13.07.2015 Views

Sinu Mets_220508.pdf - Erametsakeskus

Sinu Mets_220508.pdf - Erametsakeskus

Sinu Mets_220508.pdf - Erametsakeskus

SHOW MORE
SHOW LESS
  • No tags were found...

You also want an ePaper? Increase the reach of your titles

YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.

<strong>Mets</strong>aomaniku õppelehtNr 11<strong>Sinu</strong> <strong>Mets</strong>22. mai 2008Raieaeg suvi!lk 3Kuidas roobastestmetsas lahti saada?lk 4Pudetõbi jätabmänni ellulk 6Puhkevõimalusteprojektikonkursslk 13


222. m a i 2008 •<strong>Sinu</strong> <strong>Mets</strong>Mitu tuhat päästetud taimeVIIO AITSAM<strong>Mets</strong>aomanik RAIVO KARPENDER, kes nimetabend meremehest asjaarmastajaks, kirjutab,kuidas tema pere metsades taimi kaitstakse.Viimasel kolmel aastal rajatud kuusejamännikultuurides, mida on meie Allikasoppimetsas kokku 7,3 ha, ning ligi3ha kuuse- ja arukasekultuuris, mida tänavuSaare metsas rajame, oleme kasutuselevõtnud nii tüvekaitsmed kui kaladvavõrgud.Samuti töötlen noori puukesi repellendigaPlantskydd, kusjuures mändepritsin kaks korda aastas.Aj e n d i k s o l i h i i r e r o h k u s20cm Easywrap-tüüpi tüvekaitsmed saipaigaldatud kaitseks näriliste eest, kelleasurkond oli 2005. aastal väga suur.Kaitsmed on osutunud tõhusaks ja nüüdolemegi jäänud nendele helerohelisteleplastiktorudele kindlaks. Muide – needon keskkonnasõbralikud ja peavad vastuvähemalt seitse aastat.Peale selle, et tüvekaitsmed on eemalepeletanud hiiri, on neil veel mitumuud head omadust. Kui kultuure võsalõikurigahooldan, paistavad taimedtänu kaitsmetele juba kaugelt kätte, isegisiis, kui ohakad, vaarikad ja nõgesedon ligi kahe meetri kõrgused.Allikasoppi kultuurid on rajatud kuivendatudkõdu- ja siirdesoomuldadelepotitaimedest, mis ei ole soovitatav(pigem avajuursed taimed), kuna sealesineb külmakohrutust. Tänu Easywrapileon aga kohe näha, kui mõni kuuskvõi mänd on viltu vajunud või hoopiskipinnasest väljas. Peale külmakohrutusekergitavad potitaimi ka mullamutid,eriti esimesel paaril kasvuaastal.Taas on juba kaugelt näha, kui taimegaon lood kehvasti.Pä ä s t e t u d t a i m e dOletan, et tänu tüvekaitsmetele olemepäästnud mitu tuhat puukest, mis onküllaltki kõrge protsent minu ja mu pererajatud kultuurides. Kindlasti peaks olemaigal tüvekaitsmel vähemalt esimeselpaaril aastal tikk, mis seda ka talvisel ajalkenasti püsti hoiab ning ei lamandakspuukest, kui lund ja jääd on liiga palju.Enamasti on paigaldatud tikud, mis onmurtud paakspuuvõrsetest.Kuusetaimele mõjub kaitse negatiivselt,kui puukesel juhtuvad olema liigasuured alumised oksad, sest need on pärasttoru paigaldust liiga kokku pressitud,mistõttu võib tekkida okste deformeeruminepluss hallitus. Et seda vältida,peaks kõikidel kuuskedel olemaoksad kaitsmes ülespidi. Kui on aega javiitsimist, võiks selliste puukeste puhulsuvekuudeks torud eemaldada.Eranditult kõigile kultuurtaimedeleja looduslikele “allameetrimeestele”,kes peaksid kasvama ka tulevikus, olemepaigaldanud toki kindlas ilmakaares,et teada, kus puu asub. Sinna külgesaab riputada tüvekaitsme, kui seeon taimelt ajutiselt eemaldatud.Hä s t i toimiv Pl a n t s k y d dKõvalehtpuudele paigaldasin ka 60cmEasywrape’i, mis omakorda on osutunudtõhusaks kaitsevahendiks just jänesteja kitsede eest. Osa tammedestja saartest olen jätnud prooviks ilma tüvekaitsmeta,ent neid puid töötlen repellendigaPlantskydd kord aastas hilissügisel.Tulemus on hea. Põdrad oleme saanudsiiani eemal hoida tänu sellele, etpanime mändidele ladvavõrgud ningjätsime kasvama piisavas koguses nooripihlakaid, keda nad himustavad paljuenam kui okaspuid, kaskesid või kõvalehtpuid.Vähesel määral olen ka 20cmtüvekaitsmeid kasutanud kuni 10aastastelooduslike mändide männaste vahel.Ka see toimib hästi, ent on juba liigakulukas.Raivo Karpender – kui parasjagu ei olelaevas tööl, võib meest enamasti kohatatema Järvamaa metsades.Miks Plantskydd, aga mitte Cervacol?Põhjus on lihtne. Plantskydd oli turulvarem ja olen saanud pritsi hästi toimimapea iga ilmaga – madalaim õhutemperatuurtöötlemise ajal on olnud isegi–6 kraadi, pärast mida muutub repellentsültjaks.Kindlasti peaks arvestama sellega, etsegu oleks suuremas anumas ning segatudsamal päeval, kui on plaanis kultuuretöödelda. Tähtis on ka pritsi filtrija muude detailide puhastus vähemaltpärast iga teist paagitäit.Endal on mul kuni 5 liitrit mahutavseljaskantav prits. Viis kilo Plantskyddipulbrit ehk 25 liitrit vesilahust päevas onkogus, mis peaks olema jõukohane igalemetsaomanikule, kel soov kaitsta endarajatud metsakultuure ulukite eest.Kõigile jõudu tööle!


<strong>Sinu</strong> <strong>Mets</strong> • 22. m a i 20083Paistab, et algab raieaegKui talv on nii soe, et metsa minna ei kannata, tuleb paratamatult mõtelda suvistele raietele.ANDRESOLESK,OÜ Valga Puu juhtAlates augustist väheneb aga kahjustusteoht suuresti, kuna koor läheb siiskinni.Üldtunnustatud metsandusliku põhitõejärgi on metsa majandada kõige otstarbekamtalvel, kui maapind on külmunud jaseenhaiguste levik minimaalne. Nii puidukvaliteedi kui ka raiumisega kaasnevateriskide mõttes ongi see õige.Vaadates aga tagasi ülemöödunudväga kehvale talvele, kui külma aegaoli ainult viis nädalat, või möödunudtalvele, kui külma aega ei tulnudki, panebsee kindlasti raiete sesoonsuse ülejärele mõtlema.Ühelt poolt võiks ju mõelda, et raiumegiainult soodsatel talvedel ja jätamekehvad talved vahele, aga kui niiläheks, poleks meil lõpuks raie tegemisekskusagilt võtta ei inimesi ega tehnikat.Ka vajab puidutööstus tooret pidevalt.Kui ta seda ei saa, kolib tänapäevaavatud maailma tingimustes sinna,kus tooret on. Nii võime kaotada turuoma puidule.Märkimata ei saa jätta ka seda, et umbes20 000 inimest teenib oma elatistjust metsasektorist.Seega tuleks siiski otsida võimalusi,kuidas metsa ka suvisel ajal säästlikultmajandada.Te i s t m o o d i r e e g l i dSuviste metsaraiete põhiprobleemidon pinnasekahjustused, kasvama jäävatepuude vigastused hooldusraietel,seenhaiguste levik ja metsamaterjali kiireriknemine.Pinnasekahjustuste tõttu rikutaksemetsamuldade veerežiim, mis võib kaasatuua soostumise või metsa kasvutingimustehalvenemise. Pinnasekahjustustevältimiseks peaks raiel kõik raiejäätmed(oksad, ladvad) koondama väl-Juurepessukahjustusega kuusikustraiutud puit.Suvise raie ohud:• pinnas saab kahjustada• hooldusraiel kasvama jäävadpuud saavad vigastada• levivad seenhaigused• metsamaterjal rikneb kiirestijaveoteedele, sest oksavallid vähendavadja hajutavad üsna palju traktoriteerisurvet pinnasele.Hooldusraieid planeerides tuleks arvestada,et vigastada võime puid mitutmoodi: on maapealsed tüvevigastusedja maa-alused juurevigastused. Kindlastipeaks suvisel ajal vältima hooldusraieidkuusikutes, kus tüvevigastused onkerged tulema ja pinnapealse juurestikutõttu on ka juurekahjustuste oht eritisuur. Tüve- ja juurevigastuste kaudunakatuvad kuusikud suvel väga kergestijuurepessuga, mis on Eesti kuusikuteraskemaid haigusi.Männikutesse ja ka kaasikutesse võibhooldusraied külmumata pinnasega põhimõtteliseltplaneerida, kuna nad onkuusikuga võrreldes palju tallumiskindlamad.Hooldusraieid ei tasu siiski üldseteha kevadsuvel, kui puukoor on lahtija mahlad liiguvad, sest sellest oleksrohkem kahju kui kasu.Pu i t v õ i b r i k n e d aSeenhaigustest on, nagu mainitud, suurimkahjutekitaja juurepess. Juurepesson haigus, mis suurel määral vähendabpuidu kvaliteeti puu tüükaosas ja nõrgendabpuude tormikindlust.Juurepess on kuusikutes probleem kalageraiete korral, kuna ta suudab nakatunudkändudes elada kuni 40 aastat –selleks ajaks kasvab uus metsapõlvkondjuba nakatumisealiseks.Juurepessu leviku vältimiseks onmõeldud biopreparaadid, mida värsketelekändudele pihustatakse ja mistakistavad kändude nakatumist. Ka onvõimalik juurepessu levikut tõkestadapuuliigi vaheldusega.Üks suviste raiete väga suur probleemon metsamaterjali kiire riknemine.Raiutud materjal nakatub kiirestipuitu lagundavate seentega ja peab seetõttujõudma väga kiiresti puidutööstusesse.Kõike seda arvestades peab suviseidraieid planeerima eriti hoolikalt. Arvessetuleks võtta turustamisvõimalusi,langi asukohta teede suhtes, puuliiki,kasvukohatüüpi ja ülestöötamisetehnoloogiat.Soovitatav oleks suvel raiuda võimalikultteedeäärseid metsaeraldusi, et säästametsasihte ja pinnast. Enne raie algusttuleks puidu ostjatega kooskõlastadasortiment, et müügiaeg jääks võimalikultlühikeseks. Kasvukohatüüpideston suvised raied võimalikud kuivadeskuni parasniisketes kasvukohtades.Vältida tuleks raieid soometsades,rabastuvates metsades, soovikumetsadesja salumetsades.Lõppkokkuvõtteks tuleb tõdeda, etsuvine säästlikem raieviis on lageraie,kuna eespool toodud riskid on lageraielkõige väiksemad.


