Loodusdirektiivi metsaelupaikade inventeerimise juhendi piltidega lisa

Loodusdirektiivi metsaelupaikadeinventeerimise juhendPiltidega lisa.Fotod © Anneli Palo

(Vasakul Kuulmajärve MK, Põlvamaa, A. Palo kaardistus2010). Kaitseala piiril asuvad kaks esinduslikku (A –punane) rabametsa elupaika, mille vahele jääb poolenoorem (C – sinine) rabamets. Lõunast on kõigil aladelühendus heakvaliteedilise rabametsaga (B – roheline).Põhjasuunal tuleks tagada rabametsa kaitse ka väljaspoolkaitseala, samuti on oluline jätta puhveralana looduslikulttaastuma madala esinduslikkusega vanadeloodusmetsade (sinine, *9010) ja rabametsade vahel olevkunagine raieala .Piiranguteta majandamine esinduslike elupaikade vahellõhuks rabametsade üldise kompaktsuse ja vähendakstunduvalt nende funktsionaalset toimimist.Elupaikade sidusus(Paremal Nõva MK, Läänemaa, A.Palo kaardistus 2008).Kuivade palu- ja nõmmemetsade(*9010 ja selle ümber olevadmajandatud metsad) vahel olevadsoised alad (*9080, 7230) on sidusadidas voolava Lepaoja kaldametsaga.Ojakaldail olnud vanad metsadlangetati 1970-l aastail, osaliselt olidseal talude karjamaad. Ökoloogilisevõrgustiku alalhoiuks tuleks kaLepaoja ümbritsev noor metskaardistada nn potentsiaalseelupaigana. Olenevalt üleujutusrežiimistja valitsevast puuliigistvõivad elupaigatüübiks olla 9080(üleujutust ei esine), *91E0(üleujutus esineb, suvel niiske), 91F0(üleujutus esineb, suvel kuiv).

Ridades madalama järjepidevusega elupaikade näited, kus otsus paiga esinduslikkuse ja looduskaitseväärtuslikkuse kohta võib sõltuda ümbritsevatestelupaikadest ja ala üldisest kaitse-eesmärgist. 1. rida – endised põllud ja (metsa)karjamaad; 2. rida – kuppelmaastikel niitude võsastumisel tekkinudmetsad; 3. rida – kuivendamine või karjatamise lõppemine põhjustavad soode metsastumist. Madala järjepidevusega metsadeson üldjuhul puudulik metsa mikroreljeef.Metsa madal järjepidevus ei tähenda alati automaatselt looduskaitseväärtuse puudumist!Elupaikadejärjepidevus1.2.3.

Näiteid unikaalsetest elementidest, mis lisavad elupaigale looduskaitseväärtust. Sellised elemendid pakuvad liikidele lisaelupaiku ja kuuluvad lahutamatult elupaigalooduskompleksi või on mingil muul põhjusel olulised.1. Kivikülv, vahelduv veerežiim. 2. Sügavakorbaline, bioloogiliselt küps, tüvepahaga kask. 3. Uhtorg koos oja ja paiguti paljanduva pinnasega, pidevalt niiske javarjuline mikrokliima. 4. Suure tuuleluuaga vana mänd. 5. Soolaik liivases mõhnastikus asuvas söllis. 6. Rauarikas allikas ja allikaline ala kuplinõlval.1. 2. 3.4.5. 6.

Luitemetsad, mida on majandatud püsimetsana või mida kasutatakse rekreatsiooniks; liigselt tihenenud ja kamardunudluitemetsad, kus säilimine ja taastuvus luitemetsana ilma täiendavate meetmeteta on kaheldav. Sellised metsad võivadaga juba sobida vanade loodusmetsade (*9010) elupaigatüüpi.2180 – esinduslikkusC ja pKolga luited, Pärnumaa. Luitel kasvav hooldatud mets,mis majandamiseta pöörduks vanaks loodusmetsaks.Roosta, Läänemaa. Keskealine, veidi hooldatud, kuidnõmmelaikude ja laasumata puudega mets.Keibu, Harjumaa. Noores looduslikus uuenduses onsäilinud üksikud vanad rannamännid.Keibu, Läänemaa. Metsastuv nõmm endistel avatudluidetel. Tuleks hoida lagendikulise metsana.Peraküla, Läänemaa . Metsastuv rannikuliivik, osaliseltebaõnnestunud metsakultuur.Roosta, Läänemaa. Rannalähedane raiutud vanaluitemets, kus ka enne raiet esines häile.Luitemetsade looduskaitseline väärtus määratletakse nende suutlikkuse järgi kesta vastava kooslusena. Madala puurinde vanusega kooslused võivadseetõttu olla väga kõrge looduskaitseväärtusega. Teatud väärtus võib olla ka majandamise tulemusel avatud endistel luitemetsakooslustel.

