Lisa 9 - Kohtla-Järve

10.1 Ühiskanalisatsiooniga liitunud elanikkond10.2 Olemasolev olukord10.2.1 Kanalisatsioon10.2.2 Kanalisatsioonipumplad Reoveepumplad10.2.2.1 Järve linnaosa10.2.2.2 Ahtme linnaosa10.2.3 Aastatel 2008-2010 rajatav uus või rekonstrueeritavkanalisatsioon10.2.3.1 Järve linnaosa10.2.3.2 Ahtme linnaosa10.3 OÜ Biopuhastus reoveepuhastussektor11 Sademeveesüsteemid11.1 Aastatel 2008-2010 rajatav uus või rekonstrueeritavsademeveekanalisatsioon11.1.1 Järve linnaosa11.1.1.1 Sademeveekanalisatsiooni valgalad11.1.2 Ahtme linnaosa11.1.2.1 Sademeveekanalisatsiooni eelvoolud javesikonnad12 Kavandatud investeeringute kirjeldus ja maksumused(ÜVVKS § 4 lg 2 p 2)12.1 Ülevaade investeeringute plaanist aastateks 2008-201912.2 Ülevaade investeeringutest aastateks 2008-201412.3 Vee-ettevõtte kavandatud investeeringute koondtabelaastateks 2008-201913 Veemajanduse Institutsionaalse olukorra analüüs jaettepanekud13.1 Veemajandust puuduvad olulisemad Euroopa Liidudirektiivid ja Eesti Vabariigi ning Kohtla-Järve linnaõigusaktid13.1.1 EL direktiivid13.1.2 Seadused13.1.3 Vabariigi Valitsuse ja ministrite määrused13.1.4 Kohtla-Järve linna õigusaktid13.1.5 Kohtla-Järve linna ülesanded ÜVK teenuse osutamise korraldamisel13.1.6 Vee-ettevõtja ülesanded

1.2 Kohtla-Järve ÜVK arendamise kavakoostamise taustLähteülesande kohaselt peab Kohtla-Järve ÜVK arendamise kava lähtuma linna eelarvevõimalustest ning samal ajal nägema ette seadustest ja sõlmitud lepingutest tulenevate kohustustetäitmise. Põhjendatud investeeringuteks loetakse infrastruktuuri tehnoloogiaid ja tehnilisi lahendusinende seotuse puhul esmajoones elanikkonnale osutatava teenuse kvaliteedi parandamisega.Alates 2008. a 1. jaanuarist on Kohtla-Järvel põhi vee-ettevõtjaks OÜ Järve Biopuhastus. Ettevõteon ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni operaatoriks enamikes Kohtla-Järve ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga varustatud piirkondades, v.a Oru linnaosa: Järve, Ahtme, Kukruse ja Sompalinnaosades. Oru linnaosas vee- ja kanalisatsiooniteenuse osutamiseks on linn sõlminudteenuslepingu OÜ-ga Oru Kodu.Kohtla-Järve ÜVK arendamise kava esimese versiooni koostamist alustati 2000. aasta lõpus. Kohtla-Järve põhitegevuspiirkonna arendamiseks vajalikud investeeringud on suuremad, kui näeb ette linnaja vee-ettevõtja vahel sõlmitud teenusleping. Suurimad erinevused tulenevad torustikerenoveerimise ja ühisveevärgi ja kanalisatsiooni eelvoolude rajamise vajadusest uutessearenduspiirkondadesse, sh uued ettevõtluse arendamise piirkonnad (Järve linnaosa piirkond).Investeeringute osas on toodud eraldi välja investeeringud, mida finantseerib vee-ettevõtja vastavaltlinnaga sõlmitud teenuslepingule ja ülejäänud vajalikud investeeringud, mida finantseeritakse kaslinna või arendajate poolt.Teenuslepinguga ja selle muudatustega on määratud Kohtla-Järve vee-ettevõtjatepõhitegevuspiirkonna investeeringud. Samas on kokku lepitud, et kuus kuud enne seda tähtaegavaatavad Kohtla-Järve linn ja vee-ettevõtja läbi esimese 5-e viie aasta tegevuse tulemused ninglepivad kokku järgmiseks viieks aastaks: järgmiseks perioodiks kehtestatud nõuete täitmiseksvajalikud meetmed, teenuse müügitasemed, investeeringud, investeeringute allikad ja tariifitõstmise koefitsiendi selleks perioodiks.Lisaks eeltoodud vee-ettevõtjaga vee-ettevõtjale on linn sõlminud teenuslepingu Oru linnaosas veejakanalisatsiooniteenuse osutamiseks OÜ-ga Oru Kodu.AS Viru Vesi 2005. aasta detsembris ei ole esitanud oma ettepanekuid ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni põhitegevuspiirkonna arendamise kava koostamiseks.Kohtla-Järve ÜVK arendamise kava on vastavalt Ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni seaduselekoostatud kaheteistkümneks 12 aastaks. See on dokument, mille kiidab heaks linnavolikogu ja millealusel toimub edaspidi veevarustuse ja kanalisatsiooni arendamine Kohtla-Järves. ÜVK arendamisekava on suundiandev dokument, mis peab olema kooskõlas Kohtla-Järve üldplaneeringuga ja linnaarengukavaga.. Kui ei teki erakorralisi asjaolusid, kava vaadatakse üle vähemalt kord nelja aastatagant, mille käigus oleks otstarbekas pikendada visioone aastaks 2020, aastaks 2025 jne.

