<br />
rahalisi kulutusi, seepärast on<br />
”Sellist konkreetset<br />
ametit nagu ehitusekspert<br />
polegi.<br />
Ülo Lainsalu, Ehitusekspert OÜ juhataja<br />
oluline kõik juba alguses paika<br />
panna. Just seetõttu võikski<br />
olla kõrval keegi, kes projekti<br />
koostamisel aitab kõik etapid<br />
läbi vaadata ja annab nõu, mille<br />
peale võiks mõelda. Ka projekteerija<br />
tööd saab ekspert jälgida<br />
– muuta, täiendada, teha<br />
nõupidamisi, et saada võimalikult<br />
optimaalne lahendus.<br />
Kuidas on tänapäeval võimalik<br />
ehituseksperdiks saada?<br />
Tegelikult ei ole sellist konkreetset<br />
ametit nagu ehitusekspert<br />
üldse olemas. Oma arvamust<br />
ja hinnangut võib anda<br />
igaüks, kellel on vastavas valdkonnas<br />
vajalik haridus ja töökogemus.<br />
Ülikooliharidus on<br />
üksnes baasiks, millest tuleb<br />
edasi areneda. Kogemuste ja<br />
teadmiste kombinatsioon on<br />
see, mis teeb mingil alal asjatundjaks<br />
või eksperdiks.<br />
Kas tuleb meelde mõni värvikas<br />
seik oma praktikast?<br />
Praegu on hoonetel väga levinud<br />
igasugused seenkahjustused.<br />
Sellega seoses juhtus mõne<br />
aasta eest ühe Tallina hotelli<br />
ehitamisel kurioosne lugu. Ehitis<br />
sai valmis ning kõigest kolm<br />
nädalat hiljem tekkis tubades<br />
kirbe lõhn. Nii seintele kui ka<br />
põrandatele ilmus hallitus.<br />
Uurimisel selgus, et tegemist<br />
oli vana majaga, mida<br />
ehitati laiemaks ja kõrgemaks.<br />
Lammutama hakati hoonet sügisel,<br />
katus pandi aga peale alles<br />
märtsikuus. Nii said konstruktsioonid<br />
niiskust ja neid ei<br />
kuivatatud korralikult ära, vaid<br />
kaeti niiskustaset mõõtmata<br />
lihtsalt kinni. Tänu sellele hakkaski<br />
hallitus levima ja kolm<br />
korrust tuli aluskonstruktsioonideni<br />
ära lammutada.<br />
Mis töö juures enim meeldib?<br />
Kõik küsimused on omalaadsed<br />
ja huvitavad, üht valdkonda<br />
teisele ei oska küll eelistada.<br />
Ehitus on ju protsesside<br />
jada ning need kõik on omavahel<br />
seotud. Tekkinud probleem<br />
tuleb lihtsalt ära lahendada ja<br />
kuna oleme ju sellise ala endale<br />
ise valinud, siis ei olegi midagi<br />
konkreetset välja tuua, mis<br />
meeldib ja mis mitte. Iga tellimus<br />
on individuaalne.
toimetaja Tea Taruste, tel 667 0090, e-post tea.taruste@aripaev.ee 10. september 2008 <strong>Äripäev</strong>a lisaväljaanne<br />
PORTREE 9<br />
� Ülo Lainsalu on eksperdi rollis olnud juba veerand sajandit. Foto: Indrek Susi<br />
KES ON KES<br />
Ülo Lainsalu<br />
Haridus<br />
� 1960 lõpetas Tallinna<br />
22. Keskkooli (praegune<br />
J. Westholmi Gümnaasium)<br />
� 1962–1967 Tallinna Polütehniline<br />
Instituut, ehitusteaduskond<br />
Töö<br />
� 1967–1971 Pärnu mehhaniseeritud<br />
ehituskolonni<br />
tööde juhataja, jaoskonna juhataja<br />
� 1971–1972 Pärnu ehitusvalitsuse<br />
peainsener<br />
� 1972–1981 Harju KEKi<br />
jaoskonna juhataja, tootmise<br />
juhtimise osakonna juhataja<br />
/ ehitusvalitsuse inseneri<br />
asetäitja, ehitusvalitsuse<br />
peainsener<br />
� 1981–1996 Mõigu KEKi<br />
tootmise juhtimise osakonna<br />
juhataja, peainseneri asetäitja<br />
� 1996–2000 Mõigu Ehituskoondis<br />
ASi ehitusdirektor<br />
� 2000–2002 Mõigu Ehitus<br />
ASi juhataja asetäitja<br />
� 1988– OÜ Ehitusekspert<br />
juhataja<br />
TAUST<br />
Riiklikult tunnustatud<br />
eksperdid<br />
� Alates 2002. aasta 1. jaanuarist<br />
peab justiitsministeerium<br />
riiklikult tunnustatud<br />
ekspertide nimekirja, mille<br />
eesmärgiks on tagada ülevaade<br />
asjatundjatest, keda<br />
saab kohtuekspertiiside tegemisel<br />
kasutada ekspertidena.<br />
Avaldatud andmete põhjal<br />
on Eestis:<br />
� 11 ehitustehniliste ekspertiiside<br />
läbiviijat<br />
� 6 põhivarade hindamise<br />
eksperti<br />
� 16 kinnisvara hindamise<br />
eksperti<br />
� Kohtuekspertiisiseaduses<br />
on määratud hulk tingimusi<br />
isikutele, keda võib riiklikult<br />
tunnustatud ekspertide nimekirja<br />
kanda.<br />
Mõned nõuded isikule, kes<br />
võib olla ekspert:<br />
� on teovõimeline<br />
� valdab eesti keelt<br />
� omab ekspertiisialal nõutavat<br />
kõrgharidust<br />
� tal on võimalik kasutada<br />
ekspertiisiuuringuteks vajalikke<br />
tehnikavahendeid<br />
� tal on alaline sissetulek<br />
Allikas: www.just.ee<br />
KOMMENTAAR<br />
� Leon Glikman,<br />
vande advokaat<br />
Meil on olnud pikaajaline<br />
koostöö Ülo<br />
Lainsalu ja Ehitusekspert<br />
OÜga. Ülo Lainsalu<br />
on kõrgelt tunnustatud asjatundja,<br />
kellel on riiklikult<br />
tunnustatud eksperdi kvalifikatsioon.<br />
Ehitusalaseid eriteadmisi<br />
on vaja nii tsiviilasjade<br />
ettevalmistamisel kui<br />
ka kohtus.<br />
Nii oleme meie ehitusekspert<br />
Lainsalu abi kasutanud<br />
väga paljudes edukalt lõppenud<br />
ehitus- ja kindlustusvaidlustes.<br />
Meie menetletavates<br />
suuremates kohtuasjades<br />
on ka vastaspooled kasutanud<br />
omapoolseid asjatundjaid,<br />
ent Lainsalu auks<br />
võib öelda, et tema äärmiselt<br />
kompetentne argumentatsioon<br />
ja ka väga oskuslik esinemislaad<br />
on kohtuid enam<br />
veennud.<br />
Loomulikult on asjatundja<br />
arvamus vaid üks tõend<br />
paljudest, ent kohtulikes ehitusvaidlustes<br />
on kompetentne<br />
ekspert küllaltki oluline<br />
võidufaktor.<br />
ASi Talter peamised<br />
tegevusalad:<br />
� teede, tänavate,<br />
platside remont ja<br />
ehitus<br />
� sildade ja<br />
spordirajatiste ehitus<br />
ja remont<br />
� teede korrashoid ja<br />
hooldus<br />
� asfaltbetooni tootmine<br />
ja müük<br />
� liiklusmärkide<br />
tootmine ja müük<br />
� teede märgistustööd<br />
� teede projekteerimine<br />
Betooni 28, Tallinn<br />
tel 605 7550<br />
faks 605 7551<br />
info@talter.ee<br />
www.talter.ee<br />
Ideaalne sobivus<br />
- nagu või leivale.<br />
Uued Gyproc’i kvaliteetpahtlid<br />
Gyproc ProFin on polümeersete sideainetega “klassikaline” täite- ja viimistluspahtel erinevate aluspindade<br />
lauspahteldamiseks ja kipsplaatkonstruktsiooni vuukide teipimiseks.<br />
Gyproc Super on kipsipõhine, kiiresti kuivav vuugi- ja viimistluspahtel kasutamiseks kuivades siseruumides. Tänu<br />
ainulaadsele koostisele võimaldab teha kipsplaatkonstruktsioonide teipimise ning pindade lauspahtelduse ühe<br />
tööoperatsioonina. Eriti hea lahendus väikeste ruumide kiireks ning veatuks viimistlemiseks või remondiks.<br />
Gyproc Vario on kipsipõhine, ülitugeva koostisega, kiiresti kuivav vuugipahtel suurt tugevust nõudvate kipsplaatvuukide<br />
teipimiseks, ning probleemsete pindade lauspahteldamiseks kuivades siseruumides.<br />
Gyproc ProMix MEGA ja ProMix LIGHT on kasutusvalmis universaalpahtlid erinevate pindade tasandamiseks<br />
kuivades siseruumides ning kipsplaatkonstruktsioonide vuukide teipimiseks. Valmispahtlid võimaldavad teha<br />
kipsplaatide teipimise ning pindade lauspahtelduse ühe tööoperatsioonina. Kuivamisel ei vaja pahtlid eraldi lihvimist.<br />
LIGHT valmispahtel sobib ideaalselt kasutamiseks GRACO Mark V ja Mark X pahtlimasinates.<br />
www.gyproc.ee
<strong>Äripäev</strong>a lisaväljaanne 10. september 2008 toimetaja Tea Taruste, tel 667 0090, e-post tea.taruste@aripaev.ee<br />
10 RETRO<br />
Teehöövel läbi aja<br />
� Ilmarise tehase Bitvargeni-tüüpi liikurhöövel Waomõisas 17. septembril 1928. Fotod: Eesti Maanteemuuseum<br />
Paekivitoodete Tehase OÜ<br />
PAEKIVIKILLUSTIKU TOOTMINE JA MÜÜK<br />
Paekivitoodete Tehase OÜ on Eesti suurim<br />
paekivikillustiku tootja ja tarnija. Tehas on<br />
asutatud 1959.aastal ning kaevandab praegu<br />
paekivi Väo, Maardu ja Eivere karjääris.<br />
Kvaliteedinäitajad ja ökoloogilised<br />
tulemused on ära märgitud rahvusvaheliste<br />
organisatsioonide diplomitega ja kinnitatud<br />
sertifikaatidega ISO 9001 ja 14001.<br />
Tehas pakub ehituskivi- ja paekivikillustikku<br />
fraktsioonidega 4/16 mm, 8/16 mm, 16/32 mm<br />
ja 32/64 mm.<br />
• PESTUD PAEKIVI KILLUSTIK<br />
FRAKTSIOONIGA 2/8 MM:<br />
Ameerikast Eestisse jõudmiseks<br />
kulus teehöövlil üle poole sajandi<br />
Esimesed mootori jõul töötavad<br />
teehöövlid jõudsid<br />
Eestisse eelmise sajandi<br />
kahekümnendatel. Enne<br />
seda kasutati siinses<br />
teehoolduses nn teede<br />
trehvitamise meetodit.<br />
“Kuigi hiinlastele oli teerull<br />
tuttav juba aastasadu tagasi,<br />
jõuti esimese höövliga riistapuu<br />
valmistamiseni umbes<br />
1860. aasta paiku Ameerikas,”<br />
selgitab Eesti Maanteemuuseumi<br />
juhataja Mairo Rääsk.<br />
Ta lisab, et Euroopasse jõudis<br />
uudne teemasin hiljem<br />
ning koos mootorite tulekuga<br />
sai peatselt omale ka jõuallika.<br />
“Enne seda rakendati hobused<br />
höövli ette ja näiteks Nõukogude<br />
Liidus toodeti veel hulk<br />
aastaid pärast viimast sõdagi<br />
järelveetavaid teehöövleid. Sellise<br />
riistapuuga töötamine oli<br />
paras katsumus ja kindlasti ka<br />
füüsiliselt kurnav, vanematel<br />
höövlitel puudusid nimelt kummirattad<br />
ja vedrustus.”<br />
Siiski on parem rahvasuus<br />
teehöövli nime kandva teemasina<br />
kohta öelda autogreider,<br />
sest just nii neid ametlikult nimetatakse.<br />
“Kui maanteemuu-<br />
asendab fraktsiooni 4/8 mm ja kindlustab parema kvaliteedi pärast läbipesemist<br />
• PESTUD PAEKIVI LIIV<br />
FRAKTSIOONIGA 0/2 MM:<br />
Peterburi tee 34 | 11415 Tallinn | tel 621 3090 | faks 621 1410 | e-post kommerts@limestone.ee<br />
ESMAKORDSELT EESTIS on tehnoloogilisel liinil<br />
CDE (toodetud Põhja-Iirimaal) alustatud kvaliteetsete täitematerjalide<br />
tootmist betooni- ja asfaldisegude tarvis:<br />
omab head veeimavust ja asendab looduslikku liiva, saadava betooni tugevus<br />
on üle 40 MPa (norm 38 MPa)<br />
seum oma kogus millegi üle<br />
uhkust võib tunda, siis üheks<br />
selliseks on kindlasti teehöövlite<br />
kollektsioon,” lisab Rääsk.<br />
Hallitäis teemasinaid<br />
Neid saab kaeda muuseumi<br />
peahoonest üle tee asuvas masinahallis,<br />
kus erinevaid teehöövleid<br />
on kokku kuus. Alustades<br />
30ndate teisel poolel<br />
tehases Ilmarine kokkupandud<br />
Caterpillarist ja lõpetades<br />
1990. aastal Nõukogude Liidus<br />
Tšeljabinski traktoritehases<br />
valmistatud raskehöövliga<br />
DZ-98B.<br />
Etteruttavalt võib öelda, et<br />
viimane meie teedel eriti rakendust<br />
ei leidnudki. “Siberi naftaja<br />
gaasimaardlate ehitamisel<br />
kasutatud teehöövel oli Eesti<br />
teede jaoks natuke suurevõitu,<br />
ka esines höövlil mitmeid tehnilisi<br />
puudusi.<br />
Mõned aastad tagasi juhtusid<br />
seda masinat nägema Venemaa<br />
teedeehitajad, kes avaldasid<br />
arvamust, et nii korras<br />
höövli võtaksid nemad hea<br />
meelega kohe teetöid tegema,”<br />
meenutab Rääsk.<br />
“Esimesed Eestis kasutusele<br />
võetud höövlid olid Rootsi<br />
päritolu Bitvargenid. Kaks esi-<br />
www.limestone.ee
toimetaja Tea Taruste, tel 667 0090, e-post tea.taruste@aripaev.ee 10. september 2008 <strong>Äripäev</strong>a lisaväljaanne<br />
RETRO 11<br />
mest Bitvargenit telliti Rootsist<br />
1926. aastal. Hiljem asuti<br />
Bitvargeni höövleid Eestis<br />
Ilmarise masinaehitustehases<br />
litsentsi alusel tootma. 1930.<br />
aastate keskel asuti samas tehases<br />
tootma Caterpillari teehöövleid,”<br />
ütleb Rääsk.<br />
“Veermik toodi Ameerikast,<br />
ülejäänu valmistati kohapeal.<br />
Enne sõda jõuti neid valmistada<br />
paarkümmend,” lisab ta.<br />
Caterpillari näol oli Rääski<br />
sõnul tegemist väga lihtsa<br />
ja töökindla masinaga. Muuseumis<br />
näha oleva eksponaadi<br />
käiguosa vajas tõsisemat kapitaalremonti<br />
alles kolmkümmend<br />
aastat pärast valmimist.<br />
Nende höövlite kohta on olemas<br />
ka palju igasuguseid lugusid.<br />
“Üks näiteks räägib sellest<br />
kuidas 1944. aasta sügisel Võrumaalt<br />
läände põgeneda üritav<br />
pere korjas oma varanduse<br />
Caterpillari höövlile ja asus sellega<br />
teele,” lisab ta.<br />
Teehöövlipealinn oli Paide<br />
Ilmselt on aga väga paljudele<br />
teadmata asjaolu, et esimene<br />
kodumaine teehöövel valmis<br />
1948. aastal Paides, kus pärast<br />
sõda oli endise tuletikuvabriku<br />
hoonetesse ehitatud Eesti NSV<br />
Siseasjade Rahvakomissariaadi<br />
Maanteede Valitsuse Mehaaniline<br />
Keskremondi Töökoda.<br />
“Paides valmis insener Arnold<br />
Volbergi juhtimisel oma<br />
mõõtmete poolest küll tagasihoidlik,<br />
kuid siiski tervel suurel<br />
Nõukogudemaal esimene<br />
iseliikuv teehöövel V-1, mida<br />
tehti kokku üle saja masina,”<br />
ütleb Rääsk.<br />
Kahjuks ei ole ühtegi eksemplari<br />
sellest kodumaiste<br />
TEFOND<br />
ÜLDANDMED<br />
teemasinate pesamunast säilinud.<br />
Õnneks on Rääski sõnul<br />
muuseumisse jõudnud Paide<br />
tehases toodetud ja enim kiidusõnu<br />
ning kasutamist leidnud<br />
mudelid V-10 ja D-512. Viimasega<br />
sai höövlite valmistamise<br />
aeg 1966. aastal Paides läbi,<br />
sest Venemaa avarustesse olid<br />
kerkinud uued ja võimsamad<br />
teedemasinate tehased. Kokku<br />
valmis Paides aga ligi paarikümne<br />
aasta jooksul üle nelja<br />
tuhande teehöövli.<br />
Höövleid enam ei toodeta<br />
“1980ndatel prooviti höövleid<br />
taas tootma hakata tootmiskoondises<br />
Talleks, aga see ettevõtmine<br />
jäi soiku. Kümmekond<br />
aastat hiljem sai teehöövlite<br />
tootmisega hakkama Kohilas<br />
asuv firma Corbex Engineering,<br />
mis hakkas neid kohalikele oludele<br />
kohandades tootma Soome<br />
firma Vammas litsentsi alusel,”<br />
selgitab Rääsk.<br />
Üheksakümnendate lõpul<br />
jõuti aga ka juba esimese Eestis<br />
projekteeritud höövlini MG-<br />
1901.<br />
“Kahjuks on ka see firma<br />
nüüdseks höövlitootmise lõpetanud<br />
ja nii tuleb teedeehitajal<br />
leppida nüüd erinevate välismaiste<br />
tootjate poolt pakutavaga,”<br />
sõnab Rääsk.<br />
Kel aga vanade höövlitega<br />
huvi silmast silma kohtuda,<br />
saab seda teha Põlvamaal<br />
Varbusel asuvas Eesti Maanteemuuseumis.<br />
Lisaks teemasinatele<br />
on seal võimalik heita pilk<br />
teede ja postiühenduse arengule<br />
väga ammusest ajast peale.<br />
Tasub kindlasti vaatamist.<br />
Teet Reier<br />
TEFOND<br />
Kõrgsurvepolüetüleenist membraan poolsfäärikujuliste<br />
õõnsate 8 mm sügavuste õnarustega. Membraani servad<br />
ühendatakse mehaaniliselt ülekattega. Kõrgus 2,07<br />
m, kaal 600 g/m², survetugevus >250 kn/m².<br />
TEFOND PLUS<br />
Kõrgsurvepolüetüleenist membraan poolsfäärikujuliste<br />
õõnsate 8 mm sügavuste õnarustega ja hermeetikuga<br />
liitekohtades. Membraani servad ühendatakse mehaaniliselt<br />
ülekattega. Kõrgus 2,07 m, kaal 670 g/m², survetugevus<br />
>300 kn/m².<br />
TEFOND PLASTER<br />
Kõrgsurvepolüetüleenist klaaskiust võrguga tugevdatud<br />
membraan poolsfäärikujuliste 8 mm sügavuste õnarustega.<br />
