Eesti maaelu arengu strateegia 2007+ olukorra kirjeldus

1 Üldandmed Eesti kohta..........................................................................................31.1 Geograafilised andmed ..................................................................................31.2 Haldusstruktuur ja rahvastik ..........................................................................41.3 Makromajanduslik olukord............................................................................71.3.1 Põllumajandustoodete osakaal ekspordis-impordis. ..............................91.3.2 Tööjõuturg, tööhõive............................................................................101.4 Keskkonna seisund.......................................................................................121.4.1 Kliima ..................................................................................................121.4.2 Mullastik ..............................................................................................131.4.3 Vesi ......................................................................................................141.4.4 Bioloogiline mitmekesisus ja loodus ...................................................151.4.4.1 Kaitsealad Eestis ..............................................................................151.4.4.2 NATURA 2000 võrgustiku alad ......................................................171.4.4.3 Metsade tervislik seisund ja metsade kaitse.....................................181.4.4.3.1 Metsatulekahjud.........................................................................182 Maapiirkondade sotsiaalmajanduslik olukord .....................................................192.1 Sisemajanduse koguprodukt ja põllumajandus............................................192.2 Tööturg, tööhõive.........................................................................................212.3 Maa ja linnaelanikkonna sissetulekud .........................................................222.4 Põllumajandusteadus, -haridus ja nõustamine .............................................242.4.1 Põllumajandusteadus............................................................................242.4.1.1 Uute teadmiste loomine, ülekanne ja rakendamine .........................262.4.1.2 T&A ja innovatsiooni finantseerimine ja väljund............................262.4.1.3 T&A ja innovatsioonipoliitika väljavaated......................................292.4.2 Maamajandusalane haridus..................................................................302.4.3 Nõustamine ..........................................................................................322.4.3.1 Nõustajad .........................................................................................322.4.3.2 Teabelevisüsteemi loomine..............................................................332.4.3.3 Nõuandeteenuste toetamise süsteem 2001-2005 .............................332.4.3.4 Nõuetele vastavuse nõustamise süsteem..........................................342.4.3.5 Teabevajadus ja teabepäevade korraldamine...................................353 Maamajandus .......................................................................................................363.1 Põllumajanduslik maakasutus......................................................................373.2 Kasutusest väljas olev maa ..........................................................................393.3 Metsamaa kasutus ........................................................................................403.4 Põllumajandusettevõtete struktuur...............................................................423.5 Põllumajandusettevõtete sissetulekud..........................................................433.5.1 Põllumajanduslik majandusarvetus......................................................433.5.2 FADN testettevõtted ............................................................................443.5.3 Netolisandväärtus tööjõuühiku kohta ..................................................453.5.4 Võrdlus teiste riikidega........................................................................463.6 Taimekasvatus..............................................................................................513.7 Loomakasvatus ............................................................................................533.8 Tõuaretus......................................................................................................573.9 Põllumajandussaadusi töötlev tööstus..........................................................57Väiketööstused.............................................................................................593.9.1 Investeeringud......................................................................................603.10 Tootearendus ja innovatsioon ......................................................................603.11 Metsamajandus ............................................................................................613.11.1 Mets ja metsandus................................................................................611

3.11.2 Tööhõive metsanduses.........................................................................653.11.3 Eesti metsanduse võrdlus Euroopa Liiduga.........................................653.11.4 Erametsandus .......................................................................................663.11.4.1 Erametsade majandamine ............................................................673.11.4.2 Erametsanduse toetamine.............................................................683.11.4.3 Erametsaomanike probleemid......................................................683.12 Põllu- ja metsamajanduse mõju keskkonnale ..............................................693.12.1 Vesi ......................................................................................................693.12.1.1 Veekogude kaitsmine põllumajandusest lähtuva nitraadireostuseeest 713.12.2 Taimekaitse..........................................................................................733.12.3 Muld.....................................................................................................743.12.4 Õhusaaste .............................................................................................763.12.5 Bioloogiline ja maastikuline mitmekesisus .........................................793.12.5.1 Metsade tervislik seisund ja metsade kaitse.................................803.12.5.2 Metsatulekahjud...........................Error! Bookmark not defined.3.12.6 Geneetiliste ressursside säilitamine .....................................................813.13 Muu maaettevõtlus.......................................................................................823.13.1 Ettevõtluse toetamine...........................................................................853.13.2 Turismi arendamine maapiirkonnas.....................................................864 Elukeskkond maapiirkonnas ................................................................................864.1 Teenuste kättesaadavus................................................................................874.2 Maapiirkondade kultuuripärand...................................................................874.3 Interneti kasutamine.....................................................................................874.4 Maapiirkonna elanike omaalgatus ...............................................................884.4.1 Kohaliku initsiatiivi toetamine:............................................................884.5 Leader ..........................................................................................................892

1 Üldandmed Eesti kohta1.1 Geograafilised andmedEesti paikneb 57. ja 60. laiuskraadi ning 22. ja 28. pikkuskraadi vahel. Eestil on ühinemere- ja maismaapiir Läti Vabariigi ja Vene Föderatsiooniga (piir VeneFöderatsiooniga muutub ELi piiriks) ning merepiir Soome Vabariigi ja RootsiKuningriigiga. Eesti ulatus põhjast lõunasse on 240 km ja idast läände 350 km.Eesti üldpindala on 45 227 km 2 , millest maismaapindala on 43 200 km 2 . Maismaastüle poole moodustab metsamaa, 1 kolmandik on põllumajandusmaa 2 ja viiendik onkaetud soode ja rabadega.Eesti asustus on ELiga võrreldes väga hõre, keskmine asustustihedus (riigimaismaapiirkonnas) on 30 in/km 2 , seejuures maarahvastiku tihedus 10,4 in/km 2Kaart 1 Valla asustustihedusEesti valladasustustihedus in/km2üle 25.2 (20)16.9 kuni 25.2 (20)13.3 kuni 16.9 (20)11.7 kuni 13.3 (20)10.2 kuni 11.7 (20)8.7 kuni 10.2 (21)7.1 kuni 8.7 (21)6.0 kuni 7.1 (21)4.3 kuni 6.0 (21)alla 4.3 (21)1 Metsamaana käsitletakse metsaga kaetud metsamaad ja metsata metsamaad (lageala). Metsatametsamaa on uuendamata raiesmikud, lagendikud, harvikud, põlendikud, hukkunud puistud, liitumatakultuurid ja taimlad, samuti metsaga seotud rajatiste (metsateed, palgilaod jms) all olev maa.2 Põllumajandusmaa on kasutatav põllumajandusmaa, s.t kasvatatavate-koristatavate kultuuride all olevmaa (põllu- ja katmikkultuurid, viljapuud ja marjakultuurid, puukoolid, looduslik rohumaa, puu- jaköögiviljaaiad ning kesa).3

1.2 Haldusstruktuur ja rahvastikEesti on parlamentaarne vabariik, kus on kahetasandiline esindusdemokraatia –valitakse Riigikogu (parlament) ja kohalike omavalitsuste (valdade ja linnade)volikogud.Eesti valitsusstruktuur on kolmetasandiline – Vabariigi Valitsus, maavalitsused jakohalikud omavalitsused.Haldusterritoriaalselt jaotub Eesti maakondadeks ning valdadeks ja linnadeks. 1.jaanuari seisuga 2005. a oli Eestis 39 omavalitsuslikku linna, 202 valda ja viisteistmaakonda. Igas maakonnas on maavalitsus, mida juhib maavanem, kelle nimetabametisse Vabariigi Valitsus kooskõlastatult maakonna kohalike omavalitsusteesindajatega. Maavanema üks põhiülesandeid on esindada maakonnas riigi huve ninghoolitseda maakonna tervikliku ja tasakaalustatud arengu eest.Eestis oli 2000. aasta rahvaloenduse andmetel 1 370 052 elanikku. Neljateistkümnesvähemalt 10 000 elanikuga linnas üldpinnaga 475,5 km 2 elas kokku 803 489 inimest.Maapiirkonnas elas OECD 3 kriteeriumi kohaselt 2000. aastal 566 563 inimestasustustihedusega 13,2 in/km 2 , sealhulgas 4424 külas elas 284 304 inimest.Kaart 2. Asustustiheduse langus kolme aasta jooksul, %HarjumaaLääne-VirumaaIda-VirumaaHiiumaaLäänemaaRaplamaaJärvamaaJõgevamaaSaaremaaPärnumaaViljandimaaTartumaaPõlvamaaValgamaa8,4 to 12 (8)Võrumaa3 4,8 to 8,4 (5)OECD 1994. a. metoodika alusel (uuendatud 1997) loeti maapiirkonnaks alla 10 000 elanikuga1,2 to 4,8 (2)kohalikke omavalitsusi. Valdavalt maapiirkonnaks loeti alad, kus vähemalt pool elanikest elabmaapiirkonnas (alla 10 000 elanikuga asulates/valdades) ja kus asustustihedus ei ületa 100 in/km2 .4

Rahvaarv on Eestis taasiseseisvumise järel kiiresti kahanenud (joonis 1), esimesteltaasiseseisvuse aastatel eelkõige väljarände, seejärel negatiivse iibe tõttu. 2001. aasta01. jaanuari seisuga oli 1 367 tuhat elanikku, 2005. aasta alguses aga 1 347 tuhat(vähenemine aastas keskmiselt 0,37%).Joonis 1. Eesti rahvastikudünaamika aastatel 1972–2005Rahvastik16000001570000154000015100001480000145000014200001390000136000013300001300000Aasta1972 1975 1978 1981 1984 1987 1990 1993 1996 1999 2002 2005Allikas: StatistikaametVallaelanikkond vähenes aastal 2001 0,56% võrra, kasvas 2002. aastal 2,3% ningkahanes aastatel 2003 ja 2004 vastavalt 0,46 ja 0,31%, mis kokku andis vallaelanikearvu suurenemise 2001. aasta algusega võrreldes 0,9%. Vallarahvastikukahanemiskiirus on vähenenud 2004. aastal, mida ei saa kindlasti ainult SAPARDirakendumise arvele kanda, kuid kahtlemata on maapiirkondadele suunatudabiprogrammidel oma osa protsessi pidurdamisel.Tabel 1. Rahvastik, 1. jaanuar (tuhandetes) (www.stat.ee)2001 2002 2003 2004 2005Kogu Eesti 1367,0 1361,2 1356,0 1351,1 1347,0Vallad 445,7 443,2 453,2 451,1 449,7Linnad 921,3 918,0 902,8 900,0 897,3Eesti linnaelanikkond on kümne aasta jooksul vähenenud peamiselt väljarände arvel.Maaelanikkonna üldarv on jäänud suhteliselt stabiilseks: Statistikaameti andmetel1989. aastal 446 800; 1999. aastal 437 566; 2005. aasta alguses 449 700 inimest.Viimaste aastate positiivne rahvastikudünaamika tuleneb otseselt Tallinna ja Tartuelanike siirdumisest linnalähialadele, kusjuures säilivad tihedad sidemed (töö, kool,teenindus) linnaga.Samas oli demograafiline olukord maapiirkonnas ülalpeetavate suurema arvu tõttuebasoodsam kui linnades (joonis 3). Nooremate ja vanemate elanike suhe tööealisseelanikkonda on maapiirkonnas 54,6% ning linnades 46,7%. Põhjus on eelkõigenoorte siirdumine linnadesse, kus on paremad väljavaated tööturul.5

