Ketasniidukid niidavad ikka paremini

Eesti Maaviljeluse Instituut (EMVI)Mehhaniseerimise osakondTeaduse 13, 75501 Saku, Harju maakondINFOLEHT NR. 86/2003KETASNIIDUKID NIIDAVAD IKKA PAREMINIRalf LangeTop Agrar, das Magazin für moderne Landwirtschaft, nr 5, mai 2002, artiklirefereering – Jüri Haabpiht, EMVI vanemteadurRefereeritud ajakiri viib perioodiliselt läbi ringküsitlust selgitamakspõllumeeste suhtumist erinevatesse põllutöömasinatesse, nende tööomadustessesuure arvu mitmesuguste näitajate alusel. Allpool on esitatud ringküsitlusetulemused erineva konstruktsiooniga niidukite kohta. Küsitluses osales üle 1200põllumehe. Hindamiseks on kasutatud 5-pallist süsteemi, kus parim hinne onarvväärtuselt väikseim – 1 = väga hea, 2 = hea, 3 = rahuldav, 4 = puudulik ja5 = nõrk.Vastates küsimusele, kas ketas- või trummelniiduk, on saksa põllumehearvates tänapäeval enam soositud ketasniiduk. Kaheksa aastat tagasi läbiviidudküsitluse andmetel oli aga ketasniiduk, võrreldes trummelniidukiga, selgeltvähemkasutatud (42%). 2002.a. küsitluse tulemusel oli nende kasutamine tõusnudaga juba 68%-ni. See trend ei ole veel ammendunud. 22% trummelniidukiteomanikest kavatsevad lähiajal osta omale ketasniiduki. Ainult 6% ketasniidukiteomanikest mõtleb trummelniiduki ostule (ülevaade 1).Ülevaade 1: Suund (trend) ketasniidukitele6%395 836väärtustab niidukitüübi väärtustabtrummelniidukeid valiku muutumine ketasniidukeid22%1

Kus on põhjus? Otsustava tähtsusega on ketasniidukite tööomaduste jakonstruktsiooni põhjalik paranemine. Eelkõige puudutab see niite kvaliteeti, misvarem oli oluliselt kehvem kui trummelniidukitel. Nüüd on vahe olematu, sestketasniidukite niitekvaliteeti on hinnatud 1,6 hindepunktiga ja trummelniidukitel1,7 hindepunktiga. Peamiseks puuduseks oli rohuvaalu saastamine mulla- jarohukamara tükkidega, mis põhjustas tööseisakuid. Vahepeal on aga paljudniidukitootjad niidulatti optimeerinud ja sellega mainitud puudusest üle saanud.Firmade Fella, Krone, Kuhn, Pöttinger ja PZ/Deutz-Fahr toodangu ummistusteesinemise hinne on nüüd 1,7…1,9. Samal ajal on aga selles osas veel probleemidClaas, Mörtl ja Stoll firmadel. Nende toodangu vastav hinne on 2,3…2,6.Liugleva asendiga saavad trummelniidukid paremini hakkama, kuigi hinneei ole eriti kõrge – 2,3 hindepunkti. Ketasniidukitel on see halvem – 2,9hindepunkti. Siin on ruumi konstruktsiooni edasiseks täiustamiseks. Muidugi onerinevate firmade toodangu puhul suured erinevused. Kuhn’i ja PZ/Deutz-Fahr’ifirmade niidukid teevad ka liuglevas asendis head tööd. Probleeme esineb Claas,Fella, Krone, Niemayer ja Pöttingeri niidukite juures. Vahepeal on tootjadloomulikult oma toodangut optimeerinud. Lamedamad niidulatid, varjatudlõikeaparaat ja elliptilised kettad võimaldavad madalamat ja puhtamat niidet.Minevikus paljud põllumehed otsustasid ketasniidukite vastu, kunateravahetus oli aeganõudev ja tülikas. Vahepeal on suurem osa niidukite tootjatestlahendanud terade vahetamise probleemi. See on ühtemoodi hästi lahendatud niiketasniidukite (hinne 1,8) kui ka trummelniidukite juures (hinne 1,7). Mõnedeleveel terade poltkinnitusega niidukitele