Seletuskiri - Keskkonnaamet

Vabariigi Valitsuse määruse„Naissaare maastikukaitseala kaitse-eeskiri“ eelnõuSELETUSKIRI1. SissejuhatusLooduskaitseseaduse § 10 lõike 1 alusel on Vabariigi Valitsusel õigus võtta ala kaitse allaning kehtestada ala kaitsekord. Eelnõukohase määrusega muudetakse Naissaaremaastikukaitseala (edaspidi kaitseala) kaitsekorda ning kehtestatakse uus kaitse-eeskiri.Kaitseala paikneb Harju maakonnas Viimasi vallas Naissaarel. Planeeritava kaitsealakogupindala on 1888 ha. Kaitseala piir kulgeb mööda saare rannajoont. Kaitseala maaomand onriigimaa ja eramaa.Naissaare maastikukaitseala asub praeguse Naissaare looduspargi territooriumil. Lähtudes kaitseeeskirjassätestatud kaitse-eesmärkide rõhuasetuse muutumisest ja asjaolust, et nimetustelooduspark ja maastikukaitseala erinevust ei ole seaduses defineeritud, võetakse varasemastpraktikast tuntud nimetuse Naissaare looduspark asemel kasutusele nimetus Naissaaremaastikukaitseala (edaspidi kaitseala). Naissaare looduspark oli moodustatud VabariigiValitsuse 31. märtsi 1995. a määrusega nr 150 „Naissaare looduspargi moodustamine ja kaitseeeskirjakinnitamine“ .Kehtiv kaitse-eeskiri kinnitati Vabariigi Valitsuse 24. jaanuari 2001. a määrusega nr 38„Naissaare looduspargi kaitse-eeskiri“ ning kõnesoleva eelnõukohase määrusega ajakohastataksejust seda dokumenti. Muudatused kaitse-eeskirjas on tingitud möödunud perioodil toimunudolulistest muudatustest looduskaitset reguleerivates õigusaktides, Euroopa Liidu asjaomastedirektiivide nõuete arvestamisest, senise kaitsekorra ebapiisavusest loodusväärtuste kaitsel jakaitsealuste liikide soodsa seisundi tagamisel ning Viimsi vallas Naissaarel omandireformitulemusena aset leidnud sotsiaalmajanduslikest ümberkorraldustest.Kaitseala kaitse-eeskirja uuendamisel on eeskätt lähtutud 21. aprillil 2004. a vastu võetud„Looduskaitseseadusest“ .Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu projekti koostas bioloogiadoktor Jüri Martin (tel...),eksperdihinnangu andis bioloogiamagister Üllar Rammul (tel ...), eelnõu kaitsekorra otstarbekustkontrollis Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regiooni Keskkonnaameti kaitse planeerimisepeaspetsialist Roland Müür (tel 627 2184).Eelnõu õigusekspertiisi tegi Keskkonnaametiõigusosakonna jurist Kristina Parnaul-Ollik (tel 627 2178), keeletoimetaja oli ............2. Eelnõu sisu, piirangute ja kaitse alla võtmise põhjendus2.1 Kaitse alla võtmise eesmärkide vastavus kaitse alla võtmise eeldustele

Taani kuninga aia sihtkaitsevööndi poollooduslike koosluste esinemisaladel on nende ilme jaliigikoosseisu tagamiseks vajalik heina niitmine, loomade karjatamine ning puu- ja põõsarindekujundamine ning harvendamine.Kaitseala piiranguvööndis on lubatud majandustegevus. Ehitustegevuse reguleerimisel kaitsealallähtutakse „Looduskaitseseaduse“ § 38 lõigest 7, mis lubab kaitse-eeskirjas sätestada seaduseranna ja kalda peatükis sätestatust erineva korra. Seni kehtinud kaitse-eeskirjas on mitmes Naissaareajaloolises külas ( Lõunaküla, Põhjaküla, Virbi ots) sätestatud ehituskeeluvööndi ulatuseks 50meetrit. Looduskaitseseadusest tulenevalt