Skaudid õpivad igas olukorras hakkama saamaKellega on skautide näol tegemist? Kastegu on pioneeride järglastega?Aat Sarv: Võib ka nii öelda, et nad onkuidagi pioneeridega seotud. Ideoloogilisedpõhjad on teised, aga palju asju võtsidpioneerid üle skautidelt. Kas või see kutsung,et ole valmis, see on vana skautide kutsung.Looduses hakkamasaamine ja enesegahakkamasaamine – pole vahet, kas õpid sedapioneeri või skaudina.Mida skaudid teevad?Et noortele silma jääda, on meil põnevadtegevused, seikluslikud ja rahvusvahelised;enesega toimetulemine, paljudegaläbikäimine ja muud sellised põhisuunad.Meil on konkreetne programm omaetappidega. Esimesel etapil õpime, kuidasiseendaga hakkama saada, kuidas ennastõigesti riidesse panna, toiduga hakkamasaada, välitingimustes hügieeniga toime tulla.Püüame võimalikult palju looduses olla.Õpime, kuidas ootamatutes olukordadeshakkama saada.Teine etapp on teistega läbikäimine.Kõigepealt kõige lähemate sõpradegaläbikäimine, et sõpradega tülli ei läheks.Lähisuhted kõigepealt. Seepärast ongiskautluses salgasüsteem, õpitakse omasalgakaaslasi tundma.Kolmas samm on vastutustundekasvatamine. Kui oled saanud mingiülesande, pead selle ka läbi viima. Kuiesimesed kaks astet on saavutatud ja suudadteistega oma salgas toime tulla, siis liigumesinnapoole, et ka väljaspool oma salkaantakse raskemaid ülesandeid.Järgmine etapp on kohusetundekasvatamine: ma tulen ise selle peale, et miskivõiks minu ülesanne olla ja täidan selle. Selleetapini jõudmine nõuab aktiivset tööd jaigaühega isiklikku tegevust, et neile tegevusipakkuda.Ega skaudid vist palju kuskil siseruumisei viibi?Käime metsas matkadel. See sõltub paljutegijatest ja juhtidest, kui palju on võimalikseda teha. Skautluses on deklareeritud, etvõimalikult palju tegevust oleks vabas õhus.Tänapäeva noorte ootused onekstreemsuse suunas. Kõik tahavad midagipõnevamat kui tavapärane hall elu. Küllap onpaljudele linnanoortele ekstreemne juba see,kui saab päev otsa looduses olla. Ma tahaksinseda juurutada, et see oleks pigem loomulikja tavaline tarve minna välja ja saada sealtjõudu. Üks oluline eesmärk on õppidaeriolukordades toime tulema ja ka teistelekasuks olema.Kui regulaarselt te väljas käite? Mil moelteie tegevus jaguneb?See võib ringkonniti väga erinev olla,kuidas üks või teine juht oma tegevustsuudab korraldada.Kohilas olemeküllaltkiõuesõbralikud. Käimepalju rohkem väljas,kui sees viitsimeistuda.Sellel aastal olimeil uus võimalus,mida varem ei oleolnud: siin valmis uusspordisaal, olemeskautidegareserveerinud endaletreeninguaja, et saakstalvel regulaarseltliigutada. Mulleendale meeldis sealväga ja noortele ka.Käisime seal kakskorda nädalas.Seetõttu oleme seltalvel veidi vähemväljas käinud.Kas skaudid on ainult poisid?Ei ole, meil on ka tüdrukuid. Samamoodion gaididel kombeks ka poisse liikmeks võtta.Meil Kohilas on suurem osa liikmetestpoisid. See on võib-olla üks meie eripära. Eksnad ise on üksteist kaasa tõmmanud ja eksneed tegevused on tinginud selle, et meil onnii palju poisse.Kas teie uksedon avatud onkõigile?Uksed on avatudkõigile, aga see eitähenda et meileeltingimusi pole.Meil peab andmaskauditõotuse. Alla11aastasted peavadandmahundulubaduse. Seeeeldab, et noorvõtab mingidkindlad hoiakud jadeklareerib omakaaslaste ees, etpüüab nendest kinni pidada.Tõotuse peamine sisu on täitaskaudiseadusi. Need on igaühel kirja pandudja peaks enne tõotuse ütlemist peas olema.Need on mõnes mõttes sellised moraali- jaeetikapõhimõtted. Need on võimalikultlihtsaks tehtud, et need hästi meelde