on antud 3,5 hindepunkti, mis vastabpeaaegu puudulikule hindele. Üldine on, et kiirvahetuseta ketasniidukitel on teradevahetus ette nähtud pärast 78 ha, kiirvahetuslahendiga niidukitel aga sagedamini -66 ha niite järel. Küsitletud niidukiomanikud väidavad aga, et nemad vahetavadkorraga kõik terad keskeltläbi 72 ha järel, samas trummelniidukite teri vahetataksepalju sagedamini ehk 30 ha järel.Ketasniidukite järgmisteks eelisteks on väiksem mass ja võimsustarve. 3 mlaiuse tagarippes ketasniiduk kaalub umbes 100 kg vähem, kui sama laitrummelniiduk. Küsitlusest osavõtjad on hinnanud ketasniidukite võimsustarvethindega 1,9, samas aga trummelniidukeid hindega 2,3. Põllumeestelt kogutudandmed niidukite veotraktorite kohta võimaldavad väita, et ümberarvestatult 1 mtöölaiusele on energiatarve 33…35 HJ/m. Üldiselt on 35% hindamisel olnustniidukites muljurniidukid. Trummelniidukitest oli varustatud muljurseadmegaainult 13% niidukitest. Väiksema võimsustarbe ja tõstejõu eelis paneb paljusidpõllumehi mõtlema uue niiduki ostule. Nad tahavad tulevikus kiiremini ja laiemaltniita, samal ajal aga kasutama juba olemasolevaid traktoreid, mis ajendabeelistama väiksema võimsustarbega ketasniidukeid.2

Ülevaade 2. Ketasniidukitel on mitmes valdkonnas eeliseidNäitajadKetasniidukid TrummelniidukidÜldandmedKeskmine vanus, aastat 3,8 4,2Niidepind niiduki kohta, ha 380 298Keskmine töölaius, m 3,08 2,61Veotraktori võimsus, HJ 103 94Võimsustarve haardelaiuse m kohta, HJ/m 33 36Niiduki seadmine (hinne 1 = väga hea kuni 5 = nõrk)Niitekõrguse seadmine 2,0 2,5Vaalulaiuse seadmine 2,4 2,1Muljuri seadmine 1,7 2,1Töö kvaliteedi hinne (hinne 1 = väga hea kuni 5 = nõrk)Niitekvaliteet 1,6 1,7Liuglevas asendis niitmine 2,9 2,3Niitevaalu saastamine 1,9 2,1Muljumine või muu eeltöötlus 1,7 2,0Laialilaotus 1,9 2,5Rohukamara säästmine 1,7 1,9Võimsustarve 1,9 2,3Niiduki väiksem kaal säästab rohukamaratNiidukite väiksem kaal aitab kaasa kamarakahjustuste vähendamisele. Sellesosas hindasid masinakasutajad ketasniidukeid 1,7 hindepunktiga ja trummelniidukeid1,9 hindepunktiga. Rohukamara vigastuste suhtes on eriti heast küljestnäidanud end keskripp ketasniidukid, milliseid oli vaatluses 17%.Keskrippniidukite puhul on lihtsam vähendada niiduaparaadi koormust kuikülgasetusega niidukite puhul (vt ülevaadet 4).Rohukamarasäästlikum on ketasniiduk ka oma ehituse tõttu, mis võimaldabniidukõrguse paremat seadmist. Ketasniidukitest niidab rohumassi kõrgemalt kui 6cm 24% niidukitest, trummelniidukitest ainult 6%. Niitekõrguse seadmist onketasniidukitel hinnatud 2,0 hindepunktiga. Trummelniidukitel kujunes see hinnehalvemaks - 2,5. Siin on kolm erinevat süsteemi, mida on väärtustatud erinevalt.Ümberasetus läbi distantsringi on väga tülikas ja aeganõudev, mistõttu omanikudseda tavaliselt ei kasuta. Astmeteta ümbersättimist montaažiheebli või võtme abilpakuvad näiteks Claas ja Pöttinger. Ikkagi on juurdepääs niiduki tõstmisseadmeleraskendatud. Paremaks on osutunud spindelseade, mida kasutavad Niemayer jaPZ/Deutz-Fahr. Spindlile pääseb ülevalt juurde ja võimaldab niitekõrguse täpseseadmise.3

