PDF-failina - Leht - Äripäev

OMA MAJA 

november 2008 | arhitektuur | ehitus | sisustus | aed || 

nr 10 (70)

REKLAAM 

TULEME KOHALE JA MÕÕDAME. VALMISTAME NING PAIGALDAME. ÜLE EESTI. 

ROTO KATUSEAKNAD 20% SOODSAMALT 

VÕTMED KÄTTE PLEKITÖÖD 

WWW.TOODE.EE TASUTA INFOTELEFON: 800 7000 

2 OMA MAJA

Köögitasapinnad, trepid, aknalauad, 

põrandaplaadid otse tootjalt! 

Pärnu mnt 110 

Tel 679 9395 

www.hansakivi.ee 

november 2008 

REKLAAM 

Novembri lõpuni pressgraniidist tasapinnad - 15% 

3

REKLAAM 

4 OMA MAJA

Jahe ehitusturg 

jahtub sügisel veelgi 

Kui ehitusbuumi kõrgajal 

tekkis pakett- ja 

palkmaju valmistavaid 

ettevõtteid nagu seeni 

pärast vihma, siis nüüd tuleb 

paljudel siseturule orienteeritud 

firmadel tootmist 

vähendada või siis hoopis 

uksed kinni panna. 

Samuti ennustavad kinnisvarainimesed 

uute valmismajade 

odavnemist kuni 

kakskümmend protsenti. 

Põlluarenduste puhul aga 

räägitakse hinna kukkumisest 

lausa poole võrra. 

Kuulda on olnud ka seda, 

et tihti satuvad need uusarendused, 

kus valve puudub, 

ka rüüstajate ründe alla 

või viib siis ehitaja ise arendaja 

võlgade katteks kõik, 

mis majadest kätte on võimalik 

saada. 

Siinkohal meenub üks vana 

lugu, kus vastuvõtukomisjon 

oli kogunenud suurt 

kortermaja hindama. Kuna 

aga osa sanitaarseadmetest 

oli ehituse käigus viina 

TÄNASES NUMBRIS: 

Omanäoline: Maja Lasnamäe 

korteri ja Žiguli vastu 

�10–15 

Ehitus: Vesi oma kaevust 

�16–18 

Fassaad: Fassaad kardab vett 

�22–24 

Huvitav projekt: Mändidele 

mõtlev maja �28–31 

Arhitektuur: 

Nelja eramu ansambel Reimsis 

ja teised uudised �32–34 

Ehitus: Majaehituseks on raskem 

laenu saada kui ostuks 

�36–37 

Renoveerimine: Vana ahi annab 

uue soojuse �38–40 

Aed: Igasse aeda oma õige 

kompostimahuti �42–43 

Portree: Arhitekt Karli Luik on 

vaikne võitja 

�46–49 

november 2008 

KOMMENTAAR Teet Reier 

” 

Nii et kevadest 

võib 

ehitusmessil pakutavat 

kaeda arvuti 

tagant lahkumata. 

Oma Maja toimetaja 

vastu vahetatud, olid need 

mõnede korterite sisustuses 

puudu. Ja nii sündiski, et kui 

komisjon oli esimeses trepikojas 

ära käinud ja teise siirdunud, 

jooksid töömehed 

ruttu esimesse kraanikausse 

maha kruvima, et neid tagumistessetrepikodadesse 

viia. 

Üks huvitav uudis, mis 

sügisel välja öeldi, on see, et 

ka messid hakkavad tasapisi 

veebi kolima. Nende hulgas 

ka kevadel toimuv ehitusmess. 

Sellist üritust kor- 

SELLES NUMBRIS KIRJUTAVAD: 

� Mari Hiiemäe, 

kaasautor 

� Urmas Oja, 

arhitektuurikriitik 

� Evelin Rikma, 

kaasautor 

raldada on parajalt suur väljakutse, 

seda enam et Eestis 

sarnane kogemus puudub. 

Nii et kevadest võib ehitusmessil 

pakutavat kaeda 

arvuti tagant lahkumata. Ei 

pea ostma piletit ega otsima 

paaniliselt parkimiskohta. 

Tänavu on alustanud 

ka mõned ehitusuudiseid 

ja nõuandeid vahendavad 

portaalid, neist ehk viimasena 

Äripäeva ehitus- ja 

kinnisvarauudiste portaal 

ehitusuudised.net. Tasub 

kindlasti pilk peale visata. 

� Siim Sultson, 

Äripäeva toimetaja 

� Triin Visnapuu, 

kaasautor 

TOIMETUS 

OMA MAJA 

Toimetaja: Teet Reier 

tel 667 0109, e-post 

teet.reier@aripaev.ee 

Reklaami projektijuht: 

Joonas Kulli 

tel 667 0176, e-post 

joonas.kulli@aripaev.ee 

ftp.aripaev.ee/incoming/Rekl 

Kujundaja: Estel Eli 

e-post 

estel.eli@aripaev.ee 

Keeletoimetaja: 

Tene Hook 

Fotograaf: Andras Kralla 

Peatoimetaja: Meelis Mandel 

Väljaandja: AS Äripäev 

Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn 

telefon: (372) 667 0195, 

(372) 667 0222, 

faks: (372) 667 0265, 

(372) 667 0165 

Toimetus 

e-post: aripaev@aripaev.ee 

tel: (372) 667 0111, 

faks: (372) 667 0265 

Korrespondent Tartus: 

Väinu Rozental, 

vainu.rozental@aripaev.ee 

Reklaamiosakond 

e-post: reklaam@aripaev.ee, 

tel: (372) 667 0105, 

faks: (372) 667 0200 

Seminarid ja Käsiraamatud 

tel: (372) 667 0207, 

faks: (372) 667 0290 

Raamatuklubi ja Infolehtede 

toimetus 

tel: (372) 667 0207, 

faks: (372) 667 0290 

Tellimine ja levi 

e-post: register@aripaev.ee, 

tel: (372) 667 0099, 

faks: (372) 667 0300 

Tiraaž: 25 600 

Tellimine internetis 

www.aripaev.ee/tellimine 

Trükk AS Kroonpress 

Äripäev veebis: 

www.aripaev.ee 

Toimetus võtab endale õiguse 

kirju ja kaastöid vajaduse korral 

lühendada. Toimetus kaastöid ei 

tagasta. 

Kõik ajalehes Äripäev ja tema 

lisades avaldatud artiklid, fotod, 

teabegraafika (sh päevakajalisel, 

majanduslikul, poliitilisel 

või religioossel teemal) on 

autoriõigusega kaitstud teosed 

ning nende reprodutseerimine, 

levitamine ning edastamine mis 

tahes kujul on ilma ASi Äripäev 

kirjaliku nõusolekuta keelatud. 

Kaebuste korral ajalehe sisu kohta 

võite pöörduda Pressinõukogusse 

pn@eall.ee või 

tel (372) 646 3363. 

5

SÜNDMUSED 

KLÕPS Majaremont Paides 

� Kuidas majanduslanguse kiuste oma maja remontida, kui kogu vajalikku raha korraga välja käia pole? Eks ikka sammhaaval 

nagu see Paide majaomanik. Tükike tuuletõket seina, vooder ja värv peale, ikka tasa ja targu. Foto: Teet Reier 

MESSID NOVEMBRIS JA DETSEMBRIS 

� 04.–07.11 

Building Ukraine 

Kiiev, arhitektuur, ehitusmaterjalid, 

ehitustehnika 

� 04.–06.11 

PlanExpo 

Dublin, ehitusmaterjalid 

� 05.–07.11 

InteriorWorld 

Moskva, sisekujundus, 

sisustustarbed, disainmööbel 

� 15.–23.11 

Feriarte 

Madrid, kunst, antiik 

� 15.–20.11 

Pool & Spa Expo 

Las Vegas, basseinid, basseiniseadmed, 

aiamööbel, 

aiatarbed 

� 18.–21.11 

Fenestration China 

Peking, aknad, uksed, väravad, 

fassaaditehnoloogia 

� 18.–21.11 

Equip’Baie 

Pariis, aknad, uksed, väravad, 

aknakatted, rulood 

� 18.–21.11 

Piscine 

Lyon, basseinid, basseiniseadmed 

� 23.–30.11 

pAn Amsterdam 

Amsterdam, kunst, antiik 

� 23.–27.11 

The Big 5 Show 

Dubai, ehitusmaterjalid 

� 25.–28.11 

Bauma China 

Shanghai, ehitustehnika, 

kaevandamistehnika 

� 25.–29.11 

Aqua-Therm Praha 

Praha, kliima- ja kütteseadmed, 

keskkonnakaitse 

� 25.–28.11 

Furniture World China 

Peking, mööbel, mööblitööstuse 

seadmed, puidutöötlus 

� 28.–30.11 

Veronafil 

Verona, antiik 

� 03.–05.12 

Construct Canada / PM Expo 

Toronto, ehitusmaterjalid 

� 06.–14.12 

Salon de la Piscine & du SPA 

Pariis, spaa, basseinid, basseiniseadmed 

PLUSS/MIINUS TULEB 

� Kui keskmiselt on majade 

hinnad langenud 20 protsenti, 

siis põlluarenduste 

hinnad on aastaga kukkunud 

50 protsenti. Väikseima 

müügilikviidsusega on praegu 

nn põllupealsed elamurajoonid, 

mille järelmüügihinnad 

on langenud enim, võrreldes 

2007. aasta algusega 

ligikaudu 20–50%. 

� Harju maakohus algatas 

esmaspäeval elamute ehituse 

ja kinnisvara arendusega 

tegelenud ASi Parvati pankrotimenetluse. 

Maksu- ja tolliameti 

andmeil on firmal 19. 

oktoobri seisuga 2,3 miljoni 

kroonine maksuvõlg, millele 

lisandub intressivõlg. 

� Majanduslangus on suurendanud 

varguseid ehitusobjektidelt, 

eriti suure löögi 

all on pooleli või seisma jäänud 

arendused. 

Oma Maja 

5. detsembril 

� Omanäoline: 

Huvitav palkmaja Pokumaa 

südames 

� Fassaad: Mitmesugused 

kattematerjalid 

� Arhitektuur: Uudiseid 

kogu maailmast 

� Detail: Vahva varikatus 

mis kaitseb vihma eest ja 

ilmestab hoonet 

� Ehitus: Kraana ja tõstuk 

majaehituse juures 

� Soojustus: Võimalused 

energiakulu kärpimiseks 

6 OMA MAJA

� Selline on ehitusmessi avakülg. Foto: Online Expo 

Ehitusmess kolib internetti 

Kevadest ei pea enam kulutama 

mitut tundi messile 

minekule ja tagasi 

tulekule, mis on viimastel 

aastatel Pirital tõsiseks 

proovikiviks saanud 

– nüüd toimub internetis 

tasuta ehitusmess. 

Nimelt alustas rahvusvaheline 

veebimesse korraldav 

firma Online Expo OÜ 

tegevust ka Eestis. Ehitusmess 

toimub järgmise aasta 

märtsis. 

Online Expo ehitusmessi 

projektijuhi Gert Laasme sõnul 

saab iga firma osta omale 

virtuaalse messiboksi, mille 

hinnaks võib olla 13 000– 

75 000 krooni. “Tõsi, viimase 

hinnaga messibokse müüakse 

vaid üks selle peasponsoresitlejale, 

2009. aasta Eesti 

UUS PORTAAL 

Tööriistaportaal master8.ee 

Selle aasta suvel tuli turule 

tööriistade, masinate ja 

seadmete ostude planeerimiseks 

loodud operatiivne 

veebiportaal master8.ee. 

Tegemist on tootepõhise 

veebikeskkonnaga, kus 

tarbija saab tasuta tutvuda 

Eestis pakutavate tööriistade, 

seadmete ja nendega 

seotud toodete ning teenustega. 

Master 8st on võimalik leida 

detailse otsinguga sobiv toode, 

tutvuda selle omadustega 

ja võrrelda hindu tootegrupis 

ning teha seda kõike 

november 2008 

ehitusnäituse oma on juba 

müüdud. Teiste hinnaskaala 

sõltub messil osaleda sooviva 

firma valitud paketist,” selgitab 

ta. “Eks see tekitab konkurentsi 

Eesti Näituste korraldatavale 

kevadisele ehitusmessile, 

mis toimub virtuaalmessist 

paar nädalat hiljem,” 

räägib Laasme. 

Esimese virtuaalse ehitusmessi 

“Ehitus ja sisustus 

2009” toimumisajaks on 

9.–18. märts 2009 ja mess toimub 

korraga mitmes riigis: 

Eestis, Lätis, Leedus, Soomes 

jne. 

LOE VEEBIST 

� www.onlineexpo.ee 

� www.onlineexpo.com 

Veebimesside toimumiskohad 

Eestis ja mujal. 

mugavalt ühes kohas. 

Portaali saavad kasutada 

ettevõtted ka ärikontaktide 

vahetamiseks. Selleks on 

portaalis loodud eraldi alajaotused, 

kuhu saavad end 

lisada hulgimüüjad või ka 

näiteks tootjad. Portaalis 

saavad ettevõtted tutvustada 

sihtgrupile ka kõige erilisemaid 

tooteid. 

Master8.ee eesmärk on 

anda võimalus tutvuda 

toote ja hinnaga kohe portaalis, 

mitte vahendada kasutajatele 

ainult müüjate 

kontakte. 

SÜNDMUSED 

UUS 

PROFIIL 

7

TUTVUSTUS 

UUS RAAMAT Tutvustab Urmas Oja 

“Art and the Church. 

Kunst und Kirche” 

� Koostanud: Krista Kodres, 

� Toimetanud: Merike Kurisoo 

� Kirjastus: Eesti Kunstiakadeemia, 

2008 

Soliidne kogumik sisaldab 

2006. aasta sügisel toimunud 

samanimelise, väljapaistva 

kunsti- ja arhitektuuriajaloolase 

Sten I. Karlingi sajandale sünniaastapäevale 

pühendatud konverentsi 

ettekannete põhjal kirjutatud artikleid. 

Artiklid käsitlevad Läänemeremaade 

kirikukunsti ja kirikute arhitektuuri. 

Kirjutajad on eriala tippspetsialistid-kunstiteadlasedBaltimaadest, 

Põhjamaadest, Poolast, 

Saksamaalt ning Ameerika Ühendriikidest. 

Raskekaallase teie raamaturiiulil 

muudab kergemaks asjaolu, et tegu 

on artiklikogumikuga. Kena on näha, 

et vana kunsti uurimine pole jäänud 

ega kavatse jääda uue arhitektuuri 

ja kunsti popi kostüümi varju. 

“Tehislikkuse poliitika. 

Artikleid disainist ja 

disainiuuringutest” 

� Victor Margolin 

� Kirjastus: Eesti Kunstiakadeemia, 

2008 

Victor Margolin on üks disainiuuringute 

teerajajaid ning 

Chicago Illinoisi Ülikooli 

kunsti- ja disainiajaloo professor. 

Aasta alguses käis ta on ka meil 

siin Eestis – Eesti Kunstiakadeemias 

huvilistele esinemas ning andis üliõpilastele 

disainiteooria kursuse. 

Chicago professor on olnud peamisi 

disainiuurimise teoreetikuid 

maailmas viimased 30 aastat ja on 

ala tõeline staar. Kogumikus arutleb 

ta disaini olemuse ja uurimise, mineviku 

ja tuleviku üle. 

Kogumik on jagatud kaheks 

osaks – disainipraktika ja disainiuuringud. 

Artiklid on valdavalt sellistel 

teemadel nagu disain kui poliitiline 

instrument, jätkusuutlik disain 

ning disaini ja arenenud tehnoloogia 

vahelistest suhetest tulenevad 

probleemid. 

Kogu raamatut läbib autori soov 

tuua esile mitmesuguste disaini loomise 

ja sellest mõtlemise viiside 

omavahelisi alusseoseid. 

Muu hulgas esitab Margolin disaineritele 

ja uurijatele ettepaneku uue 

eetilise tegevusplaani loomiseks, 

mis hõlmaks vastutust kasutajate 

ees, jätkusuutlikkuse aspekte ning 

keerulisi küsimusi sellest, kuidas 

mõistlikul määral rakendada arenenud 

tehnoloogiat inimelu probleemide 

lahendamiseks. 