Membraani servad ühendatakse mehaaniliselt ülekattega.<br />
Kõrgus 2,07 m, kaal 720 g/m², survetugevus<br />
>250 kn/m².<br />
� Ilmarise tehase Bitvargeni tüüpi höövel Fordson traktori agregaatide<br />
baasil 1928.<br />
TSITAAT<br />
”1944. aasta sügisel Võrumaalt<br />
läände põgeneda üritanud pere<br />
korjas oma varanduse Caterpillari höövlile<br />
ja asus sellega teele.<br />
Mairo Rääsk, Eesti Maanteemuuseumi juhataja<br />
TEFOND on kõige kaasaegsem hüdroisolatsiooni süsteem.<br />
Selle omapärane pealispind on muutnud selle<br />
unikaalseks, kusjuures uus kinnitamissüsteem avardab<br />
selle kasutusvõimalusi ning tagab kiire ja täpse<br />
paigalduse. Uudne liitekohtadel kinnitamise süsteem<br />
võimaldab TEFOND-membraankile vertikaalset<br />
paigaldamist. TEFOND-membraankilet toodetakse<br />
standardsetes 2,07×20,0 m rullides ning seetõttu on<br />
ta ideaalne materjal seinte, vundamentide, põrandate<br />
ja erineva suurusega katusekatete kaitseks. Alanevad<br />
materjali kulutused liitekohtades, mille tulemusena<br />
võivad ladustamiskulud väheneda kuni 50% võrra.<br />
Spetsiaalne hermetiseeriv membraankile tagab toote<br />
niiskuskindluse.<br />
TEFOND DRAIN<br />
Kõrgsurvepolüetüleenist mittekootud polüestriga tugevdatud<br />
membraan poolsfäärikuju liste 8 mm sügavuste<br />
õnarustega. Membraani servad ühendatakse mehaaniliselt<br />
ülekattega. Kõrgus 2,07 m, kaal 740 g/m², survetugevus<br />
>250 kn/m².<br />
TEFOND DRAIN PLUS<br />
Kõrgsurvepolüetüleenist polüpropüleen kangaga tugevdatud<br />
membraan poolsfäärikujuliste õõnsate 8 mm sügavuste<br />
õnarustega ja hermeetikuga liitekohtades. Membraani<br />
servad ühendatakse mehaaniliselt ülekattega. Kõrgus<br />
2,07 m, kaal 780 g/m², survetugevus >300 kn/m².<br />
TEFOND HP<br />
Kõrgsurvepolüetüleenist membraan poolsfäärikujuliste<br />
õõnsate 8,5 mm sügavuste õnarustega ja hermeetikuga<br />
liitekohtades. Membraani servad ühendatakse mehaaniliselt<br />
ülekattega. Kõrgus 2,07 m, laius 2,40 m (eurostandard),<br />
kaal 850 g/m², survetugevus >450 kn/m².<br />
Esimese teehöövliga<br />
käidi maiparaadil<br />
1944. aastal otsustati Paidesse<br />
endise tikuvabriku<br />
territooriumile ehitada Eesti<br />
NSV Siseasjade RahvakomissariaadiMaanteede<br />
Valitsuse Mehaaniline<br />
Keskremondi Töökoda.<br />
1946. aastal hakkas insener<br />
Arnold Volberg konstrueerima<br />
veoauto GAZ-AA agregaatide<br />
(mootor, esi- ja tagasild) baasil<br />
teehöövlit, mis sai konstruktori<br />
perekonnanime esitähe järgi<br />
nimeks V-1. Esimene höövel sai<br />
valmis 1948. aastal ning sellega<br />
käidi samal aastal Tallinnas 1.<br />
mai demonstratsioonil. Ehkki<br />
V-1 oli oma konstruktsioonilt<br />
ka tollases mõistes üsna algeline,<br />
oli siiski tegu esimese tollases<br />
Nõukogude Liidus toode-<br />
� Liikurhöövel<br />
V-1, valmistatud<br />
ENSV<br />
maanteede<br />
valitsuse<br />
keskremondi<br />
töökojas Paides. <br />
tud iseliikuva höövliga! Kokku<br />
toodeti teadaolevalt 122 V-<br />
1 teehöövlit.<br />
Pärast V-1 valmimist jätkas<br />
Volberg uute teehöövlitüüpide<br />
konstrueerimist. Lühikeste<br />
ajavahemike järel valmisid<br />
höövlid V-3, V-4, V-5, V-6 ning<br />
V-8, kusjuures viimati nimetatu<br />
oli esimene Eestis toodetud<br />
raskemat tüüpi höövel, mida<br />
teadaolevalt valmistati ainult<br />
6 tükki.<br />
19 aasta jooksul toodeti<br />
Paides kokku 4348 teehöövlit,<br />
millest enamiku moodustasid<br />
höövlid V-10 ja D-512. Vaatamata<br />
tootmise lõpetamisele<br />
jäid Paides toodetud teehöövlid,<br />
eeskätt V-10 ja D-512, Eestis<br />
laialt levinud teedemasinateks<br />
veel paljudeks aastateks.<br />
TEFOND HP<br />
Hüdroisolatsioon ja koormustaluvuse suurendamine<br />
TEFOND HP on hermeetiliste liitekohtadega<br />
kõrgsurvepolüetüleenist membraan.<br />
TEFOND HP pakub ideaalseid lahendusi suurehituste tarbeks.<br />
TEED<br />
Tänu headele tehnilistele omadustele<br />
kasutatakse TEFOND HPd teekatte<br />
aluse stabiliseerimiseks, hüdroisolatsiooniks<br />
ja pinnase tugevdamiseks.<br />
Teede ehituses rakendatakse<br />
TEFOND HPd koormuste jagajana,<br />
alandades teekatte deformatsiooni,<br />
samuti vähendab TEFOND HP kasutamine<br />
teekatte paksust.<br />
TEFOND “HP” kasutamine võimaldab<br />
alandada teekatte kihtide paksust<br />
vähemalt 25% võrra.<br />
RAUDTEED<br />
TEFOND HP membraankile alandab<br />
raudtee alusele mõjuvat mehaanilist<br />
koormust, vältides selle deformatsiooni,<br />
samuti juhib vett drenaažikanalite<br />
suunas.<br />
Tänu selle universaalsusele võib<br />
TEFOND PLUSi edukalt kasutada<br />
vanade kanalite rekonstrueerimisel<br />
ja uute ehitamisel.<br />
KANALID<br />
TEFOND PLUSi omadused tagavad<br />
kanali põhja ja seinte usaldusväärse<br />
ja püsiva hüdroisolatsiooni tänu<br />
kahekordsele mehaanilisele ühendusele<br />
ja äärte kahekordsele tihendusele.<br />
Materjali on lihtne paigaldada,<br />
selle kasutamise kiirus ja suuremõõtmeliste<br />
seadmete ning tööriistade<br />
puudumine teevad membraanist<br />
TEFOND PLUS parima lahenduse<br />
kanalite hüdroisoleerimiseks.<br />
Esindus Eestis: Gauss Kaubanduse AS<br />
kontor: Ahtri 12, 10151 Tallinn<br />
Tel 626 1354, faks 626 1355, info@tegola.ee<br />
müük: Kadaka tee 70c, Tallinn<br />
Tel 672 0925, GSM 56 497 578, 56 262 466<br />
(Key Ehituskaubad, 3. korrus)<br />
www.tegola.ee
<strong>Äripäev</strong>a lisaväljaanne 10. september 2008 toimetaja Tea Taruste, tel 667 0090, e-post tea.taruste@aripaev.ee<br />
12 ÖKOKÜLA<br />
Uue küla sünd<br />
Eesti ökokülas peagi majad püsti<br />
Harjumaal asuvasse Lilleoru<br />
ökokülla on aastaga rajatud<br />
kõik vajalikud kommunikatsioonid,<br />
et majade ehitus<br />
võiks alata. Jaanipäeval<br />
peaks juba näha olema kerkivaid<br />
ökohooneid.<br />
Uusi eramajade piirkondi on<br />
viimastel aastatel arendatud<br />
hulgi. Mis aga Lilleoru ökoküla<br />
näiteks Rae vallas asuvast Karla<br />
külast eristab, on tööde organiseerimise<br />
moodus ja järjekord.<br />
Kui Karlas jäeti teede rajamine<br />
viimaseks ning alustati majade<br />
ehitamisest, millest mõned<br />
pole elanikkegi leidnud, siis<br />
Lilleorus oli kõigepealt kriitiline<br />
hulk sarnaste vaadetega inimesi,<br />
kes soovisid luua omale<br />
parema elukeskkonna. Ehitustöid<br />
alustati teede, veetrasside<br />
ja muude kommunikatsioonide<br />
rajamisest.<br />
“Ideid ökoküla luua on olnud<br />
paljudel, aga see pole lihtne,<br />
kuna inimesed on erinevad<br />
ja tekivad konfliktid,” teab<br />
üks projekti läbiviijatest Ingvar<br />
Villido. “Et otsustusprotsesse<br />
lihtsustada, moodustasime<br />
tulundusühingu, kus on viis<br />
juhatuse liiget ja ei ühtegi töölist.<br />
Me ei taotle tulu, vaid kasu<br />
oma liikmetele! Põhimõte on<br />
teha kõik võimalikult odavalt<br />
ja efektiivselt.” Villido sõnutsi<br />
on kohapeal vaid kaks inimest,<br />
kes ehitusasjadega tegelevad.<br />
Ülejäänud kolm juhatuse liiget<br />
tegelevad paberite, finantsasjade<br />
ja nõustamisega.<br />
Külaelanikuks pürgijaid<br />
rohkem kui võimalusi<br />
Esimese Eesti ökoküla rajamine<br />
sai alguse 2006. aastal, tõsisem<br />
ehitustegevus on kestnud<br />
umbes aasta. “Paberimajandus<br />
ja vallaga asjaajamine<br />
on kohati vaevalised, aga nüüd<br />
on detailplaneering kinnitatud,”<br />
selgitab Villido ning lisab:<br />
“Kaheksa omanikku on ehitusload<br />
kätte saanud. Kokku tuleb<br />
16 era- ja paarismaja, aga<br />
kümmekond soovijat on veel –<br />
nii et võib-olla tuleb kunagi<br />
küla laiendada.” Elamurajoon<br />
hõlmab ligikaudu 6 hektarit,<br />
kruntide suurus on vahemikus<br />
2000–4000 m 2 , paarismajade<br />
krundid jäävad 6000 m 2 kanti.<br />
Majad valmivad mittetüüpsete<br />
projektide alusel erinevatest<br />
materjalidest: kes ehitab põhupakkidest,<br />
kes hakkepuidu-savisegust,<br />
Aerocist või palgist.<br />
Kasutusel nii vanad<br />
masinad kui ka materjalid<br />
“Meie siin ei eelista mitte linnas<br />
tööl käia ja siis osta-tellida,<br />
vaid oleme ise palju ehitustöid<br />
selgeks õppinud. Näiteks raamatute<br />
abil või katse-eksituse<br />
meetodil. Esimest korda keevitasime<br />
trassi ehitades veetorusid<br />
ja kõik jäi pidama,” selgitab<br />
Ingvar Villido.<br />
“Ökondus on tegelikult kinni<br />
mõtlemises. Tellisime Eesti<br />
Energialt elektripaigaldustööd<br />
ja see oli ikka täiesti ebaökoloogiline<br />
juhtum. EE võttis<br />
alltöövõtja, kes võttis alltöövõtja,<br />
kes võttis omakorda alltöövõtja…,”<br />
kirjeldab ta mõttetut<br />
raiskamist.<br />
Teede ehitamisega saadi<br />
oma jõududega hakkama.<br />
“Mulla- ja pinnasetööd on väga<br />
kallid ja seetõttu otsustasime<br />
hoopis vana veneaegse ekskavaatori<br />
osta. 2500 krooni vist<br />
maksis,” ütleb Ingvar Villido ja<br />
lisab, et mingit erilist tööriistaparki<br />
siin kasutatud polegi.<br />
Seesama vana ekskavaator, millega<br />
trasse kaevati ja mis pärast<br />
vanarauaks müüdi, linttraktor<br />
ja väike Mustang, mis kaevab,<br />
lükkab, tõstab ja veab.<br />
Second-hand-masinate kõrval<br />
ei põlga ökoehitajad ära ka<br />
juba kasutusel olnud ehitusmaterjale.<br />
Ehitusplatsidele on-<br />
gi juba kogutud lammutatud<br />
hoonetest saadud materjale:<br />
paekivi, telliseid, hiigelpikki<br />
raudtalasid, mille meetrihind<br />
oleks ostes 1000 krooni. Pinnase<br />
täitmiseks ja tõstmiseks on<br />
Lilleoru ökoehitajad kasutanud<br />
Tartu maantee ehitustöödelt<br />
ülejäävaid materjale.<br />
“Meie lööklause “ÖKO!” sisaldab<br />
nii ökoloogia kui ka<br />
ökonoomia mõisteid,” tutvustab<br />
Villido. Paljusid asju on vaja<br />
ise välja mõelda ja avastada.<br />
Näiteks räägib ettevõtlik ökoehitaja,<br />
et ehkki ehitajad soovitavad<br />
lint- või plaatvundamenti,<br />
mille ehitamine on üsna kulukas,<br />
võtavad nemad arvesse<br />
geoloogilise uuringu tulemusi,<br />
mille järgi kõige sobivam ja<br />
ökonoomsem on hoopis post-<br />
ehk vaivundament.<br />
Ehitised kui tooraine<br />
katsepolügoon<br />
Tulevase ökoküla kõrval asuvasse<br />
Lilleoru keskusesse on<br />
kerkinud mõned ehitised, mille<br />
juures erinevate materjalide<br />
kasutusvõimalusi katsetatakse.<br />
Näiteks on väikese teemaja<br />
seinte ehitamisel kasutatud<br />
erinevat toorainet, et jälgida,<br />
kuidas materjal mängib: savi<br />
on segatud küll puukoore, halgude,<br />
kuuseokste kui ka põhupakkidest<br />
pudenenud kõrtega.<br />
“Hakkepuidu ja savi segu<br />
on väga hea ja tervislik materjal,”<br />
ütleb Villido “Savi reguleerib<br />
hästi niiskustaset. Kui niiskust<br />
rohkem, tõmbab sisse ja<br />
vastupidi.”<br />
Edaspidi on Lilleorgu plaanis<br />
teha ka sepi-, puidu- ja kivitöökoda,<br />
kus huvilised saavad<br />
käia kätt harjutamas. Pole välistatud,<br />
et tulevikus saab just<br />
sealt nõu ja abi ökoloogiliste ja<br />
ökonoomsete ehitusvõtete kasutamiseks<br />
ehitustel.<br />
Tea Taruste<br />
VOLVO EHITUSMASINAD, NII UUED KUI KASUTATUD<br />
KÜSI KA RENDIMASINA PAKKUMIST!<br />
SWECON AS • Infotelefon 5303 5303 • swecon@swecon.ee • www.swecon.ee<br />
� Lilleoru ökoküla projekti eestvedaja Ingvar Villido sõnul on olulisim töid hästi organiseerida.<br />
� Kõik vajalikud mullatööd tehakse oma jõududega.<br />
Sillutuskividest<br />
parklad * teed * hoovid<br />
ÕUEMEISTER OÜ<br />
Tallinnas tel 56 51 979, Pärnus tel 53 844 175, faks 607 0230<br />
www.ouemeister.ee, ouemeister@hot.ee<br />
Ehitus-,<br />
koristus- ja<br />
lammutusjäätmete<br />
vedu<br />
Tel 621 2777, GSM 52 80 090<br />
www.prygiekspert.com
toimetaja Tea Taruste, tel 667 0090, e-post tea.taruste@aripaev.ee 10. september 2008 <strong>Äripäev</strong>a lisaväljaanne<br />
ÖKOKÜLA 13<br />
Fotod: Indrek Susi, MTÜ Lilleoru � Ehitustöödeks pole suurt masinaparki vaja.<br />
� Suvel lõpetati Elulille Pargi nimelise atraktiivse maastikuarhitektuurilise objekti rajamine.<br />
• Uued ja kasutatud<br />
mullatöö- ning<br />
ehitusmasinad<br />
• Varuosad ja<br />
hooldus<br />
Matskawa OÜ<br />
Aruküla tee 2, Jüri alevik, Harjumaa<br />
tel 55 677 418, 58 122 710,<br />
kaspar@matskawa.ee<br />
� Omapärane rookatusega maja on ümmarguse põhiplaaniga.<br />
PR Betoon OÜ Veerenni 58a-24<br />
11314, Tallinn<br />
tel 680 0190<br />
faks 680 0191<br />
TASUB TEADA<br />
Lilleküla ökonipid<br />
� Kui ees suuremad ehitustööd,<br />
on rentimise asemel kasulik<br />
osta oma tehnika, siis<br />
töötad, millal tahad.<br />
� Soodsa ehitus- ja täitematerjali<br />
saamiseks loo kontaktid<br />
lammutajatega.<br />
� Vanadest elektripostidest<br />
MIS ON MIS<br />
Ökoküla<br />
� Isemajandav keskkonnasäästlik<br />
elurajoon, mille rajamine<br />
ja funktsioneerimine on<br />
säästlik ja keskkonda arvestav.<br />
Ökoküla ei saa olla vaid<br />
osaliselt, näiteks et ehitatakse<br />
majad säästlikult, ent<br />
need raiskavad energiat ja<br />
prügi keegi sorteerima ei torma.<br />
Piirkonna elanikud jagavad<br />
samu väärtushinnanguid<br />
ja maailmavaateid erinevate<br />
küsimuste kohta – prügi sorteerimine,<br />
säästlikkus ja tasakaal.<br />
� Soovituslikult elab külas<br />
50–150 inimest, mis on optimaalseim<br />
säästlikku majandamist<br />
silmas pidades. Maailmas<br />
on ka suuremaid kogukondasid,<br />
ent need on enamasti<br />
väiksemateks võrgustikeks<br />
jagunenud.<br />
� Hoone teeb ökoloogiliseks<br />
kõikide rakendatud põhimõtete<br />
kooskõla, mitte vaid looduslähedaste<br />
materjalide kasutus<br />
või loodussäästlikum<br />
jäätmekäsitlus eraldivõetuna.<br />
Peale ökoloogiliste ja looduslike<br />
ehitusmaterjalide ja -viiside<br />
on külades aus sees ise<br />
valmistamine: mida on võimalik<br />
ise ehitada-toota-kasvatada,<br />
seda tehakse ise kohapeal<br />
ega osteta poest valmis<br />
toodet.<br />
Millest koosneb ökoloogilise<br />
kodu ehitamine<br />
� Ökonoomsus ja optimaalsus<br />
nii ehitamisel kui ka edaspidisel<br />
hooldamisel.<br />
� Kasutatakse taastuvaid<br />
energiaallikaid.<br />
� Kasutatavad materjalid on<br />
pigem kohalikust naturaalsest<br />
saab suurepärased äärekivid<br />
parkimisplatsile.<br />
� Enamiku ehitustöödest<br />
saab hea tahtmisega ise korraldada<br />
ja ära teha.<br />
� Materjali ja meetodite valimisel<br />
lähtu kohalikest oludest.<br />
toorainest.<br />
� Kasutatavad viimistlusmaterjalid<br />
on võimalikult allergiavabad.<br />
� Kasutatakse materjale, mis<br />
vähendavad vajadust sundventilatsiooni<br />
ja konditsioneeri<br />
järele.<br />
� Arhitektuurselt on arvesse<br />
võetud võimalikku juurdeehitust.<br />
� Lahendus peaks olema selline,<br />
et lammutusprotsess tulevikus<br />
keskkonda võimalikult<br />
vähe kahjustaks.<br />
Kogemus Eestist<br />
Peale Lilleoru küla on 1999.<br />
aastal asutatud Saaremaa<br />