2180 – luitemetsadeerijuhud(Nõva MK) Endised lagedamad liivaalad, kus kohati kasvas vanadeluitepuude gruppe. Näha on tugeva tuulehäiringu jäljed. Praeguse seisundijärgi sobiks nii madalama esinduslikkusega 2180 kui *9010 elupaigatüüpi. Kuikaitsekorralduslikult tahetakse taastada luitemetsa, tuleks eemaldada männinoort hästi laasunud järelkasvu. Laasumata mände, kaski ja häiringuaegseidpuid ning neist tekkinud kuivanud ja kõdunevat puitu eemaldada ei tohi!(Rannapungerja) Omapärased segametsad Peipsi ranniku niisketel liivatasandikelja madalatel luidetel. Päritolult enamasti endised üksikute puudegruppidegakarjamaad. Tänapäeval liiguvad arenguteel vanade loodusmetsade (*9010)suunas. Kohati võib leida puurindes üksikuid väga vanu ja jämedaid kaski, haabu,tammesid – mänd võib koosseisust üldse puududa. Kaardistada 2180 või *9010tüüpi kuuluvana. Elupaigal võib olla madal esinduslikkushinne, aga nad on kõrgelooduskaitselise väärtusega. Majandamine otsustada igal juhul eraldi vastavaltkaitseala eesmärkidele, soovitavalt mitte majandada.(Lahemaa RP, Viru raba kõrval) Luidetel olevad metsad, mis asuvadrannikust kaugemal kui 10 km, mis on täielikult kamardunud ja kuspuuduvad luitemetsadele iseloomuliku laiuva võraga puud, ei kuulu 2180elupaigatüüpi. Kamardunud luidete pohla- ja nõmmemetsad võivad kuuludavanade loodusmetsade (*9010) hulka. Paiknemine maastikulistmitmekesisust lisaval pinnavormil on seejuures looduskaitseväärtust tõstevaspekt.

*9010 – tulehäiringualad.Elustiku kaitseks on kõigeväärtuslikumad põlenud küpsed võiküpsevad metsad, kus pole tehtudpõlengujärgset metsakoristust jakogu mets on uuenenud või hakkabuuenema looduslikult.Olulised on ka pärast põlengut vaidmõõdukalt hooldatud metsad, kuson säilinud mitmeid vanu puid(puudesalku) ja söestunud tüükaideelmisest tule käes kannatadasaanud metsapõlvest.Sagedaste põlengute piirkondadestuleks jätta looduslikult taastuma kaainult pinnatulest puudutatud puistudvõi põlenud väga noored(kultuur)puistud. Looduslikutaastumise käigus suureneblehtpuude osakaal ja puistuerivanuselisus, seetõttu vähenebedaspidine tuleoht.Harvade põlengutega piirkonnas aitabigasugune põleng suurendadalooduslikku mitmekesisust.

*9010 – tulehäiringuleviitavad puistuelemendid4..1..3..Kunagisele tulekahjule viitavaidmärke leiab sagedaminikuivadest palu- ja nõmmemetsadest.Samas võivad needmetsad olla üsna suurepinnaliseltkoristatud, nõnda et säilinud onvaid üksikud kännud võitulekahjustustega säilikpuud(fotod 1 ja 2).Rabastuvatest ja rabametsadestvõib tulekahjule viitavaid tüükaidja kände leida sagedasti, sesttulekahjule ja suurepinnaliseleraiele järgneb alati ulatusliksoostumine (foto 3).Harvem leiab põlengumärkeviljakatest madalsoo- jalodumetsadest ning liigivaestestkuusikutest. Puutüüka liigi jajämeduse põhjal võib enamastikindlaks teha, et pärast häiringuttoimus metsa areng edasisesoostumise või mullaviljakusevähenemise suunas (foto 4).2..Elupaigatüüpides *9010, *9080ja *91D0 võib põlengumärkekäsitleda ala esinduslikkusttõstva elemendina.Loometsadest, oosimetsadest javanadest laialehistest metsadestleitud põlengumärgid ei ole alaesinduslikkust tõstva väärtusega,sest mõjutavad kooslusi pigemliigilise vaesumise suunas.

*9010 – tuulehäiringualadKõige väärtuslikumad on ulatuslikud(üle 0,5 ha) koristamatatormimurrud. Neid võib esinedaigas vanuseastmes puistu all.Säilitamist väärivad seetõttu kaäsjase tormi jäljed!Säilinud tormimurru vähesusetõttu on olulised ka tormijärgseltmõõdukalt hooldatud metsad(tänapäeval igas vanuses puistud),kus on säilinud vanu puid,puuderühmi ja lamapuitueelmisest tormi käes kannatadasaanud metsapõlvest.Tuulemurdu ja –heidet võib esinedaka häiludena ja tavaliselt on selleleeelnenud üraskirüüste või näitekskobraste tekitatud ajutine üleujutus.Vähese tuulehäiringuga kohtades onolulised mitmekesistajad raietetagajärjel metsaservas ümberkukkunudpuud. Häiringutelooduskaitselisel väärtustamisel onoluline, et läheduses esineks erinevavanusega häiringukohti või et samaskohas oleks erivanuselist lamapuitu.