Raamatu väljaandmist on toetanud 

Ameerika Ühendriikide suursaatkond 

Eestis ja Eesti Kultuurkapital 

ning see ilmub “Disainiraamatu” 

sarjas. 

“Väikeste majade Haapsalu” 

� Üla Koppel, Ingrid Ruudi 

� Kirjastus: Evald Okase Muuseum, 

2008 

Nelja aasta eest Evald Okase 

Muuseumi ja Haapsalu linnavalitsuse 

koostööd korraldatud 

fotokonkurss “Väikeste majade 

Haapsalu” tõukas koostajaid kokku 

panema toonase mõõduvõtmise 

ja viimaste aastate parimate väikelinnapiltide 

raamatut. Siin on parimad 

tööd võistluselt ja lisaks pilte sel 

osalenud piltnikelt hilisemast ajast, 

ent kõikidel on fotograafid ajanud taga 

seda pisikeste majade keskkonda, 

mis Haapsalust Haapsalu teeb. Linnad, 

ja mitte ainult nemad, on ju alatasases 

muutumises ning nii on kena 

aeg-ajalt tugevamini aimuv miljöötunne 

mõnel moel kokku võtta. 

Näiteks pildiraamatus. Ja parimas 

mõttes pildiraamat see stiilne trükis 

ka on. Teksti võib piltlikult öeldes 

ühe käe näppudel üles lugeda. Majade, 

nendevaheliste ruumide ja detailide 

ülesvõtted annavad edasi vaikse 

väikelinna rahulikku iseloomu. Tegemist 

pole edvistava reklaamköitega 

ega ka ajalooraamatuga. Enamikul 

lehekülgedel on proovitud püüda 

kinni hoopis valgust väikelinna väikeste 

majadega tänavail. 

Pilte ei risusta allkirjad iga maja 

aadressi, arhitekti nime või mõne 

ajaloolise seigaga. “Väikeste majade 

Haapsalu” on rohkem nagu jalutuskäik 

väikeste majade Haapsalus. Ega 

tundmatus linnas uidates ju ka majadelt 

nende arhitektide nimed ja ajaloolised 

seigad vastu vaata. Need polegi 

sellise kogemuse jaoks esmatarvilikud 

elemendid, need väsitaksid. 

Raamatusse poleks leheküljenumbreidki 

tarvis olnud. 

8 OMA MAJA

areco 

Terasest Tegijad! 

TERASKATUSED 

TERASEST 

SEINAPROFIILID 

VIHMAVEESÜSTEEMID 

LISAPLEKID JA 

PLEKKSEPATOOTED 

SILEPLEKK 

SEINAPANEELID 

TALLINN: Pärnu mnt 463, ruum 127a 

tel 608 1166, faks 608 1167 

info@areco.ee 

TARTU: Ringtee 4 

tel 730 0161, faks 730 0161 

tartu@areco.ee 

PÄRNU: Savi 3 

tel 446 1002, faks 446 1843 

parnu@areco.ee 

RAKVERE: Võidu 110 

tel 322 5317, faks 322 5317 

rakvere@areco.ee 

NARVA: Joala tn. 9 

tel 53 444 139, faks 356 0474 

KURESSAARE: Pikk 59 

tel 452 1021, faks 452 1029 

VÕRU: Kreutzwaldi 55a 

tel 52 28 015, 52 84 511 

VILJANDIMAA: Tolmuski 4, Jämejala 

tel 50 26 621, faks 434 9044 

LÄÄNEMAA: Haapsalu, Uuemõisa, Masti tee 14 

tel 52 14 348, faks 479 2530 

www.areco.ee 

november 2008 

REKLAAM 

9

OMANÄOLINE 

Maja Lasnamäe 

� Kuna maja ees käivad 

usinad torutööd, 

jäi pildile vaid aiasoppi 

avanev tagakülg. 

Fotod: Andras Kralla 

10 OMA MAJA

november 2008 

OMANÄOLINE 

korteri ja Žiguli vastu 

Kalamajas Soo 

tänavas asuvat 

vana puumaja 

on Marko 

H. J. Kuningas 

oma koduks 

renoveerinud ja 

turgutanud juba 

seitse aastat. 

Teet Reier 

teet.reier@aripaev.ee 

Alles siis, kui suur tänavaäärne 

puumaja on kogu tähelepanu 

endale saanud, sibavad 

silmad mööda kinnistu 

sissesõiduteed edasi ja leiavad 

hoovipealselt ühe värskelt 

vooderdatud õuemajakese. 

Maitsekalt toon toonis 

värvitud voodrilaud, puitsammastega 

piiratud terrassid, 

punakaspruunid aknaluugid 

ja puitpits akende 

ülaosas – selline on Kuninga 

mõõtu loss. 

“See on kõige laiem voodrilaud, 

mida Kalamajas majade 

katmisel on ajalooliselt 

kasutatud. Üks kuuemeetrine 

laud maksab üle kuuesaja 

krooni ehk siis umbes sada 

krooni jooksev meeter, lisaks 

veel tuleb kohale ka tuua,” 

selgitab Marko. 

Kallis veetrass 

“Kui Mõisa-valitsuse ajal lubati 

majaomanikele veetrasside 

ehitust igati toetada ja 

need enam-vähem linna abiga 

valmis teha, siis nüüd on 

sootuks teised lood,” meenutab 

Marko Jüri Mõisa linnapeaks 

olemise aegu. Ja vaatab 

murelikult veetrassi ehitust, 

mis tänavalt kõnnitee äärest 

tema maja poole kulgeb. 

“Praegu kulub ainuüksi 

11

OMANÄOLINE 

� Lasnamäe korteri ja Žiguli vastu maja vahetanud Marko H. J. Kuninga otsust aitas teha vana maja kaunis puutrepp. 

liitumisele mitukümmend 

tuhat krooni ja kokku läheb 

sellise väikese trassijupi valmimine 

maksma üle paarisaja 

tuhande krooni,” selgitab 

Marko. 

Kuigi maja juures on alati 

parasjagu midagi teoksil, arvab 

Marko, et tema kodu on 

eelmise aasta seisuga ikkagi 

suures osas valmis. 

Tuulelipp ja aastakivi 

“Selle märgiks on ateljeepõrandasse 

paigutatud paekivist 

tähis, mille sisse raiutud 

“2007” ehk maja uue elu 

algusaasta,” naerab ta. “Katusel 

on sepp Jaanuse restaureeritud 

tuulelipp arvuga 

1881, mis märgib ära maja 

esmasünni aastaarvu.” Jutu 

jätkuks räägib ta loo enda ja 

maja kohtumisest. 

“Oli vist 2000. aasta lõpus, 

kui istusime sõpradega 

koos ja rääkisime sellest, kuidas 

kellelgi on läinud ja mida 

edaspidi plaanitakse teha. 

Kui olin oma töövõidud 

lagedale ladunud, ei osanud 

tuleviku kohta muud lausuda, 

kui et tahaksin uuel aastal 

päris oma elamise leida,” 

meenutab Marko, kes seni 

oli elanud koos pojaga Lasnamäel 

kolmetoalises kooperatiivkorteris. 

Aasta alguses helistas 

Markole sõber ja teatas, et tema 

kodu on müüa. Läks jupp 

aega, enne kui Marko taipas, 

et jutt ei ole mitte tema oma 

kodust, vaid ikka sellest, mis 

teda Kalamajas ootab. 

“Maja oli tolle aja kohta 

kalamajalikult räämas, vaid 

väikeses osas oli natuke siseremonti 

tehtud. Praegune 

sissekäik oli suletud ning trepikoda 

kolikambriks muudetud. 

Kui lõpuks sisse pääsesin 

ja kaunist puutreppi nägin, 

oli asi otsustatud,” räägib 

Marko. 

Vahetuskaubana läksid 

käiku nii tema Lasnamäe 

korter, sõiduauto Žiguli ja 

neli kümmend tuhat krooni 

sularaha. “Andsin ära kõik, 

mis mul oli, ja vastu ei saanud 

sisuliselt mitte mida- 

gi, sest kõik vajas remonti ja 

ümber ehitamist,” naerab ta. 

Pärast ostu-müügitehingut 

tuli Markol aga poeg venna 

Kalmeri pere juurde komandeerida 

ja endal tädi juurde 

diivani äärele kolida. 

Vead sulasid välja 

“Majaost toimus talvel, kõikjal 

oli ilus paks lumi ja maja 

nägi välja nagu muinasjutt – 

tsitadell karges härmatiselooris. 

Kevade poole, kusagil 

veebruari-märtsi paiku, 

kui olin remonditöid alustamas, 

sulas ka lumi ära ning 

selgus, et osa majakatusest 

oli kaetud reliini ehk siis tavalisepõrandakattematerjaliga. 

Sealt oli aja jooksul üksjagu 

vett juba palkide vahele 

jooksnud ja neid kõvasti 

määndanud,” meenutab 

Marko esimesi tagasilööke 

Loomulikult juhtus töö 

käigus ka lõbusamaid asju. 

Näiteks kui Marko soovis olemasoleva 

korstnalõõri pikemaks 

ehitada, et seda siseseinana 

kasutada. Töömees Ser- 

gei aga, kuuldes, et sein peab 

nagu lõõrgi olema parasjagu 

lohakalt laotud, keeldus seda 

tegemast põhjendusega, et 

tema niimoodi lohakalt tööd 

teha ei oska. Nii tuligi kunstiteos 

majaperemehel endal 

valmis laduda. 

Nii ruumilahenduse kui 

ka sisustamisega sai hakkama 

Marko ise. Vanad tarbeesemed, 

millest siinses elamises 

puudust ei tule, on valvsa 

disaineri pilgu all vastavalt 

teemadele kenasti rühmadesse 

jaotatud ja igaüks omale 

sobiva koha leidnud. “Mõte 

hakkab liikuma tavaliselt 

ühest esemest, siis tekib kiusatus 

selle kõrvale ka teine sobituv 

asi leida ja siis kolmas 

ning nõnda see vanakraami 

omandamise viirus edasi arenebki,” 

arvab Marko. 

Ta on oma uuestisündinud 

hoovimajaga igati rahul, kui 

mitte arvestada väikest kripeldavat 

unistust, mis ihaleb juba 

uue tegemise järele – kodu, 

mis rajatud mõnesse vanasse 

Tallinna tehasehoonesse. 

12 OMA MAJA

november 2008 

REKLAAM 

13

OMANÄOLINE 

� Köögis on ruumi nii moodsale tehnikale kui ka kõikvõimalikule vanavarale. 

Aadressi järgi elaks nagu kolmes korteris 

Kuigi Marko maja kannab 

aadressi järgi lisanumbrit 

B ehk siis on juriidiliselt 

iseseisev kinnistu, on 

majas ka korterid: 9, 9a 

ja 10. 

Korterite kummalised 

numbrid tulenevad sellest, 

et krundil olevad kolm maja 

loeti nõukogude ajal üheks ja 

numbreid hakati panema tänavaäärsest 

üürimajast alates. 

Nii kannab näiteks teine 

hoovipealne puumaja korterinumbrit 

8, kuigi tegemist 

on ühepereelamuga. Kuigi 

algul arvas Marko, et säärast 

jaburdust on lihtne muuta, 

osutus see meie bürokraatia 

maailmas arvatust tunduvalt 

keerulisemaks ja siiani veel 

lahendamatuks ürituseks. 

Segased lood on ka maajaotusega. 

Kui Marko majal, 

mis algupäraselt oli n-ö härrastemaja, 

on tagaküljes ka 

rohetav murulapp, siis suurel 

üürimajal ümbritsevat krunti 

peaaegu polegi. 

Tugevussorteeritud 

sarikad ja 

karkasspuit 

saematerjal • höövelmaterjal • tugevussorteeritud puit 

voodrilaud • terrassilaud • distantsliistud • immutatud puit 

AS Haret 

Paldiski mnt 35, Keila 

tel674 7483 

faks 674 7553 

haret@haret.ee 

www.haret.ee 

MIS ON MIS 

Maja Kalamajas 

� 1881. aastal ehitatud ja 

nüüdseks renoveeritud puumaja 

Tallinnas Kalamajas. 

Samale krundile on püstitatud 

ka suur tänavaäärne 

üürimaja ja mitmeid väiksemaid 

hooneid. 

HEA LEID 

� Maja välisilmes on taastatud 

kaks teise korruse välisterrassi, 

mis loovad võimaluse 

soojemate ilmade puhul 

kas pühapäeva hommikuti 

terrassil pannkooke süüa, 

niisama aktiivselt õueelu või 

miks ka mitte lihtsalt suveõhtuid 

nautida. 

� Vanadest kraanidest ja valamutest 

on kokku sobitatud 

huvitavad veesilmad. 

� Palkidest siseseinast, mis 

töö käigus maha võeti, sai 

palkide poolekssaagimise 

teel materjali WC-nurga ehituseks, 

väikeseks köögiseinaks 

ja jagus veel lauaplaadigi 

tarbeks. 

� Kunagise punastest tellistest 

korstnamüüri kõrvale 

ladus majaperemees samasuguse 

müüripikenduse. 

� Vanadest tellistest on tehtud 

ka moodsa aiagrilli ümbris 

ja köögikappide seinad. 

� Igale poole elamisse on tekitatud 

vanavara rõõmsalt 

ühte hoidvaid saarekesi. 

”Mõte hakkab 

liikuma 

tavaliselt ühest 

esemest, siis tekib 

kiusatus selle kõrvale 

ka teine sobituv 

asi leida ja siis 

kolmas ning nõnda 

see vanakraami 

omandamise viirus 

edasi arenebki. 

Marko H. J. Kuningas, 

majaomanik 

14 OMA MAJA

� Päikesevalgus sumbub vanadel palkseintel ja täidab toa 

maheda valgusega. 

� Iga detail on hoolikalt läbi mõeldud, olgu selleks siis nipsasjad, 

mööbel või küünlavalgus sügisõhtu hämaruses. 

november 2008 

� Rebasenahk valvab baari ehk napsukirstu. 

OMANÄOLINE 

Endine peremees kinkis 

oma talu Estonia teatrile 

Koos majaga sai Marko 

kaasa vanu kirju, dokumente 

ja suuri fotosid. 

Neid uurides tuli päevavalgele 

ka jooneline paberileht 

kunagise majaperemehe 

August Päija elulooga. 

Viljandi maakonnast pärit 

mees oli lõpetanud Eesti 

Aleksandrikooli ja asunud 

seejärel posti-telegraafi teenistusse. 

Töötanud Põltsamaal, 

Tartus ja Riias, lõpetas 

viimases ka montööride kooli 

ja määrati tööle Liibavisse 

(nüüdne Liepāja Lätis). Võttis 

osa ka Esimesest maailmasõjast 

kui spetsialist kiirtöötajate 

aparaatide peal. 

Pärast sõda siirdus August 

Päija tagasi oma vanematetallu, 

kus toimetas kuni 

1947. aastani, mil otsustas 

kehva tervise tõttu talupidamise 

koos hoonete ja varaga 

Estonia teatrile kinkida 

ning ise linna siirduda. 

Marko meelest oleks ääretult 

põnev teada saada, mis 

sellest Estoniale kingitud talust 

edasi on saanud. 

Samuti on peremehest 

järel mitmed suured tsaariaegsed 

fotod tollasest postitelegraafiagentuurikoosseisust 

ja Liibavi Eesti kultuuriseltsist. 

Ka need võiks Marko 

arvates jõuda mõne asjast 

huvitatud muuseumi või koguni. 

www.columbia-kivi.ee 

15

EHITUS 

Vesi oma 

kaevust 

Kui ühisveevärgiga liitumine 

näib helesinise unistusena 

ja vana kaev on kuiv, tuleb 

kaaluda uue kaevu ehitamist. 

Enamlevinud kaevutüübid 

Eestis on puurkaev, 

kombineeritud kaev ja salvkaev. 

Salvkaev on ühemeetrise 

läbimõõduga, 5–10 meetri 

sügavune põhjavee ülemistesse 

kihtidesse rajatud 

kaev. Lõuna-Eestis leidub 

ka kuni 20 meetri sügavusi 

salvkaeve, kuna sealne 

moreenikiht on paksem 

kui Põhja-Eestis. 

Salvkaevude puhul on 

oht reostuseks suurem kui 

puurkaevudel, kuna nad on 

suhteliselt õhukese pinnakattega. 