1.3 Kohtla-Järve linna prioriteedidühisveevärgi ja kanalisatsiooni arendamiselKohtla-Järve linnas on 99% elanikest liitunud ühisveevärgiga ja 98% ühiskanalisatsiooniga.Kava näeb ette, et Kohtla-Järve linna elanike joogivesi peab vastama 1. jaanuariks 2014.a. EV Sotsiaalministri määrusega nr 82 (ühildatud Euroopa Liidu Joogivee raamdirektiivinõuetega) kehtestatud kvaliteedinõuetele ning 1. aprilliks 2015. a. peab Kohtla-Järve linnolema kaetud ühiskanalisatsiooniga vastavalt EV Keskkonnaministri 15. mai 2003. a.määrusele nr 48 Reovee kogumisalademääramise kriteeriumid ja EÜ Nõukogu direktiivile92/271/EMÜ “Asulate reovee puhastamine” Asulate reovee puhastamine.Reoveepuhastitest väljutatava heitvee lämmastikukontsentratsiooni vähendamiseks tulebtäiustada tagada nõutrkohane lämmastikuärastus eelkõige 2009.a lõplikult valmivasKohtla-Järve regionaalses reoveepuhastites. Väljaehitatud ühiskanalisatsioon peabkaitsma looduslikult nõrgalt kaitstud põhjavett.Kohtla-Järve Linnavolikogu kehtestas 19.aprilli 2006. aasta määrusega nr 37 Kohtla-Järve linnaühisveevärgi ja -kanalisatsiooni veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse hinna reguleerimisekorra. Vastavalt korrale kehtestab linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hinna Kohtla-JärveLinnavalitsus oma määrusega.Linna lähimaks peamiseks eesmärgiks ühisveevärgi ja kanalisatsiooni valdkonnas on kvaliteetse jalinnaelanikele hästi kättesaadava vee- ja kanalisatsiooniteenuse osutamine selleks määratud veeettevõtjateja teiste vee- ja kanalisatsiooniteenust osutavate ettevõtete poolt.Kohtla-Järve ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni arendamise aluseks on käesolev Kohtla-Järveühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastani 2019.Kavas on ette nähtud pinnase-, sademe- ja drenaaživee ärajuhtimise süsteemide väljaehitamine ningaastaks 2019 kõigile Kohtla-Järve elanikele võimaluse loomine liituda ühiskanalisatsioonigareoveekogumisalal.Kavas toodud eesmärkide saavutamiseks on ette nähtud rajada ühisveevärgi- ja kanalisatsioonigakatmata aladele vee- ja kanalisatsiooni torustikud, renoveerida igal aastal vajalikus mahusamortiseerunud vee- ja kanalisatsioonitorustikke, kindlustada tarbijatele kvaliteetne joogivesi jatarbijatelt heitvee ärajuhtimine ja nõuetekohane puhastamine.Vastavalt EV Keskkonnaministri 15. mai 2003. a. määrusele nr 48 Reovee kogumisalade määramisekriteeriumid, kinnitas Keskkonnaminister 21. augustil 2008 käskkirjaga nr 1107 üle 2000iereostuskoormusega reoveekogumisalad, sealhulgas Kohtla-Järve Järve ja Ahtme linnaosadele.Lähemalt kirjeldame reoveekogumisalasid Järve ja Ahtme linnaosade puhul alapeatükis 2.3.1.

