Sisukord - Eesti Karskusliit AVE

EshatoloogiaKümme käsku jatänapäevTimo FlinkJutlus iseendaleHiroshimahäirekellViktor Noginovski5Mitte68TerviserubriikKui silm enam ei seletaKadri JaamaFookusAKELisuvelaagrid10Sisukordainult leivastVarumise aegIlja StepanovPiibelIlmutuse raamat - 24Olavi RouheOmad võõrsilInglismaa-kodu-Ameerika-kodu- 13Rootsi-kodu...1618 KogudusSkandaalne armastusDune Corvig20Ajakiri Meie AegNr 63 2006/AugustIlmub aastast 1930Väljaandja: AdventkogudusteEesti LiitToimetaja: Lauri Beekmannlauri@pereraadio.eetel: 52 61884Kolleegium: Tõnu Jugar, AarneKriisk, Mati Ploompuu, LauriBeekmann.Korrektuur: AveronikaBeekmann, Kristi Kogerman10abeekmann@hotmail.comKujundus: Averonika BeekmannAaadress: Lille 18 Tartu 51010www.advent.ee/meieaegEsikaas: Heinrich LukkTrükikoda: OÜ ValipressMeie Aega saab tellida EestiPosti kontoritest, e-posti aadressiltell@tallpost.ee, telefonidel 6 257369, 6 257 319 või faksinumbril 6601 417.Tellimisindeks 00674.Tellimishinnad:1 kuu – 25 krooni3 kuud – 65 krooni6 kuud – 125 krooni12 kuud – 220 krooniAjakiri Meie Aeg tahabvaadata tänasele päevale jakommenteerida ümbritsevaidsündmusi igavikulisest,tõelistest väärtustest kantudperspektiivist. Tahamepakkuda lugemisainet, misvõiks kanda teid läbi teieargipäevaelu ning näitaksteed, mis toob rahu ja õnne.MEIE AEG 08/ 2006In memoriamLigimesteleelatud eluSalme Siimisker42 Lastekas46Septembri Meie AjasSeptembris on sul võimalusosta endale uutmoodi MeieAeg. Loodame, et pärastviieaastast tuttavat ajakirjahakkab teile meeldima kauues kuues ajakiri.2www.advent.ee/meieaeg

MA: mitte ainult leivast„Siis viis Vaim Jeesusekõrbesse kuradi kiusata. Jakui ta oli nelikümmendpäeva ja nelikümmend öödpaastunud, siis tuli talleviimaks nälg kätte. Jakiusaja tuli tema juurde jaütles talle: „Kui sa oledJumala Poeg, siis ütle, etneed kivid saaksidleibadeks!“ Aga Jeesusvastas: „Kirjutatud on:Inimene ei ela üksnesleivast, vaid igast sõnast,mis lähtub Jumala suust““(Mt 4:1-4).VarumiseaegSiin maailmas on väga paljuneid, kes nälgivad: nad igatsevadmidagi, mida neil pole piisavalt võimis on raskesti kättesaadav. Justsel igatsuse hetkel tuleb kiusaja,pakub oma teeneid, annab nõu,teeb ettepanekuid, mis on vägaahvatlevad, kuid ebaausad. Janälgiv inimene on tihti kerge saak.Lisaks ihule võib nälgida ka vaimja hing. „Aga rahu Jumal isepühitsegu teid läbinisti ning teievaim ja hing ja ihu olgu tervikunahoitud laitmatuna meie IssandaJeesuse Kristuse tulemiseks!“(1Ts 5:23). Et meie vaim, ihu jahing säiliksid, peame toitumaleivast ja sõnadest, mis lähtuvadJumala suust.„Jeesus ütles: Mina oleneluleib. Teie esiisad sõid kõrbesmannat, ja surid. See on leib, mistaevast alla tuleb, et inimenesellest sööks ega sureks. Mina olentaevast alla tulnud elav leib. Kuikeegi sööb seda leiba, siis ta elabigavesti; ja leib, mille mina annan,on minu liha; ma annan sellemaailma elu eest“ (Jh 6:48-51).„Aga pühade viimasel, suurelpäeval seisis Jeesus ja hüüdisvaljusti: “Kellel on janu, see tulguminu juurde ja joogu! Kes usubminusse, nagu ütleb Kiri, selleihust voolavad elava vee jõed“ (Jh7:37-38).Hingamispäev, eritihingamispäevakool, on antudmeile, et saaksime pidulikult koosjagada, süüa ja juua eluleiba jaeluvett. Kui me iga päevpühendunult ja palvemeelseltloeme ja uurime antud osa Piiblistja märkustegahingamispäevakooliõppetükki, siis täidab PühaVaim meie hinge ja vaimueluenergiaga, rahu ja rõõmuga.Vaim teeb meie kogemuseülevoolavaks: meil on soov jagadaseda osadust teistega hingamispäevakoolis.Me ei suuda sedaiseendas hoida, sest see onülevoolav, arutlus ei taha kuidagitunni aja sisse mahtuda ja meieElva kogudus otsustas sellele ajaleviisteist minutit juurde lisada. Lasvoolavad elava vee jõed, ehkvahest nad jõuavad ka väljapoolekirikuseinu, loodan väga PühaVaimu väele ja abile.Jumal on õnnistanud meiemaad nii igapäevase leivaga kuiJumala Sõnaga, mis on meilekättesaadav, igal hommikulvärske ja kosutav, eluleib jaeluvesi. Kasutame seda armuaega,see ei kesta enam kaua. Ajadvõivad kiiresti muutuda! ProhvetAamos hoiatab: „Ja ma muudanteie pühad leinaks ja kõik teielaulud nutulauludeks, ma panenkõigi niudeile kotiriide ja teenpaljaks iga pea. Ma toon teile leinanagu ainsa poja pärast ja teie lõppTEKST: ILJA STEPANOVpeab olema TEKST: kibe.“ IRENE „Vaata, VARI päevadtulevad,“ ütleb Issand Jumal, „milma saadan maale nälja: nälja mitteleiva ja janu mitte vee järele,vaid Issanda sõnade kuulmisejärele. Siis nad vaaruvad merestmereni ja põhjast itta, naduitavad, otsides Issanda sõna, aganad ei leia. Sel päeval minestavadjanu pärast ilusad neitsid janoored mehed“ (8:10-13).Varugem siis, mida suudamevaruda, õigel ajal, see on täna, etme ei osutuks Kristusetähendamissõnas kümnestneitsist viie rumala sarnaseks.Olgem mõistlikud, et olla valmiskohtuma Jeesusega. Seetähendamissõna lõpeb sõnadega:„Seepärast valvake, sest te ei teapäeva ega tundi“ (Mt 25:13).Ilja Stepanov on Elvaadventkogudusehingamispäevakooli juhtMEIE AEG 08/ 2006www.advent.ee/meieaeg5

MA: eshatoloogiaMEIE AEG 08/ 2006Maikuu seitsmes päevAmeerika Ühendriikidespälvis minu tähelepanu:evangeelsed katoliiklasedja ortodokssed kirikudtähistasid üheskooskümne käsu päeva. Näenselles prohvetlikku,lõpuajalist sündmust.Kristlased nimelt ei oleisekeskis üksmeeles, kaskümme käsku on jõus võimitte.Osa teab kümmet käskusellises koosluses, kus puudubjumalakujude kummardamisekeeld. Suurem osa kristlasestpeab pühapäeva, millel ei olepiibellikku alust. Nad onmuutnud Jumala seadust.Mõned on seda meelt, etkümme käsku kuulub vaidjuutidele ja on vale, etkristlased vaid täidavad jaõpetavad. Kolmas osa onaastakümnete välteljutlustanud, et Kristus tühistasristil moraalikäsud, kuigiJeesus ise ütles käskudekehtivuse kohta: „Ärge arvake,et ma olen tulnud Seadust võiProhveteid tühistama. Ma eiole tulnud neid tühistama,vaid täitma. Tõesti, ma ütlenteile, ükski täpp ja ükski kriipsei kao Seadusest seni, kunitaevas ja maa püsivad, kunikõik, mis sündima peab, onsündinud“ (Mt 5:17-18). Jaedasi: „Seda, kes iganesnendest käskudest ka kõigepisema tühistab ja teisisedasama tegema õpetab,hüütakse kõige pisemakstaevariigis. Kes aga selle järgiteeb ja õpetab, seda hüütaksesuureks taevariigis. Sest maütlen teile: Kui teie õigus ei olemärksa suurem kuikirjatundjate ja variserideoma, siis te ei saa taevariiki!“(19-20).Miks kristlased nüüd äkkiKümme käsku jatänapäevpeavad pidupäeva üheskooskümne käsu toetamiseks,kuigi nende tõlgendamises onnii põhimõttelisi erinevusi?Sellepärast, et ühiskond onkristlike juhtide meelesttriivinud moraalsesse kaosesseja seda on vaja peatada,korraldades pidupäevi jailmalikke seadusi, millegatahetakse juhtida inimestemoraali, kas või teatudmuutusi peale sundides.Mõistagi tekib probleem, kessaab määrata, mis on õige jamis vale ja kas inimesel onõigus teist inimestsüdametunnistuse asjusilmalike seadustega sundida.Piibli vastus on lihtne: vaidJumal võib meie moraalimääratleda.„Sinu sõna on mu jalalelambiks ja valguseks mujalgteel“ (L 119:105). „Pühitseneid tões, Sinu sõna on tõde!“(Jh 17:17). Tema ei sunniinimest, vaid tahab, etinimene vabatahtlikult, isevalides, pöörduks Tema poole,nii et Ta võiks moraaliseadusekirjutada inimese südamesse.„Õndsad on need, kes omarüüd pesevad, et neil oleksmeelevald süüa elupuust ningnad võiksid minna väravaistlinna sisse! Väljaspool onkoerad ja nõiad ja hoorajad jamõrtsukad jaebajumalateenijad ning kõik,kes valet armastavad jateevad. Mina, Jeesus, saadanoma ingli seda teiletunnistamakoguduste jaoks. Mina olenTaaveti juur ja sugu, särav6www.advent.ee/meieaeg

koidutäht.“ Vaimja mõrsja ütlevad:„Tule!“ Ja see, keskuuleb, öelgu:„Tule!“ Jajanuneja tulgu!Kes tahab, võtkueluvett ilmatasuta!“ (Ilm22:14-17). „Vaata,päevad tulevad,ütleb Issand, mil ma sõlminIisraeli kojaga ja Juuda kojagauue lepingu, mitte sellelepingu sarnase, mille mategin nende esiisadega tolpäeval, kui ma nad kättpidivõtsin, et neid viia väljaEgiptusemaalt; aga et nad eijäänud minu lepingusse,siis minagi ei hoolinudneist, ütleb Issand. Sest seeleping, mille ma teenIisraeli kojaga pärast neidpäevi, ütleb Issand, onniisugune: ma annan omaseadused nendemõistusesse ja kirjutanneed nende südamesseja ma olen neile Jumalaksja nemad saavad mullerahvaks. Ja kunagi enamei õpeta keegi omakaaskodanikku ega keegioma venda, öeldes: „TunneIssandat!“, sest kõiktunnevad mind,nende pisikestest kunisuurteni, sest ma olenarmuline nendeülekohtuste tegude vastu jaei tuleta enam meelde nendepatte“ (Hb 8:8-12).Kümne käsumeelespidamine on õrn teema.Probleem, miks paljudkristlikud ühendused teevadnii, nagu artikli alguseskirjutatud, seisneb selles, etnad seletavad kümmet käskuvastuolus Piibliga, taotledespoliitilist eesmärki. Teatudkristlikud osapooled tahavadoma versiooni kristlusestilmalike seadustega kõikidejaoks kohustuslikuks teha.Tema ei sunni inimest, vaid tahab, etinimene vabatahtlikult, ise valides,pöörduks Tema poole, nii et Ta võiksmoraaliseaduse kirjutada inimesesüdamesse.Sellega kaasneb avalikultpühapäeva pühitsemise nõue,kuigi Piiblis on püha päevhingamispäev, meie laupäev.(Kristliku koalitsioonipoliitiline agenda toetasMiks kristlasednüüd äkkipeavadpidupäevaüheskoos kümnekäsu toetamiseks,kuigi nendetõlgendamises onnii põhimõttelisierinevusi?jõuliselt Bushi tagasivalimistpresidendiks, nii etusuringkonnad pääseksidpoliitikas määravassepositsiooni). Need sõnavõtudon Ühendriikides ühedavalikumad.Fundamentalistlikud kristlasednõuavad üha selgeminipoliitilistelt otsustajatelttegutsemist kiriku ja riigilahususe tühistamiseks,riigikiriku püstitamiseks jaopositsioonihäältemahasurumiseks, kaasaarvatud nende kristlaste osas,kes onõpetuslikeltteadmistelt erimeelt. See onIlmutuseraamatumetsalisetegevus. „Manägin maastüles tulevat teistmetsalist, sel olikaks sarve otsekui tallel ningta rääkis nagu lohe. Ta tegikõik esimese metsalisemeelevallaga tema ees ning tategi, et ilmamaa ja need, kesseal elavad, kummardaksidesimest metsalist, kellesurmahaav oli paranenud.Ja ta tegi suuritunnustähti, nõnda et talasi ka tule taevast maapeale maha tulla inimestesilme ees, ning ta eksitasilmamaa elanikketunnustähtedega, mis talleoli antud teha metsaliseees, käskides ilmamaaelanikke teha kujumetsalisele, kellel olimõõgahaav ning kes olitõusnud ellu. Talle antimeelevald anda vaimumetsalise kujule, et kametsalise kuju räägiks jateeks, et tapetaks igaüks,kes ei kummardametsalise kuju. Ja ta tegi,et kõik - pisikesed jasuured, rikkad ja vaesed,vabad ja orjad - võtaksidendale märgi oma paremalekäele või oma otsaette, ning etkeegi muu ei tohiks osta egamüüa kui vaid see, kellel onmärk, kas metsalise nimi võitema nime arv. Siin olgutarkust! Kellel on mõistust, seearvutagu välja metsalise arv,sest see on inimese arv, jatema arv on kuussadakuuskümmend kuus“ (Ilm13:11-18).Timo FlinkNykyaika juuli/august 2006MEIE AEG 08/ 2006www.advent.ee/meieaeg7

MA: Ilmutuse raamatIlmutuse raamat - 24TEKST: OLAVI ROUHEMEIE AEG 08/ 200615. PEATÜKK:VALMISTUMINEVIIMSETEKSNUHTLUSTEKSJohannese ilmutust lugedestundub, et maailma kannatusteeei lõpe iialgi. Kui Johannes oliüles kirjutanud selle, miskoguduse Ülemkarjane JeesusKristus oma tervitusteskogudustele avaldada soovis,tõmmati Johannes vaimustaevasse (4:1). Talle näidati, milmoel Kristus ohvrisurma aluselsai enda valdusse maailmasaatuseraamatu, mis on suletudseitsme pitseriga (5:8-10). Siitalgas imeline põnevusdraama.Sedamööda, kuidas Kristuspitsereid avas, edeneslunastusajalooline draama järkjärgult,kuni kuuenda pitseriavanedes näis, et oli jõutudmaailmaajaloo lõppu (6:12-17).Kõik ootasid põnevuses ainultseitsmenda pitseri avamist. Kuidenne seda räägiti JohanneseleJumala rahva pitseerimisest janäidati julgustavat eelnägemustpäästetute suurest hulgastaujärje ees (7).Siis avati seitsmes pitser!Kuid mis toimus? Seitse inglitvalmistus puhuma omapasunaid. Ja nende valmistudesmärgusignaalide andmiseks,näidati Johannesele vilksatusttaevases Templis samaaegseltteostatavast teenimistööstinimkonna heaks. Miks puhusidinglid pasunaid? Selleks, etinimesed pöörduksid Jumalapoole, kahetseksid oma patte javõtaksid vastu Kristuse pääste,enne kui maailma armuaeg lõpeb(8:9). Millal pidi see lõppema?Neil päevil, kui seitsmenda inglipasunapuhumishääl kostab(10:7).Viimaks, paljude etappidejärel, hakkas seitsmes ingelpuhuma. Lõpuks ometi! „Siissündisid suured hääled taevas:„Maailma valitsus on saanudmeie Issanda ja tema Kristuseomaks““ (11:15). Kas nüüdlõpuks lõpetab Kristus omavahendustöö taeva templis jatuleb viima omi sellest kurjastmaailmast taeva rõõmusse? EiIssand ilmutasennast Mooseselehalastava Jumalana,kes säilitab heldusttuhandeile, annabandeks ülekohtu ningpatu, aga kes siiski eijäta süüdlastkaristamata“ (2Ms34:6-7).veel. Miks Ta viivitab? JubaPeetrus teadis vastust selleleküsimusele: „Issand ei viivitatõotust täitmast, nõnda nagumõned peavad seda viivituseks,vaid tema on pika meelega teievastu; sest ta ei taha, et keegihukkuks, vaid et kõik tuleksidmeeleparandusele“ (2Pt 3:9).Seetõttu puhub seitsmes ingeloma pasunat pikka aega.Seitsmendat märgusignaalipuhutakse nii kaua, et kolmkesktaevas lendavat inglitjõuavad kuulutada igavestevangeeliumi kõigile maaasukaile, kõigile rahvaile,suguharudele, keeltele jamaadele. Seitsmes ingel puhuboma pasunat nii kaua, ethoiatussõnum suurestBaabülonist ja metsalisest,metsalise kujust ja metsalisemärgist ulatub tervele maailmale(12-14). Jumal ei soovi kellegihukkumist seetõttu, et ta eikuulnud sõnumit päästmisest.Jumal soovib, et kõikpöörduksid ja pääseksid.Kuid Jumala pikameelsuselon piir. Kui seitsmes ingel onküllalt kaua oma pasunatpuhunud ja kui kolm inglit onkuulutanud kõigile rahvaileigavest evangeeliumi ja Jumalaerihoiatust Baabüloni hävingustja metsalise eksitamistest, onaeg vahetada päästepasunadvihakarikate vastu. On viimsetenuhtluste aeg.NUHTLUSTE LÄBIVIIJAD(15:1)„Ja ma nägin teist imetähtetaevas, suurt ja imelist: seitseinglit, kellede käes oli seitseviimset nuhtlust; sest nendegajõudis lõpule Jumala raev.“Varem oli Johannesmaininud suurt imetähte 12. ptkalguses: päikesega riietatudnaine, kes sünnitas poeglapse.Sellega seoses paistis taevasteinegi imetäht: suurtumepunane lohe, kes kiusastaga naist.Nagu korduvalt on ilmnenud,on Ilmutusraamatu teema lohe esaatana võitlus naise e kogudusevastu. Kogudust kaitseb ja selleeest võitleb Tall e Kristus. Siianion kogudus tundunud kandvatkaotusi. Jumala sõna ja nendeendi tunnistuste pärast tapetudJumala sulased on küsinud, kuikaua läheb veel aega, enne kuiJumal asjade kulgu sekkub jaõiguse päevavalgele toob (6:9-10). Nüüd on saabunud Jumalaja Talle viha päev, mida jubavarem ennustati (6:17; 11:18).Neis nuhtlustes, mis saavadosaks vaid Jumala vaenlastele,“jõudis lõpule Jumala raev“.Need moodustavad viimasekolmest hädast, mis liituvadviimaste pasunanuhtlustega.Seda hädahüüdu kuuldaksenüüd, kui seitsmes ingel onpuhunud oma pikamärgusignaali. Nüüd valatakseJumala viha mässava maailma8www.advent.ee/meieaeg