Salvkaevu on raske 

teha paepinnasesse. 

Kombineeritud kaev on 

salvkaevu põhjast edasi 

puuritud puurkaev. Keskkonnakorralduseettevõtte 

Maves juhi Mati Salu sõnul 

on need kaevud keskkonnakaitse 

seisukohast 

halvimad, sest nende tegemisel 

ei ole tavaliselt 

kinni peetud veekihtide 

omavahelise isoleerimise 

nõudest. 

Puurkaev on väikese 

läbimõõduga (10–15 cm) 

mantel- ja/või filtertoruga 

kindlustatud puurauk, 

mis on puuritud vee võtmiseks 

sügavamatest põhjaveekihtidest. 

Puurkaevude eelis võrreldes 

teiste kaevuliikidega 

on nende sügavus (tagatud 

on stabiilne veevõtt), võimalikud 

reostunud maapinnalähedased 

kihid on 

kaevu sügavuse tõttu isoleeritud. 

Kaevu ehitamist alustades 

tuleks eelnevalt tutvuda 

veeseaduse ja sellest 

tulenevate keskkonnaministri 

määrustega. Samuti 

tuleks selgeks teha, kui 

palju reaalselt vett tarbima 

hakatakse. 

Veekogus tuleb arvestada 

kuupmeetrites ööpäeva 

kohta ja suuremate veetarbijate 

korral ka lisaks kuupmeetrites 

tunni kohta. 

Enamasti jäetakse kogu 

asjaajamine kaevu puurima 

hakkava firma õlule, 

mis on ka mõistetav, sest 

neil on kogemused ja teadmised, 

mis paberimajandust 

lihtsustavad. 

OÜ Amendero kaevumeistri 

Tarmo Hendriksoni 

sõnul on uue kaevu esmane 

hooldus selle korduv tühjakspumpamine, 

kuni kaev 

hakkab andma puhast vett. 

Kui kaevu tuleb tagasi muda, 

liiv jne, tuleb ka see välja 

võtta. 

Evelin Rikma 

”Uue kaevu 

esmane 

hooldus on selle 

korduv tühjakspumpamine, 

kuni 

kaev hakkab andma 

puhast vett. 

Tarmo Hendrikson, OÜ 

Amendero kaevumeister 

Puurkaevu 

rajamise kuus 

sammu 

1. 

Taotlus 

� Kõigepealt tuleb piirkondlikulekeskkonnateenistusele 

esitada puurkaevu 

projekteerimise 

taotlus, mille tulemusel 

saadakse kirjalik nõusolek 

projekteerimise alustamiseks. 

2. 

Tingimused 

� Kui tulevane puurkaev 

asub linnas või mõnel 

muul tiheasustusega 

alal, peab teil olema 

veehaarde ehitusprojekt. 

Projekteerimistingimused 

saab kohalikult omavalitsuselt. 

Omavalitsus 

määrab ka isikud, kellega 

peab projekti kooskõlastama. 

3. 

Projekt 

� Vastava litsentsiga ettevõte 

võib asuda koostama 

kaevu rajamise projekti. 

Litsentsi omavate 

ettevõtete nimekirja leiab 

aadressilt www.envir.ee/ 

1288, projekt tuleb kooskõlastadakeskkonnateenistusega. 

4. 

Ehitusluba 

� Edasi on vaja taotleda 

ehitusluba kohalikult 

omavalitsuselt ja puurimisluba 

põhjavee registri 

valdajalt OÜ-lt Eesti Geoloogiakeskus 

(www.egk. 

ee/egk). 

5. 

Ehitus 

� Nüüd võite lasta puurkaevu 

ära puurida vastava 

litsentsiga ettevõttel. 

Puurimistööde alustamisest 

tuleb eelnevalt teavitada 

keskkonnateenistust, 

kes vajadusel kontrollib 

puurimistööde vastavust 

nõuetele. 

6. 

Pass 

� Pärast kaevu puurimist 

peab puurkaevu tellija saama 

puurijalt puurkaevu passi. 

16 OMA MAJA

� Endale uue salvkaevu ehitada lasknud Armald Jõgeva kiidab kolme tublit Valga meest, kes viie päevaga ehitasid 

valmis umbes 17,5 meetri sügavuse kaevu, kuhu paigaldati 22 kaevurõngast. Kaevu seinad on liivakivist. 

Foto: Armald Jõgeva 

november 2008 

EHITUS 

17

EHITUS 

TASUB TEADA 

Järgi ohutusnõudeid 

� Ära mine kaevu, kui maa 

peal pole kedagi sind abistamas. 

� Laskudes kasuta julgestusrihmasid, 

turvaköit ja 

kiivrit. 

� Enne sisenemist tuuluta 

kaev hoolikalt. 

� Jälgi, et redel ei vajuks filterliiva 

kihti. 

� Võimalusel väldi elektririistade 

kasutamist kaevus 

või vali akudel töötavad vahendid 

TASUB TEADA 

Kaevule kehtivad 

oma nõuded 

� Kaev või puurkaev peab 

vältima kasutatava veekihi 

reostumise kaevu kaudu. 

Kaevu asukoht peab olema 

võimalike reostusallikate 

(kogumiskaevud, käimlad, 

prügikastid, sõnniku- ja väetisehoidlad, 

õlimahutid, kanaliseerimata 

saunad jne) 

suhtes põhjavee voolu suunas 

ülesvoolu ja neist krundi 

piires võimalikult kaugemal 

(ka erakaevu hooldusala 

peab olema vähemalt 

10meetrise raadiusega). 

� Manteltorude põhikolonn 

peab ulatuma umbes 30 cm 

üle maapinna või pumbamaja 

põranda; surfi seinad ja 

põhi peavad olema vettpidavad; 

puurkaevu suue peab 

olema veekaitse eesmärgil 

suletud. Puurkaevu ülaosa 

ümbritsevad ja vett läbilaskvad 

setted tuleb isoleerida 

manteltoruga. 

� Oluline on manteltoru paigaldamise 

kvaliteet. Manteltorutagune 

peab olema tsemendi 

või saviga veetihedalt 

täidetud. Kui kaevu töötav 

osa paikneb pudedas pinnases, 

on vajalik filtri ja filtritaguse 

puiste paigaldamine, et 

vältida liiva sattumist kaevu. 

Kaev ja selle ümbrus peab 

olema puhas. 

Allikas: “Eesti põhjavee kasutamine ja 

kaitse” 2004 

Ka kaev vajab remondi- 

ja hooldustöid 

Salvkaevude puhul tuleb 

tekkivad praod ja vuugid 

kohe tihendada. 

Samuti tuleb hoolt kanda 

kaevu luugi ja kaane eest, 

et need oleksid piisavalt tihedad. 

Kaevu ümbrus tuleb 

hoida puhtana, kuna umbrohu 

ja võsa juured võivad tungida 

kaevu ja põhjustada setet 

kaevu põhjas ning rikkuda 

isolatsiooni. Tagatud peab 

olema pinnavee voolamine 

suunaga kaevust eemale, et 

vältida vee reostumist. 

Kui salvkaevu rakked on 

allpool veepinda purunenud 

ja kaev ei anna enam soovitud 

koguses vett, tuleb ette 

võtta remont. Remondi käigus 

pumbatakse kaev tühjaks, 

kaevu põhjas olev filterliiv 

vahetatakse uue vastu, 

kaevu põhi kaevatakse 

sügavamaks, lisades seejuures 

rakkeid. 

Kui salvkaevu vesi on muutunud 

joogikõlbmatuks, tuleb 

reostusallikas kindlaks 

teha ja seejärel likvideerida 

(parandada vuugid, lekkiv 

kaas) ning teha puhastus- 

Ka kaevu sulgemine 

nõuab projekti 

Kui on selge, et vana kaevu 

enam päästa ei anna 

või pole ta majapidamises 

enam lihtsalt vajalik, tuleb 

ta õigesti likvideerida. 

Tihti loobitakse vana kaev 

kõikvõimalikku prügi ja sodi 

lihtsalt täis, mis võib aga 

oluliselt kahjustada veesooni. 

Kaevu tohivad likvideerida 

vaid selleks tegevuslitsentsi 

omavad ettevõtted. 

Kaevu õigeaegse ja nõuetekohase 

likvideerimise eest 

vastutab kaevu omanik. Ka 

kaevu tampoonimiseks on 

vaja projekti, mis kooskõlastatakse 

asukohajärgses 

pumpamine, mis võib kesta 

mõnest päevast mõne nädalani. 

Puhastuspumpamise ajal 

tuleb rakkeid ka seestpoolt 

puhastada (käsiharja või survepesuriga) 

ja eemaldada kaevu 

põhja tekkinud mustus. 

Puurkaevude remont tähendab 

eeskätt manteltorude 

lekkega tegelemist. Roostetanud 

terase tõttu hakkavad 

torud lekkima või on looduslike 

protsesside tõttu torud 

paigast nihkunud. Liiga 

suure nihke korral ei pruugi 

enam vea likvideerimine õnnestuda. 

Torude läbiroostetamisest 

ja pisematest nihetest 

tingitud rikkeid saab kõrvaldada. 

Olemasolevasse torusse 

võib paigaldada uue manteltoru. 

See eeldab aga pumba 

olemasolu, mis uude, peenemasse 

torusse mahuks. 

Kaevu sattunud kõrvalised 

esemed eemaldatakse spetsiaalsete 

vahenditega. Selle 

töö peaks aga kindlasti spetsialistide 

hoolde usaldama, 

vastasel juhul on kaevus pärast 

puhastamist rohkem 

esemeid, kui enne oligi. 

riiklikus keskkonnateenistuses. 

Projektis peavad olema 

ära toodud kaevu riiklik 

kood, kaevu omanik või valdaja 

ja asukoht, kaevu puurinud 

organisatsioon ja passi 

number, kaevu tehniline seisukord 

ja likvideerimise põhjus 

ja likvideerimistööde tehnoloogia 

kirjeldus. 

Enne kaevu lõplikku tampoonimist 

see klooritakse, 

reostuse korral on vajalik ka 

puhastuspumpamine. Kaevude 

tampoonimise põhimõtete 

ja nõuetega saab tutvuda 

keskkonnaministri 30. jaanuari 

1997. aasta määruses. 

� Lohakalt tehtud kaevutööd 

on keerukas ja kulukas 

paranda. Selle puurkaevu 

pidi uuesti lahti kaevama 

et sättida paika vildakalt 

paigaldatud pump ja lisada 

rauafilter. 

Foto: Indrek Susi 

”Kaevu tohivadlikvideerida 

vaid selleks 

tegevuslitsentsi 

omavad ettevõtted. 

18 OMA MAJA

november 2008 

REKLAAM 

19

EHITUS 

Ökomaja hoiab tervist 

Eelmisel aastal 

tõi OÜ Palktare 

ThermoLogi 

kaubamärgi all 

turule uudsed 

ökomajad. Mis on 

selle mõiste “öko” 

taga? 

Mõiste “öko” on Thermo- 

Logi majadel seotud eelkõige 

keskkonnasäästliku ja tervisesõbraliku 

lahendusega. 

Kuna kasutatud materjalid 

on hästi soojapidavad, looduslikud 

ja hingavad, on ökomajas 

elamine energiasäästlik 

ja ökonoomne, peale selle 

ka tervislik tänu maja heale 

mikrokliimale. 

Soojustamiseks kasutatakse 

looduslikku puitkiudvilla, 

soonühendusega puitkiud-tuuletõkkeplaati 

ning 

õhu- ja aurutõkkepaberit. 

Maja sisemise vooderdusena 

saab samuti valida ökoloogiliste 

materjalide puidu 

ja loodusliku kipskiudplaadi 

vahel. 

Mittevajuv konstruktsioon 

Üks olulisemaid ökomaja 

eeliseid on kindlasti tervislik 

elukeskkond. Allergiad 

on tänapäeval järjest suurenev 

probleem, mistõttu on 

eluruumide tervislik mikrokliima 

seda olulisem. 

Thermo-Logi maja eelis 

palkmaja ees on mittevajuv 

konstruktsioon ning kordades 

parem soojapidavus 

– ehitamisel ei ole vaja jätta 

vajumisvahesid ega teha hilisemaid 

perioodilisi reguleerimisi. 

Tavalistel pakett- või palkmajadel 

on siseseinad üldjuhul 

jäigalt paigas ja kandvateks 

elementideks, seetõttu 

on nende muutmine raskendatud. 

Ökomajad pakuvad rohkem 

valikuvõimalusi, kuna 

kandeseinad on ainult välisseinad 

ning mittekandvaid 

siseseinu saab ehituse käigus 

vastavalt soovidele muuta. 

Majaomanikule annab see 

võimaluse kohandada ruumilahendus 

endale veelgi meelepärasemaks. 

Igale tüüpmajale 

on välja töötatud kolmneli 

plaanilahendust vastavalt 

perekonna vajadustele ja 

suurusele. 

Seinakonstruktsioon on 

hingav ja tänu sellele puhastub 

iseeneslikult, eraldades 

väljahingatud gaasid ning 

üleliigse veeauru. 

Puitkiud hoiab hästi sooja 

Talvel suudavad ThermoLogi 

seinad juhtida kogutud niiskuse 

tagasi hoonesse. Materjali 

hügroskoopsus võimaldab 

siduda õhust üleliigse 

niiskuse ja puuduse korral 

selle sinna tagasi juhtida. 

Kui hoone on ehitatud materjalidest, 

mis ei eralda vajadusel 

niiskust, või kui seinad 

on kaetud kilekattega, 

põhjustab kuiv õhk majaelanikele 

ebamugavustunnet, 

eelkõige neile, kel esineb allergiat. 

Majades kasutatavad puitkiudsoojustus 

ning õhu- ja 

aurutõkkepaber muudavad 

maja sisekliima meeldivaks 

nii suvel kui ka talvel. 

Puitkiudsoojustus hoiab 

talvel hästi sooja tänu suu- 

rele soojusmahtuvusele 

ning palaval suvepäeval tagab 

hea jaheda mikrokliima, 

kuna suudab hoida 

liigse palavuse terve päeva 

(10–12 tundi) siseruumidest 

eemal. 

Temperatuuri jahenemisel 

vabastab puitkiudsoojustus 

päeva jooksul salvestatud 

soojuse ning tagab sellega 

stabiilse mikrokliima ööpäev 

läbi. 

Õhu- ja aurutõkkepaber 

kaitseb talvel konstruktsioone 

niiskumise eest, suvel aga 

laseb konstruktsioonidesse 

sattunud niiskusel kuivada. 

Ökomaja ehitamine läheb 

kiirelt ning on jõukohane ka 

iseehitajale. Kõik on kliendi 

eest läbi mõeldud ja tehases 

ette valmistatud. 

Ehitus ei eelda spetsiifilisi 

eelteadmisi, mis on vajalikud 

palkmaja puhul, näiteks 

vajumise arvestamine, 

või kulukat ehitustehnikat, 

mida tuleb kasutada näiteks 

20 OMA MAJA

ja keskkonda 

elementmaja ehitamisel,vaja 

ei ole kraanat ega rasketehnikat 

kandvat laia sissesõiduteed. 

Materjal juba mõõdus 

Majad on toodetud pre-cutsüsteemi 

alusel, mis tähendab, 

et ehituseks vajalikud 

materjalid on pikkusmõõtu 

lõigatud, markeeritud ja detailidesse 

on sissetöödeldud 

tapipesad. 

Tapitud seinakarkassiga 

saavutatakse ka kuni 30% 

jäigem konstruktsioon võrreldes 

tappimata puitkarkassiga. 

november 2008 

Tänu eelnevalt täpseks lõigatud 

ja tapitud seinakarkassile 

kaob otsene vajadus sae 

ja mõõdulindi järele – markeeritud 

detailid tuleb lihtsalt 

oma kohale paigutada. 

Ära jääb ka tuuletõkkeplaadi 

mõõtu lõikamine, kuna 

soonühendusega tuuletõkkeplaati 

ei ole vaja jätkata 

karkassipostil nagu tavalist 

tuuletõkkeplaati – tagatud 

on oluline aja ja materjali 

kokkuhoid. 

Maja karkassipostide 

samm on projekteeritud soojustusmaterjalide 

laiusest 

lähtudes, mistõttu soojustus- 

Hea nõu ja sobivad lahendused. 