Ökoküla AS, mille eesmärgiks<br />
on luua mahepõllumajanduse,<br />
turismi ning rannaalade keskkonna<br />
taastamise ja hooldamise<br />
kaudu piirkond Saaremaa<br />
läänerannikul, mis oleks<br />
lähedane kunagisele rannakülale.<br />
Samuti on avalikult räägitud<br />
ökoküla rajamisest ka Ääsmäele.<br />
Kogemus maailmast<br />
Ökokülasid leiab üle planeedi.<br />
Üks tuntumatest asub näiteks<br />
Ameerikas New Yorki osariigis,<br />
kannab nime Ithaca ja<br />
koosneb 30 majapidamisest.<br />
Küla pakub huvilistele töötubasid<br />
ning tutvustab ökokülade<br />
toimimist.<br />
Maailma ökokülad on koondunudorganisatsioonidesse.<br />
Üks suuremaid on näiteks<br />
Global Ecovillage Network ehk<br />
GEN, mis ühendab nii Euroopa,<br />
Aasia kui ka USA nimetatud<br />
külad.<br />
Allikad: Lilleoru ökoküla, <strong>Äripäev</strong><br />
PR BETOON<br />
Professionaalsed<br />
Raudbetooni tööd<br />
info@prbetoon.ee<br />
www.prbetoon.ee
<strong>Äripäev</strong>a lisaväljaanne 10. september 2008 toimetaja Tea Taruste, tel 667 0090, e-post tea.taruste@aripaev.ee<br />
14 MATERJAL<br />
Katusele<br />
papi asemel<br />
plekk või kivi?<br />
Valik sõltub hinnast ja brändist<br />
Katuse kattematerjalidena<br />
on Eestis populaarseimad<br />
kivi- ja plekk-katused. Ehkki<br />
läbi ajaloo on kasutatud<br />
erinevaid plekke, teraseid,<br />
vaske, kivisegusid, eterniiti,<br />
bituumenit, puitu, sindlit<br />
ja isegi papil põhinevaid<br />
materjale, on suur osa neist<br />
unustuse hõlma vajunud.<br />
Kumb siis ikkagi: plekk või<br />
kivi?<br />
“Kui uut katust on vaja paigaldada<br />
vanale majale, mille talade<br />
ja sarikate vastupidavus on<br />
küsitav, tuleks eelistada plekkkatust,<br />
kuna kaaluvahe kivist<br />
materjaliga võib olla kuni neljakordne,”<br />
ütleb plekk-katu seid<br />
valmistava ja paigaldava ettevõtte<br />
ASi Toode müügijuht Taavi<br />
Ingerainen.<br />
“Väga keerulise kujuga,<br />
muutuvate tasapindadega ja<br />
reljeefsetes oludes ehk käsitöölise<br />
katuse juures on eelis plekil,<br />
kuna see on paremini töödeldav.<br />
Pealegi võtab kivide ladumine<br />
rohkem aega, kui metalli<br />
paigaldamine,” kiidab ta.<br />
Kivikatus on liikuv<br />
Ainult kivimaterjale maaletoova<br />
OÜ Monier klienditeeninduse<br />
juhi Avo Nurmingi arvates<br />
ei peaks pisut pikem paigaldamisaeg<br />
olema materjali valikul<br />
määravaks teguriks. “Kivikatusel<br />
on üks hea omadus – liiku-<br />
vus. Kui näiteks puidust sarikad<br />
muudavad aja jooksul kuju,<br />
liigub kiviplaat kaasa ja pingeid<br />
ei teki.<br />
Müratase on kivil samuti<br />
oluliselt madalam. Ja näiteks<br />
tulekahju korral on kivikatuse<br />
kaudu kergem majja siseneda.<br />
Nii et kivikatus on ka turvalisem,<br />
sest olulisi minuteid<br />
ei kulu lõiketöödele,” loetleb<br />
Nurming oma toodete plusse.<br />
Plekil eluiga lühem<br />
Välimusest lähtudes on üht või<br />
teist materjali eelistada keeruline.<br />
Oluline osa on muidugi<br />
profiilil, mis annab materjalile<br />
esteetilise väärtuse.<br />
Plekkmaterjalid on enamasti<br />
kas tsingitud või värvitud. Valida<br />
saab mitme erineva paksuse<br />
ja värvusega toote vahel.<br />
Plekk-katuste puhul on levinumateks<br />
kivi-, valts-, trapets- ja<br />
laineprofiil ehk nimetatud kujutisega<br />
metallist katusematerjalid.<br />
Katusekivide toormaterjaliks<br />
on savi või betoon. Avo<br />
Nurming kinnitab, et kivi puhul<br />
mõjutab profiil ehk kuju ka<br />
tugevust ja vastupidavust.<br />
“Populaarseim on S-kujuline<br />
kivi, seda just hea püsivuse<br />
poolest. Kõikmõeldavaid kujundeid,<br />
värvitoone ja glasuure<br />
on laialdaselt ning kui vaja,<br />
disainitakse ja valmistatakse<br />
kliendi soovile vastavad<br />
kivid eritellimusena,” ütleb<br />
Nurming.<br />
Kestvuse mõttes kipub kivi<br />
eesrindlikum olema. Katuse pikaealisuse<br />
eelduseks on professionaalne<br />
paigaldus ja vajadusel<br />
ka hooldus. Plekk peab tsingitult<br />
vastu umbes nelikümmend<br />
aastat, värvitult ligikaudu<br />
seitsekümmend aastat, kivimaterjal<br />
aga sada aastat.<br />
Erinevad tegurid võivad vastupidavust<br />
kümneid aastaid vähendada<br />
või katuse eluiga hoopis<br />
pikendada. Metallist materjalide<br />
puhul on ülioluline pinnakate,<br />
pealmise kihi keemiline<br />
koostis, põhimaterjali ja<br />
värvikihi paksus. Kasutatavamad<br />
keemilised koostisained<br />
on pural, plastisol, polüester ja<br />
levinuim mattpolüester. Kõikide<br />
nimetatud ühendite parimad<br />
omadused ilmnevad teatud<br />
oludes ja erinevates keskkonnatingimustes.<br />
Hinnad väga erinevad<br />
Võrreldes kivi- ja plekk-katuste<br />
ruutmeetrite hindu, ei saa<br />
üheselt väita, et üks oleks selgelt<br />
odavam. Hinnad kõiguvad<br />
üsna suurtes piirides. Reakivide<br />
ja -plekkide hindadele lisaks<br />
tuleb arvestada ka alusmaterjali,<br />
kinnitusvahendite ja paigaldamise<br />
hinda.<br />
Kvaliteet on oluline ja nii<br />
saabki määravaks tootjafirma,<br />
mis tavaliselt spetsialiseerub<br />
� Plekk-katuse paigaldamine on lihtsam ja odavam kui kivikatusel. Foto: Arno Mikkor<br />
vaid ühe kindla katusmaterjali<br />
liigi valmistamisele ja turustamisele.<br />
Eesti turul on suhteliselt<br />
palju kohalikke firmasid, mis<br />
valmistavad kattematerjale. Lisaks<br />
ettevõttele AS Toode valmistavad<br />
populaarsemate profiilidega<br />
plekist kattematerjale<br />
veel OÜ Karu Katus ja OÜ<br />
Areco Eesti.<br />
Tuntud on ka paljud kvaliteetsed<br />
rahvusvahelised tootemargid.<br />
Kiviplaatide tunnustatuimad<br />
esindajad on näiteks<br />
Monier ja Wiesenberger, plekist<br />
katteplaatide menukaimad<br />
tootjanimed aga Ruukki<br />
ja Weckman.<br />
Ain Kivesti<br />
VÕRDLUS<br />
Plekk-katuse ruutmeeter veerandi võrra kallim<br />
� ruutmeetri hind kroonides<br />
Nimetus Materjal hind/m 2<br />
Trapetsprofiil PP-20R Pural Plekk 200<br />
Teraskivi Pural Plekk 193,5<br />
Teraskivi Pural RR33 Plekk 192,4<br />
Est-Stein Lux Betoon 149,4<br />
Rubin Savi 165,6<br />
Vittinge Savi 141,3<br />
Reakivide ja -plekkide hinnad. Arvesse pole võetud alusmaterjali,<br />
algus-, lõpu-, harja-, ääre-, tuulutuskivide, klambrite, kruvide<br />
jms hinda.<br />
Allikas: Ehituse ABC<br />
tuleme kohale ja mõõdame. valmistame ning paigaldame. Üle Eesti.<br />
Võtmed kätte plekitööd<br />
www.toode.ee tasuta infotelefon: 800 7000
toimetaja Tea Taruste, tel 667 0090, e-post tea.taruste@aripaev.ee 10. september 2008 <strong>Äripäev</strong>a lisaväljaanne<br />
MATERJAL 15<br />
Kivikatust ostetakse enim<br />
Kui veel eelmisel aastal<br />
olid meie kauplustes<br />
müüduimateks toodeteks<br />
katuste valdkonnas plekist<br />
kattematerjalid – 31 protsendi<br />
ulatuses –, siis praeguse<br />
seisuga on müük vähenenud<br />
27 protsendile. Liidripositsioonil<br />
on praegu kivikattematerjalid<br />
ehk siis betoon-<br />
ja savikivid 28 protsendiga.<br />
Edasi tulevad bituumenist<br />
materjalid, mille osakaal on<br />
alla 10 protsendi, ka eterniidi<br />
müügiedu on 10 protsenti.<br />
Varem peitus metalli suur<br />
eelis selle odavuses ja paigaldamise<br />
lihtsuses-kiiruses. Me-<br />
talli kiire hinnatõus on aga<br />
müüdavust tuntavalt mõjutanud<br />
ja praeguse seisuga maksavad<br />
kivikatused vähem kui<br />
plekk-katused. Metallist katuse<br />
oluliseks eeliseks on materjali<br />
kergus, kivikatust ei pruugi<br />
nõrgemad konstruktsioonid<br />
kanda. Üldiselt saab kliendi<br />
jaoks ikkagi määravaks<br />
hind ja toote usaldusväärsus.<br />
Ehituse ABC kauplustes on<br />
esindatud Monier ja Ruukki<br />
ehk kivist ja plekist kattematerjalid.<br />
Kliendid on enamasti<br />
teadlikud ja oskavad asjakohaseid<br />
küsimusi küsida. Ent<br />
sageli tuleb ka ostjale nõu an-<br />
da, missugune katusematerjal<br />
paremini sobiks. Teeme vajalikud<br />
arvutused ja seejärel<br />
oskamegi soovitada sobivaimat<br />
ja parimat. Pakume lisaks<br />
kattematerjalidele ka lisatarvikuid,<br />
mis sõltuvad katusetüübist,<br />
välimusest ja kaldest.<br />
Näiteks redel korstna pühkimiseks,<br />
vihmaveesüsteemid<br />
või harjakivid. Pakume välja ja<br />
räägime tervest komplektist,<br />
mida uue katuse juures vaja<br />
võib minna, et ei tekiks hiljem<br />
kas või kogumaksumuse suhtes<br />
üllatusi.<br />
Sven Vesik, Ehituse ABC<br />
müügidirektor<br />
J A H U T U S J A K Ü T E<br />
Haulotte<br />
Korvtõstukite<br />
Müük 6053 620<br />
Hooldus ja remont<br />
17997 üle Eesti<br />
www.laadur.ee
<strong>Äripäev</strong>a lisaväljaanne 10. september 2008 toimetaja Tea Taruste, tel 667 0090, e-post tea.taruste@aripaev.ee<br />
16 TELETORN<br />
Teletornide<br />
võidujooks<br />
pilve<br />
piiril<br />
Teletornide ülesandeks pole sugugi<br />
vaid tele- ja raadiosignaalide<br />
levitamine. Tegemist on sageli<br />
kõrge arhitektuurilise väärtusega<br />
multifunktsionaalse maamärgiga, mis<br />
populaarse turismiobjektina tõmbab<br />
aastas ligi mitu miljonit külastajat.<br />
Torontos asuv CNi torn suutis<br />
maailma kõrgeima ehitise<br />
tiitlit hoida üle 30 aasta. Üle<br />
poole kilomeetri kõrgune teletorn,<br />
mis valmis 1976. aastal,<br />
pidi auväärse tiitli loovutama<br />
alles hiljuti, kui Araabia Ühendemiraatides<br />
valmiva Burj Dubai<br />
pilvelõhkuja ehitustöödega<br />
jõuti üle 553 meetri. CNi torni<br />
puhul on tegemist ühe Kanada<br />
ikoonilisema ehitisega, mida<br />
igal aastal külastab üle kahe<br />
MAASOOJUS<br />
KÜTAB ELAMUID<br />
� Guangzhou TV and Sightseeing Tower valmib aastal 2009.<br />
Kõrgus 618 meetrit, projekteeritud büroos Information Based<br />
Architecture. Funktsioonid: vaateplatvormid, kino, poed ja kohvikud,<br />
muuseum ja konverentsisaal.<br />
miljoni inimese. Toronto uhkusest<br />
ei jää kaugele maha 540<br />
meetri kõrgune Ostankino torn<br />
Moskvas, mis püsib viimaste<br />
aastate tulekahjude tagajärjel<br />
siiani suletuna.<br />
Riia torn euroliidu kõrgeim<br />
Pea poole kilomeetri ehk 468<br />
meetrini ulatuv Shanghai<br />
Oriental Pearl Tower on kahtlemata<br />
üks äratuntavama arhitektuuriga<br />
teletorne maailmas.<br />
∙ ODAVAIM KÜTTEVIIS SINU KODULE ∙ KESKKONNASÄÄSTLIK ∙ MUGAV ∙ TÖÖKINDEL ∙<br />
HOOLDUSVABA ∙ TAASTUVENERGIA KASUTAMINE ∙ TIPPTEHNOLOOGIA ∙<br />
� Tokyo Sky Tree Tower valmib<br />
2011, ettevalmistustöid<br />
alustati sel suvel. Kõrgus 611<br />
meetrit, arhitekt Tadao Ando,<br />
skulptor Kiichi Sumikawa.<br />
Praegune Tokyo teletorn on<br />
332 meetri kõrgune ning valmis<br />
aastal 1958.<br />
Valminud küll 1994. aastal, sobiks<br />
torni kummastav retro-futuristlik<br />
välimus pigem ilmestama<br />
kuuekümnendate kosmoseajastut.<br />
Seevastu hea näide<br />
ajastutruust arhitektuurist<br />
on just 60ndate lõpus valminud<br />
Berliini teletorn oma kergelt<br />
futu välimusega.<br />
Üheks kenamaks omasuguste<br />
seas võib pidada Riia tele-<br />
ja raadiotorni, mille grusiinlasest<br />
arhitekt näib olevat inspi-
toimetaja Tea Taruste, tel 667 0090, e-post tea.taruste@aripaev.ee 10. september 2008 <strong>Äripäev</strong>a lisaväljaanne<br />
TELETORN 17<br />
� Toronto CN Tower valmis<br />
1976. aastal. Kõrgus 553<br />
meetrit, arhitekt Jim<br />
Andrews ja WZMH. Funktsioonid:<br />
vaateplatvorm,<br />
pöörlev restoran.<br />
ratsiooni saanud Eiffeli tornist.<br />
Riia torn on muuseas Euroopa<br />
Liidu kõrgeim.<br />
Kõrgust üle 600 meetri<br />
21. sajandi meeletu võidujooks<br />
pilvedeni pole jätnud mõju<br />
avaldamata ka teletornidele.<br />
Sel suvel alustati Jaapanis Tokyo<br />
uue teletorni ehitamist, mille<br />
kõrguseks on kavandatud<br />
611 meetrit.<br />
Tähelepanuväärsel kombel<br />
Teleskooptõstuk<br />
TR21,<br />
maksimaalne<br />
töökõrgus 21m<br />
� Ostankino teletorn Moskvas<br />
valmis 1967. Kõrgus 540<br />
meetrit, insener Nikolai<br />
Nikitin. Praeguse seisuga<br />
suletud.<br />
on torni projekteerijaks üks<br />
maailma hinnatumaid arhitekte,<br />
Pritzkeri auhinna laureaat<br />
Tadao Ando.<br />
Guangzhous valmib järgmisel<br />
aastal muljetavaldav<br />
torn, mille hüperboloidne terasstruktuur<br />
meenutab kuulsa<br />
Vladimir Šukovi sajanditagust<br />
loomingut. Multifunktsionaalne<br />
ehitis on projekteeritud<br />
Briti büroos Information<br />
Based Architecture, mille Nar-<br />
Korvtõstukid<br />
- erinevad mudelid<br />
� Shanghai Oriental Pearl<br />
Tower valmis 1994. Kõrgus<br />
468 meetrit, projekteeritud<br />
büroos Shanghai Modern<br />
Architectural Design. Funktsioonid:<br />
vaateplatvorm,<br />
pöörlev restoran, teater, hotell<br />
ja konverentsisaal.<br />
va Peetri platsi konkursitööd<br />
hinnati 2001. aastal kolmanda<br />
koha vääriliselt. Guangzhou<br />
torni kõrguseks plaanitakse<br />
618 meetrit. Seda meeletut<br />
kõrgust on lihtne ette kujutada,<br />
kui mõttes üksteise kukile tõsta<br />
kaks Tallinna teletorni.<br />
Eelmise aasta lõpus suleti<br />
puuduliku ohutusnõuete täitmise<br />
tõttu Tallinna teletorni<br />
vaateplatvorm ja kohvik. Torni<br />
omanik AS Levira pakkus Tal-<br />
Väikelaadurid<br />
- erinevad mudelid<br />
- lai valik lisaseadmeid<br />
www.sami.ee Tule 20, 76501 Saue, tel 670 9040, 670 9621, sami@sami.ee<br />
� Riia raadio- ja teletorn<br />
valmis 1987. Kõrgus 368,5<br />
meetrit, arhitektid K. Nikurdze<br />
ja Gunars Asaris. Funktsioonid:<br />
vaateplatvorm, restoran<br />
on praeguse seisuga suletud.<br />
linna ühte sümbolit tubli summa<br />
eest linnale müüa, linn aga<br />
ei pidanud õigeks torni eest<br />
maksta.<br />
Kuni osapooled pole jõudnud<br />
lahenduseni, jäävad huvilistele<br />
kättesaamatuks kõrgvaated<br />
kesklinnale, Lasnamäele ja<br />
Kloostrimetsa elurajoonidele,<br />
samuti tornis valitsev ajalooline<br />
hõng ja Dolores Hoffmanni<br />
kuulsad vitraažid.<br />
Jarmo Kass<br />
AASTAST 1991<br />
� Berliini Fernsehenturm<br />
valmis 1969. Kõrgus 368<br />
meetrit, arhitekt Hermann<br />
Henselmann. Funktsioonid:<br />
vaateplatvorm, pöörlev restoran,<br />
näitusepinnad.<br />
� Tallinna teletorn valmis aastal<br />
1980. Kõrgus 312 meetrit,<br />
arhitekt David Bassiladze,<br />
konstruktor Juri Sinis. Funktsioonid:<br />
vaateplatvorm ja kohvik<br />
on külastajatele suletud,<br />
tööd jätkab konverentsikeskus<br />
esimesel ja teisel korrusel.<br />
”Eelmise aasta<br />
lõpus suleti puuduliku<br />
ohutusnõuete<br />
täitmise tõttu Tallinna<br />
teletorn.<br />
■ sildkraanad<br />
■ konsoolkraanad<br />
■ kergkraanasüsteemid<br />
■ tõstetraaversid<br />
■ telfrid<br />
■ tootmine<br />
■ projekteerimine<br />
■ müük<br />
■ paigaldus<br />
■ hooldus<br />
OÜ Eesti Kraanavabrik ▪ Tähetorni 21a, Tallinn<br />
Tel 672 6826 ▪ faks 672 6827 ▪ kraana@kraana.ee ▪ www.kraana.ee