MA: Ilmutuse raamatpeale “lahjendamatuna“,„segamatuna“ (14:10), ilmaarmuta.Viimseid nuhtlusi puudutavanägemuse ülesehitus meenutabeelmisi seitsme-sarjapasunaingleid: algusesesitletakse ingleid lühidalt, siisnäidatakse, mis toimub taevasestemplis, ja seejärel alustavadinglid oma ülesande täitmist(vrd 8:2-6). Mõlemal puhultundub eesmärk olevat osutada,millise lunastusajalooliseperioodiga algav seitsme-sariseondub. Pasunate puhumisedtoimuvad enne armuajalõppemist, mil Kristusevahendusteenistus taevasestemplis veel kestab. Viimsednuhtlused valatakse välja pärastarmuaja lõppemist, mil Kristuson lõpetanud oma preesterlikuvahendustöö taevases templis.MOOSESE JA TALLE LAUL(15:2-4)„Ja ma nägin otsekui tulegasegatud klaasmerd ja neid, kesolid võitnud metsalise ja ta kujuja ta nime arvu, seisvatklaasmere ääres, Jumalakandled käes. Nad laulsidJumala sulase Moosese laulu jaTalle laulu: „Suured ja imelisedon sinu teod, Issand Jumal,Kõigeväeline! Õiged ja tõelisedon sinu teed, sa paganatekuningas! Kes ei peaks kartmasind, Issand, ning ülistama sinunime? Sina üksi oled püha. Kõikpaganad tulevad ningkummardavad sinu ette, sest suõiged kohtuotsused on saanudavalikuks.“Pilk aujärje ees olevaleklaasmerele (vrd 4:6) osutab, eton jõutud suure võitluse lõppperioodi.Nüüd on juba selge,kes on võitnud metsalise jakuuluvad pitseriga märgitudJumala Iisraeli hulka. NaguEgiptusest Moosese juhtimisellahkunud Iisrael laulis pärastKõrkjamere läbimist ülistustJehoovale, kes oli oma rahvapäästnud vaarao sõjaväe eest(2Ms 15), nii laulabJumala Iisrael ülistust jatänu päästmise eest, milleon toonud Jumal ja Tall.Sellel perioodil onvõitjad veel maa peal (vrd16:15), sest Kristuse tulekon alles ees (19:11-16).Selle eelnägemusegasoovitakse jälle julgustadaJumala rahvast: viimsestvihaajast hoolimatajõuavad pärale kõikustavad. Võitjad onhoitud. Nad laulavad„Moosese, Jumala sulase, jaTalle laulu“. Tegemist pole kaheerineva lauluga, vaid ühe jasama võitjate lauluga. Mooseslaulis seda usus tulevassePäästjasse. Kuid nüüd on seeJumala rahva võidulaul Tallelaul, sest Talle teenete tõttu onsee laul lõplik tõde: Jumalarahvas on jõudnud pärale.Samaaegselt näitab see ühinelaul Ilmutusraamatu kesksetteemat: Jumala rahvas on üksJumala Iisrael, mille hulkakogutakse Kristuse veregalunastatud usklikud kõikidestrahvastest.Johannese kuuldud laulusõnad ei ole laenatudkummastki Moosese ajaloolisestlaulust (2Ms 15; 5Ms 32).Barclay tõdebki, et laul koosnebennekõike psalmide katkendeist(L 92:5; 139:14; 145:17; 111:9;86:9; 98:1-2), ja juhibtähelepanu sellele, kui läbinistitundis Johannes VanaTestamenti. Sellele võidakselisada, et Jeesus Kristus ja ingel,kes Johannesele selle ilmutusevahendas, tundis vanaTestamendi kirjutusi veelpõhjalikumalt. Seetõttueeldabki Ilmutusraamatu õigemõistmine Piibli pühadekirjutiste tundmist.Arusaam, et kogudustõmmatakse maa pealt taevasseenne viimase ahistuse aega, eisaa toetust ka sellest tekstist.Kõigepealt on selline õpetusvastuolus sellega, mis toimusselle nägemuse taustaks olevaEgiptusest väljaminekuajaloolises kogemuses. Iisraeloli ju nuhtluste ajal Egiptuses.Jumala rahvast kaitsti nuhtlusteeest, ja viimase nuhtlusegaseoses pääses Iisrael egiptlastesaatusest erilise märgi abil:paasatalle verega tuli määridamaja uksepiidad ja pealis. “Agaveri olgu teil tundemärgikskodadel, kus te elate: kui manäen verd, siis ma ruttan teistmööda ja nuhtlus ei saa teilehukatuseks“ (2Ms 12:13). Samakordub põhimõtteliseltülemaailmses ulatuses viimsetenuhtluste ajal. Jumala lapsiõhutatakse püsima lahusBaabüloni pattudest, et nad eisaaks osa selle nuhtlustest (Ilm18:4). Jumala rahvas on maapeal ka viimase ahastuse ajal,kuid Jumal kaitseb omi.Seepärast on nende otsaettevajutatud Jumala pitser.jätkubOlavi Rouhe on Soomeadventkoguduse pastorMEIE AEG 08/ 2006www.advent.ee/meieaeg9

MA: terviserubriikMEIE AEG 08/ 2006Vanainimestesagedaseks probleemikson silmanägemisehalvenemine. Tihtitundub, et vanasti olitaevas sinisem ja rohirohelisem. Ehk tuleneb seehoopis eakatesilmanägemisest?Käesolevas artiklisvaatlen lähemalt ühthaigust paljudest, misvõib nägemist kahjustada.Üsna palju esinevakshaiguseks on glaukoom.Rahvasuus nimetatakseglaukoomi ka roheliseks kaeks,sest kaugelearenenud glaukoomikorral näib pupill e silmaavakõrge silma siserõhu tõttukollakasrohelisena. Tegelikult eiole glaukoomi korral silma pealrohelist värvi kattu.Glaukoom on kroonilinesilmahaigus, midaiseloomustavad kõrgenenudsilma siserõhk, nägemisnärvikahjustus ja sellest tulenevaltvaatevälja kahjustus. Järgnevaltuuriksime, mida kujutavadendast kõik need keerulisedprobleemid? Silma sees asuvadkambrid, mis on täidetudvedelikuga. Terves silmas onvesivedeliku tootmine ja äravooltasakaalus. Haiguse puhul onsilma sisekambri vedeliku hulksuurenenud. Vedeliku hulk võibsuureneda vedelikuproduktsiooni suurenemisetõttu ja samas saab põhjuseksolla ka sisekambrist vedelikuäravoolamise takistus. Teiseksprobleemiks on nägemisnärvikahjustus. Silmapõhjas paiknebnägemisnärv, mis on märgitudjoonisel. Nägemisnärvi kaudujuhitakse ümbruskonnastsaadavad pildid, mida menäeme, impulssidena ajju, kuspannakse kokku kujutis meidümbritsevast. See on justkuidigitaalne fotoaparaat, millegateeme klõpsu ja saamegi pildiKui silmenam ei seletameid ümbritsevast. Fotoaparaatjäädvustab pildid omamälukaardile ja kui kogutud infoon juhitud läbi mälukaardiarvutisse, näemegi pilti uuestiarvutisekraanil. Kui nüüdjuhtub, et pildiülekandesüsteemis on viga janäiteks osa juhtimissüsteemistehk siis nägemisnärvist ei tööta,tekib vaatevälja halvenemine.Inimene ei näe enam silmagakõike, mis teda ümbritseb.Pikemat aega püsiv kõrge silmasiserõhk kahjustab nägemisnärvirakke aegamööda, see võiblõppeda isegi kogu närvihävimisega ning vaateväljatäieliku kadumisega. Halvimaljuhul võib inimene jäädapimedaks.Silma siserõhu tõusugakaasnev vaatevälja halvenemineei too kaasa kindlasti kohestnägemise halvenemisest,nägemisteravus säilib pikalt.TEKST: KADRI JAAMANägemine hakkab halvenemaesmalt ninapoolsest vaateväljaosast ning haiguse arenedes võibsee muutuda kitsaks, justkuitorukujuliseks. Ravita võibprotsess lõppeda pöördumatupimedusega, nagu eelnevaltmainitud. Asi pole loomulikultnii, et iga haigestunu kohepimedaks jääks. Õigeaegse jaasjakohase abi korral saabhaiguse kontrolli alla ja inimenevõib silmi ravides rõõmsalt edasielada ning läbi oma silmadeümbritsevat maailma vaadata.Eelnevalt nägime, et haigusepuhul on eriti oluline rollkõrgenenud silma siserõhul.Kuid milline on siis normaalnesilma siserõhk? Silma siserõhkumõõdetakse kindlasti silmaarstijuures, sellega tegelevad kamõningad perearstid. Silmasiserõhu väärtused on inimesetiväga erinevad ning ka ühelkonkreetsel inimesel võib see10www.advent.ee/meieaeg

näitaja erinevatest olukordadestja ajast sõltuvalt varieeruda.Hinnangu andmiseks ei piisasilma siserõhu ühekordsestmõõtmisest, vaid vajalikud onmitmed mõõtmised, erinevatelaegadel. Enamikul täiskasvanudinimestest on keskmine silmasiserõhk 10-21 mmHg. Samas eiole aga kõigil, kellel on silmasiserõhk üle 21 mmHg alatiglaukoomi ja vastupidi, ka alla21 mmHg võib esineda haigust.Glaukoomi peab avastamavarakult, mitte ootama kuniilmnevad esimesed sümptomid.Glaukoomi esmasedsümptomid võivad olla:• virvendamine silmades,vikerkaarevärvilised rõngad,• mõõdukas valu silmas,• silma valguskartlikkus,• peavalu haige silma poolel,Silma siserõhu äkilise tõusukorral ilmnevad järgmisedsümptomid:• peavalu,• iiveldus, oksendamine,• nägemishäired,• punane silm, laugude turse,• valguskartlikkus,• hirm, väsimus,• katsudes haiget silma, onsee kivikõva.Äkiline silma siserõhu tõusvõib tekitada tõeliselt raskeseisundi. Haiguspilt võibsarnaneda infarktile, kuid sedaesineb siiski harva. Glaukoomiesinemise põhjuseid uurides ontäheldatud vanuse olulist rollihaiguse kujunemisel. Esmanesilmauuring glaukoomi suhtestuleks teha 37-45-aastaselt.Uuringutega on tõestatud, etrolli mängib ka geneetilineeelsoodumus: kui suguvõsasesineb glaukoomi, on sellessehaigestumise tõenäosus suuremning esmane silmakontrolltuleks teha varakult, 20-30-aastaselt.Silma siserõhu tõus võib ollatingitud ka silmatraumast,teistest silma- või üldhaigustest.Kuid enamik glaukoomihaigeidon lihtsalt sündinud eeldusegaglaukoomi tekkeks. Näitekssilma anatoomilise ehituse tõttuvõib suureneda tõenäosuseeskambrist vedeliku äravoolutakistuse tekkeks.Glaukoomi tekkimise jasüvenemise vältimiseks tulebarvestada riskifaktoritega ninghoiduda asjadest, mis haigusekujunemisele soodsalt mõjuvad.Halvasti mõjubpsüühiline stress, aga kalühikese aja jooksul suure hulgavedeliku joomine. Haigusesthoidumiseks toitu tervislikult,saavuta kontroll oma teistekrooniliste haiguste üle (näiteksdiabeet, hüpertoonia). Haigusevaraseks avastamiseks tuleksvanematel kui 40 aastatregulaarselt üks kord aastaskülastada silmaarsti.Riskigruppi kuulujad peaksidvaba aja veetmisel meelespidama, et tuleks vältidapikaaegset pea allapoole olekut.Televiisorit vaadates tuleks sisselülitada laevalgusti, sestpimeduses pupill laieneb ja silmasisevedeliku kanalid võivadsulguda. Kasulikud on lugemineja käsitööga tegelemine, sest siissuunab inimene pilgu lähedalening pupilli ahenedes silmasiserõhk langeb. Sportimisegaüldiselt probleeme pole, kuidpiirangud tulenevad vaateväljadefekti ulatusest. Inimene peaboskama hinnata oma võimeid,näiteks tennist mängides eipruugi näha palli, jalgrattagasõites ei pruugi märgatalähenevat ohtu.Puhkpillimängijad peaksidkonsulteerima enne pillimänguoma silmaarstiga, sest ontäheldatud mõõdukat silmasiserõhu tõusu puhkpillimängimise ajal. Saun ei oleglaukoomihaigele keelatud, kuidhoiduda võiks väga kuumastleilist. Riietumisel tuleks silmaspidada, et ei kantaks kitsaid,kõvu kraesid, mis võiksidhäirida pea verevarustust.Kontaktläätsede kasutamisel eiole leitud mõju silma siserõhule.Raseduse ajal harilikult silmasiserõhk langeb. Kui silmasiserõhk raseduse ajal on siiskiüle normi, saab lapseootel emaohutult ravida.Glaukoomi ravi eesmärgikson alandada silma siserõhkuantud inimese jaoks ohututasemeni, et ära hoidasilmanärvi kahjustusesüvenemine. Raviga säilitatakseallesjäänud nägeminevõimalikult pika aja jooksul. Kuiinimese vaateväljas on hägusaidkohti, ei tohiks lasta neid juurdetekkida. Arvestada tuleks, ethaigestunud silma ravi onpikaajaline ja pidev, nõudeskannatust. Kui ravi lõpetada,läheb silma siserõhk jällegipaigast ning silmanärvikahjustumine jätkub. Glaukoomiravis on väga tähtis patsiendikoostöövalmidus arstiga. Kuipatsient ei mõista arsti tegevuston oluline alati küsida ning arusaada ravi vajalikkusest.Ravivõimalused, mida praeguEestis kasutatakse on järgmised:silmatilgad, laserravi jaoperatsioon. Silmatilgad, misalandavad silma siserõhku,töötavad erinevatemehhanismidega. Need kasvähendavad vesivedelikutekkimist, suurendavadvesivedeliku äravoolu võimõjutavad mõlemat. Enamastialustatakse glaukoomiravisilmatilkadega. Ravimeid tulebmanustada pidevalt,korrapäraselt ja täpsesvastavuses arstiettekirjutustega. Mitme erinevaravimi tilgutamise korral tulebenne järgmist tilka lasta esimeseltilgal imenduda, vahe peaksolema umbes 5 minutit.Silmatilkade kõrval onabistava ravivõimalusenakasutusel lasermeetodiga silmasiserõhu alandamine. Laserravikasutatakse tavaliselt siis, kuisilmatilgad ei alanda silmasiserõhku piisavalt.Argoonlaserkiirtega tekitatakselisatee vedeliku äravooluksMEIE AEG 08/ 2006www.advent.ee/meieaeg11

MEIE AEG 08/ 2006silma sisekambrist. Laserraviprotseduur kestabmaksimaalselt 15 minutit. Pärastlaserprotseduuri võib silm ollaärritunud, punetav,valguskartlik. Laserravi efektkestab kuni kolm aastat.Enamasti ei saavutatalaserraviga maksimaalsettulemust ning tuleb jätkata karõhku alandavate silmatilkademanustamist.Operatsioon silma siserõhualandamiseks on kõige viimaneravivõte, mida kasutataksehaiguse raske vormi puhul, kuikergemad võtted ei ole aidanud.Operatsioon on suhteliselt ohutuja teostatakse kohalikutuimestusega.Operatsiooni käigus tehaksesilma eeskambrisse ava ningsinna liigselt kogunenud vedelikjuhitakse ära silma limaskestaalla. Vedelik on juhitakse väljasilmakambrist, mis on suhteliseltkinnine ruum. Limaskestast saabvedelik imendudaveresoontesse. Operatsioonil eiole otsest nägemist parandavatmõju, vaid see hoiab ära edasisenägemisnärvi kahjustusesüvenemise ja seega nägemisehalvenemise. Vajadusel onvõimalik teostada uusglaukoomi operatsioon. Pärastoperatsiooni võib olla endiseltvajalik silma siserõhualandamine silmatilkade abil.Operatsioonist toibumise ajal onpatsiendi jaoks erilisedettekirjutused. Inimene ei tohikolm nädalat magadaopereeritud silma poolel. Peabolema hoolikas ning puhastamasilma kahe nädala jooksul puhtakeedetud veega.Operatsioonihaava avanemisevältimiseks ei tohi silmahõõruda ning vältida tulekstugevat pingutust, näiteksköhimist. Vältida tuleb raskuste(üle 6 kg) tõstmist, samuti ei tohipika aja vältel kummargil, peaallapoole tööd teha (näiteksrohimine). Saunas leilitamisesttuleks hoiduda isegi kuni kolmnädalat pärast operatsiooni.Samas on lubatud rahulikudtegevused, nagu näiteksteleviisori vaatamine, lugemine,käsitöö tegemine ja isegiautojuhtimine, kui silm ei sega.Oluline on meeles pidada, etglaukoomi ravi on pidev ning kapärast operatsiooni on vajaliksilmarõhu kontrollimine.Glaukoom on sageli esinevsilmahaigus. Vanuse tõusmisegasuureneb ka glaukoomihaigestumise risk. Üle 40-aastaste hulgas on glaukoomitekkerisk suurenenud juba 4 -10korda. Glaukoomi saabpraeguste teadmiste juuresedukalt ravida. Seega on olulinehaigus varakultdiagnoosida. Varaseravi alustamisegatagame haigusekergema kulu. Kuisuudame silmasiserõhu hoida normipiires, ei arenehaigus edasi ninginimene saabtäisväärtuslikultedasi elada. Vajalikon meeles pidadavaid rohu paneminening pidev silmadekontroll. Enamasti eipõhjusta glaukoomidiagnoos inimeseelukvaliteedis mingitlangust. Glaukoomon kui paratamatukaaslane, kes meidründab, kuid kelle vastu onolemas „relvad”, kui neid vaidõigesti kasutada oskame.Kasutatud kirjandus: SihtasutusTartu Ülikooli Kliinikum„Glaukoom – Infovoldikpatsiendile”Kadri Jaama on Jõgevaadventkoguduse liige jaarstiteaduse tudeng12www.advent.ee/meieaeg

MA: omad võõrsilKaie Loide (23) on omanoore elu jooksul jõudnudelada-töötada-reisidajuba mitmes riigis. 19-aastaena läks KaieInglismaale , vahepeal onta elanud New YorgisAmeerika Ühendriikidesja praeguseks on Kaiejõudnud Rootsi. Kaie töökson lapsehoidmine. Kuidaselurõõmus tütarlapsvälismaale jõudis, kuidastalle seal meeldib ja kaskavatseb millalgi kakodumaale tagasi tulla?Räägi pisut endast: kes saoled ja missugune inimenesa oled?Olen pärit Lääne-VirumaaltKadrina vallast. Nimeks pandimulle Kaie ning esimesed 19aastat minu elust möödusid justmainitud vallas. Jumala võtsinoma ellu vastu 15-aastaseltRakvere SPA koguduses.Tüüpilise eestlasena ei oskama ennast eriti kiita. Milline masiis olen?! Vahel olen üksik hunt,teinekord jälle seltskonnalõvi.Meeldib olla kasulik Jumalale jainimestele minu ümber. Mindhuvitavad erinevad kultuurid,keeled ning ellusuhtumised.Naudin oma iseseisvust, kuidsamas hindan ka lähedasisuhteid pere ja söpradega. Muelufilosoofia on, et kui Jumala,pere ning sõpradega on suhtedkorras, olen ma maailmarikkaim ja õnnelikem inimene!Elan Rootsis, käin koolis ningtöötan lapsehoidjana.Kust sai alguse sinurännukihk? Miks sa tahtsidEestist välja minna?Oma perega pole me kunagieriti reisinud. No ei õnnestunudkuidagi. Olin juba leppinud, etminu elu on Eestis. Välismaaseostus rohkem barbinukkudening värviliste maiustustega,mida perekonnatuttavadvälismaalt aeg-ajalt saatsid.Kaie ja temarännukihkLoomulikult igatsus reisida oli.(Seda reetis ehk seegi, et mul olihunnik kirjasõpru igastmaailmanurgast.) Kuid oh imedeimet: ühel ilusal suvel tekkisvõimalus Lätti ja Leetu minna.Ma usun,et nendest reisidestsain ma indu juurde, et maailmaedasi avastada. No ja siis kuulsinma au pairi programmist…Esialgu tahtsin ma ju ikkagiEestist välja minna, et rahateenida. Oi kui suured unistusedja plaanid mul olid! Mõtlesin, etkui ma koju tagasi tulen, siisostan säästetud raha eest auto,lähen kooli ning aitan perekondamajanduslikult paremale järjele.(Naerupaus.) Nojah, kuigi asjadikka päris nii ei läinud, olid mulvähemalt õilsad eesmärgid.Missugune oli sinuettekujutus välismaa elustenne selle elu nägemist jamissugune on sinu arvatestõelisus? Kas pidid milleskipettuma või olid hoopisrõõmsalt üllatunud?Minu ettekujutus elustvälismaal oli esialgu suhteliseltnaiivne. Ma pidin ju suurehurraaga kühvliga raha kokkuajama hakkama ning tulevikukssäästma, kuid reaalsus näitas, etlapsehoidja palk oli selleks liigaväike. Suure hädaga sain näiteksoma õppelaenu tagasi makstud(mis enne reisimist oli võetud) jasiis jäi natukene pudi-padi japaari riidehilbu jaoks raha üle.No ega mu ”õilsad” eesmärgidpäris luhta ka ei läinud.Natukene sain peret ka aidata,kui neil vaja oli, ning Inglismaalsain veel nii palju rahasäästetud, et Ameerikasse edasiminna.Millal sa välismaaleläksid ja kuhu, midaMEIE AEG 08/ 2006www.advent.ee/meieaeg13