2.3 Kohtla-Järve ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni ulatuse piiritlemine (ÜVVKS § 4lg 2 p 1)Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse § 4 lg 4 kohaselt peab ÜVK arendamise kavaga olemamääratletud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omanikule või valdajale seda arendama selliselt, etoleks võimalik tagada kõigi sellel alal olevate kinnistute veega varustamine ühisveevärgist ningkinnistutelt heitvee ärajuhtimine ühiskanalisatsiooni.Kohtla-Järve ÜVK arendamise kavas on ÜVK ala piiritlemisel lähtutud Kohtla-Järveüldplaneeringust. Üldplaneeringu tööstuspiirkondadele on ette nähtud veeühenduse võimalus jareovee eelvool.Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ulatuse määratlus on toodud ÜVVKS-s, mille § 1 lg 3 ja §-de 2 ja 3kohaselt:- Ainult tootmise vajaduseks rajatud ühisveevärgile ja -kanalisatsioonile ÜVK seaduse sätted eikohaldata;- Ühisveevärk ja -kanalisatsioon on ehitiste ja seadmete süsteem, mille kaudu toimubkinnistute veega varustamine või reovee ärajuhtimine ning mis on vee-ettevõtja hallatav võiteenindav vähemalt 50 elaniku. Ühisveevärgi ja –kanalisatsioonina käsitakse ühisveevärki võiühiskanalisatsiooni eraldi või mõlemat üheskoos;- Sademete-, drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimise ehitisi ja seadmeidloetakse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni süsteemi kuuluvaiks, kui kohalik omavalitsus ei oleteisiti otsustanud;- Ühisveevärk ja -kanalisatsioon võib olla avalik-õigusliku või eraõigusliku isiku omandis.Ühisveevärgile ja -kanalisatsioonile kohaldatakse asjaõigusseaduse §-s 158 sätestatut;Praegu on Kohtla-Järve haldusterritoorium jagatud 2-ks vee-ettevõtluse teeninduspiirkonnaks. ÜVKseaduse § 5 lg 1 kohaselt peab ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omanik või valdaja lubama ühendadakinnistu veevärki ühisveevärgiga ning kinnistu kanalisatsiooni ühiskanalisatsiooniga ÜVK seadusesja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud tingimuste kohaselt.Kohtla-Järvel tuleb ÜVK ulatuseks lugeda ka sademevee ja drenaaživee ärajuhtimise ehitised(torustikud, kraavid), va. looduslikud veekogud, olenemata nende liitumisest või mitteliitumisestühiskanalisatsioonisüsteemiga.ÜVK seaduse § 3 lg 1 ja 2 kohaselt:- Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ning kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni vahelise piiri määrabliitumispunkt;- Liitumispunkt on ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni omaniku või valdaja määratud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ühenduskoht kinnistu veevärgi või kanalisatsiooniga. Liitumispunkt asub avalikult

kasutataval maal kuni üks meeter väljaspool kinnistu piiri. Liitumispunkt on ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni oluline osa. Kui liitumispunkt ei ole võimalik määrata eelnimetatud tingimustel,määratakse liitumispunkt ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omaniku või valdaja kokkuleppel.Kohtla-Järves peab ÜVK ulatuse määramisel arvestama korruselamuid (kinnistuid) läbivatemagistraaltorustikega. Nimelt, enne ÜVK seaduse vastuvõtmist rajatud elamuid läbivadmagistraaltorustikud tuleb lugeda ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni osaks. Kinnistu liitumispunkt onsellisel juhul kinnistuid (elamuid) läbival magistraaltorustikul. See on ainus mõistlik lahendusniikaua, kuni vee-ettevõtja ei ole välja ehitanud autonoomseid ühendustorustikke kõikidelekinnistutele. Selles küsimuses peab linnavolikogu langetama eraldi otsuse. Probleem on välja toodudÜVK sõlmküsimusi käsitlevas osas ja vajalike uurimis- ja projekteerimistööde osas.Selleks tuleks sõlmida reaalservituudid (veejuhtimisservituut). Magistraaltoru hoolduskuludekatmisel võib lasta teeniva kinnisasja omanikul osaleda, kui magistraaltoru kasutatakse ka teenivakinnisasja huvides (AÕS § 179 lg 2); probleemiks võib olla sellise huvi rahaline hindamine javastavalt teeniva kinnisasja poolt kantavate hoolduskulude suuruse määramine.Probleemi kompleksseks lahendamiseks on vaja lisaks omaniku poolt või linnavolikoguregulatsiooni kohaselt rajatavale torustikule määrata ka kinnistute piirid, vee-ettevõte võib taotledaservituutide seadmist rajatistele.