Kuigi põllumeeste silmis on trummelniiduk tugevama ehitusega, ometi onremontide arv arvestatuna 300 ha töömahu kohta (hinne 1,7) halvem, kuiketasniidukitel (hinne 1,2).Ülevaade 3. Trummelniidukite remontide arv ja kulud suuremadRemontide arv 300 ha kohta Ketasniidukid TrummelniidukidRemonte kokku 1,2 1,7sellest kardaanvõll 0,2 0,3veoosad 0,3 0,3ajamid 0,2 0,3niidulatt 0,1 -muljur 0,1 0,1Remondikulud EUR/300 ha 147 155Garantiiremontide osa, % 41 27Kõik remondid ja remondikulud on taandatud 300 ha, mis vastabligilähedaselt vaatluse all olnud niidukite keskmisele töömahule. Remondisagedusevõrdlemisel tuleb vahemärkusena öelda, et vaadeldud trummelniidukitest oli 62%frontaalniidukid, ketasniidukitest aga 14%. Frontaalniidukite puhul on raskemavastada niiduki ees olevaid takistusi (kivid jt), mistõttu on ka niidumasinatevigastuste arv ja siit ka remondivajadus suurem. Nagu ülevaatest 3 näha ei ole agatrummelniidukite, võrreldes ketasniidukitega, remondikulud samavõrra suuremad,kui remontide arvu poolest.Niiduki keskasetus parandab põllupinna kopeerimistMida laiem niiduk, seda raskem on kopeerida põllupinna ebatasasusi. Koosüha enam suurenevate töölaiustega on niidukite tootjad töötanud ka niidukiriputussüsteemi ja selle koormuse vähendamise suunas.Tähtsamaks võtteks on siin niiduki traktori suhtes keskasetus. Võrreldesmittekeskasetusega niidukitega, on siin saavutatud parem põllupinna kopeerimine,riputussüsteemi koormuse vähendamine ja niiduki vaikne (sujuvam) töö. Samas onmõjud, mis vähendavad niitekvaliteeti ja põhjustavad rohukamara vigastusi,väiksemad.Keskriputuse eelis on eelkõige selles, et riputussüsteem on lihtne janiiduaparaadi koormust liugasendis on võimalik vähendada ja reguleerida ainultühe vedruga. Nii on ka hinnatud koormuse vähendamist keskrippasetuseganiidukitel 1,9 hindepunktiga, mittekeskasetusega niidukitel aga 2,4 hindepunktiga.Külgrippasendis oleva niiduaparaadi tasakaalustamiseks on tihti kasutatud kuni 4vedru. Keskasetuse korral ei ole tegeliku töö käigus praktiliselt vaja tehamuutuvatest töötingimustest tingituid ümberseadmisi.4

Keskrippasetusega niidukil toimub niiduaparaadi vaba võnkumine liikumisekesktelje suhtes ja ilma spetsiaalse reguleerimiseta saavutatakse põllupinna paremkopeerimine. Kuhn pakub koos keskriputussüsteemiga üheaegselt hüdraulistkoormuse reguleerimist. Küsitletud omanikud on hinnanud seda võimalust kõrgelt- 1,4 hindepunktiga. Samal ajal on teiste niidukite koormuse vähendamisevõimaluste hinne 2,3.Ülevaade 4. Tagaripp-ketasniidukid koos ja ilma keskrippsüsteemitaNäitaja Keskrippsüsteemiga KeskrippsüsteemitaKoormuse seadmine 1,9 2,4Niite kvaliteet 1,6 1,7Põllupinna kopeerimine 1,7 2,0Vaikne (sujuv) käik 1,7 1,9Rohukamara säästmine 1,7 1,8Nagu ülevaatest 4 näha on keskrippsüsteemiga tagaripp-ketasniidukitenäitajad, võrreldes keskrippsüsteemita niidukitega, kõigi näitajate osas paremad.Põhjust nähakse selles, et keskrippsüsteemiga niidukite pinnase kopeerimine janiiduaparaadi koormuse põllupinnale reguleerimine on paindlikum. Niipea kuipinnas muutub pehmemaks, näiteks peale vihma, saab niiduaparaadi koormustkohe vähendada, mille läbi väheneb