esitlus - Keskkonnaamet

Eesti nahkhiired

Kes on nahkhiired?

Kes on nahkhiired?Hõimkond – keelikloomad (Chordata)Klass – imetajad (Mammalia)Selts – käsitiivalised (Chiroptera)Chiroptera = cheiros (käsi) + pteros (tiib)

Nahkhiire ehitusPöialEsijäsemedTagajäsemedSaba jasabalennusKülglennusII sõrmIII sõrmV sõrmIV sõrm

Milliseid nahkhiiri maailmas leidub?Käsitiivalisteselts onmitmekesine

Mida nahkhiired söövad?• Nektar• Puuviljad• Putukad• Teisedselgrootud• Kala• Imetajate jalindude veri

Kajalokatsioon• Nahkhiired orienteeruvadkajalokatsiooni abil.• Väljastatud ultraheli (sinine) põrkubobjektidelt tagasi (punane).• Nahkhiir saab kaja analüüsides aru,millise putukaga on tegemist ja kuikaugel see asub.• Eesti nahkhiirte sonarite tippsagedusedon vahemikus 20 000-55 000Hz• Inimkõrv kuuleb 20-20 000 Hz

Nahkhiirte aastaring EestisKevadR.KaldaSee põhja-nahkhiir on talveunestärganud ilmselgelt liiga vara.Õues on veel külm.Nahkhiired ärkavad talveunest aprillis,siis kui putukad öösiti lendamahakkavad. Viimased ärkajad lahkuvadtalvituspaikadest mais.Esimese ülesandena peab hoolsastitalvel kaotatud jõuvarusid taastama jasüüa otsima.Mais saabuvad meile tagasi karändliigid.

SuviEmased kogunevadpoegimiskolooniatesse. Üheskoloonias võib olla mitusada nahkhiirt.Isased veedavad suve tavaliselt üksivõi väikestes gruppidesTavaliselt sünnibigal emasel ükspoeg. Pojad onalguses üsna abitud.

SügisAutor: Normunds Kukars. Lesser Bat Cave, LätiRändliigid valmistuvadsügisel Eestist lahkumaMeie nahkhiired võivadlennata talveks näiteksSaksamaale.Sügisel kogunevad osadnahkhiireliigidparvlemiskohtadesse.Ühe öö jooksul võib heastparvlemiskohast läbi lennatamitusada nahkhiirt

T.TõrvLendlastele sobivadsuuremad ja niiskemadkeldrid või suuredmaa-alused tunnelid.TalvTalveunes nahkhiirekehatemperatuur langebsamale tasemele kui tedaümbritsevas ruumis.Talveunes nahkhiirt ei tohisegada, sest ilma asjataärkamine kulutab paljuenergiat.T.Tõrv.T.TõrvPõhja-nahkhiirele jasuurkõrvale sobivadtalvitumiseks kaväikesed maakeldrid

Vahel ei märkagikeldriomanik nahkhiirt.Nahkhiirele piisab peitupugemiseks väga väikesestpraost (paar sentimeetrit)T.Tõrv

Eesti nahkhiiredKõik Eesti nahkhiired on looduskaitse all.Nad kuuluvad II kaitsekategooriasse.TiigilendlaneVeelendlaneTõmmulendlaneHabelendlaneNattereri lendlanePruun-suurkõrvPargi-nahkhiirKääbus-nahkhiirPügmee-nahkhiirPõhja-nahkhiirHõbe-nahkhiirSuurvidevlaneT.Tõrv

SuurvidevlaneSuurvidevlaneon Eesti suurimnahkhiirVidevlase tiibadesiruulatus võibolla kuni 40 cm.Videvlase sotsiaalsed helid on niimadalad, et neid on kõrvaga kuulda.T.Tõrv

Veelendlane ja tiigilendlaneSuvel võib veelendlasi nähatoitumas veekogude kohal.Nad lendavad veepinnalehästi lähedal.Tiigilendlane kuulubLoodusdirektiivi II lisasse.Teda on oluline kaitsta.T.TõrvVeelendlane ja tiigilendlanejäävad mõlemad meiletalvituma.T.Tõrv

Kääbus-nahkhiir ja tema sugulasedPhoto Derek Smith, Surrey Bat GroupKääbus-nahkhiired saavadmõnikord kaksikuid.Kääbus-nahkhiir, pügmeenahkhiirja pargi-nahkhiir onEesti väikseimad nahkhiired.Kääbus-nahkhiire kehapikkuson 3,5-4,5cm ja kehakaal 3,5-7grammi.Kõik kolm liiki on rändliigid

Pruun-suurkõrvSuurkõrval on väga heakuulmine. Ta kuuleb isegiliblika tiivasahinat.Suurkõrva toitumiskohtadesjäävad põrandale liblikatetiivahunnikud.Suurkõrv pakib oma kõrvadtalvitumise ajal kokku. Nähajäävad vaid valgedkõrvakaaned e traagused.