Joonis 2. Eesti rahvastiku vanuseline struktuur1200001000008000060000400002000000-45-92000. aasta rahvaloenduse andmed.10-1415-1920-2425-2930-3435-3940-4445-4950-5455-5960-6465-6970-7475-7980-84..külad..alevikud..alevid..vallasisesed linnadLoomuliku iibe poolest on Eesti uue sajandi alguses kuue kõige ulatuslikumaltkahaneva rahvaarvuga riigi hulgas (koos Ukraina, Venemaa, Läti, Bulgaaria jaValgevenega). Oodatava eluea pikkuse poolest on Eesti koos Läti, Leedu, Ukraina jaValgevenega Euroopa kõige lühema elueaga rahvaste hulgas. Eesti rahvastikkuiseloomustab täna taastoote tasandist madalam sündivus koos suhteliselt kõrgesuremusega, mis on olulisem põhjus, miks Eesti rahvastik on Euroopas enamiku teisterahvastikega võrreldes ebasoodsamas seisundis.Rahvastiku vanuskoosseisu muutust iseloomustab vähenev noorte osatähtsus. Selle ontinginud juba kümme aastat kestnud vähene sündimus – üheksakümnendate aastateteise poole sünnipõlvkonnad on peaaegu kaks korda väiksemad kuikaheksakümnendatel aastatel.2003. aastal võrdsustus Eesti rahvastikus alla 15-aastaste noorte ja 65-aastaste võivanemate elanike arv 16% lähedal. Veel 1990. aastal oli noori vanuritest kaks kordaenam — vastavalt 23% ja 12%. Rahvastiku vanuskoosseisu on enim mõjutanudsündide arv, mis 1998. aastal jõudis absoluutsesse madalseisu — siis sündis varasemapaarikümne tuhande asemel vaid 12 167 last. Sealt alates on märgata tõusutendentsi,2003. aastal sündis 13 036 ja 2004. aastal 13 993 last. Sellise kasvu üks põhjus onsünnitusikka jõudvate naiste suurem sünnipõlvkond, mille kasv jätkub kümnendilõpuni. Seejuures lükatakse esimest sünnitust üha vanemasse ikka: 1991. aastal oliesmasünnitajate keskmine vanus 23 aastat, 2003. aastal juba 25 aastat. Euroopa Liiduvanade liikmesriikide 28 aastani on siiski veel pikk tee. Positiivselt on sündimusekasvuga seotud ka abortide vähenenud arv alates 1997. aastast, mil 100 sünni kohtaoli 132 aborti, 2003. aastal oli juba ainult 82 aborti. Langus jätkus ka 2004. aastal.Rahvastiku vananemine on teiselt poolt seotud oodatava eluea pikenemisega.2003. aastal pikenes meeste oodatav eluiga võrreldes eelnenud aastaga peaaegu aastavõrra, jõudes 66,0 aastani, kuid naiste oodatav eluiga oli ikka veel üle kümne aastapikem — 76,9 aastat. 1994. aastal olid need arvud omajagu väiksemad — vastavaltLinnad6

60,5 ja 72,8 aastat —, kuid samas oli meeste oodatav eluiga juba 1989. aastal65,6 aastat, s.t tegemist on omal ajal saavutatud taseme taastumisega.Vähenev laste arv annab end tunda aastatel 2010-2015, kui tööturule hakkab uutetulijatena tulema praeguse 23 000 inimese asemel 11 000 inimest aastas. Sellelelisandub lähikümnendil veel ligi 2000 inimeseni aastas ulatuv väljaränne rikkamatesseriikidesse.1.3 Makromajanduslik olukordSisemajanduse koguprodukt (SKP) püsivhindades kasvas 2004. aastal 7,8%.Võrreldes 2003. aastaga kasvutempo kiirenes, kuid nagu ka 2002. ja 2003. aastalpõhines majanduskasv eratarbimisel ja investeeringutel. Investeerimisaktiivsus püsissuur tänu intressimarginaalide alanemisele ja mõõdukale välisinvesteeringutesissevoolule.Liitumine Euroopa ühisturuga ning Eesti ja Venemaa vahel nn topelttollide kadumine,mis tõi kaasa suurenenud välisnõudluse, tõstis ekspordi kasvutempo kiiremaks kuiimpordi kasvutempo. Kaupade eksport suurenes püsivhindades 17,4% ning import15,6%. Selle tulemusena kujunes kaubavahetuse bilansi puudujäägiks 24,8 miljarditkrooni ehk 17,5% SKP-st. Enim kasvas masinate ja seadmete, mineraalsete toodetening transpordivahendite eksport. Impordis olid suurima kasvutempoga eelmiseaastaga võrreldes masinad ja seadmed, metallid ja metalltooted ning mineraalsedtooted. Euroopa Liidu riikide osatähtsus hõlmas ekspordis 80,2% ja impordis 77,7%.Joonis . Reaalne konvergents EL-iga 1995-2004 ja prognoos 2005-2006(% võrreldes EL25)6560555045403535,336,940,441,441,043,244,446,348,750,753,055,3301995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005* 2006*SKP per capita (PPS*) Tööjõu tootlikkus hõivatu kohta HinnataseAllikas: Eurostat.• PPS – ostujõu pariteedi alusel arvutatud SKP.Jooksevkonto puudujääk ulatus 12,6%-ni SKP-st oodatust suurema — 25 miljarditkrooni — väliskaubandusbilansi puudujäägi tõttu. Nimetatud puudujäägi põhjustasühinemine Euroopa Liiduga ja seni kehtinud aruandlussüsteemi muutus. Teenustebilanss oli positiivne nagu eelmisel aastalgi.Tegevusalade lõikes kasvas 2004. aastal lisandväärtus püsivhindades eelmise aastagavõrreldes kõige enam finantsvahenduses (29,3%), hotellides ja restoranides (14,1%),ja töötlevas tööstuses (10,7%). Järgnesid ehitus (10,5%) ning veondus, laondus ja side(7,2%). Lisandväärtus vähenes mäetööstuses (7,5%), metsamajanduses (4,7%) ja7

kalapüügis (3,8%). SKP kasvu mõjutasid kõige enam töötlev tööstus, kinnisvara,rentimine ja äritegevus, veondus, laondus ja side ning hulgi- ja jaekaubandus, kokkuoli nende tegevusalade lisandväärtuse osatähtsus lisandväärtuse kogusummas 61,8%.Tabel 2. Sisemajanduse koguprodukt 2000 aasta püsivhindades.SISEMAJANDUSE KOGUPRODUKT 2000. AASTA PÜSIVHINDADES(miljonit krooni)Tegevusala 2000 2001 2002 2003 2004Põllumajandus, jahindus 2 493.5 2 642.8 2 351.0 2 397.3 2 545.5Metsamajandus 1 834.9 1 674.1 1 746.0 1 615.9 1 539.3Kalapüük 209.0 179.9 153.8 100.9 97.1Mäetööstus 859.3 873.8 1 011.7 1 116.4 1 033.2Töötlev tööstus 13 788.8 15 245.4 17 366.1 19 183.2 21 234.0Elektrienergia-, gaasi- javeevarustus2 556.4 2 560.4 2 693.3 2 939.4 2 976.3Ehitus 4 691.3 4 900.5 5 907.4 6 279.6 6940.0Hulgi- ja jaekaubandus ...* 10 599.5 11 429.1 12 482.0 13 626.8 14 356.2Hotellid ja restoranid 1 149.3 1 234.9 1 296.2 1 362.5 1 554.7Veondus, laondus ja side 12 290.1 13 569.3 13 534.7 14 803.5 16 873.2Kinnisvara, rentimine jaäritegevus13 984.4 14 913.8 15 261.2 15 490.3 16 348.9Finantsvahendus 3 212.7 3 442.9 4 135.9 4 991.2 6 452.6Avalik haldus ja riigikaitse;kohustuslik sotsiaalkindlustus5 037.6 5 321.5 5 498.6 5 629.5 5 637.7Haridus 4 201.1 4 224.5 4 374.8 4 399.8 4 462.2Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne 2 372.4 2 255.7 2 301.4 2 223.3 2 333.4Muu ühiskonna-, sotsiaal- jaisikuteenindus3 424.9 3 724.7 3 952.7 4 050.1 4 336.5LISANDVÄÄRTUS KOKKU 82 705.2 87 968.2 94 066.8 100 209.7 107 720.8Neto-tootemaksud 10 232.6 10 977.1 12 044.1 12 998.5 14 328.5SKP TURUHINDADES 92 937.8 98 945.3 106 110.9 113 208.2 122 049.3Eelmise aastaga võrreldes 1,08 1,07 1,11 1,07 1,08Märkus: Tegevusala - Hulgi- ja jaekaubandus ...** Hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite, mootorrataste ja isiklike tarbeesemete ningkodumasinate remont.Allikas: www.stat.ee2000. aasta püsivhindades arvestades on aastatel 2000-2004 suurima arengu läbiteinud töötlev tööstus (tõus aastas keskmiselt 12,6%), aga ka ehitus (11,4%),finantsvahendus (11,1%) ja hotellimajandus (7,6%).Suurem taandareng on täheldatav kalanduses (-8,6% aastas) ja metsamajanduses(-3,8%).8

Tootmise meetodil institutsionaalsete sektorite kaupa arvutatud SKP näitas, etpüsivhindades kasvas 2004. aastal lisandväärtus kõige enam finantsinstitutsioonides(29,3%). Järgnesid kodumajapidamisi teenindavad kasumitaotluseta institutsioonidesloodud lisandväärtuse kasv (15,1%) ning kaupu ja mittefinantsteenuseid tootvateettevõtete sektor (8,0%).Maksutuludest ületati eelarve prognoositud maht kõige enam tollimaksu puhul. Seeoli tingitud tollitariifide tõstmisest Euroopa Liiduga liitumisel. Üle 13% suurenes kasotsiaalmaksu laekumine riigieelarvesse. Valitsemissektori võlakoorem oli 4,1%SKP-st.Tabelitest 3 ja 4 on näha et, põllumajanduse ja jahinduse sektori langus on viimasekahe aasta jooksul peatatud, kuid põllumajanduse areng jääb siiski oluliselt maharahvamajanduse kui terviku arengust ning põllumajanduse osa on langenud 2000.aasta 3,2%-lt SKP-st kuni 2,4 protsendini 2004.aastal.Tabel 3. Põllumajandussektori osa sisemajanduse koguproduktis 2000-2004, mln kr(www.stat.ee)2000 2001 2002 2003 2004Põllumajandus, 2 660,9 2 466,8 2 351,0 2 397,3 2 545,5jahindusLisandväärtus kokku 82 484,5 87 968,2 94 066,8 100 209,7 107 720,8% 3,23 2,80 2,50 2,39 2,36Tabelist 4 ilmneb põllumajandustoodete impordi ülekaal. Võrreldes 2000. aastaga onpõllumajandustoodangu ekspordipotentsiaal paranenud. Siiski on kaubanduseaktiivsus pärast 2002. aastat kahel viimasel aastal mõnevõrra (0,8 ja 0,2protsendipunkti) langenud. Põllumajandustoodete osakaal impordis jõudis 2002.aastal 9,7%-ni ning edaspidi on vähenenud 2003. ja 2004. aastal vastavalt 0,5 ja 0,4protsendipunkti.1.3.1 Põllumajandustoodete osakaal ekspordis-impordis.Tabel 4. Põllumajandustoodete osakaal väliskaubanduses (%) (www.stat.ee)2000 2001 2002 2003 2004Eksport 5,9 8,0 8,3 7,5 7,3Import 8,6 9,4 9,7 9,2 8,8Eestil kui traditsioonilisel põllumajandussaaduste eksportijal on oluline taastadapõllumajanduse positiivne väliskaubanduse puhasbilanss ja mitte loobudatulusamatest tootmisharudest. Eksport peab puudutama eelkõige kõrgemalisandväärtusega töödeldud saaduste turustamist ostujõulistel turgudel. Kiiresti tuleblahti saada odava kauba imagost. Jätkuvalt on kavas investeerida kvaliteeti,tootearendusse ja turundustegevusse. Vanade EL-i liikmesmaade põllumehed saavadrohkem toetusi, aga sisendite hinnad on kõigile võrdsed. Tihedas konkurentsis turulejäämiseks tuleb meie põllumeestel ja töötlejatel rohkem vaeva näha ja efektiivsemalttoota ning kõiki arenguvõimalusi aktiivselt ja arukalt ära kasutada.9