on aga saartel ehituskeeluvööndi ulatuseks 200 meetrit.Käesoleva eelnõu koostamise ja avalikustamisprotsessi käigus on välja toodud, et mereäärseehituskeeluvööndi laius peaks Naissaare kõikides külades olema ühesugune, põhjendatud ei ole mõneskülas 50 meetrise ehituskeeluvööndi ja teistes külades 200 meetri laiuse ehituskeeluvööndi regulatsioon.Seega on käesoleva eelnõuga Naissaare külade ehituskeeluvööndi ulatusi ühtlustatud. Väike-Heinamaakülas (Väikeheinamaa küla piiranguvööndis), mis on olnud ajalooline külakoht ning kus praeguseks onmitmed mereäärsed kinnistud taashoonestatud, on käesoleva eelnõuga lubatud uute hoonete püstitamine,kuid mitte lähemale kui 50 meetrit põhikaardile kantud rannaastangu servast. Nimetatud regulatsiooniseadmisel on arvestatud, et Väikeheinamaa piiranguvööndi mereäärsetel eramaadel ei ole inventeeritudväärtuslikke kooslusi või kaitsealuseid liike ning ala kus ehitustegevus on võimalik, ei ohusta üleujutused.Samu põhimõtteid arvesse võttes on sätestatud ka Lõunaküla ehitusregulatsioon. Seega on kaitsekordVäike-Heinamaa külas kehtiva regulatsiooniga võrreldes leevenenud, Lõunakülas minimaalseltrangemaks muutunud. Mereäärsetes piiranguvööndites, kus rannal ei ole põhikaardil märgitudrannaastangut (Jurka küla, Virbi ja Põhjaküla piiranguvööndid) on lubatud uute hoonete püstitamine kuidmitte lähemale kui 50 meetrit põhikaardile kantud veekogu piirist. Naissaare piiranguvööndis on lubatuduute hoonete püstitamine Sadama kinnistul (89001:001:0048), ülejäänud piiranguvööndi ulatuses on uutehoonete püstitamine lubatud mitte lähemale kui 50 meetrit põhikaardile kantud veekogu piirist.Noodamajaranna piiranguvööndis on lubatud väikeehitiste ja rajatiste püstitamine kaitseala tarbeks, kuidmitte lähemal kui 200 meetrit rannajoonest. Noodamajaranna piiranguvööndi moodustab riigimetsamaa,kuhu on eelnõuga jäetud võimalus rajada eelkõige loodusharidusega seotud objekte. Haldja külapiiranguvööndis on lubatud uute hoonete püstitamine, piiranguvöönd asub saare siseosas ning tegemist onkompaktse hoonestatud. Kunilamäe piiranguvööndisse uute hoonete ehitamist ei kavandata, kunaalal puuduvad praegu nii ehitised kui ka varemekohad ning looduslike tingimuste tõttu on sedaala võimalik kasutada näiteks liiva võtmiseks saare vajaduste jaoks. Kõikides piiranguvööndites onlubatud rajatise rajamine kaitseala valitseja nõusolekul.Kuni 50 osalejaga rahvaürituste korraldamine piiranguvööndis selleks ettevalmistamata jatähistamata kohtades ning rohkem kui 50 osalejaga rahvaürituste korraldamine selleksettevalmistamata kohtades, välja arvatud õuemaal, on lubatud üksnes kaitseala valitsejanõusolekul. Ettevalmistatud ja tähistatud kohtades piiranguvööndis rahvaürituste osalejate arvuspiiranguid ei ole.Sihtkaitsevööndeis on lubatud ilma valitseja nõusolekuta kuni 50 osalejaga rahvaüritustekorraldamine selleks kaitseala valitseja nõusolekul ette valmistatud ja tähistatud kohtades(näiteks matkaradadel). Ettevalmistamata kohtades ja rohkem kui 50 osalejaga rahvaüritustekorraldamine nii ettevalmistatud kui ettevalmistamata kohtades on lubatud üksnes kaitsealavalitseja nõusolekul.