2.3.1 Reovee kogumisalaReovee kogumisala määratlemisel on lähtutud Veeseaduse § 2 p 22 käsitlusest, mille järgselt:Reovee kogumisala on ala, kus on piisavalt reostusallikaid reovee juhtimiseks kogumissüsteemidevõi kanalisatsiooni kaudu reoveepuhastisse ja heitvee juhtimiseks suublasse.Keskkonnaministri 15. mai 2003. a. määrusega nr 48 on kehtestatud Reovee kogumisalademääramise kriteeriumid.Määrus kehtestab reoveekogumisala määramisel kriteeriumid asulatele elanike arvuga rohkem kui50, ehk Kohtla-Järve puhul tuleb reovee kogumisalade määramise kriteeriumite juures lähtudaeelmainitud määrusest. Vastavalt Veeseadus § 24 lg (5) määratakse reovee kogumisala piiridüldplaneeringuga. Reovee kogumisalade piirid tuleb määrata Kohtla-Järve üldplaneeringuga.Keskkonnaminister kehtestas 21. augustil 2008 käskkirjaga nr 1107 üle 2000ie reostuskoormusegareoveekogumisalad, mille hulka kuuluvad ka Kohtla-Järve linna Järve ja Ahtme linnaosad. Vastavalteelnimetatud käskkirjaga määratletud reoveekogumisalad on esitatud lisas 1: Skeemid, joonistel 1.2ja 2.2.Siinkohal ja edaspidi käsitleme Kohtla-Järve Järve ja Ahtme linnaosade reoveekogumisalasidvastavalt Keskkonnaministri käskkirjas esitatud skeemidele. Tulenevalt skeemidel esitatudpiirjoontele, ei ühti reovee kogumisalad täielikult linnade administratiivpiiridega. Nimetatudpiirjooned on selgelt näha ka joonisel 1.2. Samas praktiliselt kõik praegused väikeelamute (jasuvilate) piirkonnad jäävad kogumisala sisse, mistõttu tuleb arvestada ka nendekanaliseerimisnõudega lähiaastatel.Tähistasime nii reoveekogumisala kui veevarustusskeemidel eraldi ka üldplaneeringutest tulenevadperspektiivsed ühisveevärgi ja –kanalisatsioonialad.Vastavalt Veeseadusele on reovee kogumisalal lubatud reovee juhtimine reoveepuhastisse niikogumissüsteemide (milleks on kogumiskaevud või mahutid) kui kanalisatsioonitorustike kaudu.Keelatud on reovee immutamine pinnasesse.Konkreetse reovee ärajuhtimis- või kogumissüsteemi määravad üldplaneeringu alusel kehtestatudvõi kehtestatavad detailplaneeringud, kus on sätestatud linnaosadesse ühiskanalisatsiooni rajamisemaht või lahendada reoveekäitlus kogumissüsteemide baasil.Kohtla-Järve linna ÜVK arendamise kavas on Järve ja Ahtme linnaosades aastaks 2018 ette nähtudluua võimalus kõigile elanikele liituda ühiskanalisatsiooniga reoveekogumisalal. Seega ei oleKohtla-Järves nimetatud linnaosades lubatud rajada reovee kogumiskaeve ja mahuteid. Erandidvõivad kõne alla tulla vaid äärmisel juhul, kui üksikkinnistu liitmine ühiskanalisatsiooniga osutubpõhjendamatult kalliks ja kogumiskaevu rajamine vastab seaduste ja normidega kehtestatudtingimustele.Kuna käesolevas ÜVKA-s on aluseks võetud, et üldplaneeringus ettenähtud uuedelamuehituspiirkonnad kanaliseeritakse samuti, loeme antud piirkonnad perspektiivseteksühisveevärgi ja –kanalisatsioonialadeks (vt ka joonised).

2.4.2 Olukord ja perspektiivid Kohtla-Järves tulekustutusvee- ja avalikest kohtadestvõetava vee osasÜldjuhul, Kohtla-Järve linnas võetakse tulekustutusvett tuletõrjehüdrantidest. Ühisveevärgigaühendatud tulekustutusvee spetsiaalseid mahuteid ja veehoidlaid teadaolevalt vee-ettevõtjatevastutusvaldkonnas ei ole.Kohtla-Järve ÜVK kasutamise eeskirjas on avalik veevõtukoht defineeritud järgmiselt: Avalikveevõtukoht on: ühisveevärgil asuva veevõtmise seadme (olmevesi, paak-autode täitmise seadejms) koht koos teenindamiseks vajalike ehitistega ühisveevärgil asuv veevõtmise seadme.Tulekustutusvee võtmise kohtadeks Kohtla-Järves on ühisveevärgil paiknevad tuletõrjehüdrandid.Tuletõrjehüdrantide hooldamiseks ja nendest vee võtmiseks, samuti avalikest veevõtukohtadest veevõtmise eest vastutab vee-ettevõtja.Vastavalt ÜVK kasutamise eeskirja § 14 lg 6 Avalikust veevõtukohast võetava vee arvestus jatasumine toimub vastavalt vee-ettevõtja poolt kehtestatud korrale kooskõlas linnavalitsuse ja veeettevõtjavahelise lepingu tingimustega.Vastavalt lepingule on vee-ettevõtja kohustatud:1. Osutama linnale teenuste osutamise piirkonna ulatuses tuletõrjehüdrantide ja veevõtmise teenust,mis koosneb alljärgnevatest osadest:- Tuletõrjehüdrantide varustamine veega, veevõtukohtade varustamine joogiveega ningpurskkaevude, mis asuvad teenuste piirkonna avalikes kohtades varustamine veega;- Tuletõrjehüdrantide ja veevõtukohtade regulaarse kontrolli, hoolduse ja remondi teostamine,tagamaks nende pideva varustatuse veega;- Kontrollima õigusaktidega ettenähtud juhtudel ja korras veevõtukohtadest kättesaadava joogiveekvaliteeti;- Vee-ettevõtja on kohustatud võimaldama Ida-Virumaa Tuletõrje- ja Päästeametil kasutadatuletõrjehüdrante kahjutule tõrjumisel ja vajadusel ka teistel päästetöödel;- Vee-ettevõtja kohustub paigaldama uued tuletõrjehüdrandid uutesse asukohtadesse linna kululvastavalt linna taotlusele. Uute arendustegevuste puhul sisalduvad uute tuletõrjehüdrantide ja nendetoimimiseks vajalike seadmete ehitamise ja paigaldamise kulud vastava arendaja poolt makstavasliitumistasus;- Vee-ettevõtja kohustub paigaldama uued veevõtukohad linna kulul vastavalt linna taotlusele.Veevõtukohad on lepingus defineeritud kui ettevõtte õiguslikus kasutuses olevad avalikudveevõtukohad (mis on mõeldud joomiseks ja koduseks tarvitamiseks vajaliku vee otseseksammutamiseks), on ettevõtte haldamisel, asuvad teenuste osutamise piirkonnas, on ühendatudühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga.

