Kui tahad midagisaavutada, pead olematöökas ja järjepidevSaage tuttavaks: kõrvaloleval pildil on Ott Kiivikas. Ta on 6kordne <strong>Eesti</strong>Absoluutne meister kulturismis. 4.-7. novembrini aastal 2004 Moskvastoimunud 58. amatööride maailmameistrivõistlustel kulturismis saavutasOtt Kiivikas kuni üheksakümne kiloste meeste kategoorias viienda koha.Mis on teinud teist <strong>Eesti</strong> musklimehe<strong>number</strong> üks?Ma arvan, et eelkõige sihikindlus ja töökus.Ja ka see, et kui ma hakkasin seda ala tegema, eipannud ma eesmärgiks, et ma pean aasta pärastolema tugevaim. Ma arvan, et see on peamineviga, mis noored ja mõnikord ka vanemadteevad: nad seavad endale liiga kõrgedeesmärgid. Peab ikka samm-sammult minema.Need sammud said järjest paika pandud jateadmisega, et kulturismi saab teha kõrge eani.On vaja osata aega planeerida ja teisest küljestoskust oma aeg ära oodata. Üleöö ei muutumidagi. Kui keegi läheb spordisaali harjutama jatahab paari kuuga midagi saavutada, aga näebsiis, et midagi ei muutu, lüüakse käega.Kas teile on midagi sünnipäraselt kaasaantud, mida teistel ei ole?Kindlasti peab midagi olema. Fakt on see, etkriteeriumid on nii karmid, et kui loodus sinuvastu armuline ei ole olnud, siis lihtsalt ei olevõimalik tippu jõuda. Samas, kõik, mis masaavutanud olen, on rangelt reeglite järgimisetulemus. See on minu puhul kompenseerinudselle, et ma nii andekas ei ole.Kuidas sellel spordialal meelemürkidegalood on?Selge on see, et igal spordialal on nendegategemist. Mõni atleet teeb võistlustel kardinataga suitsu. See on mulle arusaamatu. Kuiinimesed teevad tippsporti, milleks siissuitsetada on vaja! Alkoholi juuakse ka, kuidmitte lava taga. Suitsetamist tuleb kulturismisette.Minu arusaam spordi tegemisest on ikkagisee, et suitsu ei peaks tõmbama, olen ise sedaeeskuju järginud. Kui ma mõnele noorele,kellele ma eeskujuks peaks olema, linna pealvastu tuleksin ja suitsu tõmbaksin, ei käiks seekokku. Mina oleksin küll pettunud, kui näiteksAndrus Veerpalu tuleks vastu ja tõmbakssuitsu. Ma vaataksin, et mis jama see on. See eikäi spordiga kokku. See ei käi lihtsaltspordieetikaga kokku.Paljud noored ütlevad, et nad hakkavadseltskonna pärast jooma või suitsetama.Mina jätsin suitsetamise maha 12 aastattagasi, kui ma hakkasin kulturismiga tegelema.Huvitav vestlusring amazon.ee foorumisThunder: Kas olete täheldanud, et regulaarne treening vähendab “isu” tarbidaalkoholi. Ise olen aasta jagu käinud regulaarselt jõusaalis ning viimased pool aastat onalkoholi tarbimine muutunud vastumeelseks. Kui enne oli nädala lõpus ikka mõte, etteeks mõne dringi, siis viimasel ajal kohe ei lähe mitte.TANK: Olen ise ka sama asja pannud tähele...Nüüd on vahel tegu, et ennast mõnelt joomingult ära rääkida... Absoluutselt vastumeelneon.Harjutaja: Olukord on täpselt sama. Enne ülikooli minekut tegin kõvasti sporti ja eijoonud üldse. Ülikooli astudes jäi sport pooleli ja sai joodud meeletutes kogustes. Pealelõpetamist hakkasin uuesti sporti tegema ja mingist hetkest hakkas purjus olek täielikultvastu. Nüüd, peale ülikoli lõppu olen trenni teinud jälle umbes 3 aastat, sellest viimased 2pole üldse alkoholi tarbinud. Isegi väikestes kogustes ei meeldi.Kame: Iva selles, et kui inimene treenib regulaarselt suure koormusega siis ta ei suudaseda teha, kui