Stabiliseerunud kõdusoometsad (*9010, 9050, *9080, *91D0), millel on kõrge looduskaitseväärtus (A või B). Esinduslikkushindeks on neil C või p.

Lookuusikud on põliseimad loometsakooslused. Oluline on puistu erivanuselisus ja mitmes lagunemisstaadiumislamapuidu olemasolu. Arengulooliselt vanemad on ka loo-okassegametsad. Looduslikult esinevad puhtmännikud vaidkõige raskemates oludes, näiteks klibuvallidel. Mujal on nad tavaliselt tekkinud kinnikasvanud kadastike asemele.Loometsades esinevad sageli kas paljanduv pinnase laigud (klibu, paeplaat) või ajutise liigvee lohud, kus puud ei suudakasvama hakata. See tõstab loometsade liigilist mitmekesisust veelgi ja on esinduslikkust tõstvaks elemendiks.*9010 – loometsad,esinduslikkus A, B.Erivanuseline ja lamapuidurohke kuusikklibust rannavallidel, Vormsi, Läänemaa.Mõõdukalt majandatud, häilude jalamapuudega loo-segamets, Linnuraba LK.Mõõdukalt majandatud ja karjatatud, ohtrakuuse järelkasvuga loomets, Jalase MK.Vana, järelkasvulaikudega loomännik,Koorunõmme, Saaremaa.Loomännik klibustel rannavallidel, üksikudinimtegevuse märgid, Hiiumaa.Vaheldusrikka mikroreljeefi ja vanuselisestruktuuriga karjatatud ala, Säärenõmme LK.

Madalama esinduslikkusega on loometsad näiteks varasema metsamajandusliku tegevuse tõttu. Vanad metsadsarnanevad harvikutele ja neis on vähe lamapuitu. Loometsad võivad kujuneda endistele loopuisrohumaadele. Ka selleljuhul võtab metsale omase mitmekesise ja surevat ning surnud puitu sisaldava struktuuri tekkimine aega.*9010 – loometsad,esinduslikkus C või pMajandatud, erivanuseline ja –liigilineKoorunõmme harvik, Saaremaa.Majandatud , erivanuseline ja –liigilinelagendikega loomets, Vardi LK, Raplamaa.Üksikute väga vanade puudega endinepuiskarjamaa, Undu ps, Saaremaa.Endine karjatatud, vanade puudegruppidega püsimets Vilsandil, Vilsandi RP.Endine karjatatud, heterogeense puistugaloometsaala, Lipstu nõmm, Raplamaa.Mõõdukalt majandatud küpsev loomännik,Koorunõmme, Saaremaa.

Esinduslikes nõmme- ja palumännikutes esineb mõõdukalt jalalkuivanud puid ning kuiva lamapuitu. Looduslikultarenenud metsades leidub ka kaski ja kuuski. Palumetsades on kuusesegametsade kujunemine looduslik protsess.Puhtmännikud (koosseisus üksikud kased ja hiljem ka kuused) taastuvad looduslikult pärast põlenguid.*9010 – nõmme- ja palumetsad,esinduslikkus A ja BMõõdukalt majandatud, lamapuiduganõmmemets, Ihamaru LK, Põlvamaa.Mõõdukalt hooldatud ranniku-palumets(kunagine luitemets), Kõpu ps, Hiiumaa.Peraküla vana tormimurrugapohlamännik, Nõva MK, Läänemaa.Karula vanade vaigutamisjälgedegapalumets, Võrumaa.Karepa üksikpuude väljavõtugamajandatud palumets, Lääne-Virumaa.Taheva kaua hooldamata küpsevpalumets, Valgamaa.

Ülemises reas küpsed või erivanuselised metsad, kus on metsa mõõduka majandamise tulemusel vähelamapuitu või kuivanud püstiseisvaid puid, nn püsimetsad. Külgnevad teiste vähemajandatud loodusaladega.*9010 – nõmme- ja palumetsad,esinduslikkus C ja pPeraküla sanitarraietega majandatudtormikahjustuste ala, Nõva MK, Läänemaa.Raudna-Ruunaraipe mõõdukalt majandatudvana palumets, Soomaa RP.Karepa üksikpuude väljaraiega majandatudvana palumets, Lääne-Virumaa.Mustoja MK endine polügoniala, kase jamänni looduslik uuendus, Põlvamaa.Imatu kriiva, mõõdukalt koristatud põlendikulelooduslikult taastunud mets, Ida-Virumaa.Karula RP, aastakümneid mittemajandatud,küpsev palumets, Võrumaa.Alumises reas keskealised kuni küpsevad puistud, mida on väga vähe hooldatud. Leidub kuivavaid ja kuivanud puid, tüükaid, lamapuitu, puistu on kasmitmeliigiline või vähemalt laiguti erivanuseline. Külgnevad teiste vähemajandatud loodusaladega.