Säästlik saab olla ka mugav. 

� Ökomajade soojustuses kasutatakse puitkiudvilla, mis 

tagab hea soojapidavuse. Fotod: OÜ Palktare 

� Materjal saabub ehitusplatsile juba mõõtu lõigatuna 

ja maja püstitamine läheb kiirelt. 

villa lõikamine ehitusplatsil 

on samuti minimaalne. 

Ehitusel kasutatakse platvormehitusmeetodit, 

mis võimaldab 

maja seinakonstruktsioonid 

eelnevalt terviklike 

seinaelementidena mugavalt 

ja kiirelt horisontaalasendis 

kokku panna. Sellega 

hoiab kokku väärtuslikku 

ja kallist ehitusaega. 

Kogenud ehitusbrigaadil 

kulub tavapärase Thermo- 

Logi majakarbi püstitamiseks 

sõltuvalt tingimustest 

üks-kaks nädalat. 

Vivian Maripuu, 

Palktare OÜ müügijuht 

Pelletipõletid, 

pelletikatlad, 

pelletikaminad, 

tarvikud ja 

abivahendid. 

EHITUS 

Sobib linna 

ja maale 

ThermoLogi ökomajad 

on isikupärased ja omanäolised 

ning need saab 

ehitada kliendile sobivasse 

elukeskkonda. 

Oleme loonud kolm majasarja, 

millest klient saab 

valida sobivaima oma soovidest 

ja vajadustest lähtuvalt. 

ECO Optimali sarja majad 

on optimaalse lahendusega 

ja funktsionaalsed ning 

sobivad arhitektuurilt ennekõike 

uutesse elurajoonidesse, 

väikelinnadesse ja 

-asulatesse. 

ECO Traditionali majad 

on klassikalise palkmaja arhitektuuriga 

ning mõeldud 

loodusesse ja maapiirkonda. 

ECO Moderni sarja majad 

sobivad linnamiljöösse 

ning modernsemat arhitektuuri 

hindavatele inimestele. 

Ka maja välisilme saab 

valida lähtuvalt keskkonnast 

ja maitse-eelistustest. 

Soovi korral saab klient maja 

välisilmet ise kujundada 

– välisvoodrina saab kasutada 

palgipaneeli või püstlaudist, 

soovi korral ka kivivoodrit 

või neid omavahel 

kombineerida. 

Maja nurkade kattena 

saab valida kattelauad või 

massiivsest 165 mm liimpalgist 

palgiristid, kui on 

soov saada palkmaja välimust. 

SB Keskkütteseadmed AS 

Veerenni 53a/ Töökoja 1, 11313 

Tallinn 

Telefon 677 5845 

Faks 677 5288 

www.esbe.ee; info@esbe.ee 

21

EHITUS 

� Lekkiv vihmaveetoru rikub kiirelt värvi ja murendab krohvi. Foto: Indrek Susi 

Fassaad kardab vett 

Hooldamata ja tähelepanuta jäetud 

maja välisseina viimistlus võib rikneda 

kolme-nelja aastaga. 

“Ega voodrilaudu tasugi 

liiga hoolikalt kokku lüüa, 

muidu kipuvad need niiskusega 

kummuma, lõpuks 

hakkavad ka naelad välja ronima,” 

hoiatab Puuinfo projektijuht 

Märt Riistop liigse 

agaruse eest laudu üksteise 

otsa lükkida. 

Lisaks soovitab ta veenduda, 

et alumise voodrilaua 

ja veelaua vahel oleks ikka 

ligi poolesentimeetrine 

vahe, et õhk pääseks liikuma 

laudvoodri alla. Pealegi 

võimaldab selline vahe 

vihmast või sulavast lumest 

niiskuva voodri allserval kiiresti 

kuivada. Ideaalse tulemuse 

peaks tema kinnitu- 

sel saama, kui alumise laua 

alumine serv lõigata umbes 

45kraadise nurga all. 

Vineerseina servad õrnad 

Vastupidavuse tõstmiseks tuleks 

laudvoodri värvi uuendada 

iga viie aasta tagant. Veel 

ühe võttena saab laudu ka 

õlitada, mis on värvist veelgi 

kestvam, või katta tõrvavärviga, 

mis koosneb 1/3 värnitsast, 

1/3 tärpentinist või lakibensiinist 

ning 1/3 puidutõrvast 

koos loodusliku värvimulla 

või isegi nõega. 

Fassaadivineeri ilmastikukindluse 

tõstmiseks tuleb 

Reval Timberi juhataja Raivo 

Miti kinnitusel iga fassaa- 

diplaadi ülemine ja alumine 

serv lõigata 45 kraadi all, 

et moodustuksid katte jätkukohtades 

veeninad. Riistopi 

seletusel aga sellest eriti 

ei piisa, kindluse mõttes 

tuleks igale horisontaalsele 

jätkukohale lisada alumise 

plaadi ülaservale vihmaplekk. 

Siis ei saja kahe plaadi 

vahelt sisse ega otseselt plaadi 

kõige tundlikumale kohale 

– servale. 

Liiatigi aitab selline vahe 

ka hooldada plaatide esimesena 

kuluvaid servi. Just servavärv 

tuleb keskmiselt juba 

kahe aasta pärast maha. Seega 

saab seda just avatud vahede 

korral uuendada. 

Wienerbergeri müügijuhi 

Peep Veske tõdemusel ongi 

tellisfassaadi suurimaks 

vaenlaseks liigniiskus, külmakahjustused 

ja vundamendi 

vajumised. Kui aga on 

tekkinud praod ja lõhed, mis 

aja jooksul niiskuse ja temperatuuri 

koosmõjul suurenevad, 

hakkabki sein lagunema. 

Tellis kardab vett ja külma 

Tellisfassaadi kestvuse eelduseks 

on kaitstus otsese vihma 

ja juhuslikult vahele pääseva 

vee eest. Läbimärgunud sein 

hakkab talvel läbikülmumisel 

tükkidena laiali pudenema. 

Samuti tuleb tellisfassaadi 

katuseräästast madalamal 

lõpetatud müüritis pealt eraldi 

vihmaplekiga katta. Vihmapleki 

puhul tuleb alati jälgida, 

et see oleks paar kraadi 

väljapoole kaldu, muidu vajub 

vesi seina sisse. 

Kui silikaattellisest sein 

kestab muretult vähemalt 

75 aastat, siis savitellistest ja 

ülikõvadest klinkertellistest 

seinad kestavad sajandeid – 

22 OMA MAJA

november 2008 

R E K L A A M 

23

EHITUS 

kuid vaid kaitstuna vee ja vajumiste 

eest. 

Lisaks tuleks jälgida, et 

räästad, vihmaveetorud ja 

karniisid oleksid terved ega 

laseks veel seinale valguda. 

Juhud, kus katkisest vihmaveetorust 

voolav vesi otseteed 

seina uuristama pääseb, on 

kahjuks sagedased. 

Krohv tahab ainult kuiva 

Meie kliimas tuleb arvestada 

eriti suure vastupidavusega, 

sest külmumis- ja sulamistsüklid 

on eriti sagedased. 

Samas peab tellissein olema 

ka korralikult vuugitud, 

tõdeb Tarmo-Andre Elvisto, 

Säästva Renoveerimise Infokeskuse 

juhataja. 

Ehkki kestvuselt jääb 

ersats tellisvooder ehtsale tellisvoodrile 

alla, on esimene 

siiski lihtsamini renoveeritav 

– katkist plaati on kerge 

asendada. 

Maja fassaadi krohvi parandama 

hakates peab olema 

kindel, et see ei saaks 

enam vett. Seega peavad olema 

katus, vihmaveetorud, 

aga ka aknaplekid korras. Tavaliselt 

saabki väliskrohvile 

saatuslikuks vesi, mis seina 

vahele pääsenuna leotab ja 

külmetab viimistluskihi seinast 

lahti. 

Paeseinte krohvimisel tuleks 

kindlasti eelistada lubikrohve 

või vähese tsemendisisaldusega 

krohve, siis saab 

ise hingav paesein ka hingata. 

Samuti kasutades aluskrohvi 

ja viimistluskrohvi, 

ei tohi pealmine olla suurema 

tsemendisisaldusega, 

muidu tekib kahe kihi vahel 

niiskuse ummistus ning viimistlus 

pudeneb seinalt paari 

aastaga. 

Aknaplekkide juures tuleks 

pleki külgserv pöörata 

U-kujuliselt üles, et suure saju 

ja lume korral ei saaks krohv 

märguda, õpetab Elvisto. 

Plekk-katusemeistri tegevdirektor 

Jaanus Aedla peab 

pleki kallet väljapoole ning 

tagumise ja kahe külgserva 

ülespööramist loomulikuks. 

Ülespööratud servade nurgad 

tuleb veekindluse mõttes erilise 

läbipaistva silikooniga tihendada. 

Samas soovitab ta panna 

ülespööratud külgservad 

puitfassaadi puhul akna servalaua 

alla nii, et selle alumine 

ots jääks plekist vähemalt 

1,5 sentimeetri kõrgusele. 

Siis ei tõmba puit plekilt 

vett endasse. 

Plekksepp Peeter Kruus 

peab külgmiste ülespööreteta 

ja seinaga liitumise kohast 

silikooniga tihendatud aknaplekki 

enesepettuseks. “Silikooniga 

külgedelt kinniplätserdatud 

üleskeeramata servadega 

aknaplekk paari aasta 

pärast vett ei pea,” osutab 

ta sellise esiotsa lihtsa lahenduse 

ohtlikkusele. 

Aknaplekk olgu veetihe 

Et fassaad vihmaga ei märguks, 

peab aknaplekk Aedla 

kinnitusel ulatuma üle seinaserva 

vähemalt kolm sentimeetrit. 

Kruus paneb aknavaldajale 

südamele, et üle fassaadi 

ulatuv serv oleks kindlasti 

kahekorra pööratud, muidu 

hakkab aknaplekk ajapikku 

lokkima. Lisaks soovitab 

ta aknapleki liitkohad teha 

vähemalt 1,5sentimeetriste 

ülekatetega. Tavaliselt annab 

ühes tükis teha kuni kolmemeetriseid 

aknaplekke. Pikemaid 

tuleb jätkata, kuid 

jätkukoht peab veepidavuse 

nimel olema kindlasti kahekordselt 

valtsitud ja erilise 

silikooniga valtsikohalt tihendatud 

Tavaliselt, nagu katustegi 

puhul, hakkab rasvane ja päikesevalguses 

välklev plekkseina 

tsinkkiht umbes viie 

aasta möödudes tuhmuma. 

Siis tuleb plekkpind tolmust, 

tahmast ja pigist ammoniaagilahusega 

puhtaks pesta 

ja värvida. Õige aja möödalaskmisel 

hakkab tuhmunud 

tsingitud plekkpind tasapisi 

roostetama. Siiski saab rooste 

tavaliselt alguse mehaanilistest 

kriimustustest, kuid 

ka kokkupuutest millegi happelisega. 

Ka värvitud plekkpinda 

tuleb uuendada iga viie aasta 

tagant. Nii peaks plekkfassaad 

kestma kuni pool 

sajandit. 

Siim Sultson 

� Selline külgpööreteta 

aknaplekk laseb vihmavee 

lahedasti puitseina 

valguda. Foto: Märt Riistop 

� Liiga tihedalt kokkulöödud 

punnlaudis läheb 

niiskuspaisumistel esimese 

aastaga lõhki. 

Foto: Maris Ojasuu 

”Silikooniga 

külgedelt 

kinniplätserdatud 

üleskeeramata servadega 

aknaplekk 

paari aasta pärast 

vett ei pea. 

Peeter Kruus, plekksepp 

TASUB TEADA 

� Kiiresti hävitavad seinakatte 

lekkiv katus, vihmaveetoru 

või aknaplekk. 

� Tihedalt kokkulöödud 

punnlaudis läheb lõhki. 

� Tagalaudise ja aluslaua vahele 

tuleb jätta poolesentimeetrine 

õhuvahe. 

� Vineerfassaadi õrnimad 

kohad on plaadiservad. 

� Jäätuvad krohv- ja kiviseinad 

riknevad paari aastaga. 

� Aknapleki üleulatus seinast 

olgu vähemalt 3 cm. 

15–30 

� kraadi on aknapleki töökindel 

kalle. 

KOMMENTAAR 

Ikka esineb aknapalede 

sidumisel plekiga möödalaskmisi. 

Selle tagajärjel 

kipub plekil olev vihmavesi 

fassaadi märjaks tegema. 

Lisaks kui aknapleki 

kalle on vilets või on plekk 

koguni liiga lühike ja hoopis 

ilma külgmiste ülespööreteta, 

on vesi korrapealt seinas. 

Kui pleki pealt kuivab päikesega 

vesi ära, siis seinast 

ei saa seda üldse kätte. Edasi 

hakkab sein hallitama ja 

lõpuks on eriti puitmajal ka 

mädanikseened platsis. Selline 

märgunud sein on ka 

suurepärane külmasild, mis 

võib hullematel juhtudel pakasega 

ka jäässe minna, nii 

et toas sein higistab. 

Lembit Sõmer, ehitusekspert 

24 OMA MAJA

�� 

november 2008 

�� 

�� 

�� 

�� 

�� 

�� 

�� 

� �� 

� �� 

� �� 

� �� 

REKLAAM 

�� 

�� 

�� 

�� 

�� 

�� 

�� 

�� 

�� 

25

EHITUS 

Ehitusest nelja silma all 

Seekordses neljasilmavestluses räägivad oma ehitamiskogemustest ja avaldavad 

arvamust ehitiste kohta poliitik Evelin Sepp ja psühhiaater Jüri Ennet. 

1. Milline on Teie esimene 

mälestus ehitamisest? 

Esimene seondub liivalosside 

ja Pirita rannaga. Seega on 

mälestused kuumad. 

2. Kas Teie töö on kuidagi 

mõjutanud suhtumist oma 

kodusse? 

Kui, siis nii, et hindan privaatsust 

rohkem kui silmatorkavat 

glamuuri ja vahel ka 

mugavust. 

3. Kas olete ise ka midagi 

ehitanud? 

Ei. Ehitamise ja autoremondiga 

las tegelevad inimesed, 

kes seda oskavad. Olen seni 

sellised väljakutsed osavalt 

delegeerinud. 

4. Mis on ehitise puhul 

määrav? 

Määrav on lõpptulemus. Loeb 

ju ikkagi see, kas see vastab 

ootustele või mitte. 

5. Milline ehitis on Teie 

vaieldamatu lemmik? 

Tallinnas on see Kumu. Kumu 

on viimaste aastate kõige 

kontseptuaalsem suureehitis. 

Muidugi on veel palju 

huvitavaid, sellise paraja 

kiiksuga ehitisi, kus kunst 

kohtub sümpaatselt funktsionaalsusega. 

Põnevusega ootan Solarise 

valmimist. Usun, et selle 

vits oli valus, aga pai tuleb 

ka pikk ja pehme. Terviklikkuse 

aspektist tundub, et 

Rotermanni kvartalist saab 

hea arenduse näide. 

6. Milline ehitis oleks tarvis 

lammutada või veel parem, 

kui poleks üldse ehitatud? 

Ma tõesti ei sooviks asuda 

kirujate ja kiibitsejate pikka 

järjekorda. Eks neid ebaõnnestumisi 

ju on ja kahjuks 

mitte vähe. Aga tegijad tea- 

vad seda enamasti isegi. Ja 

halva maitsega tellijat ei paranda 

miski. 

7. Millise mulje jätavad Eesti 

ehitised võrreldes välismaistega? 

Kas mõne riigi 

ehituskultuurist oleks meil 

õppida? 

Mulle meeldib moodne arhitektuur. 

Naudin selles plaanis 

Berliini. Küll aga on selge, 

et ajalugu ei paku enamasti 

just palju võimalusi tervete 

linnaosade kaupa ekskavaatoriga 

mütata ja sealne olukord 

oli mõneti unikaalne. 

Eestis on seevastu liiga 

palju äärmusi, kus ühes otsas 

on kidur säästuarhitektuur ja 

teises ülepaisutatud, kohati 

groteskne kolkakunst. 