2.5 Sademe- ja drenaaživee ning muu pinnasejapinnavee ärajuhtimise ja ühiskanalisatsioonivahelised seosed (ÜVVKS § 4 lg 2)Sademevee äravoolutamist reguleerivad Veeseadus ja Vabariigi Valitsuse 31. juuli 2001. a. määrusnr 269 “Heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise kord 1 ” (RTI 2001, 69, 424; 2003, 83,565).Vastavalt Veeseaduse määratlusele on kanalisatsiooni kaudu ärajuhitav sademevesi heitvesi, milleleon kehtestatud veekogusse juhtimise nõuded eespoolnimetatud määrusega (määruse lisad nr 1 ja 2).Üle kahjustuspiiri rikutud heitvett (st. ka kanalisatsiooni kaudu ärajuhitavat sademevett) ja saastunud sademevett tuleb käsitleda kui reovett, mis vajabpuhastamist. Nõuded saastunud sademevee juhtimiseks veekogusse annab määruse § 7 ja neid rakendatakse alates 31. detsembrist 2009. aasta.Väikeelamupiirkondadest tulevad sademe- ja drenaaživee väljalasudVäikeelamute piirkonna kraavid kannavad mõningal määral ära ka reovett.Sademevee limiteeritud komponentide (hõljuvained ja naftaproduktid) sisaldus jääb valdavas osasanalüüsidest allapoole normatiivset taset.Lähiaastatel kanaliseeritakse täielikult väikeelamupiirkondade reoveed Kuna Keskkonnaministrikehtestatud reoveekogumisala piirid haaravad ka praegu väikeelamupiirkondi, tuleb neid samutilähiaastatatel kanaliseerida ja sellega peaks hakkama ka olmereovee juhtimine kraavidesse võisademeveekollektoritesse. Samaaegselt reoveekanalisatsiooniga tuleb välja ehitada sademevee- jadrenaažisüsteemid.Üldplaneeringuga ettenähtud väikeelamupiirkondi, mille asukoht ei jää tänase reoveekogumisalapiiresse, käsitleme kui perspektiivseid ühisveevärgi ja –kanalisatsioonialasid.Kohtla-Järve sademeveeväljalaskude kaudu ärajuhitav vesi sisaldab küll mõningal määralinimtekkelist reostust, kuid valdavalt on reoainete kontsentratsioonid vees nii väikesed, etintensiivse puhasti kasutamine ei ole vajalik. Täiendava sademevee juhtimine reoveepuhastile toobkaasa reovee temperatuuri tuntava languse, ning põhjustab häireid lämmastiku ärastusel.4.2 Veevajaduse katmineVeevajaduse katmine on võimalik põhjaveeallikate baasil. Järve linnaosa oluliseksveevarustusallikaks on Kambrium-Vendi põhjaveekiht mis on hästi kaitstud maapinnalt lähtuvareostuse eest. Ahtme linnaosa veevarustusallikaks on Kurtna-Vasavere veehaare kvaternari