hetkel minemise otsus ees,soovitan olla julge ja avatud.Mõelge selle peale, etkristlastena oleme me üks suurpere. See on suur eelis, et meilon üle maailma nii paljukogudusi. Meil on ühineeesmärk ja sarnased põhimõtted– tänu sellele on kasõprussuhteid kergem luua.Jumal ei jäta sind üksinda!Julget pealehakkamist!tegema?Alustasin välismaal elamist,kui olin 19-aastane. Esimesekspeatuspaigaks oli BracknellInglismaal (2002). Seal elasin jatöötasin kahes pereslapsehoidjana 6 kuud. PealeInglismaad olin 2 nädalat kodusja siis läksin 13 kuuksAmeerikasse Rochesteri linnaNew Yorgi osariiki lapsehoidjaks(2002-2003). Pidin pärast seda13 kuuks tagasi õppima minema,aga mulle ei antud viisat. Siisistusin 5 kuud kodus egateadnud, mida siis oma elugapeale hakata. Ühel mu sõbral oliõigus: lapsehoidja töö võib ollanagu nõiaring, millest nii kergeltvälja ei saa (põhjus: mugav elu).Nii ma siis läksin jälle teiste lapsikantseldama, Rootsi (2004 kunitänase päevani).kerge). Kuid ei saa ka mainimatajätta, et olen paljust ilma jäänud– mu vanad sõbrad, perekond,kuuluvustunne…(välismaal olenja jään ma alati välismaalaseks).Kas ja mida sina enneminekut kartsid? Kuidasneed kartused nüüd tagasivaadates tunduvad jakuidas julgustaksid neid,kel praegu minemise otsusees?Enne minekut kartsinKuidas leida võõras(keele)keskkonnas uusituttavaid ja sõpru? Kuidassõpru hoida (kas needsõbrad kaovad siis, kuilähed ühest riigist teiseelama või kui tagasi kojutuled)?Minu jaoks on nii põnevõppida tundma inimesierinevatest kultuuridest. Muhead sõbrad selle aja jooksul onolnud Lõuna-Aafrikast, Islandilt,Portugalist, Jaapanist,MEIE AEG 08/ 2006Kas ja kuidas on justväljaspool Eestit elamine jamuu maailma nägeminesind inimesenakujundanud? Kas oleksidenda arvates teistsugune,kui oleksid kõik see aegkodumaal elanud?Olen selle peale paljumõelnud ning kahtlemata on eluväljaspool Eestit mind paljumuutnud ja kujundanud… Kuigioma olemuselt olen ikkaseesama Kaie (loodetavastitargem ja kogenum). Kui mapisikesest Eestist poleks väljasaanud, oleks mu silma- jasöprusring palju kitsam. Olenõppinud kohanema ja ennastkohandama olukordade,inimeste ja erinevatekultuuridega (mis ei ole alatiüksindust. Kõik muu tundushuvitava väljakutsena (isegi uuekeele õppimine Rootsis). Nüüdtagasi vaadates tundub seekartus asjatu, sest kus iganes maolin, kinkis Jumal alati sõpru(alates eestlastest kunijaapanlasteni välja). Loomulikultpidin ma ise ka selleks vaevanägema. Näitama, et oleninimestest huvitatud. KellelRumeeniast jm. Mina olen sõpruleidnud peamiselt kirikust jakeelekursustelt. Teatud mõttesolin ma nagu Eesti esindaja, sestpaljud mu sõbrad/tuttavadpolnud Eestist kuulnudki!Mõned mu sõbrad on olnud kakohalikud lapsehoidjad. Kirikusaktiivne olmine avab kakindlasti uksi uuteks sõprusteks.Mõned kultuurid on omaloomult rohkem avatud kui14www.advent.ee/meieaeg

teised. Näiteks Ameerikas tuldikohe minuga juttu rääkima, kuima esimest korda kirikussetulin, selle eest aga Rootsis öeldivaid viisakalt tere ja oligi kõik.Nii et peab olema valmisise ka julge olema ningnatukene omamugavustsoonist väljatulema. Sõbrad ei jooksesulle sülle. Mis puutubnende sõprussuhetepüsimisse, siis ma arvan,et see on niiindividuaalne. Kui viitsidikka kirjutada/helistada,siis kes teab, äkki needsõprussuhted kestavadterve igaviku.Kas mõtled omatulevikku kunagi kaEestiga taas siduda?Mis oleks see, mistagasi koju tõmbaks?Eesti on mulle vägakallis, aga vist ikka mittenii kallis, et (veel) tagasitulla. Kuna elan Rootsis,siis pole kodu ju niikaugel. Püüan vähemalt 4korda aastas kodus käia ningootan alati külalisi siia Rootsi.Elan ühe fantastilise perekonnajuures. Aitan neid paar tundipäevas lastega ning päeval käinkoolis. Kuid kõige suurempõhjus, miks ma hetkel siin olen,on see, et mu süda on Rootsis.Eks Jumal teab, mida tuleviktoob, aga hetkel hoiab mind siinarmastus kinni. Olen Robertikäest küsinud, kas ta tahakskunagi Eestis elada ja selle pealesain vastuse, et kui hea tööleiaks, siis miks mitte. Nii etlootust on… No ja kui ka peanühel päeval üksinda tagasitulema, siis ikka oma pere jasõprade pärast.Mida oleks meil,eestlastel, mujal elavateltinimestelt õppida ja midaneile õpetada? Või ehk oninimesed igal poolühesugused?Naljakas küll, kuid mina olentõesti avastanud, et kuigi meilon erinevad kultuurid ja tavad,oleme me oma loomult siiskikõik ühesugused – oled sa siiseestlane või hiinlane. Kuidõppida saame üksteiseltsellegipoolest. Eestlased võiksidolla avatumad just omapositiivsete tunnete poolest,vähem kadedad teineteise pealening rohkem austada teisirahvusi. Kuid ka eestlastelt onmuul maailmal midagi õppida.Näiteks lojaalsust, töökust,kohukeste valmistamist,visadust. Me oleme hea näideväikesest, kuid tugevastrahvusest.Mis on sinu kõigesuuremadõppetunnid olnudseoses välismaalelamisega?Õppetunnid seosesvälismaal elamisega. 1.Nii palju huvitavaid toite!Ma pean neid kõikimaitsma! Vale. Malangesin sellise mõtlemiseohvriks ning siiamaaniüritan viimaseid kilosidmaha raputada. 2. Äraunusta oma sõprukodumaal! Kui ühelpäeval äkki tagasi tulemapead ning sa polekellegagi ühendusthoidnud, siis pole sul jukellegi juurde tagasi tullaning oledki üksinda! 3.Ära lase inimestel endalepähe istuda! Tulehark eitasu ka olla, kuid tea omaõigusi ja hoia kinni omapõhimõtetest. 4. Ole abivalmis,sest sa ei tea kunagi, millal sulendal abi vaja minna võib! 5.”Oma Jumalaga hüppan ma ülemüüride!” Hoia Jumala käestkinni ning usalda Teda läbipaksu ja vedela. Mind pole Taveel hätta jätnud. Isegi kõigelootusetumates olukordades.MEIE AEG 08/ 2006www.advent.ee/meieaeg15

MA: jultus iseendaleJutluseid on igasuguseid. Igaüks võiks nimetada omadussõna,missugust jutlust ta on kuulnud, ja me saaksime terve rea sõnu. Tavaliselton jutlustega selline lugu, et üks räägib ja kõik teised kuulavad. Mõnikordjuhtub, et peame jutlust iseendale, enda sees, nii et keegi teine ei kuule.Adventkoguduse armastatud pastor emerituuris võttis kätte ja hakkaspidama jutlusi iseendale. Aga neid ei pea ta ainult iseenda sees ja endakõrvadele. Iga kuu ilmub üks jutlus iseendale. Seega - meile kõigile.Hiroshima häirekellÜks traagilisemaid sündmusi,mis on vapustanud meiemaailma, oli kindlastiaatompommi rünnak Jaapanilinnale Hiroshimale 6. augustil1945. aastal. Selle päevahommikul kell 8:14 avanesidAmeerika lendava kindluse B-29tõusis üle 4000 kraadi, sulasidnii kivi kui metall ning inimesedolid põlenud mustadekstompudeks. Need, kes mingilpõhjusel pääsesid, olid ometimääratud surmale, sest lisaksvalguskiirgusele ja lööklaineleoli pomm kiiritanudkivisse raiutud sõnad: Puhakerahus, see ei kordu enam kunagi.Miks valiti Hiroshima linnäsja alanud aatomiajastuesimeseks ohvriks? Miks lubasJumal selle linna rahvalekirjeldamatuid kannatusi? Kasselle linna elanikud olidMEIE AEG 08/ 2006pommiruumi luugid ja minutipärast kerkis tõusva päikesemaa kohale tehispäike – 15kilomeetri kõrgune aatomseenning Ota jõe deltas asuv 390 000elanikuga linn muutus mõnehetkega varemeteväljaks. Mittekunagi varem polnud üks pommsurmanud korraga nii paljuinimesi ja tekitanud nii suuripurustusi. Erinevatelhinnangutel hukkus 75 000-100000 inimest. Plahvatuseepitsentris, kus temperatuurümbruskonna nähtamatu, kuidsurmava gammakiirgusega, misvõis tungida läbi kivi ja puu.Igaühte, kes viibisplahvatuskohale lähemal kui 2,2kilomeetrit, ähvardas oht surrakiiritushaigusesse.See oli tõusva päikese maarahvale niivõrd ränk löök, et igaaasta 6. augustil mälestatakseHiroshimas tuumaplahvatuseohvreid. Täpselt kell 8:15lüüakse Hiroshima rahupargiskella. Lihtsal mälestusmärgil onsuuremad patused kui Jaapaniteiste linnade inimesed, et nadhukkusid nii kohutaval viisil janii ootamatult?Muide, Hiroshimas asus tol ajalprotestantliku kirikumisjonikeskus ning linnas leidisvarju Tokyost evakueeritudkristlik kõrgkool, mille kuussadatütarlast töötas rünnaku hetkelkohalikus vabrikus ning neistpääses eluga kõigestkolmkümmend. Miks? Miks?Miks?16www.advent.ee/meieaeg

Et leida kas või vihjamisivastusi püstitatud küsimustele,meenutame ühe teise rahvateises paigas ning ajal toimunudtragöödiat, mis on leidnudkajastamist Pühakirjalehekülgedel. Sellest kirjutabainult evangelist Luukas jasedagi väga nappide sõnadega,telegrammi stiilis: „Selsamal ajalolid saabunud mõned, kesjutustasid temale galilealastest,kelle verd Pilaatus oli seganudnende ohvritega“ (13:1).Tundub, et tegu oli koledaveresaunaga. Luukas ei maini,mis rahvusest olidsõnumitoojad. Kui juudid, siisnad võisid südames hukkunuidparastada, aga kui Jeesuse eesseisid põlatud rahva esindajad,siis võis sõnum kõlada kurvalt.Ei tea. Üks on kindel, etteatamisega taheti Jeesuseltkommentaari.Ohverdamine oli süütuimning omakasupüüdmatuimtegevus. Miks määris julm ningsalakaval Rooma provintsivalitseja oma käed süütuteinimeste verega? Sõnumis onaimata küsimust: miks? Tol ajaloli levinud arvamus, etkurbmängu puudumine inimesteelus on Jumala heakskiidu ningtaeva õnnistuse märk. Ningvastupidi – õnnetus tabab ainultõelaid.Mida ütleb Jeesus? Midaütleks ta traagiliselt hukkunudhiroshimalaste kohta? Pärasthetkelist vaikimist hakkasJeesus kõnelema: „Kas arvate, etneed galilealased olid suuremadpatused kui kõik muu Galilearahvas, et nad seda saidkannatada?“ (Lk 13:2).Esmapilgul tundub, et Jeesus eitaba probleemi tausta, sestöeldule lisaks jutustab Ta teisesttraagilisest juhtumist, milpõhjuseta hukkus 18 inimest.„Või arvate, et needkaheksateistkümmend, kellepeale langes Siiloa torn ja tappisnad, olid suuremad süüdlasedkui kõik inimesed, kes elavadJeruusalemmas?“ (salm 4).Jeesus ei vasta, miks nadhukkusid, miks just nii ja miksjust nemad, mitte teised. Ningjalustrabav kokkuvõte: „Kui teei paranda meelt, lähete kõiksamuti hukka!“ Sisuliselt ütlesJeesus sõnumitoojatele ningoma arvukatele kuulajatele: „Tearvate, et olete turvalises kohasElust ja surmasträäkides mõtles Jeesusigavesele elule jaigavesele surmale.Mängus on enam kuimaine elu, mis kestablühemat või pikemataega. Seepärast ei olepeamine küsimus miks,vaid kas ma kuulunJumalale antud hetkelja kas minu patud onandestatud.ning väljaspool ohtu, kuid seemulje on petlik – teiehukkumine on kõigest ajaküsimus!“ Pane tähele, et Jeesuskordab seda mõtet (salmid 3 ja5). Seejärel jutustab Tatähendamissõna viljata viigipuuähvardavast saatusest (6-9).Jeesus võrdleb inimesiviljakandva puuga – viigipuuga.Kaananis istutati sageliviinamäele ka sedasorti puid,mis kasvasid 5-7 meetrikõrguseks ning kandsidploomisuuruseid maitsvaid vilju.Tähendamissõna mõte on lihtne:puu ei kanna oodatud vilja jamida teha puuga, mis ei kannavilja, võtab ruumi ning toituteistelt puudelt. Valikuvõimaluson piiratud: katsetada, väetadaning oodata vilja ilmumist võikohe maha raiuda. Arukasaednik valib õnneks esimesevariandi. Jeesus ei maini, mis saipuust järgmisel aastal. Selles onsõnum, et Jumal on valmiskannatlikult ootama.Tähendamissõna lõpp onlahtine. Kõik oleneb puust.„Puu“ otsustest ning valikust!Tänapäeva inimene ei tahamilleski süüdi olla. Patukahetsusei ole põrmugi populaarne.Arvatakse, et see alandabinimest. Kahetsemise asemelotsib inimene abi psühhiaatrilt,kasutab ohtralt rahusteid,narkootikume, alkoholi. Ta naguei näeks patuse eluviisi tulemitenda ning teiste elus, ei õpi teisteõnnetustest ning hukust. Jeesusaga ütleb kindlalt: „Kui sa eiparanda meelt, siis lähed samutihukka.“Elust ja surmast rääkidesmõtles Jeesus igavesele elule jaigavesele surmale. Mängus onenam kui maine elu, mis kestablühemat või pikemat aega.Seepärast ei ole peamineküsimus miks, vaid kas makuulun Jumalale antud hetkel jakas minu patud on andestatud.Kas usun siiralt Jeesusesse kuioma isiklikku Lunastajasse,võttes omaks Tema vereteened?Igavest katastroofi saab vältidaainult jaatava suhtumisegaJeesusesse. „Kes temasse usub,ei saaks hukka, vaid et temaloleks igavene elu“ (Jh 3:16).Kallis sõber! Ole valmisigasugusteks elu ootamatusteks,kuid kõige enam mõtlesuurimale – Jeesuse vägaootamatule taastulekule. „Sestlõpu, jah, äkilise ehmatusevalmistab ta kõigile maaelanikele“ (Sf 1:18).Ei, las Hiroshima häirekelllööb! Ainult Rahuvürst võibkord öelda lõplikult ja igaveseks:„Elage rahus, see ei kordu enamkunagi!“ „Tema teeb lõpu! Hädaei tule teist korda!“ (Na 1:9).Kuulaja osas Viktor NoginovskiIllustratsioon: Anne JaamaMEIE AEG 08/ 2006www.advent.ee/meieaeg17

MA: kogudusMEIE AEG 08/ 2006Kadunudperekonna luguLuuka 15. peatükison üks minulemmikuid koguPühakirjas. Seenäitab, et mevajame jumalikkuandestust ja uusivõimalusi. Kuidkõige rohkemnäitab see luguseda, kuidas mevajame Jumalaleja teineteiselekuulumist.See juhatab meiletee pelgalt käitumise jauskumise juurestsügava osaduserõõmujuurde. Sellel lool onsamasugune alus nagu Joonalool, kuid esimene näitab meileveel elavamalt kahe kadunudpoja kogemust (Joona puhulNiineve rahvas) ja nendekogemust, kel on raskusi Jumalaarmu vastuvõtmisega. See lugupaljastab meie võõrastuse, mismeil kõigil armastava Jumalasuhtes on.Neile, kes on loo unustanud,tuletan meelde, et lugu on lihtne.Isal on kaks poega, kellest ükslahkub kodust ja teine, kes jutujärgi jätab mulje, et ta ei tahakodus olla, kuid jääb siiski.Esimene poeg põgenes. Kuid taoli piisavalt nutikas ja sai isakäest stardikapitali, küsides isakäest oma pärandiosa. Tal olinüüd ülevoolavalt palju raha japoeg lahkus laia maailma õnneotsima. Ta lõpetas vaesuses.Lõpuks, kui ta oli kerjus,peaaegu surmapunktis, pöörduspoeg tagasi koju, kus isa tedaootas ja vastu võttis. Seekogemus oli poja jaokshoomamatu. Niineve rahvasteadis seda tunnet.Teine poeg on keerulisem,rohkem nagu Joona. Ta oliSkandaalnearmastuskodusolija tüüp. On veider, etme ei saa tema iseloomu kohtamidagi teada enne kui alles loolõppedes. Just siis näeme, kuirahulolematu ta oli nii isa kuivenna käitumisega – kui vägatalle ei meeldinud kogu seekupatus, mida hüütakseperekonnaks. Tema hääles, temakriitikas ja tema reaktsioonis,kui ta viitab „neile“, näitab ta, ettema armastus on tingimuslik.Me näeme siin halvakspanevat„armastust“.Lugu lõpeb nii, et me ei saagiteada, mis sellest teisest vennastsai. Nii võime küsida ka prohvetJoona kohta: kas ta ikka „jõudis“koju? Ja meie puhul: kas meoleme koju jõudnud?Appealing to theImaginationJust selle loo lõpetamatusmuudab selle nii võimsaks.Tegelikult jäetakse siin vägapalju ütlemata. Just see teeb loonii suurepäraseks. Jättes vägapalju detaile oma teada, tõmbabloo rääkija meid üha sügavamaleselle sisse. Meie oma südatäiendab karaktereid ja meievalikud täiendavad süžeed. MeTEKST: DUNE COVRIGimestame ja just seepärasttõmbab see kadunud perekondmeid oma keerdkäikudesse.Meisterjutustaja Jeesus juhatabigaüht meist suure võitluselätteile. Kas me oleme koduskoos Jumalaga? Missugunesügav ja läbitungiv küsimus!Jättes üksikasjad välja,julgustab Jeesus meid õrnaltkasutama oma kujutlusvõimet jasaama osalisteks selle loorääkimisel ja ümberjutustamisel.Me muutume Jeesusekaasjutustajateks. Ta haarabmeid karakterite ja sündmustekujundamisse, et oma küsimusteja arutlemisega hakkamekogema selle Kadunud Isaülevoolavat armastust.Ilma jutustajata ei ole kalugu. Vaid Jeesus, ustav Poeg,üksi võib olla jutustaja. Temateadis omast käest sellevõõrutatud perekonna lugu.Tema ja Isa on üks (Jh 10:30).Lubage, ma selgitan. Igaevangeeliumiõpilane teab, etJeesus oli ustav kõiges, mis Tategi. Ta teadis oma isa loomustja andis seda laitmatult edasi.„Kus oli Isa, seal oli ka Poeg.“„Mina ja Isa oleme üks.“ Kui18www.advent.ee/meieaeg

kuskil mainitakse Isa, teame, etseal on ka Poeg. Nii et kuikadunud poja isa esindas Isa,esindas ta ka Jeesust.Selle loo muudab eriliseksjust see, et Kuningast saabteenija ja Isa avaldab endPojana. Ustav Poeg, meie Vend,loobus oma pärandist (Lk15:12) ja sai teenijaks (salmis17, 22, 26), et ilmutada oma Isaarmastust. Vastavalt sellele,kui täita kadunud poja loosõnumis tühjad kohad, võiböelda, et Jeesus ise on igal poolselles loos: vaikne vend, kesainsana võis mõista (naguainult vennad saavad) omavendade suhteid. Ta oli ustavvend, kes teadis, kuhu Temavennad läksid ja kus nadparasjagu on. Hiljem on Tateenija, kellele tuuakse parimlammas, teenija, kes on eleviltemale korraldatudteretulemast-peo pärast. „OllesJumala kuju,“ Jeesus „ loobusiseenese olust, võttes orja kujuega arvanud osaks olla Jumalagavõrdne“ (Fl 2:6, 7). Ta on koguniohver. Selles loos on Jeesus igalpool.Päästja luguMe kõik oleme kuulnudkedagi seda lugu rääkimas.Piiblis ei olnud see aga nii.Jeesus oli esimene isik, kes sedalugu rääkis. Tema oli Isa, Vend,Teenija, Ohver. Ta oli isegiVarandus. Just seepärast saiPaulus öelda, et Temas on kõik.Vaid Jeesus üksi teab kojujäänud venna pidevat tahtmatustmidagi teha. Ta oli kodus, kuidsamas ei olnud teda kunagikodus. Vaid Jeesus üksi teabkodust lahkunud vennakannatamatust, tema iha jaahnust, tema nälga elu järele. Tateadis, kuidas vend ennasttundis. Tema oli tulnud kogemameie „tõelist näljahäda“. Meil ontõesti preester, kes on kokkupuutunud meie ebakindlusetunnetega (Jh 1:18; 5:19-21; Hb4:15).Kuid üle kõige teadis Ta Isa,Ta teadis, kui palju Isa igatsebkõigi oma laste järele, et needkuuluksid Talle ja üksteisele. Tatahtis, et kadunud pojad jauhked vennad tuleksid koju,lõplikult ja tervenisti. Ta tahtis,et igaüks näeks, kui ülevoolavaltja armurikkalt ja skandaalseltIsa neid armastab.Tema teab, mis meidvaevabKas sa mõistad seda lugu?Kas sa mõistad Jutustajat? Kassa näed enda kohta selles loos?Meil on Ustav Vend, kes teabmeie sügavamaid soove,võõrandumisi ja isegi meiekohusetundlikku tahtmatuttahtlikkust. Tema suudab tõdeomaks võtta. Ta on puudutatudmeie võõrandumisest ja Tapüüab meie ning armurikkaIsa vahel kooskõla luua (Hb8:1,2).Meie Ustaval vennal ei olekerge ülesanne. Paljud meiston seksiihade, rahahimu jakuulsusejanu kammitsais –me jookseme ennast tühjaks.Teised on hõivatud kirikus japerekonnas, rügades omahinge tähele panemata. Metöötame, kuna nii on ettenähtud. Me ei ole kogenud omaIsa Püha Vaimu sügavatpuudutust. Tundub, et me eioska seda tähtsustada egatähistada!Kuid Jeesus teab kõike sedaja Ta nimetab meidsellegipoolest rõõmuga omaõdedeks ja vendadeks. Ta teebIsaga koostööd, et tuua meilemitte ainult andestust, vaid kasügavat rõõmu. Johannese16:23-28 meenutab meile sedaarmastust. Meie Vend, UstavPoeg, räägib meiega õrnalt:„Isa ise armastab teid“ (salm27).Ta kutsub meid, kadunuid,pöörduma tagasi, et jagada Isaülevoolavat ja skandaalsetarmastust. Ta kutsub neid, keson end maha joonud,läbipõlenud, kaotanudkuuluvuse tunde. Ta kutsubkõiki meid enda juurde. Ja kuime oleme Temaga koos,kutsub Ta meid jagama sedakogemust teistega, rääkimaJumala ülevoolavastarmastustest nende suhtes.Pea meeles, et kirikupingissinu kõrval võib istuda paljukadunud poegi, õigustades endeneseõigusega, ja kadunuid onka tänavail. Kõik nad vajavadsisemist kutset, mis on suunatudjust meile ja mis on ehe. Nadvajavad kedagi, kes teab nendeosa selles loos ja kes kutsuksneid ülevoolava armastusegaperekonna liikmeiks. Räägi neileoma osast selles loos ja osutaÜhele, kes moodustab terve loo:nähtav ja nähtamatu Üks.Dune Covrig on AkroniÜlikooli õppejõud Ohio osariigisUSA-sMEIE AEG 08/ 2006www.advent.ee/meieaeg19