Põhja-nahkhiirT.TõrvR.KaldaPõhja-nahkhiir on Eesti tavalisimnahkhiirSuvel võib põhja-nahkhiiri kohatalendamas ka asulates majadevahel ja hoovides.Tegemist on paikse liigiga, mistähendab, et nad jäävad Eestissetalvituma.Põhja-nahkhiir ei ole talvituspaigasuhtes väga valiv ja talubtalvitumise ajal mõnda aegaisegi miinuskraade.

Hõbe-nahkhiirHõbe-nahkhiir on Eestis üsnaharuldane.Isased hõbe-nahkhiired korraldavadhilissuvel korrusmajade vahelvõistulaulmisi.R.Kalda

Tõmmulendlane ja habelendlaneHabelendlaneHabelendlane on Eestis hästiharuldane.Tõmmulendlast võib kohatapuistutes.Tõmmulendlane ja habelendlaneon teineteisele sarnased. Kahteliiki saab eristada näitekshammaste kuju järgi.TõmmulendlaneHabelendlaneTõmmulendlaneDietz & von Helversen 2004 Identification key bats, part 2.pdf

Nattereri lendlaneNattereri lendlane on Eestisvähearvukas ja hoiabinimasustusest tavaliselteemale . Neid võib kohatametsades.Küll aga võivad nattererilendlased kasutada sügiselsuuri mõisaledreid üleminekuvarjepaikadena.

Nahkhiir ja inimene

Nahkhiir ja inimeneElupaigad hoonetesOsad nahkhiireliigidkasutavad meelsastivarjepaikadena maju.Nad võivad varjuda:•Katusepleki/kivide alla•Pööningule•Aknaliistude/luukide taha•Välisvoodri alla

Nahkhiir ja inimeneElupaigad hoonetesPane tähele!Kui sinu majas on suvitinahkhiirte poegimiskoloonia,siis ära teosta majarenoveerimistöid suvel.Nahkhiired on looduskaitseall, neid ei tohi kinni püüdaega hävitada.Võta nõu küsimiseks ühendustnahkhiireekspertidega.

Nahkhiir ja inimeneKoduaed nahkhiirteleR.ArroVaata lisa: projekt Loodusaedhttp://loodusaed.kirikiri.ee/spip.php?article17Kuidas muuta oma aedanahkhiirtele sobivaks?•Taimed, mis meelitavad öösel ligiputukaid•Mitmekesised elupaigad putukatele•Tiik•Varjulisus ja vähene valgustatus•Nahkhiirtele sobivad varjepaigad.

Nahkhiir ja inimeneTehiselupaigadKui soovime luua nahkhiirtelejuurde sobilikke elupaiku•Nahkhiirtele võib ehitada varjepaikumaja seinadesse ja katusesse.•Siin on mõned näited...http://www.habibat.co.uk/http://www.ibstock.com/sustainability-ecozone.aspwww.schwegler-natur.de/

Nahkhiired ja inimenedetektorDetektor muudab nahkhiirtesonari inimkõrvalekuuldavaks.Iga nahkhiireliigi sonar onveidi erinev. Seega saamedetektori abil looma kättevõtmata määrata, millisenahkhiirega on tegemist.www.batbox.comwww.batsound.com/Muretse endalegidetektor

Kas sinu majas on suvelnahkhiired?Aga hoovis?Maal vanaema juures?Pane tähele!Anna meile teada, kus olednahkhiiri näinudKüsimustik asub siinOma nahkhiirekasti saab kirjapanna siin

Põnevat nahkhiirteavastamist!http://www.batlife-europe.info/KoostasMTÜ SuurkõrvTriinu TõrvKeskkonnaametMaris Sepphttp://www.yearofthebat.org/