<strong>Äripäev</strong>a lisaväljaanne 10. september 2008 toimetaja Tea Taruste, tel 667 0090, e-post tea.taruste@aripaev.ee<br />
18 TÖÖRIIST<br />
Kas mängida profiliigas?<br />
Professionaalidele mõeldud tööriistad taluvad suuremat koormust<br />
Ketaslõikurid ja -saed,<br />
nurk- ja taldlihvijad, akutrellid<br />
ja puurhaamrid…<br />
Laias laastus võib elektrilised<br />
tööriistad liigitada<br />
konstruktsiooni ja vastupidavuse<br />
põhjal professionaalidele<br />
ja tavakasutajale<br />
mõeldud gruppi.<br />
Metabo tootesarja maaletooja<br />
ASi Mecro tootejuhi Mate<br />
Päärsoo hinnangul ongi kvaliteetsema<br />
seadme puhul oluline<br />
kiirus ja vastupidavus ekstreemsemates<br />
oludes. “Kodustes<br />
tingimustes pole ju oluline,<br />
kas ava puurida minuti või<br />
kahega. Oluliseks saab aeg aga<br />
siis, kui puur on töös terve päeva,”<br />
selgitab Mate Päärsoo.<br />
Profiklassi seadmed on tehniliselt<br />
kõrgema koormustaluvusega,<br />
tugevama korpusega<br />
ja akutööriistade puhul ka mahukama<br />
ja kvaliteetsema akuga.<br />
Professionaalidele mõeldud<br />
tööriistad on varustatud ka erinevate<br />
stabilisaatorite ning turva-<br />
ja kaitseseadmetega.<br />
Hinnaklass otsuse<br />
tegemisel määrav<br />
Kas poleks siis kõigil mõttekas<br />
ainult ülihea töökindlusega<br />
profitööriistu soetada? Otsustamise<br />
teeb lihtsamaks hinnaklass.<br />
Kõrgema tasemega toodang<br />
maksab mõne toote puhul<br />
koguni kolm või neli korda<br />
rohkem. Kulutused tööriista<br />
soetamisel on ebaproportsionaalselt<br />
kõrged, kui tööriista<br />
on vaja kasutada vaid kord<br />
nädala jooksul.<br />
OÜ Hilti Eesti tootejuht<br />
Aleksei Mershin nimetab Eestis<br />
müüduimate profiklassi<br />
tööriistade tootjatena Makitat,<br />
Boschi, Dewalti ja Hilti. Tavaklassis<br />
on ASi Tallmac projektijuhi<br />
Sven Ränki hinnangul<br />
tunnustatumad Skill, Ryobi,<br />
Black & Decker. Metabo, üks<br />
turuliidritest, figureerib kahe<br />
suuna vahel – nende tootevalik<br />
on suunatud olulisel määral<br />
ka tavakasutajatele. Turuosa<br />
mõjukusest Eestis firmade<br />
esindajad eriti rääkida ei taha.<br />
Selge on, et esikoht kuulub<br />
Makitale.<br />
Garantii peaks andma kindlustunde<br />
ja meelitama potentsiaalset<br />
klienti. Metabo pakub<br />
oma toodetele kolmeaastast garantiid,<br />
kui registreerida tööriist<br />
interneti vahendusel, olgu<br />
siis tegemist kodukasutuseks<br />
või ekstreemsemates oludes<br />
töötamiseks mõeldud seadmega.<br />
Kolmeaastast garantiiperioodi<br />
pakub ka Bosch. Aleksei<br />
Mershin kinnitab: “Hilti pakub<br />
üldse eluaegset tootjapoolset<br />
garantiid või on pigem tegemist<br />
sümboolse summa eest<br />
tehtava hoolduse-remondiga,<br />
kui selleks peaks vajadus tekkima.<br />
Remondiarve ei ole kunagi<br />
suurem kui üks kolmandik uue<br />
tööriista maksumusest.”<br />
AS Tallmac on ametlikuks<br />
maaletoojaks firmale Dewalt,<br />
pakkudes üheaastast täisgarantiid<br />
ja viieaastast tasuta<br />
hooldust. Black & Decker on kaheaastase<br />
garantiiga.<br />
Ülipikk garantiiaeg<br />
ei olegi vajalik<br />
Sven Ränk suhtub ülipikkadesse<br />
garantiidesse eelarvamusega.<br />
“Paari aasta jooksul kuluvad<br />
tööriista peamised sõlmed<br />
intensiivse kasutamise juures<br />
põhimõtteliselt minimaalsele<br />
tasemele. Garantii ei kehti,<br />
kui edasimüüja arvates on<br />
kasutatud valesid töövõtteid.<br />
Pealegi tulevad pidevalt turule<br />
täiuslikumad mudelid ning<br />
ka hinnad pigem langevad,” lisab<br />
Ränk. “Elektriline tööriist<br />
on ikkagi liikuv ja seega kulub,<br />
mistõttu pole seda mõtet soe-<br />
Ventilatsiooni- ja õhufiltrid<br />
Balti-Filtrid OÜst<br />
• Toodame ja müüme<br />
õhufiltreid kõikidele ventilatsioonisüsteemidele<br />
ja<br />
tööstuslikele tolmueristustele.<br />
• Saadaval Efibag kottfiltrid,<br />
PanelS paneel-/kassettfiltrid,<br />
HEPA bakterioloogilised<br />
filtrid, PS padrunfiltrid ja<br />
mitmesugused filtrimaterjalid<br />
ja kangad EU3-EU14.<br />
• Pakume ka erilahendusi<br />
tööstuslikuks tolmueristuseks<br />
ja materjali taaskasutuseks.<br />
KOTTFILTER<br />
HEPA-FILTER<br />
www.baltifiltrid.ee<br />
info@baltifiltrid.ee • tel 655 1075, faks 655 1075 • Luite 11<br />
PANEELFILTER<br />
Anti Veermaa joonistus<br />
tada aastakümneteks,” on ta<br />
veendunud.<br />
Mate Päärsoo sõnul tuuakse<br />
tihti remonti tööriistu, millega<br />
on liiga raske töö ette<br />
võetud: “Kasutatakse valesid<br />
töövõtteid, nürisid lõikeseadmeid...<br />
Tööriista suurim vaenlane<br />
on hoolimatu kasutaja.”<br />
Sven Ränk õpetab, et lisaks välispidisele<br />
puhastamisele tuleb<br />
tööriista puhastada ka seestpoolt,<br />
eemaldada tolm ja mustus<br />
näiteks suruõhuga. Tööriistaga<br />
heaperemehelikult ümber<br />
käies ei tohiks garantiiga probleeme<br />
tekkida. Firmad kinnitavad,<br />
et tehasepoolseid apsakaid,<br />
mil tuleb garantiilubadused<br />
täide viia, tuleb ette üsna<br />
harva.<br />
Ain Kivesti<br />
TASUB TEADA<br />
Garantii ja remont<br />
� Bosch – firma pakub kolmeaastast<br />
garantiid vaid profitööriistadele,<br />
kui registreerida<br />
tööriist firma koduleheküljel.<br />
� Metabo – kõikidele Metabo<br />
seadmetele kehtib kolmeaastane<br />
garantii, kui registreerida<br />
seade koduleheküljel.<br />
� Makita – nii profi- kui tavaklassi<br />
kuuluvate tööriistade<br />
garantii ajaks on üks aasta.<br />
� Hilti – Firma pakub tööriistast<br />
sõltuvalt 1-2 aasta<br />
jooksul tasuta remonti, mida<br />
nad ise garantiiks ei nimeta.<br />
Edaspidi on ühe remondikorra<br />
maksumus maksimaalselt<br />
30% uue seadme hinnast.<br />
HINNAD<br />
Boschi riistad<br />
soodsaimad<br />
� tööriistade hinnad kroonides<br />
Profiklassi akutrellid<br />
� 1799 kr – Bosch, komplektis<br />
kaks akut<br />
� 1999 kr – Makita, komplektis<br />
kaks akut, olemas ka<br />
lööktrelli funktsioon ja valgustusallikas<br />
� 2100 kr – Metabo, komplektis<br />
kaks akut<br />
Profiklassi ketaslõikurid,<br />
125 mm läbimõõduga<br />
� 1399 kr – Bosch, võimsusega<br />
740 W<br />
� 1590 kr – Makita, võimsusega<br />
840 W<br />
� 1590 kr – Metabo, võimsusega<br />
750 W<br />
Allikas: K-Rautakesko<br />
TAUST<br />
Müüduimad<br />
tööriistagrupid<br />
� K-Rautakeskuses<br />
1. trellid<br />
2. ketaslõikurid<br />
3. klammerdajad ja<br />
naelapüstolid<br />
4. tald- ja nurklihvijad<br />
5. tikk-, nurk- ja ketassaed<br />
ÜKS KÜSIMUS<br />
Missuguseid tööriistu oma<br />
ettevõttes kasutate?<br />
Teeme peaasjalikult viimistlus-<br />
ja krohvimistöid,<br />
mistõttu on ka kasutatavate<br />
tööriistade nimekiri<br />
mitmekesine. Olulisimad<br />
on kindlasti ketaslõikurid,<br />
kruvipüstolid, samas ka<br />
akutrellid ja saed.<br />
Valdavalt kasutame Makita<br />
professionaalidele mõeldud<br />
tööriistu. Mõni ketaslõikur<br />
on ka Dewaltilt ja<br />
akutrellide puhul võib leida<br />
Metabo toodangut. Makita<br />
tööriistavalik on end õigustanud,<br />
eks määravaks on<br />
seegi tegur, et saame teatud<br />
kanaleid pidi parema hinnaga,<br />
kui otse ehituskauplustest<br />
ostes.<br />
Oleme kasutanud ka Hilti<br />
toodangut, kuid hinnavahe<br />
teiste tootjatega on kordades<br />
kõrgem. Töökindluse üle ei<br />
kurdaks, kuid hinna ja kvaliteedi<br />
suhe pole siiski päris<br />
paigas.<br />
Marko Kraft,<br />
Menalte OÜ tegevjuht<br />
Põhiline tegevusvaldkond<br />
on meil üldehitus-<br />
ja ka betoonitööd.<br />
Kui kõik vajalikud käsitööriistad<br />
üles loetleda, tuleks<br />
nimekiri väga pikk. Aga peamiselt<br />
akutrellid, ketaslõikurid,<br />
betoonisilurid, elektrilised<br />
saed ja naelapüstolid<br />
oleks ehk olulisemad seadmed<br />
meie igapäevatöös.<br />
Enamik tööriistadest<br />
on Makitalt. Edasimüüja<br />
on meil hea koostööpartner,<br />
kuid see pole ainus põhjus,<br />
miks eelistame Makitat.<br />
Töökindlus on tõesti kõrgtasemel<br />
ja kui tekibki vajadus<br />
remondi järele, reageeritakse<br />
väga kiiresti.<br />
Mõni aeg tagasi kasutasime<br />
peamiselt Boschi pakutavaid<br />
tööriistu, kui töökindlus<br />
jättis toona paraku soovida.<br />
Viljar Pärnamäe, OÜ Sõbra Ehitus,<br />
juhatuse esimees
eklaamitoimetaja Merli Õunaaed, tel 667 0060, reklaamimüügi projektijuht Kristiina Pärnik, tel 667 0240 10. september 2008 <strong>Äripäev</strong>a lisaväljaanne<br />
REKLAAM 19<br />
Kõige töökindlamad kaabliotsijad
<strong>Äripäev</strong>a lisaväljaanne 10. september 2008 toimetaja Tea Taruste, tel 667 0090, e-post tea.taruste@aripaev.ee<br />
20 ARHITEKTUUR<br />
Moodsad<br />
majad turismi<br />
magnetiks<br />
Ajalooga tutvumise asemel<br />
arhitektuurset loomingut nautima<br />
Rivo Sarapik<br />
rivo.sarapik@aripaev.ee<br />
Kui elukutseline arhitekt läheb<br />
laia maailma professionaalsest<br />
huvist ja inspiratsiooni<br />
ammutama, siis üha<br />
populaarsemaks muutub ka<br />
arhitektuuriga tutvumise<br />
turism.<br />
Inglise keeles uudissõna<br />
architourism väljendab seda,<br />
et välismaale ei minda vaatama<br />
niivõrd kohalikku ajalugu,<br />
muuseume ega kohalikku eluolu,<br />
vaid uut arhitektuurset loomingut.<br />
Tolle turismiliigi sünni<br />
eest vastutab arhitekt Frank<br />
Gehry, kelle disainitud mänguline<br />
ja omanäoline moodsat<br />
kunsti esitlev Guggenheimi<br />
muuseum Põhja-Hispaanias<br />
Bilbao linnas pani massid linna<br />
külastama, et omapärast<br />
hoonet oma silmaga näha.<br />
1997. aastal avatud maja ja<br />
sellega kaasnenud inimeste<br />
tungi muidu hüljatud ja igavasse<br />
Bilbao linna võib Columbia<br />
Ülikooli andmeil esimeseks arhitektuuriturismi<br />
ilminguks<br />
pidada. Muidu teisejärguline<br />
sihtkoht paigutus uue magneti<br />
abil hoobilt turismikaardile<br />
ja on seal praegugi.<br />
Sõidetakse staararhitektide<br />
loomingut vaatama<br />
Nähtus on viimastel aastatel<br />
hoogsalt tuure kogunud<br />
ning muutnud inimeste suhtumist<br />
arhitektuuri. Kui muidu<br />
olid vaatamisväärsed peamiselt<br />
hooned, mis kandsid<br />
endas mingit ajastut või ajalooväärtust,<br />
mitte arhitektuuri,<br />
siis nüüd liiguvad hordid,<br />
et näha 20. ja 21. sajandi<br />
moodsamat hoonedisaini<br />
ning arhitektide, nagu Frank<br />
Gehry, Renzo Piano, Gio Ponti,<br />
Guiseppe Terragni, Aldo Rossi,<br />
Rem Kolhaas jt, käekirju.<br />
Turismiliigi levimist toetavad<br />
ka näiteks raamatukirjastused.<br />
Kirjastus Phaidon andis<br />
oma moodsa arhitektuuri<br />
piibli lisaks tavasuurusele<br />
(A3-formaadis ja mitu kilo raske)<br />
välja ka taskuformaadis,<br />
et seda oleks reisil mugavam<br />
kaasas kanda. Arhitektuurile<br />
spetsialiseerunud reisigiide<br />
leiab veelgi.<br />
Praegu on turistidel uudistamiseks<br />
vast kaks suuremat<br />
maiuspala. Hiina pealinn Peking,<br />
mis kulutas olümpiamängudele<br />
miljardeid dollareid<br />
ning sai lisaks mängudele<br />
ja maailma tähelepanule vastu<br />
hulga arhitektuurilisi imesid –<br />
linnupesa meenutava olümpiastaadioni,<br />
silmapaistva ujula<br />
ning maailma suurima lennujaama,<br />
mis kuulub ühtlasi<br />
ka maailma suurimate hoonete<br />
hulka.<br />
Lisaks olümpiaga kaasnevale<br />
arhitektuuripärandile on<br />
peagi valmimas nn murtud tornidega<br />
Hiina kesktelevisiooni<br />
hoone, mida on omapärase<br />
kujuga tõttu juba enne valmimist<br />
palju pildistatud. Sama<br />
populaarne on äsja valminud<br />
vees n-ö hõljuv moodsa kunsti<br />
keskus. Maailmanimedest<br />
on Pekingi mulje, näo ja maine<br />
kujundamisele kaasa aidanud<br />
näiteks Rem Kolhaas ja Sir<br />
Norman Forster.<br />
Teine võimalik sihtkoht on<br />
Eestile veidi lähemal – Dubai,<br />
mis lõikab end lahti naftasõltuvusest<br />
ning turistide meelitamiseks<br />
latti kõige-kõigemast<br />
allapoole ei lase. Kaks aastat tagasi<br />
ristiti linn maailma suurimaks<br />
ehitustandriks ning seal<br />
asus umbes veerand maailma<br />
tornkraanadest. Kõigest sellest<br />
tuleb välja näiteks maailma<br />
kõrgeim hoone ja esimene<br />
erakosmoselennujaam, hulgaliselt<br />
tehismaastikku ja merre<br />
rajatud saari ning ülejäänud<br />
maailmale utoopiana paistvat<br />
või tunduvat arhitektuuri.<br />
Too omanäolisus ja julgus<br />
on Dubaile nii olemasolevatele<br />
kui ka sündivatele arhitektuuriimedele<br />
hulga fänne tekitanud.<br />
Nii on näiteks maailma<br />
kõrgeimaks hooneks pürgiv<br />
Burj Dubai, mille tipp jääb<br />
üle 810 meetri ning mis peaks<br />
järgmisel aastal valmima, saanud<br />
omale juba hulga fänne,<br />
kes kohalike fotode kaasabil<br />
iga päev arhitektuurifoorumis<br />
maja käekäiku jälgivad. Huvitavat<br />
peaks jätkuma – aastaks<br />
2025 peaks linn juurde saama<br />
3000 kõrghoonet.<br />
Aasiale lisaks näeb<br />
huvitavat ka Euroopas<br />
Tõsi, maailma kõrgeimaks hooneks<br />
pürgija on alles pooleli ja<br />
erakosmoselennujaamgi vaid<br />
idee, ent juba on uudistamiseks<br />
olemas näiteks looduskaitsjate<br />
hulgas vastakaid tundeid tekitanud<br />
merre rajatud tehissaarestik,<br />
maailma kõrgeim ja ainus<br />
seitsmetärnihotell ning allee,<br />
mida veel kümme aastat<br />
tagasi ääristas kõrb, ent nüüd<br />
kõrguvad seal pilvelõhkujad.<br />
Tipparhitekte on kaasatud ka<br />
nendesse projektidesse – Zaha<br />
Hadid ja Tadao Ando loovad<br />
linnale nägu.<br />
Uut ja huvitavat leiab ka Euroopast.<br />
Berliin, mis on üks tihedamaid<br />
ehitusplatse Euroopas,<br />
pakub kindlasti põnevat<br />
avastamist. Näiteks Teise maailmasõja<br />
ajal maatasa pommitatud<br />
ja 1990. aastail uuesti<br />
üles ehitatud Potsdamer Platz.<br />
Itaalia staararhitekti Renzo<br />
Piano eestvedamisel valminud<br />
ja Berliini Times Square’iks nimetatud<br />
piirkond kujutab endast<br />
täisfunktsionaalset linnakeskust,<br />
mida külastab päevas<br />
pea 100 000 inimest.<br />
Lisaks saab näha linna üht<br />
populaarsemat vaatamisväärsust<br />
ehk Reichstagi uut klaaskuplit,<br />
holokausti memoriaali<br />
ning klaasist ja valgusküllast<br />
keskraudteejaama hoonet.<br />
Asume Mustamäel, Artelli 13a,<br />
10621 Tallinn, tel 672 0086,<br />
50 16 932.<br />
Vaata lisaks<br />
www.rendimeister.ee.<br />
RENDIME<br />
• statsionaarseid ja järelveetavaid<br />
ehitussoojakuid (uued)<br />
• tõstukeid ja töölavasid<br />
• alumiinium- ja terastellinguid ja<br />
muid ehituseks vajalikke seadmeid<br />
� Riigipäevahoone<br />
uus<br />
klaas kuppel<br />
on Berliini<br />
populaarsemaid<br />
vaatamisväärsusi.<br />
Foto: Rivo Sarapik
toimetaja Tea Taruste, tel 667 0090, e-post tea.taruste@aripaev.ee 10. september 2008 <strong>Äripäev</strong>a lisaväljaanne<br />
ARHITEKTUUR 21<br />
� Arhitektuuriturismi ema – Guggenheimi muuseum Hispaanias Bilbaos. Foto: Erika Barahona-Ede<br />