põhjaveekihist. Põhjavee kasutamisel tuleb arvestada Kohtla-Järve linnale kinnitatudpõhjaveevaruga. Põhjavee kasutus peab jääma Kohtla-Järve põhitegevuspiirkonnas vähemalt 2004.aasta tasemele.Kurtna-Vasavere veehaarde uuringu käigus selgitati välja võimalus rajada Illuka valda veel ükssarnane ridaveehaare nagu on praegune Kurtna-Vasavere (Vasavere 2), milline koosneks kuuestpuurkaevust. Eesti Geoloogiakeskuse uuring kinnitab, et optimaalne veevõtt töötaval veehaareaastail2005-2035 on võimalik 8 000m³/d ulatuses ning perspektiivne uus veehaare Vasavere 2 võiks andavett 4 000 m³/d.Põhjaveehaarete arendamine võimaldab varustada linna joogiveega hädaolukorras.7 Põhjavesi7.1 Kohtla-Järve põhjaveevaru ja sellekasutaminePõhjaveevarud on Kohtla-Järve linnale kinnitatud Keskkonnaministri 06. aprilli 2006. aastaKäskkirjaga nr 409, Ida-Virumaa põhjaveevarde kinnitamine.Käesolev dokument, mis on kinnitatud Põhjaveekomisjoni 02.detsembri 2005.a ettepaneku põhjal,jaotab põhjaveevarud kaheks, kehtivusega vastavalt 2012. ja 2035.aastani.Uusi põhjaveevarusid, kasutusajaga 2013-2035, on Kambrium-Vendi veekompleksi (Cm-V)osasoluliselt vähendatud. Kogu Cm-V põhjaveevarudest Kohtla-Järve linna territooriumil annab ülevaatejärgnev tabelPõhjaveemaardlaPõhjaveemaaardlapiirkondVeekihigeoloogilineindeksPõhjaveevaru,m³ /ööp.Varukategooria jaotstarveKasutusaegKohtla-JärveJärve linnaosa C-V 10 300 T 1 joogivesi Kuni 2012Järve linnaosa C-V 5 970 T 1 joogivesi 2013-2035Järve linnaosa C-V 3 600 T 1 tootmisvesi Kuni 2012Sompa linnaosa C-V 1 400 T 1 joogivesi Kuni 2012Sompa linnaosa V 2 vr 390 T 2 joogivesi 2013-2035Ahtme linnaosa C-V 3 500 T 1 tootmisvesi Kuni 2012Ahtme linnaosa V 2 gd 3 300 T 1 joogivesi 2013-2035Sirgala V 2 vr 500 T 1 joogivesi Kuni 2012Viivikonna V 2 vr 500 T 1 joogivesi Kuni 2012Sirgala-Viivikonna V 2 vr 100 T 1 joogivesi 2013-2035Oru V 2 vr 400 T 1 joogivesi Kuni 2012Oru V 2 vr 450 T 1 joogivesi 2013-2035Lõuna C-V 3 600 T 1 joogivesi 2013-2035

Vasavere veehaareKukruse V 2 vr 170 T 2 joogivesi 2013-2035Viru Keemia1 200C-VTGrupp1 tootmisvesi 2013-2035Nitrofert C-V 900 T 1 tootmisvesi 2013-2035Diamant Mets OÜ C-V 50 T 1 tootmisvesi 2013-2035Lot Wood Trading C-V 50 T 1 tootmisvesi 2013-2035Käesoleval ajal Ahtme linnaosa varustavaVasavere veeharde põhjavee tarbevaru onkinnitatud8 000m³ ööpäevas samuti eelnimetatud dokumendiga: kehtib Kohtla-Järve linnaleKeskkonnaministri 06. aprilli 2006. aasta käskkirjaga nr 409 kinnitatud kambrium-vendi (Cm-V)veekihist saadav põhjaveevaru.Veekvaliteet vastab nõutele, v.a. raua- ja mangaani kõrgendatud sisaldus.8 Veevarustussüsteemid8.1 Kohtla-Järve põhitegevuspiirkondKohtla-Järve põhitegevuspiirkonnas, lisaks AS-le Viru Vesi OÜ-le Järve Biopuhastus, kes tegelebvee tootmisega ja osutab teenust juriidilistele isikutele ja elanikkonnale, vee tootmisega tegeleb veelOÜ Oru Kodu, kes ka pakub teenust juriidilistele isikutele ja elanikkonnale.Põhitegevuspiirkonnas on põhjavee baasil töötavad veevarustussüsteemid.Põhjaveega on varustatud Järve, Ahtme, Sompa, Kukruse, Oru ja Viivikonna-Sirgala linnaosad.Seega on Kohtla-Järves olukord, kus suured paneelmajad ja väikeelamud on varustatud põhjaveega.Põhjavett toodeti 2003. aastal AS Viru Vesi ühisveevärgi puurkaevudest – 2 158 837 m 3 , 2004.aastal – 2 081 239 m³ . Uued kinnitatud veevarud Järve linnaosa pirrkonnale aastatel 2013-2035 onvastavalt 5070 m³ ööp ehk 2 179 050 m³ aastas Kinnitatud veevarud Järve linnaosa piirkonnale onvastavalt 5970 m 3 /ööp Kambrium-Vendi veekompleksist.8.2.4 Perspektiivne situatsioonJärve linnaosaOlemasolev Põhja pumpla ja veehaare on ette nähtud välja jätta (likvideeritakse) ning kasutusse jääbainult Lõuna pumpla, mis rekonstrueeritakse. Lõuna pumpla reservuaari suunatakse Ahtmeveepuhastusjaamast puhastatud vesi.Seoses uue skeemiga muutub ka veevarustussüsteem:1. Kogu vesi suunatakse võrku ainult Lõuna pumplast;2. Põhja piirkonna jaoks rajatakse olemasolevale DN300 transiittorule teine transiitliin pikiOutokumpu tänavat, millega tõsta süsteemi töökindlust ja läbilaskevõimet;3. Olemasolevad puurkaevupumplad normaalolukorras ei tööta (reservis).4. Kogu piirkonnas on üks vee-ettevõtja, kelle võrgust saavad vee kõik tarbijad va suuredtööstustarbijad kelledel on töötavad autonoomsed veevarustussüsteemid.

