neljas number - Eesti Karskusliit AVE

Joomine ei ole in!OKle aineKui palju reklaamid teie arvates inimestmõjutavad?Kertu Väre: Mina arvan, et mõjutavad küll.Põhimõtteliselt pole ju mingit vahet, mis oninfokanaliks. Reklaam põhineb suhteliselt paljualateadvuslikul mõjutamisel: sa võid arvata, et seeei mõjuta sind, aga kui sa midagi näed, siis seejõuab sinu ajusse ikkagi.Helen Sürje: Kui inimene läheb poodi ja ta onnäinud mingit reklaami, siis ta valib eelkõige selletoote, mille reklaami ta nägi. Loomulikult ei saakahelda, et reklaam üldse inimest ei mõjuta. Needon meeletud reklaamikogused, millega inimeneiga päev kokku puutub. Reklaamikunst ongi kättesaada see väikene osa inimese tähelepanust, midainimene on suuteline kasutama reklaamivastuvõtmiseks.Kristel Sokmann: Mina olen seda tähelepannud, et teatud reklaam suudab mind ühe korramingit asja ostma panna. Ja siis on iseasi, kas seeasi mulle meeldib või ei meeldi.H: Reklaamil on ka positiivseid külgi. Näitekskui nätsumargid tulid Eesti turule, sisaldas nendereklaam õppevormis inimeste teavitamist sellest, etnäts on hammastele hea. Iga keskmine Eestiinimene teab seda, et pärast sööki on kasuliknätsu närida.Kuidas te hindate Eesti reklaame?Kr: Üks asi on Eesti reklaam, mida siintehakse, teine asi on odavad Poolas tehtudreklaamid, millele siin loetakse tekst peale.Kui palju siin Eesti oma on, see on iseasi.Ke: Mõtle, kui hea, et on olemas neednõmedad Poola reklaamid. Kohalikud tegijadsaavad särada. Kui kõik oleks nii hea, siis oleksväga raske.H: Ega meil ideedest puudu tule.Teinekord on klient see, kes ei lase minnahulljulgemat rada. Võib-olla on puudus katehnilistest vahenditest. Need ei ole siiski veelmaailma tasemel. Samas öeldakse, et heaksreklaamiks ei ole alati vaja raha, on vajageniaalset kontseptsiooni, sloganit, visuaalivms, mis võib olla ülilihtne ja odavaltrealiseeritav, aga tabav.Kas reklaami vajab halb toode?Kr: Kui ma õppisin kunagi pangandust,räägiti, et ainuke pank, mis ei vaja reklaami onHansapank, aga näe, nüüd teevad nemad kareklaami. On ka imagoreklaam, millesnäidatakse elustiili, mitte ei reklaamita mingitkonkreetset toodet või teenust.Ke: Nad peavad oma staatust millegagitoetama. Nad ei pea oma tootele või isegi brändilereklaami tegema. Näiteks on selline reklaam, kusöeldakse, et Nike toetab lastesporti. Läbi selleläheb nende sõnum edasi.Mida te arvate alkoholireklaamist? Kas teiemeelest on see normaalne, et seda reklaamitakse,või kas kõike, mida müüakse, peaks kareklaamima?H: Firmade seisukohast on see normaalne, etnad oma kaupa reklaamivad, püüavad saada suurimüüginumbreid. Õrn teema.Kunstiliselt on alkoholireklaamid maailmasühed kõige paremal järjel.Ke: Mina arvan, et alkoholi- jatubakareklaamile piirangute seadmine on täiestiõige. Nii sisulise kui praktilise poole pealt: millalja kus tohib näidata. Et koolides ei ole plakateidüleval. See on absoluutselt õige. Alkohol on külllegaalne kaup, aga mingid normid peavad olema.Aga ainult reklaami piiramisest ei piisa. Sedapeaksid toetama ka seadusandlus ja muudtegevused.Kr: Ma arvan seda, et kõike peab aegamisitegema. Seda ei saa teha ühe aastaga. Eestiühiskond peab ise arusaamiseni jõudma.Alkoholitootjad ütlevad, et nende reklaam eikutsu mittetarbijaid tarbima, vaid valima brändi.H: Ma arvan, et see on vale. See on infoedastamine, paratamatult.Kr: Lapsed ja noored näevad, kui lahe elu onnendel seal reklaamis ja nad tahavad seda järgiteha. Seda enam, et reklaamid on alatihumoorikad, lõbusad ja värvilised.Ke: Mingit probleemi ei oleks, kui alkoholigaoleks sama seis nagu kasiinodega, neid ei tohi jureklaamida. Alkoholitootjad hakkaksid siis omaraha kuskile mujale suunama. Ehk leiavad siismingi teise triki, kuidas sedasama tulemustsaavutada või suunaksid oma raha hoopisparematesse tegevustesse.Selliseid riike on, kus reklaam on keelatud.Soomes näiteks ei tohi kanget alkoholi üldsereklaamida.Reklaamiseadus ütleb, et