Artikli fail

Kutseala toetav matemaatikaõpetus koka eriala näitelIrja Kängsepp, Valgamaa KutseõppekeskusJärgmisel (2008/2009) õppeaastal rakendub ([3]) uus riiklik koka eriala õppekava,mille kohaselt tuleb lisaks 6 õppenädalale (240 tundi) üldmatemaatikaleõpetada kutseala toetavat matemaatikat 2,5 õppenädala ulatuses(100 tundi). Uus riiklik õppekava asetab pearõhu üld- ja erialaainete integratsioonile.Koka erialal on väga tugev seos matemaatikaga, sest oma igapäevatööspuutub kokk kokku erinevate matemaatiliste probleemidega: toiduainekogustesuurendamine, vähendamine, massi- ja mahuvahekorra arvutamine,protsentarvutus, kalkulatsioonide koostamine, toiduainete energeetiliseväärtuse arvutamine, tabelite lugemine, ruumi planeerimine jne.Nende probleemide lahendamiseks tuleb kasutada erinevaid matemaatilisivõtteid, osata näha seost üldmatemaatika ja erialaste probleemide vahel.Kuni rakendatava õppekava kinnitamiseni puudub kutsehariduses koka erialariiklik õppekava. Kutseõppeasutused töötavad praegu koolisiseselt väljatöötatudõppekavade järgi, kus funktsionaalne matemaatika puudub võion ebapiisavalt arendatud.Tulenevalt sellest, et tänaseni pole kutsehariduse matemaatikaõpe olnuderialapõhine, puudub erialaseid matemaatikaülesandeid sisaldav õppekirjandus.Üksikuid ülesandeid võib leida erialaõpikutest, kuid need pole esitatudsüsteemselt ja on mõeldud kasutamiseks pigem eriala- kui matemaatikatunnis.Siinkirjutaja on avaldanud 2005. aastal funktsionaalse matemaatikaülesannetekogu palkmaja ehitajatele. Seda on õppekirjandusena kasutatud mõnedeskutseõppeasutustes. Praktilisest vajadusest lähtudes alustas artikli autorkoka eriala õpilastele mõeldud ülesannete kogu koostamist. Töö eesmärgiksoli koostada õppevahend, mille abil saab õpetada koka eriala õpilasteleerialaste probleemide lahendamist matemaatiliste võtete kaudu.Koka eriala õpilastele koostatud ülesannete kogu on üheks osaks magistriõppelõputööst. Elts Abeli juhendamisel analüüsiti ülesannete kogu koostamisemetoodikat ja teoreetilisi aluseid.Ülesannete kogu ei kata täielikult kogu õppekava, kuid on siiski suureksabiks nii õpetajatele kui õpilastele ja innustab õpetajaid ise loovalt seostamaüldmatemaatikat kutsealase matemaatikaga ning sellele vastavaid ülesandeidkoostama. Antud õppevahend sisaldab nii autori koostatud ülesandeidkui ka erinevatest varasematest õpikutest ja ülesannete kogudest leitudülesandeid, mis seostuvad koka erialaga, samuti on kasutatud mõningaidtüüpülesandeid uute andmetega.Kogus esitatud ülesanded on jagatud kümnesse teemarühma:60

1. Mõõtühikud ja ühikute teisendamine. 2. Massi ja mahuvahekorra arvutamine.3. Suhe. Võrre. Võrdeline jaotamine. Võrdekujuline võrrand. 4.Toiduainekoguste suurendamine ja vähendamine. 5. Osa, tervik. Protsentarvutus.6. Hinnaarvutused. Müügikatte arvutused. Tasuvuse arvutused.7. Massi muutumise arvutused. 8. Toitainete sisalduse ja toidu energeetiliseväärtuse arvutused. 9. Palga ja tööaja arvutused. Maksuarvutused. Laenuarvutused.10. Geomeetria.Teemade lõpus esitatakse ülesandeid, mis on avaldatud enne II maailmasõdailmunud kooliõpikutes. Nende ülesannete eesmärgiks on tuua õppetundivaheldust, avardada õpilaste silmaringi, integreerida erialast matemaatikatajaloo ja rahvuskultuuriga.Kokku on kogus 292 ülesannet. Ülesannete kogule on lisatud viis ülesannetelahendamiseks vajalikku tabelit: 1. Toiduainete massimõõtude ja mahumõõtudevahekorra tabel. 2. Kaonormide tabelid toiduainete töötlemisel.3. Kalkulatsioonitabel. 4. Toitude toitainelise koostise tabelid. 5. Toidu kalorsusetabel.Ülesannete kogule ei ole lisatud vastuseid. See on taotluslik, sest see sunnibõppijat ennast saadud lahendit kriitiliselt hindama ja analüüsima vastuseõigsust. Samuti pakub see õpetajale võimaluse ülesande lahendamise järgseltklassis vastuseid võrrelda ja tekitada diskussioon õige lahenduskäigu jatulemi väljaselgitamiseks. Soovitada võiks valede lahenduskäikude tulemusipaigutada teoreetiliselt reaalsetesse situatsioonidesse, et õpilane tajuks,missugune on sellise eksimuse hind (rahaline kahju, ülesoolamine jne). Seesuunab õpilasi pidevalt kontrollima saadud tulemuste õigsust ning lisaksmehaanilistele arvutustele rakendama ka pidevalt loogilist mõtlemist.Tunnetusliku mõju iseloomu poolest jagunevad (vt [4]) ülesanded reproduktiivseteks,produktiivseteks ja probleemülesanneteks:• Reproduktiivsed ülesanded lahenduvad etteantud lahenduskäigu võinäidisülesannete järgi. Harjutamiseks vajalik korduvus saavutatakseandmete varieerimisega samas situatsioonis. Reproduktiivsed ülesandedpeaksid olema eriala suhtes rakendusliku tähtsusega ning ülesannetematemaatiline keerukus ei tohi lammutada selle erialast olemust.• Produktiivsed ülesanded nõuavad lahendajalt lahenduskäigu iseseisvattuletamist, so produktiivset mõtlemist. Erinevateks harjutuskordadeksmuudetakse ülesande situatsiooni selliselt, et see nõuaks muutusi ka lahenduskäigus.• Probleemülesannete aluseks on õppureile loodav probleemsituatsioon.Selle käigus näidatakse õppureile mingit vastuolu, mille otseseks seletamisekspuuduvad neil teadmised. Erinevalt produktiivsest ülesandest,mille lahendamise suund on ülesandest välja loetav, eeldab probleemülesanneprobleemile loovat lähenemist.61