Siit - Eesti Karskusliit AVE

2ok KaaneluguOLE KAINE!Kristina Šmigun:eneseteostuselepühendumine annabelurõõmu ja -jõuKohtusime vestluseks KristinaŠmiguniga pärast tema vastuvõttuTallinna linnavalitsuses, kuspuuviljade ja suupistetelaual olisportlasele kohaselt vaidmittealkohoolne keelekaste. Kuuldes,et vestlus tuleb loo tarvis ajalehte OKehk Ole Kaine, näis Kristinajutuajamise algul isegi üksjagukimbatuses olevat – mida on temalkui oma alale andunud sportlaselrääkida alkoteemadel.Valges riietuses heledapäine Kristinamõjus nagu puhtuse ja värskusekehastus, pingelise hooaja algusesiga rakk energiast laetud, selged sihidsilme ees. Temaga alkoteemal juttualgatada tundus sel hetkel isegikuidagi kohatu – selles mõttes, ettema suhe alkoholi, kui seda võib niinimetada, on väga napp ja piirdubvahel toidu kõrvale klaasi veiniga.Samas vestluse edenedes oliarusaadav, et sportlasena ta ei elavaid enesekeskses, isoleeritudmaailmas ja tendentsidühiskonnaelus ning noorte elupahupool lähevad talle korda. „Eksnoori mõjutab kogu see elu, mis onnende ümber – näiteks TV,reklaamid, kõik see kirju-mirju. Sestnäiteks alkoholireklaamid on tehtudväga osavalt ja ilusasti. Ilusadmaastikud, meloodiad, ilusadinimesed jne. Aga igaühel peab endalikka mõistus peas olema, et aru saada,mis on hea, mis mitte,“arvab Kristina.Juba eelnevalt, kui olime temamänedzheri Kristjan-Thor Vähikaudu meili teel Kristinaga kohtumiseasjus kokku leppinud, oli aru saada,et vaatamata oma tihedaleajagraafikule, kus iga pooltundkiarvel, oli Kristina valmis aega leidma,kuna tegu on noortele suunatudväljaandega. Kuna tippsportlasepäevaplaan on tihe ja ajavarudreglementeeritud, toonitas suusatiimimänedžer Kristjan-Thor Vähi, etajakirjanikel tuleks intervjuule mittehilineda. See on ühtlasi ka näide, ettiimis valitseb täpsus jakorraarmastus.Oma elus ja sportlasekarjääris ennastteostanud inimesena on KristinaShmigun intervjuudes korduvaltöelnud, et ta armastab oma elu. Tallemeeldib see just niisugusena, nagusee on. Otse loomulik, et midaarmastad, seda ka hoiad. Arusaadav,et mitte vaid tippsportlane, agakestahes oma sihtide realiseerimiselepühendunud inimene ei hälbi tedatema teelt ja eesmärkide teostamiseltkõrvalekallutavatesse sõltuvustesse.Saavutused on alati millegi tagajärg.Kristina saavutuste lätteks, selletaustaks on see, et õnnelikus abielusleidsid teineteist kord suusatajad,Kristina ema Ruth Rehemaa ja isaning treener Anatoli Šmigun.Ent millel veel põhineb tema tugevus,sellele vastas Kristina, kui mõeldaŠmigunide tiimi üldteadaperekesksele ja üksteist toetavalehoiakule, ootuspäraselt - „Kõige tagaon kodu. Kõik saab alguse ikkagikodust ja perekonnast. Me juteatavasti oleme spordiperekond jameie peres ei ole kellelgialkoholiprobleeme olnud.“ Kristinaarutluse perekonna mõjust inimesekujunemisele ja perekeskkonnastigaühe esmase mõjutajana võib kokkuvõtta ka vana tuntud ütlusega, etdzentelmeni kasvatus algabdzhentelmeni vanaisa kasvatusest....„Samas on selge, et mingite käskudeja keeldudega ei tee palju ära, et lastpahedest hoida. Mulle väga meeldibminu ema. Olen juba väiksest pealesporti teinud ja ta ei öelnud mulle siiskunagi, et näiteks pane müts pähe jasall kaela või vaata, et sul kindad käesoleks, muidu võid ennast ärakülmetada ja haigeks jääda – nii,nagu teistel emad neilt koguaegnõudsid. Ma vahel isegi mõtlesin, etmiks siis minu ema mind ei keela egakäsi, nagu teiste emad seda pidevaltteevad. Kui ma ei pannud, külma sainja haiguse pärast treeningud pididvahele jääma, siis sain juba ise aru,et tasub parem ikka soojalt riidesolla,“ räägib Kristina.Aga suusatamine kui talisport, jäinepakane ja selle peletamiseks ehkniiöelda külmarohi – kuidas needasjad kokku sobivad? Vahestintrigeerivale küsimusele vastabKristina, et tõsiselt trenni tehes külmnaha vahele ei tiku, sooja võtab sissekuum jook ja sobival hetkel hea kuumsaun. Võistlusreisidel on muuderavimivarude hulgas vahel kaasasolnud küüslaugumahlast pressitudsegu, milles küüslaugulesäilitusaineks või konservandiks onlisatud väheke alkoholi. Seda võetaksevaevalt sõrmkübaratäis haiguseärahoidmiseks. „Aga see on tõestiikka väga, väga ebameeldiva maitsegaja tõeliselt vastik võtta, kui seda mõnipiisk on tulnud vahel tarvitada,“meenutab Kristina ühemõtteliseltvastikust väljendava näoilmega.On üks niiöelda sõltuvus, midaKristina erinevalt paljudest teistest,kui ta tahab, võib endale lubada -magusasöömine. Komme jamaiustusi võib ta liigset kehakaalukartmata endale lubada, sesttreeningutel kulutab ta kõik selleõigepea kergesti ära. Kristina ütlebnaljatamisi, et kui teda treeningutelsaaks mingi seadeldisega ühendada,annab ta trenni kestel endast nii paljuenergiat välja, et ta võiks sellegakasvõi mõned masinad tööle panna.Oma võistlusreisidel ja üldsevälismaal ringi liikudes on ta vahelkaasa toonud head shokolaadi. „Kuigima tavaliselt enam peaaegu mittemidagi kaasa ei too – kui üldse, siismidagi väga erilist -, sest Eestis onmeil kõik olemas. Aga jah, jubaväiksest peale olen ma tahtnudvõistlustelt kaasa tuua ikkamedaleid!“ lausub Kristina väikesenaerusädemega silmis.Küsimusele, kuidas ta võistluspingetja suuri füüsilisi koormusi talub,vastab ta:“Mind aitab hea uni. See onminu relv. Mida paremini magan,seda paremad tulemused. Etvõistlustel edukas olla, tuleb eelmiselpäeval süüa kõht korralikult täis ningsiis kohe magama. Mu vanemad onloonud suusatamiseks sobivakeskkonna, meie peres hoitakseüksteist. Mulle meeldib mu ema jaisa juures veel see, et nad ei surukunagi oma arvamust peale. Näiteksvõistlustel otsustan lõpuks ikkagi ise,millise sõidutaktika valin“.Kristina leiab:„Igal elujuhtumil aitabinimesi see, kui neil on, kellega omarõõme ja muresid jagada, neid hingeltära rääkida. Ma võin omaperekonnas kõigest rääkida. Mu emaja õde on mulle ühtlasi ka parimadsõbrannad. Isegi kui me parajastinäiteks suurte vahemaade tõttuomavahel väga tihedalt suhelda eisaa, on alati kindel tunne, sest matean, et mu perekond on minu jaoksalati olemas ja valmis mind toetama,“tunnustab Kristina perekonnarolli.“Kui mulle tehti ettepanektelevisioonis „Tähelaeva“ saatesesineda, olin kohe nõus, sest see onväga inimlik saade ja käsitleb inimesiseoses nende pere ja lähedastega.“Oma puhkuseperioodi kohta räägibKristina järgmist:“Kõige rohkemhindan märtsi lõppu, sest siis algabkauaoodatud puhkus. Aprill ja maion aasta kõige mõnusamad kuud.Saab vaba aega nautida ega pea trenniminema. Viimastel aastatel olenkäinud Ameerikas. Kõike, mida sealnäha tahtsin, olen ära näinud.Meeldib näiteks Palm Beach`is,mõnus jooks ookeani ääres, hea söökookeanivaatega rõdul, ei olepäevaplaane, pole kohustusi.Elu on näidanud, et mida rohkemoskad vabal ajal vabadust nautida,seda rohkem jätkub energiathilisemateks võistlusteks.Loomulikult saab rõõmus ja vaba ollailma alkoholita. Meie peres onrõõmsad inimesed, kes oskavad alatielust rõõmu tunda ja selleks polemingil juhul alkoholi vaja,“ onKristina kindel. Ta naudib headmuusikat, vastavalt meeleoluleDionist Pinkini. Vaatab meeleldi häidfilme, ainult sõjafilmid ei istu. Ta õpibkeeli ja joogat, kuigi peab endjoogakunstis alles algajaks. Joogathindab ta kui võimalust pingetestvabaneda, mis tagab vaimse jafüüsilise tasakaalu.Maire Kõrver