Eesti majandus kokkuvõttes on tõusuteel ning arengutempo on viimastel aastatelolnud 6,5 – 7,8% piires. Majanduskasvu kiirenemine 2004. aastal tulenes nii ekspordikui ka sisenõudluse kasvu kiirenemisest. Euroopa Liidu majandus kasvas eelmiselaastal 2,3 protsenti, sealhulgas Läti ja Leedu vastavalt 8,5 ja 6,7 protsenti.Joonis . Sisemajanduse koguprodukti reaalkasv 1994-2004ja prognoos 2005-2009(protsenti)1211,1108644,54,44,47,96,57,26,77,86,56,66,36,36,320-20,3-1,61994 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005*2006*2007*2008*2009*Eesti majanduse reaalkasvEuroopa Liidu majanduse reaalkasvAllikas: Eesti Statistikaamet, Rahandusministeerium.Aastatel 2005 ja 2006 kasvab Eesti majandus Rahandusministeeriumi prognoosikohaselt vastavalt 6,5% ja 6,6%. Tugeva ekspordikasvu kõrval suureneb kasisenõudluse roll, mille kasvutempo peaks kiirenema 2004. aastaga võrreldes. Lisakseratarbimise kasvu kiirenemisele toetab sisenõudluse kasvu kõrgeinvesteerimisaktiivsus, samal ajal valitsemissektori lõpptarbimiskulutuste kasvutempopeaks aeglustuma. Aastatel 2005–2006 ekspordi ja impordi kasvutempod küllaeglustuvad, kuid eksport kasvab impordist kiiremini. Keskpikal perioodil oodataksekeskmiselt 6,3% majanduskasvu, olles viimase viie aasta keskmisest aeglasem.1.3.2 Tööjõuturg, tööhõiveSituatsiooni tööjõuturul saab hinnata tööturusurve indeksi abil. Demograafilisttööturusurve indeksit (DTI) arvutatakse nii, et rahvastik vanuses 5-14 jagatakserahvastikuga vanuses 55-64. Indeks näitab, et Eesti rahvastik vananeb pidevalt ja üsnakiiresti.1989. aastaga võrreldes on indeks langenud 1,27 kuni 1,03-ni 2004. aastal (-18,9%).Maapiirkonna analoogne näitaja vähenes 1,38 kuni 1,18 (-14,5%). Eriti on halvenenudolukord linnades, kus DTI on jõudnud 0,95-ni, langedes 22,8%.Analüüsides indeksi erisusi maakondades võib täheldada, et lähtepositsioon oli parimJärva, Hiiu ja Raplamaal (DTI 1,41 kuni 1,56 1989 aastal), 2000-ndaks aastaks oliindeks oluliselt tõusnud Hiiu- ja Võrumaal, sealt edasi on kõigis maakondades indeksselgelt langenud, parim on olukord siiski Hiiu ja Rapla maakondades (1,45 ja 1,33).10

Tabel 2. Demograafilise tööturusurve indeksi dünaamika (www.stat.ee)1989 2000 2001 2002 2003 2004Kogu Eesti 1,27 1,19 1,18 1,14 1,09 1,03Vallad 1,38 1,34 1,33 1,30 1,25 1,18Linnad 1,23 1,12 1,10 1,06 1,00 0,952004. aastal oli Eestis 15-74-aastaseid majanduslikult aktiivseid elanikke 659 100(tööjõud). Neist oli tööga hõivatud 595 500 ja töötuid 63 600. Tööhõive määr oli56,8%. Töötuse määraks oli 9,7%, mis on 0,3 protsenti väiksem kui 2003. aastal.15-64-aastaste tööhõive määr (joonis 3), mis aastal 2000 oli langenud 60,7%-ni on2004. aastal kasvanud 62,8%-ni. Töötuse määr on säilinud eelmise kahe aasta tasemelja oli 10,2%. Viimase kaheksa aasta kõige suurem töötuse määr 15-64-aastastevanuserühmas oli 2000. aastal 14,2%).Joonis 3. Tööjõus osalemise määra ja tööhõive määra dünaamika 1997-2004(vanus 15-64-a)%74727068666462605856541997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004Tööjõus osalemise määrTööhõive määrAllikas: Statistikaameti tööjõu-uuringudTööhõive, mis 2001.-2003. aastal suurenes iga aasta 1-1,5%, suurenes ka 2004. aastal,kuid kasv oli ainult 1200 hõivatu võrra (0,2%).Aktiivne tööturupoliitika ja paranenud majanduskonjunktuur toetavad tööpuudusealanemist keskpikal perioodil. Hõive keskmine kasv 0,6% perioodil 2005–2009 onkooskõlas mõõduka palga- ja tootlikkuse kasvuga. Lähiaastatel mõjutavad positiivseidarenguid Eesti tööturul paindlikkuse säilimine, kutseharidusreform ja suurenenudtööjõu mobiilsus.15-74-aastaste maaelanike viimase kaheksa aasta kõige madalam tööhõive määr oli2000. aastal (49,6%), mis järgnevate aastate jooksul aeglaselt kasvas kuni 52,8%-ni2003. aastal ja seejärel vähenes 0,4% võrra 2004. aastal. Töötuse määr, mis 2000.aastal jõudis 14,6%-ni vähenes edaspidi ja oli 2003. ja 2004. aastal vastavalt 8,1 ja8,6%.Majandussektoriti kasvas hõive 2004. aastal 2003. aastaga võrreldessekundaarsektoris 8%, primaarsektoris ja tertsiaarsektoris hõivatute arv vähenes(vastavalt 5% ja 3%). 2003. aastal kasvas hõive eelmise aastaga võrreldessekundaarsektoris 7,3% ja tertsiaarsektoris 4,5%. Primaarsektoris vähenes hõivatutearv 2 800 inimese ( 8,3%) võrra.11

1.4 Keskkonna seisund1.4.1 KliimaEesti paikneb samas kliimavööndis Lõuna-Soome (Helsingi piirkond) ja Kesk-Rootsiga (Stockholmi piirkond). Kliima vaheldub merelisest mandriliseni:rannikualad ja saared on merelise ning Kagu-Eesti mandrilise kliimaga. Päike paistab1600–1870 tundi aastas. Efektiivtemperatuuride summa (üle 5 °C) on Põhja-Eestiskuni 1350 °C ning Lõuna-Eestis ja Lääne-Eesti saartel kuni 1500 °C (kaart 3).Kaart 3. Efektiivtemperatuuride summaAllikas: Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia InstituutKeskmine vegetatsiooniperiood on 183, rannikul 189 ja Pandivere kõrgustikul 174päeva. Keskmine õhuniiskus on 80%. Sademeid on keskmiselt 650 mm; 500 mm Ida-Eestis ja 700 mm Kagu-Eestis. Rohkem sajab kõrgemates piirkondades (Kesk- jaLõuna-Eestis) ja vähem rannikul. 1. aprillist 30. septembrini on sademete hulk 290–380 mm, mis napilt katab põllukultuuride veevajaduse (kaart 4). Mais ja juunis ei olesademete hulk põllukultuuridele piisav ja rohumaade saagikus on madalam.Koristushooajal, augustis ja septembris, on 15–20 koristustöödeks sobimatut päeva,kui maa on märg või sademeid üle 5 mm.12

Kaart 4. Vegetatsiooniperioodi sademete hulkAllikas: Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia InstituutEestile kuulub Läänemeres 1521 saart üldpindalaga 4130 km 2 (9,1% riigiüldpindalast). Suurimad saared on Saaremaa (2922 km 2 ), Hiiumaa (1023 km 2 ) jaMuhu (206 km 2 ). Läänemere rannajoon on mitmekesine. Maapinna aeglase tõusutõttu – kuni 3 mm aastas – suureneb tasapisi saarte arv ning pindala.1.4.2 MullastikEesti mullastik on oma viljelusväärtuselt ebaühtlane. Kaart X annab ülevaate haritavamaa ja kultuurrohumaade viljakusest. Viljakama mullaga alad paiknevad Kesk-Eestis,madalam mullaviljakus on rannikualadel, saartel ja Kagu-Eestis.Kaart X. Haritava maa viljelusväärtus (boniteet)44,9 to 50 ,4 (26)43,7 to 44 ,9 (17)41 to 43 ,7 (21)39,8 to 41 (14)38,6 to 39 ,8 (21)36,6 to 38 ,6 (21)35,5 to 36 ,6 (18)33,9 to 35 ,5 (21)31,5 to 33 ,9 (18)22,5 to 31 ,5 (21)13

Mullaviljakust mõjutab vihmavete jagunemine erinevate reljeefielementide vahel.Pinnase- ja põhjaveed kogunevad madalamatele maadele ja põhjustavad soostumist.Kuivendatud on ligikaudu 640 000 ha maad. Eriti suur on kuivendatud maade osakaalrannikul ning suuremate jõgede (Pärnu, Kasari, Emajõgi) ja järvede (Peipsi,Võrtsjärv) lähikonnas. Kuivendussüsteemid on rajatud peamiselt 1970.–1980.aastatel.1.4.3 VesiEesti veevarud moodustuvad pinna- ja põhjaveest. Eestis on üle 7000 jõe, millestainult 420 on pikemad kui 10 km. Eestis on 935 järve, millest 225 pindala on 10–100ha. Aastane pinnaveevaru on ligikaudu 7040 m 3 inimese kohta. Enamik Eestiveekogudest (jõed, järved ja rannikuveed) on üsna madalad ja tundlikud reostusesuhtes. Eesti põhjavesi lasub peamiselt viies veekihis, millest ülemine on suuremasosas ebapiisavalt kaitstud. Kogu põhjaveemaht maapõues on ligikaudu 2000 km 3 .Eesti joogiveevarustus põhineb:- põhjaveel (kõik maa-asulad ja enamik linnadest – 65% elanikest)- pinnaveel (kaks suurt linna Tallinn ja Narva – 35% elanikest).Ligikaudu 77% Eesti elanikkonnast saab kasutada ühisveevärgi vett. Suurematesasulates on 80–95% elanikkonnast võimalus kasutada ühisveevärki.Maapiirkonnas on oluliseks veekeskkonna seisukorra mõjutajakspõllumajandustootmine. Keskkonnanõuetele mittevastavate sõnniku-, silo- jajäätmehoidlate nõrgvesi ning mineraal- ja orgaaniliste väetiste ningtaimekaitsevahendite kasutamine suurtes kogustes põhjustab veekogude reostumist jaeutrofeerumist.Viimaste aastakümnete jooksul on reostuskoormus oluliselt vähenenud ning Eestiveekeskkonna seisund paranenud. Piirkonniti on endiselt halb põhjaveemaapinnalähedase veekihi ja mõnede kohalike vesikondade (jõgede ülemjooksude,väikejõgede ja väikejärvede) seisund, eelkõige intensiivse põllumajanduslikutootmisega aladel.Tööstusliku ja põllumajandusliku tootmise vähenemise ning heitveepuhastitevalmimise või rekonstrueerimise tulemusena on praeguseks pinnavee kvaliteetmärgatavalt paranenud. See väljendub jõgedes määratud veekvaliteedi näitajates.Eesti jõgede lämmastikusisaldus on üldiselt üsna kõrge vaatamata sellele, etüldlämmastiku keskmine sisaldus veekogudes 1990. aastate alguses vähenes.Ajavahemikul 1992–2000 on üldlämmastik jõgede vees püsinud 1,9 ja 3,0 mg N/lvahel, mis on kõrgem kui looduslik foon. Aastal 2000 oli foonijõgedelämmastikusisaldus 1,25 mg N/l.Eesti jõgede fosforisisaldus on üldiselt üsna kõrge. Puhta (loodusliku) jõeveefosforisisaldus on tavaliselt alla 0,05 mg P/l. Jõgede riiklikul tasandil tehtud seireüheksa aasta jooksul on üldfosfori sisaldus jõgedes vähenenud 0,107 mg P/l (1992)–0,061 mg P/l (2000).14