<strong>Sinu</strong> <strong>Mets</strong> • 22. m a i 20085Istutada on lihtsamkui kasvatadaVIIO AITSAM<strong>Mets</strong>auuendus sõltub ilmast jaoludest, ent kõige rohkem tegijast.EDA TETLOV,metsakaitse- ja metsauuenduskeskusejuhtivspetsialistSelles, et metsa kultiveerimine õnnestuks,on oma osa töö planeerijal, tegijalja ka keskkonnatingimustel. Planeerijapeab otsustama, kas raiesmikul on vajateha maapinna ettevalmistust ning millinepuuliik ja taimetüüp sinna sobib.Kehva tervisliku seisukorra tõttu raiutudlangi taasmetsastamine vajab rohkemhoolt kui raieküpse puistu alusepinna kultiveerimine, kus rohul on tihedapuistu all olnud vähem eluruumi.Rohtunud raiesmikule on mõttekasistutada suurem ja elujõulisem paljasjuurneistik, kes suudab rohuga pareminikonkureerida.Is t u t u s a e g o n l ü h i k eIstutamisel on tähtis teada, et paljasjuurnepuutaim istutatakse puhkeseisundis.See tähendab, et ei või istutadaliiga vara, kui maa on veel külmunud,ja ei tohi jääda ka liiga hilja peale,kui kevadine mullaniiskus ei ole taimejuurteleenam kättesaadav.Sõltuvalt kevadest on istutusaega 2–4nädalat. Eriti tähtis on see just lehtpuutaimedepuhul, mis on tundlikumad juurterebimise suhtes. Paljasjuurseid kaseseemikuidkasvatatakse tavaliselt turbapeenral,kuid sageli on turvas sobilikul istutusajalveel külmunud. Kaseseemikud on hoitudületalve külmlaos, et kevadel oleks võimalikvarem istutama hakata.Külmlaos hoitud taime juurestik peabolema istutamise ajaks täiesti üles sulanud.Kui elutegevust alustav taim külmunudjuurte tõttu uut vett juurde eisaa, siis ta hukkub.Paljasjuursele taimele on hea, kui aegtaimlast istutamiseni oleks võimalikultlühike. Enne istutamist hoiab hoolikasistutaja taimi ööpäeva vees (mitte voolavas!),et nad saaksid kaasa maksimaalseveevaru.Kä n d h o i a b n i i s k u s tRaiesmikul tuleb valida istutuskoht kännulähedusse, sest puujuured toovadvett üles ja taimedel on nii seda paremkätte saada. Kui on karta, et tuleb kuivsuvi, tasuks istutada pinnasereljeefi madalamaleosale.Potitaime istutades peaks vaatama, etpotiosa saaks ikka mineraalpinnasesse,mitte ei jääks metsakõdusse, kus võibkergesti kuivada. Istutustoruga istutadestuleks seega kõigepealt tutvuda raiesmikupinnase iseärasustega.Soomlased soovitavad istutada kuusepotitaime vähemalt 5 cm sügavuseleistutuslapi keskele, kui maapind onette valmistatud lappidena.Põ u d v õ i j a h e s u v iRohttaimed tarvitavad vett, soojust janiiskust puutaimest tõhusamalt. Rohkemprobleeme on ses konkurentsisvalgusenõudlikel puuliikidel (arukask,mänd) ja viljakates kasvukohtades. Istutajapeaks oskama pärast istutamistsellega arvestada.Esimest korda tuleks puutaimedeümbruses rohtu niita või tallata jaanipäevapaiku, kui rohi on kasvujõu saavutanud.Et väikesed puud oleks raiesmikullihtsalt leitavad, võiks nad tähistadamarkeerpaela, erksavärvilise riideribavõi vaiaga. Paela ei tohi tüve ümberliiga tugevalt kinni tõmmata.Tähelepanelikum peab olema potitaimevõi väiksema paljasjuurse taimega– nende puhul on rohutõrjega rohkemvaeva. Ka varju taluvat kuusetaime (istutatakseenamasti viljakatesse kohtadesse)ei tohiks jätta rohu sisse.Kasetaimedele võib tihedas rohus kahjuteha võrsepõletik – selle tekitajad toimetavadsoojas ja niiskes keskkonnas.Põuasel ajal ei ole soovitatav rohttaimivälja kitkuda, sest taimejuurte liigutamineja järsk valgustingimuste muutusvõib kasu asemel kahju teha.Sõltuvalt ilmastikust tuleks kevadelistutatu uuesti üle vaadata augustisseptembrisja siis juba niita või kitkudapuutaime ümbrus rohttaimedest puhtaks,et aidata taimel talveks valmistuda.Kui juhtub aga olema põuaperiood,peaks hooldustöö edasi lükkama. Tähtison, et kuluhein ei hakkaks talvel lumegapuutaime koolutama ja et hiiredei saaks võimalusi lume all puutaimehävitada.Kasetaimele on eluliselt vajalik, et augustis,kui tirdid tahaks just kasetüvedelemuneda, oleks taime lähiümbrus rohustpuhas. Tirdikahjustuste tõttu võibkasetaim nakatuda võrsepõletikku.