4 okOLE KAINE!Teismeliste alkoholitarvitamineInglismaalTere,Juba mõnda aega on teatud, et Brititeismelised tarvitavad kõige rohkemalkoholi Euroopas, suured joomapeodteismeliste seas on aina suurenevprobleem. Kuni eelmise aastani suleti kõikpubid Inglismaal kell 11 või 12 õhtul, mistõttunoored jõid kiiresti ja palju enne baaridesulgemist. Et sellest probleemist vabaneda,võeti vastu uus seadus, mis lubab pubidelavatud olla 24 tundi. Riiklikul tasandil pole seeaga probleemi vähendanud. Teismelised eikülasta pubisid rohkem kui tavaliselt ning eialusta alkoholi tarbimist hiljem kui tavaliselt.Teismeliste joomapeod on probleem, midatuleks lähemalt kirjeldada.“Binge drinking” - nii nimetatakse inglastejoomisharjumusi, mis kokkuvõetult tähendabkorraga väga suure koguse alkoholimanustamist vähemalt korra kuus. Uuringutejärgi on Inglismaal 39% 18-24 aastastestnoortest nn binge drinkers. Nad satuvadrohkem kriminaalkuritegudesse, solvavad teisirohkem, on seotud korrarikkumiste ning halvakäitumisega. Paljud vägivaldsed kuriteod onsooritatud pärast suures kogusesalkoholitarvitamist.Inglaste seas on tavaline minna kõigepealtpubisse ning viimasel tunnil, ehk 10-11 juua niipalju alkoholi, kui võimalik. Tihtipeale pubidesärgitatakse inimesi viimasel tunnil rohkemalkoholi tarvitama, hüüdes: “viimaste jookideaeg”, misjärel kõik kliendid tormavad uusi jookeostma. Suurtes, lausa meeletutes, kogustesalkoholi juuakse ära 5-10 minuti jooksul ennelahkumist. Et siis edasi minna kas klubidesse,kodupidudele või kuskile mujale.Näitena võib tuua ühe üliõpilaslinna Inglismaal,Prestoni. On kolmapäeva õhtu, mis on põhilinetudengiteõhtu. Tudengibaar “Source” on jäänudtruuks vanadele reeglitele ning suleb uksedsüdaööl. Kella 10 paiku õhtul on baariteenindajad väga hõivatud kõikide tudengiteteenindamisega. Baar on rahvast täis ning kõiksoovivad osta aina uusi jooke. Mõned inimesedon juba purjus, kuid ei ole näha, et keegi liigapurjus oleks. Baarman Ryan Lymer, 25, nõustuböeldes, et: “Source baaris on olukord üsna halb,kuid mitte nii halb kui teistes baarides.Joomiskultuur Inglismaal on halvem, kui tavõiks olla, kuid ma ei usu, et see kunagi kamuutub.”Kui küsida kas midagi on ka tehtud, et inimesedei jooks nii palju, toob Ryan välja, et baaridesnagu Source tehakse kõik, et inimesed jooksidrohkem. Näitena toob ta välja Happy Hours'i,kui baaris pakutakse odavaid jooke. Baariletitaga võib näha ka plakatit, kus seisab: “joo baarkuivaks! - piletid müügil siin igal neljapäevalkell 10”.Noorte joomiskultuur ning fakt, et sedajulgustatakse baaride poolt, paneb muretsemapaljusid lapsevanemaid. Joan Colette Philp,Prestonis elav lapsevanem leiab, et on üsnavastutustundetu tudengibaaride nagu Sourcepoolt õhutada noori rohkem alkoholi tarvitama.“Ma arvan, et paljud inimesed on selle pärastmures, eriti lapsevanemad”, ütleb ta.Source ei ole ainult kohtumispaik Brititudengitele, see on ka koht, kus rahvusvahelisedtudengid kohtuvad. See kolmapäev ei ole teistesterinev. Rahvusvahelised tudengid näivadnautivat sealviibimist. Kommunikatsioonitudeng Beatrijs de Jong Hollandist, mis onsamuti tuntud rohke alkoholitarbimise poolest,ütleb: “Ma ise joon ka üsna palju, aga see, misma siin olen näinud, on uskumatu! Ma ei olekunagi näinud midagi sarnast kusagil mujal.”Moodi studeeriv tudeng Soile Leskelä Soomestnõustub, öeldes: “Ma arvan, et inimesedPrestonis joovad, et jääda purju. Sellel ei olemidagi tegemist sotsialiseerumisega.”Üks seletus, miks noored Inglismaal joovad niipalju, tuleneb Briti tudengitelt. Noored onmures mida teised neist arvavad, kui nad eitarvita alkoholi. Alkoholi tarvitamine on osasotsiaalsest kultuurist ning alkoholimittetarvitavad noored pidavat olema igavadvõi vähemalt nad kardavad, et on seda. TomMills, 22. aastane Prestoni tudeng ütleb: “Majoon üsna palju. Üks põhjus sellele on, et kõikjoovad. Kui kõik teised on purjus ja teevadrumalaid asju ning kui ma ei ole joonud, siisoleks imelik nendega olla.”Alkohol põhjustab rohkem probleeme, kui ükskiteine uimasti. Cardiff'i ülikooli uuringusvaadeldi 11-16 aastaste noorte inglastejoomisharjumusi ning leiti seosalkoholitarvitamise ning agressiooni vahel.Ööelu Prestonis tõestab seda samuti. Eritinädalavahetustel on tänavatel ohtlik ningvägivaldne, politseid võib näha valvamas igalpool ning enamus toimuvatest intsidentideston alkoholitarbimisega seotud. Soile LeskeläSoomest nõustub: “ Nad on üsna agressiivsed,kui nad on tarbinud liiga palju alkoholi.”Lõpetuseks võib öelda, et joomisprobleem onüsna suur nii Prestonis kui ka mujal Inglismaal.Võitlus alkoholiprobleemide vastu Inglismaalon raske ning sellele ei ole kerge lahendusileida.Lieke Michielsen (fotol paremal),tõlkinud Karin Streimann (fotol vasakul)Briti statistikatIgal nädalal saab Suurbritannias 1000noort joobeseisundis satutudkonfliktides tõsiseid näopiirkonnavigastusi. Igal aastal saab 18 000 noorteluaegseid arme.On rohkelt tõendeid, mis kinnitavad, etalaealiste alkoholi tarvitamisega kaasnebmärgatav hulk kuritegevust. Home Officeraport leidis, et need 10-17 aastased noored,kes jõid alkoholi korra või enam nädalas,sooritasid 37% kuritegudest, mis läks sellevanuserühma arvele ja seda vaatamata faktile,et nad moodustasid ainult 14% uuritavaist.Kontrastina, need kes ei olnud kunagi joonudvõi vähemalt mitte möödunud aasta jooksul,vastutasid 16% rikkumiste eest, kuigi nadmoodustasid koguni 45% uuritavastseltskonnast.Joojad versus mittejoojad:uurimuse tulemused• Teismelised joojad olid mittejoojatestnõrgemad sõnavara, üldise info ja mäluvaldkonnas.• Kõige tugevamalt oli mõjutatud alkoholitarvitavate noorte verbaalse ja mitteverbaalseinformatsiooni mäletamine.• Tugeva alkoholijoomise minevikuga noorteseas on märgata olulist neuropsühholoogilistmahajäämust.• Teismelised joojad on kehvemaõpisuutlikkusega, jäävad teistest maha ja neilon suurenenud sotsiaalsete probleemide,depressiooni ja enesetapu mõtete risk.Institute of Alcohol StudiesJaanuar 2007Mari Atlandi ookeani ääres

