Lae alla - Seitsmenda Päeva Adventistid

21. juuli 2007BeninPiksejumalAnna AgbanvorHorisondile kerkisid tormipilved. Äkitselt lõi välk puusse, milleall ta istus.[Paluge see mina-vormis lugu ühel naisterahval ette kanda.]Minu isa oli vägev voodoo-ülempreester Beninis. Ma nägin omasilmaga, kui võimas võib voodoo olla. See võib tappa või tervistadaning näiliselt sekkuda loodusseadustesse.Ma olin last kandnud palju kauem kui tavalised üheksa kuud,kuid ma ei hakanud sünnitama ning laps ei saanud sündida. Keegi olipannud mulle needuse. Ükski kaasaegne haigla ei osanud midagi tehaning ma olin õnnetu. Siis sai meie küla adventkristlaste grupp minustja mu sündimata lapsest teada. Varsti pärast nende palvet hakkasinma sünnitama ja tõin lapse ilmale.Sellest ajast alates mõistsin, et kristlaste Jumal on vägevam kuivoodoo jumalad. Ma otsustasin teenida elavat Jumalat ning mina jamu mees hakkasime koos adventistidega Piiblit uurima ja ristimiseksvalmistuma.Voodoo on animistlik religioon, mis on pärit Beninist ja levinudLääne-Aafrika hõimurühmades. Koos orjadega jõudis see Brasiiliasse,Haitile ning Põhja-Ameerika osadesse, kus praktiseeritakseseda tänapäevani. Rituaalide hulgas on trummi mängimine, tantsimine,14esivanemate kummardamine ja loomohvrid. Deemonid võtavadtantsijad oma võimusesse ning tantsijad kõnelevad deemoni või hiljutisurnud pereliikme häälega.Usutakse, et sajad vaimud kontrollivad loodust – tuult, merd,taevast – ning nad suudavad anda või võtta tervist, jõukust ja õnne.Voodoo järgijad lähevad voodoo preestri või preestrinna juurde nõuküsima või needust kellelegi peale panema või needusest vabanema.Mu suguvõsa oli väga vihane, et olin perekonna jumalatele seljakeeranud. Nad hoiatasid, et meie otsus võib elu maksta. Kuid meolime otsustanud, et ei pöördu enam kunagi tagasi pimeduseteenimisse. Kui oled kord juba voodoo jätnud, oleks rumal selle juurdetagasi pöörduda.Siis suri mu isa, voodoo preester. Kõik pereliikmed pidid osalemamatustel, mis sisaldab palju voodoo tseremooniaid – tantsimist,vaimude väljakutsumist ja joomist. Nende tseremooniate ajal on voodoopreestritel võim inimeste üle, seepärast keeldusin oma isamatustele minemast. Preestrid ja sugulased ähvardasid mu peret –mind, mu lapsi ja abikaasat –, kui me ei lähe. Kuid ma keeldusinasetamast end Saatana mängumaale.Sel õhtul palvetasime enne magamaminemist. Öösel ärkasin matungiva vajadusega palvetada. Ma põlvitasin ja palusin Jumala kaitset.Äkki kuulsin ma äikest, nagu oleks suur torm lähenemas. Seejärelvarises järsku maja meie ümber kokku. Kui ma teadvusele tulin,mõistsin, et katus oli alla kukkunud terves tükis, kaitstes meidlömastumise eest. Kui mu käed ja jalad olid saanud maja tabanudvälgust põletushaavu. Ma hüüdsin ukseavast appi, kuid inimesed,kes olid näinud, kuidas välk maja tabas ja maja varises, olid kindlad,et me oleme surnud ning olid ära läinud.Ma leidsin ühe medõe, kes organiseeris mind haiglasse ravile.Mina ja mu mees teadsime, et voodoo preestrid olid kutsunudpiksejumala meid hävitama. Me tõotasime, et ei lähe kunagi tagasivoodoo jumalate juurde ning otsustasime saada võimalikult kiirestiristitud.15