1.4.4 Bioloogiline mitmekesisus ja loodusPõllumajanduskeskkonna looduslikku mitmekesisust mõõdetakse geneetilisel,liigilisel ja ökosüsteemi tasandil. Põllumajanduses uuritakse näitajaid eralditootmisega seotud organismide, elukeskkonna ning haruldaste ja ohustatud liikideelupaikade osas.Võrreldes teiste 57. paralleelist põhja poole jäävate aladega, on Eesti taimestik jaloomastik mitmekesisuselt üks maailma rikkamaid. Eesti taimestikus leidub 5000taime- ja 3500 seeneliiki, millest paljud on kaitsealused. Loomastikus on 11 000 liikiselgrootuid ja 500 liiki selgroogseid. See mitmekesisus tuleneb looduslike tingimustevaheldumisest Eestis:• mandriline ja mereline piirkond, kliimat mõjutavad meri ja siseveekogud;• mullad on kujunenud Siluri lubjakivi ja Devoni liivakivi alusel, onneutraalseid, lubjarikkaid ja lubjavaeseid muldi;• suur osakaal on loodusmaastikel ja laialdaselt on levinud poollooduslikudkooslused• Põllumajanduslikus tegevuses soodustab seda mahepõllumajandusegategelemine.Eesti on maastikuliselt väga mitmekesine, mis tuleneb erinevustest:• geoloogilise aluspõhja ja pinnakattematerjali geokeemilistes ja füüsikalistesomadustes;• kvaternaarse pinnakattekihi tüseduses (pinnavormides);1. kauguses rannajoonest ja kõrguses merepinnast (ilmastikus);2. loodusliku taimkatte seisundis;3. ökosüsteemide arengujärgus;4. inimtegevuse mõjus.1.4.4.1 Kaitsealad Eestis1. jaanuari 2003 seisuga hõlmavad kaitsealad Eesti pindalast 484 144 ha, mismoodustab 10,7% Eesti territooriumist (ilma merealata), kokku on Eestis (samaseisuga) 363 kaitseala.Vastavalt kaitstavate loodusobjektide seadusele jaotatakse kaitsealad alljärgnevatekstüüpideks:‣Rahvuspargid on üleriigilise tähtsusega kaitsealad looduse ja kultuuripärandi,sealhulgas ökosüsteemide, elustiku mitmekesisuse, maastike ja rahvuskultuurining säästva loodushoiu kaitsmiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks.Rahvuspargi territoorium jaguneb loodusreservaadiks, sihtkaitsevööndiks japiiranguvööndiks. Eestis on 4 rahvusparki: Lahemaa, Karula, Soomaa jaVilsandi.‣Looduskaitsealad on looduskaitse või teadusliku väärtusega kaitsealadlooduslike protsesside, haruldaste ning hävimisohus olevate või kaitstavatetaimekoosluste, taime-, seene- ja loomaliikide ning nende kasvukohtade jaelupaikade, eluta looduse, samuti maastike ja üksikute loodusobjektide15

säilitamiseks, kaitsmiseks, tutvustamiseks ja uurimiseks. Looduskaitsealaterritoorium jaguneb loodusreservaadiks, sihtkaitsevööndiks japiiranguvööndiks.Tuntumad looduskaitsealad on Matsalu, Viidumäe, Nigula ja Endla.‣Maastikukaitsealad (looduspargid) on haruldase või Eestile iseloomulikuloodus- või pärandkultuurmaastikuga kaitsealad, mis on moodustatudlooduskaitse-, kultuuri- või puhke-eesmärgil. Maastikukaitsealadenakäsitletakse ka kaitse alla võetud parke, arboreetumeid ja botaanikaaedu.Maastikukaitseala territoorium jaotatakse sihtkaitsevööndiks japiiranguvööndiks. Tuntumad maastikukaitsealad on Kõrvemaa, Vooremaa,Paganamaa, Hiiumaa laiud ning Haanja, Otepää ja Naissaare looduspark.Maastikukaitsealade ja loodusparkide loetelu täiendatakse kaitsealadekorrastamise käigus.Kaitsealad jagunevad järgmisteks vöönditeks:‣Loodusreservaat on otsesest inimtegevusest puutumata loodusega ala, kustagatakse looduslike koosluste säilimine üksnes looduslike protsessidetulemusena. Igasugune majandustegevus ja loodusvarade kasutamine, samutiinimeste viibimine (välja arvatud järelevalve-, teadus- ja päästetöödel sellekskehtestatud korras) on seal keelatud. Loodusreservaadiks määrataksesuhteliselt väikese pindalaga ja sageli raskesti ligipääsetavad alad, kus leidubmõne I kategooria kaitsealuse loomaliigi elupaik või kasvab mõni I kategooriakaitsealune taim.‣Sihtkaitsevöönd on kaitseala selline osa, kus lubatakse tegevust, mis toetab sealväljakujunenud või kujundatavate looduslike ja poollooduslike kooslustesäilimist. Teiste sõnadega, seal on keelatud kõik, mis ei ole seaduse või kaitseeeskirjadegalubatud. Kaitse-eeskirjadega võidakse sihtkaitsevööndis lubadakaitstava objekti säilitamiseks vajalikku või seda mittekahjustavat tegevust,nagu olemasolevate maaparandussüsteemide hooldustööd; hooldus- javalikraiet, marjade, seente ja muude metsa kõrvalsaaduste kasutamist; ulukitearvukuse reguleerimist; kalapüüki. Sihtkaitsevööndi poollooduslike kooslustealadel võib alade ilme ja liigikoosseisu tagamiseks olla kohustuslik sellinetegevus nagu niitmine, karjatamine, puu- ja põõsarinde harvendamine jakujundamine kaitse-eeskirjadega sätestatud ulatuses. Seetõttu on sageliotstarbekas määrata kaitsealale kaks sihtkaitsevööndi alavööndit:• täielike majanduspiirangutega ehk leevendusteta alavöönd – loodusliksihtkaitsevöönd;• osalise majandustegevusega ehk leevendustega alavöönd – hooldatavsihtkaitsevöönd.Viimasesse alavööndisse määratakse need alad, kus kavandatakse ka edaspidiinimtegevust, näiteks puisniidud või hooldatavad puhkemetsad.‣Piiranguvöönd on kaitseala majanduslikult kasutatav osa, kusmajandustegevuses tuleb arvestada kaitse alla võtja seatud tingimusi. Seaduseson loetletud tegevuse liigid, mis reeglina on piiranguvööndis keelatud. Kuikaitse-eeskirjad ei sätesta teisiti, on piiranguvööndis keelatud uutemaaparandussüsteemide rajamine; veekogude veetaseme muutmine ja kallastekahjustamine; maavarade ja maa-ainese kaevandamine; varem rajatudmetsakultuuridest puhtpuistute kujundamine ning uute metsakultuuride ja16

energiapuistute rajamine; lõppraied, välja arvatud lõppraied kitsaste lankidenaja turberaiena; maa kasutamine prügi ja heitmete ladustamiskohana; väetiste jamürkkemikaalide kasutamine; teede, õhuliinide ja muudekommunikatsioonide rajamine; uute ehitiste püstitamine; jahipidamine jakalapüük. Piiranguvööndi poollooduslike koosluste aladel on kohustusliknende ilme ja liigilise koosseisu tagamiseks kas niitmine, karjatamine, puu- japõõsarinde harvendamine või kujundamine.Kõigis vööndites on keelatud uuendusraie (s.t lageraie)Kaitseala jagunemise vöönditeks ja sealsed konkreetsemad ala asukohast ja eripärasttulenevad kasutamispiirangud kehtestatakse kaitse-eeskirjadega.Kaitsekorraldustegevuste kavandamiseks kaitstaval loodusobjektil võib koostadakaitsekorralduskava.1.4.4.2 NATURA 2000 võrgustiku aladEuroopa Liidu liikmesriike ühendava Natura-võrgustiku loomine põhineb kahel ELdirektiivil – nn linnudirektiivil (direktiiv 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitsekohta), mille eesmärk on kaitsta linde, ning nn loodusdirektiivil (direktiiv 92/43/EMÜlooduslike elupaikade ja loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta), milleülesanne on kaitsta looma- ja taimeliike ning nende elupaiku ja kasvukohti. NATURA2000 võrgustiku alade nimekiri kinnitati Euroopa Komisjonile esitamiseks VabariigiValitsuse 5. augusti 2004. a korraldusega nr 615-k nrEestis on NATURA 2000 alasid on kokku 469 tk koos merealaga ning pindalaliseltmoodustab see 1 482 275 ha (olemasolevatel kaitsealadel 544 703 ha ehk 37%).NATURA 2000 alasid maismaal moodustavad pindalaliselt kokku 748 159 ha (Eestipindala 4 496 174,05 ha) ehk 16% ning sellest olemasoleval kaitsealadel 452 178 haehk 60%.NATURA 2000 põllumajandusmaid on Eestis PRIA andmetele kokku 57 000 ha.Riigi metsamaal paiknevate NATURA 2000 pindala moodustab 331 122 ha, ehk 32%kogu riigimetsamaa pindalast. 66% antud alasid paikneb olemasolevatel kaitsealadesja uusi alasid on moodustatud 112 137 hektaril ehk 33%. NATURA 2000võrgustikuga kaetud erametsamaa pindala moodustab ca 140 000 haEuroopa tasandil on alla 1% inimese poolt puutumata ning 2/3 euroopa metsasid onklassifitseeritud pool-looduslikeks metsadeks, kusjuures pool sellest moodustavadsegapuistulised metsad. Ligikaudu 12% kogu metsamaast kuulub kaitsemetsakategooriasse. Kui Eestis NATURA 2000 moodustab 16% kogu maismaa pindalast,siis Sloveenias on see näitaja 35% (2 027 300 ha kogu maismaa pindala), ning metsastca 10% . Rootsis on Natura aladega kaetud ca 7%, Soomes ca 6% ja Austriametsades moodustavad Natura alad 10%.17

