neljas number - Eesti Karskusliit AVE

Vaiko Eplikul algas viies alkoholivaba aastaTEKST: Maire KõrverMuusik Vaiko Eplikul läheb juba viies aasta alkoholivabalt, niiet isegi traditsioonilisi tähtpäevanapse ta ei võta. Samas osaleb takultuurset alkoholipruukimist väärtustavas Tartu viinaklubis –ainsa karsklasest auliikmena.“Mul saab see kevad neli aastat, kui mapole tilkagi alkoholi võtnud. Minu joomisemahajätmise põhjus on väga lihtne: lihtsaltmulle ei sobinud alkohol. Alkohol mõjub igaleinimesele erinevalt ja minule mõjus seeebameeldivalt – muutusin ebameeldivaksinimeseks. Läksin agresiivseks ja hakkasinigasuguseid ulakusi ja tempe tegema. No jatembud olid siis vastavalt joobe astmele,hirmutasin tänaval vanainimesi ja tegelesinpisivandaalsustega. Aga kui päeva edenedesjuba rohkem promille sees oli, siis sai ka tülinoritud. Lõpuks jõudsin lihtsalt järeldusele, etpole mõtet oma elu keeruliseks teha. Jasiiamaani ei ole oma otsustkahetsenud,”märgib Vaiko.Kombe pärast võetud aastavahetuse- jasünnipäevanapsude kohta arvab ta, et milleksennast õrritada. “Karskus tähendab kaprintsipiaalsust. Sa kas jood või sa ei joo – eisaa poolkarsklane olla,” leiab ta.Ta kinnitab, et joomist maha jätta vägaraske ei olnudki. “Selles mõttes, et kuna mualkoholisti karjäär jäi üsna lühikseks.Hakkasin alkoholi järjekindlalt tarbima siis,kui olin mingi 16-17. Proovinud olin ikkaenne seda ka, nagu me igaüks, võib-olla juba13-14-aastaselt olin korra purjus olnud, et äraproovida, mis see üldse on. Joomise perioodminu elus langes põhiliselt Otsa kooliõpingute aega.”Vaiko meenutab, et lõpuks ta peaaegu eiolnudki Otsa koolis oma erialakabinetis, vaidüksnes keldrinurgas baaris, kus sai paberipeale juua, st sai võlgu võtta. “See baariseenesest oli väga tore koht. Seal oli kakssektsiooni: üks oli suitsetajate pool, midakutsuti põrguks, ja teine mittesuitsetajatepool, mida kutsuti taevaks. Taevas käisidklassikalised lauljannad ja nooredlootustandvad dirigendid ja pianistid salatitsöömas ja teed joomas. No ja põrgus istusimemeie oma kambaga,” meenutab Vaiko.Otsa kooli alkoholivinese aja kohta arvabta, et omamoodi vajalik etapp tema elus saiseega läbitud, sest negatiivne kogemus oliõpetlik. Mu isa on mulle eluaeg rääkinud, ettark inimene õpib teiste vigadest ja loll isegimitte enda omadest.”Vaiko vanaisa oli täiskarsklane, kes isegioma pulmalauas pitsi ei tõstnud. “Ja minategin selle asja järgi. Minu isa ikka omapulmas võttis napsu. Ta võtab tähtpäevadel janüüd vanemas eas on hakanud vahel väikesttervisenapsi võtma. Aga üldiselt on isa mulikkagi nii-öelda mõõdukas tarbija,” jutustabVaiko.Kuna laialt levinud alkoholism on meieühiskonnas paratamatult reaalsus, leiab ta, etselle teatud piiridesse seadmiseks on tähtispopulariseerida ja väärtustada kajoomiskultuuri. “Tänu sellele ma olengiTartu viinaklubi liige. On olemassellenimeline klubi, mille auliige ma olen,ainsa karsklasena. Liikmeks astusin läinudsuvel. Olin juba üle kolme aasta karsklane,kuid mind valiti auliikmeks. Ma võtansümpoosionidest, nagu nimetatakse klubikokkusaamisi, osa sealse hea seltskonnapärast. Istume, teised manustavad viina,mina loomulikult seda ei tee, vaid rääginkaasa, naudin meeldivas seltskonnaringissisukat vestlust. Meie vapikiri on:viinajoomine avardab silmaringi, mistähendab, et juua vaid siis, kui see avardabka su silmaringi; juua ainult nendeinimestega, kellega koos veedetud aegrikastab sind isiksusena.”Vaiko usub, et pole kedagi, ükskõik kuipaadunut, kas või kurjategijat, keda eimuudaks kas või üks õhtu heas seltskonnas,mida seal siis ka ei rüübataks. Kuidpõhimõttel, et võta pits ja pea aru.Ta arutleb nõnda: “Point on selles, etmitte ükski asi ei ole maailmas kas must võivalge. Ma ei ütle, et viin on vaid halb, agaseda tuleb tarbida õiges koguses, õigeteinimestega ja õigetel eesmärkidel. Palju onräägitud madalast joomiskultuurist jne. Vigapole isegi mitte niivõrd madalasjoomiskultuuris kui just selles, et inimesedjoovad valedel põhjustel. Mitte keegi ei tohiksjuua sellepärast, et ta peab oma eluelamisväärseks jooma. Meil on väga paljuinimesi, kes joovad just sellepärast, et iseendaelu taluda. Ja see on juba väga vale põhjus,miks juua. See ei ole terve. Alkohol jääguikkagi joogiks, mida heas seltskonnas vaidmõõdukalt pruugitakse.”Vaiko Eplik leiab, et alkoholi ei peetaEestis probleemiks, sest