tal pohmell on! Endal sama asi, et ei saa peale joomist hästi trenni teha jasiis jääb see asi suht ära.Tsaar: Tõesti huvitav tähelepanek. Olen ka enda juures sama asja täheldanud viimaselajal. Kuidagi ei taha jooma hakata, teades, et järgmine päev on trenni mõttes sama hästikui nullpäev! Ja kui mõtled mitu trenni jääb aastas läbude pärast ära, siis oi oi oi...Võiksin olla juba poole suurem.Thunder: Mul endal sama mõttekäik - seoses tööga tuleb palju üritusi, kus saakskorralikult napsi võtta. Siis aga hakkad mõtlema: “Ok täna panen tina, homme nullpäev,trenn jääb ära, ja kuna täna niikuinii trenni ei saanud teha seoses toimuva üritusega, siistuleks juba pikem paus sisse.”Kurupt: Minu sõnad! Nii ta on, et jooma ei kipu. Mina põhjendaks seda sellega, et kuiikka oled endale mingid eesmärgid seadnud ja püüdled nende poole (antud juhul jõu jalihasmassi suurendamine), siis püüad hoiduda kõigest, mis seondub nende eesmärkidemittesaavutamisega. Alkohol on muideks ikka üks täiesti rõve asi, mis rikub kõik ära! Niiet valige ikka sport ja alkoholile öelge raudne EI!Tagantjärgi mõtlen, et tegin suitsu tegevusetusepärast. Oli vaba aega, jõlkusime niisama ringi ja siishakkasime ka suitsetama.Praegu on muid asju nii palju ja seepärast nooredei tegele spordiga, noor ei pea õue minemagi, ta saabarvuti taga kõik kätte. See tõmbab tähelepanuspordilt ja terviselt ära.Mis teeb mehest mehe?See, kui sa oskad energiat ja jõudu suunata. Matean ise seda aega, kui oli tahtmine otsida konflikti jakaklemist, kuna puudus võimalus näidata omatulemust mujal. Oli tahtmine näidata, et ma olen kamidagi. Kui ma hakkasin spordis midagi saavutama,siis nägin, et on olemas teine väljund. Kui ma tõstanõhtuti rauda, võtab see stressi maha ja ma ei peakellelegi midagi tõestama. Ma teen seda saalis ja kestahab, tuleb-vaatab, mida ma suudan. Pigem on heasee, kui suudetakse konflikte muul moel peale jõukasutamise lahendada.Et poisid püüavad nii mehed olla, on kuidagiarusaadav, aga statistika näitab, et ka tüdrukud ainarohkem suitsetavad ja tarvitavad alkoholi. Sellegakaasneb siis ka vägivallatsemine.Ausalt öeldes seisan kümne aasta pärast ise samaprobleemi ees, mu tütar on praegu kolmene. Etpoisid nii kraaklevad, on, jah, kuidagi mõistetav, agaet naised nii üritavad silma paista, et nadvägivallatsevad või teevad muid lollusi, sellest mameesterahvana aru ei saa. Aga ega neil selles vanusespoistest rohkem midagi kõrvade vahel pole. See onarusaamatu küll, miks tüdrukud ja naisterahvad niikäituvad. See on vist hetke emotsiooni küsimus,puudub oskus oma emotsioonidega toime tulla. Sedapeaks kuskil õpetama, aga palju need noored ikkaõppida tahavad. Eks elu õpetab siis.Noorte jaoks ei ole vist tervise küsimus niioluline.Tõenäoliselt küll. Piisab sellest, kui poes vaadata,mida noored ostavad. Nende teadmised tervisest onnull. Kooliprogrammi võiks kuuluda tervislikutoitumise põhialused. Ka vanemad ei oska süüa. Kuitoituda tervislikult, annab vältida haigusi. Saab säästaraha ja aega, kui arsti juures ei pea käima. Inimesed eiteadvusta seda endale. Kodusest kasvatusest hakkabkõik pihta. Kui seal on eeskuju nullilähedane, kusnoor siis õpib? Ja kui koolis ka ei õpetata, siis…Ma ei ole elus ühtegi narkootikumi tarvitanud.See on põhimõtte küsimus. Minumotivatsioon on hoopis teised asjad.Sattusin