6 22. m a i 2008 • <strong>Sinu</strong> <strong>Mets</strong>Putukad ja seenedpuude kallalKui kiire istutamine möödas, on paras aegkorraks hinge tõmmata ja vaadata, kuidasmets talve üle elas ja suvele vastu läheb.Üraski võit kuuse üle• Kõigepealt nõrgestab kuusketugev põud või kuusejuurtevigastamine metsa kokkuveol.• Nõrgestatud kuuse juurteleasuvad juurepess või külmaseen,kes omakorda puuloomulikku vastupanuvõimetvähendavad.• Eelnevalt nõrgestatud kuuskeründavad kuuse-kooreüraskid,kelle tegevus puu lõplikulthukule viib.KAARELARUSTE,metsapatoloogTalv oli soe, korralikku talvepakast polnudki.Seega külm talvituvatele putukkahjuriteleviga ei teinud. Selle kohta, kuidason lood putukkahjurite looduslike vaenlastega(rööv- ja parasiitputukad jt), kahjukspõhjalikke andmeid pole, kuna uurijaidja rahavõimalusi on vähe. Seetõttuon pea võimatu täpselt ette öelda, kuiulatuslikuks võiksid metsades tänavu kujunedaputukkahjurite kahjustused.Peale putukate on puudel veel hulkvõimalikke kahjustajaid, tuntuimad neiston seenhaigused, ulukid ja ekstreemsedilmaolud (nt põud). Sageli mõjuvad needtegurid koos. Näiteks kuuse-kooreüraskitugeva rüüste eelduseks ongi tuule (tuuleheideja -murd), põua ja seenhaiguste(juurepess, külmaseen) tegevus.Mä n n i k ä r s a k a d liikvelÜlevaatust võiks alustada tänavu istutatudokaspuukultuuridest. Värskeleokaspuulangile rajatud metsakultuuriohustavad männikärsakad, kes ühtviisinii männi- kui ka kuusekoort närivad japuukesed kergesti hukule viivad.Männikärsakas on umbes 1 cm pikkunekõvakooreline mardikas, kelle võib leidaistutatud puukese tüveosalt. Seda muidugijuhul, kui kärsakas puukese liigutamisestmaha pole pudenenud. Kärsakakahjustuseoht kestab pea kogu suve.Kui taimi ei ole juba enne istutamisttöödeldud Fastaci või Decise 1,5% lahu-sega, saab hea tulemuse ka taimi samadelahustega pritsides (kuiva ilmaga!).Kuna pritsimise mõju kestab vaid ühekasvuperioodi, tuleb seda samade preparaatidegaka järgmisel ja vahel isegikolmandal kevadel korrata.Eelmistel aastatel rajatud männikultuurideülevaatusel võib metsaomanikkuesmapilgul kohutada männiokastepunakaskollane või roostekollane värvus.Siis on tegu seenhaiguste (männipudetõbijt) puhanguga, mis ilmneb eritiintensiivselt kuivemates kasvukohtades.Kuna praegu on õnneks männitaimedelenamasti näha noori puhetunudpungi, pole paanikaks põhjust.Samalaadne kahjustus ilmneb ka kuivemateskasvukohtades kasvavates männinoorendikes,kus sageli on puudelealles jäänud vaid ühe aasta okkad. Sellistemännikultuuride või -noorendikeilme muutub tunduvalt paremaks, kuitänavune männikasv on täielikult väljaarenenud.kaarel arusteKuivades kasvukohtades kasvavatelmändidel on sageli alles vaid üheaasta okkad.Ku i v a v a d k u u s e dKüllaltki halvas olukorras on kuivemateskasvukohtades (kastikuloo, sinilillejt kasvukohatüübid) kasvavad kuusikud– kuivanud kuusegruppe näebseal pea kõikjal.Suure tõuke kuusikute tervise halvenemiseleandis 2006. aasta erakordne põud,mis soodustas mitme üraskiliigi rüüsteid.Ilmekaks näiteks selle põua tagajärgedestolid 2007. aasta algul tekkinud puud, milleladvapoolne osa oli kuivanud ja alumineosa veel roheline. Selliseid poolkuivanudkuuski näeb meie metsades rohkestipraegugi. Varem oli selline nähtus haruldane.Oma varasemast tööpraktikasttean vaid ühte analoogi.Liig a p a l j u u l u k e i dKõige suurem probleem metsakasvatajateleon siiski ulatuslikud ulukikahjustused.Erand ei ole kahjuks ka tänavuneaasta. Põder, metskits ning piirkonniti kakobras on toonud metsaomanikele muretja vaeva. Sageli söövad metskitsed metsakultuuridära pea 100%. Tean mitutomanikku, kes kitsede ulatusliku ja järjepidevakahjustuse tõttu on kaotanudüldse lootuse metsa uuendada.Pakutavad tõrjepreparaadid, -meetodidja -vahendid annavad väiksematelpindadel ulukite normaalse arvukusepuhul küll tulemusi, kuid suurematelmetsaaladel ulukite kõrge arvukusekorral need probleemi ei lahenda.Eelkõige on vaja arvukust ikkagi küttimisegareguleerida. Ka metsaomanikudise peaksid olema aktiivsemad niioma metsa ulukikahjustusi hinnates kuika kahjustustest metsaspetsialistidele(keskkonnateenistusele) teatades.


<strong>Sinu</strong> <strong>Mets</strong> • 22. m a i 20087<strong>Mets</strong> ei kao kusagileEesti kliimas uueneb mets nii või teisiti nagunii. Iseasi, kas see toimub looduse või inimese huvides.Loodusel pole sooja ega külma, midameie, inimesed, metsaga teeme. Targadmehed on ütelnud, et meie kliimatingimustessaab metsa hävitada ainultsiis, kui viljakas kasvupinnas katta betoonivõi asfaldiga.Iga maalapike, mis inimesest mahajäetakse, uueneb meil varem või hiljemlehtpuudega. Kui need ükskord vanakssaavad ja surevad, on kuusel lootusttühjalt kohalt jätkata. Mänd uueneblooduslikult toitainetevaestel kasvukohtadel– lahjadel liivamaadel jaturbapinnastel. Viljakatel pinnastel onaga alati pioneerliigid pajud, lepad, kasedja haavad.In i m e s e h u v i dJAAN KÄGU,metsameesLoodusel on alati omad plaanid inimeselagedaks raiutud aladega, metsatulekahjustpõlenud metsaga ja inimestestsööti jäetud põldudega. Mida loodusteeb, on sellel asukohal alati kõigeõigem, aga seda muidugi looduse seisukohast.Inimene toimetab siin maamunal alatioma huvidest lähtuvalt. Inimese huvi onkasvatada ja lasta kasvada sellisel metsal,mida tal oma elutegevuseks kõigerohkem vaja läheb.Tänapäeval oskame me metsas mõõtavaid puitu. Kui tulevikus oleme valmismuude metsahüvede eest maksma,ei pruugi võib-olla puid nii palju raiudakui praegu. Seni aga käib ikka raie, istutamine,külv, aidatakse kaasa metsauuenemisele, hooldatakse ja jälle raiutakse,et saada selliseid puistuid, mismeile maksimaalse tulu tooksid.Selleks et metsa uuendada või uuenedalasta, tuleb kõigepealt vana met-sapõlv maha raiuda – see tagab noortelepuudele kasvuruumi ja soodsad valgustingimused.Õp i t e i s t e v i g a d e s tMeil on tänapäeval majanduslikult otstarbekaskultiveerida männi-, kuuse- jakasepuid. Vanajumal lisab neile omaltpoolt kahte liiki leppa, haaba, remmelgaid,vahtraid, jalakaid, tammesid, veelvähem levinud puid ja muidugi põõsaliike.Tekibki kooslus, mida nimetamemännikuks, kuusikuks, kaasikuks, haavikuksjne.Mida konkreetsele kohale kultiveerida?Rusikareegel on – vaata, mis puudkasvavad kõrvalasuvas metsas. Kui needkasvavad seal hästi, on loota, et ka sinuuuendataval alal toimub sama. Kui ikkagikahtled, siis kasuta Eesti metsateadlastesoovitusi, mida millisesse kasvukohtapanna. Selle teabe leiab metsa majandamiseeeskirja lisast number kaks.Alati on õigem õppida teiste vigadest,kuigi tihti kipume ikka oma vigadestõppima. <strong>Mets</strong>akasvatuses tehtud veadon väga pikaajalised. Alles aastate pä-VIIO AITSAMLoodusel on metsaga omad plaanid...rast võid avastada, et sinu tehtud tööon tühja läinud, seda muidugi inimeseseisukohast. Loodus küll parandab metsaskõik meie tehtud lollused, aga seevõtab lihtsalt veidi aega ja tihti kauemkui inimese eluiga.Ke s k e l l e g a s o b i b ?Koos kasvatada tuleks enam-vähem ühesuguseraievanuse ja kasvukiirusega puuliike.Seega peapuuliikidena koos mändja kuusk. Männi küpsusvanus on umbes100 aastat, kuusel umbes 80.Koos võiks kasvatada ka kuuske jakaske. Kase puhul on kõige tootlikumadsellised puistud, kus kuusk asubteises rindes.Haavapuud tuleb männikust eemalhoida, sest männi-pigirooste (seenhaigus)vahestaadium paikneb haava lehel.Pealegi – kui männid ja haavad kooskasvama hakkavad, on ajaks, mil männiküpsusvanus saavutatud, haavad jubasuremas või surnud (seest tühjad) janeist saab ainult küttepuitu.Tulundusmetsas kasvatame puitu siiskitulu teenimiseks. Alati on erandeid.Mõne remmelga võiks metsaserva putukateleikka jätta ja ööbikki tahab metsaservaslaulmiseks toomepuud, rähn tahabtoksimispuud.Õige metsamees ei raiu erilise vajadusetakunagi tamme.Alati peab mõtlema, et metsas tegutsebpeale inimese veel teisigi hingesid.<strong>Mets</strong> on täis elurikkust, millega saameuhkustada mujal Euroopas, kus sedakahjuks enam pole.Vt ka keskkonnaministri 27. detsembri2006 määruse nr 88 “<strong>Mets</strong>amajandamise eeskiri“ lisa 2 “<strong>Mets</strong>auuendamiseks kasutada lubatudja metsa uuenenuks hindamiselarvesse võetavad puuliigid”Riigi Teatajast (RTL, 9.01.2007) võiwww.eramets.ee.