looduspark, mis seostub sõnaga park ja eelkõige pargi kui mitmekülgseks puhkuseks mõeldudväheste piirangutega alaga.Kaitseala tüübiks otsustati jätta maastikukaitseala, mitte looduskaitseala, kuna osa kaitsealastmoodustavad alad, kus toimub majandustegevus ja asuvad poollooduslikud kooslused, mis onvõi on olnud inimtegevusest mõjutatud.Suurem osa kaitsealast kuulub sihtkaitsevööndisse. Selle põhieesmärk on kaitseala väärtustesäilitamine ja suurendamine eelkõige looduslike protsesside kaudu, aga ka selleks vajalike töödetegemisega.Kaitseala kaitsekorra väljatöötamisel on arvestatud kaitsealal esinevaid loodusväärtusi jaeksperdiarvamust kaitse-eeskirja, tsoneeringu ning kaitsekorra kohta. Kaitse-eeskirjagakehtestatavad piirangud on sätestatud ulatuses, mis tagab kaitsealal esinevate liikide ja looduslikeelupaikade soodsa seisundi. Leebem kaitserežiim seaks ohtu kaitseala kaitseeesmärkidesaavutamise ja kaitseväärtuste säilimise.Naissaare maastikukaitseala pindala on ligikaudu 1888 hektarit, sellest eramaad ligikaudu100 ha, munitsipaalmaad 5 ha, riigimaad 1153 ha ja jätkuvalt riigi omandis olevat maad 630 ha.3. Maaomanike seisukohad

Kaitse-eeskirja avalik väljapanek kestis Viimsi Vallavalitsuses ja Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regiooni Harju kontoris 15. veebruarist 15. märtsini 2010. Avaliku väljapanekutoimumisajast teatati Ametlikes Teadaannetes 02. veebruaril 2010, üleriigilise levikuga ajalehesPostimees 26. jaanuaril 2010 ja kohalikus ajalehes Harju Elu 29. jaanuaril 2010. Kaitse-eeskirjaavalik arutelu toimus 17. märtsil 2010 Keskkonnaameti Harju kontoris. Arutelul osales kokku21 maaomanikku ja asutuste esindajat.Vastavalt „Looduskaitseseaduse“ § 9 kohasele kaitse alla võtmise menetlusele saadetiavalikustamise käigus 108-le kaitsealal paikneva kinnisasja omanikule ja kaasomanikule teatedtähtkirjaga. Kirjalik tagasiside laekus kokku 18 maaomanikult või maaomaniku esindajalt.Maaomanike jaoks, kellele saadetud tähtkirjad kätte ei jõudnud, avaldati 28. juuni 2010 ajalehesPostimees täiendav teade kaitse-eeskirja muutmisest ja võimalusest materjalidega tutvuda kuni12. juulini 2010. Tagasiside saabus selle peale veel ühelt maaomaniku esindajalt.Maaomanike arvamused:

Maaüksus Pindala,haMärkuse sisu1. Schmidti 2,04 Jätta muutmata kaitsealanimekuju ehk jätta alleslooduspargi nimi.TulemusKavandatav nimekuju Naissaaremaastikukaitseala vastab paremini muutunudkaitse-eeskirja sisule, samas kui sõna park loobpetliku mulje väga nõrkade piirangutega vabaajaveetmise kohast.2. Männiku tee 1,Männiku tee 2,Männiku tee 3,Männiku tee 5.0,170,370,200,13Lisada kaitse-eeskirjaeelnõusse punkt, miskohustab kaitsealavalitsejat korraldamatuleohutust saarel.Kaitse-eeskirja lisati § 9 lõike 1 punkt 4, mislubab ka sihtkaitsevööndis tulekaitse abinõunateede ja sihtide maapinna hooldust. Tuleohutuseeest ei saa üldiselt vastutada kaitseala valitseja,vaid see on iga maaomaniku kohustus, saarel onselleks suures osas RMK.3. Tammiku 2,61 Muuta eeskirja § 14lõiget 2 ja kehtestadavõrdne ehituskeeluvööndiulatus kõikides saartekülades.Eelnõukohase kaitse-eeskirja § 14 lõike 2punktide 1 ja 5 sõnastust muudeti nii, etehituskeeluvöönd algab 50 m kauguseltpõhikaardile kantud rannaastangu servast, misvõimaldab kõikidel Väikeheinamaa ja Lõunakülamaaomanikel ehitada küla läbivast teest ka merepoole.4. Luthri;Liiva;Luthripere;Ranna II, Pilgu,Vallipere.5. Glubi;Hermanni I;Klausi,Merisalu.0,551,380,874,971,852,531,89Muuta eeskirja § 14lõiget 2 ja kehtestadavõrdne ehituskeeluvööndiulatus kõikides saartekülades.Muuta eeskirja § 14lõiget 2 ja kehtestadavõrdne ehituskeeluvööndiulatus kõikides saartekülades.Kaitse-eeskirja eelnõu § 14 lõike 2punktide 1 ja 5 sõnastust muudeti nii, etehituskeeluvöönd algab 50 m kauguseltpõhikaardile kantud rannaastangu servast, misvõimaldab kõikidel Väikeheinamaa ja Lõunakülamaaomanikel ehitada küla läbivast teest ka merepoole.Kaitse-eeskirja eelnõu § 14 lõike 2punktide 1 ja 5 sõnastust muudeti nii, etehituskeeluvöönd algab 50 m kauguseltpõhikaardile kantud rannaastangu servast, misvõimaldab kõikidel Väikeheinamaa ja Lõunakülamaaomanikel ehitada küla läbivast teest ka merepoole.