TASUB TEADA<br />
Mida vaadata?<br />
� Berliin, Saksamaa – juutide<br />
muuseum, tühjale platsile kiviplokkidest<br />
kujundatud holokausti<br />
memoriaal, Reichstagi<br />
klaaskuppel, uus pearaudteejaam<br />
� London, Suurbritannia –<br />
vaateratas London Eye, messi-konverentsi-peokompleks<br />
The Dome, Briti muuseumi<br />
uus fuajee<br />
� Barcelona, Hispaania –<br />
Caica foorum, Santa Caterina<br />
turg, lisaks hulgaliselt Antoni<br />
Gaudi loomingut<br />
� Dubai, Araabia Ühendemiraadid<br />
– maailma esimene ja<br />
kõrgeim seitsmetärnihotell<br />
Burj Al Arab, maailma kõrgeimaks<br />
hooneks pürgiv Burj Dubai,<br />
tehissaared meres<br />
� New York, Ameerika<br />
– Guggenheimi muuseum<br />
– moodsa kunsti muuseum,<br />
hulk maailma esimesi<br />
pilvelõhkujaid, nende seas<br />
Chrysler Building ja Empire<br />
State Building<br />
� Shanghai, Hiina – uus rahvusteater,<br />
teletorn, kümned<br />
moodsad pilvelõhkujad, mitmete<br />
pankade peakorterid,<br />
Central Plaza ja rahvusvahelise<br />
kaubanduse keskus<br />
� Hongkong, Hiina – üle 30korruseliste<br />
pilvelõhkujate<br />
kontsentratsiooniga ühes linnas<br />
maailmas praegu esikohal<br />
� Tokyo, Jaapan – moodsa<br />
kunsti muuseum, õlletootja<br />
Asahi peakontori hoone,<br />
kapslitest kokku pandud elumajad,<br />
kogu linnaplaneerimine<br />
� Peking, Hiina – olümpiamängudega<br />
kaasnenud arhitektuur,<br />
näiteks uus ujula<br />
Veekuubik ning Linnupesa<br />
nime kandev olümpiastaadion,<br />
lisaks moodsa kunsti<br />
muuseum ja Hiina kesktelevisiooni<br />
rajatav peakorter<br />
TSITAAT<br />
”Tolle turismiliigi<br />
sünni<br />
eest vastutab arhitekt<br />
Frank Gehry,<br />
kelle disainitud<br />
mänguline ja omanäoline<br />
moodsat<br />
kunsti esitlev<br />
Guggenheimi<br />
muuseum Põhja-<br />
Hispaanias Bilbao<br />
linnas pani massid<br />
linna külastama.<br />
LOE VEEBIST<br />
� www.skyscrapercity.com<br />
Suur foorum, mis annab ülevaate<br />
maailma linnade pilvelõhkujatest.<br />
<strong>Leht</strong>- ja profiilmaterjali<br />
LASERLÕIKUS<br />
VESILÕIKUS<br />
GAASILÕIKUS<br />
FinEst Steel AS, Tule 22, Saue 76505<br />
UUS!<br />
Laserlõikuspink<br />
töölauaga<br />
2000x6000 mm<br />
ning painutuspink<br />
Tel: 659 6123 Faks: 659 6453<br />
E-mail: info@fineststeel.ee www.fineststeel.ee
<strong>Äripäev</strong>a lisaväljaanne 10. september 2008 toimetaja Tea Taruste, tel 667 0090, e-post tea.taruste@aripaev.ee<br />
22 ELUSTIIL<br />
� Sellesuvine töövõit on suitsukala müügikoha avamine. Fotod: Julia-Maria Linna � Viinistu restorani juurde kuuluvad ka väliterrass ja õlletelk.<br />
Viinistu paeluv<br />
Mart Juure poolt kultuurikolhoosnikuks<br />
ristitud Jaan Manitski on oma kodukandi<br />
arendamiseks ette võtnud kaugelt enam kui<br />
vaid kunstimuuseumi rajamise.<br />
Tea Taruste<br />
tea.taruste@aripaev.ee<br />
Nõukaajal Võidu Tee nime<br />
kandnud kalurikolhoosis toodeti<br />
sprotti ja liimi. Kalatöötlemisega<br />
jätkati Kirovi kolhoosi<br />
koosseisus, kuniks tööstuse<br />
omanikuks sai AS Esmar.<br />
Ent 1991. aastal tootmine lakkas.<br />
Neli aastat hiljem lasi Jaan<br />
Manitski külameestel endale<br />
augu pähe rääkida, ostis tehase,<br />
investeeris ja parandas<br />
ning kalatööstus käivitati uuesti.<br />
240 töölisele jätkus tööd vaid<br />
mõneks aastaks: 1998. aasta<br />
majanduskriisiga kadus Vene<br />
turg, kuhu suurem osa kalatoodangust<br />
läks. Kinni pandi külapood<br />
ja postkontor ja nii oli kiiresti<br />
vaja leida tegevus, mis elu<br />
ääremaal sumbuda ei laseks.<br />
Tuhanded ruutmeetrid<br />
“Mingeid eeliseid polnud: ei<br />
toorainet, ei kvaliteetset tööjõudu,”<br />
meenutab Manitski. “Ja<br />
siis tuli mõte, et sellest vanast<br />
ja pimedate kambritega külmhoonest<br />
võiks näituse koha teha.<br />
Kunstimuuseumi avamine<br />
toimuski samal ajal Viinistu<br />
küla 630. aastapäevaga 2002.<br />
aastal.”<br />
Igal aastal on midagi uut ette<br />
võetud, kas siis ümber või<br />
juurde ehitatud. “Pumbamaja<br />
arvelt laiendasime muuseumi.<br />
Ja värava juures asuvad tünn-<br />
galeriid, kus on ajutised kunstinäitused,<br />
olid algselt kalatööstuse<br />
ja liimivabriku juurde<br />
kuulunud veehoidlad,” räägib<br />
Viinistu peremees. “Siis jätkasime<br />
konverentsikeskusega,<br />
mille juurde kuulub ka restoran<br />
ja 80 magamiskohaga hotell.<br />
Ehitasime vanale tootmishoonele<br />
teise korruse peale ja<br />
nüüd on seal suurepärased,<br />
Mohni saarele avaneva vaatega<br />
toakesed.”<br />
Jaan Manitski jätab küsimusele,<br />
et kui palju siis Viinistusse<br />
investeeritud on, vastamata.<br />
“Ruutmeetreid on ikka mitu tuhat,<br />
aga kõik on tehtud võimalikult<br />
ökonoomselt ja ratsionaalselt.<br />
See on kindel, et amortiseerunud<br />
hoonete renoveerimine<br />
on kallim kui uue ehitamine.”<br />
Suur osa investeeringutest<br />
ja kuludest pole aga võõrale silmale<br />
nähtavgi. Näiteks oli tohutult<br />
töömahukas tehase territooriumil<br />
maapinnal asuvate<br />
soojustrasside eemaldamine.<br />
2003. aastal ehitati teatrietenduste<br />
tarbeks välilava, publiku<br />
poole tekitati kunstlik kallak.<br />
Ka spordiväljaku ja sadama<br />
ehituse töö-, aja- ja rahakulu on<br />
esiotsa raske hinnata.<br />
2005. aastal võeti uue, suurema<br />
etenduse- ja kontserdipaigana<br />
kasutusele vana katlamaja.<br />
Ka siin olid suuremateks<br />
töödeks mitte ehitus-, vaid koristustööd:<br />
lahti oli vaja saa-<br />
da hiiglaslikest kateldest ja asbestist.<br />
Viinistu kõrval kannab<br />
ettevõtja hoolt ka Mohni saare<br />
ja seal asuva muinsuskaitse all<br />
oleva 19. saj keskpaigast pärineva<br />
tsitadelli eest.<br />
Kabel ja suitsukala<br />
Sellesuvistest uutest ettevõtmistest<br />
on Jaan Manitski rahul<br />
kabeliga, kus juba esimene laulatuski<br />
peetud. Tegemist on vana<br />
paadimajaga, millest allesjäänud<br />
roostes metallkarkassi<br />
peremees metallikokkuostu<br />
viia ei lubanud. “See nägi välja<br />
nagu hiigelämblik, aga eelmisel<br />
aastal tuli idee ning arhitekt<br />
Emil Urbel ja sisearhitekt<br />
Toivo Raidmets asusid appi.<br />
Nemad on ka teiste hoonete<br />
kujunemisel olulist rolli mänginud.<br />
Ehitusel kasutame ikka<br />
kohalikku tööjõudu. Algusest<br />
peale on siin tegutsenud kuldsete<br />
kätega väikeettevõtja Meelis<br />
Tasa.”<br />
Suvel taasavati Manitski eestvedamisel<br />
külapood, mis vahepeal<br />
oli uksed sulgenud. “Ja no<br />
väga oluline areng on meil kalasuits!”<br />
muheleb kultuurikolhoosnik.<br />
Kalasuits tähendab<br />
siis suitsukala putkat, kust värsket<br />
suitsuahvenat, -siiga, -angerjat,<br />
-lesta saab nõutada.<br />
Manitski hinnangul on Viinistul<br />
arenguruumi veel palju,<br />
sest pooled pindadest on veel<br />
ootel. “Aga enne teeme ja siis<br />
räägime!” naerab ta.
toimetaja Tea Taruste, tel 667 0090, e-post tea.taruste@aripaev.ee 10. september 2008 <strong>Äripäev</strong>a lisaväljaanne<br />
ELUSTIIL 23<br />
� Kabel valmis vanast paadikuurist.<br />
� Viinistu kunstimuuseum avati 2002. aastal. � Veehoidlatest said tünn-galeriid.<br />
kultuurikolhoos<br />
� Ettevõtlik Jaan Manitski (kitsega). Foto: Erik Prozes
<strong>Äripäev</strong>a lisaväljaanne 10. september 2008 toimetaja Tea Taruste, tel 667 0090, e-post tea.taruste@aripaev.ee<br />
24 EHITUSMATERJALITOOTJATE TOP<br />
Statistika Ehitusmaterjalide müügikäive on kukkunud ligikaudu neliteist protsenti<br />
Langus polegi nii suur<br />
Sel aastal on ehitusmaterjalide<br />
tootmise<br />
näitajad jätkuvalt langenud.<br />
Ometi võib olemasolevatele<br />
statistilistele näitajatele<br />
tuginedes öelda, et tulemused<br />
langesid oodatust vähem.<br />
Esimesel poolaastal kahanes<br />
Eesti Ehitusmaterjalide<br />
Tootjate Liitu kuuluvate<br />
ette võtete müügikäive eelmise<br />
aastaga võrreldes ligikaudu<br />
14%. Kui eelmisel aastal<br />
müüdi sama perioodi jooksul<br />
5034 miljoni krooni eest, siis<br />
sel aastal ulatus müügikäive<br />
vaid 4300 miljoni kroonini.<br />
Kõige enam võivad poolaasta<br />
tulemustega rahule jääda<br />
kuivsegude valmistajad ja<br />
betoonist äärekivide tootjad.<br />
Nende tulemused on eelmise<br />
aastaga võrreldes koguni kasvanud.<br />
Kõige edukam ette võte<br />
oli esimesel poolaastal tänu<br />
suurenevatele ekspordimahtudele<br />
AS Kunda Nordic Tsement.<br />
Positiivsele poolele saab<br />
kanda veel avatäidete (aknad,<br />
uksed, rippfassaadid) tootjad,<br />
kelle hulgast mitmed ettevõtted<br />
on kasvatanud nii ekspordimahtu<br />
kui ka kogukäivet.<br />
Kõige tagasihoidlikumad<br />
on taas raudbetoon-<br />
AS Parmet<br />
Tehvandi põik 3<br />
Otepää<br />
tel 766 9444<br />
faks 766 9440<br />
parmet@parmet.ee<br />
www.parmet.ee<br />
� Enno Rebane, Eesti Ehitusmaterjalide<br />
Tootjate Liidu<br />
tegevdirektor<br />
elementide ja seinamaterjalide<br />
tootjate tulemused. Põhjuseks<br />
elamuehituse mahtude<br />
vähenemine. Tõsi küll, seinamaterjalide<br />
tootjad on suutnud<br />
kasvatada eksporti ja tasakaalustanud<br />
sellega oma tulemusi.<br />
Peaaegu kolmandiku<br />
on oma müügitulemusest kaotanud<br />
soojustusmaterjalide ja<br />
sillutuskivide tootjad. Enam<br />
kui kümnendiku on tulemus<br />
kahanenud paekivikillustiku<br />
tootjatel. Peamised põhjused<br />
langus betoontoodete<br />
ja betoonisegude tootmises.<br />
Teedeehitusmahud on ju võrreldavad<br />
eelmise aastaga või<br />
isegi veidi suuremad.<br />
Kuna enamik ettevõtteid<br />
on oma käibes kaotanud, väärivad<br />
esile tõstmist eriti ettevõtted,<br />
kes on suutnud oma<br />
müügikäivet kasvatada. Väljapaistvalt<br />
edukas on olnud eelmise<br />
aasta ehitusmaterjalitootjate<br />
TOPi võitja AS Kunda<br />
Nordic Tsement. Olulise käi-<br />
Tallinna esindus:<br />
Mustamäe tee 55<br />
tel 620 7760<br />
faks 656 6384<br />
be kasvuga (vähemalt 10%) on<br />
mitmed avatäidete tootjad: AS<br />
Metus-Est, AS Malmerk, OÜ T-<br />
Tammer. Samuti ehitusvahtude<br />
tootja OÜ Krimelte, plekktoodete<br />
valmistaja OÜ Tinfor<br />
ja kuivsegusid tootev AS Uninaks.<br />
Oodatust väiksemale langusele<br />
on eelkõige kaasa aidanud<br />
ekspordiga tegelevad<br />
tootjad. Just ekspordi oodatust<br />
suurem tõus II kvartalis<br />
lubab I poolaasta tulemusi<br />
hinnata praeguse ehitusarengu<br />
taustal üsna rahuldavaks.<br />
Tänavuse esimese poolaasta<br />
jooksul on eksporditud<br />
ehitusmaterjale 1430 miljoni<br />
krooni eest, mis ületab eelmise<br />
aasta tulemust samal ajavahemikul<br />
198 miljoni krooni<br />
võrra.<br />
Ekspordikäibe mahult<br />
suurmiad on ehitusmontaaživahtude<br />
tootja OÜ Krimelte ja<br />
AS Kunda Nordic Tsement. Oluliselt<br />
(vähemalt kolmandiku)<br />
on ekspordimahtusid kasvatanud<br />
veel peale avatäidete tootjate<br />
(AS Metus-Est, AS Malmerk,<br />
OÜ T-Tammer) ka seinamaterjalide<br />
valmistajad AS Aeroc<br />
ja AS Silbet ning plasttorude<br />
tootja AS Pipelife Eesti.<br />
Fassaadide ja interjööride<br />
ERILAHENDUSED:<br />
Perforatsioonid, kumerused, erivormid jne<br />
teras-, alumiinium-, roostevabast ja<br />
vaskplekist; titaantsinkplekk RHEINZINK,<br />
komposiitmaterjal NEOBOND<br />
• päikesekaitsezalusiid<br />
• teras- ja alumiiniumfassaadid<br />
• komposiitmaterjalist fassaadid<br />
• alumiiniumripplaed (kassett- ja paneelripplaed),<br />
restmoodullaed, lamell-laed<br />
• erikonstruktsiooniga laed<br />
TULEMUSED<br />
� Nii mõnedki<br />
aknatootjad on<br />
kasvatanud nii<br />
ekspordimahtu<br />
kui ka kogukäivet.<br />
Foto: Andras Kralla<br />
Ehitusmaterjalide müügi tipphetk möödas<br />
� EETLi ettevõtete ehitusmaterjalide müük ja<br />
ekspordikäive, miljonit krooni<br />
12000<br />
10000<br />
8000<br />
6000<br />
4000<br />
2000<br />
0<br />
2001<br />
2002<br />
STATISTIKA<br />
2003<br />
2004<br />
2005<br />
2006<br />
10 500<br />
müük<br />
2007<br />
2800<br />
eksport<br />
2008<br />
TOP 10 ettevõtete käibe järgi<br />
� 2008. aasta 6 kuud, miljonit krooni (EETLi kuuluvad ettevõtted)<br />
1. Krimelte OÜ 417<br />
2. AS Glaskek 356<br />
3. AS Viljandi Aken ja Uks 233<br />
4. AS Rudus 229,5<br />
5. AS E-Betoonelement 198,5<br />
6. AS Pipelife Eesti 190<br />
7. AS maxit Estonia 189<br />
8. AS Malmerk 167<br />
9. AS Saku Metall 166<br />
10. AS Baltiklaas<br />
Allikas: Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit<br />
142<br />
ISO 9001:2000<br />
Betoneks AS<br />
Silikaltsiidi 5,<br />
Tallinn 11216<br />
Kõnni- ja äärekivide müük ning paigaldus.<br />
Valdkonna<br />
edetabeli<br />
metoodika<br />
Valdkonna TOPi pääsemiseks<br />
pidi ettevõtte vastava<br />
valdkonna tegevuse<br />
osakaal müügitulust<br />
(käibest) olema vähemalt<br />
51%. Samuti peab<br />
ette võte olema tegutsenud<br />
kahel järjestikusel<br />
täismajandus aastal.<br />
TOPi koostamiseks võttis<br />
<strong>Äripäev</strong> justiitsministeeriumi<br />
registrikeskustest eelmise<br />
aasta majandustulemuste<br />
põhjal käibelt suurimate<br />
ettevõtete andmed. Andmed<br />
saadeti ettevõtetele kontrollimiseks<br />
ja paluti neid täiendada<br />
puuduvate majandusnäitajatega.<br />
Ettevõtted seati pingeritta<br />
kuue näitaja põhjal. Arvutamise<br />
aluseks võtsime 2007.<br />
aasta müügitulu, müügitulu<br />
kasvu võrreldes 2006. aastaga,<br />
2007. aasta kasumi majandustegevusest,<br />
kasumi kasvu võrreldes<br />
2006. aastaga, rentaabluse<br />
aastal 2007 ja omakapitali<br />
tootlikkuse aastal 2007.<br />
Iga näitaja põhjal reastati<br />
ettevõtted edetabelitesse, iga<br />
koht järjestuses andis kohale<br />
vastava arvu punkte. Kuue<br />
tabeli punktid liideti. Võitis<br />
kõige vähem punkte kogunud<br />
ette võte.<br />
Kui ettevõtte andmed<br />
TOPis puuduvad<br />
Kui ettevõtte andmed jõudsid<br />
küll õigel ajal <strong>Äripäev</strong>a, ent ei<br />
ole TOPis, võib põhjus olla<br />
järgnevas.<br />
� Ettevõttel pole olnud aktiivset<br />
majandustegevust kahel<br />
täielikul majandusaastal<br />
(2006–2007).<br />
� Ettevõtte kahe aasta keskmine<br />
omakapital või 2007.<br />
aasta omakapital oli negatiivne,<br />
ettevõte arvutustes ei<br />
osale.<br />
� Puudusid mõned finantsnäitajad,<br />
sest tabelisse pääsemise<br />
eeldus on müügitulu,<br />
kasumi ja omakapitali avaldamine<br />
2006. ja 2007. aasta<br />
kohta.<br />
LOE VEEBIST<br />
� www.aripaev.ee<br />
ÄP TOP – Eesti ettevõtete<br />
majandusandmed<br />
Betoneks kõnniteekivide kulumiskindluse ja vastupidavuse tagavad kaasaegne<br />
tehnoloogia, kvaliteetsed toorained ja pidev kvaliteedikontroll<br />
...................................................................................................<br />