Esinduslikud laanemetsad on erivanuselised, mitmeliigilised, esineb rohkelt jalalkuivanud puitu, tüükaid,mitmes lagunemisastmes lamapuitu. Noored puud asustavad langenud puudest jäänud häilud.*9010 – laanemetsad,esinduslikkus A ja BLamapuidurohke ja erivanuseline (püsi)metsvana talukoha lähedal, Agusalu LK, Ida-VirumaaLooduslikus seisundis rabastuv mets, taastunudloodusliku häiringu ala, Tahkuna, Hiiumaa.Vana lamapuidurohke kuusik, kus esineb umbes250 aastaseid mände, Karula RP, Võrumaa.Haruldaste sammalde- ja samblikerohke vanahaavik metsamaal, Nigula LK, Pärnumaa.Endisele metsakarjamaale taastunud liigirohkehaavik, Lätiküla, Tartumaa.Liigirikka alusmetsaga lamapuidurohke haavasegamets,Kuulmajärve MK, Põlvamaa.Erijuhtudel võivad väärtuslikud laanemetsad (ja salumetsad) olla I rindes üsna üheealised ja üheliigilised, pioneerliikideks on sel juhul haabvõi kask. Vanad haavikud on meie metsades eriti väärtuslikud, sest haavapuid ja -puitu suudab asustada kõige rohkem metsaliike.

Madalama esinduslikkusega laanemetsad on ühtlasema vanusega või puuduvad raiete tõttu koosseisust lehtpuud.Kuivavat ja kuivanud ning kõdunenud puitu on vähem, sageli on puistu II rinne ja järelkasv hõre.*9010 – laanemetsad,esinduslikkus C ja pSanitarraiega majandatud püsimets, SeljaMK , Lääne-Virumaa.Mõõdukalt majandatud laanemets, AgusaluLK, Ida-Virumaa.Metsastunud sookarjamaade vahel olev soosaar,looduslikult vananev mets, Ardu, Harjumaa.Haava ja kuuse hooldamata looduslikuuendus metsamaal, Parmu LK , Võrumaa.Haava ja kuuse hooldamata looduslik uuendusmetsamaal, Meelva MK , Põlvamaa.Hooldamata, tunnusliikidega looduslik lehtpuuuuendusendisel metsarohumaal, Ida-Virumaa.Küpsed struktuurirohked haavikud ja kaasikud saavad maastikul säilida juhul, kui vastavaid keskealisi ja noori puistuid ei majandata või tehakse seda vägamõõdukalt. Seetõttu tuleks vanade haavikute-kaasikute läheduses alati majandamata säilitada ka vastavaid nooremaid puistusid.

Esinduslikud soostuvad ja rabastuvad okasmetsad on erivanuselised, mitmeliigilised, esineb mõõdukalt kunirohkelt jalalkuivanud puid, tüükaid, mitmes lagunemisastmes lamapuitu. Kõige struktuurivaesemad on sinikakkt metsad.*9010 – soostuvad jarabastuvad metsad,esinduslikkus A ja BVäga vanade puudega, erivanuseline sinikamännikPerakülas, Nõva MK, Läänemaa.Sooviirgudega vahelduvad vanad hõredadrannavallimetsad, Odalätsi, Saaremaa.Tormikahjustuste tagajärjel erivanuselisekskujunenud mets, Nõva MK, Läänemaa.Erivanuseline, eriliigiline (mänd, kuusk,sookask) ja rohke kuivava ning kõdunevapuiduga mets, Vastse-Roosa, Võrumaa.Suhteliselt üheealise männiga I rindes,hästi väljakujunenud sookasest ja kuusestII rindega, lamapuidurohke mets,Palojärve, Põlvamaa.Mitmekesise mikroreljeefiga erivanuselineja järjepideva kõdupuidu rohke mets,Tahkuna, Hiiumaa.

Ülalreas olevad madalama esinduslikkusega küpsed ja küpsevad soostuvad ja rabastuvad okasmetsad on suhteliseltühevanuselised ja sageli üheliigilised, teisi puuliike esineb järelkasvuna. Majandamise tulemusena on vähe kuivavaidpuid, tüükaid ning lagunevat puitu. Allreas on struktuuriorohked keskealised metsad, kus on palju peent lamapuitu, kuidtäielik taastumine vajab aega.*9010 – soostuvad jarabastuvad metsad,esinduslikkus C ja pKurtna üheealine küps männik, on tekkinudkuivanud puid, Ida-Virumaa.Mustoja MK sooserva mõõdukaltmajandatud rabastuv segamets, Põlvamaa.Mõõdukalt majandatud erivanuseline ja -liigiline segamets, Leidissoo LK, Läänemaa.Hooldamata loodusliku uuendusenataastunud küpsev segamets, Ida-Virumaa.Põdrakahjustuste tõttu on ohtraltkuivanud ja kuivavat puitu.Rabametsa servas olev küpseva metsagaüleminekuala, aastakümneidmetsanduslikult hooldamata, SookuningaLK , Pärnumaa.Niiskusrežiimi muutusest tulenenudhäiringu üle elanud ja looduslikultuuenenud keskealine mets. KuulmajärveMK, Põlvamaa.