822. m a i 2008 •<strong>Sinu</strong> <strong>Mets</strong>Jälle tõi keegi prügi metsaEesti jäätmeseadus paneb metsa veetud prügi eest vastutama maaomaniku.sven arbetSellest lähtusid näiteks ka kodanikuliikumise“Teeme ära 2008” vabatahtlikud.Erametsadesse üldjuhul ei mindud, kuidseal registreeritud prügilasudest sai teabekeskkonnainspektsioon.Eriti suuremate linnade lähedal, teatudpiirkondades on maaomanikud üsnahädas sellega, et nende metsa prügi veetakse.Te o o r i a ja p r a k t i k aTeoreetiliselt on asi korraldatud maaomanikuseisukohalt võttes õiglasemalt.Seadus ütleb üheselt, et jäätmete keskkondaviimisega ja jäätmetest põhjustatudsaastusega seonduva kahju, sealhulgasmetsa veetud prügilasude koristamisekulud hüvitab see, kes sellelaga metsa viis.Aga just needsamad linnade lähistelolevad maaomanikud teavad vägahästi, kui võimatu on salaprügitajaidkindlaks teha. Kui neid pole võimaliktuvastada aasta jooksul või kui lagagaei anna keskkonnakaitselistel kaalutlusteloodata, on keskkonnainspektsioonilvõi kohalikul omavalitsusel õigus tehamaaomanikule ettekirjutus, et koristagusee prügi ära.Nn reformimata ehk jätkuvalt riigiomandis olevate metsade puhul on seadusejärgi ala korrashoid keskkonnateenistustevastutada.Om a v a l i t s u s e r o l lTähtis roll on kohalikul omavalitsusel,kes peab oma territooriumil jäätmetekäitlemist korraldama. Teoreetiliseltpeaks vald oskama seda teha nii, et inimestelei tekiks tahtmistki oma olmeprügivõõrasse metsa sokutada. Sellesträägiti üsna hiljuti Riigikoguski.Aga Eesti riigis pole keegi veel väljamõelnud tõhusat viisi, mis kinnitaks selleteooria võimalikkust tegelikus elus.Näiteks Saksamaal on seda suudetudteha prügi äraveo soodsa tasuga.Kui Eesti omavalitsuste heakorraeeskirjusirvida, leiab suure mitmekesisuse.Ka selles mõttes, et kohustused metsaomanikele(lisaks jäätmeseaduses ja metsaseaduseskehtestatutele) erinevad.Näiteks Jõhvi valla heakorraeeskiriütleb, et metsaomanikud on kohustatudkoristama igal aastal hiljemalt aprillikuujooksul metsaalad jäätmetest,edaspidi vastavalt vajadusele.Sonda valla heakorraeeskiri ütleb, etmetsaomanikud on kohustatud korrashoidma teekaitsetsoonis asuvat metsa,kus tuleb ära koristada risu ja mahalangenudpuud. Jne.<strong>Mets</strong>aomanikul, kes on hädas omametsas oleva prügiga, tasub kõigepealtpöördudagi oma vallavalitsuse poole.Üks asi on eeskirjad, ent valla kauduon võimalik saada ka soodsamaid võimalusija abi prügi äraveoks.SMJäätmeseadus ütleb:<strong>Mets</strong>aseadus ütleb:Jäätmete keskkonda viimisega jajäätmetest põhjustatud saastusegaseonduva kahju, sealhulgas jäätmetekäitlemisega ja jäätmetest põhjustatudsaastuse likvideerimisega seotudkulud hüvitab jäätmeid keskkondaviinud isik.Kui saastajat ei ole kindlaks tehtudühe aasta jooksul jäätmete keskkondaviimise asjas süüteomenetluse alustamisestarvates, samuti juhul, kuijäätmete ja saastuse likvideerimisegaei ole võimalik keskkonnakaitselistestkaalutlustest lähtuvalt viivitada, korraldabjäätmete käitlemise ja saastuselikvideerimise keskkonnajärelevalveasutuse või kohaliku omavalitsuseüksuse või kohaliku omavalitsuseasutuse ettekirjutuse alusel maaomanik, kellele kuuluval maal jäätmedvõi saastus asub.Ettekirjutuse täitmise tagamiseks võibettekirjutuse teinud isik rakendada sunnivahendeidasendustäitmise ja sunnirahaseaduses sätestatud korras.Käesolevas paragrahvis nimetatudjuhtudel on sunniraha rakendamiseülemmääraks 75 000 krooni.<strong>Mets</strong>aomanik on kohustatud jälgima metsa seisundit, kaitsma metsa kahjuriteja haiguste, prahistamise ja tulekahjude eest.


<strong>Sinu</strong> <strong>Mets</strong> • 22. m a i 20089<strong>Mets</strong>anduslikke mõisteidJuurepess – levinuim kuusemädanik,mis saab alguse juurtest ja arenebalt ülespoole. Enamasti ei ulatu mädanikkõrgemale kui 5–6 meetrit. Iseloomulikukstunnuseks on kuuse ebaloomulik,pudelikujuline laienemine puujuurekaela osas.Erilist tähelepanu tuleb pöörata haigetepuude langetamisele. Juurepess onhaigus, mis levib mullas. Haige metsamaharaiumisel on soovitatav metsastamiseleelistada lehtpuid.Säilikpuu – palju vaidlusi tekitanudmõiste. <strong>Mets</strong>a majandamise eeskirja järgijäetakse lageraiel säilikpuudeks eritijämedate puidusortimentide saamisekssirgeid ja hästi laasunud tüvega, hea tervislikuseisundiga ning elujõulisi mände,arukaski või kõvu lehtpuid. Teisalton säilikpuude jätmises nähtud toetustliigilisele mitmekesisusele.Toorest koorimata okaspuidust metsamaterjal tulebjuhul, kui seda on enam kui kümme tihumeetrit ühehektari kohta, metsast välja vedada:• 1. septembrist kuni 30. aprillini raiutud puit 1. juuniks;• 1. maist kuni 31. augustini raiutud puit ühe kuu jooksul raie tegemisestarvates.Allikas: metsa majandamise eeskiriSäilikpuid tuleks rohkem jättaTänavu jaanuaris kaitses maaülikoolimetsandus- ja maaehitusinstituudi doktorantRaul Rosenvald filosoofiadoktoriväitekirja teemal “Säilikpuude elustikuja säiluvuse seosed raiesmiku ja puuomadustega”.Töö lühikokkuvõttest selgub, et seeon täitnud muu hulgas seniseid teadmistelünki.Lühikokkuvõte jätkab:Kokkuvõttes Euroopa ja Põhja-Ameerika214 uurimusest säilikpuude mõjukohta elustikule leiti, et enamasti uuritaksevaid säilikpuude lühiajalistmõju.Analüüsis, kus võrreldi lageraie ja säilikpuudegaraie mõju elustikule, ei leitudühegi liigirühma arvukuse ega liigirikkusevähenemist säilikpuude jätmisetõttu, kõige rohkem kasu puudejätmisest said linnud ja ektomükoriissedseened.Säilikpuude jätmine vähendas kokkuvõtteskäsitletud uurimustest 72% juhtudelraie vahetut kahjulikku mõju elustikule.Säilikpuud suurendasid raiejärgsetellujäämust ektomükoriissetel seentel,epifüütsetel samblikel ja väikestelmaapinnaloomadel, kõige vähem parandasidnad eluspüsimist sammaldelja soontaimedel.Peaaegu alati parandas säilikpuudejätmine häiringutega kohastunud putukateja lindude elutingimusi raiesmikelning uuenenud küpses metsasvanale metsale iseloomulikel liikidel.Elustiku säilitamise edukus sõltub olemasolevateuurimuste järgi alati säilikpuuliigist.Looduslikke häiringuid jäljendadespeaks säilikpuude mõju elustikule sõltumametsatüübist, mida peetaksegitähtsaks, kuid on vähe uuritud. Sedakäesolev töö ei kinnitanud.Puude elumust mõjutasid eelkõigepuu liik, diameeter, asend raiesmikul,puude tihedus ja avatus. Paremini säilisidkõvalehtpuud, puud endiste ja praegustemetsaservade servas, suuremaraiejärgse tihedusega raiesmikel ja vähemavatud maastikul.Pehmelehtpuudel ja haabadel säilivadparemini suurema diameetriga, kaskedelväiksema diameetriga puud. Kuueraiejärgse aasta vältel hukkus raiesmikelkokku 35% puudest, kuid aja jooksulsuremus vähenes. Prognoosi kohaseltoleks parima stsenaariumi järgi 100aasta pärast alles 29% säilikpuudest,halvima järgi 9%.Antud töö põhjal soovitati edaspidisäilikpuudega seotud uuringuid jätkata.Neid oleks vaja teha maastiku mastaabisja pikaajalisemana (sealhulgasuude metsapõlve jõudnud säilikpuudekohta) ning võrrelda tuleks looduslikkehäiringuid ja puude säilitamist.Praktikas tuleks säilikpuudeks validakõige tuulekindlamad, arvestades puuliiki ja asendit raiesmikul ning maastikul,samuti kõige jämedamad, et suurendadanende väärtust elustikule.Säilikpuude hulka hektarile tuleksEestis suurendada, et tagada piisav hulkpuid elustiku jaoks nii praegu kui tulevikus.Allikas: www.emu.ee