Betoonist kõnniteekivid Äärekivid<br />
Nunnakivi Unikivi<br />
Tel: 681 4141, 50 88 140<br />
helle@betoneks.ee<br />
www.betoneks.ee<br />
Betoneks plokid<br />
Õõnesbetoonplokk Kergplokk<br />
Sõidutee<br />
äärekivi<br />
Kõnnitee<br />
äärekivi
toimetaja Tea Taruste, tel 667 0090, e-post tea.taruste@aripaev.ee 10. september 2008 <strong>Äripäev</strong>a lisaväljaanne<br />
EHITUSMATERJALITOOTJATE TOP 25<br />
Ehitusmaterjalitootjate TOP<br />
� 2007. a<br />
koht firma nimi tegevusvaldkond tegevjuht põhiomanikud müügitulu kasum enne punkti koht<br />
2007 (tuh kr) makse summa 2006<br />
1. Kunda Nordic Tsement AS* tsemendi ja killustiku tootmine Eino Tapio Aura Heidelberg Cement Northern European AB 75%,<br />
CRH Europe B.V. 25% 1 174 877 441 630 59 2.<br />
2. UPM-Kymmene Otepää AS spooni ja vineeri tootmine Ando Jukk UPM-Kymmene Wood Oy 100% 306 577 91 120 59 13.<br />
3. Lasbet AS* raudbetoontoodete valmistamine Agu Möldre eraisikud 220 566 73 633 80 5.<br />
4. maxit Estonia AS* ehitusmaterjalide tootmine Viktor Valkiainen maxit OY AB 100% 698 865 626 122 81 6.<br />
5. Kiviluks AS2 , * killustiku tootmine Enn Kikas E. Kikas 84,3%, M. Pulma 12,9%, E. Allikas 2,9% 81 430 26 038 87 45.<br />
6. ES Sadolin AS värvide, lakkide, liimide tootmine Rein Reile Akzo Nobel Coatings OY 90% 886 479 131 751 103 43.<br />
7. Silbeti Plokk OÜ ehitustoodete tootmine Toivo Puhilas Ecorock OÜ 100% 103 315 19 322 105 22.<br />
8. Betoneks AS2 , * betoonisegu tootmine René Veigel MSI Grupp AS 445 949 44 481 106 7.<br />
9. Tartu Maja Betoontooted AS2 betoonide tootmine Vallot Mangus Merko Ehitus AS 25%, YIT Ehitus AS 25%,<br />
Skanska EMV AS 25% 520 000 90 700 114 1.<br />
10. Ikodor AS ehitustoodete tootmine Jüri Truus Betset OY 50%, TREF AS 45% 56 791 20 105 117 17.<br />
11. E-Betoonelement AS betoonelementide tootmine Vaido Leosk Consolis OY Ab 100% 808 639 111 684 121 8.<br />
12. Aeroc AS betoonist ehitustoodete tootmine Ivar Sikk Aeroc International AS 100% 202 594 38 427 124<br />
13. Rait AS2 , * höövelpuit Ivar Dembovski Profende OÜ 88,3%, Eduard Stürm AG 11,7% 540 393 48 848 135 30.<br />
14. Malmerk AS2 , * ehituskonstruktsioonid Andres Suurküla LOGICAL-FINANCE OY, eraisikud 377 978 50 941 135 42.<br />
15. Reideni Plaat AS* vahtpolüstüreenist tooted Arvi Siim Reiden AS 100% 125 654 21 103 140 39.<br />
16. Toode AS1 , * teraskatused ja vihmaveesüsteemid Aivo Rosenberg Airo Konsultatsioonid OÜ, Maki Konsultatsioonid OÜ 329 573 42 774 140<br />
17. Paekivitoodete Tehase OÜ* ehitusmaterjalide tootmine Vladimir Libman 19 eraisikut 140 632 23 946 148 55.<br />
18. Barrus AS akna- ja uksekomponendid Janar Tammjärv Arno Tammjärv 100% 126 043 17 288 159 24.<br />
19. Kinema OÜ avatäited ja laadimissüsteemid Andrus Allikoja M.S. Holding OÜ 100% 109 215 10 197 165 27.<br />
20. Rudus AS betoontooted jm Toomas Vainola Rudus AB OY 100% 630 303 79 937 167 9.<br />
21. Eesti Höövelliist OÜ profiilliistude tootmine Andrus Rooks Estinvest AB 100% 160 847 21 688 171 63.<br />
22. Parmet AS ehituslike profiilide tootmine Elmo Parik Elmo Parik 100% 37 558 7 988 173 72.<br />
23. Ritsu AS kokkupandavad puitehitised Ants Randmaa Ants Randmaa 100% 75 929 13 891 181 21.<br />
24. Harku Karjäär AS paekivikillustiku tootmine Roman Talnis Fronton OÜ 51%, Talredo OÜ 49% 90 705 19 519 181 50.<br />
25. Plasto AS* plastakende ja -uste tootmine Valeri Pärs Valeri Pärs 100% 187 781 19 066 193<br />
26. Repo Vabrikud AS puitlaastplaadid Tiit Kolk Sorbes AG 100% 582 482 47 881 194 69.<br />
27. Tikkurila-Vivacolor AS laki- ja värvitoodete tootmine Romet Pärn Tikkurila OY 100% 386 413 39 752 194 31.<br />
28. Windoor AS alumiinium-/klaaskonstruktsioonid Tõnu Ord Mailis Lintlom 100% 60 782 9 427 195 33.<br />
29. Marepleks OÜ klaaspaketid ja lamineeritud klaas Tõnu Aigro Tõnu Aigro 100% 143 304 9 054 204<br />
30. Kaltsiit AS killustiku tootmine Eeri Lass TREF AS 61,6% 49 719 12 573 207 20.<br />
31. Haapsalu Uksetehase AS puidust avatäidete tootmine Ago Soomre Uuemõisa Invest AS 63,12%, Ago Soomre 21,38% 168 578 18 996 208 18.<br />
32. Klaasimeister AS* klaasist ehitusmaterjali tootmine Tarmo Jullinen Tarmo Jullinen 50%, Heiki Zupping 50% 122 325 12 019 212 29.<br />
33. Hobbiton OÜ palkmajade tootmine ja ehitus Andrus Prangli A. Uus, Laftekompaniet AS, A. Prangli: 33,3% 61 252 7 152 216 32.<br />
34. LL Metal OÜ metalluksed, -aknad Mati Ilves J. Lebedev, R. Murulaid, E. Luur, A. Rannar: 25% 33 498 3 273 221 67.<br />
35. RPM AS palkmajade tootmine Aivar Vaigu RPM Grupp AS 100% 67 692 10 141 221<br />
36. ALTT AS betoonisegu tootmine Toomas Kuusküll Rein Hussar 50%, Toomas Kuusküll 50% 123 950 13 990 224 15.<br />
37. Latter NT OÜ ehituskonstruktsioonid Taavi Raba Taavi Raba 60%, Taavi Jaaniste 40% 31 236 2 302 227 87.<br />
38. Henkel Makroflex AS ehituskeemiatoodete tootmine Sirje Aal Henkel CEE (Austria) 100% 897 942 105 354 229 10.<br />
39. Eskaro AS lakkide ja värvide tootmine Eduard Štivelman Igor Chumakov 100% 212 643 18 014 231 51.<br />
40. Talot AS betoonist ehitustoodete tootmine Ivan Popov Kolle AS 99,9% 338 744 34 153 242 11.<br />
41. JELD-WEN Eesti AS sise- ja välisuste tootmine Torben Porsholdt JELD-WEN A/S 100% 633 822 38 211 248 23.<br />
42. Maru Metall AS teraskonstruktsioonid Lembit Pulk Maru Konstruktsioonid AS 80%, Lembit Pulk 20% 111 589 8 058 248 65.<br />
43. Monier OÜ* betoonist katusekivid T. C. W. Nilsson Monier Roofing AB 100% 150 521 12 607 254 35.<br />
44. Itiplast AS akende, uste tootmine Ahto Reimaa Arte Kinnisvara OÜ 100% 23 385 1 197 255<br />
45. Ropka Liiv AS* kruusa ja liiva kaevandamine Jaak Grünberg TREV-2 Grupp (end Teede REV-2) AS 100% 23 272 5 449 259 38.<br />
46. Columbia-Kivi AS2 betoonist õõnesplokid Raivo Rand väliskapital 60%, Rand & Tuulberg Grupp AS 40% 91 954 17 635 259 4.<br />
47. Krimelte OÜ ehitusmontaaživahu tootmine Alar Salum Britech International Ltd 49%, Alving OÜ 25,49%,<br />
Storensen OÜ 25,49% 869 719 57 004 260 12.<br />
48. T-Tammer OÜ* uksed, fassaadid ja vaheseinad Anti Tammo V. Palmik, HT Management OÜ, R. Tammo, A. Tammo 63 975 3 278 262 49.<br />
49. Felistra AS alumiiniumprofiilid Kalju Veski Kalle Kahk 60%, Kalju Veski 40% 59 600 2 970 270 26.<br />
50. Matek AS2 , * puitmajade tootmine Sven Mats Investar OÜ 100% 182 964 16 611 272 14.<br />
51. Glaskek AS2 , * akende, uste, välispiirete tootmine Indrek Pajuri T. Arumäe 30,41%, V. Oberschneider 23,43% jt 1 047 175 38 863 274 16.<br />
52. Saulerman OÜ kokkupandavad puitehitised Ragner Lõbu Meelis Rämson 50%, Ragner Lõbu 50% 9 181 1 303 277<br />
53. Baltiklaas AS klaasi tootmine Tiit Raud Saint-Gobain Glass Solutions AS 100% 225 562 14 724 279 60.<br />
54. Lavinton OÜ* metallvõrgu tootmine Ernst Paklar V. Vassilkov 50%, E. Paklar 33%, A. Vassilkov 17% 13 701 2 105 285 44.<br />
55. Peetri Puit OÜ prusside, sarikate tootmine Peeter Peedomaa Peeter Peedomaa 65%, STR Invest OÜ 35% 33 981 7 043 286 28.<br />
56. VMT Betoon AS betoon- ja raudbetoontooted Priit Tambet Viljandi Metall AS 100% 30 653 2 024 303 80.<br />
57. Uninaks AS ehituslike kuivsegude tootmine Guido Piksar Guido Piksar 100% 28 941 3 195 303 56.<br />
58. ETS Nord AS* ventilatsioonisüsteemid Urmas Hiie Eesti ja Soome eraisikud 107 730 4 548 307 53.<br />
59. Põltsamaa Graniit OÜ killustiku tootmine Hendrik Allsaar eraisikud 39 405 5 319 308 48.<br />
60. Tootmisbaas OÜ betoonist ehitustooted Ain Tarrend Ain Tarrend 100% 50 456 3 786 310 64.<br />
61. Võru Hallid AS ehituslikud metallkonstruktsioonid Ago Keir Võru KEK AS 51,75%, eraisikud 24 102 1 339 315 86.<br />
62. Rebruk AS puitkonstruktsioonide valmistamine Peeter Lodi Roar Paulsrud AS 100% 26 997 4 602 319 70.<br />
63. K.M.T. Majatehas OÜ moodulmajade tootmine Ergo Neeme K.M.T. Fassaadid OÜ, Wallstein OÜ 32 300 4 684 319<br />
64. Viking Window AS akende ja uste tootmine Ilmar Iva Mäo Invest AS 100% 236 520 14 756 326 3.<br />
65. Sapling Capital OÜ* fassaadiplaatide tootmine Aare Võsu Aare Võsu 94%, Heidi Võsu 6% 42 199 2 606 342 19.<br />
66. Fenestra AS* puit-alumiiniumakende tootmine Rein Pruuli Paloheimo Oy 100% 166 958 7 394 343 57.<br />
67. Mäo Meisel AS metallkonstruktsioonid Tiit Vatsel Mäo Invest AS 100% 11 196 850 352 71.<br />
68. Pärnu Plaaditehas AS puitlaastplaadi tootmine Mart Põder Pärnu EEK AS 100% 116 000 4 750 353 68.<br />
69. Pipelife Eesti AS* plasttorude tootmine Toomas Koobas Pipelife Finland OY 100% 387 333 1 722 354 52.<br />
70. Tinfor AS plekist detailide tootmine Toomas Ilves Wistor OÜ 100% 40 519 2 112 357<br />
71. Kivisepad AS* loodusliku kivi töötlemine Ago Luisti Turun Uunisepät OY 50%, J. Jürgenson 25%, A. Luisti 25% 17 728 1 078 361 37.<br />
72. ESCO AS* metall-lehest ehitusmaterjalid Peep Siimon Weckman Steel OY 78%, P. Siimon 13%, M. Maidla 9% 57 004 102 400 77.<br />
73. Lasita Aken AS uste ja akende tootmine Märt Jõgi Lasita Wood Products AS 100% 64 842 1 132 402 46.<br />
74. Liimpuit AS liimpuidust kandekonstruktsioonid Ants Must Avraal AS 83,6%, Peeter Peedomaa 12,6% 30 628 2 080 402 62.<br />
75. Koduaken OÜ* akende tootmine Ülo Hõrrak Meelis Mets, Kaido Tõrva, Andri Nõu, Ülo Hõrrak 55 731 26 403<br />
76. Asbe OÜ* kruusa ja liiva kaevandamine Volli Laidmaa Mehtrans AS 100% 436 34 412 81.<br />
77. Elastra Kattematerjali AS viimistlusvahendid Lauri Leitorp Remo Koonik 50%, Lauri Leitorp 50% 10 037 361 412 85.<br />
78. Remeksi Keskus AS* metallkonstruktsioonid Vladimir Pupkevitš 62 eraisikut 139 345 -1 801 417 66.<br />
79. Dold Puidutööstus AS* liimpuitplaatide tootmine E. G. W. Dold Dold Holding GmbH 93% 166 551 21 418 61.<br />
80. Andrese Klaasi AS* lamineeritud või karastatud lehtklaas Gerd Veelma Andrese Grupi AS 92% 69825 -5428 440 83.<br />
81. Keila Betoon AS* valmis betoonisegu tootmine Toomas Mardiste Toomas Mardiste 51%, Tiit Salu 49% 12 441 35 442 47.<br />
1 majandusaasta erineb kalendriaastast; 2 konsolideeritud andmed; * andmed justiitsministeeriumi registrikeskusest
<strong>Äripäev</strong>a lisaväljaanne 10. september 2008 toimetaja Tea Taruste, tel 667 0090, e-post tea.taruste@aripaev.ee<br />
26 EHITUSMATERJALITOOTJATE TOP<br />
� Kunda tehase tegevjuht Meelis Einstein rõõmustab edu üle. Foto: Indrek Susi<br />
TOOTEGRUPID:<br />
• paneelaiad, varbaiad<br />
• mitmesugused loomavõrgud<br />
• tiib-, liug- ja jalgväravad<br />
• keevis-, punutud ning põimitud võrgud<br />
• väravate ja garaažiuste automaatika<br />
• tõkkepuud, turnikeed<br />
• kokkupandavad eri suuruses metallkonteinerid<br />
TEGEVUSALAD:<br />
• metallaedade, -piirete ning -väravate müük ja<br />
paigaldus<br />
• tiib- ja liugväravate ning garaažiuste automaatika<br />
müük, paigaldus ja hooldus<br />
Kolmas ahi tõi<br />
esimese koha<br />
Tsemenditehas ületas eesmärgid<br />
Ehitusmaterjalitootjate TOPi<br />
esikoha võitnud tsemenditehas<br />
Kunda Nordic Tsement<br />
rahuldas nii Eesti kui ka lähinaabrite<br />
tormilise ehitusturu<br />
tsemendivajaduse.<br />
Tehase tegevjuhi Meelis<br />
Einsteini sõnul said plaanid isegi<br />
pisut enam täidetud. Eelmise<br />
aasta lõpus küll hakkasid ehitusturul<br />
ilmnema väsimuse märgid.<br />
“Eesti kasvav turg oli hea, seega<br />
renoveerisime ja käivitasime<br />
veel ühe ahju,” ütleb Einstein rahulolevalt.<br />
“Kolmanda pöördahju avamine<br />
oli meile suur samm edasi,<br />
tõstes klinkri (põletatud lubjakivist<br />
ja savist pooltoode – toim)<br />
tootmisvõimsuse üle ühe miljoni<br />
tonni aastas. Investeering<br />
läks kokku maksma 188 miljonit<br />
krooni, aga saime kogu toodangu<br />
müüa heade hindadega,”<br />
selgitab Einstein.<br />
Hooldus- ja parendusinvesteeringuid<br />
vajavad tehase seadmed<br />
pidevalt. Igal aastal kulub tehase<br />
töökorras hoidmiseks 30–50<br />
miljonit krooni. Selle aasta aprillis<br />
käivitati kuues tsemendiveski.<br />
Investeering maksis kokku 137<br />
miljonit krooni.<br />
Investeeringud uutesse<br />
kütuseliikidesse<br />
Praegu on käivitumas oluline<br />
projekt tahke alternatiivkütuse<br />
RDFi (refuse derived fuel, koosneb<br />
peenestatud puidust, plastist<br />
ja paberist) kasutusele võtmiseks.<br />
Eesmärk on alates 2010.<br />
aastast põletada 85 tuhat tonni<br />
RDFi aastas.<br />
Projekt kinnitati ka Euroopa<br />
Majanduspiirkonna finantsmehhanismi<br />
ja Norra finantsmehhanismi<br />
abi kõlblikuks 22 protsendi<br />
ulatuses seadmete investeeringutest.<br />
Kokku läheb see maksma<br />
üle 50 miljoni krooni. Esimese<br />
etapi käivitus on plaanitud 2009.<br />
aasta aprillikuusse.<br />
Kütusekulu on tsemenditehasel<br />
suur, ent alternatiivkütus<br />
on odavam ja keskkonnasõbralikum.<br />
“Mida rohkem saame kasutada<br />
jäätmekütust, seda vähem<br />
peame kulutama fossiilset kütust,”<br />
põhjendab Einstein.<br />
Suurimaks väljakutseks uue<br />
meetodi kasutuselevõtt<br />
Kunda õhu ja vee kvaliteeti jälgitakse<br />
pidevalt ning probleemid<br />
tolmuse õhuga on oluliselt vähenenud.<br />
“Ei saa öelda, et meil õhk<br />
päris puhas on, sest tsement on<br />
tolm, kuid seadmepark on seejuures<br />
küllaltki vana,” sõnab<br />
Einstein.<br />
Igal torul on küll nõuetele vastav<br />
filter peal, aga kõige suuremat<br />
muret tekitab lahtine klinkriladu,<br />
mis vastavalt tuule suunale<br />
tolmutab kahjuks ümbruskonda.<br />
Tehase tegevjuht nimetab seda<br />
ladu kõige suuremaks probleemiks,<br />
mille lahendaks suur<br />
rahaline investeering. Nimelt on<br />
moodsad klinkrilaod kinnised,<br />
sealt ei tule tolmu välja ei sisse<br />
ega välja laadimisel.<br />
Tulevikus on oodata uut tehast.<br />
“Praegune tehas toodab<br />
klinkrit märjal meetodil, kus<br />
tooraine jahvatatakse koos veega,<br />
mis aurutatakse ahjus välja. Vee<br />
aurutamiseks kulub kütust, mida<br />
aitaks kokku hoida tänapäe-<br />
Fagel OÜ<br />
Mäealuse 1,<br />
12618 Tallinn<br />
tel 656 5390<br />
faks 654 3068<br />
fagel@fagel.ee<br />
www.fagel.ee<br />
VÕITJA<br />
1. koht<br />
Kunda Nordic Tsement<br />
� asutamisaasta: 1992<br />
� asukoht: Kunda<br />
� omanikud: Heidelberg<br />
Cement Northern European AB<br />
75%, CRH Europe B.V. 25%<br />
� tegevjuht: Meelis Einstein<br />
vane kuiv meetod. Peame sellele<br />
uuele meetodile üle minema ja<br />
see ongi meie suurim väljakutse,<br />
et tsemendi tootmine oleks Kundas<br />
jätkusuutlik,” selgitab tegevjuht.<br />
Uus süsteem on plaanis käivitada<br />
aastaks 2012 vähemalt sama<br />
suure võimsusega.<br />
“Oleme algatanud eeluurimise,<br />
aga miljardite kroonide suuruse<br />
eelarvega projekti realiseerumine<br />
sõltub erinevatest asjaoludest,”<br />
ütleb Einstein. Riigilt<br />
oodatakse positiivset otsust CO 2<br />
kvoodi eraldamisel ja mõistlikkust<br />
keskkonnatasude suuruse<br />
määramisel.<br />
Jätkusuutlikkuse tagamiseks<br />
tegeletakse ka tooraine kindlustamisega,<br />
sest praegusest lubjakivikarjäärist<br />
