neljas number - Eesti Karskusliit AVE

Alkoholism kuiperehaigusTavaliselt peetakse alkoholismi ühiskonnaseisukohast ebamoraalsuseks,tahtevõimetuseks, paheks. Tegelikkuses onalkoholism aga haigus ning seda tulebkäsitleda haigusena. Keegi alkoholitarvitajatest ei sea endale eesmärki saadaalkohoolikuks. Alkoholism areneb aeglaselt jaraske on tõmmata piiri, millal keegi juba onalkohoolik ja millal veel mitte. TommyHellsteni järgi on oluline aine tähendusinimesele, alkohoolik on inimene, kes onsõlminud alkoholiga salaliidu. Määrav polekogus ega kahjum, ohvril tuleb end vähehaavaltäielikult loovutada, loobudes järjest enamoma elust. Inimene on sunnitud valimaalkoholi perekonna eest hoolitsemise asemel.Lapsevanem näiteks ei suuda enam omavanemafunktsiooni täita ning loobub sellest.Tema asemel on troonil tema sõltuvus.Viimastel aastatel on hakatud alkohoolikukõrval märkama ka tema peret. Alkoholismmõjutab alkohooliku peret sama palju kuialkohoolikut ennast ning võib öelda, etsamamoodi nagu on alkohoolik haige, onhaige ka tema pere. Kuna pereelukeskpunktiks on alkohol, jäävad lastepõhivajadused tihti tähelepanuta. Seetõttukasvab laps üles pidevas pingekoldes, kandesendaga kaasas pidevat hirmu, häbi, segadust,mis põhjustab stressi.Alkohooliku perekonda oniseloomustanud S. Brown oma raamatus: “Safepassage: recovery for adult children ofalcoholics”. Selle järgi on number 1alkohoolik ise, pannes paika reeglid, kuidasinimesed tema ümber peavad käituma. Lapsevajadused alkohooliku kõrval on alatiteisejärgulised. Perekonda iseloomustab kaos,kuigi väljaspool asuvad inimesed tihti ei näetegelikku kaootilist reaalsust. Samutiettearvamatus: see, mis täna on lubatud, võibhomme juba keelatud olla. Pinge ripubalkohooliku perekonna kohal nagu vihmapilvvõi nagu vaakum, mis imeb kõik endasse.Lastele öeldakse, et pere peab kokku hoidmaning välismaailm on kui oht, seda ei tohiusaldada. Perekonna saladusi ei räägitaväljaspool kodu. Laps tunneb häbi, ta tunnebennast teistest halvemana, süüdlasena omavanema joomises.Tommy Hellsten on oma raamatus“Jõehobu elutoas: lähisõltuvus ja kohtuminesisemise lapsega” kirjeldanud alkohoolikuperes kehtivat kolme reeglit: ära kõnele, äratunne, ära usalda. Osa vaikimisest moodustabtema arvates eesriide ettevedamine,alkohoolikuye perede lapsed on väga lojaalsedoma vanemate suhtes, seda ka siis, kuinendega on halvasti ümber käidud. Teinereegel “ära tunne” tähendab Hellsteni järgiseda, et alkoholismile tehakse ruumi: selleolemasolu äratab erinevaid tundeid, nagu viha,nukrus, üksindus, hüljatustunne, kuidvanemad ei pööra neile tunnetele tähelepanuning ütlevad, et kõik on korras. Samavõrdhävitavaks peab ta ka reeglit “ära usalda”. Lapseristub vanemaist, tervest inimkonnast.Usaldus mõjutab lapse võimet vastu võttateiste tundeid ja väljendada omi.Alkohoolikute lapsed on kõige üksildasemadolendid terves maailmas.Hellsteni järgi sobitub alkohoolikuperekonna laps alkoholismiga just seetõttu, etlähiümbruses puudub vanemlikkus, puudubvõimalus käsitleda kõiki neid tundeid, midaalkoholism lapses esile kutsub. Kõigesagedamini õudust ja hirmu. Ent seda hirmuei näe keegi, seda ei saa olemas olla, sestprobleemi ei ole vanemate seletuse järgiolemas. Nõnda on laps sunnitud eirama omahirmu.Tunded jäävadteadvustamata;nad ei sure,kuid ei jõua kalapseteadvusesse.Hirm muutubvähehaavalkrooniliseks,kuid laps ise ei taju selle olemasolu.Turvalisus, lähedus, mõistmine,ärakuulamine ja hindamine on tunded,millest alkohooliku perekond poleteadlikki.On selge, et alkoholi väärtarvitamine onpraegusel ajal väga suur probleem. Selgedmõjud on sellel ka alkohoolikutejäreltulijatele. Euroopas on viidud läbimitmeid uuringuid, et välja selgitada, kuipaljud lapsed ning noorukid kasvavadalkohoolses peres. 