10 22. m a i 2008 • <strong>Sinu</strong> <strong>Mets</strong><strong>Mets</strong>aomanikud küsivadKüsimustele vastab sihtasutus <strong>Erametsakeskus</strong>.VIIO AITSAM• Mis meetme kaudu ja millal onvõimalik taotleda toetust ulukiaiaehituseks?• Kui suures ulatuses võib saadatoetust, kui tahan osta ulukikahjustustevältimiseks repellente(Plantskydd, Cervacol)? Millal ontoetuse taotlemise aeg?• Missuguse meetme kaudu saabtoetust taimede tüvekaitsmete jann heinatõkete ostmiseks ningkui suures ulatuses on seda võimaliksaada?Need kolm küsimust on kõik seotudühe ja sama meetmega. See tähendab:alates käesolevast aastast ei saa enamtaotleda metsakahjustuste ennetamisetoetust <strong>Erametsakeskus</strong>e siseriiklikestvahenditest, kuid alates sügisest saabseda toetust metsa majandusliku väärtuseparandamise investeeringutoetuseraames (meede 1.5.1).See on Eesti maaelu arengukava toetus,mille raha tuleb 75% ELi ühiseelarvestja 25% Eesti riigieelarvest.Taotlused võtab vastu, menetleb jateeb järelevalvet investeeringute üle<strong>Erametsakeskus</strong>. Toetuse maksab taotlejatelevälja PRIA ja taotluste esitamisetäpse tähtaja teatab PRIA väljaandesAmetlikud Teadaanded.Kahjustuste ennetamise toetust saabtaotleda nii ulukiaedade kui ka tarvikute(tüvetorud ja ladvakaitsmed) soetamiseksja paigaldamiseks, samuti repellentideja teiste tõrjevahendite (juurepessu,männikärsaka jt metsapuude taimehaigusteja -kahjustuste vastu) soetamiseksja kasutamiseks.Toetust antakse kuni 50% tarviku soetamisemaksumusest ja kuni 50% tarvikupaigaldamise või kasutamise maksumusest.Kui taotleja paigaldab aia ise, antaksetalle toetust 50 krooni jooksva meetrikohta. Kui ta paigaldab tüvetorud jaladvakaitsmed ise, antakse talle toetust50 senti ühe tarviku paigaldamisekohta.<strong>Mets</strong>kitse söödud kuusk.Repellendi ja tõrjevahendite kasutamisekorral antakse metsaomanikuletoetust 1250 kr/ha.Kui taotleja teeb töö ise, peab ta vähemaltneli tööpäeva enne töö alustamistteatama <strong>Erametsakeskus</strong>ele e-postivõi telefoni teel töö tegemise aja ja kohaning täitma vormikohast päevikut.Toetuse küsimiseks tuleb <strong>Erametsakeskus</strong>eleesitada vormikohane taotlusja vajalikud lisadokumendid. Tänavu sügiselvõib esitada taotluse nende kuludekohta, mis on tehtud alates 1. jaanuarist2007, välja arvatud juhul, kui taotlejateeb töö ise või taotletakse toetust repellendi,juurepessu, männikärsaka võimuu tõrjevahendi kasutamiseks.Esimeses taotlusvoorus tänavu sügiselvõib kuludokumendid esitada koostaotlusega. Alates teisest taotlusvoorustvõib töö tegemisega alustada ja tarvikudsoetada alates taotluse esitamiselejärgnevast päevast. Investeeringu tegemisttõendavaid dokumente saab esitada<strong>Erametsakeskus</strong>ele kuni neljas osasja kahe aasta jooksul alates taotluse rahuldamiseotsuse tegemisest.Erametsaportaalis www.eramets.eesaab toetuse kohta lugeda meetme 1.5.1.määrusest ja tutvuda juhendiga “Abikstaotlejale”.• Kas juurepessu tõrje toetustsaavad ainult metsaomanikud?Kas on mingi võimalus toetustsaada ka langetustraktori omanikul,kel on plaan osta juurdeseade, et kände juba raielpritsida?Juurepessu tõrjet toetatakse meetme1.5.1. metsa majandusliku väärtuseparandamise investeeringutoetuse raames.On võimalik saada toetust ka metsatöödelkasutatava pihustamisseadmeostuks. Seda saavad taotleda aga ainulterametsaomanikud ja metsaühistud.Nad võivad toetust küsida ainult omametsamaa tarvis.• Millal on järgmine võimalus küsidatoetust metsa maaparanduseks?Seda toetust saab taotleda meetme 1.8(põllu- ja metsamajanduse infrastruktuuriinvesteeringutoetus) raames. Teisteseas võivad seda küsida ka erametsaomanikudja metsaühistud endale (võiliikmetele) kuuluva metsamaa jaoks.Erametsa puhul antakse toetust kuivendamiseksvajalike ehitiste ehitamiseks,rekonstrueerimiseks ja uuendamiseks.Erametsamaale saab uut maaparandussüsteemirajada siis, kui selle reguleerivvõrk paikneb tulundusmetsas.Seda toetust saab ka erametsa tarbeksmõeldud tuletõrjeveevõtukohtade, juurdepääsuteedeja teerajatiste ehitamiseksvõi rekonstrueerimiseks.Toetuse taotlus tuleb esitada PRIAle.Taotlusvoor tuleb tänavu, aga täpsemaltpole see veel teada. PRIA teatabsellest väljaandes Ametlikud Teadaanded.Selle toetuse kohta saab rohkemlugeda www.pria.ee.