Maaüksus6. Kelemendi,Kelemendi IPindala,Märkuse sisuha0,59 Muuta eeskirja § 14lõiget 2 ja kehtestadavõrdne ehituskeeluvööndiulatus kõikides saartekülades .TulemusKaitse-eeskirja eelnõu § 14 lõike 2punktide 1 ja 5 sõnastust muudeti nii, etehituskeeluvöönd algab 50 m kauguseltpõhikaardile kantud rannaastangu servast, misvõimaldab kõikidel Väikeheinamaa ja Lõunakülamaaomanikel ehitada küla läbivast teest ka merepoole.7. Koka 0,29 Muuta eeskirja § 14lõiget 2 ja kehtestadavõrdne ehituskeeluvööndiulatus kõikides saartekülades .Kaitse-eeskirja eelnõu § 14 lõike 2punktide 1 ja 5 sõnastust muudeti nii, etehituskeeluvöönd algab 50 m kauguseltpõhikaardile kantud rannaastangu servast, misvõimaldab kõikidel Väikeheinamaa ja Lõunakülamaaomanikel ehitada küla läbivast teest ka merepoole.8. VäikeHeinamaa1,17 Muuta eeskirja § 14lõiget 2 ja kehtestadavõrdne ehituskeeluvööndiulatus kõikides saarteküladesKaitse-eeskirja eelnõu § 14 lõike 2punktide 1 ja 5 sõnastust muudeti nii, etehituskeeluvöönd algab 50 m kauguseltpõhikaardile kantud rannaastangu servast, misvõimaldab kõikidel Väikeheinamaa ja Lõunakülamaaomanikel ehitada küla läbivast teest ka merepoole.9. Sumbergi 1,20 Muuta eeskirja § 14lõiget 2 ja kehtestadavõrdne ehituskeeluvööndiulatus kõikides saartekülades10. Paemurru 1,37 Muuta eeskirja § 14lõiget 2 ja kehtestadavõrdne ehituskeeluvööndiulatus kõikides saarteküladesKaitse-eeskirja eelnõu § 14 lõike 2punktide 1 ja 5 sõnastust muudeti nii, etehituskeeluvöönd algab 50 m kauguseltpõhikaardile kantud rannaastangu servast, misvõimaldab kõikidel Väikeheinamaa ja Lõunakülamaaomanikel ehitada küla läbivast teest ka merepoole.Kaitse-eeskirja eelnõu § 14 lõike 2punktide 1 ja 5 sõnastust muudeti nii, etehituskeeluvöönd algab 50 m kauguseltpõhikaardile kantud rannaastangu servast, misvõimaldab kõikidel Väikeheinamaa ja Lõunakülamaaomanikel ehitada küla läbivast teest ka merepoole.

