Giselle´i - Vanemuine

I VAATUSSisuHaige südamega noor talutüdruk Giselle elab koos oma valvsa ema Berthaga. Külaelanikudjumaldavad tütarlast, samuti metsnik Hilarion, kes on neiusse meeletult armunud.Prints Albert, kes on kihlatud Courlandi hertsogi tütre Bathildega, on tüdinenud omaigapäevaelust. Hurmatuna Giselle’i ilust ja süütusest, maskeerib Albert end talupojaks.Omandanud talu Berthe maja läheduses, valab ta Giselle’i üle õrnuseavaldustega. Kade jakahtlustav Hilarion saab ülivihaseks, kui tütarlaps Albertisse armub, uskudes, et on noormehegakihlatud.Bertha räägib külarahvale loo vilidest, pruudina enne abiellumist surnud noortest neidudest.Selle kohaselt tulevad vilid südaööl oma haudadest välja ja häda noormehele, kes siisnende tantsuringi satub: ta peab nendega tantsima, kuni nõrkeb ja sureb.Saabub hertsogi jahiseltskond, kelle hulgas on ka krahvi kihlatu. Hilarion paljastab nüüdkrahvi pettuse ja viimase kihluse Bathildega. Vapustatud Giselle kaotab mõistuse, varisebkokku ja sureb.II VAATUSOn kesköö. Hilarion valvab Giselle’i haua läheduses. Ilmuvad vilid kuninganna Myrthajuhatusel. Sellel ööl võetakse Giselle pidulikult vilide hulka.Hauale tuleb süümepiinadest ja kahetsusest vaevatud Albert. Ta näeb ilmutust Giselle’ist jajärgneb sellele metsa.Samal ajal leiab Myrtha Hilarioni ja vilid haaravad ta oma tantsuringi, keerutades meeletushoos, kuni noormees nõrkeb ja sureb. Sama saatus ähvardab ka Albertit, kuid Giselle’i armastuskaitseb teda vilide eest. Koidikul kaob vilide jõud, nad naasevad oma haudadesse. Alberton päästetud ja Giselle andestab talle. Kuid ka Giselle peab lahkuma, sest on nüüd igaveseksüks vilidest.AjaluguBALLETI SÜNNILOOST„Giselle’i” esietendusega 1841. aastal saavutas romantism balletis oma täiuslikema ja kompleksseimavormi. Tehniliselt ja temaatiliselt kajastab „Giselle” mitmeid 19. sajandi algusesEuroopas toimunud kunstilisi arenguid, mil maalikunstis, muusikas ja kirjanduses domineerisromantiline liikumine. Romantilised ideaalid seadsid küsimuse alla akadeemilised reeglid,rõhutasid individuaalset väljendust ja kogemust ning kasutasid rohkem kohalikku koloriiti,üleloomulikke olendeid ja melodraamat.Tasapisi hakkas ka ballett neid uusi ideid ja tundeid kasutama. 1830ndatel lõi MarieTaglioni oma kerge ja hõljuva stiiliga ebamaise jakättesaamatu baleriini kuju, samas kui Fanny Elsslerivarvastants esindas romantismi maisemat, kehalisematpoolt. Üheskoos tekitasid Taglioni ja Elssler erakordsehuvi baleriini rolli vastu ja nende tantsustiilideerinevuse tõttu said vastandid üheks oluliseks teemaks19. sajandi balletis.Pariisi Ooperiteatri esimene originaalsüžeega ballettoli „La Somnambule” (1827), varaste romantilisteballettide hulka kuulusid „Sülfiid” (1832), „La Gypsy”(1839) ja „La Péri” (1843). „Giselle” aga lõi uue suuna,muutes tantsustiilide ja dramaatiliste nüansside mitmekesisuseganimiosatäitja rolli üheks romantismiajastuväljakutsuvaimaks. Ballett loodi Pariisi Ooperiteatriuusimale staarile Carlotta Grisile. Olles näinud ja tunnustanudGrisi esinemisi, pakkus balleti süžee väljapoeet ja kriitik Théophile Gautier. Gautier’d inspireerisHeinrich Heine teoses „Saksamaast” esinev peatükkCarlotta Grisi