niitevaalu mulla- ja rohukamara tükkidegasaastamise ja niiduki lõikeaparaadi ummistumise oht. Samas ei kogune niidulatiette mullavalli ja niiteaparaadi terad saavad teha puhast niidet.Koos muljuri ja rohumassi vaalulaotusseadmega saavutatakse vaalu niidetudrohu haljasmassi kiirem kuivamineKuigi küsitletute arvates on muljurid vajalikud, ei ole võrreldes 1994.a.küsitlusega, nende kasutamine oluliselt sagenenud - trummelniidukite osas,vastupidi, isegi vähenenud 13-lt 12-le protsendile. Ketasniidukite puhul ontoimunud väikene tõus 33-lt 36-le protsendile.Trummelniidukite puhul on muljumisseadme kasutamine mõnevõrraproblemaatiline. Niidetud rohumass pressitakse trumlite vahel tihedaks, mistõtturohuvarte ühtlane ja piisaval määral muljumine on raskendatud. Muljumisefekti onseeläbi hinnatud tagasihoidlikult 2,1 hindepunktiga. Samal ajal on omanikudhinnanud ketasniidukite juures kasutatud rohumassi muljumisseadme kasutamiseefekti 1,7 hindepunktiga. Ketasniidukite puhul antakse kogu niidetud rohumassühtlaselt ja õhema kihina edasi muljumisseadmesse, kus toimub rohuvartelõhastamine ja muljumine.Muljumisseadme seadmise mugavust on hinnatud ketasniidukitel hindega1,8, trummelniidukitel 2,1. Küsitletud on hinnanud metallist V-piisidefektiivsemateks hindega 1,6, kunstmaterjalist piisid aga hindega 1,9.5

Piide materjalist ja kujust sõltub võimsustarve. Ketasniidukite koosmuljuriga võimsustarvet on hinnatud hindega 2,2, muljurita variante aga hindega1,8 ehk kõrgemalt.Trummelniidukid on keskeltläbi 0,5 m kitsamad, mistõttu on ka nendekeskmine tunnitootlikkus 2,4 ha/h väiksem kui ketasniidukitel, millede keskmisekstöölaiuseks hinnatakse 3,0 m ja tootlikkuseks 3,0 ha/h.Ülevaade 5. Muljur ja laotusseade kiirendavad kuivamistNäitajad Laotusseadmeta LaotusseadmegaVaalu laotuse hinne 2,3 1,7Muljuri töökvaliteet 1,8 1,6Nagu näha on laotusseadmetega ketasniidukite vaalu kvaliteet parem jamuljuri töö efektiivsem.Ülevaade 6. Muljurseade sobib enim ketasniidukiteleNäitajadMuljurita ketas- ja Muljurseadmegatrummelniidukid ketasniidukid trummelniidukidÜldandmedHinnatud niidukite arv 895 300 50Keskmine kasutusaeg 3,9 3,8 4,4Keskmine töölaius, m 2,83 3,28 2,74Keskmine võimsustarveHJ/m 34 36 37Hindepunktide väärtus (1 = väga hea kuni 5 = nõrk)Võimsustarve 2,0 2,2 2,6Muljuri seadimine - 1,7 2,1Laotusseadme seadmine 2,5 2,0 2,2Muljuri töökvaliteet - 1,7 2,1Ummistusteesinemissagedus 1,9 1,9 1,8Rohumassi saastamine 1,9 2,0 2,2Laialilaotuse ühtlikkus 2,0 2,0 2,5Muljuri remontide arv300 ha töömahu kohta - 0,3 0,6Muljurseadmete töö on ketasniidukitel selgelt parem kui trummelniidukitel.Muljumine on efektiivsem ja võimsustarve väiksem. Remontide arv ontrummelniidukite muljuritel suurem. Kunstmaterjalidest muljuripiidegatrummelniidukitel on see 0,6 korda 300 ha töömahu kohta. Ketasniidukitel on sama6