naabrid!Alkohol ja noored SoomesAlkohol on peamine Soome tööealiste meesteenneaegse surma põhjustaja. Sõltuvusainetetarvitamine on soomlaste peamiseks terviseohustajaks. Soomlased jõid aastal 2002 umbes9,3 liitrit 100%-st alkoholi elaniku kohta.Sõltuvusainete tarvitamisega seotud kahjustja kuludest on umbes 80% seotud alkoholitarvitamisega. Igal aastal sureb alkoholi tarvitamisetagajärjel umbes 2200 inimest ningillegaalsete narkootikumide tagajärjel umbes100 inimest, mis teeb kokku ligikaudu 5%kõikidest surmajuhtumitest. Selliste haigusjuhtudehulk, milles sõltuvus oli peamiseksprobleemiks, oli aastal 2002 üle 40 000.Kõige enam on Soomes kasvanud alkoholitarvitamine naiste ja noorte seas.5Uurimuste kohaselt on Soome koolideüheksanda klassi õpilastest vaid iga kümnestäielikult karske. Ülejäänud üheksa noorttarvitavad alkoholi ja/või suitsetavad kasjuhuslikult või regulaarselt.Uurimustes ilmneb, et just niinimetatud elustkõrvale jäänud noorte sõltvusuprobleemidkasvavad.Soome alkoholiseaduse kohaselt ei tohi alla 18aastane noor omada mingit alkohoolset jooki.Alla 20 aastased ei tohi omada ega tarvitadakangeid alkohoolseid jooke. Teadus ontõestanud, et alkohol on alaealisele mürgiks jaega see ka täiskasvanu tervisele kasulik pole.Allikas: www.poliisi.fiAlkoholiprobleem Soomesläheb aina mitmekülgsemaksAllikas: KansanterveyslaitosSoome on kogenud viimastelaastakümnetel suure kultuurilisemurrangu. Me ei ole enam eraldatudpõhjamaa rahvas, keda kaugemadmõjutegurid ei suuda puudutada. Nii onka laste ja noorte sõltuvuste teemas. Tüdrukudon õppinud jooma ja suitsetama sama paljukui seda poisid teevad ja kogu rahvas on omaksvõtnud kesk-Euroopa veinitarbimise kultuuri.Kuigi kõige viimasemate uurimuste kohaselton suitsetamine ja narkootikumide kasutaminevähenenud, kasvab alkoholi tarvitaminevõimsalt. Üha väiksem rühm noori joob ärasuurema osa tarvitatud alkoholikogustest.Noored omandavad oma sõltuvusharjumusedtänapäeval pigemini oma vanematejoomiskombestikust kui noortekultuurist naguon varemalt arvatud. Läänemaades teatudrühmas esinev ”kadunud vanemaksolemine”väljendub üha mitmekesisemate jakomplekssemate probleemidena. Noorte eluspiiride puudumine, vaimse tervise olukord japrobleemid sotsiaalsetes suhetes ühendatunasõltuvusprobleemidega loovad nendegategelevatele professionaalidele täiesti uusiväljakutseid.Heaolu killustumine erinevate rühmade vahelkasvatab aeglaselt kuid kindlalt klassierinevusi.Ka töötus ”pärandatakse” juba vanemateltlastele. Just lapsepõlves omandatudsotsiaalsete võimete tähendus tähtsustubtugevust ja edukust nõudvas tänapäevaühiskonnas. Õpingute katkestamine on ükspeamistest teguritest kõrvalejäämisel. Nooredlahkuvad kodunt ikka nooremalt ja pere tugivõib veelgi nõrgeneda kui õpikeskkond asubnäiteks teisel pool Soomet. Sotsiaalsevõrgustiku tugi jääb sellisel juhul nõrgaks võilausa olematuks.Mida peaks siis tegema? Noortega tehtavastöös on hakatud enam tähelepanu pööramaoma elu kontrollivõime tugevdamisele. Nooriinnustatakse ise tegema oma eluga seonduvaidvalikuid ning rajama neid valikuid teadmistelemitte eelarvamustele. Sõltuvustega võideldeskasutatakse meetoditena konkreetsetesõltuvuste asemel enesekindluse, omadetugevuste, raskuste kohtamise ja väärtustening unistuste rõhutamist. Heaks näiteksõnnestunud väärtuste muutusest onsuitsetamise vähenemine ja seda eriti noorteseas. Tubakavastases võitluses keskendutijustnimelt faktidele tervisest, väärtustest jasuhtumistest, selleasemel, et oleks jutlustatudsuitsetamise ohtudest ja miinustest. Aastal2006 liideti taas põhikooli ja keskkooliõppekavasse terviseõpetus tervikuna, milleskäsitletakse muuseas ka sõltuvustegaseonduvaid küsimusi. Noorte saavutamiselongi koolidega tehtav koostöövõtmeküsimuseks.Erinevad varajase ennetamise mudelid ontugevalt käigus ja probleemidele püütakse jälilesaada enne nende tekkimist. Siin on vanematerolli toetamisel väga suur tähtsus. Kiireühiskond sunnib vanemaid tegema valikuidkarjääri, harrastuste ja pere vahel. 80-ndateaastate vaba kasvatuse lapsed on nüüd iselapsevanemad ja vajavad abi piiride seadmisel.Ka multikultuursuse lisandumine esitab omadväljakutsed. Näiteks traditsionaalseltsõltuvustest vabast kultuurikeskkonnast päritlaste sõltuvustega tegelemine on keerulineprobleemist vaikimise tõttu.Kuna probleemid on mitmekesistunud on kaproffesionaalide ülesandeks teha laiematkoostööd. Võrgustikutöö ongi võtmesõnaksuute tööharude algatamisel või vanadepäevakajastamisel. Erinevaid sektoreid(omavalitsused, organisatsioonid, kogudused)ületav koostöö ei ole enam erandiks vaideelduseks toimivale ja edukale tööle.Sõltuvustega seonduv töö rajatakse üha enamreaalsele statistikale ja uurimustele. Koosotsustatud kvaliteedikriteeriumid tagavadvajaliku töö, millest noored saavadmaksimaalselt parima kasu. Nii mitmekülgseteväljakutsete ees annavad ainult avatus, koostööja usaldus parima lõpptulemuse.Merit Linden töötab Soome Sininauhaliitto”Värvid ellu” projekti koordinaatorinaAlkoholiprobleemidsarnased ka PrantsusmaalPrantsusmaal tarbitakse puhast alkoholi10,7 liitrit inimese kohta aastas. Lisakson Prantsusmaa ju üks neid nö veinikultuuririike, kus klaas veini lõuna- võiõhtusöögi ajal on peaaegu samasugunenähtus nagu piim või mahl Eestis.Ometi on ka siin hakatud teadvustama alkoholikahjulikku mõju tervisele ning sel aastalkehtima hakanud tubakaseadusele, millegakeelatakse ära suitsetamine avalikes kohtades,ennustatakse järgmisena samasuguseidpiiranguid alkoholitarvitamisele.Mina nö kõrvaltvaatajana olen ikka jälginudprantslasi ja nende harjumusi ning silma onjäänud väga vaba suhtumine alkoholi.Restoranis enne lõuna- või õhtusöögikohaletoomist pakutakse alati klaasi veini, sestsee tundub nende jaoks lihtsalt nii loomulikuna.