alkoholireklaam eitohi olla suunatud noortele. Kas see tegelikkusestoimib?H: Tänapäeva noored saavad nii ruttu suureks,nad tahavad saada suureks. Sellest ei saa neideemal hoida. Kui vanasti ema keeras teleka kinni,võttis nupu kaasa ja oligi kõik, siis tänapäeval onsada muud varianti, kuidas seda infot kätte saada.Ke: Ma lugesin ühte uurimust, mille järgipooled Eesti 10-12(13)aastatest koolinoortest onproovinud alkoholi. Ma ei kujuta ette, mulle eimahu see pähe!H: Kui mina olin nii vana, mul puudus seehuvi. Mul olid kõik need võimalused olemas jama võisin käia ööklubis ja tantsida öö läbi, agaalkohol mind ei köitnud.Ka meedia propageerib laialt elustiili, millelahutamatu osa on alkohol. Filmides näidataksepalju alkoholi joomist ja näidatakse sedapositiivses kontekstis.Ke: See on nagu multifilmides vägivallaga, kusiga sekund saab keegi puuga pähe.Kr: Kas või see Baari seriaal, mille kõigesuuremad fännid olid lapsed. Telekas näidati,kuidas lapsed olid purjus. Kui telekas näidatakse,siis seda peetakse ju väga lahedaks.Ke: Hästi vähe on sellist asja, et näidatakse teistvõimalust, et ei pea jooma. Kui lapsele öelda, etära joo, siis see ei mõju. Kui öeldakse, et ära tee,siis on kindel, et ta teeb. Aga kui tal on kaksvalikut, siis saab ise otsustada, kas teeb või ei tee.Perekond ja kool peaks olema need kohad, kusseda infot edastatakse. Noor ise on see, kesotsustab.Kr: Vanemad ise annavad oma lastele alkoholiproovida ja siis põhjendatakse seda sellega, et maannan talle parem ise, kui et ta läheb kuskiletänavale sõpradega jooma.Ühiskonnas justkui ei olegi olemas tervetnoortekultuuri. Kõik sisaldab seda ühte –alkoholi. Ridade vahel on isegi narkootikumidolemas. See on vist utoopia, et tekiks mingiselline asi, mis paneks mõtlema, et parem jatervem eluviis oleks ilma meelemürkideta.H: Mina olen tähele pannud, et Eesti nooredon läinud spordi teed. Uus põlvkond veedab omapäevi hoopis muul moel kui aastaid tagasi, näiteksrulaga sõites. Võib-olla on need lapsed natukerikkamatest peredest, kus saadakse lubada neidspordivahendeid ja paremaid riideid, mis sellestiiliga kokku käib.No näiteks see lumelauasõit. Need alad vajavadaega, et harjutada. Kui sa oled alkoholi tarbinud, eiole sul koordinatsiooni ja siis ei saa sa sel alal kahea olla, nii et seal justkui polegi seda varianti.Terve ellusuhtumine saab alguse perekonnast.Nii on ju ajast aega räägitud. Kui sa ikka peadmingeid pidusid ja lapsed vaatavad seda pealt, siislapsed paratamatult näevad, et see onaktsepteeritav.Ke: Ma lugesin ühest koolinoorte ajalehtedekonkursist ja seal oli intervjuu noortega, kesajalehte tegid ja nendelt küsiti, mis teema nendeajalehes on vastuseisu leidnud. Nad olid kirjutanudõpetajate suitsetamisest ja õpetajad olid selle pealepahaseks saanud. Sellest oli koolis teema tekkinud,et kuidas see on normaalne, et õpetajad käivadnurga taga suitsetamas ja meie ei või. Selle peale oliõpetajatel kooli juures suitsetamine ära keelatud. Jaõpetajad olid tigedaks muutunud. Kui õpetajasellest aru ei saa, et see on ebanormaalne, siis mikslapsed ei võiks seda teha. See on sama, misalkoholiga. Kui koolis on pidu ja õpetajad joovad,siis kuidas õpilased peaksid aru saama, et on kamingi teine variant pidu pidada.Te teete oma lõputööd ülikoolis alkoholiliigtarbimisest ja korraldate kampaaniat selliseeluviisi vastu. Miks te sellise teema valisite?Kr: Me hakkasime alguses kirja panemateemasid, mis võiks minna sotsiaalreklaami alla janii jõudsime selle teemani.H: Konjuktuuriinstituudi viimase uuringu järgiütles 80% vastanutest, et alkoholiprobleem ontõsine ja 2 % ütles, et neil isiklikult on probleemtõsine. See vahe on ikka nii suur, et see panebmõtlema, kuidas ikka nii. Siin on tõsine probleem,seda ei saa eitada. Lükkan kõik hädad teiste kaela jaise olen puhas poiss. Me oleme sellega seosesrohkem hakanud ringi vaatama ka. Ma olen nüüdkäinud kuskil väljas ja kohe eriliselt tundnud, kuiebameeldiv