T-<strong>Kit</strong> käsiraamat<strong>Organisatsiooni</strong><strong>juhtimine</strong>2b) läbikukkumise vaatlemine kohustusenaedukas olla on proportsionaalne edu tajutavavõimalikkusega.Diskrimineerimine võib olla ka positiivne. Seeon oluline element, millega juhtimiskeskkonnasarvestada – me käitume vastavalt ootusteleja seega täidame eelarvamusi kinnitadesprognoose.Juhtimissituatsioonis (või koolitussituatsioonis)on neli sotsiaalse mõju elementi:• Emotsionaalne keskkond – positiivnesuhtumine mõnedesse inimestesse;• Informatsioon – suurem informatsioonikogus,mida mõnele avaldatakse;Soovitused koolituse läbiviimiseks• Identifitseerige eelarvamused inimkategooriasuhtes, millesse te kuulute.• Klassifitseerige need positiivsete ja negatiivsetena,tahtlike ja mittetahtlikena,peidetute ja avalikena.• Tehke nimekiri neist, mida te välja öeldesvõi nende järgi käitudes võimendate.• Tehke nimekiri neist, mille vastu te olete,ja kirjutage, kuidas te oma vastuseisuväljendate.• Tehke nimekiri sellest, mida te teete,et veenda teisi mitte väljenduma võikäituma vastavalt eelarvamustele, millevastu te olete.• Muutused käitumises – rohkem tähelepanupööratakse neile, kes meile kõige enammeeldivad;• Tagasiside aste – selgem ja pidev hinnang,mis antakse eelistatud kolleegidele (võikoolitajatele).Diskrimineerimine võib olla ka institutsiooniline:uurimine on näidanud, et diskrimineerimisemõju varieerub sõltuvalt hetkestajaloos. Praegu mõistetakse paljusid inimrühmiparemini ja sotsiaalne mõju on mõnedeleneist survet vähendanud. Rohkem ollakseteadlik ka üksikisiku õigustest ja vähem onhirmu nende nõudmise ees.Kuna eelarvamused väljenduvad käitumises,siis ei tähenda muutused käitumises alatisuhtumise muutumist. Sageli on muutumineraske, kuna eelarvamust aktsepteeritakseühiskondlikult ja seda nähakse kui viisi leidauusi sõpru või kindlustada positsiooni.Eelarvamused on normaalsed, mandumineei ole. Probleemid tekivad, kui me soovimepeale suruda midagi sellist nagu oma häidideid, traditsioone ja nii edasi. Eelarvamusemandumine on seotud võimuga, mis teil on,ja kasuga, mida te sellest saate juhtimis- jakoolitusolukordades. Te leiate, et eelarvamustegategelemisel on kolm etappi.Esimeseks etapiks on arusaamine ja aktsepteerimine,et eelarvamus meis ja teistes inimesteseksisteerib.Teiseks etapiks on iseenda käitumise muutmine- hoidumine käitumast vastavalt eelarvamusteleja neist ühtlasi distantseerumine.Soovitused koolituse läbiviimiseks• Jagage grupp paaridesse ja andke igale inimesele roll diskrimineeritudinimkategooriast. Vaheldumisi võtavad inimesed diskrimineeriturolli või diskrimineerija rolli. Ühel inimesel on ründajaroll, väljendades igasuguseid stereotüüpe, ja teisel on roll, kus taend kaitseb. Üks kord peaks kestma umbes 5 minutit. Küsimusedaruteluks:• Kas te muutsite oma käitumist?• Kuidas te tundsite end rünnates?• Kuidas te tundsite end diskrimineerituna?• Kas te olite paremini valmistunud enda kaitsmiseks või kellegiründamiseks?28