Selline eklektika kivistab 

meist korraliku arengumaa 

muljet. Terviklikke lahendusi 

pea-aegu ei kohtagi. 

8. Milline peaks olema Teie 

unistuste maja? 

Selline, mis ei sega elamist 

ennast. Mugav, valge, liigsetest 

kohustustest vaba. Kui 

vaja, siis ka kindlus ja pelgupaik. 

9. Milline on suurim ehituslik 

viga, millega olete kokkupuutunud? 

Nn nõukogudeaegsed lamekatused 

ja kehv ehituskvaliteet 

koos viledate akendega. 

10. On Teil ehitusalast nippi, 

mida kindlasti soovitaksite 

teistelegi? 

Mina soovitan enim rõhku 

panna korralikule projektijuhtimisele 

ja vähem püüdlustele 

olla igal alal ise tegija. 

Jana Kadastik 

KES ON KES 

Evelin Sepp (36) 

� poliitik, riigikogu liige 

”Mina soovitan 

enim 

rõhku panna korralikuleprojektijuhtimisele 

ja vähem 

püüdlustele olla 

igal alal ise tegija. 

Evelyn Sepp, riigikogu liige 

26 OMA MAJA

1. Milline on Teie esimene 

mälestus ehitamisest? 

Esimene mälestus ehitisest 

on kaheaastase mälupildid 

minu sünnitalust Viljandimaal: 

kahekordne talumaja, 

trepp ja teine korrus. Esimene 

isetegemine oli teismelise 

eas – poistega metsaserval 

onni ehitamine. Onn oli 

meie elufilosoofia kasvatamise 

koda, koosolemise-vestlemise 

pühamu. Tähtis oli mõte 

ja onn oli vahend. 

Järgnev mõte ehitusest oli 

seotud linnupesa-pääsupesaga 

– oli selline isamaja räästa 

all ja lausa võlus ehitamiskunsti 

nautima, pääsupesast 

rõõmu tundma. Nüüd 

on neid pääsukesi vähe ja vähe 

ka kaunisehitisi. 

Esivanemate palkmajad 

on sügaval südames. 

2. Kas Teie töö on kuidagi 

mõjutanud suhtumist oma 

kodusse? 

Minu tohtriamet mõjutab 

minu maailmapilti, ka pilti 

elukeskkonnast-elumajast. 

Olen lapsepõlves tunnetanud 

Vanaema juures rehealuse logistilist 

ratsionaalsust, muldpõrandaga 

pliidiesise tuleohutust-turvalisust,kambri 

värvimata põrandalaudade 

looduslähedust, pliidi- ja 

ahjutule stressimaandajalikku 

väge, tule jõuduandvat 

väge. 

november 2008 

Praegused eluruumid annavad 

osaduse ilmamaaga – 

palju aknapinda. Väga-väga 

palju elektripirne kunstvalgustuseks. 

3. Kas olete ise ka midagi 

ehitanud? 

Eelmise vabadusvõitluse (nagu 

praegu kombeks öelda) 

aegu sain enne meistrimehe 

kohaletulekut kätt proovida 

ja sadakond kivi seguga paika 

panna. Olin uhkusest lõhkemas. 

Meistrimees lükkas 

selle “loomingu” aga kindlakäeliselt 

ajaloolavalt igavikku. 

Ei ole minust ehitajat ja 

mateeria vormijat väljaspool 

inimest. 

4. Mis on ehitise puhul 

määrav? 

Funktsionaalsus, mis inimfunktsioone 

arvestab. Avatus, 

valgus ja valgustus. 

5. Milline ehitis on Teie 

vaieldamatu lemmik? 

Isa- ja emakodu, kus kasvasin 

ja kus juurdeehituslikud 

n-ö maavillased sisekujunduselemendid 

on sünkroonis 

minu mõttemaailmaga 

(minu kohati ettearvamatu 

mõttespektriga). 

Lemmik tekib koos ajaloolise 

sisuga. Minu praegune 

töökoht – Ida-Tallinna Keskhaigla 

hooldusravikliinik – 

on minu 40aastase tohtri- 

staaži juures üks kaunimaid, 

väga head töökeskkonda pakkuv 

ehitis. 

Visuaalselt kaunist on Tallinnas 

ja mujal Eestimaal küllaga. 

Kui ida ja lääne meistrid 

(Ida-Tallinna Keskhaigla ja 

Lääne-Tallinna Keskhaigla) 

ühinevad moodsaks Tallinna 

Haiglaks (praeguses kapitaliühiskonnas 

on see rahva 

terviseabile ainus ellujäämisrada) 

ja ehitatakse üks ühine 

haiglahoone, siis see saab 

mulle ja suurele inimeste hulgale 

meeldivaks lemmikuks. 

Nii ma loodan. 

6. Milline ehitis oleks tarvis 

lammutada või veel parem, 

kui poleks üldse ehitatud? 

Olen sellest inimpõlvest, kus 

loomine on esiplaanil. Lammutamine 

ei ole eesmärk. Kui 

uus paremini, inimlikumalt 

funktsioneerib, siis küll. 

Tänapäeval omanik paneb 

diagnoosi ja määrab n-ö 

raviplaani. Amputeerimisjärgnemaailmakvaliteediga 

protees ei ole alati parim 

lahendus. Mõnikord tuleks 

ikka jalg säilitada. 

7. Millise mulje jätavad Eesti 

ehitised võrreldes välismaistega? 

Kas mõne riigi 

ehituskultuurist oleks meil 

õppida? 

Kesklinna glamuuri ja räämalinna 

vaesust on kõikjal, 

EHITUS 

KES ON KES 

Jüri Ennet (65) 

� psühhiaater, spordiarst 

� Ida-Tallinna Keskhaigla 

hooldusravikliiniku juhataja 

”Maja on 

vahend unistuste 

tekitamiseks 

ja siis nende ellurakendamiseks. 

Jüri Ennet, psühhiaater 

ka meil. Ehitisi ja ehitamist 

on ülejõu palju, eklektikat 

rohkelt, nagu ka ärapanemist. 

Äpumeistrid on tsunfti 

lubatud. Kahju. 

Igas riigis on oma kultuuripärand, 

kliima, jõukus, elufilosoofia 

ja religioon. Seega 

on paljud asjad eri mõõtkavades.Funktsionaalsustinimlikkust 

aga annab küll 

üleilmselt õppida. 

8. Milline peaks olema Teie 

unistuste maja? 

Maja on vahend unistuste 

tekitamiseks ja siis nende 

ellurakendamiseks. Panta 

rhei. 

9. Milline on suurim ehituslik 

viga, millega olete kokku 

puutunud? 

Seevaldis ehitati kord uut 

korpust ja ilus-kaunis kanalisatsioon 

ei töötanud... Kümmekond 

meetrit toru maja ja 

kanalisatsioonikaevu vahel 

oli tegemata jäänud. Osakonnast 

saime töömehi (nimetati 

siis seda tööteraapiaks) ja 

asi sai korda tehtud. Vaimuhaigetelt 

on ka tänapäeval 

paljudel õppida. 

10. On Teil ehitusalast nippi, 

mida kindlasti soovitaksite 

teistelegi? 

Oma eriala tuleb armastada. 

Jana Kadastik 

27

HUVITAV PROJEKT 

28 OMA MAJA

november 2008 


Mändidele 

mõtlev maja 

Männirikas Nõmme on kaetud eramutega. Neist 

üks pole mahult väike, ent arvestab eeskujulikult 

ka kohaliku omapäraga. 

� Noorte arhitektide kujundatud eramu Nõmmel sobitub rahulikult aedlinna looduse keskele. Fotod: Martin Siplane 

29


Urmas Oja 

aripaev@aripaev.ee 

Noor ja edukas tellija võtab 

avatud meele korral teinekordki 

oma esimest suurt 

unistuste kodumaja projekteerima 

mõne noore arhitekti. 

Sedakorda langes valik 

Skad Arhitektidele, kus 

töötavad Sten Ader ja Jan 

Skolimowski. 

Noorte arhitektide värbamine 

on aga alati kahe otsaga 

asi. Selge, et nad on usinad 

ja pühenduvad paadunumast 

tegijast sageli põhjalikumalt 

ja isiklikumalt sellisesse 

väiksemassegi töösse. 

Ning neil on kindlasti väga 

palju ideid. 

Liigagi tagasihoidlik? 

Teisalt ähvardab noorte arhitektide 

maju sageli ideede 

üleküllus ning oskamatus 

või raatsimatus neid terviklikuma 

tulemuse nimel selekteerida. 

Tellimuse saanud 

noor arhitekt pole tegelikult 

ju enam nii roheline inimene 

midagi. 

Kõikvõimalikud majaideed, 

vaimukad detaililahendused 

ja efektsed materjalimõtted 

on noorel arhitektil 

keerelnud peas juba enam 

kui kümme aastat. Esimesed 

tellimused võivad niimoodi 

muutuda pigem visandikausta 

meenutavateks eriskummalisteks 

objektideks, mitte 

mitte ideed kandvateks eksperimentaalmajadeks. 

Skad Arhitektide tehtud 

ja suuremas osas juba mullu 

valminud maja Nõmme 

mändide all taolised momendid 

aga ei kummita. Maja silmitsedes 

ning selle ümber liikudes 

võib jääda isegi mulje, 

et ehk on oldud veidi tagasihoidlikud. 

Kus on noorus- 

lik toorus ja soov veidikenegi 

pulli teha? Rahunedes ja 

uuesti hoonet vaadeldes tekib 

aga arusaamine, miks maja 

just selline on. 

Noore pere tellitud kodu 

pidi laotuma üsna suurele 

krundile nii, et moodustuks 

üks rajatis, kus oleks igal 

pereliikmel võimalus enda 

ruumidesse eralduda. Ning 

ühistubades ja hoovimetsas 

rõõmsalt kokku saada. Krunt 

on täis mände, mille alla laotub 

metsmaasikatest ja mustikapõõsastest 

vaip. 

See on maakodulik välielutuba, 

mis peaks linnainimese 

city’s saadud metalsed 

ja klaasised pinged pehme ja 

sõbraliku kontrastina maha 

võtma. Maja ise suunab seda 

ruumi kasutama ka näiteks 

kahte korrust ühendava 

välistrepiga, mis mitte üksnes 

ei reguleeri liikumist kahe 

korruse vahel, vaid toob 

elanikud korraks värskesse 

õhku. 

L-kujulise plaaniga maja 

üks haru on kahekordne, 

teine aga ühekordne. Tegemist 

on vahelagedest betoonplaatidega, 

mis moodustavad 

püstlaudise ning klaasiga täidetud 

sändvitši. Karmid vahelaed 

on kõik sirge joonega, 

nende vahel jooksva majaseina 

iseloom on aga soe ja 

voolu jooneline. Vertikaalse 

rütmiga fassaad teeb ümaraid 

käänakuid ning vastandub 

igal moel betoonplaatide 

karmile horisontaalsusele. 

Püstiste akendega pikitud 

seina looklemine annab 

igale ruumile vabaõhulõigu 

ehk rõdu, kus saab käia 

kodu metsa tuka toodetavat 

tervislikku kopsutäit jõudu 

ammutamas. Kogu majale 

annab see kahetise tunde – 

ühelt poolt on tegu jõuliselt 

ja otsustavalt puude maailma 

RIPPLAGEDE PAIGALDUS 

tel 50 11 985, faks 645 9703 

e-post: letaron@letaron.ee 

WWW.LETARON.EE 

� L-kujulise plaaniga maja üks haru on kahekordne. 

prantsatanud betoonmajaga, 

mis otsib teisalt oma voogava 

seinakäsitlusega ning 

püstlaudisega olemasoleva 

loodusliku miljööga pehmemat 

kontakti. Samuti on see 

seina kui ühe voogava kardinelemendi 

võte moodne ja 

trendikas. 

Hobidele omad ruumid 

Maja kahekordse osa esimesel 

tasandil on eluruumid 

ning teisel magamistoad. 

Ühekordne tiib on reserveeritud 

hobitegevusele, millest 

markantseim kindlasti perepoja 

kiire areng kardisõidus. 

Samas plokis paikneb terrassiga 

saunakompleks, lähedal 

on ka grillide ja ahjudega 

MIS ON MIS 

Elamu Nõmmel 

� Projekt: 2004 

� Valmis: 2008 

� Kasutatud materjalid: 

betoon, klaas ja puit 

� Arhitektid: Sten Ader ja Jan 

Skolimowski, Skad Arhitektid 

suve köök. L-kuju annab majale 

ning krundile võimalikult 

palju tunde looduslikus 

valguses ning eraldab ühtlasi 

siseõues ja majas tervikuna 

toimuva tänavaruumist. 

Maja nurkades on katuseplaadis 

aga kaks suurt ümmargust 

ava. Kas neisse kinnituvate 

trosside otsa riputatult 

hoone tehasest Nõmmele 

lennutatigi? Ei. Need rõngad 

olid mõeldud mändidele, 

mis neist ka ehituse alguses 

läbi kasvasid, ent said siiski 

töö käigus viga ning kadusid. 

Plaanis on mulkude alla 

uued taimed istutada. Seni 

mõjuvad need elemendid 

lihtsalt mänguliste ja huvi tekitavate 

detailidena. 

30 OMA MAJA

� Kahekordse osa esimesel tasandil asuvad eluruumid, teisel magamistoad. 

Ehitus 

Autotööstus 

Tööstus 

ENERGIA- 

SÄÄSTLIK 

www.rehau.ee 

november 2008 


ENERGIASÄÄSTLIKUD AKNAD 

VÄÄRTUSLIKUM – SÄÄSTLIKUM – 

KESKKONNASÕBRALIKUM 

REHAU on juhtiv uuenduslike tehnoloogiate pakkuja aknaehituses. 

Kõrgekvaliteetsed profi ilisüsteemid täidavad kõik tänapäevasele aknale 

esitatavad nõuded. 

Suurepäraste soojapidavusomadustega aknad on energiasäästlikud 

veel tulevastele põlvkondadelegi. 

REHAU on juba üle 50 aasta väljapaistev spetsialist aknaprofi ilide alal 

ning jätkuvalt trendiloojaks energiasäästliku ehituse ning renoveerimise 

vallas. 

REHAU kui süsteemilahendusi pakkuv premium-kaubamärk tähistab 

kvaliteeti ja turvalisust, mida võib usaldada nii aknatootja kui ka 

lõpptarbija. 

REHAU innovatiivsed lahendused – energiasäästliku tuleviku nimel. 

31

ARHITEKTUUR 

� Arhitektuuribüroo: Atelier d’Architecture et d’Urbanisme 

Nelja eramu ansambel Reimsis 

Neli maja moodustavad 

eramuansambli, mis mõjub 

pigem ühe suure villana. 

Tegelikult on siin neli 

elamist kahes majatahukas 

– mõlemas üks ühekordne 

ja üks kahel korrusel 

laiuv korter. 

Piotr Smier zewski on üle 

Poola arhitekt, kes projekteerib 

kõikjale, mitte vaid 

suurlinnadesse ja keskustesse. 

Enamik tema maju on siiski 

ehitatud väikese metsase 

Koszalini linna ümbrusse, 

mis paikneb 15 km Läänemerest. 

Seal elab ka arhitekt 

Smierzewski ise koos pere ja 

kahe koeraga. Tema lihtne 

Hooned on tõstetud vaiadele, 

nendeni pääseb kaldteid 

mööda ning linlikult 

majaaluse parkimise lülitab 

silma alt ära ühishooviplaat 

majade vahel, mille alla 

autod kenasti peitu jäävad. 

Tellija arhitektide pakutud 

Lihtne, mitte lööv 

telliskattega maja koosneb 

kolmest ühesuurusest kuubikust. 

Kaks otsmist kuubikut 

on sama plaaniga, ent peegelpildis. 

Väljast ei saa kohe 

arugi, kust majja sisse saab, 

ent selleks on plaanis sisselõiked-sisehoovid. 

Terve maja 

on askeetliku olemisega, 

et selle lakooniline vorm rohkem 

esile pääseks. Puudub 

ka garaaž, mis löönuks range 

vormiloogika uppi. 

materjali ehk puiduga eriti sina 

peal ei olnud. Siiski lasi 

ta end veenda, kuid otsustas 

minna eksperimentaalsemate 

puitfassaadide peale. 