SUVELAAGRIDMEIE AEG 08/ 2006Rajaleidjate laager Vana-Koiolas 3. juuli-8. juuliNoortelaager Trepimäel 14. juuli-16. juuliRajaleidjate laager Taanis 26. juuli-2. augustVene noortelaager 28. juuli-30. juuliAKELi töötajate laager Võru-Kubijal 1. august-3. augustPerelaager Võru-Kubijal 4. august-6. august20www.advent.ee/meieaeg

EsmaspäevLaager toimus Vana-Koiolakülas. Avamine algas kell 18.00.Lipu juurde kogunemisesületasime eelmise aasta rekordi– suurem osa rahvast jõudiskohale alles 12 minutit pärastpasuna puhumist. Loeti ettelaagri reeglid ning rajaleidjadütlesid moto, tõotuse jaeesmärgi. Peale seda tuliõhtusöök. Vahepeal käisid veelpaljud ujumas. Lõpuks algasõhtune tegevus. Kõigepealtmängiti telefoni, siis oliteatevõistlus ja viimasekstegevuseks oli juhi järeljooksmine. See oli väga naljakas,sest võistkondade juhid viisidmeid igasugustest põnevatestkohtadest läbi. Näiteks Aldarjuhtis meid liumäelt valelt pooltüles ja trepist alla. See ülesminekRajaleidjate laagermõned tõusid juba varem üles.Päev algashommikuvõimlemisega jalipuheiskamisega. Peale sedaolid hommikupalvus jahommikusöök. Kui tavaliselttulidinimesedpasunapuhumisepealeTEKST: LY KAASIKSeal rääkisime otsimisest jaleidmisest. Rahvas jagatiseitsmeks rühmaks. Iga rühmotsis Piiblist mõne loo otsimisestja leidmisest ning luges sellekoha ette või tegi teksti põhjalaeglaselt jarahulikult kohale,siis söögijärjekordnäidendi. Tehti näidendeidsellest, kuidas Elieser otsisIisakile naist, Jeesus otsisoli raske ja naljakas, nii mõnigi eisaanud sealt üles, sest jõud läksnaermisele. Päeva lõpetas Ivoõhtupalvega. Kell 11 õhtul algasöörahu. Nüüd algas Kristjanivalvekord, sest nii vara magadaei tahtnud eriti keegi.TeisipäevÄratus oli kell 7.30, agatekkisjuba mituminutitennepasunapuhumist.Kui kõikolidsöönud,algaspiiblitund.MEIE AEG 08/ 2006www.advent.ee/meieaeg21

MA: fookusMEIE AEG 08/ 2006Sakkeust ja tuvi Noalaevalt otsis kuivamaad. Kohe pärastpiiblitundi hakkasidkõik linnad ehitamalaagrimööblit jalaagrilinnakut. Pärispalju sellest ajastkulutati ujumisele.Laagrilinnakuteehitamine jätkus veelpärast lõunasööki jakestis õhtusöögini.Võru linnak oli vägahuvitav, see meenutasviikingilaeva, Tartus olidtraditsioonilised lamamistoolidja Haapsalu linnakus oli kõigemagusam koht – jäätisekiosk.Siis algasid meistrivõistlused.Võisteldi aja peale sõlmedetegemises, puzzlekokkupanemises, taimede jaloomade tundmises,mõistatustes ning Piiblitundmises. Võistlused olidägedad. Mõned leidsid ka nendekõrvalt aega ujumiseks. Päevalõpus vaatasime filmi, kusigasugused köögiviljad rääkisidsellest, kui tähtis on vaenlasearmastamine. Peale filmilaulsime Hanna-Liisalesünnipäevalaulu ja Ivo tegiõhtupalve.KolmapäevNagu tavaliselt, oli kell 7.30äratus, siis hommikuvõimlemineja ujumine. Lipuheiskamist kuisellist ei olnud, sest lipp oliheisatud enne hommikupalvustja lipu juurde kogunemist.Tegime seal natuke rividrilli jaõppisime rivist ära minekut.Pärast seda olid hommikusöökja piiblitund, kus rääkisimepattude andekssaamisest jatervendamisest. Tänu Jeesuseristisurmale saame ka meie omapatte andeks. Piiblitunni ajal pidiigaüks endale risti tegema. Neidoli igasuguseid. Kõige rohkemriste tehti rohukõrtest. Ja siisalgas orienteerumine. Sõitsimebussiga ühe metsa äärde. Minategin D2 rada. Kõige raskem oliseal minu meelest kolmandakontrollpunkti leidmine. Õnnekssain kokku mõnede teistega.Parim osa orienteerumise juuresoli finišis istumine ja viimasekontrollpunktijuurest finišissejooksjateergutamine. Lõpuks,kui orienteerumineläbi sai ja buss meidlaagrisse viis, läkssuurem osainimestest koheujuma, sest metsasjooksmine oliväsitanud ja pealegioli väga palav. Kuiujutud oli piisavalt,sõimepooleteisetunnisehilinemisegalõunat. Kõigeparem aeg olipealeõhtusööki, sestsiis algasparveralli.Osalesidkümme linna.Selle võistlusevõitis Võru.Kõige ägedamparv oliPõltsamaal.See koosneskuuestballoonist ja nöörist ning„sõitjad“ vedasid seda ujudesendaga kaasa. Peale parverallitoli veel õhtune tegevus, kuslaulsime ja tegime õhtupalve.Siis oli rahval tund aegaöörahuni ja kõik võisid selle ajajooksul teha, mida tahtsid.Mängiti kartulit, söödi jäätist,22www.advent.ee/meieaeg

lobiseti, käidi ujumas janiisama jalutamas. Kell 11algaski öörahu.NeljapäevÄrkasime nagutavaliselt 7.30 ja läksimehommikuvõimlemisele.See oli eriti äge.Kõigepealt pidime Kariniauto, milles istus Madli,lipu juurde platsilelükkama ja siisvõimlesime tema autostkostva muusika saatel.Pärast seda lükkasimeauto vanasse kohta tagasi.Sellele järgnesidhommikusöök japiiblitund. Seal rääkisimesellest, kui tähtis on ollakaitstud saatana rünnakute eest.Moodustasime veel kolm rühma.Iga rühm pidi oma kapteniletegema kaitseriietuse. Esimenerühm tegi pesapallimängijakaitseriietuse, teinejäähokimängija kaitseriietuse jakolmas ameerika jalgpallurikaitseriietuse. Peale piiblitundisai käia erinevates töökodades.Sõitsime kanuuga tiiru ümberjärve ja Toomas õpetasaerutama ja tüürima. Värvisimeviikingikilpe Reinujuhendamisel, aga kahjuks neidkilpe endale ei saanud, sest needlähevad Taani kuulsustkoguma. Veel maalisimeportselani ka käisimesepa juures, kus tegimeendale kaelarätihoidjaid.Selle tegemine võttisminul aega kaks ja pooltundi ning siis sain maselle tänu sepa abile kavalmis, aga kahjuksjätsid paljud selletegemise pooleli, sest seeoli ikka päris raske ja üksnoor meistrimeeskõrvetas oma näpudtulisest rauast kinnivõttes. Sai ka ennastproovile pannaseinaronimises ning linnakutekaupa tegime pannkooke.Vahepeal oli veel lõunasöök jasiis töökojad jätkusid. Pealetöökodasid ja õhtusööki algastriatlon. Võisteldi ujumises,kanuusõidus ja jooksmises.Peale täiskasvanute võtsid osaka väiksemad. Vanematestosalejatest võitsid selle Allan jaRaivo Võrust ning noorematestOliver ja Priit. Pärast triatlonituli vaba aeg ning siis vaatasimefilmi köögiviljadest, kes esitasidrumalate laulude TOP 10-ne.Seal laulis kurk omajuukseharjast, ubamereröövlitest, kartul laulisjuustuburgerist. Lõbusad lauludolid. Lõpuks algas öörahu.ReedeÄratus oli jälle kell 7.30 ninghommikuvõimlemine veerandtundi hiljem. Seekord laulsimekõigepealt hääle lahti jahakkasime alles siis võimlema.Vahepeal oli hommikusöök jasiis piiblitund, kus rääkisimeTaavetist ja Koljatist. Pealepiiblitundi oli maastikumäng.Seal pidime paberitükkidestlause kokku panema, peidetudkirjakest otsima, ujuma, sõlmitegema, „kannatanule“esmaabi andma, salakirjalahendama, piiblisalmeteadma, redelit ehitama,üksteist aja peale pudelistjootma, lõket tegema,labürinti seotud silmadegaläbima ja pastakat niimoogipudelisse panema, et see oliselja taha seotud. Mõnedülesanded olid üsna rasked.Peale maastikumängu olilõunasöök ja siis hakatiturupäevaks ette valmistuma.Turupäeval oli müügiksigasuguseid põnevaid asju.Võis osta endalevõtmehoidjaid, mobiili-,käekoti- japatsikummikaunistusi, käiapaadiga sõitmas, süüapannkooke ja veel paljumuud. Kõige rohkem läksidpeale võrukate pannkoogid.Pärast turupäeva tuli õhtusöök.Lõpuks valmistusimehingamispäevaseks kontserdiks,mida juhendas Ruth, õppisimeveel marssimist ja läksime pealeõhtupalvet magama.LaupäevSeekord oli äratus kell 7.45 jakõigi suureks rõõmuks jäihommikuvõimlemine ära. Kohepärast äratust tegimehommikupalve ja sõimehommikust. Pärast neid tegevusialgas piiblitund, mis toimusMEIE AEG 08/ 2006www.advent.ee/meieaeg23

MEIE AEG 08/ 2006seekord gruppides. Rääkisimetaevasest kohtust ja sellest,kuidas me peaksime elama, ettaevasse pääseda. Jõudsimelõpuks järeldusele, et kui Jeesusei oleks sellel kohtuistungil meieadvokaat, poleks meilmingisugust pääsemisvõimalust.Pärast piiblitundi panime endaleparaadlindi külge ja kaelarätikaela ning läksime jutlustkuulama. Vahepeal oli kohaletulnud palju külalisi. Jutlusesräägiti Thomas Alva Edisonist,kes leiutas igasuguseid asju.Neist tuntuim on elektripirn.Enda leiutiste kallal töötamiseksehitas ta hiigelsuure tehase.Kord läks see tehas põlema.Edison oli hüüdnud: „Lapsed!Kutsuge kohe ema siia, sest talpole enam kunagi võimalustnäha teist sellist tulekahjut!“Hiljem ehitas ta terve tehaseuuesti üles. Räägiti veel kasellest, et millegitegematajätmist vabandame metihti igasuguste suvalisteasjadega. Näiteks palus üks meesnaabrilt muruniidukit laenuks,aga naaber ei andnud, sestLondoni-Tallinna vahelinelennuk hilines. Kui mees küsis,et mis see lennuk siia puutubvastas naaber, et ega ei puutugi,aga kui ta muruniidukit laenataei taha, siis kõlbab igasugunevabandus. Peale jutlust oliparaadrivistus ja diplomiteüleandmine. Siis tuli lõunasöök.Pärast lõunasööki ristiti EevaliValb jaHanna-LiisaJallai. Neidristis pastorRolandLõhmus.Peale sedaharjutasimemõõgadrilliks.Siis olimõõgadrill,mille võitiskolmandataastatjärjest HeldiKulp jarividrill,mille võitis Helina Daniel. Pärastoli veel kontserdi peaproov. Kell19.00 algas kontsert Vana-Koiola kultuurimajas. Rahvastoli saal puupüsti täis. Pealelaulude loeti seal ka luuletusi jaTallinna kogudus oli ettevalmistanud ühe näidendi, milleeesmärk oli näidata, kui paljuerinevaid inimesi käib kirikus.Peale kontserti oli veelõhtusöök. Siis tegime õhtupalve.Seejärel oli piduliklipulangetamine. Selle austavaülesande täitsid kaks tublitspordipoissi – Allan ja Raivo.Lipulangetamises tegid nadkiirusrekordi. Lipunöör olikuhugi kinni jäänud ja kui sedatõmmati, tuli lipp koos nöörigaalla. Ülejäänud laulsid samal ajalrajaleidjate hümni ja püüdsidmitte naerma hakata. Hiljem,pärast laagri lõpetamist, ronisTaavi masti otsa ja pani nöörisinna tagasi. Kuna öörahupolnudki, laulsime me peaaegukõik laulikus asuvad laulud läbi.Hiljem sõime pannkooke javaatasime filmi kuningannaEstrist. Magama läksime vägahilja. Mina näiteks läksin telkialles kell 1.00 öösel. Kuna olinnii väsinud, ei ärganud mahommikul enne kella üheksat.Pühapäeva lõuna ajal sõitsimejuba kodu poole ja laager oligiläbi. Aitäh neile, tänu kellele seelaager toimus. Jääme ootamajärgmise aasta laagrit!Toimumisaeg: 3.-8. juuli 2006Toimumiskoht: Vana-Koiolaküla, PõlvamaaOsalejaid kokku umbes 130Parimad tulemused:KolmapäevParveralli oli fun-üritus – kõigekiiremad ja vastupidavamadparved olid võrukatel.Orienteerumine: D1 Anna-MariaToome, H1 Sander KirschenbergD2 Marleen Lobjakas, H2 PaulKalmannDE Eevali Valb, HE ErvinDreilingDV Birgit Maasing, HV GunnarOjaH3 Priit ToomeNeljapäevTriatlon: ujumine-kanuusõitjooks,kus kõik alad läbiti 2-listes võistkondades10-12: Priit Põldaru, OliverFlorea13-15: Rene Iliste, Kristo Ots16 ja vanemad: Allan Jallai,Raivo KaasenReedeMaastikumäng – võitis üksvõrukate võistkondadest: AllanJallai, Olaf-Peeter Kirschenberg,Hanno Kanep, Hanna-MaryKägra, Maarja Valb, KristjanKirschenbergHingamispäevRistimine: 2 tüdrukut VõrustHanna-Liisa Jallai ja Eevali ValbLy Kaasik on Rakvere SPAkoguduse rajaleidja24www.advent.ee/meieaeg

Rajaleidjate laagri rahvaküsitlus1. Põhjus, miks tasub rajaleidjate laagris käia2. Kas said teada või õppisid midagi uut laagri jooksul?3. Mis sulle laagris kõige rohkem meeldis?4. Kas midagi sellist ka oli, mida järgmisel aastal võiks parandada või muuta?5. Mõni huvitav seik (juhtum) laagrist?Mairo Tutk (20), Tartu1. Saab sõpradega, keda pole terve aasta näinud, koos olla,saab oma suhet Jumalaga paremaks muuta, kui seda tahta,hea puhkamisviis.2. Mmm, ma ei tea, seda võib-olla, et korraldada ei ole kerge.3. Need vahvlid, mis Arli tegi.4. On küll, korralduses just palju, minu arvates.5. Mulle meeldib üksinda orienteerumise kontrollpunktekontrollimas käia, väga meeldejääv jalutus.HeilikeVähi(17), Põlva1. Rajaleidjate laagris tasub käia, sest seal on alati tegevustning igav hakkab vaid tõeliselt igavatel inimestel. Kusjuurestegevust on nii neile, kes armastavad sporti teha(maastikumäng, triatlon, orienteerumine), kui ka neile, kespigem lahendavad mõistatusi või teevad näputööd. Igalaastal tuleb laagrisse ka uusi inimesi, kellega sõbraks saada.Juhendajad on ka selles laagris tõeliselt toredad ning headsõbrad, kelle juurde alati oma muredega minna võid. Kuisellest laagrist täiega osa võtad, kasvad kindlasti nii füüsisekui ka vaimuliku poole pealt. Alati on huvitavadpiiblitunnid ning laupäevased õppetükitunnid onkaasahaaravad.2. Algul ei tule nagu isegi eriti meelde, sest nende uute teadmistega kipub vahel ikka nii olema, et justkuiei märkagi, et oled targemaks saanud. Ausalt öeldes pean tunnistama, et kanuuga ma küll vist ennepolnud sõitnud või vähemalt ise mõlaga vehkinud. Ja laupäevases jutluses oli küll igasugu uusihuvitavaid fakte.3. Seda meeldivat oli nii palju, et kõige rohkem, mis meeldis, raske öelda. Tore oli see, et laager oliPõlvamaal kauni järve lähedal. Rannas käis ka palju sõpru, kelledest üks sai ka Võru laagerdajategaväga heaks tuttavaks. Ja kohalikega võrku mängida oli super. Aga kõige parem oli vist ikkagi see, et kuiliiga palavaks läks, sai ennast järves maha jahutada ning pärast päikese käes lebotada. Muidugi eimäleta ma ka, et kunagi oleks laagris olnud võimalus internetis käia.4. Sellest oli kahju, et kruuse ei jätkunud kõigile ning paljud pidid leppima teiste värvitud kruusideimetlemisega.5. Minule jääb ikka see meelde, kuidas me ei leidnud orienteerumisel eelviimast punkti ülesse. Võtsimesiis viimase punkti ära (kuigi nii ei tohiks teha) ja siis otsisime eelviimase ka ära. Mul Allaga olid kõikpunktid käes ning hakkasime siis umbes finiši poole jooksma, kuid panime natuke mööda. Siis kuulsimefinišist hõikumist, taipasime, et olime ikka väga suure ringi teinud, aga õnneks jõudime siiski kohale.Kärt Vahtramäe, Tartu1. Rajaleidjatel kindlasti sõprade nägemine ja selline... tegus laager.Juhendajatel... ma arvan, et tuleb lapsepõlv meelde...Ei, tegelikult on ju lahe, kui midagi, mille nimel oled vaeva näinud,teistele rõõmu pakub.2. Mõnus, et nii palju (ja nii mõnusat) rahvast tuli. Ja mõnus, etmarssimise finaal eelmiste aastatega võrreldes palju tasavägisem oli. Ja siis veel, et triatlon toimus...3. Oh, alati on ju. Teate küll... mina ja minu suur korraarmastus RLlaagrites...4. Ervin oma “Pathfinders, attention”-”WHY?”-ga...5. Reede hilisõhtused ettevalmistused viimaseks päevaks ja see, kuidasTom kitarri ja Aldar noodid tõi ja selle aja veidi rõõmsamaks muutsid.www.advent.ee/meieaegMEIE AEG 08/ 200625