Õnneks on ka võimalus saada kannutäis täiestitavalist vett veini asemel. Tasuta muide, midama Eesti kohvikutes märganud pole.Seni pole ma ka tänavatel märganud purupurjusinimesi ringi uitamas, mõned harvad korradvälja arvata, mistõttu arvasin, et ehk prantslasivõiks siis isegi mingis mõttes eeskujuks võtta,et ehk alkoholi tarvitamisse suhtutakse siinmõõdukalt ja purju jäämine pole omaetteeesmärgiks. Seda arvasin aga seni, kuni hiljutipargipingil istudes märkasin kampa 14-15aastaseid noorukeid WC lähedal, järsku hakkasüks neist oksendama ning seejärel teisi lähemaltjälgides sain aru, et kõik nad on purjus. Minujaoks täiesti uus nähtus Prantsusmaal, olikolmapäev ja kell kõigest 5 õhtul.Sellest ühest juhtumist ei saa loomulikultmingeid üldistavaid järeldusi teha, mistõttuuurisin olukorra kohta natuke omakursaõdedelt, kelle sõnutsi joovad prantsusenoored palju, eriti lütseumis ja mitte veini,mida tegelikult juuakse siin vaid kasnädalavahetustel või pidupäevadel, vaid justväga palju kanget alkoholi, näidetena toodivodka, mida segatakse igasuguste muudejookidega, lisaks veel sellised joogid, mille heamaitse tõttu ei saa noored arugi, et tegemist ontegelikult väga kange alkoholiga. Seetõttujuuakse seda palju ja tulemus on teada.Suurem probleem on eelkõige just linnades,kus alkohol on kergesti kättesaadav. Alaealisedei tohi küll alkoholi osta, kuid väga tihtidokumente ei küsita, mistõttu on vägijooknoortele üsna kättesaadav.Alkohol nagu kõik muugi on Prantsusmaal vägakallis. Belgias saab seda aga odavamalt, mistõttuon noorte seas üsna popp minna pidutsemahoopis naaberriiki.Kursakaaslastega vesteldes tuli välja, et kõik eiole nii nagu paistab ja samas on palju sarnasusiEesti ja Prantsusmaa vahel. Vein paljudelenoortele siin hoopistükkis ei meeldigi, mis oliüllatav. Taaskord sain mõningatesteelarvamustest lahti.Mari Tarendi

Noortekohvik 7Noortekohvik annab teada:Ruumid on olemas!• 2006. aasta augustis toimus kohtumine Tallinnaabilinnapea Merike Martinsoniga. Tänu sellelekohtumisele saime peagi minna koos pr Martinsonija kesklinna vanema Marek Jürgensoniga tutvumatulevaste ruumidega.• 2006. aasta novembris osalesid Noortekohvikunoored Soomes Hämeenlinnas toimunud EuroopaKuriteoennetuse Konkursil ning olid koos teisteEuroopa Liidu liikmesriikide projektidega esitatudnominendiks. Kahjuks peaauhind läks seekordTaani. Kuid hea kogemus projekti esindamisestrahvusvahelisel areenil on nüüd meie tagataskus!• Tänaseks on Ühendus Alkoholivaba Eesti TallinnaKesklinna Valitsusega sõlminud rendilepinguPärnu maantee 9 asuvate kohvikuruumide osas.Ruumide pindala on tervenisti 99,9 ruutmeetrit.Ruumid sai noortekohviku jaoks üle antud 22.jaanuaril 2007. Juba käib tõsine töö selle nimel,et kohvik võiks peagi uksed avada. Jälgi reklaami!Noortekohviku meeskond rõõmustab ka kohvikutegevjuhi leidmise üle. Selle tööharu eest hakkabvastutama Kai Krabo, kes tegutseb kanoorteorganisatsiooni Juvente presidendina. Kaija kogu noortekohviku projektijuht KarinStreimann juhivad noortest koosnevat meeskonda,kuhu ehk sinagi sooviksid kuuluda. Tule, tutvulähemalt ja anna endast märku. www.ave.ee/kohvikLastearstist abilinnapeaon noortekohvikust vaimustusesNPNK aitab noortekohvikustähed säramaAlkoholivaba noortekohviku ruumideleidmine oli tõsiselt ummikus, kuniteemaga hakkas tegelema Tallinnaabilinnapea dr Merike Martinson.Noortekohviku liikmed kohtusidproua Merikesega ühes kodanikualgatusetrammis sõites, kust kõikeelmise suve alguses liikuma hakkas.Proua Merike on väljaõppelt lastearstning teab noorte ja alkoholi suhtepahupoolt väga hästi. „Olen näinudlastearstina ikka väga kriitilisiolukordi. Mäletan, kui ühel ööl toodineli tüdrukut koomas haiglasse,“jutustas pr Merike. Laste puhul onalkoholijoobe kohta kohane öeldasiiski otse alkoholimürgistus.Alaealisel tekib alkoholi mõjulkahjustus palju kiiremini kuitäiskasvanu puhul, selgitab doktoristlinnajuht.„Kui öösel umbjoobes alaealine onhaiglasse toodud, ärkab ta hommikulikka tõsises „kassiahastuses“. Meilon alaealiste puhul haiglas kohustuskohale kutsuda ka politsei. Maotsustasin alati enne teavitadavanemaid, keda tabas haiglassejõudes tavaliselt puhas šokk.“Miks arst, kes valges kitlis on saanudväga otseselt inimesi aidata, otsustasasuda poliitikuteele? „Ma olenpüüdnud tegeledasotsiaalprobleemidega arstimentaliteediga: ei ole lahendamatuidprobleeme! Selles ametis saan mapalju laiemalt tegutseda ja võin küllöelda, et saab palju ära teha,“ räägibpr Merike.Selge näide sellest suutlikkusest onka alkoholivaba noortekohvikutoetamine. Miks on noortekohvikuidee nii südamelähedaseksmuutunud? „Ma olen sellest lausavaimustuses! See ühineb minusooviga midagi konkreetset ära teha.Olime linnas juba enne mõelnud, etmidagi sellist oleks vaja ja kui metutvusime nii entusiastlikunoortekohviku meeskonnaga, siis olimeil selge, et seda tuleb toetada.“Rõõm oli näha pr Merikese siirastvaimustust sellest teemast. Japaistab, et väga tõsiste probleemidekeskel, nagu seda on näiteksmeedikute streigimõte, kerkibpositiivsusest pakatav alkoholivabanoortekohvik meeldivalt esile. „Seekannab sõnumit alternatiivist – eton võimalik ka teistmoodi teha. Meväga loodame, et see saab Tallinnanoorte seas populaarseks ning leiabsiin linnas oma koha. Ja muidugi, etsee saab olema esimene pääsukeselles vallas, et sellest võetakseeeskuju.“Mõned kuud tagasi oli abilinnapeaMartinsonil vari kannul. Olivarjupäev. Ühe Tallinna kesklinnakeskkooli õpilane liikus prMerikesega kõikidel päevaülesannetel ja kohtumistel. Juttu olika noorte alkoholiprobleemist ningpr Merike küsis, kuidas see nooreperspektiivist paistab. Umbes pooledõpilase klassikaaslastest pidi elamamõttega, et nädalavahetusel lähebikka jälle peoks, kus alkohol onloomulik osa. Nii et on kindlastiprobleem. Tõsine probleem.Abilinnapea vari arvas, etnoortekohvik oleks kahtlemata heamõte ning rõhutas, et oluline olekslisaks söögile-joogile pakkuda sealnoortele ka huvitavat ajaveetmisevõimalust. „Noortekohvik peabolema noorele huvitav ja seal peabolema kaasahaaravaid janoortepäraseid üritusi,“ võttis prMerike kokku. „Minu soov on, et seekoht muutuks noorte seaspopulaarseks ning et ka need, kesmuidu on huvitunud alkoholist,näeksid seal, et ilma on veelgitoredam ja asjalikum ja et ka nii oncool.“Noortepanga konkurss „Tähedsärama“ otsustas möödunudaasta lõpus toetada Tallinnaalkoholivaba noortekohvikut,mille tulemusena toimuvadpeagi avatavas kohas mõnusadmuusika- ja kohtumisõhtud.Hoia edasise osas silmad lahti.Tallinnas ilmuvad koolidessepeagi detailsed plakatid jaflaierid.Osale sina ka Hansapanga„Tähed särama“ konkursil.Konkurss on mõeldud kõikideleaktiivsetele inimestele, kes vajavadrahalist toetust, et teha teoks mõninoortele või lastele suunatud heaidee. Möödunud viie aasta jooksulon üle 200 särava idee saanud kokkuüle 5 miljoni krooni. Tähtis, et konkursileesitatud projekt aitaks nooriarendada – olgu teaduse, spordi,meelelahutuse, heategevuse või mistahes muu valdkonna kaudu. NPNKja Hansapank soovivad, et konkursivõidutööd oleksid inspireerivad,noori kaasavad ja veelgi vingemaidasju tegema innustavad.Sel aastal toimub noorteprojektidekonkurss kahes voorus – toetusesaajad valitakse välja 15. mail ja1. novembril 2007. Pane oma ideepaberile ja saada ära. Vaata:http://www.npnk.ee/tahed.php