riiklikul tasemelalkoholismiga piisavalt ei võidelda. “Naguprobleemi poleks olemas. Täpselt samamoodi,nagu liiga lõdvalt suhtutakse AIDSiprobleemi, mille ulatust ka nagu täielikult eiteadvustata. Kuigi see levib, ja paraku vägasuures ulatuses. Ka narkootikumide levikEestis on tohutu. Millegipärast on tekkinudniisugune arusaam, mis on küllaltki levinud,et see on mingi kindel seltskond, vaid teatudkonkreetne riskigrupp, kes käib kusagilööklubides, tantsivad seal ja tarbivadSuvetervitus toimetajaltTere sõbrad! Hoiad sedapuhku käes jubaneljandat OK numbrit. Sinu kooli on seevõib-olla jõudnud nüüd alles esimest korda,aga eks me püüa ikka enamate noortenijõuda. Ja miks siis? Ikka selleks, et öelda –parem on elada oma elu nii, et sa ei peaksmidagi homme kahetsema. Selle leheveergudelt saad lugeda inimestest, kes onoma elus juba palju saavutanud ja keskinnitavad, et oma elu eesmärkide kättesaamiseks on tervislik elu täiesti lahutamatukomponent. Pealegi teeb see elu lahedamaksja lihtsalt paremaks.Eks ole, sullegi on võib-olla jäänud mulje, etalkohol ja suitsetamine peab olema justkuilahutamatu osa ühe noore vaba-aja veetmisest.Mis noor sa ikka oled, kui sa neid kõiki ära poleproovinud? Ja no pidu tuleb ju ikka nii panna,et meri on põlvili! Aga tead mis? See on täielikjama. Sa ei pea mitte midagi sellist tegema.Olla noor tähendab olla liikuv, terve ja tugev.Alkoholil, suitsul ja narkootikumidel ei ole siinruumi.Paljud noored asuvad nende asjadegategelema, kuna nende sõbrad on seda eesteinud. Mis seal salata, me igaüks tahame juamfetamiine jne. Nagu mingisugusedsotsiaalsed heidikud. Aga nad on täiestitavalised inimesed meie keskelt. Konkreetseltisegi oma kodumaakonnas Raplamaal onolnud juhtumeid, kus koolide ümber ontiirelnud diilereid. See on meie kõigiprobleem, aga sellega ei tegelda piisavalt.”Tüütuid pealekäijaid, keda seltskondadesikka leidub ja kes napsust keeldujale aina väljavalada tahavad, pole Vaiko Eplikule suurt ettesattunud. “Selliseid juhtumeid on, agategelikult ma liigun suhteliselt suletudseltskonnas, oma tutvusringkonnas. Ja seegaeriti ma kusagile peolaua taha ei satuinimestega, kes mind ei tunne ja mupõhimõtteid ei tea. No ja ega siis hakata mulleka välja valama. Muidugi on mul endal olnudhetki, kus mu käsi automaatselt võtabõlleklaasi ja hakkab suule tõstma, enne kui mamärkan, millega tegu on. Aga need on puhtrefleksid, nii-öelda kehamälu. Ma ise sellekuuluda kuskile seltskonda ja kui selle nimelpeab tegema teatud asju… Vali siis paremseltskond. Mõtle oma peaga ja ära hakka omaelu rikkuma mingite muljete või arvamustepärast.Suvi on ilus aeg. Palju vaba aega ja päikepaistab ja vesi on soe – justkui paradiis. Naudiseda aega. Tunne elust rõõmu. Käi huvitavatelüritustel ja tegele uute asjadega. Aga küsi igaasja puhul – kas see tuleb mulle kasuks võimitte?Annan ühe konkreetse soovituse ka. Võtaosa ajaleht OK luulekonkursist. Ma tean, nüüdon kuskil keegi, kes ütleb: “Hehh, karsklased onmingid memmepojad. Nad luuletavad. Minaaga libistan Rocki ja sülitan naabrile pihku!”joogi järgi ammugi enam puudust ei tunne,kuid teinekord mu keha lihtsalt nagu isemäletab.”Vaiko leiab, et ükski aine ei tee ühestkiinimesest kedagi teist. “Aga see oleks jubaselline eksistentsialistlik jutt.”Küsimusele, millist tema lemmikjookivaruda, kui näiteks on külla oodata lauljaVaiko Eplikut, vastab ta lühidalt: “Vett.” Agakuidas oleks näiteks alkoholivaba õllega?“Milleks? See maitseb ju nagu kusi, milleksseda juua.” Ta ei joo enam ka kohvi, mis tallevarem väga meeldis ja mida ta lapsest saadikon joonud. “See ei meeldi mulle enamabsoluutselt. Hakkab vastu isegi. Eks see oleüks paras mürk. Üldiselt ma ei joo ka CocaColat, kuigi ma vahel libastun. Põhimõtteliseltei tasu juua, sest saasta on seal väga palju sees.Ma joon igasuguseid alkoholivabu jooke, midaon ju üpris lai valik.”Ära seda tegelast kuula. Noorus on aeg uuteksavastusteks. Sellisteks, mis teevad elupõnevamaks, huvitavamaks, paremaks. Leiaendale üks uus hobi ja kui sa seni pole kunagiluuletada proovinud, siis kord see ikka juesimene. Vaata äkki tuleb sama lahe kuiContra luuletus. Lõbu laialt ja siis ei ole aeganõmedusteks ning oma elu ja terviserikkumiseks. Pealegi saab parima luuletuseesitaja veel ka CD Playeri.Niisiis, ole terve ja ilusat suve.Lauri BeekmannAjaleht OK toimetajaOKle aine