neljas number - Eesti Karskusliit AVE

Kui tahad midagisaavutada, pead olematöökas ja järjepidevSaage tuttavaks: kõrvaloleval pildil on Ott Kiivikas. Ta on 6kordne EestiAbsoluutne meister kulturismis. 4.-7. novembrini aastal 2004 Moskvastoimunud 58. amatööride maailmameistrivõistlustel kulturismis saavutasOtt Kiivikas kuni üheksakümne kiloste meeste kategoorias viienda koha.Mis on teinud teist Eesti musklimehenumber üks?Ma arvan, et eelkõige sihikindlus ja töökus.Ja ka see, et kui ma hakkasin seda ala tegema, eipannud ma eesmärgiks, et ma pean aasta pärastolema tugevaim. Ma arvan, et see on peamineviga, mis noored ja mõnikord ka vanemadteevad: nad seavad endale liiga kõrgedeesmärgid. Peab ikka samm-sammult minema.Need sammud said järjest paika pandud jateadmisega, et kulturismi saab teha kõrge eani.On vaja osata aega planeerida ja teisest küljestoskust oma aeg ära oodata. Üleöö ei muutumidagi. Kui keegi läheb spordisaali harjutama jatahab paari kuuga midagi saavutada, aga näebsiis, et midagi ei muutu, lüüakse käega.Kas teile on midagi sünnipäraselt kaasaantud, mida teistel ei ole?Kindlasti peab midagi olema. Fakt on see, etkriteeriumid on nii karmid, et kui loodus sinuvastu armuline ei ole olnud, siis lihtsalt ei olevõimalik tippu jõuda. Samas, kõik, mis masaavutanud olen, on rangelt reeglite järgimisetulemus. See on minu puhul kompenseerinudselle, et ma nii andekas ei ole.Kuidas sellel spordialal meelemürkidegalood on?Selge on see, et igal spordialal on nendegategemist. Mõni atleet teeb võistlustel kardinataga suitsu. See on mulle arusaamatu. Kuiinimesed teevad tippsporti, milleks siissuitsetada on vaja! Alkoholi juuakse ka, kuidmitte lava taga. Suitsetamist tuleb kulturismisette.Minu arusaam spordi tegemisest on ikkagisee, et suitsu ei peaks tõmbama, olen ise sedaeeskuju järginud. Kui ma mõnele noorele,kellele ma eeskujuks peaks olema, linna pealvastu tuleksin ja suitsu tõmbaksin, ei käiks seekokku. Mina oleksin küll pettunud, kui näiteksAndrus Veerpalu tuleks vastu ja tõmbakssuitsu. Ma vaataksin, et mis jama see on. See eikäi spordiga kokku. See ei käi lihtsaltspordieetikaga kokku.Paljud noored ütlevad, et nad hakkavadseltskonna pärast jooma või suitsetama.Mina jätsin suitsetamise maha 12 aastattagasi, kui ma hakkasin kulturismiga tegelema.Huvitav vestlusring amazon.ee foorumisThunder: Kas olete täheldanud, et regulaarne treening vähendab “isu” tarbidaalkoholi. Ise olen aasta jagu käinud regulaarselt jõusaalis ning viimased pool aastat onalkoholi tarbimine muutunud vastumeelseks. Kui enne oli nädala lõpus ikka mõte, etteeks mõne dringi, siis viimasel ajal kohe ei lähe mitte.TANK: Olen ise ka sama asja pannud tähele...Nüüd on vahel tegu, et ennast mõnelt joomingult ära rääkida... Absoluutselt vastumeelneon.Harjutaja: Olukord on täpselt sama. Enne ülikooli minekut tegin kõvasti sporti ja eijoonud üldse. Ülikooli astudes jäi sport pooleli ja sai joodud meeletutes kogustes. Pealelõpetamist hakkasin uuesti sporti tegema ja mingist hetkest hakkas purjus olek täielikultvastu. Nüüd, peale ülikoli lõppu olen trenni teinud jälle umbes 3 aastat, sellest viimased 2pole üldse alkoholi tarbinud. Isegi väikestes kogustes ei meeldi.Kame: Iva selles, et kui inimene treenib regulaarselt suure koormusega siis ta ei suudaseda teha, kui tal pohmell on! Endal sama asi, et ei saa peale joomist hästi trenni teha jasiis jääb see asi suht ära.Tsaar: Tõesti huvitav tähelepanek. Olen ka enda juures sama asja täheldanud viimaselajal. Kuidagi ei taha jooma hakata, teades, et järgmine päev on trenni mõttes sama hästikui nullpäev! Ja kui mõtled mitu trenni jääb aastas läbude pärast ära, siis oi oi oi...Võiksin olla juba poole suurem.Thunder: Mul endal sama mõttekäik - seoses tööga tuleb palju üritusi, kus saakskorralikult napsi võtta. Siis aga hakkad mõtlema: “Ok täna panen tina, homme nullpäev,trenn jääb ära, ja kuna täna niikuinii trenni ei saanud teha seoses toimuva üritusega, siistuleks juba pikem paus sisse.”Kurupt: Minu sõnad! Nii ta on, et jooma ei kipu. Mina põhjendaks seda sellega, et kuiikka oled endale mingid eesmärgid seadnud ja püüdled nende poole (antud juhul jõu jalihasmassi