Ülalreas küpsed või küpsevad/erivanuselised looduslikult või väga ammu inimmõjul väljakujunenud laialehised metsad,kus esineb arvukalt kasvukohatüübile vastavaid loodusmetsa struktuurielemente, sealhulgas peavad laialehiseid puudandma kuni 50% puude üldhulgast või täiusest ja peab esinema ka laialehiste puude järelkasvu.*9020 – esinduslikkusA ja BErivanuseline ja eriliigiline, sageli grupilisejärelkasvuga segamets, Järvselja, Tartumaa.Puiskarjamaast ja parkmetsast kujunenudliigirohke loodusmets, Puhtulaid.Vahelduva koosseisuga ja erivanuselineloodusmets, Nigula LK rabasaar, Pärnumaa.Endisest niiskest puisrohumaast kujunenudjalakarohke puistu, Saaremaa.Endisele niiskele metsarohumaalekujunenud saarik, Lätiküla, Tartumaa.Puisrohumaade levimisalale kujunenudTuudi saarik, Matsalu RP, Läänemaa.Allreas: metsa või metsamaad on kasutatud kunagi karjatamiseks-niitmiseks, kuid edaspidi taastub ja areneb laialehise puistuna. Rohukamar polesäilinud, esinevad väga vanad laialehised puud, keskeas laialehised puud ja laialehine järelkasv , toimub pidev lamapuidu teke, rikkalik alusmets.

Ülareas küpsed või küpsevad/erivanuselised laialehised metsad, mida on majandatud püsimetsana või kus onselgelt säilinud niitmise ja karjatamise märgid, kuid endist kasutusviisi ei jätkata ning puistus on arvestatavalmääral laialehiseid puid.*9020 – esinduslikkusC ja pÄsja harvendusraiega majandatud küpsevsaarik, Nüpli, Otepää LP.Kultuurpäritoluga mõõdukalt majandatudküpsev tammik, Kuremaa, Jõgevamaa.Võsastunud parkmets-puiskarjamaa, küpstammik, Haapsalu, Läänemaa.Vegetatiivselt uuenenud pärnikpuisrohumaal, Ööriku, Saaremaa.Keskealine tammik metsamaal, endinemetsarohumaa, Saaremaa keskkõrgustik.Võsastuv puisrohumaa rikkalikualusmetsaga, Ridala, Läänemaa.Alumises reas laialehised puistud, mille tekkeviisi on raske tuvastada (enamasti seemneline või vegetatiivne pärast raiet või niidumahajätmist). Kasvukohaomane looduslik struktuur on alles välja kujunemas või seda on mõõdukalt raietega rikutud (harvendusraie vmt).

Kuusikutes on mitmekesine rindeline struktuur ja puistu koosseis, esineb häile. Rikkalik ja keskmiselt tihe põõsarinne,mõnikord kõrgekasvuliste sõnajalgade ja osjade esinemine. Rohke mitmes kõdunemisstaadiumis lamapuit, st lamapuituon tekkinud juurde pidevalt, pika aja vältel. Esineb jalalkuivanud puid, mahalangenud puid, tüükaid, juurtega lahtirebitudmaapinda, enamasti mitmekesine mikroreljeef.9050 – esinduslikkusA ja BVana ja mitmekesine salukuusik Vällamäel, Haanja LP, Võrumaa.Allikaline, häilurohke Oandu sõnajalakuusik, Lahemaa RP, Harjumaa.Rikkaliku rohurinde ja kääbuskuuskedega, ohtra peene kuivapuiduga Kastolatsi allikasookuusik, Otepää LP, Tartumaa.

9050 – esinduslikkusC ja pKüps/erivanuseline kuusik, mida onmajandatud püsimetsana või kus onajuti karjatatud. Vähemalt pooledolulised loodusmetsa elemendid onpuistus säilinud, mõni võib olla puuduvõi vähearvukas. Võimalusedloodusmetsailmelisena areneda jasäilida on head. Järjepidevmetsamaa.Küpsev mitmekesine (näiteksalusmetsas laialehiseid puuliikesisaldav) puistu, mis on tekkinudjärjepidevale metsamaale kas pärastlageraiet (raske tuvastada!) võimetsas asunud kõlviku võsastumisekäigus, kuid mets on kasvanudloodusliku uuendusena ja on raietestvähe mõjutatud. Metsatüübileomased elemendid on säilinud.Täielikultstabiliseerunudveerežiimiga põlismetsa-ilmelisedvanad kõdusoo-kuusikud, kasvasidturvastunudgleimuldadel,allikasoomuldadelvmõhukeseturbalisel hea aeratsioonigapinnasel. Praegu meenutavadmitmekesise struktuuri ja lopsakarohustuga salukuusikuid või soovikukuusikuidja jätkavad sellistenaarengut.