ei pruugi jätkuda<br />
enam kui 12 aastaks. Uurimise<br />
all on järgmine ala, mis annab<br />
50aastase reservi.<br />
“Väga oluline on hoida majanduslikud<br />
näitajad korras. Siiani<br />
oleme me seda suutnud ja loodame<br />
neid isegi parandada,” ütleb<br />
Einstein.<br />
Pille Rõivas
toimetaja Tea Taruste, tel 667 0090, e-post tea.taruste@aripaev.ee 10. september 2008 <strong>Äripäev</strong>a lisaväljaanne<br />
EHITUSMATERJALITOOTJATE TOP 27<br />
Koostöö Kütus jäätmekäitlejatelt<br />
Tööstused panustavad<br />
alternatiivkütustele<br />
Tehastele on kütuse- ja<br />
energiakulu suur rahaline<br />
väljaminek, mis sunnib otsima<br />
alternatiive.<br />
Kunda tsemenditehasele on<br />
jäätmekütuse projekt üks olulisemaid.<br />
Kunda Nordic Tsemendi<br />
tegevjuhi Meelis Einsteini<br />
sõnul on tööstuse üldine trend<br />
üleminek alternatiivkütuste<br />
kasutamisele. Praegu kasutatakse<br />
fossiilsetele kütuste kõrval<br />
ka põlevkivi- ja õlitööstuse<br />
jääke. Edukalt on läinud katsed<br />
kasutada jäätmekütusena purustatud<br />
paberi, puidu ja plastiku<br />
segu ehk RDFi.<br />
Jäätmekütus läheb hinda<br />
3–5 aastat tagasi oli jäätmekütusel<br />
miinushind – jäätmekäitlusfirmad<br />
maksid selle kütuse<br />
kasutajatele. Nüüdseks on jäätmekütus<br />
nullhinnaga. Einstein<br />
arvab, et mõne aasta pärast tuleb<br />
selle kütuse eest ka maksta.<br />
“Isegi kui peame natuke peale<br />
maksma, on see hea lahendus<br />
ja meie läheme seda teed,” ütleb<br />
Einstein.<br />
Eesti vanim ja suurim põlevkivitööstusettevõte<br />
VKG Oil ASi<br />
tütarettevõtted jäätmekütust<br />
ei tarbi ega plaani seda lähitulevikuski.<br />
Küll aga toodavad<br />
nad ise kõrvalproduktina jäätmekütust<br />
teistele tootmistele.<br />
VKG Oil käivitas augusti algul<br />
täisvõimsusel uue põlevkiviõlide<br />
puhastusseadme, mille aluseks<br />
on tehnoloogiline lahendus<br />
Amafilter. Uueks tehnoloogiliseks<br />
protsessiks on põlevkiviõlide<br />
filtreerimine, misjärel<br />
läheb juba puhastatud õli edasisele<br />
töötlemisele. Selle tootmisprotsessi<br />
kõrvalproduktiks<br />
on tahke filtrikook, mida kasutatakse<br />
kütusena kateldes. See<br />
kütus on juba ametlikult registreeritud<br />
ja Kunda tsemenditehas<br />
on saanud ka ametliku loa<br />
selle kasutamiseks.<br />
VKG Oil ASi juhatuse esi-<br />
mees Nikolai Petrovitš toob<br />
uue süsteemi peamise eelisena<br />
välja keskkonnamõju vähenemise<br />
ja õhuheitmete välistamine.<br />
Tunduvalt vähenes korraliku<br />
filtreerimisega ka põlevkivikadu.<br />
Olmeprügist saab kütus<br />
Jäätmekäitlusettevõte Ragn-<br />
Sells proovis aasta alguses RDFi<br />
tootmist, mis läks edukalt.<br />
Mobiilsete purustusseadmete,<br />
sõelade ja Torma prügila sorteerimisliini<br />
abil toodeti 2000<br />
tonnist olmejäätmetest 1000<br />
tonni jäätmekütust, mis põletati<br />
Kunda Nordic Tsemendi<br />
ahjudes.<br />
Ragn-Sells sorteerib pakendite<br />
hulgast välja jäätmekütuse<br />
osa, mis eksporditakse<br />
Rootsi. Ragn-Sellsi ärijuhi Agu<br />
Remmelgi sõnul on plaan hakata<br />
jäätmekütust eksportima<br />
ning vastavad läbirääkimised<br />
on käimas.<br />
Remmelgi sõnul on olmejäätmetest<br />
kütuse tootmine<br />
ühe arenguvariandina plaanis.<br />
Läbirääkimised käivad võimalike<br />
ostjatega – Kunda Nordic<br />
Tsemendi ja Lätis paikneva tsemenditehasega<br />
Cemex.<br />
“Sobivate kokkulepete saavutamisel<br />
on võimalik, et investeerime<br />
jäätmekütuse tootmise<br />
tehase või tehaste rajamisse,”<br />
ütleb Remmelg. Reaalsed toomisvõimsused<br />
on 50 000–100<br />
000 tonni aastas ja tooraine olmeprügi<br />
näol tuleks Tallinna<br />
ja Tartu piirkondadest. Jäätmekütuse<br />
tootmise võimalik algus<br />
on 2009. aastal.<br />
Ragn-Sells kaalub ka alternatiivseid<br />
tehnoloogiaid jäätmete<br />
töötlemiseks. “Kindel on<br />
see, et olmejäätmete prügilasse<br />
ladestamine tulevikus oluliselt<br />
väheneb,” usub Remmelg<br />
ja kinnitab, et Ragn-Sells soovib<br />
olla uute tehnoloogiate rakendamisel<br />
esirinnas.<br />
Pille Rõivas<br />
SUUR VALIK<br />
SPETSIAALSEID<br />
ELEKTRITÖÖRIISTU<br />
EHITUSELE<br />
Feizerton OÜ<br />
tel 453 1405, faks 453 1501 www.profikaabel.ee<br />
• lubi, lubjakivijahu ja -fillerid<br />
• dolomiidi- ja lubjakivikillustik<br />
• tehnoloogiline lubjakivi ja dolomiit<br />
���������� ������ ��� �� ����<br />
��� ����� � �������� �� � � ��� ��<br />
����� ����� � � ��<br />
���������������� ���������� ��� ��<br />
����� ������������ �� ��<br />
�������� �������������� �� � � �����������<br />
���� ��� ��<br />
�����������<br />
� � ��� �� ���� ����� �� ���� �������������� ������<br />
���� �<br />
���<br />
��������� ��������������� � ��� ��� ���<br />
�������� ������� ���������������� ����� ����������������<br />
� ������ ������� ������ ���� �������������������<br />
�������������������������<br />
Nordkalk AS<br />
Vasalemma 76101, Harjumaa<br />
nordkalk@nordkalk.ee<br />
Tel 673 5580 Faks 673 5590<br />
������������������<br />
�������������������<br />
���������<br />
������������<br />
��� �� ����<br />
������������<br />
������������<br />
���� ���<br />
����������� ���� ���<br />
��������� ������ ���� ����������<br />
��� ���� ����� ���� �������<br />
������������ ������������ �����
<strong>Äripäev</strong>a lisaväljaanne 10. september 2008 toimetaja Tea Taruste, tel 667 0090, e-post tea.taruste@aripaev.ee<br />
28 KEEMIATÖÖSTUSE TOP<br />
Eesti keemiatööstus<br />
elab ekspordist<br />
Keemiatööstusele oli<br />
möödunud aasta päris<br />
edukas. Tööstusharus,<br />
mille toodangust üle 80% läheb<br />
ekspordiks, tegutseb ligikaudu<br />
200 ettevõtet, millest 16<br />
annavad umbes 80% kogu keemiatööstuse<br />
toodangust. Keemiatööstus<br />
annab tööd pisut<br />
enam kui 3000 inimesele.<br />
Ekspordi osakaal suureneb<br />
jätkuvalt. 2006. aastaga võrreldes<br />
kasvas keemiatööstuse<br />
sektori eksport mullu 16%.<br />
2007. aastal oli keemiatööstuse<br />
impordi kasv 2006. aastaga<br />
võrreldes 11%. Seega on tööstusharu<br />
ekspordikasv suurem<br />
kui impordil.<br />
Tuleb tõdeda, et Eesti keemiatööstuse<br />
ekspordikasv<br />
toetub kahele asjaolule. Esimene<br />
neist on kõrgetest naftahindadest<br />
tingitud põlevkiviõli<br />
ja teiste põlevkivisaaduste<br />
kasvav nõudlus ning hind.<br />
Teiseks eksporti toetavaks teguriks<br />
on mitmete Eesti keemiatootjate<br />
kuulumine rahvusvahelistessekontsernidesse.<br />
Kontsernikuuluvus soosib<br />
laialdast eksporti grupi sees.<br />
Seda tihtipeale just Venemaa,<br />
� Hallar Meybaum,<br />
Eesti Keemiatööstuse Liit<br />
Ukraina ja Valgevene turgudele,<br />
kus kasvupotentsiaal on alles<br />
täielikult realiseerimata.<br />
Samas annab tunda eelmise<br />
aasta aprillisündmuste mõjul<br />
Vene transiidi märgatav vähenemine<br />
ja raskused Venemaaga<br />
kaubavahetuses.<br />
Ekspordiedu tuleb Ida-<br />
Virumaalt, kus peamisteks<br />
ekspordiartikliteks on Viru<br />
Keemia Grupp ASi toodetavad<br />
põlevkiviõli ja fenoolid,<br />
ASi Nitrofert karbamiidväetised,<br />
Velsicol Eesti<br />
ASi toodetavad bensoehape,<br />
naatriumbensoaat ja<br />
plastifikaatorid ning ASi Silmet<br />
haruldased muldmetallid<br />
ja nende oksiidid.<br />
Teisteks tähtsateks põlevkiviõli<br />
tootjateks on Kiviõli Keemiatööstuse<br />
OÜ ja Narva Õlitööstus.<br />
Keemiatoodete ekspordi<br />
vallas on suur roll Eestis ehituskeemiatoodete(vuugitäi-<br />
Keemiatööstuse TOP<br />
� 2007. a<br />
STATISTIKA<br />
koht firma nimi tegevusvaldkond tegevjuht põhiomanikud müügitulu kasum enne punkti koht<br />
2007 (tuh kr) makse summa 2006<br />
1. Nitrofert AS* mineraalväetised Aleksei Nikolajev Balmat Holdings Limited 100% 973 354 170 562 40 14.<br />
2. ES Sadolin AS värvid, lakid, liimid Rein Reile Akzo Nobel Coatings OY 90% 886 479 131 751 43 7.<br />
3. Orica Eesti OÜ 1 * keemiatööstus Urmas Rägo Sprengstoff-Verwertungsgesellschaft mbH 65%,<br />
Eesti Põlevkivi AS 35% 230 806 69 530 43 10.<br />
4. Tikkurila-Vivacolor AS* laki- ja värvitooted Romet Pärn Tikkurila OY 100% 386 413 39 752 57 5.<br />
5. Nycomed Sefa AS ravimitööstus Ants Nurk Nycomed Pharma AS 100% 320 022 31 315 65<br />
6. Kevelt AS* ravimitööstus Ivar Järving Ivar Järving 33%, Kirk Maxey 33%, Nigulas Samel 33% 5 381 1 526 68<br />
7. VKG Resins AS* ehituskeemiatooted Imre Saks Viru Keemia Grupp AS 100% 199 006 5 351 68 15.<br />
8. Velsicol Eesti AS kemikaalid Edvin Penart Velsicol Chemical Corporation 100% 699 451 30 163 70 8.<br />
9. Hermseal AS* värvid ja teemärgistuse spetstooted Tõnis Ennet Tõnis Ennet 100% 25 383 2 521 71<br />
10. Eskaro AS lakid, värvid Eduard Štivelman Igor Chumakov 100% 212 643 18 014 71 11.<br />
11. Kemivesi AS* veepuhastuskemikaalid Tarmo Siir Kemira Oyj 100% 39 785 4 155 74<br />
12. Chemi-Pharm AS 2 puhastusvahendid Ruth Oltjer Ruth Oltjer 70%, Chemi-Pharm Ltd 30% 30 873 4 779 76 12.<br />
13. Henkel Makroflex AS hermeetikud ja ehitusliimid S. Aal, M. Agur Henkel CEE 100% 897 942 105 354 89 1.<br />
14. ESTKO AS puhastusained Hainer Õunapuu Trans Meri AS 85% 42 475 6 631 89 6.<br />
15. Besur OÜ* puhastusained Tarvi Raudmägi Ülle Raudmägi, Tarvi Raudmägi, Rein Nuudi 4 110 737 91 20.<br />
16. Krimelte OÜ* ehitusmontaaživahud Alar Salum Britech International Ltd 49%, Alving OÜ 25,49%,<br />
Storensen OÜ 25,49% 869 719 57 004 92 2.<br />
17. Elme Messer Gaas AS 3 * tööstuslikud gaasid R. Morgenson Messer Group GmbH 50%, BLRT Grupp AS 50% 118 843 35 091 97 3.<br />
18. Solis BioDyne OÜ* valgud jm bioproduktid A. Artma, O. Kahre Solis US Invest OÜ 100% 5 870 1 068 101 13.<br />
19. Interchemie Werken ravimitööstus Veiko Saluste Veiko Saluste 25%, W. Gellings Holding B.V. 25%,<br />
De Adelaar Eesti AS* M. Gellings Holding B.V. 25%, H. Gellings Holding B.V. 25% 88 069 5 297 102<br />
20. Vipis OÜ* ravimitööstus Jaanus Vahl Jaanus Vahl 75%, Aivo Osa 25% 12 753 1 878 114<br />
21. Baltiachemi OÜ* puhastus- ja poleerimisvahendid Igor Sergienko Igor Sergienko 100% 7 182 534 116<br />
22. Kiviõli Keemiatööstuse OÜ* põlevkiviõlid, bituumensideained Robert Karpelin T.R. Tamme Auto OÜ 100% 318 286 15 815 117 4.<br />
23. Kemet RV OÜ viimistlusmaterjalid Urmas Poola ei avalda 6 570 182 128 18.<br />
24. Vitale-XD OÜ ravimitööstus Raissa Šušujeva Reimaks OÜ 100% 5 719 1 154 139<br />
25. Vekker AS* lakid, värvid, liimid ja lahustid Nikolai Kotšetkov Nikolai Kotšetkov 100% 11 224 51 139 23.<br />
26. Mayeri Industries AS* tarbe- ja tööstuskeemia tooted Imre Freiberg Tabi Invest OÜ 100% 42 620 2 316 144 9.<br />
27. Elastra Kattematerjali AS* viimistlusvahendid Lauri Leitorp Remo Koonik 50%, Lauri Leitorp 50% 10 037 361 146 19.<br />
28. Orto AS* kosmeetikavahendid Gunnar Laas Arcalor OÜ 100% 21 730 955 151 16.<br />
29. Detergent OÜ* tarbekeemiavahendid Kaupo Torma Kaido Saveljev, Kaupo Torma, Reet Saveljev 10 822 –350 153 17.<br />
30. Kaigert AS* ravimitööstus Boriss Kušnarjov Paira AS 100% 3 400 205 153<br />
31. Silmet AS metallid ja keemiatooted Anti Perkson Zimal S.A. 50%, Silmet Grupp AS 40% 407 509 –3 237 160 21.<br />
32. Kiviõli Keemiagrupp OÜ* auto- ja olmekeemia Sulev Süvari Tanklavarustuse AS 65%, Flexoil OÜ 35% 9 640 –223 165 24.<br />
33. Tallinna Farmaatsiatehase AS* ravimitööstus Raivo Unt JSC Grindeks 100% 58 030 –1 577 167<br />
34. T-Puhtax OÜ* puhastus- ja poleerimisvahendid Jaan Ollino Jaan Ollino 75%, Piret Ollino 25% 8 840 –704 183 22.<br />
35. Massuno OÜ* ravimitööstus Arvo Lill Erkki Lill, Arvo Lill, Edward Krimm, Helina Lill, Heikki Krimm 1 728 –74 189<br />
1 majandusaasta erineb kalendriaastast; 2 konsolideeritud; 3 konsolideerimata; * äriregistrist<br />
tematerjalid, hermeetikud<br />
ja ehitusliimid) valmistajatel<br />
Henkel Makroflex ASil ja<br />
Krimelte OÜ-l. Värvide, lakkide<br />
ja muude viimistlusmaterjalide<br />
kolm suuremat tootjat<br />
Eestis on Akzo Nobeli tütarettevõtte<br />
ES Sadolin AS,<br />
Tikkurila-Vivacolor AS ja AS<br />
Eskaro.<br />
Tarbekeemia ekspordimahud<br />
on mõnevõrra tagasihoidlikumad.<br />
Väiksematest ettevõtetest<br />
toodavad Eestis puhastusvahendeid<br />
ja tarbekeemia<br />
tooteid Harjumaal Kiili vallas<br />
asuv Estko AS, kus toodetakse<br />
keskkonnasõbralikke pesuvahendeid<br />
nii kodu- kui ka tööstustarbijatele<br />
ja autoomanikele.<br />
Jõgevamaal Tabivere vallas<br />
asuva Mayeri Industries ASi<br />
põhitoodeteks on peamiselt<br />
Baltimaades ja Skandinaavias<br />
turustatavad pesupulbrid.<br />
Nõudlus siseturul on vähenenud.<br />
Seoses keemiatööstuse<br />
ning majanduse kasvu<br />
aeglustumisega Euroopas ja<br />
USAs on märgata mõningast<br />
tellimuste mahu langust ehkki<br />
tellimuste arv Ida-Euroopa<br />
ettevõtetelt on suurenenud.<br />
Kui 2002. aastal oli kemikaalide<br />
ja keemiatoodete tootmises<br />
ekspordi osatähtsus toodangu<br />
müügis 72,0%, siis eelmisel<br />
aastal suurenes see näitaja<br />
81,8%-le.<br />
Selle aasta juunis alanesid<br />
kemikaalide ja keemiatoodete<br />
tootmises toodangu mahuindeks,<br />
müügiindeks ja ekspordiindeks<br />
maikuuga võrreldes<br />
oluliselt. Selle trendi põhjusteks<br />
on tõenäoliselt nõudluse<br />
alanemine siseturul, sest<br />
elanike kindlustunne on vähenenud,<br />
ärikonjunktuuri halvenemine<br />
ning välisnõudluse<br />
aeglustumine.<br />
Mõjukas ja tarbija jaoks ka<br />
negatiivne muutus on tootmissisendite<br />
hinna tõus, mis<br />
on kergitanud ka toodete hindu<br />
tarbija jaoks. Peamine hinnatõus<br />
tuleneb nafta maailmaturu<br />
hinnast, mis aasta tagasi<br />
oli 60–70 USD barrel, ent<br />
nüüd on see tõusnud 115 USDni.<br />
Nafta hinna tõus mõjutab<br />
keemiatööstuses kasutatavate<br />
toorainete hindu ning olulisel<br />
määral koos kõrge kütuseaktsiisiga<br />
ka transpordi hindu.<br />
Keemiatööstuse osa töötlevas tööstuses väike<br />
� müügitulu jooksevhindades, mln krooni<br />
keemiatööstus<br />
2003<br />
2004<br />
2005<br />
2006<br />
2007<br />
3624<br />
4424<br />
5480<br />
6439<br />
7346<br />
Allikas: Eesti Keemiatööstuse Liit<br />
Enamik tarbekeemia- ja kosmeetikatooteid<br />
tuuakse Eestisse<br />
ju maanteetransporti kasutades.<br />
Märkimist väärib veel tootmissisendite<br />
kallinemine seoses<br />
elektrienergia- ja soojusenergia<br />
hinna tõusuga ning<br />
kütuseaktsiiside tõusuga.<br />
Märgatavalt on suurenenud<br />
töötlev tööstus kokku<br />
71 955<br />
81 877<br />
94 198<br />
110 756<br />
128 749<br />
ka tööjõukulud. Kindlasti mõjutavad<br />
keemiatoodete hinna<br />
tõusu ka igal aastal kuni 20%<br />
kerkivad keskkonnatasud. Nii<br />
nagu ka ELi direktiividest tulenevad<br />
karmistuvad nõudmised,<br />
mis tingivad suuremahulisi<br />
investeeringuid tootmise<br />
ümberstruktureerimiseks ja<br />
keskkonnahoiuks.