näitaja 0,3. Selleks, et rohuvaalu kuivamiskiirust suurendada on omal kohal niimuljur- kui ka laotusseadmed.Trummelniidukite tööomaduste parandamiseks on vaja ka neid varustadalaotusseadmega. Laotusseadmeteta trummelniidukeid on hinnatud ainult 2,9hindepunktiga.Suund tagarippniidukiteleTagarippniidukid on küsitluses enimesindatud niidukitüüp (63%). Neilejärgnevad frontaalniidukid 30%, järelveetavad niidukid 6% ja kolme niidukiagregaat, napilt 1%-ga. Firma Krone on esindatud kuue Big M-tüüpiliikurniidukiga. Enamasti on küsitletud põllumehed teinud niidukivaliku lähtuvaltoma tootmistingimustest ja olemasolevatest traktoritest ning on tehtud valikugarahul. Seejuures on 79…85% põllumeestest valmis ka edaspidi seni valitudniidukitüüpi ostma (ülevaade 7).Ülevaade 7. Millist niidukitüüpi on omanikud järgmine kord valmis ostma45%Frontaalniidukid,Tagarippniidukid,korduvost 85% korduvost 80%31%0%15%7% 9% 13% 8%5%4%9%Kolmeniidukiagregaat,Järelveetavad niidukid,korduvost 82% 6% korduvost 79%Andmed teist tüüpi niidukite ostusoovi kohta annavad erinevaidprotsentuaalseid väärtusi ripp- ja frontaalniidukite osas. See puudutab peamiseltneid põllumehi, kes soovivad edaspidi töötada rippniidukitega ja seega mõlemat7

tüüpi (frontaal- ja tagarippniidukeid) edaspidi osta kavatsevad. Seejuures ontäheldatav suurem tendents tagarippniidukite ostu suunas (45%).Tähelepanuväärselt kõrge on valmisolek edaspidi tagarippniidukiasendamiseks järelveetava niidukiga. 786 tagarippniiduki omanikust onmeelestatud 102 (13%) ostma järelveetavat niidukit. Järelveetavate niidukiteomanikud, kes mõtlevad frontaalniiduki ostule, soovivad enamasti omaniitevõimsust tõsta frontaal- ja tagarippniiduki üheaegse traktoriga agregateerimisekombinatsiooniga. Teiste niidukitüüpide omavahelise vahetamise valmisolek onväike.Frontaalniidukite kasutamine domineerib põllumajandusettevõtetes, kuskasutatakse haljassööda veistele etteandmist. Tihti kasutatakse kõrvuti selleks veelka tagarippniidukit, et suurendada rohumaade niitmise jõudlust. Eriti tugevasti onfrontaalniidukite kasutamisel esindatud trummelniidukid. Frontaalniidukitekasutajatest eelistavad lähiajal uue niiduki ostu korral 55% ulatusestrummelniidukit ja ainult 45% ulatuses ketasniidukit. Frontaal-trummelniidukiteomanikud on 78% ulatuses uusostu korral orienteeritud trummelniidukile. Nadhindavad haljassöötmise korraldamisel lihtsama vaalumoodustamisegatrummelniidukeid. Võrreldes teiste niidukitüüpidega hindavad omanikud veel katrummelniiduki suhteliselt head niitekvaliteeti (vt ülevaadet 8).Hea hinne (1,8) on antud frontaalniidukitele kallakutel töötamise kohta, sedaparema kompaktse agregaadi juhtimisomaduste tõttu. Kompaktne agregaat saabhea hinde (2,0) ka transpordiomadustele.Tagarippniidukil on rohkem puudusi kui eeliseid teiste niidukitüüpidesuhtes. Kritiseeritud on eelkõige peale- ja mahamonteerimist (hinne 2,4). Samakehtib ka töötamise kohta liuglevas asendis (hinne 3,0). Vahepeal suhteliselt laiatöölaiusega tagaripp-niidukite tootmisel ilmnesid puudused niiduki massijaotumusel. Puuduseks on ka taga paremal asetseva niiduki lõikeaparaadi tööraskendatud jälgimine.Järelveetavatel niidukitel on eelised ülekaalus. Heade omaduste hulka onomanikud kvalifitseerinud lihtsa järel- ja lahtihaakimise, mida on hinnatud 1,4hindepunktiga. Järelhaagitav niiduk, tuginedes oma kandekonstruktsiooni kauduratastele, tagab niiduki massi optimaalse