T-<strong>Kit</strong> käsiraamat<strong>Organisatsiooni</strong><strong>juhtimine</strong>4Etapp 8. HindamineStrateegilise planeerimise puhul on hindaminelihtsalt veel üks etapp, mis mitte üksnes ei viiprotsessi lõpule, vaid toob plaani uut informatsioonija võimaldab seda täpsustada. Strateegilineplaneerimine muutub siis organisatsiooniarengus pidevaks protsessiks.Hindamist tuleb teostada erinevates etappides:- strateegilise plaani koostamisprotsessi ajal- ja siis, kui plaani ellu rakendatakse.Me oleme defineerinud strateegilise plaani kuiprotsessi ja seetõttu aitab pidev või kumulatiivnehinnang peale plaani enda kaasa ka protsessiefektiivsusele. Selles tähenduses ei ole tegelikultkunagi olemas lõplikku või kokkuvõtvathinnangut.4.9 Finants<strong>juhtimine</strong>Finantseerimine võib olla aastate jooksul praktiseeritudaktsepteeritud meetoditega juhtimisprotsessielement, mida hästi mõistetakse. Isegisellises keskkonnas ei pruugi finantseerimineolla olulise teemana universaalselt tunnustatav.Olulisus selles kontekstis võib omada mitmeidtähendada erinevaid asju, kuid ükskõik millineka ei oleks definitsioon, peab see sisaldamaarusaamise ja osaluse elemente.Arusaamist võib suurendada järgnevat informatsiooniuurides, kuigi see ei lahenda osaluseprobleeme. Omandiõiguse tähenduseston palju kirjutatud ja selle üle diskuteeritud.Finantseerimisele rakendub see koos kõigioma aspektidega. Kuna paljudel juhtidel eiole finantseerimise alal spetsiaalset väljaõpet,kiputakse kõiki sellega seotud teemasid “asjatundjate”hooleks jätma.Noorteühendustelt nõutakse sarnaselt kasumitteenivate organisatsioonidega finantsinformatsioonikättesaadavaks tegemist neile, kedarahalised otsused puudutavad. Juhtimisprotsesspeab hõlmama vähemalt võimalust, et juhtsaaks anda oma panuse eelarve koostamisse.Aitamaks kaasa aruteludele osaluse taseme üle,pakutakse järgmist finantsaruande lühikirjeldust.Finantsinformatsiooni esitatakse paljudes vormidessõltuvalt asjassepuutuva organisatsioonivajadustest. Osutada võib nii finantsaruannetelekui juhtimisarvestustele. Terminoloogia teebvahet juriidilistel või seadusandlikel eesmärkidelraamatupidamise ja nende arvestuste vahel,mis valmistatakse ette üksnes selleks, et aidatajuhatusel otsuseid vastu võtta. Esimene sisaldabbilansiaruannet ja kasumi-kahjumiaruandeid,samas kui viimane võib koosneda eelarvetestja rahakäibe aruannetest.Ükskõik millises juhtimiskoolituse programmissoovitatakse finantsjuhtimise valdkonnas kasutadajärgmist jaotust:eelarved,bilansiaruanded,tulude-kulude aruanne,rahakäibe aruanded.4.9.1 EelarveSee on finantsaruanne kulude paigutamiseprognoosimiseks tulude suhtes või määratudperioodi jooksul teatud tegevustele kulutatavarahahulga hindamine. Nagu tulude-kuludearvestusi, võib neid teha perioodiks, mis organisatsioonilesobib. Neid võib vaadelda kui pigemtulevasi või planeeritud kui juba tehtud tulusidja kulusid. Ükskõik millise noorteühendusejuhile soovitatakse õppida vähemalt eelarvekoostamist või selle koostamisele kaasaaitamistja seejärel eelarve tulemuseks oleva finantsplaanipiirides juhtimist.Arvestades, et tulude allikas, suurus ja laekumineon sageli ebakindel, võib tekkida vajaduseelarveid koostada konservatiivseid prognoosekasutades (see tähendab suuremate kuludeja madalamate sissetulekute prognoosimistkui te eeldaksite). Hilinenud maksete probleemfinantseerivatelt organisatsioonidelt onesikohal rahakäibe puhul, kuid võib tekkidavajadus korrigeerida projektikulusid või isegifikseeritud üldkulusid vastavalt laekumistekuupäevadele ja suurustele. Seetõttu tulebplaneerida eelarveperioodid, et pakkuda organisatsiooniletöös maksimaalset paindlikkust.Võime eelarvet teatud aja jooksul ja ettenähtudetteteatamisajaga muuta on noorteühendustevajaduste seisukohalt ülioluline. Parandatudeelarvet esitatakse mõnikord kui prognoosi.Tavaliselt on eelarve olemas organisatsiooniltervikuna ja kohalike üksustega suurematestruktuuride puhul on normaalsed ka allüksustevõi osakondade eelarved. Kuna üksikul juhilvõib kogutulule olla väike mõju, tuleb eelarvetekoostamisel ja nendega tegelemisel osalemistspetsiaalselt julgustada. Väärtuslikuks tegevuseksjuhtimiskoolituses on koosolekud erinevateperioodide kulude üle arutlemiseks.78
T-<strong>Kit</strong> käsiraamat<strong>Organisatsiooni</strong><strong>juhtimine</strong>Selliseid koosolekuid võib ka vaadelda kui osaorganisatsiooni otsuste tegemisest. Otsustamineon kindlasti seotud eelarvete koostamisega. Kuieelarvet on parandatud, on tulemuste saavutamise,rakendamise ja hindamise protsess ikkaveel seotud eelnevalt osutatud planeerimise,organiseerimise, eestvedamise ja kontrollimisetsükliga (joon. 23). Planeerimist ja otsustamistselles tähenduses kirjeldatakse finantsterminites.Joon. OJ-24: Näide mitteriikliku organisatsiooni eelarvestKõik arvud on eurodesAruandlusEelarve1998 2000TULUD1 Liikmesorganisatsioonide maksed 60 100 59 0002 Administreerimistoetus EL 40 000 40 0003 Administreerimistoetus ENF 8 000 8 0004 Toetus Belgia valitsuselt 6 000 6 0005 Intressitulu 3 250 3 0006 Annetused/liikmemaksud 18 000 15 000Vahesumma 135 350 131 0007 Projektid 95 000 120 000KOKKU TULUD 230 350 251 000KULUD8 Alaline ja projektipersonal 75 000 80 0009 Vabatahtlikud/koolitajad kohapeal 10 000 12 000Vahesumma tööjõukulud 85 000 92 00010 Kontori rent, küte, … 5 900 6 00011 Post, Telefon, Püsiseadmed 16 850 14 00012 Seadmed 3 200 4 00013 Personali transpordikulud 4 550 5 00014 Juhatuse transpordikulud + kommunikatsioon 9 000 10 00015 Iga-aastane üldkoosolek 9 350 9 00016 Esindamine väljaspool 8 250 6 00017 Finantskomisjon 1 530 1 00018 Muu 3 130 4 000Vahesumma kulud ilma tööjõukuludeta 61 780 59 000419 Projektikulud (välja arvatud tööjõud ja muud halduskulud) 85 000 100 000KOKKU KULUD 231 760 251 000Kasum/kahjum (ilma projektideta) -11 410 -20 000Kasum/kahjum -1 410 079