Nii ongi tahukate küljed 

erinevalt töödeldud ja erineva 

puiduga kaetud, kuni 

� Arhitekt: Piotr Smierzewski 

leeklambiga söestatud pinnagaseedermännilaudiseni 

välja. 

Lihtsa algvormiga majaplokid 

muutuvad tänu sellele 

ajas veel kaua. 

32 OMA MAJA

november 2008 

Ehitusvaldkonna otsustajaid hoiab 

turul toimuvaga kursis 

ehitusuudised.net 

REKLAAM 

33

ARHITEKTUUR 

� Arhitektid: Alejandro Aravena ja Santiago de Chile 

� Arhitektuuribüroo: Peter Barber Architects 

Mikrorajoon Londonis 

Peter Barber Architects 

on büroo, mis lõi Londonisse 

modernismi parimaid 

aegu ja ideaale meenutava 

väljanägemisega 

valge majavaiba. 

Kokku taheti viia kaks 

iseenesest mõistetavat asja: 

maksimaalne elukvaliteet 

ja minimaalne kulu. Sellise 

mõtte tulemuseks on vastavalt 

linnaosale sageli vaipmaja, 

kus väikesel krundil põi- 

Subsideeritud 

majad Tšiilis 

Arhitektid Alejandro 

Aravena ja Santiago de 

Chile projekteerisid pooliku 

olemisega majad vaestele 

tšiillastele. 

Elanikud olid selle poolehektarilise 

territooriumi väikeses 

kõrbelinnas Iquiques 

juba 30 aastat tagasi hõivanud 

ning ebaseaduslikke majakesi 

täis ehitanud. 

Selle asemel et sadakond 

peret minema peletada, 

otsustas Iquique valitsus 

skvotterite paratamatu kohalolu 

professionaalsete arhitektide 

abiga korralikult 

vormistada. 

muvad privaatsemad ja avalikumad 

pinnad. Loodud elamusaar 

on autovaba ning see 

sisaldab kõikvõimalike plaanide 

ja korruste arvuga kortereid. 

Linnalise olemise põhiline 

idee ongi ju võimalikult 

Vana ebaregulaarne ja juhuslik 

hoonestus lammutati, 

rajati odavad, lihtsad ja kindlad 

elamud, mille needsamad 

inimesed kopikate eest endale 

päris kodudeks lunastada 

said. Kuna ka omavalitsusel 

eriti vahendeid polnud, olid 

valminud ridaelamu plokid 

tõesti minimaalsed. 

Ent neisse on sisse projekteeritud 

võimalus korruseid 

laiemaks ehitada, mida asumis 

elavad inimesed juba ka 

usinalt teinud on. 

erinevate olemisviiside ja tegevuste 

põimumise võimaldamine. 

Siis ei teki kommuuni, 

vaid pulbitseva elukeskkonnaga 

kvartal. 

Arhitektuuriuudised on 

koostanud Urmas Oja 

34 OMA MAJA

november 2008 

REKLAAM 

�� 

�� 

�� 

�� 

�� 

�� 

�� 

�� 

35

EHITUS 

Majaehituseks on laenu 

Pangad 

soosivad 

valmismaja 

ostmist enam 

kui ehitamist, 

sest viimase 

riskid on 

tunduvalt 

kõrgemad. 

Suuremate pankade 

esindajad kinnitasid, 

et laenu 

taotlemises 

ei ole viimastel 

aastatel palju 

muutunud. 

Enam aga soovitatakselaenutaotlejatel 

läbi mõelda oma 

igapäevased kulutused ning 

arvestada ka hinnatõusudega: 

kas elektri-, kütte- ja 

transpordikulude ning toidu 

kallinemisel suudetakse laenu 

endiselt tagasi maksta? 

Pangad hindavad kliente 

senisest hoolikamalt 

SEB eralaenude äriarendusjuhi 

Triin Messimase sõnul ei 

ole laenutingimused näiteks 

aastataguse ajaga võrreldes 

põhimõtteliselt muutunud, 

kuid soovitud laenu saamine 

tundub nüüd keerulisem 

eelkõige raha hinna kallinemise, 

igapäevaste elamiskulude 

kasvu ning kinnisvarahindade 

languse tõttu. 

“Laenupoliitikat mõjutab 

praegune olukord majanduses 

– ressursi kallinemine, 

kinnisvarahindade langus 

ja tööpuuduse oht. Kindlasti 

hindame konservatiivsemalt 

inimese võimet töökaotuse 

korral samaväärse 

sisse tulekuga töö leida,” selgitas 

Eesti Krediidipanga laenuosakonna 

juhataja Karin 

Ossipova. 

Swedpanki eluasemelaenude 

osakonna arendus- ja 

Illustratsioon: Anti Veermaa 

analüüsijuht Kersti Arro tunnistas, 

et nemad on samuti 

laenu andmisel konservatiivsemaks 

muutunud. “Jälgime, 

et väljaantavad laenud 

oleks korralikult tagatud ka 

lühiajaliste hinnakõikumiste 

vastu kinnisvaraturul. Seetõttu 

näeme üldjuhul hea 

omafinantseeringu tasemena 

30%, varemalt oli see 10%. 

Kui kliendil seda ei ole, sobivad 

ka lisatagatised,” tutvustas 

ta uusi nõudeid. 

“Kindlasti soovitame arvestada 

sellega, et pärast 

laenu maksmist jääks vabu 

vahendeid igapäevakulutusteks, 

nagu toit, kütus, 

kommunaalmaksed. Arvestama 

peab ka seda, et laenu 

on vaja maksta olemasolevast 

palgast, mis lähitulevikus 

ei pruugi tõusta,” rõhutas 

Arro. 

“Vaadates muude kulutuste 

kasvu kliendi rahakotis, 

oleme tõstnud minimaal- 

se sissetuleku piiri: üksiklaenaja 

puhul on see 10 000 

krooni senise 7000 krooni 

asemel ning kahe laenutaotleja 

puhul 15 000 krooni senise 

10 000 krooni asemel,” 

lisas ta. 

Proovi enne, kas pead 

laenumaksetele vastu 

Kuidas aga laenukoormuse 

taset hinnata? “Uue kodu 

soetamist plaanides on soovitatav 

juba paar-kolm kuud 

enne laenu võtmist igakuistest 

sissetulekutest laenumaksed 

kõrvale panna,” soovitas 

Sampo panga eraisikute 

finantseerimise osakonna juhataja 

Aire Mäe. “See annab 

hea tunnetuse, kas ja kuidas 

muutub elukvaliteet pärast 

reaalse laenulepingu sõlmimist,” 

lausus ta. 

Praegu ootavad paljud valmismajad 

ostjat, kuid oma 

unistuste kodu ehitaks paljud 

pered siiski suurlinnast 

veidi eemale. “Praeguses olukorras, 

kus turul ületab pakkumine 

oluliselt nõudmist, 

on inimesel rohkem võimalusi 

leida juba valmis ja soovidele 

vastav kodu, mille hind 

on samuti aktsepteeritav. Samas 

on võimalik võtta laenu, 

et ehitada just täpselt 100% 

oma unistuste kodu,” andis 

Nordea panga eralaenude 

juht Marit Mardi mõtlemisainest. 

Siiski tundub, et pangad 

soosivad pigem valmismaja 

ostu, kuna riskid ehitamisel 

on tunduvalt suuremad. Maja 

nullist ehitamisega kaasnevad 

tihtipeale kulud, mida 

alguses ei osata ette aimata – 

detaile on lihtsalt väga palju. 

Lisaks võivad esialgselt plaanitud 

kulud tõusta ka hindade 

kallinemise tõttu – nii võib 

katuse- või seinapanek röövida 

rahakotist suuremaid 

summasid, kui kavas oli. 

Triin Visnapuu 

36 OMA MAJA

EHITUS 

raskem saada kui ostuks 

”Uue kodu 

soetamist 

plaanides on soovitatav 

juba paarkolm 

kuud enne 

laenu võtmist 

igakuistest sissetulekutestlaenumaksed 

kõrvale 

panna. 

Aire Mäe, Sampo panga 

eraisikute finantseerimise 

osakonna juhataja 

Saksa firma JUNG GmbH on 

tegutsenud Eestis üle 10 aasta. 

JUNGi pistikupesasid ja lüliteid 

hinnatakse nende kvaliteedi, 

disaini, värvivaliku ja laialdaste 

kasutusvõimaluste poolest. 

JUNG pakub üle 10 seeria 

pistikupesi ja lüliteid. 

Müük: 

Talger-Elektrotehnika OÜ 

Betooni 14, Tallinn 

Tel 683 8800, Faks 683 8810 

www.talger.ee 

E–R 8.00–16.30 

Tartu: Aardla 27, 

Tartu tel 742 0519 

Pärnu: Papiniidu 13, 

Pärnu tel 442 0129 

Kuressaare: Pikk 59, 

Kuressaare tel 453 3389 

Jõhvi: Linda 15d, 

Jõhvi tel 337 0339 

november 2008 

Ehitusperioodiks nõuavad 

pangad lisatagatist 

Majaehituseks vajaliku 

laenu taotlemisel peab 

tulevane omanik pangale 

esitama minimaalselt ehitusprojekti 

ning tal peab 

olema selge ülevaade kuludest. 

“Ainult sissetuleku põhjal 

ei ole pangal võimalik laenuotsust 

teha,” selgitas Nordea 

eralaenude müügijuht Marit 

Mardi. Sama kinnitas ka 

Sampo panga esindaja Aire 

Mäe, kelle sõnul on välistatud 

variant, kus klient teeb 

laenutaotluse sooviga maja 

ehituseks laenu saada ja maja 

maksumus sõltub sellest, kui 

palju pank laenu annab. 

Laenuvõtmise muudab 

keeruliseks ka see, et kui val- 

mismaja puhul on eramu turuväärtust 

võimalik hinnata, 

siis alles ehitama hakates 

suureneb maja väärtus järkjärgult. 

“Kuna ehituse algusfaas 

nõuab üsna suuri väljaminekuid 

(projektid, eeltööd ehituse 

alustamiseks, vundament, 

vahel ka ettemaksed 

tellimuste kinnitamiseks), 

kuid nende väljaminekutega 

paralleelselt ei kasva tagatise 

turuväärtus, siis ehitusperioodiks 

nõuame üsna 

tihti ka lisatagatist,” selgitas 

Mäe. 

Seega on iga pere enda 

hinnata, kas praegu on laenuvõtmiseks 

parim aeg ja kas 

eelistada valmiseramut või 

ehitada oma unistuste maja. 

AS 500 

A500 A Plus 

TASUB TEADA 

Laenu saab 30 aastaks 

� Alaealiste lastega pered 

saavad kasutada SA KredEx 

garantiid, mille puhul peab 

omafinantseering olema kõigest 

10% (tavapäraselt jääb 

see eri pankades 20–35% 

ringi). Juhul, kui seda raha 

ei ole, on võimalik anda ka 

lisa tagatis, mille puhul laenu 

saab 60–70% ulatuses tagatise 

turuväärtusest. 

� Laenu maksimaalne 

tagasimakse periood on 

Eesti pankades 30 aastat 

(varasemalt oli näiteks 

Swedbankis ka 40 aastat, 

kuid nüüdseks seda enam 

ei pakuta). 

� Laenusaamine sõltub 

sellest, kas perel on muid 

laenu- või krediidikohustusi. 

Iga pere saab oma vastuse 

pangast individuaalselt. 

Alumiinium 

Antratsiit 

A 500 

37

RENOVEERIMINE 

� Lahtivõetud pottahju uuesti ülesladumisel on kõige olulisem esimene rida korralikult paika saada. Foto: Artur Ümar 

Vana 

Toanurgas troonivat vana pottahju 

või -pliiti ei pea hoonet renoveerima 

asudes lammutama, tasuks hoopis 

kaaluda küttekolde korrastamist või 

ahi 

vähemalt säilitamist. 

ka kütta saab. Kui parandamine 

aga liiga keerukaks ja 

Marina Tigasing 


kulukaks võib kujuneda, ei 

tasu seda siiski lõhkuda, vaid 

annab 

Tunnustatud meistri kä- mõistlik on ahi alles jätta. 

tetööna valminud ja korraliku 

tõmbega ahjud on olnud Korrashoid nõuab oskusi 

hinnatud paljudes majapi- Kuna suursuguseid ja hästi 

uue 

damistes. Ahi oli tehtud just säilinud kahhel- ja plekkah- 

nii ilus, kui leibkonna maje on ainult vähestes majajanduslik 

seisus võimaldas des ning nende korrashoid- 

ja tihtipeale oligi vanade hoomine nõuab oskusi, siis vana 

nete siseruumides küttekolle küttekollet korrastada plaa- 

soojuse 

täiesti omaette meistriteos. nides tuleb esimese asjana 

Ja kui veel praegugi sel- kohale kutsuda korstnapühline 

vana väärikas ahi alles, kija ja lasta küttekolle korra- 

siis võimaluse korral tuleks likult üle vaadata. 

see korrastada nii, et seda “Esmalt tuleb ahju korra- 

38 OMA MAJA

”Detailid, 

mida vähegi 

kasutada saab, tuleb 

uue ahju puhul 

kindlasti veel kord 

kasutusele võtta. 

Ardo Läets, OÜ Saare Kamin 

juhataja 

likult uurida, üle vaadata detailid 

ja välja selgitada, millised 

osad vajavad vahetamist 

ja mida saab veel kasutada. 

Suure tõenäosusega on 

uks kuumusest kahjustunud, 

kindlasti on palju pragusid ja 

äravajumisi koldes,” selgitab 

korstnapühkija Madis Mäe. 

Kuna restaureerimine on 

ajamahukas ja ka kulukas 

ning kui selline unikaalne 

ahi on majas olemas, soovitab 

OÜ Saare Kamin juhataja 

Ardo Läets siiski ahju säilitada, 

isegi kui seda ei köeta. 

“Praegu neid üldjuhul enam 

ei taastata, kuna restauraato- 

november 2008 

reid on vähe ja see on kulukas 

ettevõtmine.” 

Siiski ei tohiks restaureerimise 

mõtet päris maha 

matta, sest vanadest ahjupottidest 

on võimalik edukalt 

uus ahi üles laduda. Enne 

ahju lammutamist on oluline 

ahi täpselt mõõdistada. 

“Detailid, mida vähegi kasutada 

saab, tuleb uue ahju puhul 

kindlasti veel kord kasutusele 

võtta,” räägib Läets. Ka 

ei tee paha ahju igast küljest 

pildistada. 

Ahju lahtivõtmisel nummerdatakse 

kõik potid 

maalriteibist siltidega vasakult 

paremale. Nummerdusviis 

märgitakse paberile üles 

ja selguse mõttes võib kõik 

uuesti üle pildistada. Kui hakatakse 

pottahju lammutama, 

siis enne peab seda seest 

niisutama. Ja lammutatakse 

ikka ülevalt poolt alla, mitte 

vastupidi. 

Uue ahju ehitamine on 

omaette kunst ja iga rea ladumine 

nõuab kannatlikkust ja 

aega. Enne ladumist alus tasandatakse 

ning looditakse 

KOLTSI KAMINAD 

KAMINAD & LOODUSKIVID 

üle horisontaal- ja vertikaalpinnad. 

Kuna esimene rida 

ahjupotte on otsustav, siis 

nende ladumine ja paigutamine 

pole naljaasi. 

Esimene rida potte laotakse 

kas maalriteipi abiks võttes, 

et potid koos püsiksid 

või kinnitatakse need omavahel 

spetsiaalsete klambritega. 

“Pottide taha pannakse 

aga vanad tellised ja savisegu 

ning kolde võiks laduda 

uutest kividest,” täpsustab 

Läets. 

Ahi kuivab kaks kuud 

Nüüd peab see laotud rida 

terve öö kuivama, sest muidu 

hakkab see ülemiste raskuse 

all kõveraks vajuma. Kokku 

kulub väliskesta ladumiseks 

vähemalt poolteist kuni 

kaks nädalat. 

Vähim aeg, mis valminud 

ahjul kuivamiseks kulub, on 

kaks kuud ja alles siis võib seda 

väga tagasihoidlikult kütta. 

Siis ei tohi kohe suurt tuld 

alla teha vaid esimene kütmine 

peab olema väga mõõdukas 

ja tasane. 