Kaart . NATURA 2000 alad1.4.4.3 Metsade tervislik seisund ja metsade kaitseKui 2001. ja 2002 aastal põhjustasid suurimaid metsakahjustusi tormid, siis 2003.aastal oli peamiseks metsa kahjustajaks juuremädanik. Lisaks eelpoolnimetatudmetsakahjustajatele on erinevatel aastatel olnud veel probleeme ebasoodsaveerežiimiga ja viimastel aastatel on suurenenud ka ulukikahjustuste arv.Metsade kaitse alla võtmisel on tehtud viimastel aastatel edusamme, välja onselgitatud kaitset vajavad territooriumid ja alad ja koostamisel on kaitsealadele kaitseeeskirjad.Läbiviidud SMI kohaselt on Eestis hoiumetsi kokku 134 600 hektarit (5,9Eesti metsamaast), kaitsemetsi 441 500 ha (19,5% Eesti metsamaast) javõtmebiotoopmetsi 9700 hektarit (0,4% Eesti metsamaast). Enamik hoiumetsi javõtmebiotoope paikneb riigimetsamaal ning enam-vähem võrdne on kaitsemetsadeosakaal nii riigi- kui erametsas. Kaitse põhjuse järgi on kõige enam metsakaitseeesmärgil kaitse alla võetud veekaitsemetsi, reservaate, sihtkaitsevööndeid, metsisemängu- ja elupaiku ning kõige vähem on looalasid1.4.4.3.1 MetsatulekahjudEesti on klassifitseerinud oma metsad vallatasandil (NUTS IV) suure, keskmise javäikese tuleohuga aladeks. Vastavalt tuleohu kategooriatele on kõrge tuleohuga aladHarju, Hiiu, Põlva, Saare, Valga ja Võru maakond, moodustades 35% kogumetsamaapindalast, keskmise tuleohuga alad on Ida-Viru, Lääne-Viru, Pärnu ja Raplamaakond (26%) ning väikese tuleohuga alad Jõgeva, Järve, Lääne, Tartu ja Viljandimaakond (39%). Eestis on metsatulekaitsega seotud ülesanded jaotatud erinevateasutuste vahel. Metsatulekahjude kustutamine ja metsatulekahju infosüsteemihaldamine on Päästeameti ülesanne. Profülaktilise metsatulekaitse abinõud ning seire18

on Keskkonnaministeeriumi vastavate allasutuste ülesanne. Enim levinud juhtudelpõhjustavad metsatulekahjusid kas otseselt või kaudselt inimesed. Tulekahjude arv japindala vaheldub aasta-aastalt (1998 – 279,8 ha; 2001 – 138,5 ha; 2003 – 554,8 ha;2004 – 112,7 ha), kuid keskmine pindala ei ole viimase viie aasta jooksul ületanud 10ha.Metsade kaitse ja vastavate ennetamisabinõude rakendamine tulekahjude vastu onEuroopa Liidu seisukohalt üks olulisemaid küsimusi ning aasta-aastalt pööratakserohkem rõhku liikmesriikide jõupingutustele metsade kaitse täiustamiseks tulekahjudeärahoidmiseks.2Maapiirkondade sotsiaalmajanduslik olukord2.1 Sisemajanduse koguprodukt ja põllumajandusAastatel 1989-1993 vähenes sisemajanduse koguprodukt (SKP) 37% seoses uuelemajandussüsteemile üleminekuga. 1994. aastal majandusslangus aeglustus kuni 3%-ni. Edaspidi majandustegevuse langus peatus ning 1995. aastal algas 4,6%-line tõus.Aastatel 1996-1998 moodustas SKP aasta keskmine kasv 5%. Pärast 1999. aasta0,7%-list langust suurenes SKP 2000. aastal 6,9%, 2001. aastal 6,5% ning 2002.aastal 7,2%. 2003 ja 2004. aasta vastavad numbrid olid 6,7 ja 7,8% (2000. aastapüsivhindades). Eesti SKP on nelja aastaga (2001–2004) kasvanud 23,3%. Samal ajalon põllumajanduse ja jahinduse lisandväärtus kasvanud vaid 3,2%, mis on üle 7 korraväiksem kui Eesti majanduses tervikuna.Aastatel 1994-2002 kahanes lisandväärtus põllumajanduses ja jahinduses: 1994. aastal13,0%, 1995. aastal 2,9%, 1996. aastal 7,2%, 1997. aastal 3,7%, 1998. aastal 3,8%,1999. aastal 8,1%, 2000. aastal 0,3%, 2001. aastal 1,1% ja 2002. aastal 4,7%. 2003 ja2004. aastal selle tegevusala lisandväärtus suurenes vastavalt 2,0% ja 6,2%.Tabel 3. SKP 2000. aasta püsivhindades, 2000–20042000 2001 2002 2003 2004Lisandväärtus kokku, miljonites 78002 87968 94067 100210 107721kroonides(eurodes)(4985) (5622) (6012) (6405) (6885)sh põllumajandus ja jahindus 2683 2467 2351 2397 2546(172) (158) (150) (153) (163)metsamajandus1888 1625 1746 1616 1539(121) (104) (112) (103) (92)Lisandväärtuse muutus võrreldes 7,8 6,4 6,9 6,5 7,5eelmise aastaga, %sh põllumajandus ja jahindus -0,3 -1,1 -4,7 2,0 6,2metsamajandus-2,0-11,47,4-7,5-4,719

Allikas: StatistikaametPõllumajanduses loodava lisandväärtuse negatiivne reaalkasv on mõjutanud kapõllumajanduse ja jahinduse osatähtsust SKP lisandväärtuses. Kui 1997. aastalmoodustas põllumajandus ligi 3,9% SKP lisandväärtusest, siis 2004. aastal oli seevaid 2,4%. Metsamajanduse osatähtsus on olnud stabiilne 1997-2000. aastatel,moodustades 2,2…2,4%, mis järgnevatel aastatel vähenes ja jõudis 1,4%-ni 2004.aastal. (tabel 4).Tabel 4. Põllu- ja metsamajanduse lisandväärtuse osatähtsus SKPs 2000. aastapüsivhindades, 1997–2004, %1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004Põllumajandus,jahindus3,9 3,6 3,3 3,0 3,0 2,6 2,5 2,42,2 2,3 2,4 2,2 1,8 1,9MetsamajandusAllikas: Statistikaamet1,6 1,4Võrreldes SKP kasvuga 2002. aastal kogu Eesti majanduses, on lisandväärtuse kasvpõllumajanduses hõivatu kohta ligi 40% väiksem kui kogu majanduses; 1997. aastaloli SKP kasv põllumajanduses hõivatu kohta vaid ligi 27% väiksem kui kogumajanduses. Metsamajanduses aga oli kasv kogu majandusega võrreldes 2002. aastalligi 40% ja 1997. aastal isegi üle 80% suurem (joonis 4).Joonis 6. SKP lisandväärtus hõivatu kohta jooksevhindades, krooni300 000250 000200 000150 000100 00050 00001997 1998 1999150 000Kogu majandusPõllum100 0002002 2003 1997 1998 1999585,5 594,3 Kogu majandus 91 596 108 900 119 12850 00030,1 25,9 Põllumajandus, jahindus 66 337 69 383 73 20708,7 8,5 Metsamajandus 166 309 189 859 210 640128,21997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004-27,57738 -36,28744 -38,54791Kogu majandus Põllumajandus, jahindus Metsamajandus 81,56678 74,34301 76,81744Allikas: StatistikaametEestis on SKP viimastel aastatel kasvanud, kuid ühe elaniku kohta arvestatav SKP onEL-25 tasemest poole väiksem. Metsamajanduses on viimastel aastatel toimunud SKPlisandväärtuse langus, kuid hõivatu kohta toodetakse ligikaudu 30% suurematlisandväärtust kui teistes majandussektorites kokku. Põllumajanduses ja jahinduses ontootmine ja sellest saadav tulu pidevalt langenud, seda näitavad reaalkasvunegatiivsed aastanäitajad, kümme korda väiksem lisandväärtuse kasv aastatel 1997–20

2003, võrreldes kogu majandusega, ning töötava isiku kohta 37% väiksemlisandväärtus. Erandiks oli 2004. aasta kui eelneva aastaga võrreldes lisandväärtusekasv hõivatu kohta põllumajanduses ja jahinduses ulatus 24%-ni.Eksporditavate kaupade väärtus on kasvanud 1891 miljonilt eurolt 1997. aastal 4747miljoni euroni 2004. aastal ehk 151%. Samal ajal on impordi väärtus kasvanud 3127miljonilt eurolt 6727 miljoni euroni ehk 115%. Väliskaubanduse bilanss on jäänudnegatiivseks, olles 2004. aastal suurim – 1,98 miljardit eurot.Põllumajandussaaduste eksport ja import moodustavad kogu väliskaubanduse käibestligi 5%, valmistoidukaubad moodustavad ekspordist 3–4% ja impordist 5–6%,metsandus moodustab ekspordist ligi 13% ning impordist ligi 3 %.2.2 Tööturg, tööhõiveMaapiirkonnas on alates 1989. aastast tööga hõivatute arv vähenenud 246,3tuhandest kuni 169,1 tuhandeni 2004. aastal (-31,3%). Primaarsektori (põllumajandus,jahindus, metsandus ja kalandus) osatähtsus tööhõives on 1989. aastaga võrreldesvähenenud üle 3 korra (55,9%-st kuni 17,3%-ni), tertsiaarsektori (teenindus) osakaalon kasvanud 1,9 ning sekundaarsektori (töötlev tööstus, mäetööstus, ehitus,energeetika, gaasi- ja veevarustus) osatähtsus 1,7 korda.Viimase viie aasta jooksul on maapiirkonnastäheldatav primaarsektorihõiveosatähtsuse jätkuv vähenemine (1-2% aastas), sekundaarsektori kasv (ca 1%aastas) ning tertsiaarsektori stabiliseerumine 49…50% juures.Joonis 4. Hõive maal majandussektorite lõikes 1998-2004 (%)21

60504030Hõivatud maaelanikkond majandussektori järgi,1998-2004, %%47,848,9 51,344,949,2 50 50,3Maapiirkonna tööhõive ja töötuse määra dünaamika 1997-2002. A (vanus 15-74.a.)Aasta Tööhõive määr, % Töötuse määr, %1997 52,5 11,31998 53,4 10,51999 51,5 12,92000 50,7 13,82001 51,2 13,428,42002 27,651 9,429,52028,7 30,2 31,6Hõivatud maaelanikkond majandussektori järgi 1997-2003 (%)26,7Aasta24,6Primaar Sekundaar Tertsiaar10 1998 1998 26,7 28,4 44,91999 21,61999 24,6 20 27,6 47,820002000 21,6 2001 29,5 20,6 48,902001 20 28,7 2002 18,4 51,32002 20,6 30,2 2003 49,22003 18,4 31,6 502004 17,3 32,4 50,3Allikas: ESA tööjõu-uuringud17,3200432,4TertsiaarSekundaarPrimaar2.3 Maa ja linnaelanikkonna sissetulekudViimastel aastatel on püsinud suhe, et linnaleibkonna sissetulek on viiendiku võrrasuurem kui maal. Leibkonnaliikme 2004. aasta kuu keskmine netosissetulek oli 3040krooni, sealhulgas linnas 3217 krooni ja maal 2678 krooni. Aastaga suurenesnetosissetulek nii linnas kui maal 9%. Maal elava leibkonna liikme sissetulek olilinnas elava liikme sissetulekust 17% väiksem.2004. aastal moodustas linnas sissetulek palgatööst kuu keskmisest netosissetulekust70% (2243 krooni) ja maal 58% (1543 krooni). Leibkonnaliikme kohta on tulu põllujametsamajanduslikust tegevusest vähenenud 730 kroonilt 2000. aastal kuni 590kroonini 2004. aastal. Veel 2002. aastal oli see näitaja 856 ja 2003. aastal 764 krooni.Statistika näitab, et aastatel 1996- 2004 vähenes põllumaad käsutavate leibkondadeosatähtsus 15 protsendilt 12 protsendini ja aiamaad käsutavate leibkondade osatähtsusvähenes 47 protsendilt 43 protsendini. Maal elavate leibkondade seas vähenespõllumaa käsutajate arv 14 ja aiamaa kasutajate osakaal 7 protsenti. Samuti oli Eestis2003. aastal põllumajanduslikke majapidamisi kolmandik vähem kui 2001 aastal.2004. aastal läbiviidud tööjõu-uuring näitas, et vaid pooltel maal elavatel hõivatutelon põhitöökoht koduvallas. Suurenenud on pensioni osatähtsus sissetulekutes.Maaleibkonna liikmel vähenes ettevõtlusest saadava sissetuleku osatähtsus 21protsendilt 7 protsendini. Eesti traditsioonilisele ja ajalooliselt väljakujunenud maaelumuutumisele viitab põllu-, metsa- ja kalamajandusliku ettevõtluse kui tuluallikatunduv vähenemine - 20 protsendilt 3 protsendini.22