9060 – esinduslikkus ridasid mööda A, B ja C. Valdavalt männikud, soovitavalt vanad või erivanuselised, põlismetsaelementidega.ABC

(Vasakul) Siia elupaigatüüpi ei kuulu kuplistike tüüpilisedliigivaesed pohla, pohla-jänesekapsa või jänesekapsa kktokasmetsad. Kui need puistud vastavad loodusmetsakriteeriumitele, kuuluvad nad tüüpi *9010.Oosimetsade alustaimestu peab sisaldama lubjaindikaatoreidja kuivade kasvukohtade liike (nurmenukk, longus helmikas,sinilill, kassikäpp, mägimünt, pune jne), alusmetsas peaksleiduma rohkelt põõsaid ja järelkasvus laialehiseid puid (ntkukerpuu, sarapuu, viirpuu, kadakas, vaher, jalakas, tamm).9060 - erijuhudSinilille ja naadi kkt kuusikud järskude nõlvade lubjarikka koresegamullal võiksid kuuluda tüüpi 9060, kuid nad on sarnasedrohundirikastele kuusikutele (9050). Kui kaitse-eesmärgiks onprotsessikaitse, kaovad kuusikutes neid elupaigatüüpe eristavadtunnused. Kujuneb varjuline parasniiske mikrokliima ning tüübile 9060iseloomulikule suurema karbonaatsusega mullale viitavad vaid mõnedtaimeliigid häiludes ja puude kasvuparameetrid. Põlismetsaelustikuleolulised eristustunnused puuduvad.Fotod: ülal ja keskel Otepää kõrgustik, vasakul Neeruti, Lääne-Virumaa.

Küps või küpsev/erivanuseline sanglepik, kaasik või lehtsegamets, kus aastaringselt või sesoonselt esineb kõrgepinnaveetase. Mitmekesine mikroreljeef –tüvemättad, kõrged tarnamättad, lodulaigud, tugijuured või allikaline märgpinnas. Enamasti esineb rohkelt kuivavat ja kuiva puitu, tüükaid ja eri lagunemisastmeis lamapuitu.*9080 – esinduslikkusA ja B.Eriliigiline, lodulaikude ja tüvemätastega,küpse puistu ja jämeda lamapuidugasanglepalodu, Ida-Virumaa.Sooserva sanglepalodu, loodusliku kõdusooilmeline (rohkelt kuuski II rindes),Valgejärve MK, Harjumaa.Kase-sanglepa-männi siirdesoomets,Leidissoo LK, Läänemaa.Kohati puissooilmeline allikasookaasik,Kastolatsi, Otepää LP.Hästi väljakujunenud mikroreljeefiga,kuuse ja sanglepa järelkasvuga küpsmadalsookaasik, Leidissoo LK, Läänemaa.Ajuti riimveega üleujutatav rannikusanglepalodu,Läänemaa.

Küpsed või küpsevad/erivanuselised soo-lehtmetsad, mida on majandatud püsimetsana või kus on ajuti karjatatud.Võivad olla ka keskealised valdavalt üherindelised loodusliku uuendusena arenenud soolehtmetsad, mida pole vahepealhooldatud. Kuuse osakaal kuivendamata koosluses on madal. Siia kuuluvad ka täielikult stabiliseerunud veerežiimigapõlismetsailmselised vanad või erivanuselised mõõdukalt kuivendatud lehtsegametsad.*9080 – esinduslikkusC ja pKarjatatud, raiejälgedega sooservaangervaksa-lehtsegamets, Nõva MK,Läänemaa.Endine kinnikasvanud niiske puisrohumaa,Peraküla, Nõva MK, Läänemaa.Karjatamise ja niitmise lõppemise ningkuivenduse tulemusel arenevmadalsookaasik, Emajõe Suursoo.Rannikuluidetevaheline küpsevsanglepalodu, Nõva MK, Läänemaa.Kauge kuivenduse mõjuga küpsevsookaasik, Tuhu LK, Läänemaa.Kuivendusmõjune küps angervaksasanglepik,Leidissoo LK, Läänemaa.