<strong>Sinu</strong> <strong>Mets</strong> • 22. m a i 200811Tänavu esitatud taotlusedTänavu on erametsaomanikud ja metsaühistudsaatnud SA <strong>Erametsakeskus</strong>elesiseriiklike toetuste kolme voorupeale kokku 337 taotlust summas ligi9,5 mln kr.1. veebruariks esitasid 23 metsaühistutpiirkonna tugiisiku rakendamise toetusetaotlusi summas 2,46 mln kr. EMK toetabmetsaühistuga lepingu sõlminud tugiisikutegevuskulude hüvitamist. Tugiisiku tööülesanneon korraldada piirkonna metsaomanikekoostööd ja organiseerumist. Tugiisikurakendamise toetuse taotlused on<strong>Erametsakeskus</strong>es menetletud.25. aprilliks esitati <strong>Erametsakeskus</strong>ele:• 3 804 347,21 kr kohta 227 taotlust ligikaudu1900 metsamajanduskava koostamiseks,hõlmates 28 613,62 ha metsatulundusmaal ja 1263,1 ha kaitsealal;• 8 metsaühistust individuaalse nõustamisetoetuse taotlusi 54 erametsaomanikunõustamiseks summas 163 380 kr;• 19 metsaühistust 28 rühmanõustamisekorraldamise taotlust summas211 241,96 kr.1. maiks esitati <strong>Erametsakeskus</strong>ele:• 17 pärandkultuuriobjekti taastamise,hooldamise ja eksponeerimise toetusetaotlust summas 388 708,25 kr;• 26 metsaühistust metsamajanduslikukoostööprojekti elluviimise; nõustamiseja koolitamise tugisüsteemi arendamise;koolimetsa asutamise ja tegevusekorraldamise toetuse taotlusi 36 projektilesummas ligi 1,8 mln kr;• 19 metsaühistust konsulendi baasrahataotlusi summas 684 000 kr.Erametsaomanikel ja metsaühistutel,kes jäid oma taotluste esitamisegaesimestesse voorudesse hiljaks, on võimalusosaleda järgmises voorus 15. juunini,mil saab küsida toetust erametsaomanikeindividuaalnõustamiseks jametsamajandamiskavade koostamiseks.Samuti saab tänavu 15. juuniksesitada ka raiesmiku uuendamise toetusetaotlusi.2.–21. maini võttis <strong>Erametsakeskus</strong> esmakordseltvastu Natura 2000 erametsamaatoetuse taotlusi.Sihtasutuse <strong>Erametsakeskus</strong> eesmärkon tagada säästlikule ja keskkondakaitsvale metsamajandamisele tuginevajätkusuutliku erametsandusearendamine.ERAMETSAKESKUSErametsanduse toetused 2008. aastalTaotluse esitamiseToetuse liikTaotlejatähtpäev(ad)VEP Vääriselupaiga kaitselepingute sõlmimine Erametsaomanik aasta ringiSISERIIKLIKUD TOETUSEDEUROOPA LIIDUTOETUSEDErametsaomanike individuaalnenõustamine, sh erametsaomanikenõustamise ja koolitamise korraldamine,koordineerimine ja järelevalveErametsaomanike rühmanõustamine,sh erametsaomanike nõustamiseja koolitamise korraldamine,koordineerimine ja järelevalve<strong>Mets</strong>aühistu<strong>Mets</strong>aühistu25. aprill,15. juuni,15. august,15. oktoober25. aprill,15. august,15. oktooberRaiesmiku uuendamine <strong>Mets</strong>aühistu ja/või erametsaomanik 15. juuniPärandkultuuriobjekti taastamine,hooldamine ja eksponeerimine<strong>Mets</strong>amajandusliku koostööprojektielluviimine; nõustamise ja koolitamisetugisüsteemi arendamine; koolimetsaasutamine ja tegevuse korraldamine<strong>Mets</strong>amajandamiskavade koostamisetoetamine<strong>Mets</strong>aühistu ja/või erametsaomanik<strong>Mets</strong>aühistu<strong>Mets</strong>aühistu ja/või erametsaomanik1. mai1. mai25. aprill,15. juuni,15. august,15. oktooberKonsulendi baasraha <strong>Mets</strong>aühistu 1. maiNatura 2000 toetus erametsamaale Erametsaomanik 2.–21. mai<strong>Mets</strong>a majandusliku väärtuseseptember/parandamise investeeringutoetus <strong>Mets</strong>aühistu ja/või erametsaomanikoktoober 2008(Meede 1.5.1.)Kahjustatud metsa taastamiseja metsatulekahju ennetamiseinvesteeringutoetus<strong>Mets</strong>aühistu ja/või erametsaomanikseptember/oktoober 2008


12 22. m a i 2008 • <strong>Sinu</strong> <strong>Mets</strong>Tuleb palju NaturapiirivaidlusiSeoses Natura 2000 erametsamaa toetusegatuleb maaomanikul endal kaardi järgi loodusesära märkida toetatava ala piir.Selle toetuse teabepäeval Tartus ennustasüks teavitajaid, Veljo Kütt, etpiiride märkimise pärast võib tulla paljuvaidlusi.Natura 2000 erametsamaa toetustmakstakse Eesti maaelu arengukava2007–2013 järgi. Juba eelmisel aastalloodetud toetuse taotlusvoorust polnudtänavu veebruaris veel mingit teavet.Aprillis ilmus põllumajandusministrimäärus selle toetuse taotlemisetingimustega ja kohe kuulutati kõikidesmaakondades välja teabepäevadning ka taotlemise voor, mis kestis 2.–21. maini.Taotluse esitamise hetkel ei pidanudpiir tingimata märgitud olema, ent seepeab olema tehtud ajaks, mil taotlusikontrollima hakatakse. Kontrollid hakkavadringi liikuma juulikuus.Vä r v i d , lindid, v a i a dNatura 2000 toetatava ala piir peab olemametsas visuaalselt tuvastatud. VeljoKütt õpetas, et piir võib olla looduslik(kraav, tee, jõgi, järv) või tehislik (taradja kiviaed). Kui niisugust selget piiripole, tuleb see ise tähistada.Sihte võib ise teha vaid sinna, kus Naturaala kaitse-eeskiri raiuda lubab. Agakui maaomanik suudab piirid visuaalselttuvastatavalt ja üheselt arusaadavalttähistada, siis pole otsest vajadustpiirisihtide jaoks.Märkideks võivad olla poes müüdavadvärvilised lindid, mida saab pannaümber puu, või vastav värv (Kütt soovitasrohelist), millega saab puid märgistada.Piiripunktideks võivad olla ka vaiad,postid või kupitsad. Märk pannakse piirikäänupunkti ja piirilõigu algus- ninglõpp-punkti, lähtudes katastriplaanilolevatest piirimärkidest.Kui ala piir on ebakorrapärane, tulebsee vajadusel märgistada kogu ulatuses.Kui piir on ringikujuline (nt ümberpesapuu), piisab, kui tähistatud onainult ala keskpunkt. Kui see ringikujulinepiir on vaid osaliselt taotleja omandis,tuleb piirimärkidega tähistada kakatastriüksuse piir, sealhulgas ringikujulisepiiri ristumiskohad katastriüksusepiiriga.Sp e t s i a l i s t a p p i“Kuidas see üldse võimalik on, kui polekogemusi?” küsiti Veljo Kütilt, kes soovitaskutsuda appi mõni metsaspetsialist,kes GPSi abil aitab kaardil olevadpiiripunktid ka looduses leida. Seepealeläks saalis lahti kerge sumin, et tavapäraseGPSi viga metsas on 10 meetritja kontrollid vast ei ole rahul nii suureveaga.Seepeale kordas Veljo Kütt taas, etvaidlusi tuleb ilmselt nagunii palju.Küsiti ka, kuidas märkida, kui Naturaala on ühes tükis ja ühe omaniku maal,ent asub kahel eri kinnistul. Sellisel juhultuleb ala kinnistute järgi eraldi märgistada.Pi n d a l a p õ h i n e t o e t u sVeljo Kütt selgitas, et piiri märgistuson vajalik, kuna tegu on pindalapõhisetoetusega. Looduses olevat pindapeab olema võimalik korduvalt ülemõõta ja seda saab teha vaid märgistatudpiiri korral.Kontrollijaks on <strong>Erametsakeskus</strong>e töötajad,kes kontrollivad vähemalt 5%taotlejatest. Taotlejat teavitatakse ko-Kuidas arvutadatoetusaluse Naturamaa pindala?Toetusalusest maast tulebvälja arvutada üle 4 m laiusedelektriliinid, teed, kraavid ja üle0,1ha lagendikud. Kui näiteks teeja kraav on kõrvuti ning needkokku on üle 4 m, siis tulebneed ka välja arvutada, sestkõrvuti oleva tee ja kraavi laiusliidetakse. Juhul kui lagendikupuhul on tegu metsamaaga,on see toetuskõlblik (shraiesmikud).Allikas ja lisainfo: www.eramets.eeNatura allikal Kose valla metsas.VIIO AITSAMhapealsest kontrollist ette 48 tundi. Kuikontroll päral, mõõdab ta pinna üle jakontrollib ka, kas alal on täidetud metsajalooduskaitseseaduse nõudeid.Kütt lohutas metsaomanikke, et kuiükskord on Natura ala piirid paigas, onedaspidi lihtsam – tegu on toetusega,mida taotletakse igal aastal uuesti (järgmiselaastal saavad toetust küsida kaneed, kes tänavu seda ei teinud).Põllumajandusministeeriumi spetsialistSigrid Tappo märkis ka, et tingimusivälja töötades mõeldi muudelegi variantidele,näiteks ala määratlemist metsamajandamiskavadejärgi. See variant eiolnud vastuvõetav Brüsselis, kus peeti niitekkivat erinevust liiga suureks.SM