see ikka on, kui keegi täispeaga elab sulseljas või lihtsalt ei taju enam üldse, mida ta teeb.Mul ei ole kunagi tekkinud alkoholigaprobleeme, mul ei ole kunagi tekkinud olukorda,et ma ei mäleta, mida ma olen teinud või et olenpidanud joomise pärast magu tühjendama. Mittekunagi.Kr: Mina olen tähele pannud, et kui keegi onseltskonnas purjus ja tal tekkivad mingi jamad, siiskõigile pakub see nalja, kaasa arvatud selleleinimesele, kellega see juhtus. Sellest räägitakse veellõbusaid legende. Inimesed ei saa arugi, et see onlame ja nõme.H: Mina olen ka tähele pannud, et hoobeldakseja prassitakse sellega, kui purjus oldi ja mida siiskõike tehti. Ja ma ei saa aru, kus on siis neednaised, kellele selline jutt nüüd väga meeldib. Seeon hale ja masendav.Kr: Siis hakkaks alles midagi muutuma, kuiteised ütleksid, et mida sa nüüd siin seletad. Agakui kõik kaasa naeravad, ega siis midagi ei muutuka.H: Alkoholi tarbimise koha pealt on levinudarusaam, et ostan selle koguse kokku ja pean selleära hävitama. Eesmärk on täiesti valesti püstitatud.See on ka hämmastav. Noored vaatavad, kui paljuneil raha on, ja ostavad siis selle eest ja siis joovad.Kr: Mõnikord juuakse isegi aja peale: enneööklubisse minekut juuakse ennast kiiresti täis.Mind ajab närvi ka see, et kui ma ei taha juua, siishakatakse norima, et mis sul viga on, miks sa eitaha.Teie kampaania mõte ongi siis suunatatähelepanu sellele, et selline käitumine on lihtsaltnõme?H: Ma ei arva, et välja minnes ei tohikstäiskasvanud midagi juua. Peab tunnetama omapiiri, et sa ei muutuks nõmedaks ja iseenda mainetmaha ei teeks. Et sa ei muutuks häirivaks. Agaenamusel juhtudest just nii lähebki. Sellisedinimesed muutuvad häirivaks. Ei tohiks juua nii,et palju nüüd veel sisse mahub.Inimesed on nii erinevad. Mul on raske arusaada, kuidas purjus inimene saab üldse rooliistuda. Ma tõesti ei saa aru.Kr: Üks küsimus meie projekti eeltestis oli,et mis on mõõdukas tarbimine ja kõik ütlesid,et sinnamaani, kus sa piiri ei ületa. Aga kus seepiir on? See ju oleneb nii paljudest asjadest:kas sa oled väsinud, milline su päev on olnudja nii edasi.H: Paljud ei saa ise aru, kus nende piir on.Siis tuleb kellegi teise abi kasutada, et sõbradvõi tuttavad tuletaksid meelde, et sul on omanõrgad küljed.Öelge nüüd veel, kuidas innustada ühtenoort hoiduma alkoholist?H: Lastevanematel tuleb valmis mõelda,kuidas lapsele midagi rääkida. Kuidas näiteksrääkida kurejuttude ja alkoholi kohta. Võibtalle lindi peale üles võtta ja näidata, kui koleta on ja kui halvasti ta lõhnab ja kõik needtotrused tuleks talle nina alla suruda. Ja siisnäidata talle: selline sa siis tahad nüüd ollavõi?Kr: Sportima peaks. Vanemad peaksidsuunama lapsi huvialadega tegelema. Kas võikoguma midagi või tegema, mis iganesnoorele meeldiks. Kui ma kuulen, et noored ei teepärast kooli midagi, siis ma ei saa sellest lihtsaltaru. Mina omal ajal tegelesin hommikust õhtunierinevate asjadega.H: Tegevus aitab inimesel areneda ja teeb siis kaselgeks, mis on hea ja mis mitte.Ke: Ma arvan, et see sihtgrupp, keda meietahame saavutada oma projektiga, peaks isesisemiselt jõudma selle arusaamiseni. Et noormõtleks ise enda jaoks asjad läbi ja mõistaksid, mison positiivsed ja mis negatiivsed asjad ja kumbanad ise oma ellu tahaksid.H: Kuna tänapäeval tundub nüüd olevat sellinetendents, et kõik näevad, et probleemid on ainultteistes inimestes, siis me peaksime selle kampaaniaraames pildistama igaühte sellel hetkel, kui ta ontäis ja nõme, ja talle siis pärast seda näitama. Ekshetkel on ikkagi see oht olemas, et nad vaatavadseda plakatit ja ütlevad: mina ei ole see inimene jamind see ei huvita.Kr: Ma kujutan ette, et see tõesti mõjuks, kui sanäeksid sedasi enda pilti. Hakkaks piinlik.Kristel Sokmanni, Kertu Vare ja Helen Sürjegavestles Lauri BeekmannTagakaanel olev plakat on osatöös olevast kampaaniast.Saada oma mõtteid jakommentaare Kristelile, Kertuleja Helenile.peapiiri@hotmail.com