*9180 - esinduslikkusA, B, CSobiv looduslik pinnavorm(pank, maismaal asuv pangas,kanjonorg, sälkorg, rusukalle,oja või jõe varisev kallas) onkaetud laialehistest puudestkooslusega (kokku rinnetesvähemalt 50% laialehiseidpuuliike). Tavaline on 3 rinnetvõi selgelt eristuvate rinnetepuudumine.Puistu on enamasti erivanuseline,aga võib ka ollanoorem kasvukohaomasestruktuuriga laialehine lehtmets,kus esineb üksikuid vanulaialehiseid puid või neisttekkinud surnud või kõdunevatjämedat puitu. Eelminepuurinne võis hukkuda varinguvõi maalihke tõttu.Madalama esinduslikkusega(alumine rida) on külastatavadvõi prahistatud pangametsad,samuti alles hiljuti endistestkarjamaadest tekkinud metsad.Siia võib lugeda ka sisemaasälkorgude ja nendes voolavateojade nooremad mitmekesisedkaldametsad (k.a.hall-lepikud),mille järelkasvus on üksikuidlaialehiseid puid.

Küps/erivanuseline mets enamasti toitainevaesel turbal , kus esineb väga vanu elus puid ja püstiseid kuivanud puid,lamapuit on sageli mattunud sambla alla ja on raskesti leitav. Võib olla ka noorem mets, kui on taastunud põhiliseltkoristamata põlengualale. Kuivendust ei esine umbes 0,5-1 km raadiuses alast (v.a. mõni käsitsikaevatud vana kraavike).*91D0 – esinduslikkusA ja BVanade puude ja lamapuidugasiirdesoomännik, Kõnnumaa MK, Raplamaa.Mitmeliigiline vana siirdesoomets, KarulaRP, Võrumaa.Väga vanade puudega rabanõlvamännik,Leidissoo LK, Läänemaa.Erivanuseline, kuivavate puude jamõõduka lamapuidu hulgaga rabamets,Voorepalu, Põlvamaa.Paiguti puissoolik, lumekahjustusejälgedega erivanuseline ja kuivanudpuiduga rabamets, Ida-Virumaa.Allikaline siirdesoomets, mõõdukaltkuivavaid puid ja lamapuid, üksikud vägavanad puud, Agusalu LK, Ida-Virumaa.

Mõõdukalt majandatud küpsevad ja küpsed metsad, kuhu on jäänud ka vanu puid ja lamapuitu või keskealised,looduslikus arengus olevad raba- ja siirdesoometsad soostuvatel (k.a. põlenud) aladel. Siia sobivad ka vana või kaugekuivenduse mõjul puissoodest kujunenud küpsevad ja küpsed stabiliseerunud veerežiimiga raba-ja siirdesoometsad .*91D0 – esinduslikkusC ja pKoristatud põlengule taastunud suhteliseltüheealine, üksikute tüügastega ja rohkekuradi-sõrmkäpaga mets, Ida-Virumaa.Kuivendusmõjune siirdesoomets luite jaraba üleminekualal, ohtralt kuivavat puitu,Järvevälja MK, Ida-Virumaa.Mõõdukalt majandatud vana rabamets,Ussisoo, Järvamaa.Keskealine mitmekesine siirdesoometssooservas, vanade talumaade naabruses,Läänemaa-Suursoo MK, LäänemaaKuplitevaheline ebatüüpiline ja väikesepindalaga küps siirdesoomets, Karula RP.Majandatud rabamets endistel talumaadel,esineb väga vanu puid ja kuivavaid puid,Leidissoo LK, Läänemaa.

Küps või küpsev/erivanuseline lehtsegamets või lehtmets, kus on säilinud jõe või oja looduslik üleujutusrežiim. Võib ka ollalooduslikule häiringule viitavaid elemente (üleujutuse tagajärjel hukkunud puud) koos enam-vähem samaealise puistuga (shnoore puistuga). Enamasti leidub rohkelt mitmes jämedus- ja lagunemisastmes lamapuitu, puuliigist olenevalt madalaid võikõrgeid tüvetüükaid. Mitmekesine mikroreljeef – esinevad tüvemättad, kõrged tarnamättad, lodulaigud, tugijuured.*91E0 – esinduslikkusA ja BLiigirohke Altmetsa saarik Pedja jõelammialal, Alam-Pedja LK, Jõgevamaa.Mustoja keskjooksu lammisanglepik,Mustoja MK, Põlvamaa.Emajõe sanglepa-kase-lammimets, EmajõeSuursoo LK, Tartumaa.Mitmekesine märg mets Puhatu oja lammil,Puhatu LK, Ida-Virumaa.Suurveega üleujutatav, muul ajal suhteliseltkuiv erivanuseline segamets, LemmjõeKeelemets, Soomaa RP.Tarnarohke märg küpsev lammihaavik,Kirna matkarada, Alam-Pedja LK, Tartumaa.

*91E0 – esinduslikkusC ja pKüps või küpsev/erivanuselinemets, mida on majandatudpüsimetsana või kus on ajuti-kohatikarjatatud. Mõni tunnuselementvõib puududa või olla vähearvukas.Vajab metsana taastumiseks aega.Looduslikult taastunud keskealistevõi nooremate puudegahäiringualad – kunagise raie võiloodusliku suktsessiooni alguse tõttu(võsastunud karjamaad) onloodusmetsa elemente kasvähearvukalt või on esindatudmõned neist või on surnud puitväikese läbimõõduga, kuidloodusliku veerežiimi tõttu on alalväga head võimalused taastuda jasäilida.Täielikult stabiliseerunudveerežiimiga põlismetsailmelisedvanad või erivanuselisedkõdusoo-lehtsegametsadlammidel. Kooslused onüleminekulised kuivendatudpõlismetsailmelistelerohundirikastele kuusikutele võisarnanevad metsadega jõgedekaldavallidel. Üleujutus tänapäevalpuudub või on harv.