internetis ühe foorumi peale, kusnoored kulturistid jagasid oma mõtteid. Nadütlesid, et spordiga tegelema hakates kadushuvi alkoholi järele.See ala ei vaja keskendumist ainulttreeningu kestel, vaid ka muul ajal. Kui mavaba aja raiskaksin sellele, et ma ei vaata,kuidas ma söön ja hakkan jooma, siis maraiskan ennast. Varem või hiljem peabotsustama, kas ma jätkan ringituuseldamist jajoomist või muudan oma eluviise ja hakkan siisnägema, et trenni tehes muutun tugevamaks jajaksan hoopis enam. Ning see on hoopismidagi enamat, kui sa saad täis peaga kellelegikere peale anda. Kindlasti see distsiplineerib jainimene näeb, et kogu arengu taga ontervislikud eluviisid.Mis on toidulisandid ja mida needaitavad?Ma saan oma sporditegevust toetadasellega, et müün <strong>Eesti</strong>s toidulisandeid.Osaühing Robocop on selle firma nimi. Meoleme ka ise kõige suuremad tarbijad. Selge onsee, et ükskõik mis spordialal, isegi mittetippspordis, vaid ka tervisespordis, võikskasutada toidulisandeid. Toidulisandisse onkomplekteeritud kõik ained õiges vahekorras.Me ei pea ära sööma kilo liha, et valku kättesaada. Kõik need ained imenduvad kiiremini jaorganism taastub kiiremini. Need on samadained, mis tavatoidus, aga inimesed ei söötavatoitu õigesti.Kui meie firma ainult tippsportastest elaks,oleks see ammu surnud. Meie lisandeidtarbivad ka tervisespordiga tegelevad inimesed.Inimesed ei saa sageli aru, et kui nad tahavadtervislikult elada, siis ei piisa ainulttreeningust. On vaja ka tervislikult toituda.Kui mul on näiteks bensiinikütusega auto jama valan sinna iga päev midagi erinevat sisse,siis see auto ei sõida. Inimene peab kaühtemoodi terviklikult ja tervislikult elama.Ott Kiivikasega vestles Lauri Beekmann
Sport ja alkohol ei lähe ju kokku!OKle aineTekst: Rauno VeriTarmo AltVanus: 39Sünnikoht: PaideHaridus: KeskTöö: Paide SlaaviGümnaasium, õpetaja, MTÜKarateklubi TÄHT, treenerPere: Abikaasa Ingrid, poegIvar, koer DorisSina ja alkohol?Kala mulle ei maitse, kala ma ei söö, õlumulle ei maitse, õlut ma ei joo. Sünnipäevaltervitusklaas. See on kõik. Mul ei ole selleelamuse järele vajadust.Miks olla kaine?Ma usun, et kainel inimesel on see eelis, etta teab, mis toimub, ta näeb, ta kuuleb ja saabaru, ja mäletab. Ja saab mälestust kasutada,taastada, et ennast hästi tunda, kui on halbmälestus, siis midagi sellest õppida.Sport ja alkohol?Need ei lähe ju kokku. Kaine inimene onarutlev, ta juhib ennast: kui sa tahad juhtidakedagi teist, siis sa pead juhtima kõigepealtiseennast. Sa pead igas mõttes kaine olema.Sportimine pole ainult püüdlemine rekordipoole, vaid oskus kontrollida ennast ja omavastast. Suunata vastast, et saavutada edu.Kas karskus saab olla eesmärk omaette?See on nagu raha, selle peale astudes ulatunma millenigi. Kainus on sama asi: sa suudadainult selle kaudu eesmärkide poole liikuda.Sa pead oma teed teadma. Kui sa oledenesekontrolli kaotanud, siis sa ei tea, kus saoled ja mida teed.Kuidas leida tarbimismentaliteedipealetungis “oma tee”?Kõik saab alguse kodust,palju asju pannakse meissesiis, kui me oleme pärisväikesed. Igal juhul peabinimene seadma eesmärke,siis tuleb nende poole kaliikuda. Kui on trenn, siispole pidu. Kui sa tahadmingi eesmärgi püüelda, siispead oma mina hoidma.Kuidas grupiga konfliktivältida?Mingist hetkest kannabjärjekindlus suhtumistmuutma, seda austatakse.Kui sa ei lase ennast loppida,siis sind hakatakse pikapealeaustama.Tarbimismentaliteedis onoma näo hoidmine lihtsam,kui kodust on põhimõttedkaasa saadud. Siis julgebinimene jääda tegelikultiseendaks. Kuidas ma siistegelikult käitun ja väljanäen, on küsimus, mittekuidas peaksin teiste arvates.Kuidas saad üle hirmustüksi olla?