Netosissetuleku erinevus maakonniti vähenes. Suurim kuukeskmine netosissetulek olileibkonnaliikmel Tallinnas — 3578 krooni, ületades Eesti keskmist netosissetulekut18%. Väikseim netosissetulek oli Valga maakonnas — 2129 krooni, mis moodustas60% leibkonnaliikme kuukeskmisest netosissetulekust Tallinnas ja 70% Eestikeskmisest.Joonis 5. Leibkonnaliikme kuukeskmine netosissetulek, 2004 (krooni)3557,9 Viljandi3492,64000Järva3158,43129,43500 Lääne2958,62813,2 3029Rapla3000 2734,82727,1Pärnu2500 2660,72600,1 Tartu2000 2526,92370,3 Lääne-Viru1500 2324,62314,5 Harju Tallinnata10002268,92129,2 Harju5003578,3 3492,63158,43557,9 2958,62734,8 2660,72526,92324,6 2268,9Tallinn3129,42813,22727,12600,12370,32314,52129,20Kogu EestiKogu EestiTallinnHarjuHarju Tallinnata0 1000 2000 3000 4000TartuRaplaMaakonnadKrooniViljandiSaareHiiuIda-ViruValgaEesti keskmisest netosissetulekust suurem kuukeskmine netosissetulek oli pealeTallinna veel Harju maakonnas, Lääne-Viru maakonnas ja Tartu maakonnas(vastavalt 3493 krooni, 3158 krooni ja 3129 krooni).2004. aastal aeglustus tarbijahindade kasvu kiirenemise tõttu nii bruto- kui kanetopalga reaalkasv. Tarbijahinnaindeks tõusis 3%. Tarbijahinnaindeksi kiirenenudkasv oli tingitud toidukaupade ja kütuse kallinenud hinnast ning maksumuudatustestja väliskaubanduspoliitika muudatustest. Teenuste hinnad kallinesid 3,3%.23

Joonis . Brutopalga 1) , hõive 2) ja tööviljakuse kasvud 1993-2004 ja prognoos 2005-2009(protsenti)14121086420-2-4-61993 1994 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005*2006*2007*2008*2009*Tööviljakuse kasv Brutopalga reaalkasv Hõive kasv Töötuse määr1) Alates 1998. aastast ei sisalda brutokuupalk ravikindlustushüvitist.2) 15–74-aastased, hõivatute arv kuni aastani 1996 on erandina 15–69-aastaste seas.Allikas: Eesti Statistikaamet, Rahandusministeerium.Tarbijahinnaindeksi kiirema kasvu tõttu oli brutopalga reaalkasv aeglasem kui 2003.aastal — 4,6%. Keskmine brutokuupalk suurenes 8,4%. Nagu eelmisel aastal, olisuurim brutokuupalk finantsvahenduses — 14 998 krooni. Kõige enam suureneskeskmine brutokuupalk metsamajanduse (kasv 22,9%), kinnisvara, rentimise jaäritegevuse (kasv 15,4%), muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteeninduse (kasv 14,3%),tervishoiu ja sotsiaalhoolekande (kasv 13,9%) ning põllumajanduse (kasv 13,1%)tegevusalal. Palk vähenes vaid kalapüügi tegevusalal.2004. aastal oli miinimumpalk 2480 krooni. Poole miinimumpalgani ei ulatunudkuukeskmine netosissetulek 9%-l leibkondadest ning 40%-l oli sissetulek pool kuniüks miinimumpalk. 37%-l leibkondadest oli sissetulek üks kuni kaks miinimumpalka,9%-l kaks kuni kolm ja 5%-l üle kolme miinimumpalga.2.4 Põllumajandusteadus, -haridus ja nõustamine2.4.1 PõllumajandusteadusPõllumajandusteadus on üks riigi põllumajanduspoliitika realiseerimise vahendeidning põllumajandussektori muutustega kohanemise suutlikkuse ja pikemasperspektiivis konkurentsivõime tagamise oluliseks vahendiks.Eesti turu piiratud mahu ja EL liikmelisusega seonduvalt peavad edasisedkonkurentsieelised põhinema pikaajalist majanduskasvu soodustaval teadus- jatehnoloogilisel arendustegevusel ning innovatsioonil.Teadus- ja tehnoloogiline arendustegevus ning innovatsioon: peamisedarenguindikaatoridRahvusvahelises võrdluses on üks põhinäitaja T&A intensiivsus, mida mõõdab T&Akulutuste suhe sisemajanduse koguprodukti. Eesti teadus- ja arendustegevuse24

strateegia aastateks 2002-2006 “Teadmistepõhine Eesti” eesmärkide realiseerimisekson ette nähtud saavutada T&Ategevuse kogukulutuste kasv 1,5%-ni SKP-st, millegaliigutakse EL riikide keskmise taseme suunas (1,9% SKP-st, 2000).EL omakorda algatas 2000.a. nn Lissaboni protsessi, mille eesmärgiks on muuta liitaastaks 2010 maailma kõige konkurentsivõimelisemaks majandusruumiks. Olulineedutegur eesmärgi saavutamisel on T&A tegevuse kulutuste kasv – aastaks 2010nähakse ette T&A kulutuste kasvu 3%ni SKP-st. Enamiku EL uute liikmesriikide, shEesti, madala T&A intensiivsuse olulisimaks põhjuseks peetakse T&A väikest mahtuettevõtlussektoris.Innovatsioonikulutused on laiem mõiste kui teadus- ja arendustegevuse kulutused,hõlmates ettevõttesisest T&A-d, väljast tellitud T&A teenuseid, soetatud masinaid jaseadmeid, mis on otseselt seotud toote- või protsessiuuendustega; kulutusi patentide jalitsentside omandamiseks, kulutusi tootedisainile, koolitusele ja innovatiivsete toodeteja teenuste turustamisele.Innovatiivsete ettevõtete poolt kohatud innovatsiooni takistavate tegurite pingereas onolulisim rahanappus — puuduvad rahastamisallikad või on innovatsioonikulud liigakõrged. Kolmandana paikneb pingereas majandustegur — kõrge majandusrisk, kuidvõrreldes rahastamisprobleemidega on selle teguri osatähtsus juba paar kordamadalam. Majandusriskiga samaväärseks hinnati ettevõttesisestest teguritestkompetentse personali nappust ja muudest teguritest tarbija vajaduse/vastuvõtlikkusepuudumist.Joonis xxx Ettevõtete hinnang innovatsiooni takistavatele teguritele (%), 1998-2000Allikas: Third Community Innovation Survey (CIS3); Kurik, Lumiste, Terk, Heinlo“Innovatiivne tegevus Eesti ettevõtetes aastatel 1998–2000”, Tallinn 2002Eeltoodu viitab vajadusele tootjatele ja ettevõtjatele suunatud lisatoetuse järele, mismaandaks uute toodete, töötlemisviiside ja tehnoloogiate rakendamisel tekkidavõivaid majandusriske ning motiveeriks neid seeläbi senisest enam praktikasse viimateadusuuringute tulemusi.25

2.4.1.1 Uute teadmiste loomine, ülekanne ja rakendaminePõllumajandusuuringute ühishuvi on esmajärjekorras seotud taimekahjustajate(taimehaigused ja -kahjurid ning umbrohud) ja loomahaigustega võitlemisega,taimekaitsevahendite kasutamise vähendamisega ning genofondide ja bioloogilisemitmekesisuse säilitamisega. Info EL riikides tehtava teadustöö ning selle kvaliteedikohta peaks olema paremini kättesaadav ja hinnatav erinevate kvaliteedivõrgustikeabil. Samuti tuleks lahendada EL riikidele iseloomulik, puudulikest infrastruktuuridestning kõrgtehnoloogial põhinevate uuringute vajadusest tulenevfinantseerimisprobleem ja parandada teadusuuringute tulemuste kasutamist.Majanduskasvu eelduseks on tehnoloogilise arendustegevuse aktiviseerumine T&A jatööstusliku innovatsiooni ning olemasolevate teadmiste levitamise kaudu majandusse.Uuring “Innovatsioon Eesti ettevõtetes” 1998-2000” viitab siinsete ettevõtetesuhtelisele avatusele innovatsiooni osas. Avatust innovatsioonile mõjutab soodsaltettevõtte suurus (mida väiksem ettevõte, seda vähem innovatiivsust), kuulumineettevõtete gruppi või kontserni, välisosalus ning koostöö teiste ettevõtete võiinstitutsioonidega. Joonistus välja ka Eesti ettevõtte suhteline loidus ülikoolide jamittetulunduslike TA struktuuride kasutamise suhtes. Seega on vajadus suurendadainnovaatorite arvu ja intensiivsust Eesti majanduses suurema koostöö kaudunimetatud institutsioonide vahel.Eesti valitsus- ja poliitikaringkondades on hakatud teadvustama innovatsiooni tähtsustkonkurentsivõime kasvu võtmetegurina (nt EASi koordineeritavad programmid).Samas vajab teadus-ja arendussfäär endiselt kokkupuutepunktide suurendamistkoostöös ettevõtlussektoriga – sel eesmärgil on Euroopa Liidu tõukefondidestkaasrahastatud innovatsiooniteadlikkuse ehk “Hea Eesti Idee!” (HEI!) programmi(EAS), kuid kitsamalt põllumajandus-, toidu- ning metsandussektorile suunatudprogramm seni puudub.Hetkeolukord nõuab teaduse-, arenduse-, innovatsiooni-alaste tegevuste tulemuselkogunenud know-how sihtgrupini jõudmise optimeerimist erinevate osapooltekoostöö, efektiivsema teabelevi ja mitmekülgsema koolituse abil. Põllumajandusalaseteadustöö tulemusi kasutatakse tegevpõllumajanduses põllumajandushariduse janõuandesüsteemi abil. Selle tulemusel kasvab Eesti põllumajandustoodangukonkurentsivõime nii sise- kui ka välisturul.2.4.1.2 T&A ja innovatsiooni finantseerimine ja väljundEestis on peamine T&Asse investeerija olnud riiklik sektor. Kulutuste jagunemiselalusuuringute, rakendusuuringute ja katse- ja arendustööde vahel kulub põhiosa alusjarakendusuuringutele.Eesti Teadusfondile (ETF) põllumajandusteaduste valdkonnas esitatud granditaotlusteproportsionaalsus võrreldes teiste valdkondadega on aastatel 2001-2005püsinud üldjoontes muutumatuna. Võrreldes antud valdkonna projektitaotlusteedukust ETF keskmisega, on nihe toimunud paremuse poole – kui 2004.a taotlustepuhul jäi põllumajandusteaduste valdkonnas esitatud taotluste edukus napilt alla ETFkeskmist, siis 2005.a. taotlusvoorus oli tõustud üle keskmise.26