jääksid.Reeglid võivad paikkonniti ka erinevad olla.Me nimetame neid seadusteks.Seaduste olemus on tegelikult siht, kuhujõuda. Meil on skaudi raudsed seadused, etskaut on hoolas õppija, skaut on karske jaskaut ei suitseta. See ei tähenda, et kui saneid ei täida, siis sa ei kõlba sellesseorganisatsiooni. Nende seaduste mõte on see,et meil on ees visioon, kuhu tahame jõuda.Lõpptulemus on selgelt sõnastatud. Skaut onusaldatav, sõbralik ja nii edasi.Kas teie töö kannab vilja, kas skaudidsuudavad seda tõotust täida?Me ei tea, mis neist noortest siis olekssaanud, kui nad ei oleks skaudid.Loomulikult ma arvan, et sellest tööston kasu. Mind ennast on see töö küllmuutnud. Ma olen ka püüdnud täitaneidsamu seadusi ja teha neidsamutegevusi. Ronida mööda sedasamatreppi. See on mulle kasulik olnud.Soovitan teistele ka.Skaut on karske ja skaut ei suitseta.Kui oluliseks sa neid asju pead?Keskmise noore jaoks on loomulik, etpeol proovitakse õlut ja tehaksesuitsugi.Need seadused peavad olemaskaudiseaduste hulgas. Need onloomulikud eesmärgid. On loomulik,et iga noor katsetab piire. Nooreinimese ülesanne ongi oma piiridetajumine. Meie organisatsioonieesmärk on aga aidata skaudil katsetadapalju muid piire: kui kõrgele mesuudame ronida, kui kaugele suudamekäia, kui palju suudame joosta, kuidassuudame suhelda. Ei ole ainult see, kuipalju ma juua jaksan või ilmaköhimata suitsu tõmmata.Kui inimene saab täiskasvanuks jaendale perekond luuakse, saab iga noor aru,et need asjad ei käi eluga kokku. Oluline on,et see arusaamine jõuaks varem kohale.Kas karskusvanne on noortele kohustusvõi pigem loomulik tagajärg skautluses, talon alternatiiv muude tegevuste näol olemas.Me loome võimaluse viibida seltskonnas,kus ei mõelda päevast päeva nendele asjadele.Skaudiüritustel me ei joo alkoholi egasuitseta. See on meie põhimõte. Kui kaaslastering on skaudid ja me oleme koosvõimalikult palju, siis, ma leian, on sellestjuba palju kasu. Me suudame luua noortelevõimaluse olla seltskonnas, kes ei joo alkoholija ei suitseta.Kas skaudijuht ise on karske skaut?Ma ei ole kogu aeg skaut olnud, aga mapüüan seda seadust järgida nii skaudiüritustelkui ka väljaspool seda. Viis aastat olen sedaseadust järginud.Miks hakata skaudiks?Kindlasti ei ole skautide hulka jõudminelihtne. Esiteks ei ole skautlus üle <strong>Eesti</strong>ühtlaselt levinud. On piirkondi, kus onrohkem üksusi, on maakondi, kus neidpraktiliselt ei olegi. On olemas ka teisiorganisatsioone, kes põhimõtteliselt toimivadsamade seaduste järgi: noorkotkad, gaidid.Nad on erinevalt levinud, vastavalt juhtidele.Igas vallas on nende inimeste hulk, kesnoortega tegelevad, suhteliselt väike. Me eikonkureeri üksteisega, on piisavalt ruumi,kus tegutseda.Nii nagu noortetöös ikka, sõltub seejuhtide olemasolust ja nende aktiivsusest.Skautlikud organisatsioonid on omapõhimõttelt vabatahtlikud. Juhid onvabatahtlikud tegijad. Kui palju on tänapäevaühiskonnas inimesi, kel on aega tegeledavabatahtliku üritusega, on ise teema.
“Kuidas elust rohkem rõõmu tunda?”Koolivaheaja neljapäevasel päeval, 24. edasi oma kogemusi. Hiljem liitus meiega ka endale siit meelde jätta.koolituselt meelde jäid:märtsil käisid Ülenurme Gümnaasiumis I. Pertelson.Esinejad demonstreerisid ka moodust, “Pole tähtis, kes sa oled, pole tähtis, kes sa(Tartumaal) Aivar Haller ja Indrek Pertelson. Aga kuidas siis ikkagi elust veel ja veel kuidas saab kindlaks teha, kui kindlad ja olid - tähtis on see, kes sa tahaksid olla!”Kohtumisel õpetajate jajulged me oleme“Kõik siin maailmas on suhteline