Helina Daniel(15), Põltsamaa1. Põhjuseid on minu meelest väga palju. Kindlasti saabsealt palju oskusi juurde, laieneb silmaring, tulevad uuedideed, mida järgmise aasta jooksul realiseerida. Tuttavateja sõprade read tihenevad, võib osaleda erinevatesüritustes (orienteerumine, maastikumäng, erinevadindividuaalsed võistlused). Kindlastiaitab laagrites käimine ka suurendada ühtekuuluvustunnetteiste rajaleidjatega, saadakse aru, et oleme ju kõik ikkagin.-ö üks suur-suur pere.2. Sain teada mitmete erinevate taimede nimed, õppisinvahepeal äraununenud Piibli sisukorra uuesti pähe. Laagrilõpuks teadsin, kus asub Iiobi raamat, millega mõõgadrillis2 korda nööri taha jäin... Ja muidugi sain ka uute sõpradenimed selgeks.3. Kõige rohkem meeldis mulle maastikumäng, ma ei tea,miks, aga võib-olla ka sellepärast, et ma sain sel aastal sealsuht palju mässata (labürint kinniseotud silmadega, redelilturnimine jne). Teised üritused olid samuti lahedad. Midarohkem mässamist, seda ägedam on.4. Igal aastal on olnud suht pikalt see linnakute rajamine.Põltsamaa, väike linn, nagu ta on, sai enda ehitisega (väike kolmnurkne nõudekuivatusrest) hakkamaumbes poole tunniga. Aega jäi meil üle ikka päris kõvasti. Kui linnakute ehitamisega on varem valmissaadud, võiks olla mingi tegevus, milles saab kaasa lüüa, et igav ei oleks. Veel peaksid ikka kõikrajaleidjad võtma osa hommikuvõimlemisest.5. Mulle meeldis see, kuidas me orienteerumiselt saabusime: pooled punktid olid veel korjata, kui meära eksisime (mina ei saanud juba ammu aru, kus oleme, aga ikka mingi 4-5 punkti otsisin alguses iseüles). Meid oli koos 5-7 isikut. Ei viitsinud enam kaugelt punkte võtma minna, janu oli ka tappev.Otsustasime siis tagasi finišisse minna. Vahepeal ühines meiega veel rahvast, nii et meieseltskond kasvas. Päris lõpus, kui olime kohale jõudmas, võtsime kolonni ja marssisime rongina +rongihäält tehes lõpujoonest üle. Minu arvates oli see marunaljakas. Veel naljakam oli aga see, etjärgmine päev kohtade tabelit vaadates nägin, et kõik teised meie “rongis” said disklahvi, aga mina sainkuuenda koha! See oli küll meeldiv üllatus. Kõik võistlused võiksid sellised olla, et vajaminevast teedpoole ära ja saad koha kätte. Ok, ega siis nad mind nii kah jätnud, järgmine päev oli mul kah disklahv.MEIE AEG 08/ 2006Hanna – Liisa Nõmmik, Valga1. Sest seal näed vanu sõpru ja seal saab õppida uusi asju tegema.2. Jah, ma õppisin nöörredelit tegema, kanuuga sõitma jm.3. Maastikumäng oli kõige lahedam.4. Ma arvan, et laager oli hea ja midagi ei ole vaja muuta.5. Üks ägedamatest juhtumitest oli päiksepõletuse saamine. Seeoli valus, aga lahe!Theodora Nõmmik(8), Valga1. Siis saad rajaleidjaks.2. Ma õppisin pannkooke tegema,kilpe tegema, natuke taimi tundma jamõistatusi lahendama ja marssima.3. Mõistatuste lahendamine jaorienteerumine.4. Ei ole.Kogus Helis Ust26www.advent.ee/meieaeg

Seekordne noortelaagertoimus 14.-16. juulil Võrtsjärveääres Trepimäel. Laagripaigasvõttis meid vastu rõõmsameelneregistraator Heldi. Panime omaelamise üles ja tutvusimeümbrusega. Enne laagriametlikku algust oli võimalikmootorpaadiga Võrtsjärvelsõitmas käia. Järvel nägimeväikest saart ja meid saatsidvalged kajakad.Laager algas reede õhtullauludega ja palvetati erinevateeluprobleemide pärast. Ruth,Aldar, Toomas ja Kärtpalvetasid tänavalaste pärast,inimeste eest, kellel onprobleeme alkoholi janarkootikumidega ja HI-viirusekandjate pärast. Karin palvetasTaani rajaleidjate laagrikordamineku pärast. Pealeavamist oli aega ujumas käia jasõbrad üles otsida. Kuna laagrimoto oli „Aeg antud“, siis antimeile palju vaba aega, et näha,kuidas me seda kasutame. Mõnejaoks jäi ujumisaega siiskiväheks ja nad käisid ka ööselujumas ning mängida mängu„Kes aias“.Hingamispäeva hommik algashästi armsahommikupalvega.Võeti kätest kinni jaigaüks ütles mõnepalvesoovi. Pealehommikusöökialgas jutlus. MatiPloompuu rääkissellest, kuidas meaega kasutame. Taütles, et uuringutejärgi võtabkeskmine kristlaneumbes 10 minutitpäevas aega Jumalajaoks, aga teleka jaarvuti ees ollakseumbes seitse tundipäevas. Keskmine isa pidi omalaste jaoks võtma aega poolminutit päevas. Oleme harjunudtihti ütlema, et meil pole millegijaoks aega. Tegelikult tähendabsee seda, et meid see ei huvita.NoortelaagerMillegi jaoks, mis meile meeldib,leiame ikka aega. Niiet peaksimerohkem leidma aega Jumalagakoos olemiseks. Pärast jutlustalgas piiblitund. Kõik jaotativanuse järgi rühmadesse.Lastega tegelesid Evrika, Jaana,Ruth ja Annely, noortega Aldarja Taavi. Ülejäänud grupidvalisid ise õpetajad. Meie grupisarutleti selle üle, kuidas aegakasutada. Peale piiblitundi jalõunasööki oli jälle vaba aeg, siiskäidi muidugi ujumas. Pärastolid veel workshopid, kusrääkisime jälle ajast, sellekasutamisest ningplaneerimisest ning sellest, kassaab aega muuta. Gruppejuhtisid David, Andres, Viktor jaTEKST: LY KAASIKLauri. Lastele oli eraldi grupp,kus koos Allaga laulildi jaMadliga meisterdati. Viktoriworkshopis rääkisime ajamitmepalgelisusest ja sellest, missee aeg üldse on. Õhtul saimekuni magamaminekuni vabaaega. Selle aja sees näidati meilerajaleidjate laagri pilte jalaulsime natuke.Enne õhtupalvet jagati veelpaberid, et saaksime kirjutadasinna oma palvesoovi või mingilubaduse ja teisele paberile ilusasoovi kellelegi.Need paberidkorjati kõik kokkuja jagati siis laialining avadatohtisime need alleskoju jõudes. Niisaime endaleväikese ülesandepalvetada kellegipärast.Hingamispäevasaatsime ära järveääres „Õhtupäikest“lauldes. Ilus oli.Väiksema grupigajäime veel järveäärde „laineid“tegema ja laulsime „Budidatat“ :)Kell 24.00 algas öömäng.Võistkonnad olid juba päevalregistreerinud. Neid lasti stardistvälja iga viie minuti tagant.Öömäng ei käinud aja peale.MEIE AEG 08/ 2006www.advent.ee/meieaeg27

MEIE AEG 08/ 2006Punkte sai ainult ülesannetetäitmise eest. Võistkonnad pididnäiteks hundi, kitse ja kapsadviima niimoodi ühele kaldale, etkits ja kapsad või hunt ja kits eijääks kahekesi teisele kaldale.Korraga tohtis üle viia ainult ühemängija. Veelpidi kinnisilmijoonistama pildikoerast, kesjalutab meest,kirjutamaluuletuse, läbimanööridesttakistusraja,panemapiibliraamatudõigessejärjekorda javees noolte järgikõndima. Mänguvõitis Karinivõistkond.Pärastöömängukäisidmõned veelujumas, agakuna vesi olikülm, eiolnud keegiseal eritikaua.Pühapäevalgas naguikkahommikupalvejahommikusöögiga.Seepäev oliplaneeritudhästisportlikuks.Esimesena toimusidjalgpallivõistlused. Need kestsidisegi peale lõunasööki.Võistlused olid tasavägised janeid oli huvitav vaadata.Võistluse võitis Märdi võistkond.Seejärel algas jooksuvõistlusnii meestele kui ka naistele.Naiste jooksus olid parimadHelina, Kaile ja Marleen jameestest olid parimad Erkki,Sander ja Veljo.Pärastjooksuvõistlust olirammumeestevõistlus. Aladeks olidkuulitõuge,liivakottidekandmine, autovedamine, kangirinnalt surumine,raskuste(autokummide) ülevalhoidmine ja 24-kilosesangpommi tõstmine.Kolm kõige tublimatja tugevamat meestsaid ühepalju punkte, aga siisvaadati seda, mitu ala nadvõitnud on. Esimese koha saiMärt, kes tuli võitjaks kahel alal,teise koha Margo, kes oli ühe alavõitja ja kolmanda koha Veljo,kes oli peaaegu igal alal saanudteise või kolmanda koha.Kergekaallaste hulgas võitisIngemar, teine oli Kristjan jakolmas Mairo. Tegelikult olidkõik osalejad väga tugevad jatublid ning usun, et nii mõnigihakkab nüüdrohkem jõusaalikülastama.Pealeautasustamist saigilaager läbi. Pikkkodutee võis alata.Lõpuks saime avadaka need väikesedlipikud ja lugeda,mida ilusat keegimeile soovis.Aitäh Tanisele jaAldarile, kes sellisetoreda laagri ettevalmistasid.28www.advent.ee/meieaeg

Noortelaagri rahvaküsitlus1. Miks otsustasid laagrisse tulla?2. Mis sulle meeldis selles laagris kõige rohkem?3. Kuidas Võrtsjärves ujuda oli?4. Kuidas hindad laagri sisulist poolt?5. Kui sina oleksid pidanud sellele laagrile reklaamplakati tegema, siis millist hüüdlausetoleksid kasutanud?6. Kas plaanid sel suvel veel kuhugi üritusele minna?Madis (13 ), Pärnu1. Sellepärast, et sõpru näha ja et ma ei saanud rajaleidjate laagrisse.2. Raske öelda... Mulle meeldis kastironimine ja öömäng.3. Normaalne!4. Väga hea oli. Mõned asjad olid halvad, mida ma ei hakkakommenteerima.5. Võta aeg maha!6. Kui võimalik, siis kavatsen.Kristel ( 15), Rakvere1. Sellepärast, et ma olenigal aastal noortelaagriskäinud.2. See, et ujumiskoht onlähedal...ja öömäng.3. (naerab) See oli vinge. Jama on selles, et ta ei ole sügav.Alguses tuleb pikalt kõndida, enne kui sügavaks läheb.4. Normaalne, hästi korraldatud.5. Ma ei tea. See vajab pikka mõtlemist ja läbiarutamist.6. Kindlasti plaanin minna, kui midagi tuleb.Marko (23), Elva1. Väga lähedal asub mu kodule. Miks mitte tulla?2. Ei olnudki tervet laagrit kohal. Laupäeva õhtul alles tulime, seegahingamispäevase programmi kohta ei oska midagi öelda. Aga öömängoli lahe. Aktiivne tegevus ja mängud...On suudetud rahvas enam-vähemkoos hoida.3. Võrtsjärves on alati hea ujuda.4. Vaimuliku koha pealt ei oska midagiöelda, aga siiamaani on normaalne. Asiareneb.5. Teeme koos sporti!6. Kui võimalust on, siis ikka.Maarja (16), Tartu1. Laagrid on alati hästi toredad ja kõik on hästisõbralikud ja mul on siin palju hästi toredaid ja hästikalleid sõbrannasid. Hästi hea tegevus on.2. Öömäng oli väga vinge ja pühapäeval oli paljuerinevaid tegevusi – jalgpall, rammumees jaigasugused muud tegevused. Positiivne oli see, et oli hästi palju vaba aega. Andissellist laagri lõõgastust.3. Oo, super! Mitte ühtegi negatiivset sõna pole ütelda. Kõik oli hea, vesi oli ka soe.4. Kui kümne palli süsteemis hinnata, siis ma annaks 6 või 7. Osades asjades, ma eihakka neid nimetama, jättis küll soovida.5. Oi-oi-oi. Väga raske küsimus. Ma ei oska kohe niiviisi eksprompt ütelda. Maarvan, et midagi motoga sarnast.6. Kindlasti, kui midagi on.Ulla- Marleen(14), Pärnu1. Sest ma olennoor.2. Tegevused.Näiteks öömäng.3. Väga hästi.4. Väga hästi ... olihästi sisustatud.5. Ma ei tea.6. Ma ei tea, maarvan küll.MEIE AEG 08/ 2006www.advent.ee/meieaeg29

Heldi (15), Põltsamaa1. Mulle meeldivad laagrid. Samuti sain korraldajatele abiks olla.Laagrites on hästi lahe...2. Ma arvan, et õhtuti päikese loojang järve ääres.3. See oli hästi lahe õhtuti, siis olid natuke kõrgemad lained ja vaadeoli hästi-hästi ilus.4. Väga hea. Mulle meeldis.5. Moto oli vist Aeg antud. Ma oleksin selle kuidagi ära kasutanud.6. Jaa, lähen nüüd Taani laagrisse. Kui jõuan, siis ka perelaagrissening Pärnu.Rein (45), Võru1. Oli vaja tulla.Magnus (16 ), Tartu1. Ma mõtlesin, et on lõbus...ja oligi.Laagris saab ujumas käia ja muiduka on tore.2. Eee, ma ei tea. Arturi autokastismagamine vist.3. Väga hea, väga soe oli. Ja väga meeldiv oli. Rand oli ka enam-vähem.Ei olnud kivine, ikka liivane oli.4. Suhteliselt sisutihe. Võib-olla töögrupid ja selline mõtlemistnõudvad teemad polegi laagrissesobilikud. Võiks panustada rohkemkehalisele tegevusele.Rammumehevõistlus oli muidugi vägagifüüsiline.5. Arvatavasti seda Aeg antud kuidagikavalalt ära kasutanud.6. Eks ikka... Taani.2. Noored on koos ja nad teevad midagi. Nad tahavad tegutseda. Kohtning siin saab ujuda.Mis mulle ja paljudele teistele meeldis, oli hingamispäeva ärasaatminejärve ääres.3. Oh, väga mõnus. Nagu meres peaaegu.4. Ta oli küllalt tihe. Hingamispäev ei olnud liiga pingeline. Oli kavaimulik osa, pühapäev oli kõva spordipäev. Päris hästi korraldatud.5. Keeruline. Ma arvan, et ikka seda, mis meie ajal oli: Terves kehas terve vaim.6. Taani, Taani plaanin minna.Marek (25), Haapsalu1. Ilus ilm on ja saab puhata.2. Järv, jalgpall. Mmm, ei oska midagi konkreetselt midagi välja tuua, kõikmeeldis.3. Normaalne oli.4. Võib-olla oleks pidanud täpsemalt organiseerima. Vahepeal nagu eiolnud midagi teha. Aga üldiselt täitsa hea.5. Ma arvan, et päris hea hüüdlause oli. Ei oskagi ise midagi pakkuda.6. Ma ei tea, kas laagreid tuleb enam, aga läheks küll.MEIE AEG 08/ 2006Triinu (25), Tartu1. Olen orgunnis tegev2. Öömäng.3. Ma ei käinudki ühtegi korda ujumas. Võib-olla nüüd lähen (pühapäevalõunal lubab). Aga jalgupidi käisin küll sees ja siis oli täitsa OK.4. Nagu kõike füüsilist ja vaimset? Mulle meeldis, sest oli sellist lihtsalt vaba mõtlemise aega ka. Eiolnud kogu aeg mingi tegevus peal. Ja samas ei tundunud, et kellelgi oleks väga igav olnud. Minuarvates oli hästi tasakaalus.5. Kui selle laagri hüüdlause oli Aeg antud, siis mina olen täitsa rahul sellega. Minu arvates väga hea,otse kümnesse.6. Jaa. Ma lähen Taani Camporeele. Jee!Kogus Helis Ust30www.advent.ee/meieaeg

Vene noortelaager: Meie oleme kutsutud hajutama pilviSellele artiklile võibpanna ka teistsugusepealkirja: „Unistasin jubaammu omabardifestivalist” või „Kõikalgas sellest, kui mehakkasime palvetama japaastuma...” Kuigi nendelmõtetel oli meie elus omakoht, seisneb peaminesiiski selles, et Jumal ütleskord: „Ma tahan teiegarääkida!” Jah, tõepoolest,just sellest saigi kõikalguse.Ükskord sõitsid ühes autoskaks Narva koguduse V-algustähega meest: pastor Viktorja mina, kitarrist-laulja Volodja.Järsku tuli mulle mõte: misoleks, kui korraldadalaulufestival. Otsustasin sedamõtet mitte välja ütelda, et mittepaista uue pastori silmissnoobina. Paljugi, mida minatahan! Ootamatult hakkasViktor rääkima ideest, mis tallepähe oli tulnud: „Mis oleks, kuikorraldada laulufestival?Festival, mis oleks samas kamisjoniüritus, kuhu kutsudamitte ainult kristlikke, vaid kamittekristlikke autoreid jalauljaid.” Ta rääkis sellestnatuke kahtlevalt,nagu poleks ta kaise päris kindel.Olin kergeltšokeeritud. Mulletundus, et Viktorloeb mu mõtteid.Leppisime kokkuselle asja pärastpalvetada.Üsna varsti tulijulgus ja mehakkasimetegutsema.Kusjuures, kõiktoimus justkuienesestmõistetavalt.Mulle tundus, etjumalik ettenägevusja juhtimine oli igaspisiasjas. Ma einäinud vaevaesinejateotsimisega, eitõmmanud neid kaasa esinema.Nad ise sattusid minu teele, olivaja ainult kutsuda. Needinimesed on nii usklikud kui kauskmatud ja igaühel neist onoma elukogemused.Meil oli kartus, kuidas saavadTEKST: VLADIMIR BOBROVuskmatud ja usklikud kooskristlikul festivalil osaleda?Mõned isegi küsisid, kuidassaavad uskmatud lauldavaimulikke laule? Miks kutsumeselliseid inimesi omakoosolekule? Kas meile omaprobleemidest ei aita? Kuidpanime koos Viktorigatingimuse, et tsensuuri ei tule,usaldame kõik Jumala hooleks.Palvetasime, et ei oleks omavolija et me ei piiraks inimestevabadusi. Ainult kutseteleotsustasime kirjutada fraasi:„Palume arvestada kristlikupubliku huvidega”.Aja möödudes ja suvelähenedes kujunes ideestkonkreetne plaan: teha mõteteoks vene laagris, korraldadeskontserdi pärastlõunal. Enamusinimestest, kes tulid meielaagrisse kontserdile esinema,on linnas tuntud kuiteatriinimesed. Alguses oli plaankorraldada kontsert täiestieraldi üritusena, kuid viimaselhetkel juhtus nii, et ühendasimesellega õhtusenoorteprogrammi, põimidesvaheldumisi kristlikud jamittekristlikud esinemised.Need olid imelised hetked, millemõju kestab tänaseni. Sest kuiuskmatud sõbrad, isad ja emadtulid kaasa elama oma lapseesinemisele, said nad osa ka nnMEIE AEG 08/ 2006www.advent.ee/meieaeg31

MEIE AEG 08/ 2006pealesunnitudkristlikustdraamast,luuletustest jalauludest,sellest kujunesnende jaokspidupäev!Külalisedlahkusid vägarahulolevaina.Kuid kas meie,kristlased,tundsime ennasthaavatute japettunutena?Milline puudusoli „vanemalvennal”,erinevalt„kadunudpojast?”Vaatamatasellele, et sellelkolmel päevalkallasEestimaalpaljudestkohtadespaduvihma, olimeie kohalNarva-Jõesuushelesininetaevas ja merelsillerdav päike.Laagris oli üle150 vene keeltkõnelevainimese erinevatest Eestipaikadest. Motoks oli „Minu käsiJumala käes”, mida DavidNõmmik oma jutlusessuurepäraselt lahti mõtestas.Pärast jutlust oli ristimine, kuskaks inimest asetasid oma käeJumala kätte. Meid kõiki toitiskaitseliidu suurepäranesupiköök.Palju võiks rääkida tänudestja pretensioonidest korraldajatesuhtes, selle maailmaebatäiuslikkusest ja inimestest,keda me seal kohtasime, kuidtähtsaim on, et me olemekutsutud laiali hajutama pilvi,kus iganes nad ka päikese ettekerkivad...kas mererannal võitelgis, laval või pinkidel, koguvihmasel Eestimaal või suurestelgis õhtusel jumalateenistusel.Meil on hea koos Jumalaga,mida saavad meile teha need„pilved telgi kohal”?Vladimir Bobrov on Narvakoguduse liige, kitarrist jalaulude autor. Tõlkis LeonoraNõmmik32www.advent.ee/meieaeg