8ok Teri ja tsitaateOLE KAINE!Mina ja alkoholMina ja alkohol – see on minu jaoks uusteema. Ega ma ei olegi oma senise elu jooksulselle üle eriti mõtisklenud. Selleks, et kujundadaoma arvamust alkoholist, tegin tsipakeuurimustööd alkoholi mõjust inimesele.Televiisoris näidatakse tihti alkoholireklaame.Sageli kuuleb ka seda, et soomlasedEestis vaid selleks käivadki, et alkoholi osta.See kõik muudab alkoholi tavaliseks teemaks.Üldpildis ei ole palju välja toodud alkoholikahjulikkusest. Olen sattunud vaatamatelesaateid, kus näidatakse, mida põhjustabpurjus peaga autorooli istumine, milliseidkaklusi võib põhjustada alkoholi tarbinudinimese ähmane maailmavaade. Ühesõnagainimesed ei anna purjus olles oma tegudestendale aru. Need alkoholiga seonduvadvigastussurmad nõuavad igal aastal Eestisüle 1500 inimelu.Ma arvan, et see võib küll jube tunne olla kuiollakse kellegi vigastuse tekitamises või lausasurma põhjustamises süüdi. Alati võib ollaõnnetusjuhtumeid, kuid alkoholijoobesinimene ei suuda piisavalt kiiresti reageerida,et õnnetust vältida. Hiljem vaevavad tedaaga süümepiinad, et tema süü läbi on midaginii koledat juhtunud. Ma olen kindel, et kuikunagi juhiload saan, olen küll alati kaineautojuht.Alkohol kahjustab ka maksa. On näidatud,et alkohol on kindlasti kahjulik naistele jasuurem annus ka meestele. Ei loe, mis liikialkoholi tarbida, vaid millistes kogustes.Alkoholist tekkivad jääkained lagundavadmaksarakke. See põhjustab alkoholihepatiidi,mis võib alkoholist loobumise tagajärjeltaandareneda. Kuid alkoholitsirroosi tekkimiselei ole võimalik sellest enam pääseda,eluiga pikendab vaid kiire alkoholistloobumine.Öeldakse, et haigused käivad ikka möödainimesi, aga minu arvates ei tasu siiski iseneid endale tekitada.Alkoholi mõju närvisüsteemile võib olla vägasuur. Alkoholi mõjul tekkinud ajukahjustusedvõivad olla ka kaasasündinud, juhul kui lapseema tarbis alkoholi enne rasestumist võiraseduse ajal. Mida varem tekib alkoholinärvikahjustus,seda suurem see on. Lootelealkoholi poolt tekitatud närvikahjustused eiole ravitavad, kuid on alkoholi mittetarbimisegavõimalik ära hoida. Alkoholi tulemuselnõrgeneb mälu, langevad vaimsed võimed,tekib haiguslik vajadus alkoholi tarvitada,võimetus töökohta pidada, perekond laguneb,taandareng lõppeb tarbija pätistumisega.Keegi ei taha, et tema laps oleks sellineja lõpetaks nii õnnetult ja et tal oleks elusprobleeme.Minu meelest oleks eriti traagiline, kuitulevase lapse ema või isa alkoholikasutamisetagajärjel sünnib puudega laps. See oleks vistküll kõige kurvem asi mis üldse juhtuda võib.See oleks õnnetus tervele suguvõsale.Minu käekäigu vastu tunnevad huvi nii minuema ja isa kui ka vanaemad ja vanaisad ningmuidugi ka kõik teised sugulased. Viimasedehk natuke vähem. Aga ma tean, et omasüdames soovivad nad kõik, et ma oleksinterve. Ma ei sooviks mingil juhul ise omakõige lähedasematele inimestele südamevalupõhjustada.Vastavaldatud uurimuse kohaselt ("Archivesof Pediatrics & Adolescent Medicine" mai/2006) kulutati 2001. aastal AmeerikaÜhendriikides alkoholile 128,6 miljarditdollarit. Sellest 22,5 miljardi dollari eest(17,5%) tarbisid alkoholi alaealised ning36,3 miljardi (28,3%) eest väärtarbijad võisõltlased, kelle seas olid nii noored kui katäiskasvanud.Kroonilise alkoholismiga seotud haigused jaalkohoolses joobes toimuvad vigastused onEestis peamiseks keskmise eluea lühenemiseja varase surma põhjuseks. Tegelikult kannatavadalkoholi tõttu sageli ka need inimesed,kes ise elavad karsket elu. Järjest rohkemkirjutatakse ja räägitakse perevägivallast.Ma arvan, et enamasti on siin osa ka purjutamisel,mille mõju ei kao koju jõudmisega.Vastupidi – mõni mees siis alles hakkab omaväge näitama. Kannatajaks pooleks on siisnaine ja lapsed. Alkoholi tõttu kannatab tihtika pere eelarve. Lõputud tülid ja rahanappusviivad sageli abielulahutamiseni. Pereelumuutub küll rahulikumaks, kuid kõik lapsedtahavad elada koos oma ema ja isaga.Alkohol põhjustab ka tasakaaluhäireid, misongi purjus inimeste käimisprobleemi aluseks.Need kahjustused on ravitavad, juhulkui inimene loobub alkoholist.Olen kuulnud öeldavat, et joodikut ravib vaidhaud. See peaks tähendama, et enamusalkohoolikutel on tõsiseid raskusi, et vabanedaviina sõltuvusest. Siit moraal – kergemon alkoholi sõltuvust vältida kui sellegahiljem heidelda.Inimese organism areneb kuni 21-aastasekssaamiseni. Sellel ajal on alkoholi tarbimineeriti ohtlik. Tekib kiiresti alkoholisõltuvus.Alkoholi pidevast tarvitamisest põhjustatudkrooniline mürgistus kahjustab kogu organismieriti närvisüsteemi. Sellest algab kiirening pöördumatu vaimne ja füüsilineallakäik, mis võib viia psüühika muutustele,ühiskonnast väljatõrjutusele, äärmiselevaesusele ja varase surmani.Oma sõprade meelest olen hea kaaslane justsellisena nagu ma praegu olen. Paljud onmulle öelnud, et olen väga sõbralik. Ei tahaksoma iseloomu poolest teistsuguseks inimeseksmuutuda. Purjus inimesed muutuvadtasakaalutuks ja ärrituvad kergesti. Tihtipeale hakkavad ilma põhjuseta tüli norima.Nad algatavad isegi lööminguid. Räägitakse,et mõnikord nad pärast kaineks magamistise enam ei mäletagi, mida nad purjus peagaon korda saatnud. Olen linnaliinibussisnäinud-kuulnud kuidas purjus mehed teisiinimesi tülitavad. Ei tahaks mingil juhul iseselliseks saada.Tihtipeale on näha purjus inimesi, eritihilisematel tundidel. Alkoholi tarbiva inimesetunneb ära näkku tõusnud vere, tasakaalupuudumise, valjuhäälse kõne ja halva lõhnajärgi.Minu maja kõrval “elab” seltskond mehi, kesveedavad kogu oma päeva kuuskede varjusalkoholi rüübates. See koht on neile sobilik,kuna asub taarapunkti lähedal, kust saabalkoholi nii osta, kui ka taara pärast joomisttagasi viia. Selgelt on märgata nendekäitumise erinevust teistest inimestest. Talvelei julge lapsed mäel kelgutada, kunakardavad seda meestekampa.Eestlased ja paljud turistid peavad lugu meiekaunist loodusest. Ometi tulevad paljudinimesed Eestisse hoopis odavaid jooke jalõbu otsima. On väga kurb, kui purjutamisetõttu jäävad meie ajaloolised ja looduslikudvaatamisväärsused märkamata. MinaAVE info: Alkoholitootjad saavad alaealiste joomisestmiljardeid dollareid kasumitRiikliku Sõltuvus- ja Narkomaaniakeskuseteadlased Columbia Ülikooli juures arvutasidvälja, et kuni 37,5% alkoholikasumistsõltub alaealiste ning sõltlaste joomisest.Uurimuse käigus vaadeldi 260 580 inimest,vanuse alampiir oli 12 aastat. Eesmärk oliuurida alaealiste ning sõltlaste mõju alkoholiturule.Vanusegrupis 12-20 aastat olidüle 47% alkoholi joojad ja nendest omakorda26% kuulus kriteeriumi alla, mida tähistataksesõnaga "sõltlane" või "liigtarbija". 