Ujutatakse üle kõige kõrgema suurveega ja suhteliselt lühikeseks ajaks. Mitmerindeline või rinneteks eristumatalehtsegamets, kus esineb sageli laialehiseid puid ja kuusk pole kunagi valdav, kuid võib osaleda üksikpuudena kõigisrinnetes. Puistu on erivanuseline või esineb ohtralt looduslikule häiringule viitavaid elemente (üleujutuse tagajärjelhukkunud puud) koos enam-vähem samaealise puistuga (sh noore puistuga). Rohke mitmes jämedus- ja lagunemisastmeslamapuit, väga liigirikas ja sageli ka tihe järelkasv ning põõsarinne.91F0 - esinduslikkusA ja BVanad pärnad ja sanglepad, ohtraltlamapuitu, Vihterpalu jõgi, Läänemaa.Oru põhjas suurvetega üleujutatav mets,rohkelt lamapuitu, Pühajõgi, Ida-Virumaa.Suvel kuiv küps lammihaavik, Kirnamatkarada, Alam-Pedja LK, Jõgevamaa.Noores puistus on maas üleujutusetagajärjel hukkunud metsapõlvkond,Lemmjõgi, Soomaa RP, Viljandimaa.Endised puisrohumaad Koiva vanajõgedel,mitmekesine puurinne, lamapuit, üksikudvanad puud, Laanemetsa, Valgamaa.Koiva ajuti üleujutatav kaldapealne, jalakaosalusega laialehine mets, Laanemetsa,Valgamaa.

91F0 – esinduslikkusC ja pKeskealine kuni küpsa mets,mida on majandatudpüsimetsana või kus on ajutikohatikarjatatud.Mõnedloodusmetsaelemendid on puistus säilinud,mõni võib olla puudu võivähearvukas (näiteks esinebvanu jämedaid laialehiseidpuid, kuid vähe lamapuitu jakuivanud püstiseisvaid puid).Võimalused loodusmetsanaareneda ja säilida on head.Järjepidev metsamaa võivõsastunud puisrohumaa.Looduslikult taastunudhäiringualad – keskealisedpuistud, kus raie või algjärgusloodusliku suktsessiooni tõttu(humala hall-lepikud) onloodusmetsa elemente vähevõi on esindatud vaid mõnedneist. Säilinud looduslikuveerežiimi tõttu on alal vägahead võimalused loodusmetsailmelisenataastuda jasäilida.

(Vasakul Nõva jõgi,Läänemaa) Väikeste liivastejõgede kaldail võib leidauhtvalle, millel kasvavadpõhiliselt männid jasanglepad või kased,laialehiseid puid praktiliseltei esine. Kuigi needmetsad ei vastatüüpkirjeldusele, kuuluvadnad lahutamatult looduskompleksi.Seega nendeesinduslikkushinne võibküll olla madalam (eriti kuivanametsa elemente onvähe ja rindeline struktuuron lihtne), kuid nendelooduskaitseväärtus onkindlasti kõrge.91F0 - erijuhud(Paremal Koiva jõgi) Suurte jõgede läheduses võib metsades leida väga vanu kaldavalle, mis tänapäevalenam ei paikne jõe ega isegi selgelt eristuva vanajõe või sellest tekkinud soo läheduses. Kunaüleujutuse mõju enam ei esine, siis metsad sellistel vallidel ei kuulu 91F0 tüüpi, vaid näiteks vanadeloodusmetsade vmt tüüpi. Laialehiste puude või väga vanade puude esinemine lisab neile kohtadelelooduskaitseväärtust. Ka järsakkallaste metsad ei kuulu uhtvallimetsade hulka, vaid muusse sobivassetüüpi (näiteks *9180, 9060, 9050, *9010).(Vasakul Hilba oja, Põlvamaa) Kaldavallimetsade sagedaseks erijuhuks onjõgedeäärsed humalalepikute ribad. Looduslikke veekogusid ääristavadpuiskoridorid on kõrge ökoloogilise väärtusega (puhastavad ja kaitsevadveekogusid, nad on lindude-loomade toitumisalad ja rändekoridorid).Lamminiitu hooldades tuleks temaga piirnevat uhtvallilepikut raiudasäästlikult, st säilitades koosluses võimalikult kõiki loodusmetsaelemente, shlaialehiste puude järelkasvu, kõikide esinevate puuliikide erivanuselisust jakuivavat, kuivanud ning kõdunevat puitu.