Camporee TaanisSööge torti. Üle 50 meetri!Umbes 3000 rajaleidjatseekordses Trans-EuroopaDivisjoni rajaleidjate laagrisTaanis Stevinghusis sõidpiisavalt torti, et püstitadatordisöömise maailmarekord jasellega kohalike ajalehtedeesikaantele jõuda.Kuigi rajaleidjad peavad veeltordisöömise maailmarekordikinnitamist Guinessirekorditeraamatu poolt ootama,oli toimunud laager edukas.Rajaleidjaid ja nendejuhendajaid oli saabunud 26riigist, peamiselt Põhja- ja Ida-Euroopast, kuid mõned olidsaabunud ka Malaisiast,Singapurist, Taist ja Kuveidist.Liigutava ristimisteenistusekäigus andis 18 noort oma eluKristusele ja koguti 30 000Taani krooni (üle 62 000 EestiJuulikuu lõpus-augustikuualguses toimus Taanis Trans-Euroopa Divisjoni rajaleidjatelaager.krooni), millega toetatakserajaleidjate seltside asutamistEgiptuses ja kaetakseõppematerjalide araabia keeldetõlkimise kulud.Laagri turupäeval koguti üle 80000 Taani krooni (enam kui 167000 Eesti krooni)adventkoguduse tegevusetoetuseks Gröönimaal.Taani rajaleidjate juht Peter BoJensen, kes vastutas laagriplaneerimise eest, märkis, etkavas oli „palju tegevusi jahuvitav programm, mis aitassiduda erinevatest kultuuridestinimesi laagri kestel“.Lisaks tavapärasele rajaleidjateprogrammile, mis on suunatud10-15-aastastele lastele,pakkusid korraldajad kavanematele osalejatele (16-19-aastastele) eakohast tegevust.Need tegevused, nagu öömatk jainternetikohvik võeti hästi vastuja olid paljude osalejatega.Paul Tompkins, Trans-Euroopadivisjoni noorteosakonna juht,ütles, et laager pakkus lisakseredate mälestuste loomisele jaerinevate riikide rajaleidjatekokkusaamispaigale ka„osalejatele märkimisväärsetvaimulikku võimalust tullalähemale Jumalale“.Seekordsest rajaleidjate laagristvõttis osa ka üle 50 Eestirajaleidja ja rajaleidjatejuhendaja.Rajaleidjad on adventkoguduselaste- ja noorteorganisatsioon,mille raames antakse lastele janoortele teadmisimatkatarkustest, Piiblist,ajaloost, tehnikast ja muust.www.advent.eeEsmaspäev, 24.juuliMeie reis algas. Esmaltsõitsime Tallinnasse, kust edasikulges tee Rootsi poole.Rajaleidjatel oli au sõita laevasnimega Victoria. Meri oli õnneksrahulik ja kajutid mugavad.Laevas oli ka mitmeid poode,Eesti meeskond parvevõistlusel. SaimeII koha.Camporee päevikTEKST: HELDI KULP JA KARMEN PALTSkus sai ringivaadata. Laevakaraoke-baarisesines niimõnigi Eestirajaleidja, kõigepopulaarsemaksosutusInglismaaltpärit Eestirajaleidja Sean.Öö magasimegi kajutites.Mõni ei maganud ka – nemadjätkasid und järgmisel päevalbussis.Teisipäev, 25. juuliHommikul laeva tekileminnes saime imetleda Rootsiskääre. Kui laevasõit otsa sai,MEIE AEG 08/ 2006www.advent.ee/meieaeg33

MEIE AEG 08/ 2006algas mitmetunnine bussisõit,mis oli päris väsitav.Stockholmist sõitsime bussigaTaani laagrikohta koguni 12tundi! Kohale jõudsimehämarasja telgid tuli kiirestipüsti panna, et siis magamasaada ja järgmiseks päevaksvälja puhata.Kolmapäev, 26. juuliKolmapäeval algaslaagrimööbli püstitamine ja uutesõpradega tutvumine.Õhtupooletoimus pidulikavatseremoonia,kuhu mindivormiriides jalippude lehvides.Siinkohal ei saamainimata jätta,et seekordkandsid Eestirajaleidjadesmakordseltoma vormipluusija kaelarätti.Kaelarätidosutusid vägapopulaarseksartikliks –niipea, kui neid nähti, tahtsidteiste riikide kodanikud neidvahetada. Me olime aga kokkuleppinud, et ei tee seda ennelaagri lõputseremooniat. Sedatuli selgitada kogu laagri vältel,nii et kui lõputseremoonia läbihakkas saama, oli Eestirajaleidjate grupp kõikiderätikusoovijate poolt ümberpiiratud.Neljapäev,27. juuliNeljapäevaljätkuslaagrimööbliehitamine.Meielaagriplats olitehtudviikingilaevapõhimõttel.Nii mõnelegiselgitasime, etsellesama laevaga me Eestisttulimegi, ainult et põhi kulus ära,kui me mööda maad sõudsime.Laeva pakpoordis oliteadetetahvel, kus oli sõnastikkõige olulisemate eestikeelseteväljenditega (anna süüa, viskaviis jne) ning Eesti ja eestlastetutvustus, samuti lugu sellest,kuidas Taani lipp Tallinna alltaevast langes.Alates sellest päevast olidsuures telgis hommikused jaõhtused kohtumised, kus oli niiSuurde telki minekIgal hommikul aitasid meil suurde telkimarssida Inglise trummarid. Kes sedakuulnud, ei unusta iial – nii võimas!laulu kui ka sõnalist osa. Igapäev kohtusime telgis kaviikingiperekonnaga, kes üritasajamasinaga neile külla sattunudrootslastest rajaleidjategakohaneda.Kõige suuremaks tegevuseksneljapäeval oli tutvumismäng,kus kuni 19-aastased nooredmäärati võistkondadesse.Tutvumismängus toimusidomakorda mitmed mängud, kuspandi proovile osavus, täpsus,kiirus ja koostöövõime.Juba kaks päeva oli olnudütlemata palav, tundus, et üle 30kraadi. Päris mitu rajaleidjat olirivist väljas ning elasid ainultveekanistri läheduses. Neidvaesekesi sunniti soola sööma,et suurt vedelikukaotust tasateha.Reede, 28. juuliReedesel päeval algasidtegevused, kus sai oma rõõmuksteha igasuguseid vahvaid asju.Vanematele rajaleidjatele olieriprogramm – näiteks said nadharjutada lennukiga lendamist,kus nii mõnigi sai piloodi kohalolla. Paljudele oli õhusviibimineesmakordne kogemus.Vanematele rajaleidjatele oliavatud ka spetsiaalne kohvik,kus sai kasutada TASUTAinternetti.Samuti ehitasime sel päevalparve. Hingamispäevavastuvõtmisekoosoleku korraldasidiisraellased ningseejärel saime magamaminna.Laupäev, 29. juuliHommikul toimuspiiblitund ning pärastkogunesime suurestelgis, kus jutluse pidaskogu laagripeakõneleja,Austraaliast päritGrenville Kent. Kõiktema jutlused olid vägapõnevad, täis värvikaidnäiteid ja huumorit.Kõige ilusam selle päevajuures oli ristimine. Ristitud saipäris suur hulk noori ningolemata ei jäänud seejuures kaJumala ime. Nimelt oli üksristimisele tulev noor 3 päevaenne tähtsat päeva jalaluumurdnud ning arst ristimist läbiviia ei lubanud. Noormees34www.advent.ee/meieaeg

soovis kindlasti Jumalaga jubalaagris lepingu teha ningpalvetas. Päev enne ristimisttehti uus röntgenpilt ning sealselgus, et luumurd oliparanenud!Ristitavate hulgas oli ka üksEesti tüdruk – Kristiina ToomeVõrust. Tema ristimine tekitasveelkord tunde, et oleme ükssuur pere ning tore oli tervitadauut õde.Küllap oli nii mõnigilaagrisolija vihma palunud ningsellele palvele tuli Jumal pärastristimistalitust vastu. Ühtäkkihakkas tibutama jämedaidpiisku ning juba paari minutipärast valati laager lausvihma jarahega üle. Kel telk lahti, tormaspäästma, mida veel päästa andis.Ka sel aastal olid eestlasedkünka otsas ning sealt oli näha,kuidas Läti ja Soome laagritessetasapisi ilusad järved tekkisid.Kuna laagri läheduses asuv suurjärv ujumiseks eriti mõnuspolnud, nautisid väiksemadrajaleidjad kohe telkide ettetekkinud veekogusid. Sakslastelaagris oli vesi kuulu järgi ülepõlve. Üheskoos kaevatikanaleid, mis juhtisid veelaagrist välja, sakslasedkaevasid üles ka nende laagristmööda läinud tee. Soomlasedeksportisid oma vee lahkelttaanlastele ja rootslastele, kessiis kahekordse kiiruga kanaleidkaevama hakkasid.Eestlased laulsid päikesevälja (teate ju küll, kuidas seekäib – rõõm, rõõm, mu südameson rõõm...) ning pakkusidläbivettinud möödujaile soojateed. Toimus mõninganevennastumine iisraellastega, misaga mõni päev hiljem toimunudveesõjas nulliti.Pühapäev, 30. juuliPühapäeval hakkas väsimusjuba peale tulema, kuid see-eestsai teha väga vahvaid asju.Muuhulgas toimus turupäev,kus sai osta-müüa-vahetada.Kaubad ja teenused olid pärishuvitavad. Näiteks oli ükssakslaste rajaleidjate juhteelmisest, Poolas toimunudlaagrist alates oma juukseid jahabet kasvatanud. Nüüd sai igasoovija 5 taani krooni eest talsalgukese juukseid maha lõigata.Väga uhke oli ka sakslaste pooltkohapeal ehitatud karussell.Öösel toimus vanematelerajaleidjatele põnev, kuid vägaraske öömäng. Kaardi ja heavaistu järgi tuli otsidakontrollpunkte. Kahjuks osutussee tegevus vihmas ja pimedasüpris raskeks, mistõttufinišeerijaid minu teada eieksisteerinudki.Esmaspäev, 31. juuliSel päeval meeldis mullekõige rohkem õhtunekogunemine suures telgis.Erinevad riigid olid ettevalmistanud näidendeid jaetteasteid. Rootslaste näidendvarastatud kujust oli tõesti väganaljakas meeldis mulle kõigerohkem.Teisipäev, 1. augustViimane päev laagris olinatukene kurb, sest tuli hüvastijätta uute sõpradega ning laagrija selle tegemistega. Õhtulkorraldati suurejoonelinelõputseremoonia, millekorraldasid järgmise Camporeevõõrustajad ehk soomlased.Igaüks sai endale ka meiepõhjanaabrite lipu ning kuijärgmises Trans-EuroopaDivisjoni laagris näidata sedalippu, siis saab vahva kingituse!Ööpimeduses pakkisime telkening lammutasime oma kaunistviikingilaeva, mis muidetunnistati laagrimööblikonkursil esikoha vääriliseks!Kolmapäev, 2. augustKolmapäeva varahommikulalustasime sõitu Eestimaapoole. Bussisõidu ajal magasidpeaaegu kõik kasvõinatukenegi. Õhtul jõudsimelaevale Vana Tallinn ning öö tulijällegi veeta kajutites.Neljapäev, 3. augustMeie reis saigi otsa.Hommikul jõudsime Paldiskissening sealt suundusime bussigakõigepealt Tallinnasse. Seejärelsõitsime lõuna poole kuniVõruni välja. Sõidu ajal busskogu aeg tühjenes, sest igaüksläks talle sobivas kohas maha.Laager oli tõesti väga hea jahuvitav. Aitäh korraldajatele,osalejatele ja tänu Jumalale, kessellel ettevõtmisel õnnestudalasi ja meid endale lähemaletõmbas!Heldi Kulp on Põltsamaaadventkoguduse rajaleidja jaKarmen Palts on Tallinnaadventkoguduse noortejuhtMEIE AEG 08/ 2006www.advent.ee/meieaeg35

PerelaagerAugusti esimesel nädalavahetuselVõru-Kubijal perelaagrit pidanudadventusklike perekonnadjõudsid lastekasvatuse teemalarutledes järeldusele, etkaristamisel tuleb silmas pidadalapse arengut ja füüsilisestkaristusest peaks hoiduma.Laagris toimunud grupiaruteludekäigus käsitleti erinevaid earühmija nendega kaasnevaid probleemening väljakutseid. Asjatundjatejuhtimisel arutlesid käesolevad jaka tulevased lapsevanemad 0-3-,4-6-, 7-12-, 13-17-aastaste ja kajuba täiskasvanud lastegakaasnevate probleemide ja nendelahendusvõimaluste teemadel.„Konflikti puhul peab jääma alatiselline tunne, et ema-isa on alatiminu kõrval ja nad armastavadmind ka siis, kui meieomavahelised suhted hetkel hästiei suju,“ ütles eelkooliealistegruppi juhtinud Tartu TervishoiuKõrgkooli õppejõud ja laagrikorraldanud Anne Vahtramäe.„Karistada alla 3-aastast last onväga problemaatiline, sest talpuudub arusaamine, et teol ontagajärg ja et üks asi tulenebteisest. Pigem on hea võtta kooslapsega aeg maha ja vahetadategevust. Päris pisikesestlapseeast alates tuleb aga lapsegaõppida andeks paluma jaandeks andma ja seeläbikonfliktid lahenduseni viia,“rääkis Vahtramäe.„Konflikti lahendamisel tuleksmõlemal osapoolel kindlastienne maha rahuneda ja allessiis arutleda, milles oliprobleem,“ rääkis TartuKivilinna Gümnaasiumiõppealajuhataja Karin Lukk.„Kindlasti on vaja püüda lastmõista ja teda ära kuulata.Peamiseks karistuseks, kuiseda saab karistusena võtta,saab pidada tõsist vestlust selteemal, mis toimus. Mõnikordon hea lasta lapsel ka endalkogeda, millised on temavaliku või tegevuse tagajärjed.Ka need on omamoodikaristuseks ja siin on olulinesee, et kui laps on teinudmidagi, millega kaasneb kasmillegi katkiminemine, milleüle ta ka ise tunneb väga suurtkurbust, siis see ongi tegelikulttema jaoks karistus.Lapsevanemad tõid siin kavälja, et ei hakataks topeltkaristama. Tema kogetudhingevalu on juba omamoodikaristus. Siia millegi juurdelisamine oleks lapsevanemavõimu kuritarvitamine,“ võttisKarin Lukk grupis arutletukokku.Viimane vanuseline piir, kusmingisugunegi füüsiline karistusvõiks tulla kõne alla, olilapsevanemate arvates 7.eluaasta.„Lapsed oskavad väga hästimanipuleerida, kui nad näevad,et isa käest ma saan seda ja emakäest teist. Lapsevanemadpeaksid oma põhjendatunõudmistes olema järjepidevad,“rääkis teismeliste teemalistrühma juhtinud Alla Nõmmik.„Konflikti olukorras ole sina see,kes on valmis minema ja kuivaja, andeks paluma ja leppimaja näitama lapsele, mismoodi seeleppimine üldse käib. Karistusesuhtes peab väga ettevaatlikolema ja väga palju tarkustomama, mismoodi karistustdoseerida,“ sedastas Nõmmik.Võru-Kubija laagripaigas asetleidnud laager oli iga-aastaneAdventistide Koguduste EestiLiidu (AKEL) Naiste- jaPereteenistuse korraldatudperelaager. AKEL-isse kuuluvas18 koguduses on umbes 1800liiget.Lauri BeekmannMEIE AEG 08/ 200636www.advent.ee/meieaeg

Tänavune perelaager toimusesmakordselt Võru külje allKubijal, kus on jubaaastakümneid vahvakämpingukompleks. Nii saidväikeste lastega pered seekordvõimaluse ööbida kahe-võikolmetoalistes majakestes jaseepärast oligi minu esimenevestlus laagriplatsil midagisellist.„Tere, ärge muretsega, meielaps magab öösel rahulikult,üldiselt ei tõuse ta öö jooksulkordagi üles.”„Meie laps magab ka tavaliseltterve öö, mõnikord siiski tõusebumbes viie ajal ja nutab natuke.”Ja rahulikult magatud mesaimegi, eks ju väike Maarja.Loodan, et ka teistelmajanaabritel läks nii hästi kuimeil, sest kui laps ikka öösel eimaga, ei tõota ka järgmine päeveriti rõõmus tulla. Agaperelaagris peab ju tore olema.Ja oligi!Kõik algas, nagu ikka meielaagrites, reede õhtul lõkkeümber, kui laulsime„Õhtupäikest” (nagu kirjutab LyKaasik rajaleidjate laagritmeenutades) ja kuulasimemuljeid rajaleidjate Taanisõidust.Hingamispäeva hommikusträäkides tahaksin kõigepealttänada korraldajaid, kesalustasid programmigatavapärase kella 10 asemel kell11, nii et kõik said korralikultmagada, silmad puhtaks pesta jakõhugi hommikul täis süüa, ilmakiirustamata. Ja siis kell 11rääkis Lauri Beekmann sellest, etvanemate ülesanne on kaitstalapsi päikese eest, nagu Haagarpeitis oma poja kõrbes põõsaalla, et see päikese käes eisureks. Tänapäeva kõrvetavpäike on lastele kõik seekahjulik, mis ustest-aknaist sissevoolab, eks vanemad teavad,mis see päike nende peres justparasjagu on.Jutlusemõtiskluselejärgnenud õppetükiarutelujuhtis David Nõmmik,keskendudes Taanieli palveleoma rahva pärast. Kas meis onnii palju alandlikkust, et mittenäidata teise peale näpuga javõtta omaks kõik oma rahvapatud, paludes Jumalalt armu jahalastust kõigile? Kas me tajumeikka Jumala suurust javägevust? Just need küsimusedjäid mulle tollest arutelustmeelde.Kuni pärastlõunaserühmaaruteluni oli jäänud mõnitund, mis sisustati söömisesuhtlemisega.Hiljem jagunesidlaagrilised rühmadesse vastavaltsellele, mis vanuses lapsedkedagi huvitasid: 0-3 aastat, 4-6aastat, 7-12 aastat, 13-17 aastatja 18 ja vanemad. Oi sedaharutamist ja arutamist ningkogemuste jagamist! Kui paljurikkalikke näiteid ja huvitavaidmõtteid. Just sellepärast tasubkilaagrisse minna. Muidugi jäiajast puudu ja päris lõpuni eijõudnud omadega ükski rühm.Igas rühmas arutati lapse ealevastavalt järgmiste punktide üle:. Karistamise teemal on juttueelmises artiklis.Õhtul oli võimalus suureltekraanilt vaadata ansambelkontserti.Ilus laager Võru külje allkestis just niikaua, kui keegilaagrist osa võttis, kes lahkushingamispeäva õhtul (meienende hulgas ja saimekolmetunnise kojusõidu ajalnautida hingematvalt ilusatpäikeseloojangut) ja kes veetisveel pühapäeva perega metsasjalutades või järve ääres varbaidsulistades.Aitäha Anne Vahtramäele jatema meeskonnale laagri eest!Averonika BeekmannMEIE AEG 08/ 2006www.advent.ee/meieaeg37

MA: misjonireisMEIE AEG 08/ 2006Olen elanudNorrasvahelduvaeduga jubamitmeid aastaid,viimased 2 neistOslos, kus olennoortetegevusegatuttav ja löön kakaasa.Norraadventnoortel ontavaks käia igal teiselsuvel kusagil kaugelja eksootiliselmisjoni- ehkabireisil. Mul olisuur soov kanendega kampa lüüa ja mindvõetigi kaasa! Sellel aastal olisihtkohaks Peruu ja sõit sinna oliorganiseeritud koostöös NorraADRAga (Adventkogudusearengu- ja katastroofiabiorganisatsioon). Lisaks selleletöötasime ka vabatahtlikenaadventistide vabatahtlikeorganisatsioonis MaranathaVolunteers International.Maranatha tegeleb uutekirikute, koolide, haiglate,orbude kodude jt taolisteasutuste ehitamisega.Ehitajateks on vabatahtlikud,kes oma raha eest erinevatessePeruu – inkade ja indiaanlaste maakohtadesse kohale sõidavad jakohapeal ehitada aitavad. Sellineoli ka meie plaan esimeseksnädalaks.Meid oli kokku 22 Norraselavat vanemat teismelist janatuke vanemat noort ning 5islandlast. Reis Peruusse kestisrohkem kui 17 tundi.Vahemaandumised olidAmsterdamis ja Hollandi AntillilBonairel, Kariibi meres.Kohapeal tervitas meid 32kraadi ja väga niiske õhk, niietriided lihtsalt kleepusid ihukülge sellest soojast.TEKST: ANNIKA HEIMVELLKui Peruu pealinna Limassejõudsime, oli väljas juba pime.Meie nö misjonireis Peruus algaskoolimaja ehitamisega külasnimega Bagua Grandes, Põhja-Peruus, d•ungli ääremail. Meiejaoks on see pigem linn omamitme tuhande elanikuga. Sealoli meie kui Põhjamaa inimestejaoks kohutavalt palav.Kraadiklaas näitas küll ainult 27soojakraadi või sinnakanti, agaõhuniiskus oli see, mis kõikimeid kohe rajalt maha võttis, jaloomulikult päike, mis oli paljutugevam ja lähemal meile, sestasusime ju ekvaatori lähedal.Esimest korda elus olimeõnnelikud, et taevas olid pilved.Igal hommikul, kui silmadavasime ja aknast väljavaatasime ja pilvi nägime,tänasime Jumalat pilvede eest.Sellist asja nagu konditsioneerseal ei tuntud, meil oli vaid õhuringiajaja, mis õnneks natuketuult siiski andis.Ja päike loojus Peruus kaalati umbes kella 6 ajal õhtul jatõusis jälle kella 6 ajalhommikul.Kooli ehitamine käiskoostöös Maranatha palgalisteadventistidest oskustöölistega,kes meid juhendasid.38www.advent.ee/meieaeg