Maaüksus Pindala,haMärkuse sisu11. Liiva 1,04 Ehitamine peab olemavõimalik kõikideskülades vanadelmajakohtadel.TulemusKaitse-eeskirja eelnõu § 14 lõike 2punktide 1 ja 5 sõnastust muudeti nii, etehituskeeluvöönd algab 50 m kauguseltpõhikaardile kantud rannaastangu servast, misvõimaldab kõikidel Väikeheinamaa ja Lõunakülamaaomanikel ehitada küla läbivast teest ka merepoole.12. Tormi, Lootsi 2,58 Kas juba kehtestatud javalitsejagakooskõlastatuddetailplaneeringu töödestsaab kavandatudettevõtmisi jätkata, kuikaitse-eeskirja eelnõuneid kinnistutel enam etteei näe?13. Lõuna-Lutheri 2,58 Paluti saata kehtiva jakavandatava kaitseeeskirjamaterjalide-postiga.Juba kehtestatud detailplaneeringus , milleon heaks kiitnud ka kaitseala valitseja,võibette nähtud ehitustegevus kinnistul toimuda.Uue kaitse-eeskirja keelav sõnastus selliseljuhul ei rakendu.Materjalid saadeti e-postiga.4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õiguseleNaissaare maastikukaitseala kaitsekorra kavandamisel on lähtutud “Looduskaitseseaduses”esitatud nõuetest ning arvestatud vastavust Euroopa Liidu õigusele, eelkõige nõukogudirektiivile 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitsekohta ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivil 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitsekohta. Naissaare maastikukaitsealal paiknev loodusala on Vabariigi Valitsuse 2004. a 05. augustikorralduse nr 615-k "Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri"punkti 2 alapunkti 232 kohaselt määratud Natura 2000 võrgustiku alaks.5. Määruse mõju ja rakendamiseks vajalikud kulutusedVastavalt maamaksuseaduse §-le 4 kaasneb eelnõu jõustumisega kohalikule omavalitsuselemaamaksutulude vähenemine. „Maamaksuseaduse“ § 4 lõike 3 kohaselt hakkabmaamaksusoodustus kehtima kaitse-eeskirja jõustumisele järgneva aasta 1. jaanuarist. Maksu- jaTolliametile esitavad maamaksukohustuse väljaarvestamiseks vajalikud andmed kohalikudomavalitsused. Maamaksutulu vähenemise summa selgub siis, kui vajalikud andmed on MaksujaTolliametile laekunud. Seoses sellega, et kaitsealal suureneb sihtkaitsevööndi pindala

piiranguvööndi arvel 896 ha võrra ja seal hakkab kehtima 100%-line maamaksusoodustus,väheneb esialgse arvestuse järgi Viimsi valla maamaksutulu ligikaudu 13900 krooni aastas.Vastavalt „Looduskaitseseaduse“ §-le 20 on õigus pärast kaitse-eeskirja kinnitamist algatadakinnisasja, mille sihtotstarbelist kasutamist ala kaitsekord oluliselt piirab, riigile omandamistkinnisasja harilikule väärtusele vastava tasu eest. Kaitseala kaitse-eeskirja menetlemise ajal ei olelaekunud ühtegi ettepanekut maa riigile omandamise kohta. Määruse jõustumine ei too kaasauute organisatsioonide moodustamist.6. Määruse jõustumineMäärus jõustub Haldusmenetluse seaduse § 93 lõikes 2 sätestatud ajal.7. Eelnõu kooskõlastamineEelnõu esitati kooskõlastamiseks Viimsi Vallavalitsusele ja Riigimetsa Majandamise KeskuseleNaissaare maastikukaitseala kaitse-eeskirja eelnõu kohta on esitanud arvamuse ViimsiVallavalitsus 01. aprilli 2010. a kirjaga nr 15-3/622-1, ning Riigimetsa Majandamise Keskus06. juuli 2010. a kirjaga nr 3-1.12/227. Kaitse-eeskirja eelnõule ei olnud vastuväiteid. ViimsiVallavalitsus soovis selgitusi planeerimise ja ehitamise kooskõlastustele kaitseala valitseja poolt,mis tulenevad „Looduskaitseseadusest“ ja Riigimetsa Majandamise Keskus tegi ettepanekumuuta lõkkekohtade tähistuse sõnastust § 4 lõige 2 p 1 juures, mida ka arvestati.Eelnõu kooskõlastatakse teiste ministeeriumitega eelnõude infosüsteemi kaudu.Jaanus TamkiviMinister