toimetaja Tea Taruste, tel 667 0090, e-post tea.taruste@aripaev.ee 10. september 2008 <strong>Äripäev</strong>a lisaväljaanne<br />
KEEMIATÖÖSTUSE TOP 29<br />
Nitroferti uus tulemine<br />
Eesti ainus mineraalväetiste tootja on keemiatööstuse lipulaev<br />
Keemiatööstuse TOPi võitja<br />
mineraalväetiste tootja ASi<br />
Nitrofert tegevjuht Aleksei<br />
Nikolajev tänab lojaalseid<br />
töötajaid, kes ka rasketel<br />
aegadel tulid tööle tagasi<br />
ning aitasid tehase taas<br />
käima panna.<br />
Kohtla-Järve suurim tööandja<br />
ASi Nitroferdi tegevjuhi sõnul<br />
on kõik mullused eesmärgid<br />
täidetud. Nikolajev küll ei<br />
pea möödunud aastat suurepäraseks,<br />
ent ta võib sellega rahule<br />
jääda. Ettevõtte edu eest<br />
tänab ta lojaalseid ja usinaid<br />
töötajaid. Viimastel aastatel on<br />
ettevõtte töötajate arv püsinud<br />
stabiilsena, ent on olnud ka raskemaid<br />
aegu.<br />
Praegu töötab ettevõttes<br />
480 inimest. 2001. aastal oli tehas<br />
võlgu üle 100 miljoni krooni,<br />
mistõttu see seisati. Novembrikuus<br />
leiti uued investorid,<br />
ent töötajaskond jõudis<br />
juba mõelda, et tehasega ongi<br />
lõplikult kõik, sest talvekülm<br />
oleks lihtsalt kõik ära külmetanud.<br />
Ent ka see polnud jääv,<br />
sest tehas tõi endiselt kahjumit<br />
kuni pool miljonit krooni<br />
kuus. 2002. aasta kevadel töötajad<br />
koondati. Valdav enamik<br />
inimestest arvas, et enam seda<br />
tehast ei avata. Aga 2003. aas-<br />
tal avanes selleks uus võimalus<br />
ning inimesed tulid vähehaaval<br />
tehasesse tagasi. Nitrofert<br />
on 100protsendiliselt Austria<br />
ettevõtte Ostchem Holding<br />
AG tütarettevõte, mis kuulub<br />
gruppi Goup DF.<br />
Tootevalik suureneb<br />
Nitroferti äriplaan näeb ette,<br />
et 2012. aastaks on tootmisse<br />
lisandunud uusi tootmismasinaid<br />
ning rekonstrueeritud vanu<br />
masinaid, mis võimaldaks<br />
suurendada tootevalikut. Sellega<br />
seoses vajab ettevõte täiendavaid<br />
tehnilisi spetsialiste,<br />
ent nende leidmine valmistab<br />
Nikolajevile muret.<br />
“Eestis on liiga palju tähelepanu<br />
pööratud IT-aladele, tehnilised<br />
erialad on teenimatult<br />
varju jäänud,” leiab Nikolajev.<br />
Pisut võib olukorrale leevendust<br />
tuua tõsiasi, et Kohtla-Järvele<br />
on rajatud Tallinna Tehnikaülikooli<br />
filiaal, kus koolitatakse<br />
tehnilisi spetsialiste.<br />
Nikolajev loodab, et osa neist<br />
lõpetajatest ka Kohtla-Järvele<br />
elama jääb. Juba praegu on<br />
kolmandik sealsetest elanikest<br />
kolinud mujale, teab Nikolajev<br />
rääkida.<br />
Tehasele on probleeme valmistanud<br />
elektri hinna jätkuv<br />
tõus, mistõttu täiendati teha-<br />
ses elektrimootoreid, et need<br />
oleksid energiasäästlikumad.<br />
Muudatus mootorites võimaldab<br />
suurendada toodangumahtu,<br />
jättes energiakulu samaks.<br />
Kui hinnad tõusevad liiga<br />
kõrgele, tuleb välja mõelda<br />
plaan, mida ja kuidas edasi<br />
toota. Praegused muudatused<br />
on piisavad, et tootmine<br />
jätkuks endiselt. Ka gaasi hind<br />
on tõusuteel, ent Nitrofert sõlmis<br />
2006. aastal Gazpromiga<br />
pikaaegse lepingu toorme saamiseks.<br />
Kolmeaastane leping<br />
võimaldab tehasel osta gaasi<br />
kehtivast turuhinnast natuke<br />
odavamalt.<br />
Konkurente pole<br />
Hermeetikud<br />
Kuna AS Nitrofert on Eestis ainus<br />
mineraalväetiste tehas, ei<br />
pea muretsema Eesti siseturu<br />
konkurentsi pärast. Siiski võivad<br />
konkurentsi pakkuda lähiriikide<br />
Soome ja Läti mineraalväetiste<br />
tehased, ent kauba<br />
import tähendab ka kõrgemat<br />
kauba hinda. Nitrofert aga<br />
saab pakkuda Eesti kliendile<br />
paremat hinda, kui välismaised<br />
tootjad.<br />
Stabiilselt 90% Nitroferti<br />
toodangust eksporditakse peamiselt<br />
Euroopa Liidu riikidesse,<br />
Ameerika Ühendriikidesse<br />
ja Brasiiliasse. Tehase juhata- � Tegevjuht Aleksei Nikolajev. Foto: Raul Mee<br />
Meistrite valik!<br />
VÕITJA<br />
1. koht<br />
Nitrofert<br />
� asutamisaasta: 1993<br />
� asukoht: Kohtla-Järve<br />
� omanik: Balmat Holdings<br />
Limited 100%<br />
� tegevjuht: Aleksei Nikolajev<br />
ja Aleksei Nikolajevi sõnul pole<br />
neil välisturul teiste tootjate<br />
seas eelist, sest toodang<br />
on sama ja hind on suuresti<br />
maailmaturul kindlaks määratud.<br />
Kui on piirkonniti teada,<br />
milliste hindadega toodangut<br />
müüakse, ei ole võimalik oluliselt<br />
hindadega mängida. “Meil<br />
on olemas pikaaegsed kliendid,<br />
kes teavad meid ja eelistavad<br />
just meie toodangut,” ütleb<br />
Nikolajev. Kuni 10 protsenti<br />
karbamiidist tarnitakse Eesti<br />
tarbijatele tööstuse ja põllumajanduse<br />
tarbeks. Kõrvalproduktina<br />
toodetavat ammoniaagivett<br />
kasutavad Eesti tööstusettevõtted<br />
ja talunikud.<br />
Pille Rõivas<br />
Tested in Extremes.
<strong>Äripäev</strong>a lisaväljaanne 10. september 2008 toimetaja Tea Taruste, tel 667 0090, e-post tea.taruste@aripaev.ee<br />
30 ARVAMUS<br />
KÜSIMUS<br />
Laske ometi õhk välja<br />
Aprillis kirjutas <strong>Äripäev</strong>a<br />
Ehituse erileht, et ehkki<br />
langustendentsid ehitusturul<br />
on silmanähtavad, ei taha<br />
ettevõtjad seda kõva häälega tunnistada.<br />
Suvine periood – ehitustööde<br />
kuldaeg – lubas samuti edasi lükata<br />
ebamugavaid mõtteid, mida<br />
ellujäämiseks ikkagi peale hakata.<br />
<strong>Äripäev</strong> on kindel, et ehitushindades<br />
on õhk sees ja see on<br />
vaja sealt välja lasta. Tekib küsimus,<br />
miks seda siis juba tehtud<br />
pole? Kas võib siin haista teatavat<br />
kartellikokkulepet? “Koondame<br />
ja kärbime natuke ja vaatame,<br />
mis edasi saab,” näib ehitaja<br />
mõtlevat ja kardab, et kui hinnad<br />
alla lasta, jääb kasumist suisa ilma.<br />
Ning mis veel teised arvavad?<br />
Jah, hinnalanguse pioneer olla ei<br />
EHITUS<br />
Toimetaja: Tea Taruste,<br />
tel 667 0090,<br />
e-post: tea.taruste@aripaev.ee<br />
Reklaami projektijuht:<br />
Kristiina Pärnik, tel 667 0240,<br />
e-post: kristiina.parnik@aripaev.ee<br />
Kujundaja: Eve Rammo<br />
tel 667 0354<br />
ole just lihtne. Ja ometi soovitab<br />
<strong>Äripäev</strong> ehitajale: lase hind alla ja<br />
püüa saada objekt, mis aitab ellu<br />
jääda ning töötajaid hoida.<br />
Põhimõtteliselt oli ju selge, et<br />
tuleb olla efektiivsem, vajadusel<br />
võib-olla isegi koondada inimesi.<br />
Või siis mõelda tegevusvaldkonna<br />
fookuse muutmisele, alandada<br />
hindu.<br />
On loomulik, et ükski ettevõte<br />
ei kiirusta kohe kõige äärmuslikumaid<br />
meetmeid kasutusele<br />
võtma, aga eks osalt ole end petetud<br />
ka lootusega, et tulevad mõned<br />
head tehingud ja saab selle<br />
raske perioodi ilma suuremate<br />
muudatusteta üle elada…<br />
Igatahes on sõnumid töökohtade<br />
koondamistest ja palgakärbetest<br />
viimasel ajal muutunud<br />
lausa igapäevasteks. Ehitajad ja<br />
materjalide tootjad kinnitavad,<br />
Peatoimetaja: Meelis Mandel<br />
Väljaandja: AS <strong>Äripäev</strong><br />
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn<br />
telefon: (372) 667 0195, (372) 667 0222,<br />
faks: (372) 667 0265, (372) 667 0165<br />
Toimetus<br />
e-post: aripaev@aripaev.ee<br />
et ehitushinnad, nii materjal kui<br />
ka tööjõud, on langenud ja just<br />
nüüd on kõige õigem, kui mitte<br />
viimane aeg ehitada!<br />
Tõusust oskavad paljud teenida,<br />
aga katsu sa langusperioodil<br />
kasumlikult tegutseda. Ehitusettevõtjal,<br />
kes buumiajal laienedes<br />
hakkas kinnisvara arendama,<br />
materjali tootma või muid<br />
lisategevusi arendama, oleks<br />
mõistlik oma erinevad tegevused<br />
nüüd üle vaadata ning kahjumit<br />
tootvate harudega kohe lõpetada.<br />
Praeguses turuseisus on eelis<br />
ka neil, kelle teenus unikaalne ja<br />
konkurentsitu. Vaja niši leidmisega<br />
pisut vaeva näha. Kui oled<br />
ikka turul ainuke, kes kolmemeetriseid<br />
katuserenne toodab<br />
ja paigaldab, pole klientide puuduse<br />
ja käibe pärast vaja muretseda.<br />
tel: (372) 667 0111,<br />
faks: (372) 667 0265<br />
Korrespondent Tartus: Väinu Rozental,<br />
vainu.rozental@aripaev.ee<br />
Reklaamiosakond<br />
e-post: reklaam@aripaev.ee,<br />
tel: (372) 667 0105, faks: (372) 667 0200<br />
Seminarid ja Käsiraamatud<br />
tel: (372) 667 0207, faks: (372) 667 0290<br />
”Meie siin<br />
Euroopas ja<br />
Eestis unustame<br />
ära, kui hea elu<br />
meil siin on.<br />
Liiga hea elu<br />
Raamatuklubi ja Infolehtede toimetus<br />
tel: (372) 667 0207, faks: (372) 667 0290<br />
Tellimine ja levi e-post: register@aripaev.ee,<br />
tel: (372) 667 0099, faks: (372) 667 0300<br />
Tiraaž: 25 600<br />
Tellimine internetis: www.aripaev.ee/tellimine<br />
Tellimishind 12 kuuks 3460 kr<br />
Trükk AS Kroonpress<br />
<strong>Äripäev</strong> veebis: www.aripaev.ee<br />
TOIMETAJA VEERG Tea Taruste<br />
Muud enam lehest<br />
ei loe, kui seda, et<br />
koondamine kogub<br />
tuure ja nii mõnigi ettevõtja<br />
peab õigeks töötajate palkade<br />
kärpimist. Palgatöötajad<br />
kurdavad, et igakuine<br />
sissetulek jääb samaks, aga<br />
koondatud kolleegi ülesanded<br />
tulevad ka kraesse. Ja<br />
need kahe koorma vedajad<br />
võivad veel rõõmu tunda, et<br />
ametikoht alles.<br />
Kuuldavasti võib ehitusvaldkonnas<br />
oma töö kaotada<br />
ligi 10 000 inimest. Aga<br />
võib-olla ongi kõige parem<br />
siis, kui enam hullemaks<br />
minna ei saa! Laisk inimeseloom<br />
on ju niimoodi ehitatud,<br />
et heaolu lohku vajudes<br />
ei viitsi ei käsi-jalgu ega aju<br />
liigutada. Ehitusettevõtjail<br />
on nüüd õige aeg oma ajupotentsiaal,<br />
ettevõtlikkus ja<br />
otsustamisvõime proovile<br />
panna. Kas siis mõnele nišile<br />
orienteerudes või mõnest<br />
loobudes.<br />
Mõtlesin isegi, et no mida<br />
ma siis teen, kui praegune<br />
tööandja teatab, et minu<br />
tööjõudu enam ei vajata.<br />
Kohe käivitus enese alalhoiu-<br />
ja ellujäämisprogramm<br />
ning meelde tulid<br />
kõik need oskused, millega<br />
võiks taas tööturule minna.<br />
Vähe sellest, leidsin endast<br />
ka potentsiaalse ettevõtja,<br />
arutledes, kas luua OÜ või<br />
AS või piirduda siiski FIEpositsiooniga.<br />
Tänases Ehituse erilehes<br />
on lugu ökoküla ehita-<br />
Mis on keemiatööstuse ettevõtete, sealhulgas ehituskeemia tootjate suurimad väljakutsed sel ja järgmisel aastal?<br />
Septembri alguse seisuga<br />
võib öelda, et pankrotti<br />
minemas või tegevust<br />
lõpetamas pole ükski keemiatööstuse<br />
ettevõte. Küll aga on<br />
mõned asjaolud, mis võivad<br />
lähi aastatel ärikliimat halvendada.<br />
Eelkõige muidugi muudatused<br />
maksupoliitikas, eriti<br />
kaudsete maksude (nt aktsiiside<br />
ja keskkonnatasude) järsk<br />
tõus. Keemiatööstuse edukuse<br />
määrab ka riigiasutuste ja ministeeriumide<br />
võimekus seista<br />
riiklike ja ettevõtete huvide<br />
eest EU komisjonides. Eriti<br />
olulised teemad on kasvu-<br />
� Hallar Meybaum, Eesti<br />
Keemia tööstuse Liit<br />
hoonegaaside kvoodid ja uus<br />
kauplemissüsteem 2013. aastast<br />
alates. Oma mõju on ka<br />
planeeritavatel seadusemuudatustel,<br />
seda eriti jahtuva<br />
majanduse tingimustes.<br />
Sel ja järgmisel aastal suuremate<br />
Ida-Virumaa keemiatööstusettevõteteprognoositav<br />
müügitulu kasv võrreldes<br />
kulude kasvuga aeglus-<br />
tub ja käiberentaablus väheneb<br />
2009. aastal 7 protsendini.<br />
Prognoositavad investeeringute<br />
mahud on vähenenud<br />
ligi viis korda võrreldes eelmise<br />
aastaga. Planeeritava keskkonnatasude<br />
tõusuga samal<br />
ajal on keemiatööstuse ettevõtted<br />
kohustatud tegema esimesi<br />
sissemakseid kemikaalide<br />
registreerimissüsteemi<br />
REACH nõude täitmisel.<br />
Kuigi keemiatööstuse tootlikkus<br />
on tõusnud, jääb see<br />
oluliselt alla EU teiste liikmesriikide<br />
näitajatele. Vajadus<br />
efektiivsuse tõstmiseks tuleneb<br />
tootjahindade tõusust, samuti<br />
on oluline osa keskkon-<br />
nahoiuga seotud kulutuste ja<br />
sellega seotud investeeringute<br />
suurenemisel.<br />
ELi direktiividest tulenevalt<br />
tuleb tegeleda ka saasteainete<br />
limiteerimise (CO 2 , väävliühendid)<br />
ning kohustuslikekeskkonnainvesteeringutega<br />
(ohtlike jäätmete prügilad,<br />
väävlipüüdefiltrid).<br />
Eriti drastiliseks võib kujuneda<br />
olukord põlevkiviõli ja<br />
kemikaalide tootmisel 2010.<br />
aastal, juhul kui keskkonnaministeeriumisettevalmistatav<br />
keskkonnatasude eelnõu<br />
kavandataval moel jõustub.<br />
Näiteks planeeritakse tõsta<br />
põlevkiviõli tootmisel tekkiva<br />
poolkoksi saastetasu 7,5 korda,<br />
mis muudab küsitavaks<br />
põlevkiviõli tootmise mõttekuse<br />
üldse.<br />
Kindlasti kujuneb probleemiks<br />
kallinevate pangalaenude<br />
tõttu tootmise laienemise<br />
või potentsiaalse uue tootmistsehhi<br />
rajamise finantseerimine.<br />
Toorme hinnad on viimasel<br />
poole aastaga drastiliselt tõusnud.<br />
Kui varem oli suuremate<br />
hankijatega teada poolaasta<br />
või aasta hinnad, siis praegu<br />
on trend selline, et suudetakse<br />
pakkuda ainult ühe kuu<br />
hindasid.<br />
misest ja ehkki igaüks savimajas<br />
elamisest ei vaimustu,<br />
tasub tähele panna sealse<br />
töödekorraldaja Ingvar<br />
Villido sõnumit ökost kui<br />
teistmoodi mõtlemisest.<br />
Lähtuda tuleks eelkõige<br />
oma vajadustest, mitte harjumuspärastestvõimalustest.<br />
Kui ehitaja pakub sulle<br />
valikut plaat- ja lintvundamendi<br />
vahel, oskab tellija<br />
küsida hoopis postvundamenti.<br />
Ökot võib ju vaadelda<br />
kui vabatahtlikku valikut<br />
elada kogu aeg rõõmuga<br />
säästes, olgu siis parasjagu<br />
käsil buumid või langused.<br />
Jah, muidugi võib tunda<br />
kaasa nendele, kes oma<br />
head elu laenude arvel paisutasid<br />
ja alles nüüd jõuavad<br />
tõdemuseni, et vile suul<br />
on liigutud pangaorjusesse<br />
ja saavutatud heaolu oli illusioon.<br />
Või kas oli? Kui elu<br />
on liiga hea, siis kipuvad pisimatestki<br />
probleemidest<br />
suured saama ja olemasolevast<br />
heast ei hoolita.<br />
Hiljuti jõudis raamatupoodidesse<br />
<strong>Äripäev</strong>a ajakirjaniku<br />
Liis Kängsepa<br />
raamat “Minu Argentina”,<br />
kus ta muu hulgas kirjeldab<br />
elu getos. Raamatuesitlusel<br />
ütles ta: “Meie siin Euroopas<br />
ja Eestis unustame ära,<br />
kui hea elu meil on. See on<br />
ju õnn, kui sa tõused hommikul<br />
üles ja sul on riided,<br />
mida selga panna, toit, mida<br />
ei pea prügikastist otsima<br />
ning sa istud oma autosse<br />
ja sõidad tööle.”<br />
Suurim väljakutse ongi<br />
tootmissisendite hinna tõus –<br />
tootjatel ei jää muud üle kui<br />
tarbijatele hinnatõus edasi<br />
kanda, sest pikaajalise kvaliteedi<br />
ja tarbijate soovide rahuldamise<br />
kontekstis ei saa<br />
jätta pooleli investeeringuid<br />
tootmis- ja arendus tegevusse.<br />
Alates 2013. aastast, kui<br />
ELis rakendub ühtne CO 2<br />
kvootide kauplemissüsteem,<br />
võib karta, et Eesti jääb vaeslapse<br />
ossa. Ja kuna keemiatööstus<br />
on energiamahukas<br />
tööstusharu, siis kaugemad<br />
tulevikuprognoosid sattuvad<br />
küllaltki tumedate pilvede<br />
varju.<br />
Toimetus võtab endale õiguse kirju ja kaastöid vajaduse<br />
korral lühendada. Toimetus kaastöid ei tagasta.<br />
Kõik ajalehes <strong>Äripäev</strong> ja tema lisades avaldatud<br />
artiklid, fotod, teabegraafika (sh päevakajalisel,<br />
majanduslikul, poliitilisel või religioossel teemal)<br />
on autoriõigusega kaitstud teosed ning nende<br />
reprodutseerimine, levitamine ning edastamine<br />
mis tahes kujul on ilma ASi <strong>Äripäev</strong> kirjaliku nõusolekuta<br />
keelatud.<br />
Kaebuste korral ajalehe sisu kohta võite pöörduda<br />
Pressinõukogusse, pn@eall.ee<br />
või tel (372) 646 3363.
eklaamitoimetaja Merli Õunaaed, tel 667 0060, reklaamimüügi projektijuht Kristiina Pärnik, tel 667 0240 10. september 2008 <strong>Äripäev</strong>a lisaväljaanne<br />
REKLAAM 31<br />
Tule sõlmi<br />
infokindlustuse<br />
leping<br />
<strong>Äripäev</strong>a<br />
infopank<br />
Lepingute sõlmimine<br />
ja info:<br />
agent.aripaev.ee<br />
või 6670 008<br />
Aastane kasutusperiood 8383 krooni eest või<br />
IP-põhine kasutusperiood viiele kasutajale 11 913 krooni eest<br />
kindlustab ligipääsu infole<br />
täiesti unikaalses andmebaasis, kus on teave<br />
103 677 Eesti majanduselu võtmeisiku ja<br />
91 912 Eesti ettevõtte kohta.
<strong>Äripäev</strong>a lisaväljaanne 10. september 2008 reklaamitoimetaja Merli Õunaaed, tel 667 0060, reklaamimüügi projektijuht Kristiina Pärnik, tel 667 0240<br />
32 REKLAAM
Change language