<strong>Sinu</strong> <strong>Mets</strong> • 22. m a i 200813Kaks projektikonkurssierametsaomanikeleSA <strong>Erametsakeskus</strong>e kahe sel nädalal välja kuulutatud projektikonkursi eesmärk onluua säästliku majandamisviisiga metsas puhkevõimalusi. Konkurssidel osalemaoodatakse kõiki huvilisi erametsaomanikke.Esimese konkursiga soovib <strong>Erametsakeskus</strong>leida kolme igaüheõigusel põhinevapuhkemajandusliku infrastruktuurirajajat ja toetada seega uute puhkamisvõimalusteloomist metsas.Teise konkursiga on kavas leida kolmpärandkultuuriobjektiga seotud turismiteenusepakkujat ja toetada seega loodushariduseedendamist, endisaegsetemetsanduslike tööde meeldetuletamistja isetegemise võimaluse pakkumist.Konkursil osalemiseks tuleb vabasvormis kirjeldada allpool toodudtingimuste täitmist ja koostadaeelarve.• Igaüheõigusel põhineva puhkemajanduslikuinfrastruktuuri rajajale esitatavadtingimused: metsaga seotud turismiteenuse(nt matkarada, puhkekoht,linnuvaatluskoht jne) olemasolu,infostendide olemasolu (millisedneed on), toitlustamise võimalus(ettetellimisel), giiditeenuse tellimisevõimalus (ettetellimisel), turismiteenuseavatus kõikidele soovijatele, parkimisvõimalus,kuivkäimla olemasolu,turismiteenust tutvustav teavitamisplaan,jäätmekorraldus.• Pärandkultuuri objektiga seotud turismiteenusepakkujale esitatavad tingimused:pärandkultuuriobjekti olemasolu,vähemalt 7 näidatavat võikohapeal tehtavat endisaegset metsanduslikkutegevust, infostendid pärandkultuuriobjektikohta, metsaandidestkerge lõuna võimalus gruppidele(ettetellimisel), giiditeenuse võimalus(ettetellimisel), turismiteenuseavatus kõikidele soovijatele, parkimisvõimalus,kuivkäimla, turismiteenusttutvustav teavitamisplaan, jäätmekorraldus.Endisaegse metsatöö meenutusnäitus Lilli loodusmajas.Jürgen KusminKonkursi tähtpäev on 30. juuni 2008.Selleks kuupäevaks peavad konkursilosaleja materjalid olema esitatud kaselektrooniliselt eramets@eramets.ee võiposti teel aadressile SA <strong>Erametsakeskus</strong>,Tartu mnt 63, 10115 Tallinn.Konkursile esitatud projekte hindabSA <strong>Erametsakeskus</strong>.Mõlema konkursi kolme parimagasõlmib SA <strong>Erametsakeskus</strong> lepingu jarahastab neist iga projekti. Kolm parimatigaüheõigusel põhineva puhkemajanduslikuinfrastruktuuri projekti saavadigaüks 50 000 krooni ja kolm parimatpärandkultuuriobjektiga seotudturismiteenuse projekti saavad igaüks60 000 krooni.Konkursile esitatud projektid peavadolema ellu viidud 2009. aasta aprilliks.Lisateavet konkursside kohta saab erametsanduseportaalist www.eramets.eevõi SA <strong>Erametsakeskus</strong>e telefonil683 6051.ERAMETSAKESKUS


14 22. m a i 2008 • <strong>Sinu</strong> <strong>Mets</strong>Matkarada tahab midagi juurdeVIIO AITSAMEestis on juba erametsadesmitut moodi õppe- võimatkaradasid, agaenamasti ei ole need seotudvõimalustega tulu teenida.“Tulu saab omanik tegelikult küll,” ütles Viljandimaaerametsakonsulent Are <strong>Mets</strong>ma,pidades silmas võimalust saada õppe- võimatkaraja tegemiseks riigilt toetust. Viljandimaalon nii eramaadele rajatud näiteksnoorendike hoolduse õpperada.Lääne-Virumaal on samuti olemas erametsamaalerajatud metsanduslik õpperadaja näiteks Raplamaal on õpperadaseotud pärandkultuuriobjektidega.Ve i d i e b a l e vTänases <strong>Sinu</strong> <strong>Mets</strong>as kuulutab SA <strong>Erametsakeskus</strong>välja kaks konkurssi, etedendada metsade mitmekülgset kasutustja rajada erametsadesse igaüheõiguseletuginevaid puhkamisvõimalusi.Just see viimane on mõne metsaomanikupannud mõtlema. Kui rajad omamaadele näiteks matkaraja, kus kõikmatkata saaksid, lisanduvad kohustused,sest keegi peaks rada ka korras pidamaja sel üldse silma peal hoidma.Üks metsaomanik märkis, et ta üldiseltei tahaks, et tema maadel väga paljurahvast käiks – kui teed valmis midagieriti atraktiivset, pole välistatud rahvamassid,ja seda, kas tuleb palju või väheinimesi, ei tea kunagi ette.Samu mõtteid on avaldanud ka mõnedmetsaomanikud pärandkultuuriobjektekorda tehes, kui toetuse saamiselon lisatingimus, et omanik peab võimaldamaobjektile ligipääsu ka võimalikelekülastajatele.Po l e k o m b e k sSuhtumised oleks ilmselt teistsugused,kui rajatise ja külastajatega kaasneksvõimalus tulu teenida. “Aga siis peaksmidagi veel olema. Lihtsalt niisama rajalkäimise eest ei saa raha küsida – seeEestlase matkaradadel käimise harjumust on kõvasti lihvinudlooduskaitsealad ja RMK.oleks imelik ja siis võib-olla ei tuleks sinnaüldse keegi,” rääkis Are <strong>Mets</strong>ma.Ka tähendaks tasuline teenus taas lisakohustusi– kas või seda, et keegi peabsiis alati valmis olema raha küsima.Eestlased on ilmselt sealmaal, et hoitaksejoont – kõike ei taheta ja ei osatagiveel vahetada rahaks, nagu mõnelpool mujal loomulikuks peetakse. Teisaltpole meil looduses käimise võimalusnii haruldane, et külastajad oleks vägavalmis selle eest raha maksma.Üldiselt on metsaomanikud sedameelt, et kui tahta tulu ka, tuleks radasidvälja pakkuda koos millegi muuga,millegagi, mis turiste köidaks, näitekskas või toitlustamisega.<strong>Erametsakeskus</strong>e konkursski viitabvõimalusele näidata ja lasta külastajatelteha endisaegseid metsatöid. Kui keskkonnaministeeriummõni aeg tagasi panikokku metsade mitmekülgse kasutamiseprojekti, tuli sageli jutuks matkaradaderajamine turismitalude juurde ja ühendaminemõne muu turismiteenusega.Aga see tähendab, et korraldaja metsaomanikpeaks sellele ka oma aega pühendama.Viljandimaa inimesed toovad loodusradadesträäkides näiteks Nava talu peremeheJaak Kõdari. Nava metsas onkaitsealused künnapuud, mille juurdeläheb metsarada, kus on üleval teabetahvlidjne.Aga rajale minejaid leidub siis, kuitalus parajasti midagi muud toimub.Nava on kuulsust kogumas taluteatriga.Peremees ise ei taha seda taluteatriksnimetada.Ta on öelnud, et see on lihtsalt koht,kus etendatakse lugusid, mis on juhtunudNava talus või mujal Mulgimaal.Näidendid kirjutab peremees ise ja sisseon seatud Nava lava.Es i m e s e d p ä ä s u k e s e d“Et midagi sellist ette võtta, on tarviserilist pühendumist ja huvi,” räägivadkõrvalseisjad.Teisalt on näiteks Raplamaal olemasühes talus raba matkarada, kuhuon ehitatud ka laudtee. Seal käib suurpere ise, kõik nende sõbrad ja tuttavadning pole kuulda olnud, et kedagi tagasisaadetaks, kes sinna jalutama tahaksminna.Harjumaal on teada talu, kus peremeesalustas hoopis külalistemajast,mille ehitas metsa – järjekord on olnudselline, et matkarajad lisanduvad külalistemajale,mitte vastupidi.Seega sõltub kõik metsaomanikust.Ka võimalustest, ent kõige rohkem metsaomanikuenda tahtmistest ja valmisolekustturistidega tegelda.SM