Joonis xxx Laekunud taotlusi uute projektide avamiseksAllikas: www.etf.eeJoonis xxx Rahastatud projektide arv 2005. aastalAllikas: www.etf.eeSpetsiaalselt rakendusuuringute toetamiseks põllumajandusvaldkonnas onPõllumajandusministeeriumi poolt käivitatud riiklik programm “Põllumajanduslikudrakendusuuringud ja arendustegevus aastatel 2004–2008”. Põllumajandusteadus(põllumajandus, kalandus, toiduohutus, keskkond ja taastuvate loodusressurssidesäästlik kasutamine, maaelu areng jne) on riigi teadusstrateegia seisukohaltarendamist vajav valdkond. Programmi raames tehtud teadusuuringud lähtuvadeelkõige ühiskonna vajadustest ja keskenduvad rakendusliku rõhuasetusegauuringutele ja arendustegevusele.On oluline, et Eesti uute toodete ja teenuste puhul kasutataks parimaid ajakohaseidväljatöötatud tehnoloogilisi lahendusi. Niisiis on programmi põhieesmärgiks aidatakaasa põllumajandustootmise ja põllumajandussaaduste töötlemise konkurentsivõime27

tõusule, tagada jätkusuutlikkus, analüüsida põllumajandustootmisest ja toodangusttarbijale ja keskkonnale tulenevaid riske ning töötada välja neid riske vähendavaidlahendusi kogu tootmis- ja töötlemisahelas. Riiklikus programmis seatud ülesannetetäitmine peab kaasa aitama põllumajandustootjate intensiivsemale varustamisele uuteEesti oludesse sobilike keskkonnasõbralike tehnoloogiate, tootmisvõtete ja muuturukonkurentsis püsimiseks vajaliku teabega.Toetatakse rakendusuuringuid järgmistes valdkondades:• toiduohutus ja veterinaaria (Taimede, loomade ja kalade tervislik seisund jaheaolu, toiduohutus ja toidu kvaliteet toiduahela kestel; (kuni 28% programmirahalistest vahenditest);looma- ja taimekasvatus (kuni 55%)1) loomakasvatus (sh vesiviljelus);2) taimekasvatus (sh aiandus).• põllumajandust toetavad tegevused (kuni 10%);• maamajandus- ja sotsiaaluuringud (kuni 7%)Tabel xxx 2005.a rahastatavad rakendusuuringute projektidvaldkondade lõikes:Valdkond Projekte Rahastatud summas1. Toiduohutus ja veterinaaria 1 400 0002.1. Loomakasvatus 5 2 804 8802.2.Taimekasvatus, sh 27 10 732 519taimekasvatus 16 7 836 019aiandus 11 2 896 5003.Põllumajandust toevavad tegevused 8 2 001 0404. Maamajandus- ja sotsiaaluuringud 1 284 200KOKKU: 42 projekti 17 222 639 krooniValdkondProjekteproportsionaalseltRaha protsentuaalne jaotuvus(%)1. Toiduohutus ja veterinaaria 2,4% ´2,32.1. Loomakasvatus 11,9% 16,32.2.Taimekasvatus, sh 64,3% 62,3taimekasvatus 59%73aiandus 41%273.Põllumajandust toevavad tegevused 19% 11,64. Maamajandus- ja sotsiaaluuringud 2,4% 1,7Rahastatavate projektide valikul on peakriteeriumiks uuringutulemuste rakendatavus.Et tagada uute teadmiste ja innovatsiooni viimine tootjate ja ettevõtjateni jagaranteerida tellitavate uuringute vastavust tootjate/ettevõtjate vajadustele, onprojektide hindamisega tegelevasse põllumajandusteaduste nõukogusse javaldkondade ekspertiisikomisjonidesse kaasatud lisaks teadlastele tootjate, töötlejateja konsulentide esindajad. Sisuliselt toimib see meetod küll rakendusuuringuteprojektide valikuprotsessis adekvaatsete otsuste langetamisel, ent ei ole piisavtagamaks tootmissektori motiveeritust teadustulemuste kiireks rakendamiseks.28

Teisisõnu: koostöö toimub uuringutele eelneval ja uuringute aegsel perioodil, kuidselle efektiivsus langeb märgatavalt rakendamisprotsessis, näidates vajadustsellesuunalise koostöö motiveerimiseks.2.4.1.3 T&A ja innovatsioonipoliitika väljavaatedSaavutamaks märkimisväärset muutust TA&Is Eestis on oluline määratleda selgedarenguvõimalused ning need süstemaatiliselt ellu viia. Eesti T&A tegevusestrateegiaga “Teadmistepõhine Eesti 2002-2006” on loodud rahvuslik konsensusTA&I olulisusest Eesti majandusarengus ning defineeritud strateegilised eesmärgid(teadmusbaasi uuenemine, ettevõtete konkurentsivõime kasv) ja vastavad tegevused.Strateegiliste eesmärkide poole püüdlemisel lähtutakse järgmistest põhimõtetest:ühiskonna sotsiaalselt tasakaalustatud areng, elu- ja looduskeskkonna säästlik arengning teaduse eetilisus. Paralleelselt põhivaldkondade arendamisega tuleb tagada Eestiriigi ja ühiskonna jätkusuutliku arenguga ning riigi julgeoleku kindlustamisega seotuduuringute, samuti elukeskkonna ja looduse säilitamisega, Eesti loodusressurssidesäästliku kasutamisega ning maapiirkondade arenguga seotud uuringute järjepidevusja edendamineTeadus- ja arendustegevuse strateegia 2002–2006 alusel on riiklikud T&Aprogrammid ette nähtud nii põhivaldkondade (infotehnoloogia, biomeditsiin,materjalitehnoloogia) sihipäraseks ja süsteemseks arendamiseks kui ka teistemajanduse ja ühiskonna arenguks oluliste probleemide (ühiskonna jätkusuutlik areng,elukeskkonna ja looduse säilitamine ning loodusressursside säästlik kasutamine)lahendamisele kaasaaitamiseks.Euroopa ühtses teadusruumis (European Research Area) tõuseb esilepõllumajandusteaduste multidistsiplinaarne käsitlus ja sellest lähtuv Euroopateadusuuringute ja tipptasemel institutsioonide võrgustiku kujundamise vajadus.Ühiskonna nõudlus looduse järele suureneb. Seetõttu peab ka põllumajandusteadusläbi töötama oma uue paradigma ja loobuma orienteeritusest ainult klassikalistele,eeskätt looma- ja taimekasvatusega seotud erialadele.Teadusuuringud peavad aitama siduda põllumajandussektorit otse tarbijate vajadusteja nõuetega, parandades sel moel ühiskonna suhtumist põllumajandusse ning õpetadesinimesi hindama põllumajanduse rolli keskkonna ning inimese tervise ja töövõimesäilitamisel.29

2.4.2 Maamajandusalane haridusMaamajandusalase hariduse omandamine sh elukestva õppe põhimõteteellurakendamine on maal muutunud üha hädavajalikumaks sest, rohkem kui kunagivarem on omandanud tähtsust juurdepääs uusimale informatsioonile ja teadmistelekoos motivatsiooni ja oskusega kasutada kaasaegseid teabevahendeid nii üksikuteinimeste kui ka kogu ühiskonna huvidest lähtuvalt. Sellest sõltub konkurentsivõimetugevdamine, samuti tööjõu läbilöögi- ja kohanemisvõime suurendamine tööturultoimuvate muutustega edukaks toimetulekuks.Erinevate koolitusliikide ( esma-, taseme-, tööalane- ja vabahariduslik koolitus) kauduon oluline: tõsta kõikide maaelanike õpimotivatsiooni, eriti nende, kellel juurdepääsõppimisvõimalustele on takistatud, kas majanduslikel põhjustel, aja- võihuvipuuduse tõttu või mõnel muul põhjusel; tõsta maaelanikkonna konkurentsivõimet maailmas; saavutada jätkusuutlik maamajanduse kasv; suurendada iga inimese läbilöögivõimet ning valmisolekut toimetulemisekseluks maal; tugevdada kogu maaelanikkonna sotsiaalset integreeritust ning kodanikkonnakujunemist ja tõsta elanike elukvaliteeti.2005. aasta seisuga on põllumajanduse ja maaeluga seonduvaid erialasid võimalikõppida 11 kutseõppeasutuses ja Eesti Põllumajandusülikoolis (vt joonis xxx).Põllumajandusvaldkond hõlmab põllumajandust, metsandust, aiandust, kalandust jatoiduainetööstust.Joonis xxx Tegelik ja planeeritav vastuvõtt kutsehariduses (põllumajandus,metsandus ja kalandus)Allikas: Statistikaamet, Koolivõrgu arengukavaAllikas: Statistikaamet, Koolivõrgu arengukavaVastuvõtt90080070060050040030020010001995 2000 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009Aasta30

Tabel xxx. Põllumajanduse valdkondade riiklik koolitustellimus ja tegelik täitumine kutsehariduses2002-2003Kutseala valdkond tase RKT 2002 tegelik RKT 2003 tegelik RKT 2004621 Põllundus ja loomakasvatus KKPB 235 117 243 145 213KKKB 70 75 110 100 115622 Aiandus KKPB 60 45 70 66 90KKKB 110 104 140 191 135623 Metsandus KKPB 65 48 75 49 90KKKB 68 58 80 63 80624 Kalandus KKPB 145 82 127 129 130KKKB 40 32 68 37 60kokku õppesuund 793 561 913 780 913Allikas: Hariduse ja Tööhõive Seirekeskus, HTM analüüsi ja planeerimise talitusMaamajandusliku kutseõppe kvaliteedi parandamiseks, kutsealase esmakoolituse jatööalase koolituse võimaluste laiendamiseks tuleb kutseõppeasutuste juures väljaarendada praktilise väljaõppe keskused, tagades seejuures vajalike nüüdisaegseteseadmete ning töövahendite olemasolu ning võimalus korraldada praktilist õpet kõigispõllumajandusega seotud valdkondades.Oluline on edasi arendada täiend- ja ümberõppesüsteemi tööturul aktiivseltosalevatele inimestele, sh koolitused põllumajandustootjatele- ettevõtjatele, kohalikuarengu strateegia koostamise ja rakendamisega seotud inimestele ja juhtidele.Eraldi tähelepanu vajavad maapiirkondades elavad riskigruppidesse kuuluvadinimesed ja keskmisest madalama sissetulekuga inimesed; ilma erialaseettevalmistuseta inimesed; üle keskea inimesed, keda ähvardab tööturultväljalangemine; noored lapsevanemad. Uuendamist vajavad nii baasoskused (keeled,IKT) kui ka erialased teadmised ja oskused.Riskirühmadeks on eelkõige ilma erialase ettevalmistuseta noored ja täiskasvanud,haridussüsteemist väljalangenud, erivajadustega inimesed, mitte-eestlased, kes eivalda eesti keelt, ning madala haridustasemega ja üle 45- aastased inimesed.Põllumajanduse ja maaeluga seotud täiskasvanute täiendkoolituse kursuseidkorraldavad Kehtna Majandus- ja Tehnoloogiakool, Kuressaare Ametikool, LuuaMetsanduskool, Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool, Põltsamaa Kodu- jaPõllutöökool, Pärnumaa Kutsehariduskeskus, Räpina Aianduskool, SuuremõisaTehnikum, Türi Tehnika- ja Maamajanduskool, Õisu Toiduainetööstuse Kool. Tabelisxxx on välja toodud täiskasvanute osalemine vabahariduslikus koolituses jakoolituskeskuste arv kokku.Tabel 24. Täiskasvanute osalemine vabahariduslikus koolituses ja koolituskeskuste arvaastate lõikesAasta 1994 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004Õppijad 9 268 22 404 29 512 38 293 38 671 38 818 32 925 34 770 35 403 37 714 36 808Keskused 35 45 50 59 63 64 47 42 43 47 49Allikas: Statistikaamet, Koolivõrgu arengukava31