suurendamine), siis püüad hoiduda kõigest, mis seondub nende eesmärkidemittesaavutamisega. Alkohol on muideks ikka üks täiesti rõve asi, mis rikub kõik ära! Niiet valige ikka sport ja alkoholile öelge raudne EI!Tagantjärgi mõtlen, et tegin suitsu tegevusetusepärast. Oli vaba aega, jõlkusime niisama ringi ja siishakkasime ka suitsetama.Praegu on muid asju nii palju ja seepärast nooredei tegele spordiga, noor ei pea õue minemagi, ta saabarvuti taga kõik kätte. See tõmbab tähelepanuspordilt ja terviselt ära.Mis teeb mehest mehe?See, kui sa oskad energiat ja jõudu suunata. Matean ise seda aega, kui oli tahtmine otsida konflikti jakaklemist, kuna puudus võimalus näidata omatulemust mujal. Oli tahtmine näidata, et ma olen kamidagi. Kui ma hakkasin spordis midagi saavutama,siis nägin, et on olemas teine väljund. Kui ma tõstanõhtuti rauda, võtab see stressi maha ja ma ei peakellelegi midagi tõestama. Ma teen seda saalis ja kestahab, tuleb-vaatab, mida ma suudan. Pigem on heasee, kui suudetakse konflikte muul moel peale jõukasutamise lahendada.Et poisid püüavad nii mehed olla, on kuidagiarusaadav, aga statistika näitab, et ka tüdrukud ainarohkem suitsetavad ja tarvitavad alkoholi. Sellegakaasneb siis ka vägivallatsemine.Ausalt öeldes seisan kümne aasta pärast ise samaprobleemi ees, mu tütar on praegu kolmene. Etpoisid nii kraaklevad, on, jah, kuidagi mõistetav, agaet naised nii üritavad silma paista, et nadvägivallatsevad või teevad muid lollusi, sellest mameesterahvana aru ei saa. Aga ega neil selles vanusespoistest rohkem midagi kõrvade vahel pole. See onarusaamatu küll, miks tüdrukud ja naisterahvad niikäituvad. See on vist hetke emotsiooni küsimus,puudub oskus oma emotsioonidega toime tulla. Sedapeaks kuskil õpetama, aga palju need noored ikkaõppida tahavad. Eks elu õpetab siis.Noorte jaoks ei ole vist tervise küsimus niioluline.Tõenäoliselt küll. Piisab sellest, kui poes vaadata,mida noored ostavad. Nende teadmised tervisest onnull. Kooliprogrammi võiks kuuluda tervislikutoitumise põhialused. Ka vanemad ei oska süüa. Kuitoituda tervislikult, annab vältida haigusi. Saab säästaraha ja aega, kui arsti juures ei pea käima. Inimesed eiteadvusta seda endale. Kodusest kasvatusest hakkabkõik pihta. Kui seal on eeskuju nullilähedane, kusnoor siis õpib? Ja kui koolis ka ei õpetata, siis…Ma ei ole elus ühtegi narkootikumi tarvitanud.See on põhimõtte küsimus. Minumotivatsioon on hoopis teised asjad.Sattusin internetis ühe foorumi peale, kusnoored kulturistid jagasid oma mõtteid. Nadütlesid, et spordiga tegelema hakates kadushuvi alkoholi järele.See ala ei vaja keskendumist ainulttreeningu kestel, vaid ka muul ajal. Kui mavaba aja raiskaksin sellele, et ma ei vaata,kuidas ma söön ja hakkan jooma, siis maraiskan ennast. Varem või hiljem peabotsustama, kas ma jätkan ringituuseldamist jajoomist või muudan oma eluviise ja hakkan siisnägema, et trenni tehes muutun tugevamaks jajaksan hoopis enam. Ning see on hoopismidagi enamat, kui sa saad täis peaga kellelegikere peale anda. Kindlasti see distsiplineerib jainimene näeb, et kogu arengu taga ontervislikud eluviisid.Mis on toidulisandid ja mida needaitavad?Ma saan oma sporditegevust toetadasellega, et müün Eestis toidulisandeid.Osaühing Robocop on selle firma nimi. Meoleme ka ise kõige suuremad tarbijad. Selge onsee, et ükskõik mis spordialal, isegi mittetippspordis, vaid ka tervisespordis, võikskasutada toidulisandeid. Toidulisandisse onkomplekteeritud kõik ained õiges vahekorras.Me ei pea ära sööma kilo liha, et valku kättesaada. Kõik need ained imenduvad kiiremini jaorganism taastub kiiremini. Need on samadained, mis tavatoidus, aga inimesed ei söötavatoitu õigesti.Kui meie firma ainult tippsportastest elaks,oleks see ammu surnud. Meie lisandeidtarbivad ka tervisespordiga tegelevad inimesed.Inimesed ei saa sageli aru, et kui nad tahavadtervislikult elada, siis ei piisa ainulttreeningust. On vaja ka tervislikult toituda.Kui mul on näiteks bensiinikütusega auto jama valan sinna iga päev midagi erinevat sisse,siis see auto ei sõida. Inimene peab kaühtemoodi terviklikult ja tervislikult elama.Ott Kiivikasega vestles Lauri Beekmann