<strong>Sinu</strong> <strong>Mets</strong> • 22. m a i 200815Töömees, kes armastab vettKui kobras metsa ujutab,mõtleb metsaomanik, kuidastemast lahti saada. Ometion üha rohkem neidki, keshindavad võimalust sellehuvitava loomaga kohtuda jata elu jälgida.Remo SavisaarSiiski näeb inimene sagedamini koprategevuspiirkonnas olevaid pliiatsiksnäritud kändusid, oksarägast tammisid,looma ennast harva.Oma kogemusi kobrastest jagab Viljandimaalasuva Kopra talu peremees,kobraste sõber RUDO PUKS.Millised on märgid kopra kohalolekustpeale kuhilpesa jatammi?Esimesena näeb looduses jalutaja näritudpuid veekogude kallastel ja läheduses.Kobras võib närida läbi kuni poolemeetriseläbimõõduga puu, isegi jämedama.Põhiliselt närib ja langetab ta siiskihaaba ja paju, noori puid. Talvise söögiplatsiteeb ta kusagile jõekääru, kuhukogub palju lühikeseks näritud puuoksi.See on ka huviliste jaoks parim kohtkobraste jälgimiseks.Üldiselt teatakse, et koprad oninimpelglikud. Kas Kopra talukogemus kinnitab seda?Kobras on ööloom. Harva on teda nähaõhtuti või hommikul vara. Tean, et kobraselab mu magamistoast 80 meetrikaugusel, aga näen teda väga harva. Kuiväljun majast, kuulen teinekord koprasabalööki, kui ta annab teistele märku,et nüüd keegi läheneb.Mida peaks silmas pidama inimene,kes kopraga kohtudaloodab?Hea oleks enne natuke lugeda kobrastekohta. Eestis on ilmunud paar vägahead raamatut kobraste elust: Halli Öökulli“Zeidro ja tema kobraste seiklused”ning Eric Collier’ “Kolmekesi kõnnumaal”.Esimene raamat kuulub lastekirjanduseklassika hulka ja kannab ilusat pühendust“Kogu maailma lastele ja kõigile,kes armastavad metsavaikust”. Kesneed raamatud läbi loeb, saab kindlastikobrastega suureks sõbraks.Kuidas peaks käituma, kui kobrasongi juba vaateväljas?Kui kobras inimest näeb, siis ta põgenebkindlasti. Nii et kui õnnestub tedanäha, tuleb püsida paigal nii vaikseltkui võimalik. Iga liigutus võib kopraleteid reeta.Kas kobras teatud tingimustelvõib ka inimesega kohaneda?Kui arvestada, et ta elab 80 meetri kauguselminu magamistoast, siis loodusesvõib nimetada seda kohanemiseksküll. Ta teab alati, kui keegi taluhoovisliigub. Kuuleb seda sammudest, tunnebmaapinna vibratsioonist ja tunnebka hästi lõhna.Kas on võimalik vahet teha isasjaemasloomadel?Emasloomad on rohkem kodu lähedal,liiguvad ümber kuhila. Isased teevad teinekordpikemaid tiire. Aga looduses onmuidugi väga raske eristada, kumb onkumb.Missugused on olnud teie endakõige põnevamad koprakokkupuuted?Ma olen nendega kohtunud palju kordi,nende töö jälgi on ju enamikul Eesti jõgedestnäha. Olen näinud kobraste elupaikadejuures huntide ja karu jälgi. Hundidon kobraste kuhilate juures pidanud varitsust,kuid karu on proovinud kuhilatisegi lammutada. Kopra hea ehitusoskuspäästis olukorra – karu jõud ei hakanudkuhilale peale.Mida soovitaksite metsaomanikele,kelle metsas elab kobras?Koprakahjustuste vastu aitab tammide pidevlammutamine. Kui seda ikka järjestteha, kolib kobras mujale. Aga paljudelemetsaomanikele ka meeldib, kui kobrasnende maal elab.Kuna minu maja kõrval on järv, ei olekobrastel enam vaja hakata ekstra vett paisutama.Seetõttu ei ole ka kahjustused suuredja me saame koos ilusasti elatud.SMMillisel ajal ööpäevast on kõigetõenäolisem kobrast näha?Suurem tõenäosus on teda vaadelda õhtuti.Viimasel videvikuhetkel, kui veel onnatuke valgust, alustab ta pesast liikumist.Kui kopravaatlejal on vedanud jata on leidnud looma õige elukoha, onvõimalik teda ikka näha.Kobras on Eesti suurim näriline• Elupaigana eelistab aeglase vooluga veekogusid, mille kaldal kasvab lehtpuid.• Ehitavad okstest kuhilpesa või kraabivad kaldanõlva sisse uru. Ühes pesaselavad koos tavaliselt vanaloomad ning eelmise ja üle-eelmise aasta pojad.• Sööb suvel rohttaimi ning talvel lehtpuude koort ja noori oksi.• Tiinus kestab 3,5 kuud, pojad sünnivad mais või juunis.• Vaenlasteks on kõik suurkiskjad ja inimene.


16Esimesed sammud1. Õpi oma metsa tundma. Tellioma metsale metsamajandamiskava.See on kohustuslik, kui on plaan tehalage- või harvendusraiet. Kava kulubaga ära ka raieid tegemata, kuna sellestsaad oma metsast täpse ülevaate.2. Mõtle läbi, mida oma metsagatahad teha. Kas soovid majandada võivalid hoopis mõne kõrvalkasutusala (loodusturismjm). Ka siis, kui majandamismõtteidpole, peaksid oma metsa tundma,sest igal omanikul on seaduslik kohustusjälgida oma metsa seisundit.22. m a i 2008 •<strong>Sinu</strong> <strong>Mets</strong>3. Tee tutvust piirkondliku metsaspetsialistiga,kes töötab sinu metsaasukohajärgse maakonna keskkonnateenistuses.Tema annab nõu metsa kasvatamiseksja tema kaudu saad esitadakeskkonnateenistustele metsateatisi.4. Otsi üles oma maakonna erametsaomaniketugiisik. Tugiisikudon palganud <strong>Erametsakeskus</strong> erametsaomanikelekõikvõimalikku esmast nõuandma. Samuti on võimalik tema abilsaada kontakti erametsaomanike metsakonsulentidega.<strong>Erametsakeskus</strong>e toetusteabil on igal Eesti metsaomanikulvõimalik saada kuni 15 tundi tasuta nõu.Kui kutsud konsulendi oma metsa, tulebtasuda tema sõidukulud.5. Otsi üles lähim metsaomanikeorganisatsioon. Kui kavatsedmetsas aktiivselt tegutsema hakata, tasubastuda erametsaomanike organisatsiooniliikmeks.6. Tutvu erametsanduse portaaliga.Aadress on www.eramets.ee.SMErametsaomanike tugiisikud 2008Harjumaa Kalle Põld kallepold@hot.ee 513 1212Harjumaa Kristel Arukask kix22@hot.ee 5679 9602Harjumaa Vello Kadakas vello.kadakas@mail.ee 526 5039Hiiumaa Aira Toss aira.toss@eramets.ee 5648 8601Ida-Virumaa Viktor Lehtse kuuske@hot.ee 5664 0645Jõgevamaa Ain Malm palamselts@hot.ee 516 5817Järvamaa Toomas Lemming toomas.lemming@mail.ee 5666 5252Järvamaa ja Lääne-Virumaa Ülle Läll ulle@hot.ee 521 1510Läänemaa Sven Köster enniste@hot.ee 5669 4989Lääne-Virumaa Aadu Raudla aadu.raudla@eramets.ee 513 4276Lääne-Virumaa Guido Ploompuu Guido.Ploompuu@mail.ee 5558 3777Põlvamaa Alar Kalvik metsaselts@hot.ee 522 3333Pärnumaa Eerik Philips eerik@starline.ee 5348 3148Pärnumaa Valdar Tamm valdar@hot.ee 504 6068Raplamaa (Kaiu ja Juuru vald) Tiia Loig tiia.loig@mail.ee 514 2439Raplamaa Valdu Reinaas valdu@estpak.ee 504 7119Saaremaa Veiko Maripuu veiko.maripuu@gmail.ee 514 6732Tartumaa Koit Kraav Koit.Kraav@metsaareng.ee 5331 3010Tartumaa Jana Raud Jana.Raud@metsaareng.ee 507 3712Tartumaa Uno Kiisholts uno.kiisholts@mail.ee 5667 0942Valgamaa Helju Leosk helju.leosk@valgamv.ee 5624 7325Viljandimaa Eha Valeikiene ehamets@hot.ee 5347 7454Võrumaa Erki Sok erki.sok@eramets.ee 522 9424MTÜ Eesti ErametsaliitAadress: Viljandi mnt 18a, 11216 TallinnTelefon: 652 5888, e-post: erametsaliit@eramets.eeJuhatuse esimees: Guido Ploompuu, tel 5558 3777Tegevdirektor: Ants Varblane, tel 508 9237<strong>Sinu</strong> <strong>Mets</strong>SA <strong>Erametsakeskus</strong>e väljaanneProjektijuht Evelin Huul, tel 652 5333ESIKÜLJEL rebasekutsikas, FOTO: Remo SavisaarKirjastanud AS MaalehtRahastanud Keskkonna-Vastutav toimetaja Viio Aitsam, tel 526 9787 investeeringute Keskusviio.aitsam@maaleht.eeTrükkinud AS Kroonpress

Hooray! Your file is uploaded and ready to be published.

Saved successfully!

Ooh no, something went wrong!