21-aastasest või vanematest kuulusid sellesserühma vaid 9,6%. Patoloogilised tarbijadtahaksin küll reisimisel näha võimalikultpalju teiste maade loodust ja rahvuslikketraditsioone. Mina ei tahaks oma puhkustraisata uimasena ringi tammumisele vaidtahaks võimalikult palju ringi liikuda ja nähakõike mis vaatamist väärt on.Vanemate kogemuste ja uute teadmistepõhjal olen otsustanud, et alkohol võibkahjustada suhteid sõprade ja lähedastega,võib tekitada tervisekahjustusi või seada ohtuteisi inimesi, seetõttu hoian edaspidialkoholist eemale.Asja saatelugu aga on järgmine: noormeestabati alkoholi tarvitanuna ja materjalsaadeti Tartumaa Alaealiste komisjoni.Karistati 3- tunnise ühiskonnakasulikutööga: noormeest kohustati kirjutama jaesitama kirjandit alkoholi kahjustavasttoimest. Nagu näha, on ta asjaga kenastitoime tulnud ja töötunnid kui karistussellega arvestatud.AVE info: alkohol mõjub eriti ohtlikultalaealise aju arenguleMõned lapsevanemad arvavad, et lubades oma teismelistel lastelkodus juua hoiavad nad neid turvalises keskkonnas: sedasi ei olelapsed vähemalt valveta. Alkohol teeb aga teismelise ajule paljusuuremat kahju, kui seni osati arvata, teatavad teadlased.“Siin ei ole enam mingit kahtlust: liigne joomine teismeeas kannabendas pikaaegseid kognitiivseid tagajärgi,” ütles Duke`i Ülikooliprofessor Aaron White hiljuti New York Times´le (4. juuli 2006).“10 või 5 aastat tagasi ei osanud me arvata, et alkohol mõjubteismelise ajule teistmoodi. Oleme nüüd samasuguses olukorraskui siis, kui kõik said aru, et raseda naise joomine on väga ohtlik.”Aju on teismeeas veel arengufaasis ja alkoholi rohke tarvitaminehalvab selle arengu, ütlesid teadlased Times´le. Isegi mõõdukasjoomine võib olla ohtlik. Teismelistest alkoholi tarvitajad onkognitiivsetes testides nõrgemad kui nende alkoholist hoiduvadeakaaslased. Nende mälutegevus on nõrgem ja neil on paljukõrgem risk saada alkohoolikuteks.AVE info: Alkohol on noortele suuremaksohuks kui narkootikumidAlaealiste alkoholi tarvitamine USA-s põhjustab 3200 surmaaastas – neli korda rohkem kõigi illegaalsete uimastitega kokku,avaldas uus uurimus. Uurimus avaldati Journal of Studies onAlcohol juulikuu numbris.Alaealiste (USA-s on alkoholi tarvitamine lubatud alates 21.eluaastast - toim) alkoholi tarvitamine USA-s toob uurimusepõhjal kaasa 62 miljardi dollari suuruse kulu.Vaatamata nendele numbritele, keskenduvad poliitikud jätkuvaltnarkootikumide tarvitamise ennetusele ja mõjule, mitte agajoomise vähendamisele. Narkootikumide vastase tegevuse riiklikeelarve on umbes 25 korda suurem kui alkoholi-vastaseletegevusele ettenähtud vahendid.jõid kolm korda rohkem alkoholi kui need,kel puudusid alkoholiprobleemid. Uuringuautorid kirjutasid, et peaaegu kõik (96,8%)täiskasvanud, kes on väärtarbijad võisõltlased, hakkasid jooma enne, kui said 21-aastaseks.Allikas: ForbesSellel kuul ajakirjas Archives of Pediatrics and AdolescentMedicine avaldatud uurimuses, mille raames küsitleti 43 093täiskasvanut, leiti, et enne 14. eluaastat jooma hakanutest muutus47% hilisemas elus alkoholisõltlasteks. Nendest, kes hakkasidalkoholi tarvitama pärast 21. eluaastat, olid hilisemad sõltlased9%.Kokkuvõtlikult seab alaealiste alkoholi tarvitamine ohtu nendeaju arengu ning suurendab märgatavalt riski muutudaalkoholisõltlasteks.Eesti alkoholiseaduse kohaselt on alaealisel alkoholi joominekeelatud. Alaealisele on keelatud osta, pakkuda või üle andaalkohoolset jooki. Alaealist ei tohi rakendada töödel, mis onseotud alkoholi käitlemisega. Müüja ei tohi teadvalt teenindadaisikut, kes ostab alkohoolset jooki selle alaealisele pakkumise võiüleandmise eesmärgil.Vastavate sätete rikkumisel on seadus ette näinud vastutusearestis või trahvides alates 10 trahviühikust kuni 50 000 krooninijuriidilise isiku puhul.“Alkoholiga seotud liiklusõnnetused, vägivald, teismelisterasedused, uppumisjuhtumid, alkoholimürgitused, huligaansusja teised inimestele ja majandusele osutatud riskid on paljusuuremad kui need, mis on seotud illegaalsete uimastitega,” ütlesuurimuse autor, Pacific Institute for Research and Evaluation(PIRE) direktor Ted Miller.Milleri meeskond PIRE-st leidis, et palju alaealisi joob suurikoguseid alkoholi. Uurimus näitas koguni, et alaealised joovadära vähemalt 16% USA-s müüdud alkoholist. Ja sedagi arvunimetasid uurijad pigem tagasihoidlikuks hinnanguks.Alaealiste joomisega seonduv kulu tuleb kokku erinevatestallikatest. Näiteks liiklusõnnetustega seotud kulu juba üksi teeb13,7 miljardit dollarit aastas.Milleri sõnul on alaealiste joomise peamiseks faktoriks nõrkseaduste järelvalve ning vaja oleks karmimaid regulatsioone jainspektsiooni asutustele, kus alkoholi müüakse. Tema sõnulaitaksid ka vanuselise kontrolli karmistamine, nulltolerantsiseadused ja vastutuse asetamine vanematele, kes lubavad omaalaealistel lastel kodus alkoholi juua.“Samale järeldusele – alkoholi pruukimisest tingitud kahjudületavad mitmekordselt kõigi muude uimastite tarvitamisesttekitatud kahjud kokku – on jõudnud ka Saksa teadlased, kelleuurimuste tulemusi on kokku võtnud Ulrich Schnabel,” ütlesSisekaitseakadeemia ja Tallinna Ülikooli sotsiaalteadusteõppejõud ja Ühenduse Alkoholivaba Eesti sotsiaalteadustetöörühma liige Uno Traat. “Alkoholi salakavalus tuleneb suurestisellest, et see on legaalne uimasti ja selle pruukimine onkujunenud paljude lääneriikide noorte elustiili osaks. MõningadEestis tehtud analüüsid võimaldavad väita, et kõik need järeldusedkehtivad ka Eesti kohta,” lisas Traat.