jaotumuse. Transportasendisse on niiduklihtsalt ümberseatav. Samal ajal ei ole omanikud niiduki suhteliselt suurtemõõtmete üle eriti rõõmsad. Kulukas ehitusviis tingib ka suuremad hoolduskulud.Järelveetav niiduk on oluliselt kallim, kui võrreldava töölaiusega tagarippketasniiduk.Kiitust pälvib vähene ummistuskalduvus. Seda on silmnähtavaltmõjutanud järelveetava niiduki laiaraamiline ehitusviis. Niidukiga kombineeritudmuljurseade tagab ühtlase rohumassi voo ja väldib ummistusi. Positiivseksomaduseks on veel ka niiduaparaadi rahulik (sujuv) töö.8

NäitajadÜlevaade 8. Head hinded järelveetavatele niidukiteleFrontaalniidukidTagarippniidukidJärelveetavadniidukidKolmeniidukiagregaatÜldandmedKeskmine töölaius, m 2,87 2,98 3,44 7,79Võimsustarve, HJ 105 99 123 161Keskmine liikumiskiirus,km/h 12,9 12,9 13,1 13,8Keskmine tunnitootlikkus,ha/h 2,8 2,6 3,4 6,7Töökvaliteet (hinne 1 = väga hea kuni 5 = nõrk)Niitekvaliteet 1,5 1,7 1,6 1,7Niitmine lamavas asendis 2,8 3,0 2,7 2,6Niitmine nõlvakul 1,8 2,1 2,4 1,8Ummistuste sagedus 1,8 2,0 1,6 2,1Rahulik (sujuv) käik 1,8 1,9 1,5 2,0Võimsustarve 1,8 1,9 2,2 2,0Käsitsemine (hinne 1 = väga hea kuni 5 = nõrk)Peale- ja mahamonteerimine2,0 2,4 1,4 1,8Ülevaatlikkus 1,7 1,9 1,7 1,7Massi jaotumine 2,0 2,4 1,8 1,6Allalaskmine jaülestõstmine 1,9 1,7 1,5 1,4Transportitavus 2,0 2,2 2,7 1,8Hoolduskulud 1,7 1,7 2,1 1,9Märkus! Kõik andmed kehtivad ainult ketasniidukite kohtaKallakutel aga, tänu pikale tiislile, on kalduvus liikumissuuna suhtes kõrvalekalduda.Kolme niiduki kombiagregaat tagab oluliselt suurema rohumaade niitmisejõudluse. Omanikud väidavad, et tootlikkus, võrreldes kolme teise niidukitüübiga,on keskeltläbi kaks korda suurem. Samas kiidetakse agregaadi käsitsemise lihtsustja head niitekvaliteeti.Remontide arvult ja kuludelt ei erine vaadeldud 4 niidukitüüpi üksteisesteriti. Remontide koguarv 300 ha niitepinna kohta on 1,2…1,3. Üksnes kolmeniiduki kombinatsiooni korral on remontide arv ainult 0,8 remonti 300 haniitepinna kohta. Samas aga, vaatamata garantiiremontide suurele osale remontidekoguarvust, on remondikulud ühed suuremad – 193 EUR/300 ha. Kuid kamõningate teiste niidukitüüpide juures täheldatakse suuri remondikulusid, mistähendab, et neid ei saa seostada konkreetse masinatüübiga.9

KOKKUVÕTEEelpooltoodud informatsiooni mitmesuguste niidukitüüpide kohta käsitledestuleb silmas pidada, et toodud hinnangud on antud lähtuvalt Saksamaatingimustest. Seetõttu ei ole nad meie jaoks üks-üheselt üle kantavad. Samas onaga huvitav jälgida saksa põllumeeste suundumusi rohuniidukite valikul, kus meiemõistes on ülekaalus nn väiketootjad. Ka meil on küllalt arvukaspõllumajanduslike majapidamiste arv, kus rohumaade koristuspind on alla 50 ha.Peale selle on meie jaoks huvipakkuvad hinnangud, mis on antud erinevateniidukitüüpide väga mitmesuguste tööomaduste kohta (niite kvaliteet, niitevaalusaastamine, rohukamara vigastamine, põllupinna kopeerimine, võimsustarve jne,jne), mida on kasulik teada ka Eesti põllumehel.Koostaja: J. Haabpiht, EMVI vanemteadur, telefon 6711 546, fax 6711 540E-post: jyri.haabpiht@mail.eeTeaduse 13, 75501 Saku, Harju maakond10