VabarõhkLinna võrgust peab olema tagatud vajalik vabarõhk reeglina kuni 5-korruselisteleelamutele.(Hv=36mH2O).Tuletõrjevooluhulgad3-4-5 ja enam korruseliste hoonete tarvis peab olema garanteeritud vajalik tuletõrjevooluhulk 15 l/s.Eramute piirkonnas on vajalik vooluhulk 10 l/s. Vajalik tuletõrjevee varumaht tervele linnale on162 m³.................................................................................................................................................................Järve linnaosa veetrasside ja majaühenduste renoveerimine:JrkOrienteeruv ühTanava nimi Diameter, mm Pikkus, mNrmajade arv1 Aia tn 100 134,0 52 Endla tn 100 22,4 13 Gaasi tn 32 220,1 24 Jarve tn 100 81,5 45 Jarve tn 50 127,9 56 K.Lutsu tn 50 402,1 147 Kalevi tn 200 716,2 218 Karja tn 300 33,5 19 Keskallee 100 254,5 410 Keskallee 150 107,411 Keskallee 50 78,0 512 Lille tn 32 175,5 113 Metsapargi tn 150 389,6 314 Moisa tee 200 296,7 1215 Olevi tn 150 59,8 216 Olevi tn 100 324,0 617 Olevi tn 200 447,1 1618 Olevi tn 32 48,7 119 Olevi tn 160 13,6 120 Parna tn 300 1292,5 2821 Pisuhanna tn 100 154,4 422 Pohja allee 160 35,3 123 Pollu tn 150 139,2 424 Ravi tn 200 71,3 125 Ravi tn 100 180,6 626 Ringi tn 50 75,1 227 Sakala tn 100 33,1 428 Sakala tn 50 110,4 829 Siidisuka tn 100 137,9 530 Sinivoore tn 150 34,6 131 Tallinna tn 150 64,3 132 Torujoe tn 50 10,1 133 Torujoe tn 300 617,3 2034 Tuuslari tn 200 190,2 935 Tuuslari tn 50 24,6 136 Uus tn 80 408,7 13

37 Vahtra tn 100 190,2 738 Vahtra tn 63 37,3 1KÕIK KOKKU: 7740,0 197Vaata lisa 1Lisaks veetrasside rekonstrueerimisele on välja töötatud AS Viru Vesi eelmise vee-ettevõtja pooltmajaühenduste ja hooneid ning kinnistuid läbivate torustike ümberehitamise kava torustikupikkusega 2312 jm ja 383 majaühendust.Vaata lisa 2.................................................................................................................................................................Ahtme linnaosa veetrasside ja majaühenduste renoveerimine:JrkOrienteeruv üh majadeTanava nimi Diameter, mm Pikkus, mNrarv1 Ahtme mnt 150 46,92 Altserva tn 150 51,4 23 Kadri tn 150 231,9 34 Kaja tn 150 200,8 175 Maleva tn 150 173,8 36 Sopruse tn 200 187,0 37 Sopruse tn 150 298,0 118 Sopruse tn 100 217,7 69 Tervise tn 150 56,4 1KÕIK KOKKU: 1463,8 46Vaata lisa 3Lisaks veetrasside rekonstrueerimisele on vaja välja töötada töötatud AS Viru Vesi pooltmajaühenduste ja hooneid ning kinnistuid läbivate torustike ümberehitamise kava.8.2.6 Põhitegevuspiirkonna veetorustikudAS Viru Vesi OÜ Järve Biopuhastus poolt hooldatava veevõrgu pikkus on 169023 m.Kõige vanemad torustikud on Kukruse, Sompa, Oru, Viivikonna - Sirgala piirkonnas, kus torustikuvanus ulatub kohati kuni 50. aastani.Vee voolamise kiirused veevõrgus on tänu tarbimise olulisele vähenemisele väga väikesed ningsurvekaod ei muutu ööpäeva jooksul märkimisväärselt. “Isepuhastuva” kiiruse, mis hinnangute järgipeaks peatorudes olema vähemalt 0,5 m/s, rakendamisel suurenevad aga survekaod torudes oluliselt.Veevõrgu seisukorda iseloomustab ka arvestamata vee suur osakaal, mis moodustas ~40-50% koguvõrku juhitud veest.8.2.10 Veevõrgu rekonstrueerimise strateegia