1990ndate lõpul läbiviidud uuring Euroopa Liidu riikidesENCARE (European Network forChildren Affected by Risky EnvironmentsWithin the Family) poolt leidis, et onumbes 4,5-7,7 miljonit alla 15-aastast last,kes kasvavad alkohooliku peres. See onumbes 6,8- 60 miljonist lapsest, keskasvavad nendes riikides.2004. aastal Tallinna neljas koolis läbiviidud uuringu käigus leidsin, etalkohoolsetes peredes kasvab umbes 8,8-13,7% lastest, 25,5%-l lastest on lähedane,kelle joomine neid ärritab. Lastest, kellelähedasel on alkoholiprobleeme, usub vaid53,8% lastest, et keegi suudab neid mõista.Samuti tunneb1/3 neist noortest, et keegineid ei armasta (teiste laste puhul on hulkväiksem kui 1/10). 3 alkohooliku lähedaston ähvardanud ennast tappa või vigastada,et kuulda lauseid “ma armastan sind” või“anna andeks”, sama paljud on mõelnud kajoomise pärast politseid kutsuda. 19,2%alkohoolikute lähedastest arvab, et nendevõi teiste pereliikmete käitumine onpõhjustatud lähedase joomise. Sama paljunoori usub, et kui ema või isa tõestiarmastaks neid, lõpetaks ta joomise. 23,1%alkohoolikute lähedastest usub, et kui temalähedane ei jooks, ei oleks tal ka muidprobleeme. Ning need on vaid mõnedvähesed faktid.Uuringu tulemustest on selgelt näha, etelamine alkohoolses keskkonnas võilähedane suhtlemine alkohoolikuga tekitablastele psühholoogilisi, füüsilisi ningemotsionaalseid probleeme. Alkoholism onperehaigus, aidata tuleb kõiki pereliikmeid.Kui sa tead, et su sõber või lähedane elabkodus, kus juuakse liiga palju, siis sa võidtalle abi pakkuda järgmistel viisidel:* julgusta teda rääkima oma elust ningkuula teda;* kutsu teda mõnda rahulikumassepaika, kus oleks võimalik tegeledakodutöödega;* julgusta teda mõtlema inimeste peale,kes saaksid teda aidata raskematel hetkedel,kelleks võiks näiteks olla mõni õpetaja,sõber, sugulane või naaber;* soovita kohti, kust abi võib saada;* ütle talle, et tema ei ole joomisepõhjuseks ning et tema ei saa seda ravidaega kontrollida;* ütle talle, et alkoholism on haigusning on normaalne vihata haigust, kuidsiiski armastada vanemat.Katrin StreimannKüsitlus ühes Tallinna koolisTegime oma koolis uurimusealkoholi joomise kohta. KüsitlesimeKLASSõpilasi erinevatest klassidest. Tulemusedolid üsnagi ebameeldivad. Selgus, etnoored hakkavad liialt varases easalkoholi jooma. Kuid kindlasti sõltusidvastused mingil määral ka küsimusetõlgendusest. Paljud lugesid ennast kasiis alkoholitarbijaks, kui paar kordaaastas mõne tähtpäeva puhulšampuseklaasi tõstavad, mõned seevastupidasid end sel juhul mittetarbijaks.Vastused küsimusele “Kui tihti tarbidalkoholi?” olid varieeruvad. Õnnekskirjutasid vaid üksikud, et paar kordanädalas. Sageli vastati, et reedeti või siismõnikord kuus. Üritasime ka väljaselgitada noorte laialdase alkoholi tarbimisepõhjuseid. Ent vastused olid väga ühekülgsed,peamiselt juuakse sellepärast, et seltskonnashuvitavam oleks või siis “niisama”. Küllap ei teanoored isegi täpselt, mille pärast alkoholi joovad.Usun ja loodan, et õpilased olid oma vastustesausad, abivalmid olid nad igal juhul. Arvan, et taolistalkoholi tarbimist noorte seas ei saa pidadaAlkoholitarbijatehulkAlkoholimittetarbijatehulkVastanutearv12A 100% 0% 2012B 91% 9% 2211A 94% 6% 1811C 82% 18% 1710A 92% 8% 129A 71% 29% 149B 89% 11% 278A 86% 14% 227A 64% 36% 147B 18% 82% 227C 39% 61% 186A 12% 88% 17normaalseks. Õpilased peaksid oma vaba aegaparemini sisustama, kas siis koolitükke tehes,mõne hobiga tegeledes või lihtsalt sõpradega aegaveetes. Toredaid ettevõtmisi võib korraldada kailma alkoholita. Loodan, et mõne aastamöödudes on olukord tublisti paranenud jaalkoholi tarbimine on n-ö moest väljas.Raile Rauk