Tartus toimus9Õppepäev TartuÜlikooli KliinikumisKülastasime Tartu Ülikooli Kliinikumi12. oktoobril 2006 koos oma bioloogiaõpetaja Camilla Meistriga ning 23-pealiseõpilaste grupiga, mille moodustasid 9.,11. ja 12. klassi õpilased. Kõik õppepäevalosalenud läksid sinna vabatahtlikult ningsoovijaid oli rohkemgi veel, kuid kahjuksoli grupi suurus piiratud. Loomulikultläksid enamus õpilasi haiglasse eelarvamusega,sest samalaadseid loenguid onvaremgi korraldatud ning need on alatiolnud igavad, kuid seekord oli teisiti.Päevaga jäädigi rahule eelkõige selle tõttu, etteoreetilist poolt oli minimaalselt ning arstidsuhtusid meisse nagu omasugustesse, samutioli esitatud teave kergestimõistetav, sestinimesed, kes meiega tegelesid olid oma alaspetsialistid ning teadsid millest räägivad.Olenemata sellest, et tegu oli arstidega eikasutanud nad nö arstide keelt ega väga keerulisitermineid, seega oli räägitud jutt kõigile ühtseltmõistetav.Saime teada palju uut ja huvitavat eelkõigeimikute ning nende sagedaste surmapõhjustekohta, samuti ka alkoholi mõjust loote ja imikuarengule. Õppepäeva tegi huvitavaks just see,et meid lasti haigetele nii lähedale.Täpsemalt külastasime Tartu Ülikooli KliinikumiLastehaigla intensiivraviosakonda,Närvikliinikus neurointensiivravi osakonda jaMaarjamõisa haigla täiskasvanute intensiivraviosakonda. Nägime seal haigeid, kes olid sinnasattunud just alkoholi otsese või kaudse(liig)tarvitamise tagajärjel.Kõige eredamalt jäid meelde lastehaiglas nähtu,kus meile näidati pisikesi vastsündinuid jaenneaegseid lapsi. Seal jõudis kõigile kohale kuihabras elu tegelikult on. Peale huvitavatõhtupoolikut kliinikus leidsid 23st õpilasest 19,et oleks aeg oma hoiakut alkoholi tarvitamisesuhtes muuta. Kõik osalenud väitsid, etedastavad nähtut-kuuldut ka teistele.Suur enamus õppepäeval osalenutest leidsid, etsamasuguseid üritusi tuleks korraldada kõigilealates 7.-8. klassist, et juba selles eas saaksnoored aru, mis tegelikult alkoholi tarvitamisegavõib kaasneda. Samas saadi aru, et suuri massepole võimalik haiglasse viia, sest see segaks niiarstide tööd ning oleks ebameeldiv kapatsientidele kui neid pidevalt vaatamas käiakse.Samas olid kõik üritusest osavõtnud äärmiselttänulikud, et neil selline võimalus avanes ninget nad haiglasse lubati.Maiken NõmmojaTartu Descartes'i Lütseumi 12. klassi õpilane14. nov. 2006. aastal toimus Maarjamõisahaiglas õppepäev "Alkohol ja noored",mis kestis kella 15:00'st kella 20:00'ni.Üritusel osalesid Tartu Descartes'iLütseumi 21 9.-12. klassi õpilast ja bioloogiaõpetaja Camilla Meister. Meileesinesid arstid Silver Sarapuu, Lea Maipuuja Katrin Elmet ning traumatoloogiosakonna vanemõde Silva Kuus japolitseinik Peeter Rehemaa.Programmi läbiviijad esinesid väganoortepäraselt, arusaadavalt ja vabalt. Nendejutt ei olnud moraliseeriv ning tugines karmilereaalsusele. Küsitluslehtede analüüsil selgus, etsee programm vastas õpilaste ootustele, ningleiti, et see oli vajalik ja kergesti arusaadav.Esitan kaasõpilaste seisukohti:1. Kõige suuremat muljet avaldasid haiged javigased patsiendid, kes tekitasid kaastunnet jatülgastust alkoholi vastu.2. Leiti, et taoline üritus peaks olema kohustuslikkõigile noortele 7. kuni 11. klassini.3. Üritus pani mõtlema ja tekkis kindlamarusaam alkoholi kahjulikkusest.4. Selliseid õppepäevi peaks korraldama kõigilenoortele, et nad saaksid aru, mis ühiskonnastoimub.5. Tahaksin veel sellistel üritustel osaleda, sestsee oli õpetlik.6. Väga paljud ei tea, mida liigne alkoholitarbimine võib kaasa tuua.7. Hea, et lubati haigeid vaadata, see annabmõista, et tegelikult on olukord väga tõsine.8. Shokeeriv oli see, kui palju kulutab EestiVabariik raha alkohoolikute raviks. Haiglapäevamaksumus on orienteeruvalt 8-10 tuhat krooni,aga äärmuslikes oludes võib tõusta kuni 15tuhande kroonini. Paljudel patsientidel puuduskindel töökoht.9. Taolised õppepäevad võiksid olla kasuitsetamisest.10. Nägin neid ruume, kus ma varem käinud eiolnud.Meis kõigis tekkis soov olukorda muuta.Vabariigi valitsus peaks piirama alkoholimüügikohtade arvu ja müümise kellaaegu.Alkohol ei tohiks olla müügil igas toidupoes jabensiinijaamas. Alkoholi kerge kättesaadavussuurendab õnnetusjuhtude arvu.Mäletan oma 2006. juuli-augusti reisiAmeerikasse Oregoni osariiki, kus alkoholi poeees seisis turvamees ja nõudis sisenejaltdokumenti. Terve kuu aja jooksul nägin vaidühte ebakaines olekus inimest. Mind üllatasveel Ameerika noorte seas levinud hoiak endapurju joomise kohta. Kui Eestis joob alaealineennast vähemalt korra aastas täis, siis Ameerikashakatakse purjutama alles pärast keskkoolilõppu, et enne kolledzisse astumist seda tunnetkogeda.Kokkuvõte tegi programmis osalenud TDL'i 11.klassi õpilane Katrin OravVasakult: Silver Teder, Karmel Paal,Kristi Rätsepso, Maiken Nõmmojaja Indrek Raave

10 okOLE KAINE!Järvamaa koolide õpilasedkirjutasid essevõistluses teemale„Ilma on ju parem”, milleparematest töödest pärinevadalljärgnevad väljavõtted.Mina arvan,Kui meile on võimaldatud terve maailm omarõõmude, salalikkuse ja suursugusega, siis mikskeelata endale selle nägemist, tundma õppimistning kogemist. Miks põgeneb üha kasvav osalusnoortest pudelipõhja, võttes kaasa ained, mispäästavad argimurede eest?Jutt käib suitsetamisest, alkoholi tarvitamisest janarkootikumide pruukimisest. Tänapäeva nooredon nendest pahedest justkui uue maailma loonud.Seal pole kooli ega kohustusi, vanemaid ega keelde.On vaid üks lõputu lõbu. Reaalsus on see, mis sellesmaailmas ei eksisteeri. Ühesõnaga elatakse kõrvutisurmaga. Mida nooremalt hakata kõiki neidkeelatud aineid proovima seda lühemaks see elujääb. Ühel hetkel avastatakse, et midagi on jäänudtegemata, nii palju oleks veel näha, kuid mürgid eioota meie luba organismi hävitamiseks.Tundub, et enamus praeguse aja noortel puuduboskus oma asju lahendada ning lõbutseda ilmaabivahenditeta. Südamest naerda ning endaga rahulolla saab ka ilma joobes olekuta ning reaalsesmaailmas pidutsemisel on ka eelised. Näiteksmäletamine. Pole vaja vaevata pead sellega, misküll tol korral juhtuda võis. Nii on kõik kaMinu arust on kõige suurem probleem alkoholitarbimine. Kole on öelda, et noored joovad, veelkoledam näha neid tänaval tuigerdamas. Juuaksesünnipäevadel pidudel ja lihtsalt nurga taga. Selleasemel võib ju minna bowlingut mängima,külastada vaba aja keskusi, korraldada võistlusi.Eestis on hea elada. Meil on palju võimalusi millegihuvitavaga tegelda. Õpilase esmane ülesanne onnauditavam ja elamisväärsem.Elu on kui rännak, kuhu tuleks kaasa võtta selgedmõtted, õiged sõbrad, suur kotitäis naeru jatõekspidamisi. Mitte hävitustööd tegevaidnarkootikume. Meelemürgina võib kasutada kahead anekdooti, mille mõju võib veelgisuurejoonelisem olla. Nii jääb meile ka võimalusiga päev midagi uut õppida ning nautida.Kristiine Kuremaõppida. Aga peale õppetööd saab osa võtta ringidetööst. Õnneks on palju noori, kes väärtustavadharidust, vihkavad alkoholi, tubakatooteid janarkootikume. Inimesed, kes ei suitseta, ei tarvitaalkoholi ega narkootikume, jõuavad elus kaugemale,on tervemad ja elurõõmsamad.Triinu KaskKindlasti olete kõik märganud või vähemaltmõelnud kui palju on tegelikult maailmas asju, miselu hävitavad. Tuntuimad neist on alkohol janarkootikumid.Lihtsalt peab oskama öelda ei halbadele ja valedeleasjadele. Paljud meist seda öelda ei oska või eijulgegi. Tavaliselt mõjutab seda seltskond kusviibitakse.Kindlasti huvitab meist paljusid, mida inimeneüldse narkootikumidest saab.Ausalt