ehkõpilastega arutletiteemal kuidas elustrohkem rõõmu tunda.Lisaks tegi I. Pertelsontoreda tunninoorematele huvilistele.Ma usun, et I.Pertelson ei vajatutvustamist, kuid A.Haller küll. Aivartegeles 15 aastatvõistluspordiga, ollesüks paremaidtõkkejooksaid <strong>Eesti</strong>s.Viis aastat pidas AivarnäitlejaametitVanalinnastuudios ningoma otsustes, misaitavadeesmärkidenijõuda. Selleksandis A. Hallerõpilastelevibunooled, milleüks ots tuli pannakõrisõlmele jateine ots seinale,paralleelselt maaga.Järgnevalt tuliastuda üks jõuline(otsustav) sammseina poole jasamal ajal mõeldaoma eesmärgileoli West Sportning purustadakaupluseketi üks asutaja, omanik jarohkem rõõmu tunda? Kõik peitub ju ikkagi nool. Selle julgustükiga said meie seast suhtumisest sõltuv. See, mis on ühele halb,arendusjuht. Praegu on 43-aastane Aivar inimestes endis, inimeste suhtumises, hakkama kaks enesekindlat noormeest. võib teisele hea olla.”Haller Vain&Partnerid juhtimiskonsultant. hoiakutes ja tahtes. Selles, kuidas inimesed Kõige rohkem meeldis õpilastele A.“Igas inimeses on olemas kaks hunti - kuriSamuti aitas ta kaasa I. Pertelsoni ja J. ennast maailmas näevad, kui optimistlikud Halleri ja I. Pertelsoni lihtsus, avatus,ja hea hunt. Mõtle, kumba hunti toidadJaansoni olümpia-ettevalmistusele.nad on ja selles, kas nad usuvad endasse või sõbralikkus ja positiivne ellusuhtumine. sina!”Kõigepealt toimus koolitus õpetajatele, mitte. Sageli inimesed ei tunneta, millist Meeltesse jäid kõlama nende öeldud laused ja “Usu enda sisse ja tunne oma loomingusthiljem õpilastele. Samal ajal, kui I. Pertelson võimu ja võimalusi nad oma sõnades ja noole-nipp. Iga soovija sai kaasa ka I.ehk elust rõõmu!”väikestele poistele ja tüdrukutele spordi tegudes võivad omada. Suhtumine endasse ja Pertelsoni pildi autogrammiga. Koolitus olikasulikkusest, ausast mängust ja oma alast ellu on liialt negatiivne ja seda tuleksväga õpetlik, huvitav, meeldejääv jarääkis ning toredaid mänge õpetas, andis A. parandada. Teemat käsitledes esitas A. Haller mõtlemapanev.Ly Looga ja Mariliis Hänilane 11 bHaller gümnasistidele ja põhikooli õpilastele oma elumoto: “Kui kardad – ära tee, kui teed Veel mõned mõtteterad, mis selleltÜlenurme Gümnaasium– ära karda”. Sellise põhimõtte võiks igaüksSee on nüüd tihedalt seotud eelmiseleheküljega. Skautlusest ühsõnaga.Rainis Venta on ka skaut ja temavastabki allolevatele küsimustele.Miks ja kuidas sinust skaut sai?Kogu minu lapsepõlv oli väga skautlik, jättes kõrvaleorganisatsioonilised kuuluvuse küsimused. Omasõpruskonnaga põnevalt aega veeta ja vaimselt ningfüüsiliselt areneda - see ongi skautlus. Organisatsioonigaliitumine toimus samuti kambakesi: Tallinnast Kohilassetulnud skaudijuhid moodustasid kuulutuse peale kokkutulnud poistest ja tüdrukutest skaudisalgad. Meieesimese lipkonna nimeks sai “Metsavennad”, kuigiilmselt oleks päris hästi sobinud “Nukitsamahed”.Skautlik organisatsioon avas palju uut põnevat tegevust:esimesest suvelaagrist võtsime osa 1998 Nõval. Teine,kus me ESÜ peaskaudlile Kristjan Pommile pidulikkuskauditõotust andsime, oli Ülenurmel 1998.Mida sa oled skautlusest enda jaoks saanud?Seda on esiti ääretult raske kokku võtta. Ilmselt saantuua välja kolm peamist tasandit. Esiteks skaudiealisenapõnevad suved ja tohutul hulgal häid sõpru. Kogu asjaga seondub sügav inimlik positiivnekogemus. Ilmselt see on lapse jaoks eriliselt oluline alus. Teiseks, vanemskaudieas pakkus japakub edaspidigi uutele kaaslastele lisaks võimete proovilepanekut ja arengut. Vanemskaudikogemused