Veevõrgu rekonstrueerimise ja optimaalse töö tagamise peamisteks eesmärkideks on tarbijatenormidele vastavaveega varustamise usaldusväärsuse kindlustamine ning vee hinna minimeerimine.Usaldusväärsuse all mõeldakse veevõrgu võimet tagada tarbijatele vajalikud vee kogused vajalikulrõhu tasemel...............................................................................................................................................................1. Mitut elamut või kinnistut läbivad majaühendustorustikud2. Torustiku liiga väike diameeter tuletõrjevee vajaduste rahuldamiseks1. Antud küsimuse lahendamiseks oleks vaja elamuid läbivate torustike osas koostama vastavuurimistöö, milles oleks toodud kõikide nende Kohtla-Järve elamute veetorustike paiknemiselahendus, mis ei saa vett otse tänavatorustikust vaid läbi teise elamu.Antud veetorustike renoveerimise lahendus on vastavad torustikud kuulutada ametlikultühisveevärgi osaks, kuni ei ole rajatud uued ühendused.2. Tuletõrje veevajaduste rahuldamiseks liiga väikesed torustikud asuvad peamiselt väikeelamutepiirkonnas.Antud probleemi lahendamiseks on vaja Tuletõrje- ja Päästeameti ja vee-ettevõtja vahel täpseltmääratleda kõik vajalikud hüdrantide asukohad igal tänaval ja sellest tulenevalt tuleb määratavajalikud torustiku diameetrid või alternatiivsed tuletõrjeallikad.8.2.11 Veevarustuse tegevuspiirkonnas joogiveekvaliteedi parandamine.Kohtla-Järve veevarustuspiirkonnas üldraua ja mangaanisisalduse viimiseks kvaliteedinõutelevastavaks enne Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi joogiveeprojekti käivitumist:1. Varustada Kohtla-Järve Lõuna veehaarde pumplakompleks raua- jamangaanieraldusseadmetega, rekonstrueerida veereservuaarid ja inspekteerida Lõuna veehaardepuurkaevud aastatel 2009-20102. Varustada Kurtna-Vasavere veehaardekompleksi rajatis rauaeraldusseadmetega aastatel2009-2010.Veevõrgu uusehitused12.2 Ülevaade investeeringutest aastateks 2008-2014Aastateks 2008 kuni 2014 on veevõrgu uusehituseks kavandatud investeeringuid 500 mln. EEK.2. Kanalisatsioonivõrgu uusehitused

Aastateks 2007 kuni 2014 on kanalisatsioonivõrgu uusehituseks kavandatud investeeringuid 200mln. EEK.3. Sademetevee kanalisatsiooni uusehitusedAastateks 2007 kuni 2013 on sademetevee kanalisatsiooni uusehituseks kavandatud investeeringuid500 tuh. EEK12.3 Vee-ettevõtte kavandatud investeeringute koondtabelaastateks 2007-2019Kohtla-Järve linna investeeringud on näidatud järgmises tabelis:Alljärgnevas tabelis on toodud Kohtla-Järve linna poolt rahastatavad investeeringudAasta % Kohtla-Järve linn2008 0% 0,002009 5% 8 151 665,842010 10% 15 691 956,02011 19% 29 900 310,322012 25% 38 833 028,022013 26% 40 308 683,092014 14% 21 757 014,782015 0% 0,00Kokku 100% 154 642 658,81Projekti kogumaksumus Kohtla-Järve linnale moodustab 558 276 746,60 krooni, millest403 634 087,79 krooni (72,3%) taotletakse Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist ja 154 642 658,81krooni kaetakse Kohtla-Järve linna eelarvelistetst vahenditest ligikaudu kuue aasta jooksul.kattabkoguinvesteeringustKanalisatsiooni- ja sadeveesüsteemi rekonstruktsiooni ja ehitamise mahud Kohtla-Järve linna jaokson :KanalisatsioonisüsteemSadeveesüsteemTaastamine (m) Uus (m) Taastamine (m) Uus (m)8250 890 6110 10130Projekti elluviija – OÜ Järve BiopuhastusProjekteerimistööd viiakse läbi konsortsium HIDEA/SWS (Itaalia)Projekteerimise etapis projekti elluviimisega on seotud eesti ettevõtted: OÜ AVEK MAA Tartust,AS MAVES Tallinnast, AS TERRAT Tallinnast

18 Skeemid JoonisedSkeem V-1Skeem K-1Skeem SK-1Lisa 1Lisa 2Lisa 3Lisa 4Lisa 5Lisa 6Lisa 7Veevarustuse üldskeemKanalisatsiooni üldskeemSademevee kanalisatsiooni üldskeemJärve Linnaosas rekonstrueerimist vajav veetorustikUus ühendamine (vesi) Järve linnaosasAhtme linnaosas rekonstrueerimist vajav veetorustikKukruse linnaosas rekonstrueerimist vajav vee ja kanali torustikSompa linnaosas rekonstrueerimist vajav vee ja kanali torustikKanaliseerimata rajoonid (Järve linnaosa)Kanaliseerimata rajoonid (Ahtme linnaosa)1.1 Kohtla-Järve Järve ja Käva linnaosa ühisveevärgiga kaetav ala1.2 Kohtla-Järve Järve ja Käva linnaosa reoveekogumisalad2.1 Kohtla-Järve Ahtme linnaosa ühisveevärgiga kaetav ala2.2 Kohtla-Järve Ahtme linnaosa reoveekogumisala3.1 Kohtla-Järve Kukruse linnaosa ühisveevärgiga kaetav ala4.1 Kohtla-Järve Sompa linnaosa ühisveevärgiga kaetav ala