öeldes ei saagi midagi. Võibolla ainult hetkekshea ja lõbusa enesetunde, kuid see ju möödub ningpärast on enesetunne veelgi hullem kui ennem.Järgmiseks põhiliseks küsimuseks on, kuidas needinimesed selliste asjadega tegelema hakkavad jamiks nad ei näe selles ohtu.Põhjuseid on muidugi palju. Peamiseks põhjusekson aga probleemid, millega ise enam hakkama eisaada, sõbrad kes on sellega juba tegelema hakanud,või mõte - prooviks järele, mis see üks kord ikkateeb. Kuid juba korra sinna lõksu sattudes sealtenam nii kergelt välja ei saa. See lihtsalt söövitabkõik sinu sees. Milleks see siis? Parem tehke selleasemel sporti ja saavutate palju rohkem.Narkootikumidega aga ei saavuta mitte midagi.Hiljem mõtled küll, milleks seda vaja oli. Kuid onjuba liiga hilja, siis pead hakkama mõtlema, kuidassealt välja saada.Täpselt nii kerge ongi hävitada oma elu ja rikkudasee nende inimeste jaoks, kes sinust tegelikulthoolivad.Eret PüviTõusin vara, et õigeks ajaks kooli jõuda. Väljas olijuba külm, auto aknad olid jääs ning maapind krõbeja hall. Sõitsin bussijaamast mööda, ainult üksinimene oli ootamas, läbi hämaruse nägin temalõõmavat suitsuotsa. Tegin väikese vahepeatuse, etpoes käia ning kena tütarlaps minu ees ostis vaidpaki Marlborot. Lõpp-peatuse tegin kooli ees, kussilmasin külma käes seisvaid noorukeid, kellel peakõigil olid sigaretid ees. Milleks?Miks rikuvad vanad ja noored enda ning endümbritsevate inimeste tervist? Mõni toob põhjusekssigareti hämmastavat võimet maandada pingeid,aga tegelikkuses rahuldavad paar mahvi ainultorganismi stressi nikotiini vajadusest. Seega onhoopis suits ise see, mis pingeid tekitab. Tihti kogenMina olen 18-aastane Tallinna tüdruk, olen paljukokku puutunud meelemürkidega, kuid suutnudöelda kindla Ei, kuigi uudishimu on olnud suur.Olles terve elu näinud, kuidas alkohol muudab kakõige viisakamad inimesed labasteks, ei ole mulkiusatust seda tarbida.Minu vanemad abiellusid 1987. aastal. Kokku saidkaks noort ja õnnelikku inimest. Aeg muudab meidkõiki. Paar aastat hiljem oli minu isast saanudalkohoolik, nagu oli olnud ka tema isa.Minu esimesed lapsepõlvemälestused algavad lasteaiast.Mäletan, kuidas ma koos oma vennaga seisinlasteaia trepil ja ootasin isa. Lõpuks võttis kasvatajameid käe otsa ja viis koju. Mul on meeles see pilt,mis paistis, kui kasvataja ukse avas. Tuba oli täispurjus mehi, nende hulgas ka minu isa. Kasvatajakarjus ta peale ja küsis, mis inimene ta on, kuika seda, et sigaretti süütav inimene ei küsi omakaaslaste käest, kas neid häirib see või mitte. Mullenäiteks ei meeldi suitsutoss, see jääb väga tugevaltriietele külge ning on pead pööritama panevalõhnaga. Kui ma mõtlen juba sellele maitsele, midatoob üks mahv suhu, hakkab mul halb. Selle pahameki sain suhu juba üsna noorena ning minustekitas see algusest peale vastikust. Ma leian, et eluilma suitsuta on palju parem, värskem ja tervem.Sigarettideta ja alkoholita elu on värskem ja tervemning elamist väärt. Ei suitsule, Jah elule!Liivi Sooaluunustab lapsed koju tuua. Me vennaga ei osanudmuud teha kui nutta, nutta, nutta…Olen puutunud kokku perevägivallaga,varastamisega ja vandumisega juba enne, kuikooliteed alustasin. Igal õhtul saabus koju isa, purjusja kuri. Ta lõi ema, mille peale mina koos õe javennaga naabrite juurde abi paluma jooksin. Isa eikäinud tööl, igal hommikul lahkus ta kodust ja õhtulsaabus joobes ja agressiivsena. See ei ole elu. Olenpalju nutnud ja mõelnud, miks minu lapsepõlvrikuti. Pere on lõhutud, mälestused hävitatud. Ükskilaps ei peaks seda üle elama.Ilma alkoholita, tubakata, narkootikumideta onkahtlemata kõigi elu parem, ilusam, kergem.Ally-Triin PelloVidrik Viinaninaja tema eluarmastusPia Paris

sina arvad!11Vidrik ViinaninaviinaahelaisPia ParisTänapäeval on noorte seas väga populaarne alkoholitarvitamine. Mulle on jäänud mulje, et alkoholitarvitades tunnevad noored ennast lahedamatenaja ka enesekindlusest ei tule puudu. Suurel määralon selles süüdi see, et alkoholi propageeritakseliiga palju. Alkohoolsete jookide reklaamid onpidevalt telekas, ajakirjades ja mujalgi ning siistahetakse, et noored ei tarbiks alkohoolseid jooke.Siit jõuame küsimuse juurde: “Miks hakkavadnoored tarbima alkoholi, narkootikume ja suitsu?”Noored inimesed on väga mõjutatavad ja selleks,et noored ei tarbiks sõltuvust tekitavaid aineid,peab vaeva nägema kogu ühiskond - alustadesnoorest endast ja tema vanematest ning lõpetadesmeediaga.Kõik teavad, kõik arvavad, et narkootikumid onhalvad, aga keegi ei loobu ahvatlusest. Ühiskondon teinud võimatuks loobuda “õunast”. Inimesedpeavad olema tugevad ja üritama võideldaühiskonna paratamatuse vastu. Nad ei tohi lastatekkida ahvatlustel, sest ahvatlus viib patuni ja patthukatuseni. Peab suunama oma energia ja huvidmujale – spordile, kirjandusele ja muusikale. Sestkui anda Kuradile näpp, võtab ta terve käe.Kätlin KaldaKas sina tead, et alkoholi tarvitamine ei mõjuta ainult tarvitajatennast, vaid ka paljusid inimesi tema kõrval. Roolijoodikute ohvridtulevad ehk esimeseks meelde. Väga sageli on nendeks kannatajatekslapsed. Igal aastal sünnib alkoholi tarvitamisega seonduvalt Euroopasumbes 60 000 last alakaalulisena. Umbes 10 miljonit last elab Euroopasalkoholi poolt tugevalt mõjutatud perekonnas. Lapseootel naise pooltjoodud ka väike kogus alkoholi võib ära rikkuda selle veel sündimatalapse elu. Ja nii edasi ja nii edasi.Tee üks väike samm ja anna oma hääl „Laps ohutsoonis“ deklaratsioonitoetuseks. Külasta www.ave.ee/lapsAnni RuuglaAlkohol vähendab õppimisvõimet, muudabnõrgemaks mälu, üldise motiveerituse jaedasipüüdlikkuse. Kõik need on noortele inimesteleväga olulised omadused, sest kuigi inimene õpibkogu elu, on varakult omandatud teadmised siiskiväga suure tähtsusega.Kui palju olen kuulnud väljendit ’noorus on sinuelu parim aeg’. Parimast ajast peaks püüdmasäilitada nii palju kui võimalik. Alkoholi tarbimataja end mäluaukudega koormamata säilitatakse omaelust rohkem. Alles jääb nii rõõm kui ka kurbus.Negatiivsed emotsioonid ja mälestused ei ole agaalati halvad, vigadest tuleb ju õppida, kuid ei saaõppida sellest, mida sa ei mäletata.Alaealistele on alkoholi tarbimine seadustegakeelatud. Ilmselgelt on see paljudel keelatud kavanemate poolt. Suure tõenäosusega on valdavaenamuse jaoks kergem üle astuda mingistkirjutatud seadusest kui murda oma emale või isaleantud lubadust. Tihti seda siiski tehakse, sest teistenoorte mõju on suur. Kedagi ei pruugitagi otseseltjooma sundida, kuid siinkohal tuleb taaskord esilenoore inimese nõrkus ja lambaefekt - teised ees,mina järel. Ühel õhtul ülekäte minek tähendab agajärgmisel päeval süütunnet või koguni vanematelevaletamist. Lisaks muule stressile pole sellist muretküll vaja, sest see võib omakorda kaasa tuuavajaduse kõik unustada ja käsi sirutatakse taaskord’päästja’ poole. See on nagu varajane algusalkoholismi väljaarenemisele.Minu elu on kahtlemata ilusam ja tulevikki helgemilma alkoholita. Alles jääb paremkeskendumisvõime, soojad suhted perekonnaga,vähem probleeme sõpradega ja mälestusedsündmustest, millest ma ise olen osa võtnud.Pikemas perspektiivis mõeldes tean, et ma ei oleasunud juba praegu oma tulevikku hävitama. Alleson lootus normaalsele ja õnnelikule pereelule.Elsa VeeberokTiraazh:OLE KAINE!Väljaandja: Ühendus Alkoholivaba EestiServa 30, 11618 Tallinnwww.ave.eeToimetaja: Lauri Beekmannlauri@ave.eeKujundaja: Jaak PoomKoomiksid: Pia ParisTrükk: Kroonpress30 000 eks.

ÄRA PAINDU!SINAOLEAHVATLUSESTTUGEVAM,PÜSI KARSKE!