Maranathal on Lõuna-Ameerikas omaprofessionaalsed ehitajad, kesliiguvad objektilt objektile jaehitavad adventkogudusele uusikirikuid, koole jt asutusi.Ehitamise all mõtlenkonkreetselt seinade ladumisttsementblokkidest ja sinnavahele tsemendi panemist.Enamus meist ei olnud mittemidagi sellist varem teinud.Mina olen paar aastat tagasisellesama vabatahtlikeorganisatsiooniga ehitanudpiiblikooli Norras, aga siis olitegu puust majaga ja rohkempuidutööga. Kõik olid üllatunud,et müürimine nii tore ja isegilõbus võib olla, kui sedamitmekesi koos teha. Mejagasime end gruppidesse jaigaüks sai klassiruumide seintemüürimisele kaasa aidata. Kuime seinad valmis saime, siis oliküll päris uhke tunne kohe, etme oleme ise oma kätega needehitanud. Ja nii palju uut jahuvitavat juurde õppinud. Mitteainult praktiliselt müürides, agaka tiimide siseselt oli ainultpuhas rõõm näha, kuidaskoostöö kõigil nii hästi sujus.Kui meil oli liiga palav ja meenam ehitada ei jõudnud,käisime „üle tee” poes vett jalimonaadi ostmas. Poe omanikteenis meie pealt küll väga hästi,sest me vajasime seal palju vettja Peruus ei saa joogivettkraanist, vaid tuleb osta. Päevhiljem avastasime, et poepidajaoli adventist ja siis ostsimetemalt veel rohkem jatihedamini.Samal ajal kui meie koolikallal vaeva nägime, käisidkohalikud lapsed meiduudistamas ja proovisid meiegajuttu teha. Kahjuks ei osanudenamus meist hispaania keelt jakäiku läks kehakeel ja miimika.Saime hakkama küll. Vähemaltsõpradeks saime!Valgete inimestena olimeselles külas suurvaatamisväärsus. Tänaval hüütimeile järgi „VALGED,VALGED”. Mõni julgem tulilausa juurde ja proovis katsuda.Mõni tuli selja tagant vaikselt,katsus ja pani siis jooksu.Pühapäeval läksime turule,kus müüdi koduloomi, meie kuilinnalaste jaoks oli see suurelamus. Kohale jõudes nägimeaga, et hoopis meie olimeelamuseks kohalikeletalupidajatele.Paaril õhtul pärast ehitustöödpidasime ka kohalikus kirikuskoosolekut. Meid pandi kohehispaania keeles üldlaulejuhtima. Õnneks olid viisidtuttavad, keel aga võõras.Kui olime seal külas umbesnädala ehitanud, suundusimealla pealinna poole. Sõitpealinna kestis terve ööpäev.Öine bussisõit üle 2000 mkõrguste mägede pimedatelkurvilistel teedel oli elamusomaette. Mina ei saanud ennehommikupäikese tõusmistsilmagi kinni.Peruu pealinn on Lima jaseal elab ca 8 miljonit inimest.Limas oli meie eesmärgiksnäha, millega tegeleb ADRA.Limas on üheks ADRAtegevusalaks vanemateltvaesuse tõttu riigi poolt äravõetud laste vanemateletagastamine. See käibniimoodi, et ADRA annabvanematele väikest laenu, etvanemad saaksid alustadanäiteks oma väikese äriga, misvõib siis olla pood või kiosk jakui äri on püsti pandud, siismaksavad nad oma teenitudrahaga laenu ADRAle tagasi.Lapsed aga saavad lastekodustvanemate juurde tagasi tulla.Siin oli tegemist küll vaesemateinimestega, põhiliselt nendega,kes elavad slummis, Limaäärelinnas. Meid viidi ka sinnaneid taasühinenud peresidvaatama. Sõitsime kohalikemikrobussidega äärelinna, misoli muidugi elamus omaette.Vahetasime busse mitu-mitukorda ja sõit äärelinna kestiskokku poolteist tundi. Lima onväga-väga suur linn. Neid majuei saa majadeks nimetada, kusme külas käisime. Need olidehitatud papist või siisõhukestest puuplankudest.Meile tundus, et seina vastu külltoetada ei saa, sest sein lihtsaltkukub kokku. Aga inimesed, kesseal elasid, olid rõõmsad. Ei saaöelda, et nad oleksid sellistestingimustes rahul olnud, agakeegi ei virisenud ka. Nadlihtsalt olid sellise elugaharjunud. Nende jaoks olipeamine, et vanemad ja lapsedsaid koos olla. Me käisime kavaatamas lastekodu, kus lapsedMEIE AEG 08/ 2006www.advent.ee/meieaeg39

MA: misjonireiskõik asjad, mida me sealtostsime, sai kaubeldud. Lõpuksoli see päris põnev. Vaatasime,kui palju keegi kusagil kaubeldasuutis.Cuscost 130 km kauguselasub kuulus Machu Picchu,inkade vana päikese teenimisekoht. Machu Picchu onarvatavalt maailma üks kõigekuulsamaid müstilisi paiku.Legendaarne konkistadooridestpuutumatuks jäänud mäenukk.Machu Picchu asetsebvihmametsade piirkonnas,maalilises paigas, kusjuures mäejalamil tuhiseb mööda kaUrubamba jõgi, mis viib omaveed Amazonasesse. MaanteedMachu Picchusse ei vii – seeasub niivõrd peidetult mägedevahel ning seetõttu pole ka ime,et paik avastati vaid 90 aastattagasi ja puhastati dzhunglist 50aasta eest. Sellega on seletatavka asjaolu, et linna tegelikuajaloo ning saatuse kohta onüsna vähe informatsiooni.Muidugi on tegemistvaremetega, kuid need on vägasuursugused. Igast nurgastvaadates on näha tohutudkivisse raiutud terrassid ningtempleid ja maju ühendavadkivitrepid. Varemete keskel onPüha väljak religioossetehoonete veel püstijäänudmüüridega. Pühast väljakustpõhja poole jäävad linna kõigemaagilisemad varemed, nagunäiteks Päikese tempel. Päike oliinkadele üks tähtsamaidjumalateenimise sümboleid,kuna inkade uskumuse kohaseltolid nad päikese ja kuu lapsed.Päikese tempel arvatakse olevatka astronoomiliseksobservatooriumiks. MachuPicchu asub 2400 m kõrguselmerepinnast. Kogu selle kohavõib kokku võtta ühe sõnaga –VÕIMAS! Midagi sellist ei olema oma elus varem näinud. Seeoli nii kõrgel, see loodus, misseal ümberringi oli, need taimedja loomad, seal elavad nimeltlaamad, kogu see paik jääb eluksMEIE AEG 08/ 2006riigi kulul elavad ja tegelikult olisee lastekodu väga heas korras.Kõik oli piinlikult puhas ja lausalõhnas puhtuse järele. Kõikvoodid olid tehtud. Aga mittemiski kord ega puhtus ei asendaema ega isa. ADRA aitab lapsi kasellisel moel, et enne kui nad 18saavad ja lastekodust lahkumapeavad, koolitatakse lapsinatuke äri ajama, et siis, kui nadpeavad lastekodust lahkuma, onneil olemas oskused, et omatööd alustada. ADRAorganiseerib taasühinenudperedele paar korda aastasperepäevi ja kui meie seal olime,siis oli ka üks selline perepäev,millest me suure rõõmuga osavõtsime. Kõik pered olidkutsutud ühte suurde parki, kussiis meie koos ADRA töötajateganendega igasugu ringmängemängisime. Seal oli kavälibassein, kus lapsed saidujuda. Nende kodu juuresslummis pole isegi mittejoogivett, rääkimata pesuveestvõi siis ujumisvõimalusest.Nende jaoks oli see suur päev.ADRA andis neile ka suuremaitsva lõunasöögi, mille meieoma Norra grupiga kõigile laialijagasime ning päeva lõpus saidkõik pered ADRA poolt kaväikese toiduabipaki. See olisuur päev nii neile, kui ka meile.Limast sõitsime edasimägedesse, linna nimega Cusco,mis asub 3600 m kõrguselmerepinnast. Cusco oli vanainkade ja indiaanlaste pealinn.Kuna see asub nii kõrgel, siis oliseal õhk hõredam ja me pidimeväga ettevaatlikud olema, kunimeie organism sellise kõrgusegaharjus. Meile anti kohe juuakokalehtedest tehtud teed ningvõisime ka närida kokalehti, mispidid aitama kohaneda. Keelatudoli jooksmine ja raskete asjadetõstmine ning üldse endakoormamine. Paar poissi meiegrupist ei võtnud seda tõsiselt jahakkasid jooksma, aga nendesuureks üllatuseks kukkusid nadlihtsalt pikali, õigeminiminestasid meie silme ees. Samajuhtus ka paari tüdrukuga.Pärast seda olid kõik eritiettevaatlikud. Õnneks läks kõikhästi. Cuscos oli ka väga külm.Ainult mõned plusskraadid olidnii väljas kui ka sees. Niiet meläksime kohe hotelli kõrvaleturule omale mütse, kindaid,salle, kampsuneid ja sokkeostma. Kohalikud indiaanlasedtegelevad nende kudumisega janeid oli seal väga suures valikus.Omaette kogemus on ka asjadeostmine. Kõik käib kogu aegkaubeldes. Hinda ütlevad nadalguses ja siis hakkavad seda isekohe langetama ka. Absoluutselt40www.advent.ee/meieaeg

LAjaKirik JuliaoleMeieastekasMEIE AEG 08/ 2006Juliao [hääldatakse nii:zhoo-lee-aoh] elabMosambiigis.Ühel päeval koolis ütlesJuliao klassikaaslane Bodatalle, et Jumala ülistamine onväga oluline. “Igaüks peakskäima kirikus ja teenimaJumalat,” ütles Boda. Juliaomõtles oma sõbra sõnade üle.Tema perekond külastaskirikut vahetevahel, kuidJumala ülistamine eitundunud neile nii olulineolevat.Erilised kokkusaamisedJuliaole meenusadventistide kirik oma kodulähedal. Paar õhtut varem olita sealt mööda minneskuulnud laulmist. Ta mõistis,et selles kirikus olidevangeelsed kokkusaamised.Juliao otsustas neis osaleda.Ta mõtles, et saab nendelkokkusaamiselt Jumalatülistada.Ta sisenes kirikusse jaistus toolile. Kiriku liikmednäitasid filmilõike Jeesuseelust. Juliao tahtis igal õhtutagasi tulla, et filmi edasivaadata. Juliao küsis omavanematelt luba minna jaselle ta ka sai.Juliao külastas kirikut igalõhtul. Reede õhtul kutsusjutlustaja kõikilaupäevahommikuselejumalateenistusele. Järgmisepäeva hommikul sammusJuliao adventistide kirikupoole. Algav jumalateenistusoli hoopis teistsugune, kus tavarem oli oma vanemategakäinud. Teises kirikus mängititrumme ja lauldi valjult jatantsiti. Juliaole meeldisvaadata inimesi tantsimas.Adventistide kirikus laulsidlapsed hingamispäevakoolis,keegi ei tõusnud püsti,plaksutanud ega tantsinud jaJuliao jäi istuma.Koduteel mõtles tapiiblijuttudele, mida ta olikuulnud, ja sellele, kui hästikõik üksteist kohtlevad. Talleseal meeldis ja ta otsustasjärgmisel nädalal taas minna.Jeesust järgidesEvangeelsetelkokkusaamistel kutsusjutlustaja üles inimesi koosJumala sõna Piiblist uurima.Juliao kirjutas ka oma nimekaardile. Ta mõtles kõigileneile toredatelepiiblilugudele, mida taarmastas, näiteks loodTaanielist ja Taavetist jaNoast.Juliao liitus vanemate jalaste grupiga, kes alustasidkoos Piibli uurimist. Ta õppisruttu ja oli varsti valmisristimiseks. Pastor aga ütles,et ristimiseks on tal vajavanemate luba.Juliao ruttas koju, etteatada vanematele omatoredat uudist. “Ema! Isa!”hüüdis ta. “Ma tahan, et mindristitaks adventistide kirikus.Pastor ütles, et ma tean42www.advent.ee/meieaeg

küllalt palju ja olen valmisristimiseks, kui te lubate. Kaslubate?” Juliao isa lubas,kuid ema kortsutas kulmu, niiet Juliao mõistis, et emalesee idee ei meeldi.“Ema,” ütles Juliao, “maolen sind kutsunud sellessekirikusse igal hingamispäevalja sa ei ole tulnud. Kui satuleksid minuga, siis sanäeksid, et see on hea kirik,kus inimesed õpivad Jumalattundma.” Lõpuks nõustus emapojaga kaasa minema.Usu jagamineJuliao on õnnelik, et temavanemad lubavad tal ülistadaJumalat adventistide kirikus.Ta on õnnelik, et tema sõberjulgustas teda kirikusseminema. Igal nädalal kutsubJuliao oma vanemaidkirikusse ja räägib neilelugusid, mida ta ise onkirikus kuulnud. “Ühel päevaltahavad nad kirikusse tullaja ise kuulda, mida mina olenõppinud,” ütleb Juliaokindalt. “Mu vanem vend onjuba mitu korda minugakirikus käinud.”Juliao püüab olla heakristlane ka kodus. Takuuletub oma vanematele jaaitab neid kodustes töödes.Ta räägib oma perele, midata kirikus on juurde õppinudja ta tahab olla hea eeskujusellest, milliseks Jumalaarmastus inimese muudab.Ta on õnnelik, et ta vanemadlasevad tal hingamispäevapühitseda. Juliao küsib omaemalt, mida ta peakslaupäeval tegema ja siis teebselle töö ära reedel, nii et tasaaks laupäeval vaba olla.Vahetevahel mõtleb Juliaovend, et see on imelik, et tematahab minna kirikusseJumalat ülistama, kuid Juliaoteab, et see on hoopis see,mida Jumal tahab, et tateeks.Juliaol on kirikus palju uusisõpru – nii vanemaid kui kanooremaid. Nad aitavad talõppida, mida Jumal poisiltootab ja kuidas täita Jumalakäske.Juliao tahab julgustadateisi lapsi kirikusse minema jaoma elu Jumalale andma.NENDEL PILTIDEL ON INGLID. VÄRVI NEED ÄRAJA JOONISTA ENDA INGEL SIIA KÕRVALE.MEIE AEG 08/ 2006www.advent.ee/meieaeg43

Vanaisa piibliloodkasulikud jaülesehitavad kõigile.Saates kõlanud lauludelon õpetlik iva sees ningKärdla baptistikirikulapsed laulavad neidväga kenasti.Lapsed, kes neidsaateid ja laule raadiostkuulnud ei ole, saavadneed endale tellidawww.meediamisjon.eekodulehelt.Peaaegu iga saatelõpus on olnud viktoriiniküsimused, millele lapsedon saanud kirja teelvastata.Kaks aastat järjest onlapsed saanud TartuPereraadiost laupäevitikuulata lastesaadetVanaisa piiblilood. Saateautor on Timo Lige, keson teinud saatele niisõnalise kui muusikaliseosa. See saade on niilaste kui katäiskasvanute seas vägapopulaarne: toredad jaõpetlikud lood elust onMEIE AEG 08/ 2006On olnud ka otsesaateid,kus lapsed said telefoniteel vastata ja nii punktekoguda, et finaalsaatessesaada. Hooaja lõpul,kevadel, on olnudfinaalsaade. Esimese aastasaate võitja oli Adele VaksKärdlast ja selle aastavõitja Ly Kaasik Rakverest.Saadet kuulanud lapsedsaatsid ka oma luuletusikuulatud teemade kohtasaadetesse, väike valiknendest.44www.advent.ee/meieaeg

MA: lastekasNoa laevareis (Jane LiisKaasik )Noa oli üks tubli mees,Jumal kaitses teda vees.Laeval sõitis mööda vett,loomadega vaatas tõtt.Äkki põhi krigises,mööda mäge lohises.Ta tuvi välja saatis,ja maale saamist lootis.Siis jumal ukse avas,kõik olime nüüd vabad.Tänu andsid Jumalal,suure vikerkaare all.Millest tekkis idee justsellist saadet lastele teha?Idee hakata valmistamapiibliteemalisilastekuuldemänge tekkis omalapsi vaadates, kes kuulasidikka ja jälle suure rõõmugaüle Pipi või Karlssoni lugusid.Nii tekkiski idee, et miks eivõiks lapsed samamoodikuulata piiblilugusid. Sest niinagu Pipi ja Karlsson jätavadoma olemusega lastesse jälje,nii on väga oluline mõju kasellel kui lapsed kuulavadpiiblilugusid. See eeldas, etlood peavad olema lasteleesitatud neile arusaadavas jahaaravas vormis. Niikoostasin piibliloodmuusikaliste kuuldemängudesarjana.Millist tagasisidet oledsaanud saate kohta? Toomõni jõudu andnud jasüdantsoojendav näide.Negatiivset tagasisidet eiole juhtunud kuulma.Tõenäoliselt hoitakse seerohkem enese teada.Positiivset tagasisidet onPaabeli torn (Helina Daniel)Oli maailmas kord ühine keel,Ning kõigil oli tõsine meel.Siis kõik juhid kokku tulid,sellest välja jäid kõik sulid.Nad otsustasid: “Siia tulebtorn!”Jumal vaatas maad, tal meeloli morn.Tal mõttes oli manitsus,Ja teole järgnes karistus.Ei kuuland rahvas Jumalat,sest olid päris rumalad.Nii torn seal maha langesja inimeste jõudki rauges.Keeled sassis olid kõik,Nüüd elus algas uus lõik.Simson (Ly Kaasik)Maanoahi naiselekord ingel lubas poega,kes päästab ära Iisraelivõimsalt Jumala toega.Simson oli jõumees,tal juuksed jõudu tõid.Vaid eesli lõualuugatuhat vaenlast maha lõi.Tal nõrkuseks vaid naised,kel meelitused suul.Nii langes tugev Simson,ta kaotus oli suur.Siin meile õpetuseks,et iga vale sammtoob kaasa palju halbaja kaob nii meie ramm.Meie Aja Lasteka küsimustele vastab saate idee autor Timo Ligepalju ja eks see andis paljuka jõudu jätkata (siis, kuijõud tahtis otsa lõppeda).Kõige üllatavam tagasiside ontulnud üldse mitte lastelt,kellele see sari eeskättsuunatud on, vaid hoopis üle90-lt memmekeselt, kesAdole ja Pedole (just niiarmsasti ta saate peategelasikirjutab) südamest kaasaelab. Rõõmustab ja kurvastabkoos nendega ning õpib koospoistega vanaisa piiblilugusid.See saate tegemine onvõtnud sinult palju aega,aga mida on see sulleandnud?Mõne asja puhul ei saagialati küsida, et mida seemulle annab. Sa lihtsaltmõistad, et see on asi, mis onvaja ära teha ja sa lihtsaltteed seda. Jumala tahtetegemisega on nii, naguJeesus ütles Samaariakaevul: „Minu roog on see, etma teen seda, mis on Isatahtmine!“ Aga loomulikult,ka see, kui kohtad rõõmsaidlapsi (kaudselt või näostnäkku), kes ütlevad, et nadkuulavad mind kogu aeg janad tahaksid, et Vanaisapiiblilood oleksid eetris igapäev.Mis on parim nendesaadete tegemise juures jamis on kõige raskem?Parim on see, et peab kaise kõik käsitletavadpiiblilood uuesti sügavalt läbiuurima ja tunnetama ningpüüdma mõista, mis on seepeamine, mida Jumal tahablastele just selle loo kauduöelda. Tegelikult on kõik sellejuures suurepärane:stsenaariumi kirjutamine,laulude loomine, lauludeõpetamine ja salvestamine,töö näitlejatega ja lõpukskogu materjalikokkupanemine. Mulle lihtsaltmeeldib selline töö. Koormaksmuutub ta eeskätt selletõttu, et see nõuab vägapalju aega ja see ei ole töö,mille eest ma perele leivalauale saan. Seega pidi mõnesaate kokku panemaebaloomulikult kiiresti jaMEIE AEG 08/ 2006www.advent.ee/meieaeg45