RENOVEERIMINE 

Abi saab 

ka plekkahi 

Kui kahhelahjusid on 

vähestes majades, siis 

plekk-kestaga ahjusid 

on märksa rohkem. 

Ka korstnapühkija Madis 

Mäe märgib, et tema 

on selliste ahjudega kokku 

puutunud ja korrastada 

on neid tunduvalt kergem 

kui kahhelahjusid. 

“Plekkrõngad on võimalik 

liitekohtadest lahti 

võtta. Ahju sisemised 

osad on ehitatud kas püsti 

asetatud tellistest või 

on sees malmsilinder,” 

selgitab korstnapühkija. 

Kui plekkpinnal on 

roostekahjustusi, tuleb 

need korralikult töödelda 

ning alles siis võib 

peale kanda uue tulekindla 

värvi. Ja kui mõni 

plekkrõngas on liigselt 

kulunud, võib tellida 

plekksepalt vana järgi 

uue. 

�� 

�� 

39

RENOVEERIMINE 

Ahju saavad pea kõik uuseramud 

Tuleaseme saavad peaaegu 

kõik uued eramud, 

kolmandik neist mitugi. 

Mõeldud eeskätt varukoldeks, 

on tal teisigi olulisi 

ülesandeid: abiks toiduvalmistamisel, 

õdususe 

looja ja sisustuselement. 

Üha tähtsamaks on muutunud 

tuleaseme välimus. 

Enamik küttekoldeid tehakse 

tellistest puhasmüüritisena 

ning osava meistri käe 

all võib sündida väga erikujulisi 

ja elavaid vorme. Tellis 

on kõigi koldetüüpide enamlevinud 

materjal, kuid kindlasti 

tehakse tellistest lahtised 

kaminad. Telliskamina 

saab ehitada ka valmissüdamiku 

ümber, siis on müürimine 

lihtsam ja kergem. 

Loovad soojust ja meeleolu 

Keraamiline pind võimaldab 

pakkuda veelgi rohkem erineva 

välimusega küttekoldeid. 

Tarbijate meelest näeb keraamiline 

pind kõige parem välja, 

seda on lihtne puhas hoida 

ja see sobib hästi ülejäänud 

sisustusega. Müüritud küttekolde 

soojuslik kasutegur 

ulatub 85–90 protsendini. 

Küttekolded loovad soojust 

ja meeleolu, siluvad temperatuuride 

kõikumist ning 

hoiavad ruumis niiskustasa- 

kaalu. Kamin ja ahi on tähtsad 

sisustuselemendid ning 

seetõttu on oluline, kuidas 

näeb välja kodu südameks valitud 

küttekolle. 

Vanasti paiknes tulekolle 

ruumis lahtiselt. Tänapäeval 

on vanast koldetüübist arendatud 

müüritud küttekolle, 

mis sobib igasse koju. Müüritud 

küttekolded on näiteks 

kaminahi, lahtine kamin, 

(leiva)ahi, pliit ja saunakeris. 

Ahi annab enim sooja 

Soojasalvestavas kaminahjus 

on ühendatud kamina ja ahju 

parimad omadused. Tuld 

süüdates on pöördsiiber ülevalt 

lõõri avatud ning küttekolle 

töötab kaminana. Sel 

juhul hoitakse lahti ka kamina 

uksed. 

Kui küttekollet tahetakse 

kasutada soojasalvestina, 

suletakse kamina uksed 

ja ülaühendussiiber pärast 

puude süütamist. Õige kütmise 

korral võib kaminahju 

soojuslik kasutegur ulatuda 

85–90 protsendini. Lahtised 

kaminad on usteta, nende 

peamine eesmärk on meeleolu 

loomine. Nende soojuslik 

kasutegur on 25–40 protsendi 

piires. 

Eduard Rõžov, 

ASi Wienerberger tootejuht 

ÄRA KÜTA ÕHKU! 

Kontrolli oma maja soojapidavust, telli termoanalüüs! 

Sooviksid kütte eest vähem maksta? 

Ükski maja ei pea sooja 100%. Soojuskadu ei ole üldjuhul silmaga nähtav, 

küll aga väljaminekuna tuntav. Ehitusjärgus või juba valmis ehitatud 

hoonete soojapidavust on võimalik kontrollida termokaameraga. Spetsialist 

teeb Sinu majast kaameraga ülesvõtted, analüüsib neid ning näitab 

arvutis või paberil lekkekohad. Lekete likvideerimine aitab Sul kokku 

hoida energiat ja seeläbi oluliselt raha säästa. 

Mida termoanalüüs võimaldab? 

Termoanalüüs annab ülevaate ehitise niiskuskahjustustest ning õhu- ja 

soojaleketest.Termoanalüüs võimaldab: 

• uste ja akende isolatsiooni kontrolli • küttekollete ja korstnate seisukorra 

hindamist • pinnaaluste elektri- ja torujuhtmete asukoha määramist 

• avastada soojaveetrasside lekkeid ja ummistusi. 

www.regsil.ee 

KUTSU MEID KOHALE! tarmo@regsil.ee; GSM 52 51 216 

� Eri toonides tellistest laotud 

kaminahi jätab antiikse 

mulje. Foto: AS Wienerberger 

”Küttekolded 

loovad soojust 

ja meeleolu, siluvadtemperatuuride 

kõikumist ning 

hoiavad ruumis 

niiskustasakaalu. 

Lase uuel koldel kuivada 

ja küta mõõdukalt 

Kui küttekolle on valmis, 

tuleb sel lasta umbes 

kaks nädalat õhu käes 

kuivada. Seejuures peavad 

lõõrid ja uksed olema 

täiesti avatud. 

Kuivatamisel võiks appi 

võtta ka soojapuhuri. Pärast 

kuivatamist võib ettevaatlikult 

kütmisega alustada. 

Kasuta kütmisel ühe nädala 

jooksul iga päev väikseid 

puukoguseid. 

Edaspidi kontrolli enne 

kütmist, et tuharuum po- 

TASUB TEADA 

Tellisahi toob majja 

ühtlase soojuse 

� Telliste värvi ja küttekolde 

pinnaviimistluse saad 

valida oma soovi kohaselt. 

Küttekolde võib laduda 

puhta vuugiga, kuid selle 

võib ka värvida, krohvida 

või katta kahhelplaatidega. 

� Tellistest laotud ahi salvestab 

uurimuste järgi soojust 

60% paremini kui tehases 

valmistatud ahi. 

� Tellistest laotud ahjul on 

madal pinnatemperatuur, 

mis muudab selle turvaliseks. 

� Telliste eripära tõttu soojeneb 

kolderuum kiiresti ja 

põlemine saab kiire alguse. 

Samadel põhjustel säilib 

küttekolle kuumana põlemise 

lõppemiseni, ka süte 

põlemine on efektiivne. 

� Massiivse ehitisena ühtlustab 

müüritud küttekolle 

maja soojust, eriti just 

kergtarindusega majades 

ka sellisel juhul, kui küttekollet 

ei köeta. Tellistest 

ahi on suurepärane tagavaravariant 

kütmishäirete 

korral ning suurte külmade 

ajal. 

� Müüritud küttekolle on 

kõige odavam. 

Allikas: Wienerberger AS 

leks täis. Tuhk eemalda alati 

enne, kui tuhapind ulatub 

restini. 

Kui küttekolle on seisnud 

kaua kasutamata, võib lõõris 

tõmbe tekkimiseni põletada 

veidi paberit. 

Kaminahju uksed sulge 

siis, kui puud on süttinud. 

Puid ei maksa tarbetult kohendada, 

sest see häirib põlemise 

tasast kulgu. 

Küttekolde metallosi võiks 

rooste takistamiseks vahetevahel 

määrida toiduõliga. 

AS Wienerberger 

40 OMA MAJA

november 2008 

REKLAAM 

41

AED 

� Lihtne laudadest kompostikast, 

kuhu on tehtud eraldi 

lahter puulehtedele. 

Igasse aeda oma õige 

kompostimahuti 

Jäätmete kompostimine aitab vabaneda niidetud rohust, puulehtedest 

ja toidujääkidest, saades samas vastu huumusrikka mulla. 

Igal aastal tekib hulk jäätmeid 

– niidetud rohi, puulehed, 

väljakitkutud umbrohi, 

orgaanilised köögijäätmed –, 

mida saab kasutada kompostimiseks, 

nii muutuvad need 

esmaklassiliseks toitaine- ja 

huumusrikkaks mullaks. 

Kompostimahutite valik 

on suur ning meelepärase 

leidmine osutub tõeliselt raskeks, 

kui pole täpselt teada, 

milliseid jäätmeid kompostitakse. 

Kuigi rangelt pole keegi 

vaatamas, milliseid jääke 

parajasti kasti pannakse, on 

siiski ka kompostimahutid 

ära grupeeritud. 

Lahtine kast on ette nähtud 

ainult aiajäätmetele. Kaanega 

mahutisse saab panna 

ainult taimseid majapidamisjäätmeid, 

millele võib li- 

� Kompostinõu võid 

teha ka rulli keeratud 

tsingitud võrgust. 

Fotod: Marina Tigasing 

sada aiajäätmeid. Kinnisesse 

kaanega mahutisse võib panna 

segukomposti, näiteks 

majapidamise jäätmed, millele 

on lisatud väikeses koguses 

aiajäätmeid. 

Aiajäätmetele lahtine kast 

Kõige tavalisem ja parem on 

aiajäätmeid kompostida lahtises 

kastis. Kuid selles võib 

kompostida ainult puhtaid 

jäätmeid, nagu oksahaket, 

lehti, okkaid, niidetud muru, 

püsikute lõikamisel ja hooldamisel 

tekkinud jäätmeid. 

Kompostida võib ka rabarberilehti, 

kartulipealseid ning 

muid kartuli- ja köögiviljamaalt 

üle jäänud taimeosi. 

Samas, ainult aiajäätmetest 

tehtud kompost kannatab 

lämmastikupuuduse all 

ja see pidurdab kõdunemist. 

Väikeloomade sõnniku või 

lämmastikujahu lisamine 

edendab mikroorganismide 

tegutsemist ja kiirendab 

komposti valmimist. 

Kompostikasti saab valmistada 

nii ise kui ka osta. 

Kompostimahuti ei tohi olla 

suurem kui 1,2 × 1,2 × 1,2 m. 

Õige kompostikasti külgedel 

on õhupilud ja selle võib teha 

kas raud- või puupostide vahele 

tõmmatud traatvõrgust. 

Traatvõrgu silma läbimõõt ei 

tohi ületada 1,3 cm. 

Kui kast tehakse puust, 

võiks lauad enne immutada 

ilmastikukindla vahendiga. 

Seejuures peaks üks sein 

lahti käima, et oleks hõlpsam 

materjali segada ja seda sinna 

ka ladustada. 

Vajadusel tuleks kast kaanega 

katta, et kompost suuremate 

sajuvetega liiga ära 

ei vettiks. Parema õhutamise 

nimel on soovitatav kompostihunniku 

alla laduda kuiva 

põhku või oksi. 

Ehitada võib ka jaotatud 

kasti, mis toodab komposti 

vaheldumisi. Seni, kuni üht 

kastipoolt tühjendatakse, kasutatakse 

teist poolt orgaanilise 

aine ladustamiseks. 

Segukompostile oma kast 

Keskmise suurusega majapidamine 

toodab orgaanilist 

lagunevat materjali piisavalt 

ja enamasti võib selle 

liigitada segukomposti hulka. 

Sellepärast ühildatakse 

kaks kompostikasti ja õuele 

pannakse ainult üks kast, 

42 OMA MAJA

� Palkmoodulitest kompostianuma 

kõrgust on lihtne muuta. 

kuhu kogutakse segukompost. 

Segu kompostikasti võib 

panna nii puhtaid aiajäätmeid 

kui ka taimseid köögijäätmeid, 

nagu kartulikoored, 

juur- ja puuviljade puhastamisjäänused, 

kohvipaks. 

Samuti toiduvalmistamise 

ülejääke. 

Enamasti on kast kaanega 

korralikult suletud ja valmistatud 

vastupidavast plastmaterjalist, 

mis pole väga silmatorkav. 

Lisaks on kast varustatud 

reguleeritavate ventilatsiooniavadega, 

mis kiirendavad 

komposti valmimist. 

Suletud kasti eeliseks on 

see, et loomad ei pääse jäätmetesse 

tuhnima. Sellisel 

moel satub kõduneva massi 

hulka ka piisavalt lämmas- 

november 2008 

TASUB TEADA 

Hapnik aitab kaasa 

� Jäätmed lagunevad kiiremini, 

kui hapnikku on rohkem. 

� Kuivades tingimustes 

lakkab mikroorganismide 

tegevus täielikult ja sellepärast 

vajab kompost lisaniisutust. 

Kuivamine on 

probleemiks eriti aiajäätmete 

kompostimisel. 

� Kui lagunemise protsessile 

on hapniku ligipääs mingil 

põhjusel tõkestatud, hakkab 

jäätmetest eralduma halvasti 

lõhnavaid gaase. 

� Valmiva komposti optimaalne 

niiskusesisaldus on 

50–70%. 

� Aiakompostikasti tegemiseks 

ei ole nõutav kohaliku 

omavalitsuse luba. 

tikku. Paraku on sellistes 

hoidlates liiga niiske. Avatud 

hoidlates on piisavalt 

õhku ja nii edeneb ka kõdunemisprotsess 

tunduvalt paremini. 

Asukohta tuleb valida 

Majapidamisjäätmeid on vaja 

komposti viia iga päev, sellepärast 

tuleb mahuti paigutada 

nii, et selle juurde pääseb 

kergesti ka talvel. Siiski peab 

avatud kompostihoidla paiknema 

aias poolvarjulises kohas 

ja võimaluse korral mõne 

põõsa taga. 

Mida mugavamalt saab 

kompostiplatsil töötada, seda 

rohkem rõõmu valmistab 

jäätmete töötlemine väärtuslikuks 

mullaks. 

Marina Tigasing 

Treppide valmistamine 

AED 

Are Trepid OÜ, Suur-Sõjamäe põik 9 

tel 56 675 496, 

aretrepid@aretrepid.ee 

www.aretrepid.ee 

Kvaliteetsed 

elektrimaterjalid: 

- kaablid 

- installatsioonimaterjalid 

- lülitid, pistikupesad 

- valgustid, valgusallikad 

- tööriistad 

Talger-Elektrotehnika OÜ 

Tallinn • • • Betooni 14 

Tartu • • • Aardla 27 

Pärnu • • • Papiniidu 13 

Kuressaare • • • Pikk 59 

Jõhvi • • • Linda 15d 

43

AED 

Seemneid-sibulaid saab 

Oma uue hooaja lemmiktaimed võite tellida ka internetist. Oma Maja toob 

valiku eestikeelseid veebilehti, kust seemneid, taimi ja aiatarvikuid osta. 

www.seemnemaailm.ee 

� Seemnemaailmast leiab aiahuviline väga laia 

valiku lille- ja köögiviljaseemneid. Kaubavalik täieneb 

pidevalt, kaks korda kuus ilmuvad uudiskaubad. 

Laoseisu kajastatakse sekundilise täpsusega. 

Seemnemaailma pood asub Tartus, internetist 

tellides lisandub kaupadele saatmiskulu 42 krooni, 

kulleriga kuni 1 kg 55 krooni. Eraldi on välja 

toodud hästi lõhnavate, veekogu äärde sobivate ja 

külma taluvate lillede valik. 

� Lisaks on saadaval lai valik muru- ja ilupõõsastepuude 

seemneid. Miks mitte katsetada uuel aastal 

kuuse või sõstrapõõsa kasvatamist seemnest. 

Pakkumiste juures on kirjas täpsed liigitutvustused, 

õpetused taime istutamiseks, kasvatamiseks 

ja paljundamiseks. Palju pakutakse soodushinnaga 

tooteid. 

www.plantpost.eu 

� Juhani Puukool müüb internetis nii hekitaimi, ilupõõsaid, 

lillesibulaid, marjapõõsaid, okaspuid ja püsikuid 

kui ka seemneid ja viljapuid. Postikulu kergematel 

saadetistel (seemnepakid) on 39 krooni, raskemate 

kaupade puhul alates 69 kroonist. Loomulikult 

võib kaupadele ka ise Tartusse järele minna. 