Üksi on tegelikult heaolla. Ma julgen väita, et seeon hea. Sa ei pea suhtlema,üksi saab ka mõtelda. Alation kusagil mõni teine samasugune, kes julgebloomuselt enda moodi olla. Kes tahab ja julgebmassist erineda. Kui sa teed selgeks, kes on sinupäris sõbrad, siis on lihtsam olla. Enesekindlusvõimaldab olla üksi, olla väljatõukamisetundeta.Kuidas üksi mõjutada otsuseid, mis elusuunavad?See on keerulisem, millegi saavutamisekspead sa ikka teistega rääkima. Kui sul onenesekindlus ja kaine mõtlemine, siis sasuudad oma mõtteid kaitsta. Kaselluviimine õnnestub või mitte, sõltubsinust. Ideede hind on ka küsimus.Mis hind sinu mõtetel on?Olen neid ka niisama ära andnud.Nüüd hakkab mulle tunduma, et mõnimõte tuleb endale jätta. Mitte et ta jääkskellegi teise riiulile. Milleks asjatult väljavisata?Kui hea mõte jääb ellu viimata?Ma ei ole ainus tark inimene maailmas.Igal asjal on mingi põhjus, võib-olla oli aeglihtsalt vale. Suusavõistlust näiteks ei saasuvel korraldada. Mingid asjaolud ei langekokku, midagi jäi arvesse võtmata. Sedatuleb mõista ja tunnistada.Miks on pere tähtis?Noored “käivad” üksteisegaliiga palju. See tähendab, etliiga kergesti luuakse suhteid.Ja visatakse kõrvale. Kui sapere lood, siis see ei tohi olla“käimise” koht. Sa ei saa selleinimesega “ära käia”. Sa peadtundma ennast ja seda inimest,kellega sa pere lood. Päris paljuebakindlust tuleb sellest, etperedes pole kindlust. Lapsejaoks on see ebakindluseallikas, noored kritiseerivadoma vanemaid ebakindluse jamõistmatuse pärast. Vanemadei hooli ega annakindlustunnet. Kui valitekaaslast, valige põhjalikult, tesaate sama hea kaaslase, kuimina olen saanud.Tarmo Aldiga käisvestlemas Rauno VeriTsitaate Tarmo Aldi kohta:Ahto Salum, klassivend Paide1. Keskkoolist.Tarmo on alati olnudspordimees, kooliajastsiiamaani. Ta on alati kõikepõhjalikult võtnud, onsuusatanud ja loomulikultkarated ka teinud. Tänuspordile jäi mitmetestkooliasjadest ka kõrvale,kuna tegi juba siis isepoistele trenni.Lea Kullerkupp, Tarmotrennis käiva poja emaTarmo on poiste jaoks vägamehelik eeskuju. Treeningudei ole mitte lihtsaltfüüsiline ettevalmistus,vaid tähtis on ka see, midata vaimselt annab, lisaksfüüsilisele. Tarmo õpetabenesekontrolli jakaalutletud otsustelangetamist, sellepärastkäibki mu poeg VirumaaltKadrinast Järvamaaletreeningutele.Gert Teder, endine õpilaneTarmo on minu hea sõber. Taon olnud mu treener jaeeskuju. Olen temalt õppinudväärtushinnanguid, vanematestinimestest lugupidamist,samamoodi heatahtlikkusuhtumist endastnõrgematesse. Tarmo motovõiks olla, et parim võitluson see, mis jäi pidama, tulebolla mittekonfliktne.Tegudele peab eelnema kainearutelu.Andres Haamer, tuttavskaudiliikumise käivitamiseajastTarmo jaoks on oluline asjumõista ja südamega nendejuures olla. Ta tahab jäädaiseendaks ja olla keegi, jaolla lõpuni aus. Ta eiaktsepteeri kiustaustelejäreleandmist, kasuitsetamine skautide seasoli tema jaoks põhimõtete jategelikkuse konflikt.