selle all kannatas ka veidikvaliteet. See muutis saatetegemise vahest koormaks,mis veidi kammitses.Mida sa soovid meieväikestele ja ka suurtelelugejatele?Ma sooviks, et kõik see,mida me pühapäevakoolides(teil visthingamispäevakoolis)vanematelt, raadiost japastorilt kuuleme, saaksJumala Püha Vaimu läbi meiselavaks. Et piiblilood jajutlused poleks lihtsalttoredad jutud, vaid et meilkõigil võiksid olla süda jakõrvad avatud, et kuulda,mida Jumal räägib. Sest kuime kuulame ja võtame vastuseda, mida JUMAL räägib,siis see muudab meid, aitabmeid ja see teeb meidõnnelikuks.Meie Aja Lasteka küsimustele vastab selle aasta viktoriini võitja Ly KaasikMEIE AEG 08/ 2006Mida oled õppinud neidsaateid kuulates?Kindlasti olen õppinudparemini Piiblit tundma. Kõikpiiblilood saavad paljuselgemaks siis, kui keegi neidhuvitavalt jutustab. Tänusaadetele sain ma teadarohkem detaile Piiblist ja needjäid paremini meelde. PealePiibli tundmise õppisin ma kaluuletamist natuke rohkem kuitavaliselt, sest luuletustekirjutamise eest sai punkte jafinaalsaatesse pääsesid ainultparimad. Punkte sai veelküsimustele vastamise eest.Mõned küsimused olid pärisrasked ja neid tuli Piiblist kauaaega otsida, aga see lisaskipõnevust.Kas viktoriinis osalemineon sind juhtinud ka rohkemPiiblit lugema? Mida oledsealt enda jaoks leidnud?Piiblit loen ma sama palju kuivarem, aga enne viktoriini olenlood, mille kohta küsimusituleb, üle vaadanud jatähtsamad sündmused ningnimed pähe õppinud. Olen veelteada saanud, et igaleprobleemile on Piiblis lahendus.Ma arvan, et Timo Lige tahtiskisaadetes seda öelda. NeedAadu ja Peedu probleemidvõivad olla meil igaühel ja ikkaon Piiblis kellelgi midagisarnast juhtunud. Näiteksleidis Aadu koolimaja eestmaast täiesti uuemobiiltelefoni. Ta teadis küll,et see on ühe ta klassivennaoma, aga keegi ju einäinud, et klassivendselle ära kaotas jamitte keegi ei näinudka seda, et justAadu selle leidis.Pärast kooli tuliAadule külla Peedu,kes telefoni nägi. Tasoovitas Aadultelefon ära viia.Seda Aadu lõpukstegigi. Pärast läksidpoisid vanaisajuurde, kes rääkisneile loo Taavetistja Batsebast.Õnneks ei läinudAadul sama halvastikui Taavetil.Milline saade sulle kõigerohkem meeldis ja miks?Kõige rohkem meeldis mullelugu Joosepist, sest see olihuvitav ja õpetlik ning seal olika naljakaid kohti. Lugu võttisenda alla kaks saadet. Aaduendaga juhtus seal selline lugu,et paar poissi sodisid koolimajakoridori seinu. Aadu ja mõnedteised poisid juhtusid sedanägema. Sodijad keelasidasjast direktorile võiõpetajatele rääkida, aga kuiAadult küsiti, et kas ta teab,kes need on, ei saanud ta juvaletada ja ütles, kes sedategid. Poisid arvasid alguses, et„kaebajaks“ oli üks väikeesimese klassi õpilane. Nadhakkasid teda kaebupunniksnorima. Aadu ei saanud sedapealt vaadata ja ütles, et temaoli see, kes direktorile rääkis.Poisid, kes seinu sodisid, olidväga vihased. Pärast tuli välja,et kui Aadu poleks õpetajaleöelnud, kes seda tegi, olekspolitsei asja uurima kutsutud.Tänu Aadu aususele pididsodijad ainult seinad puhtakspesema. Vanaisa rääkis, et kaJoosep oli aus poiss ja kui isaküsis, mida vennad karja hoidestegid, rääkis ta kõik ausalt äraning ei hakanud vendade tempevarjama. Vennad said isa käestriielda. Kui Joosep isalt kirjukuue sai ja veel unenägusidnägema hakkas, müüsidkadedad vennad ta orjaks. Aaduarvas, et selle loo järgi peaksidklassivennad ta turul mahamüüma. Aga nagu Joosepil läkslõpuks hästi, ei juhtunud kaAaduga midagi hullu. Turul tedaka maha ei müüdud.46www.advent.ee/meieaeg

MA: lastekasBalti Uniooni raamatupidajad õpivad kasutama uutprogrammi17.-21. juulini kohtusidRiias Balti Uniooni, Eesti jaLäti liidu ning Leedumisjonipõllu raamatupidajadja laekurid. Eesmärgiks oliteha esimene pilguheit uueleraamatupidamisprogrammileSunPlus, millega tulebedaspidi tööle hakata. Trans-Euroopa Divisjonist oliprogrammi tutvustamakaasaegsem,paindlikumja enamanalüüsimisvõimalusipakkuv.Esialgu tulebraamatupidajatelmuidugirohkemvaeva näha,Maia on esireas vasakult teinekohale sõitnud laekuriassistent ja SunPlusikoordinaator, Zimbabwestpärit Rejoice Kampengele.Uus SunPlus on väljatöötatud adventistide senistülemaailmsetraamatupidamisprogrammiSun asendama kuiMuudatused tööliste osasAlatesi 1. augustist onjärgmised muudatusedpastorite osas. AKEL juhatuseotsused 11. aprill 2006 ja 30.mai 2006SPA Põltsamaa ja JõgevaKoguduse noorempastorJaanus-Janari KogermanSPA Viljandi Koguduse pastorMart Variet uus asiselgeksõppida, enttulevikuspeaks töökiireminitehtudsaama.Sellist headlootustvähemalttutvustusekäiguspakuti.Viiepäevase teoreetiliseõppimise käigus pandi paikaka uus kontoplaan, mis erinebvanast täielikult. RejoiceKampengele rääkis, etraamatupidamine pole üksneskuiv ala, vaid seda saabvõrrelda Piiblist tuttava viieSPA Jõhvi, Sillamäe ja NarvaKoguduse vanempastor ViktorNõmmikSPA Jõhvi, Sillamäe jaNarva Kogudusenoorempastor Villi Nõmmik0,5 kohtaSPA Kuressaare ja HaapsaluKoguduse pastor Ivo KäskSPA Haapsalus Kogudusetuhande mehe söötmise looga.Pärast koguti kokku kaksteistkorvitäit palukesi ja nii on kameie kontod võrreldavadkorvikestega.Oktoobrikuus tullaksesamas koosseisus kaheksnädalaks kokku juba selleks, etteha kolme kuudokumentidega praktilist tööd.Luuka 2:52 on öeldud: „JaJeesus edenes tarkuses japikkuses ja armus Jumala jainimeste juures.” Nii kogesimemeiegi, et Jumala armustsaime kõik üheskoos veiditargemaks ja Tema abigapüüame edasi õppida ningIssanda viinamäel kasuks olla.Maia HõlpusAKELi laekurPiiblitööline Kaido Kask 0.5kohtaSPA Valga Koguduse pastorVitali MiroshnitshenkoProgrammi Life Developmentdirektor David Nõmmik alates11. aprill 2006SPA Eesti Liidukommunikatsiooniosakonnajuht on Lauri BeekmannMEIE AEG 08/ 2006www.advent.ee/meieaeg47

MA: Looja loodusestMEIE AEG 08/ 2006SeekordsuundumemõttesMehhikosse,et tundmaõppida üheväga väikeseliblika,Jukakoi /Pronuba/elu ja tööd.Kuiväljadele janiitudelelaskubööpimedus,ilmub päevasest peidupaigastvälja kreemikat värvi tillukeliblikas. Tema ülesandeks onkorjata mitte ükspuha millisetaime, vaid ainult tääkliiliaõietolmu.Päikeseküllane ja soeMehhiko kliima on soodnepaljudele kauniteleeksootilistele taimedele.Tääkliilia on üks neist. SedataimehüütakseveelHispaaniatäägiks.Taimevananenudnimetus onpalmliilia.Eesti keelestarvitataksemõnikordmugandustladinakeelsest(Yuccafilamentosum)taimenimest– juka. Talontumerohelisedkindzaliterakujulised lehed,pikk õievars kreemikateõitega. Taimeteadlastele onhästi teada tema tolmlemineMehhikost pärit liblikas – arukamaid putukaidmaailmasliblikate kaasabil. Nendetaimede olemasolu onvõimalik vaid tänu öiselelendlejale, kes on ise täpseltsama värvi kui tääkliilia õis.Õiel istuv liblikas onsuurepäraselt varjunud. Peabolema väga tähelepanelik, etteda märgata.Mul õnnestus liblikatvahetult enne päikeseloojumist kõnetada. Ta oliväljumas oma päevasestpeidupaigast ning valmistuslendama tääkliilia otsinguile.V: Tere, imepisikeööliblikas! Kuhu sa kavatsedvastu ööd lennata?J: Tere-tere! Valmistunlendama tääkliilia otsinguile,et korjata selle taime õietolmu.V: Aga kohe-kohe läheb jupimedaks! Kuidas sa taimepimedas üles leiad? Kas sul onöine silmanägemine?J: Seda küll mitte. Ma leiantääkliilia lõhna järgi. Tulekaasa ja manäitan, kuidasma seda teen.Lill pole meisteriti kaugel.V: Tänan!Tuleksinmeeleldikaasa, kuidma ei näe jupimedas mittekui midagi.Parem jutustamulle omatööst, seni kuipäike pole veelpärisloojunud.J: Noh,olgu peale!Istunud õiele, hakkan kogumasellest kuldset õietolmu.Õietolm on kleepjas ja omakahe keerdus tundlaga48www.advent.ee/meieaeg

veeretan sellest tombukese,mis peab olema täpselt minupea suurune, mitte kübetkisuurem.V: Kuidas sa oskad selletombukese täpselt mõõdulevastavaks veeretada? Kaspidid enne kaua harjutama?J: Ma pole üldseharjutanud, Looja andis mullevastava instinkti ja ma teenseda automaatselt.V: Ja mida sa selletombukesega teed? Kas viidoma päevasesse peidupaika?J: Ei. Ma haaranõietolmukerakesest pea,esijalgade ja tundlate abigakinni ning lendan otsima teistsama liigi õit.V: Jällegi ainult tääkliilialõhna peale?J: Just nii! Öölilledelugematutest lõhnadetulvasteristan tääkliilia lõhnaeksimatult.V: Imepärane! Nagu olekssinus selleks mingi aparaat.J: Ongi! Looja kinkis.V: Hiiglama põnev! Jamida sa edasi teed?J: Tegemata liigseidliigutusi, laskun õiekroonlehele ning asetanõietolmukerakeseettevaatlikult õie keskkohasolevale emakasuudmetorukesse, mille põhjas on õiesigimik. Nii toimubtolmlemine! Kui tombukenejõuab sigimikule, munen sellepeale mõned munad. Hiljem,kui munadest kooruvadtõugud, toituvad nadsigimikus tääkliiliaseemnetest. Nii aitameüksteisel paljuneda ja liikisäilitada. Seda nimetataksetuluskoosluseks ehksümbioosiks. Minuta õishukkuks ja ka minul poleksjärglasi. Kui ma tolmendan ööjooksul kuus või seitse õit, loenoma töö selleks korrakslõppenuks ja võin mõelda omapäevasele peidupaigale, kussaan rahulikult puhata.Aga täna minu töö allesalgab, sest päike loojus ja mapean lendama. Taimedootavad! Nägemiseni!V: Nägemiseni, maailmaarukaim liblikas! Jõudu sulletöös!JärelsõnaArmsad sõbrad! Kas teilemeeldis jutt omapärasevahendajaga? Loodan, etmeeldis. Kui arukalt ta omaliigi säilitamiseks tegutseb!Orienteeruda pimedas ainultlõhna järgi polegi nii lihtne.Pimesikku mängides olemepalju kohmetumad. Jukal onaga kõik käpas.Kaasaegne arenemisteooriaväidab, et liblikas kohanespikkamööda ning sadadetuhandete aastate pikkuseloodusliku valiku abilomandas ta tolmlemiseoskuse. Aga kuidas said lill jaliblikas jääda ellu siis, kui needoskused olid veelalgstaadiumis või poolikultomandatud? Kas liblikasleiutas ise lõhnaretseptorid,mille abil tääkliiliatäielikus pimeduseseksimatult üles leida?Ja needmikroskoopilisetäpsusegavalmistatudõietolmutombukesed!Vastastikuseabistamise protsesson omaette imelinening imetillukeseleliblikale küllaltkeeruline. Küsimusion must tuhat!Ei, tääkliilia õisitolmendavat liblikatvõib pidada üheksarukamaks putukakskogu maailmas, tema elu jategevus räägib suurestMeistrist, armastavastJumalast.„Jumal, kes on teinud maaja kõik, mis seal sees, tema,kes on taeva ja maa Issand,kes annab ise kõigile elu jaõhu ja kõik, sest tema seeselame ja liigume ja olememeie“ (Ap 17:24,25,28).Aga inimestele osutabLooja palju suuremattähelepanu, hoolt jaarmastust, kui temaväiksematele vendadele.Meenutagem Jeesusesügavamõttelisi sõnu: „Kuipalju enam...“ (Lk 12:28).Viktor Noginovski vahenduselMEIE AEG 08/ 2006www.advent.ee/meieaeg49

MEIE AEG 08/ 2006Olime sinugaüheealised: sina ainult 9kuud minust noorem.Mina põline pärnakas,sina esialgu ajutine, sestisa pastoriameti tõttuvahetasite sageli elukohta.Pärast isa surma 1960.aastast elasid ka sinapüsivalt Pärnus. Esimeneeredam mälestus sinust onpäevast, mil Pärnukoguduse laulukoorkülastas meid Eassalusmeie Lele talus 1948.aasta suvel ja te sookraaviääres laulsite: „Vaat, kuissupleb linnukene ojassulisevas vees“.Sina olid noor naerusuineõnnelik pruut. Mulle jäid meeldemeie ema pisku kaastundegaöeldud sõnad: „Lapsuke, nii noorja juba pruut!“ Ja ega see abielusuurt õnne toonudki, sest lõppeslahutusega ja sulle kogu elumuserdava murega poja pärast,kelle pidi loovutama isale.Võib-olla jättis ka see seikpitseri kogu sinu edasisele eluleja tegevusele. Kuna sulklassikalises mõttes oma kodu,oma perekonda ei olnud,suunasid sa kogu hoole jaenergia kaasinimestele.Kõigepealt olid sa hoolitsevtütar oma vanematele, eritiemale, kes oli aastaid voodihaigeja vajas nii päeval kui ööselerilist hooldust. Aga ka amet olisul selline – halastajaõde,medõde ja seda sa olid, olgutööajal või pärast tööd, sestpõhimõtteliselt olid sa rakkes24tundi ööpäevas.Pärnus töötasid sa 35 aastatühel raskemal alal –onkoloogiaosakonna õena. Tolajal oli töökoormus üle mõistusesuur: peale arsti vastuvõttudetuli õel täita ka koduvisiidid(süstimised, süstimised,süstimised, pluss ravimiteLIGIMESTELE ELATUD ELUAsta Daniel 28. september1929-15. jaanuar 2006kojuviimine, sidumine,klistiirid...). Ja teadagi – valu onöösel kõige valusam kannatada:„”Õde, tulge õhtul hiljem, et ööoleks kergem!“ Tean seda, sestüht vähihaiget noort naist minunaabruses aitasin sul süstida.Tegime siis nii, et mina valvasinühe õhtu (süst pool 11) ja öö (kuivaja) ja teisel ööl sina, jäädesööseks minu juurde. Aga haigedelasid ju üle linna laiali. Niikuulusid ssina ja su jalgrataslahutamatult Pärnu tänavapilti.Mäletan, et kord kingitikevadpühade ajal koosviibimiseligaühele muna, mille pidi äratundma munale maalitud pildijärgi. Sinu munal oli jalgrattur,puusal paun punase ristiga.Kui Asta pensionile jäi, ütlesüks polikliiniku töötaja: „Õdesid,kes süstivad ja retsepti väljakirjutavad, võib olla teisigi, agakes haigele käe ümber paneb,TEKST: SALME SIIMISKERsilma vaatab ja lohutab, onainult üks – õde Asta.Öeldakse, et tõeline sõber onsee, kellelt võid igal ajal abipaluda. Astalt võis. Töötasin siisSurju apteegis (Pärnust 35 km),vend röntgenoloogide õppuselLeningradis, venna naine tööl janende väike 9-aastane tütar oliiseseisev koolilaps. Kool olipeale lõunat, aga enne sedaujulatund. Kujutasin ette, kuidasväike Tiina ujub end energiasttühjaks ja peab siis ka koolisvastu pidama. Helistasin Astale,kes töötas ka õena ujulas: „Olehea, sööda mu Tiinakese kõhttäis!“ Ja paari tunni pärasthelistas juba Asta, et kõik onkorras.Asta puudumine onmärgatav, eriti mulle. Ta olimulle heaks kaaslaseksmisjonikäikudel, varemKoongas, viimasel ajal Kilingi-50www.advent.ee/meieaeg

Nõmmes. Asta oli mulle„köstriks“, sest mina viisi ei peaja lauda ei oska. Kiriku juurestoimuvatel igakuisteltervisekoosolekutel võisin ollakindel, et Asta on varakultkohal, ruum soe ja uksed avatud.Ja kui mina kiirustasin bussile,siis Asta hooleks jäijärelkoristus.Nii leidsid abi ja mõistmistkõik teisedki. Ja ega igakord eipidanud palumagi. Ta ise pakkusabi. Mulle viimased 10 aastat,kui ma sageli Asta juuresööbisin. Bussisõit koju Audrusseja tagasi läks liiga kalliks jabussiliiklus jäi ka hoopishõredaks. Eestoas klaveri pealoli Asta „meelespead“, kusabivajajad ritta seatud: mis kellkellelegi bussi vastu minna, kedaarsti juurde järjekorda panna,kellele rohtu saata, kedavaatama minna...Kilingi-Nõmme grupis onIlse-tädi, üle 80 aasta vana ja taloli probleeme silmadega. Astaaitas ta Pärnus silmaarsti juurde,käis temagasilmaoperatsioonidel ja tänuTaevaisale, Ilse sai abi ja näebnüüd üsna hästi.Asta oli sõjaaegne laps,harjunud kokkuhoidlikultelama. Ta teadis,missuguses marketison miski odavam jakus ja millalsoodushinnaga müüdi,nii varustas ta ka mindkõige vajalikuga.Asta juures olin managu oma kodus, alatiteretulnud. Mul olioma voodi, isegi omatuba. Nii sain kaAstaga rohkem koosolla, tema rõõmudestja muredest osa saada.Kas pärast kirikulistelahkumist on ikkakõik uksed lukus,aknad suletud, elektervälja lülitatud. Temaerilise hoole all olidlilled, nii kirikus seeskui õues. Ja lilledvastasid tema hoolele jaarmastusele lausa küllaga. Lilledpüsisid vaasis nädalaid ilusad jakobarnelgid,juuesSprite´i,isegi viisnädalat,minnesjärjestilusamaks,suuremaks,säravamaks.Õues olidAsta aastaidületalvehoitudmugulbegooniad nii vägevad jaõiterohked nagu põõsad. Vahelhelistasin ja helistasin, aga Astaei vastanud. Lõpuks, kui oli jubapäris hilja, tuli vastus: „Makastsin õues lilli.“Asta oli tähelepanelik kavaimuliku kasvu javiljakandmise suhtes. Ta olikorrapärane Tammistevanadekodu külastaja. Kõigileoma töökaaslastele kinkis tavaimulikke raamatuid. Koospalvetasime noorte liikmetepärast, nende pärast, kes harvakoosolekutel käisid või olidhoopis eemale jäänud. Tal olidoma murelapsed, keda ta alatiJumala ette kandis ja kelleprobleemidele lahendust otsis.Nii said paljud Asta hoolest jaarmastusest osa, ise sedateadmatagi.Kuigi Asta oli alati lahke janaeratav, oli tal hinges sügavalhaav – lahutus pojast, midavähesed teadsid. Iga emadepäevoli tema jaoks kurb päev ja taütles, et ei läheks üldseemadepäeva koosolekule, kui eioleks kohustust mängida võilaulda. Ja õhtupalves palus taalati Jumala abi ja õnnistust omapojale ja tema perele javõimalust kohtuda nii siin võikord üleval Jumala riigis.Aga oli üks palve, mille Jumaltäitis sajaprotsendiliselt. Kuiarutasime terviseprobleeme jaees ootavat, siis palus Asta:„Jumal, kui mu päevade mõõtsaab täis, palun tee nii, et ma eijääks teistele koormaks.“ JaAsta, kes kogu elu oli aidanudteisi, ei vajanud minutitkikõrvalist abi. Viimane päev,hingamispäev, möödus temanoorusmaal, Rakvere kirikus.Õhtul jõudis Asta koju.Pühapäeva hommikut ta enam einäinud.Aga kaunis on see hommik,mis koidab kõigile ustavaileJumala lastele, kui algab igavik,kus pole enam lahkumisi.„Hüvasti, mu ustav sõber,kohtumiseniülestõusmisehommikul!“Salme Simisker on Pärnuadventkoguduse liigeMEIE AEG 08/ 2006www.advent.ee/meieaeg51