Kauba eest saab tasuda otse pangalingi kaudu ülekannet 

tehes või arvega pärast paki kättesaamist. 

Kahjuks tuleb liigikirjeldusi lehe pealt eraldi otsida, 

need ei asu kohe tellitava kauba juures. 

www.aiasober.ee 

� Aiasõber pakub oma kodulehel mitmesuguseid 

püsi- ja sibullilli. Kaubale võib ise järele minna 

müügiplatsile Tartumaale Tüki külla, postiga saates 

lisanduvad saatmiskulud, mis jäävad vahemikku 

60–125 krooni. Siiski on müügiplatsile kohale 

minnes ostud vähemalt 10 protsenti odavamad 

kui internetist ostes. 

� Kaubavalik pole võrreldes teiste pakkujatega 

teab mis suur, aga midagi huvitavat leiab siiski. Nii 

taimede hinnad kui ka saatmiskulud on märksa 

krõbedamad kui konkureerivatel lehtedel. 

www.hot.ee/cacti/myyk.html 

� Kõik kaktusefännid leiavad lehelt palju infot eri 

liiki kaktuste ja nende kasvatamise kohta. Kaktusetaimi 

ja seemneid ei kasvatata eraldi müügiks, 

neid jääb oma ala spetsialistidel lihtsalt üle ja nad 

on neid lahkelt nõus soovijatele müüma. Saatmiskulud 

taimedel 33 krooni, seemnetel seitse krooni. 

Asjaosalised võivad soovi korral ka taimedele 

ise järele minna. 

www.agro24.ee 

� Kui lisaks taimedele ja seemnetele oleks vaja täiendada 

ka oma aiatööriistade kogu, siis agro24.ee 

lehelt leiab neid laia valiku: aia- ja lillekäärid, ladvalõikurid, 

muru- ja hekikäärid, istutuskühvlid, rehad, 

kõplad, võilillejuurijad, kobestajad, oksasaed jne. 

Lisaks pakutakse nii taimekaitse- kui ka 

mitme suguseid tõrjevahendeid. 

Kättetoimetamis kulusid näeb 

alles ostu sooritamisel ehk 

tellimust esitades. 

Saatmiskulusid ei 

arvestata, kui 

tellimus ületab 

2000 

krooni. 

44 OMA MAJA

ka internetist tellida 

www.garden.ee 

� Garden pakub laia valikut roose ja iiriseid, lisaks 

palju juba tuntud ja alles avastamisrõõmu pakkuvaid 

lillesorte. Iga sordi juures taimekirjeldused, 

välja on toodud taime kõrgus, õite värv, õitsemisaeg 

ja kasvutingimused. Roosisõber leiab kodulehelt 

info, kuidas valida oma aeda sobivat roosiistikut, 

põhjalikult kirjeldatakse rooside värvitoone, 

nende kokkusobimist omavahel ja ümbritseva 

keskkonnaga. 

� Kes rooside istutamise ja kasvatamise osas veel 

võhik on või lihtsalt oma teadmisi täiendada soovib, 

leiab lehelt vastavasisulist informatsiooni küllaga. 

Roosidoktorile saab saata murekirju haiguste 

ja muude probleemide kohta rooside kasvatamisel. 

� Pakendus- ja saatmiskulu baashind on 90 krooni, 

millele lisandub kaalutasu, see on vastavalt paljasjuursel 

roosil 10 krooni ja potiroosil 20 krooni 

taime kohta. Suurte tellimuste puhul (alates 

20 taime) tehakse eraldi veohinnaarvestus, mis on 

üldjuhul soodsam. Iiriste saatmis- ja pakendustasu 

on 120 krooni, suurte tellimuste puhul (alates 

15 taime) hind kahekordistub ehk on 240 krooni. 

november 2008 

TASUB TEADA 

Uurida tasub ka kuulutusi 

� Lisaks nimetatud lehekülgedele 

võib internetis ringi vaadates 

silma peal hoida ka eraisikute 

kuulutustel, mida saab 

näiteks lugeda rohketes aiandusfoorumites(www.aiaklubi.ee, 

www.kodukauniks.ee, 

www.aiandus.ee, foorum.nurgapuukool.ee/foorum) 

või aiahuviliste 

blogides (kummutisahtel.blogspot.com,minu- 

”Lisaks veebikülgedele võib internetis 

ringi vaadates silma peal hoida ka 

eraisikute kuulutustel, mida saab näiteks 

lugeda rohketes aiandusfoorumites. 

SOOJUSPUMPADE ABI: 

Oleme spetsialiseerunud Bosch Grupi toodangu 

soojuspumpade paigaldusele ja hooldusele 

AED 

aed.blogspot.com, lillepeenar. 

blogspot.com). 

� Taime- ja lillefännidel kipub 

ikka seemneid ja istikuid 

üle jääma, mida siis müügiks 

pakutakse või ollakse nõus 

neid ka soovijatega vahetama. 

Peab vaid silmad lahti hoidma 

ja paljud huvitavad taimed 

võivad juba uuel hooajal sinu 

aias kasvada! 

45

PORTREE 

Arhitekt 

Karli Luik 

on 

vaikne võitja 

Noor arhitekt Karli Luik kuulub meeskonda, mis arhitektuurikonkurssidelt 

võite nopib. Teistele oma mõtteid Karli peale 

ei suru ja pole vajagi. Tema lennukad ideed on niisamagi 

arvestamist väärt. 

Mari Hiiemäe 


Salto arhitektibüroo, mille 

heaks Karli töötab, sai 

neli aastat tagasi alguse mitme 

noore arhitekti ühisest 

eesmärgist arhitektuurikonkurssidel 

osalema hakata. 

Pead pandi kokku ning 

varsti oli selge, et ühendus 

õigustas end igati – ettevõttesse 

koondunud inimeste 

omavaheline klapp ning vastastikune 

ideede tasakaalustamise 

oskus oli juhtunud nii 

hea, et väljavalitud konkursse 

hakati ühiste projektidega 

riburada võitma. 

Üks Salto arhitektidestideegeneraatoritest 

on algusest 

peale koos Ralf Lõokese 

ja Maarja Kasega olnud Karli 

Luik. Üheskoos tehakse ka 

enamik projekte. 

Karlile ühine töökorraldus 

meeldib. Selles näeb ta 

võimalust oma ideedele juba 

kujunemisjärgus maksimaalset 

vastukaja saada, samuti 

head võimalust edasi areneda 

ja juurde õppida. “Meil ei ole 

nii, et igaüks nokitseb oma 

nurgas. Mingis etapis jagunevad 

väiksemad tööd küll ära, 

aga esimesed arhitektuursed 

otsused püüame teha koos. 

Kuna igaühe vaated ja küljed 

on veidi erinevad, siis käib 

iga uus mõte mitmest filtrist 

läbi. Ma arvan, et lõpptulemus, 

mis niimoodi välja tuleb, 

on kokkuvõttes kõikidest 

teistest variantidest kõige tõesem,” 

arvab Karli. 

Huvid mitmes suunas 

Karliga juttu ajades jääb mulje, 

et tegemist on inimesega, 

kes huvitub tuhandest asjast 

ning kellel on võime üha ja 

üha vaimustuda hetkedest, 

millega elu teda kokku viib. 

Ainuüksi tema haridusteed 

vaadates jääb silma mitmesuunaliste 

huvide paljusus. 

Ta on ennast täiendanud nii 

semiootika, inimgeograafia 

kui ka soouuringute valdkon- 

46 OMA MAJA

november 2008 

PORTREE 

47

PORTREE 

� Pooleliolev eramu Ida-Virumaal. 

� Kortermaja Tartus Aleksandri tänaval. 

nas. Ülikooliõpinguid alustades 

kaalus ta aga lisaks arhitektuuri 

erialale ka usuteaduse 

õppimist. 

Janunemine uute ja erinevate 

teadmiste järele võiks olla 

joon, mis Karlit inimesena 

kõige paremini iseloomustab. 

Eks arhitektitöös kajastub 

see ka. “Ma püüan olla 

avatud kõikidele ideedele, 

mis ette tulevad,” ütleb Karli 

ning märgib, et oma töös tal 

mingeid korduvaid eelistusi 

kas materjalide, tehniliste lahenduste 

või stilistiliste momentide 

osas ei ole. 

Võit pole eesmärk 

Karli peab ennast sallivaks 

inimeseks ning tema eesmärk 

ei ole ilmtingimata 

oma ego teiste arvel esiplaanil 

hoida. Võit pole Karli 

jaoks peamine motivaator, 

et asju hästi teha. “Arhitek- 

tuur ei ole tegelikult selline 

võistlus, et kes kõige parema 

mõtte välja mõtleb. Oluline 

on see, mis neist mõtetest 

lõpuks saab. Ma ei ole kunagi 

pidanud kahetsema, et 

näe minu üks või teine idee 

maha suruti. Ju ei olnud see 

siis parajasti selline nagu vaja,” 

arutleb Karli. 

Kuna Karli on tegevarhitektina 

üsna noor ning arhitektuur 

on valdkond, mille paberilt 

ehitusse jõudmine omajagu 

aega võtab, siis on Karli 

projekteeritud töid reaalselt 

valmis saanud veel üsna vähe. 

Erinevaid projekte, sealhulgas 

ka võitudega pärjatuid, 

on aga kogunenud juba 

omajagu ning üksteise järel 

saavad need ka valmis hooneteks. 

Noorust peab Karli arhitektitöö 

tegemise juures 

praegu eeliseks. “Vanema- 

”Arhitektuur 

ei ole tegelikult 

selline võistlus, 

et kes kõige 

parema mõtte välja 

mõtleb. Oluline on 

see, mis neist mõtetest 

lõpuks saab. 

Karli Luik, arhitekt 

tel arhitektidel kujuneb mingil 

määral välja oma käekiri 

ning selged reeglid, kuidas 

nad asju teevad. Noorena ma 

ehk ei ole oma harjumustes 

veel niivõrd kinni ning suudan 

uutele tingimustele värskelt 

ja uutmoodi läheneda,” 

ütleb Karli. 

Esialgu jagub Karlil vaimustust 

iga uue töö jaoks, 

KES ON KES 

Karli Luik 

� Sündinud 19.12.1977 

Haridus 

� 1996 Hugo Treffneri 

Gümnaasium 

� 2003 Eesti Kunstiakadeemia, 

arhitektuuri kutsemagister 

� 1998–1999 vahetusüliõpilane: 

Ecole d’Architecture de 

Paris-Val-de-Marne 

� 2000 külalisüliõpilane: 

Tartu Ülikool, semiootika 

õppetool 

� 2001 külalisüliõpilane: 

Tartu Ülikool, inimgeograafia 

õppetool 

� 2004–2005 Kesk-Euroopa 

Ülikool, soouuringute eriala, 

MA 

Töö 

� 2002–2004 Arhitektuuri 

Agentuur, arhitekt 

� 2004– Salto AB, juhatuse 

liige, arhitekt 

� 2005– Eesti Arhitektide 

Liidu liige 

Võistlused 

� Osalenud kümnetel arhitektuuri-, 

planeeringu- ja 

disainivõitlustel ja saanud 

rohkelt preemiaid. 

sest nagu ta ise arvab, pole 

igavat tööd arhitekti jaoks 

olemas – kui vähegi mänguruumi 

lubatakse, saab kõike 

teha nii, et see oleks põnev 

nii endale kui ka teistele. 

“Asju saab teha mitut moodi. 

Ka näiteks supermarketi projekti 

saab teha põnevalt,” on 

Karli seisukoht. 

Karli ei taha oma ideedega 

maailma vallutada ega ümbritsevat 

keskkonda oma tahte 

järgi ümber painutada. Tema 

usub, et kui ta teeb oma 

tööd nii hästi, kui oskab, siis 

see ongi see, millega ta oma 

panuse maailma edasiarenemisse 

anda saab. 

Ja nii see tundub ka olevat. 

Igatahes Karli arhitektiametiga 

kaasnevad boonusena 

tunnustus ning auhinnavõidud, 

mis viitavad sellele, 

et tema on oma töötegemisega 

õigel teel. 

48 OMA MAJA

KOMMENTAAR 

Tunnen Karlit ligi kümme 

aastat vist, aga ega 

iseloomustada ole sellegipoolest 

kerge, sest kuigi 

omamoodi väga avatud 

suhtleja, ei ole ta südamepuistaja 

sorti. Ta on pigem 

üldistavat ja sünteesivat tüüpi, 

kui pisiasjade kallal nokitseja 

– pigem struktuurid, 

kui detailid. 

Tal on akadeemilised 

juured ja arhitekti kohta veidi 

ootamatu hariduskäik, 

pluss erk ja eelarvamusteta 

uudishimu kõikvõimalike 

asjade suhtes, mis annavad 

kokku üsna avara maailmanägemise 

ja terava pilgu. 

Ma arvan, et Karlil on päris 

parasjagu sisemist sõltumatust 

ja oskust võtta olukordi 

nii, nagu need tulevad. 

Töövõime ja saavutusvajadus 

on tal mõistagi kõrged, 

aga see ei ole selline 

enesekriitikast piitsutatud 

perfektsionism, vaid pigem 

kirglik soov võita mäng. 

Ingrid Ruudi, töökaaslane 

november 2008 

� Tartu Kesklinna Kooli uued hooned. 

PORTREE 

49

KINNISVARALEID 

� Pärnumaal asuvale palkmajale otsitakse ostjat enampakkumise teel. Fotod: Kinnisvaraveeb 

Enampakkumisel 

palkloss Pärnumaal 

Mida teha siis, kui 

kinnisvarakuulutusse 

ei julge enam 

müügihinda kirjutada? 

Üheks võimaluseks on küsida 

ostjate pakkumist ja seda 

tehakse viimasel ajal üpriski 

tihti. 

Pärnumaal Varbla vallas 

müügis oleva keskmisest 

tunduvalt kopsakama 

palkmaja puhul on astutud 

sammuke edasi: hoone hind 

kujunevat selle objekti puhul 

lausa enampakkumise 

käigus. 

Samas puudub teave selle 

kohta, kui kaua selline pak- 

kumine ajaliselt kestab. Kas 

mingi kindla kuupäevani 

või siis tõesti seni, kuni jõutakse 

hinnani, mille number 

ka praegusele majaomanikule 

võiks sobida. 

Ilmne on aga see, et muinasjutulise 

nimega kohas 

Kullaliival mere kaldal asuv 

kolmesajaruutmeetrine 

palkloss ei saa maksta vaid 

mõne miljoni. 

Seda enam, et koos majaga 

tuleb kaasa suur mereäärne 

krunt, oma sadamakoht 

ja privaatsus, mida tuleb 

jagada vaid paari naabriga. 

Teet Reier 

MÜÜGIINFO 

� Asukoht: Pärnumaa, Varbla 

vald, Rannaküla, Kullaliiva 

� Korruseid: 2 

� Seisukord: uus 

� Üldpind: 300 m² 

� Krundi suurus: 28 756 m² 

� Hind: kujuneb enampakkumise 

teel 

� Müüja: Uus Maa Kinnisvarabüroo 

OÜ 

� Lisainfo: Vaid kolmele suvilakohale 

juurdepääsu avav 

värav hoiab eemale kõik võõrad. 

Väravast sisenedes avaneb 

maaliline vaade kiviaedadega 

ääristatud teele. 

Inimkätest rikkumata loodusega 

sobiv palkmaja on lõplikult 

viimistletud. Avaras 

elutoas on kööginurk, stiilne 

kamin. Lisaks on WC ja 

vannituba, saun, panipaik. 

Akendest avaneb maaliline 

vaade merele. Esimesel korrusel 

asuvas saunas saab 

saunamõnusid nautida oma 

äranägemise järgi. Väliselt 

terrassilt aga saab imetleda 

päikeseloojangut kas või 

igal õhtul. Pärast nauditavat 

paadisõitu saad randuda 

ühemeetrise süvisega paadi 

või kaatriga vaid kolmele 

perele mõeldud muuli äärde. 

� Maja näeb rohkem välja kindluse kui suvekodu moodi. 

50 OMA MAJA

november 2008 

REKLAAM 

51

REKLAAM 

52 OMA MAJA

PDF-failina - Leht - Äripäev

Create successful ePaper yourself

Delete template?

Save as template?