seonduvad eelkõige ekstreemsuse otsingutega, seejuures mitte ohtude tähendusesvaid nendest jagusaamise tähenduses.Kolmas tase, mis ilmselt mitte kunagi ei ammendu, on juhikogemus, vastutuse,organiseerimise ja ettevõtlikkuse lõpmatu pagas.Seega kokku oleme skautlusest saanud eluterve noore inimese arengu.Skaudid tõotavad olla karsked ja mitte suitsetada. Miks selline karske eluviis sinu meelestnoore jaoks oluline peaks olema?Skautliku liikumise kontseptsioon on väga inimlik - see lähtub soovist elada täisväärtuslikkuelu. Enese täiesti asjatu lammutamine ja kulutamine ei lase tunda elust aktiivselt rõõmu.Skautlikus liikumises seda tõotatakse, kuna see on traditsiooniline ja loob skautliku ühiskonnakultuuri. Aatiga leidsime mõni aeg tagasi, et skautlikud tõotused on selle kontseptsioonilühikesed ja selged väljundid, millest igal inimesel on kerge kohe aru saada. Hilisemaelukogemuse lisandumisega ei olegi vaja enam just tõotada.Mida sa arvad Aat Sarvest?Üsna raske kokku võtta. Erakordselt liikuv ja vaimne inimene. Kerge on sünergelise koostöösaavutamine. Täiesti professionaalne skaut ja skaudijuht. Vaieldamatult elukutselineloodusemees. Peale kõige on ta väga tore sõber.Külaskäik Tartu Ülikooli KliinikumiMiina Härma Gümnaasiumi õpilaste rühm tegi läbi koolituse Tartu ÜlikooliKliinikumi intensiivravi osakondades, kus ravil viibivatest vigastustega haigetest<strong>neljas</strong>t kolmel on alkoholiga seotud vigastus, seega kajastuvad alkoholiliigtarvitamise tagajärjed. Noored jõudsid üheselt järeldusele, et ennetustööksalkoholi kuritarvitamise tagajärgede vähendamiseks on vaja olla silmitsi karmitegelikkusega. Kliinikumi külastust juhendas ühendus <strong>AVE</strong> aseesimees dr EnnoKross.Ma võin tunnistada, et kuulusinkunagi nende hulka, kes arvasid, etalkoholivastane reklaam on ükskarsklaste mõttetu ja ülespuhutudtegevus, mis ei muuda inimestemõtteviisi.Ma ei mõistnudüldse, miks on vajasellest nii paljukirjutada. Alkoholistkirjutamine ja selletagajärgedest lugemineon rahvale nii tüütukssaanud, et igamaterjal, mis neilesellel teemal antakse,visatakse minema.Lõpuks mõistsinsügavamalt nendereklaamide mõtet.<strong>AVE</strong>organistasiooniüritusel näidati noortele reaalseidõnnetuste tagajärgi, mis olid tinigtudalkoholi tarvitamisest. Noored said isenäha ja suhelda kannatada saanudinimestega. See, mida nähti ja kuuldihaigla valgete seintega ruumides,ehmatas paljusid. Sellist kogemust onvõimatu edasi anda või seletada. Usun,et see tunduks nagu iga teinealkoholivastane reklaam, mis mõjub kuihane selga vesi. Ainuke võimalus arusaada, millest mina kirjutan, onsellisele üritusele ise kohale minna. Sealolles mõelge, arutlege ja vaadake ningte võite aru saada, milleks on tegelikult vajarääkida alkoholi kahjulikkusest.See reklaam pole lihtsalt mõeldudautojuhtidele ja noortele, et neile mingeidkeelde peale suruda. See ainult teavitab jaloodab, et alkoholitarvitavad inimesedmõistavad ja onvalmis ohtudeks,mis ei pruugi, agavõivad tõeks saada.Praegused nooredkasvavad ülesmaailmas, kuspeame tegelematubakast, alkoholistja narkootikumidesttingitudprobleemidega.Sellises keskonnaspeame tegemaotsuseid, millega iseoleksime rahul. On vaja selgitustööd, mismõjuks!Selline tegevus <strong>AVE</strong> poolt on väga hea jakui oleks võimalik, siis muudaks kindlastiselle programmi suurendamine ja paremteavitamine tänapäeva noorte arusaamu.Kogemus on väga hea õpetaja, aga tihtisaadab ta suuri arveid, parem õpime tasuta,õpime teiste vigadest.Karl KullMiina Härma GümnaasiumOKle aine