T-<strong>Kit</strong> käsiraamat<strong>Organisatsiooni</strong><strong>juhtimine</strong>Kolmandaks etapiks on teiste käitumisemuutmine – teiste aktiivne üleskutsumineeelarvamusi tunnistama ja oma käitumistmuutma.Esimesest etapist viimaseni on pikk teekond.Selle kohta võite täiendavalt lugeda kultuuridevaheliseõppimise käsiraamatust.2.3 Isiklike ressursside<strong>juhtimine</strong>Selle peatüki esimene osa võimaldas teil teadlikukssaada enda ja oma potentsiaali avastamisest.Käesolev osa liigub edasi isiklikeressursside juhtimise meetodite juurde.2.3.1 Pädevusest professionaalsuseniOlemust võib kirjeldada kui midagi, mis on“kellegi oma”; pigem potentsiaal, millegasündisime, kui midagi, mida oma hariduse,ideede või uskumustega omandanud oleme.Nii füüsiline kui inimkeskkond ja suhtedkeskkonnas pakuvad meile võimalusi, misnende kasutamisel võivad meie potentsiaaliarengule kaasa aidata ja sellega meid “pädevaks”muuta.Mõnede pädevuste olulisus muutub ajastaega. Seetõttu on väga tähtis määratleda meiearenguastmele vajalikud pädevused, analüüsidestähelepanelikult meie ümber toimuvat.Pädevus on väärtuste, oskuste, suhtumisteja teadmiste ning kogemuste kombineeritudtulemus. Väärtused on käitumuslikud reageeringudvõi tegevused, mis vastavad üksikisikuvõi organisatsiooni moraalsetele tõekspidamistele.Oskused on võimed, mis lasevad meilmidagi teha. See, mis on teie mõtetes, tulebvälja teie tegevusest. Suhtumised tähendavadmillelegi mõtlemist; mõtlemine paneb meidmidagi tundma ja me reageerime vastavalt.Teadmised tähendavad informatsiooni ja arusaaminetähendab teadmiste käsitsemise jarakendamise võimet. Teise võimalusena saabpädevust kirjeldada kui teadmise, tegemise jaolemise tulemust.Le Boterf väidab, et kuidas iganes me pädevusika kirjeldaksime, ei ole need iseseisvaltelavad. Need on mittemiski, kui need ei seostuüksikisikuga, kes need elavaks muudab.Samuti tuleb öelda, et pädevalt käitumise jaselleks vajalike ressursside vahel on erinevus.Ressursid võivad olla välised (andmed,üksikisikud, organisatsioonid) või sisemised(teadmised, oskused, omadused, kogemused,emotsioonid jne.). Professionaalsus on seegavõime kombineerida ressursse pädevate tegevustetarvis.Inimesed ei mõtle lineaarselt või üksnes loogilistetehetega: metafooridel ja analoogiatel onsamuti oma roll. Inimesed reageerivad muutuvateja samas piiramatu arvu tähendustegamärkidele. Seetõttu ei saa me kontrollida tingimusi,mis soosivad kombineeritud teadmisi.Tõeline professionaalne pädevus toetub vägaküsitavale ennustamisele. Mingi olukorragasilmitsi seistes puudub üks ja ainus õige viiskäituda professionaalselt. Kõik erinevad käitumisviisidvõivad olla kas head või halvad.Professionaalsus toetub võimele kirjeldadakeerulisi pilte ja situatsioone, noppides tõlgendamiseksvälja olulised küljed neid kärpimatavõi lihtsustamata. Mida väljendusrikkam onkujutis, seda suurem on professionaalsus.Sellises keerulises olukorras nagu tänapäevareaalsus võib planeerimise asendada navigeerimisega.Selleks, et mitte lihtsalt ringiekselda, on tähtis fikseerida mõned olulisedpunktid. Selles valguses ei seisne <strong>juhtimine</strong>ja koolitamine kontrollimises, vaid neist saabtähenduse, suunatunde ja motivatsiooniandmise moodus. Kuna me ei saa oma elusidkontrollida, aitab see filosoofia meil mõista,mida me saame teha ja mida mitte.Siin on mõned vahendid, mida saate sellekskasutada, nt. isikliku arengu plaanid (isiklikeeesmärkide seadmine), kohustuste võtmiseplaan (kohustuste suunatud võtmine) võienesehindamisplaanid, nagu pädevustekaardistamine, mida on kirjeldatud järgnevastekstis.• Määrake kindlaks oma suurimad pädevused(teadmised, oskused ja suhtumised).• Asetage need “pädevuste kaardile” ja hinnakeneid (0 = puudub, 1 = väga madal, 5= väga kõrge).• Pange tähele kõrg- ja madalpunkte.• Määrake kindlaks töö või ülesanne, midate peate teostama ja loetlege selle jaoksvajalikud pädevused.• Vaadelge lünki.• Määrake kindlaks täiustumise võimalused.229