2001. aastal esitas andmed täiskasvanute tööalase koolituse kursuste toimumise kohtaVabariigis 57 kutseõppeasutust, nendest 43 olid riigi- ja 10 erakutseõppeasutused. 26õppeasutuse kohta andmed puuduvad, kuigi teadaolevalt tegeletakse ka nendesõppeasutustes täiskasvanute tööalase koolitusega. 2001. aastal alustas täiskasvanutetööalase koolituse kursustel 14226 õppijat, kellest lõpetas 13457 ja õpingud katkestas769 õppijat.Kahjuks puudub Vabariigis statistika eraldi selle kohta, mil määral viiakse läbitööalast ja vabahariduslikku koolitust maaelanikkonnale.2.4.3 NõustamineNõuandetegevus on teadus- ja haridustegevuse üheks väljundiks. Nõuandesüsteemituleb vaadelda kui lüli teadusuuringute, õppetöö korralduse ning tegevpõllumajandusevahel, kus õppetöö ning uurimustööde tulemused nõustajate kaudu peavad jõudmategevpõllumeheni. Samuti peavad tegevpõllumajanduse probleemid jõudmanõustajate kaudu teadus- ja õppetöö korraldajateni. Nõuandetegevuses eristataksemitmeid erinevaid meetodeid, millest olulisemad on üksikisikule suunatudindividuaalne nõustamine, rühmale suunatud grupinõustamised ning laiemaleauditooriumile suunatud massinõustamised.2.4.3.1 NõustajadNõuande viivad tootjateni enamasti põllumajandusnõustajad ehk konsulendid. Etnõuanne oleks kõrgetasemeline ja vastavuses põllumeeste nõuetega, peavad nõustajadolema hea ettevalmistusega nii erialaste teadmiste kui ka nõustamisoskuste poolest.Nõuande kvaliteedi tagamiseks on korraldatud konsulentide atesteerimist ningkorraldatakse konsulendi kutse omistamist. Konsulendi kutse omistamisega tegelebJäneda Õppe- ja Nõuandekeskus, konsulentide esindusorganisatsioon on EestiKonsulentide Ühing.Hetkel on Eestis 104 atesteeritud konsulenti. 2004. a. toimus konsulentideatesteerimine viimast aastat. Aasta lõpul töötati Kutsekvalifikatsiooni Sihtasutuse(Kutsekoja) poolt välja konsulendi kutsestandard. Toiduainetööstuse jaPõllumajanduse Kutsenõukogu poolt kinnitati konsulendi kutset omistavaks asutuseksJäneda Õppe- ja Nõuandekeskus. Tööle on rakendatud konsulendi kutsekomisjon, kestöötab välja kutsekomisjoni tegevusstatuudi, kus on fikseeritud kutsekomisjonivastutus, õigused, koosseis, moodustamine, töökord, pädevus ningkutsekvalifikatsiooni tõendamise ja omistamise kord. 2005. a. kevadel toimusesimestele konsulentidele konsulendi kutse omistamine, mis on aktsepteeritav kateistes EL-i maades.Tunda annab peamiste põllumajandustootmise valdkondade: taime- jaloomakasvatuse valdkondade konsulentide vähesus. Paljuski on see tingitudkonsulentide spetsialiseerumisest sellele, mida turg rohkem vajab, ehk mitmesugustetoetuste taotlemise nõustamisele. Samas on tootjate hulgas endiselt suur vajadusfinantsmajanduse nõuande vastu, kuna SAPARDi ja RAK meetme 3.1 toetustetaotlemisel on tootjad teinud suuri investeeringuid, paljud äriplaanid tehti32

maksimumini viidud arvestustega ning muutuvas majandussituatsioonis (nt. mitmetesisendite, sealhulgas kütuste kallinemine) on paljudel tootjatel oht minna pankrotti.2.4.3.2 Teabelevisüsteemi loomine2000. ja 2001. aastal nõustajate koostöögruppide arutelude käigus jõuti tõdemuseni, etpõllumajandustootjad ja ka nõustajad vajavad laialdast teabelevisüsteemi, mis tagaksriigi-, teadus- ja turuinfo operatiivse kättesaadavuse. 2001. aastal käivitasPõllumajandusministeerium projekti põllu- ja maamajandusliku informatsiooni levi janõuandetegevuse tõhustamiseks, nn PIKK-projekti. Maailmapanga laenu abilkäivitatud projekti täitjateks valiti konkursi korras OÜ Maaelu Arengu Instituut koosEesti Põllumajandusülikooliga. Projekti raames käivitati maaettevõtjatele suunatudinternetiportaal (http://www.pikk.ee) ning teabelevisüsteem koordineeriva üleriigiliseja maakondlike keskustega. Teabelevisüsteem abistab põllumajandustootjat jamaaettevõtjat teabe leidmisel ja mõistmisel ning annab Põllumajandusministeeriumileregulaarselt tagasisidet maaettevõtjate teabevajaduse kohta. 2003. aastast alatestegutseb üleriigilise koordineeriva keskusena EPKK, mille juurde loodudteabelevikeskuse juhendamisel jätkavad tegutsemist maakondade teabekeskused.Enamuses maakondades moodustas teabekeskuse kohalik taluliit. Maakondadeteabekeskuste tegevuse eesmärk on muuta maaettevõtjatele kättesaadavaks neilevajalik teave ning hoida Põllumajandusministeerium kursis maaettevõtjateteabevajadusega.2.4.3.3 Nõuandeteenuste toetamise süsteem 2001-2005Nõuandeteenuste osutamise toetamisel on peamiseks instrumendiks olnudindividuaalnõuandetoetus. Seda makstakse atesteeritud konsulendilt ostetudnõuandeteenuse maksumuse osaliseks kompenseerimiseks, erinevatel aegadel on sedamakstud nii tootjale endale kui ka konsulendile, toetuse määr on olnud 70-75%. 2001-2003 haldas nõuandetoetuse maksmist PRIA. Nõuandetoetuse saajate ja väljamakstudtoetuse summade arv aastate lõikes on välja toodud tabelis xxx.Tabel xxx. Nõuandetoetuse saajad ja väljamakstud toetused 2001-20032001 2002 20031 134 715 747Nõuandetoetuse saajadVäljamakstud toetused, milj. kr 3,57 2,48 3,192004. aastal enam senist riiklikku nõuandetoetust ei makstud. Teabekeskusedtegelesid peamiselt toetuste taotlejate nõustamisega, abistasid maade deklareerimisel,edastasid olulist ja kiiresti muutuvat informatsiooni ning alustasid tagasisidekogumist. Konstruktiivseks kujunes nõustajate ja teabekeskuste koostöö PRIA-ga.Enne toetuste vastuvõtmist viidi läbi koolitus vastava ala nõustajatele. SüvenesPõllumajandusministeeriumi ja teiste partnerite koostöö teabekeskustega.33

2004. aasta oli põllumajandusliku nõustamise valdkonnas ülemineku aastaks.Nõuandesüsteemi korralduse osas toimusid mitmed olulised protsessid, nagu näiteksEesti Riikliku Arengukava (RAK) meetme 3.8 “Nõuande- ja Teabeleviteenustetoetamine” tingimuste väljatöötamine koostöös põllumajandustootjate ja nõustajateesindajatega. Eelnenud aastatel toimunud langus nõuandetoetuse taotlemisel jakasutamisel ning tootjate kohatine rahulolematus nõuande kvaliteediga süvendasseisukohta, et tuleb ellu viia juba aastaid tagasi arutluse all olnud kontseptsioonmaakondlikest nõuandekeskustest, kes oleksid kaasatud ühtsesse süsteemi, mis tagaksparemad võimalused konsulentide täiendkoolituseks, teadus- ja riigiinfo levitamiseks,tootjatepoolse tagasiside kogumiseks ja edastamiseks, vastutuse nõuande kvaliteediosas, uute nõustajate turule tulemise. Ministeeriumi tasandil võeti seisukoht, ettoetatavat nõuannet saavad RAK meetme 3.8 raames osutada vaid tunnustatudnõuandekeskused, keda võib olla maksimaalselt üks maakonna kohta ning kes onRAK meetme 3.8 vahenditest õigustatud saama nõuandekeskuse starditoetust omafüüsilise infrastruktuuri ning inimressursi arendamiseks.Paralleelselt käis maakondlike teabekeskuste formeerumine nõuande-teabekeskusteks.Muuhulgas tähendas see ka sõltumatult tegutsevatele konsulentidele ningmaakondlike tootjate ja taluliitude juures tegutsevatele konsulentidele valiku tegemisttuleviku osas – kas jätkata täiesti sõltumatult, lepingulises suhtes mõnenõuandekeskusega, nõuandekeskuse palgalise töötajana, maakondliku tootjate võitaluliidu egiidi all või sellest lahus.2005-2006 toimub põllumajandusliku nõuande- ja teabelevitegevuste toetaminepeamiselt meetme 3.8 vahenditest. Alates 2005. aastast on RAKi meetme 3.8 raamesvõimalus toetada põllumajanduslikku nõuannet aga ka nõuandesüsteemi arengut.Toetatakse individuaalset nõuannet, teabepäevade korraldamist nii maakondlikul kuika üleriigilisel tasandil. Süsteemi arengut toetatakse nõuandekeskustele antavaühekordse starditoetuse kaudu maksimumsummas 124 000 krooni.2.4.3.4 Nõuetele vastavuse nõustamise süsteemEuroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika reformi rakendusmääruse 1782/2003kohaselt on liikmesriikidel kohustus käivitada hiljemalt 2007. aasta 1. jaanuaristnõuandesüsteem, mis peab tagama põllumajandustootjate nõustamise vähemaltkohustuslike majandamisnõuete ning heade põllumajandus- ja keskkonnatingimustetäitmise osas. 2005. aasta suvel tunnustati kõigis 15 maakonnas nõuandekeskused,mis peaksid moodustama 2007. aastast rakenduva nõuetele vastavuse alasenõustamissüsteemi selgroo (vt. tabel). Lisaks süsteemi institutsionaalsele loomisele on2005. aasta jooksul tehtud eeltööd ka süsteemi nõustajate ettevalmistamiseks.Koostöös Taani Põllumajandusnõuande Keskusega viidi PHARE programmivahenditest läbi koolitus nõustajatele, mille läbis 63 nõustajat. Koolituse käigustöötati välja ka abimaterjalid nõustajatele – kontroll-nimekirjad – mille aluselkonsulendid saaksid kontrollida põllumajandusettevõtete vastavust kohustuslikelemajandamisnõuetele ning headele põllumajandus- ja keskkonnatingimustele.Koolituse käigus ilmnes vajadus nõuetele vastavuse täitmise tagamiseks vajalikenõuandetoodete väljatöötamise järele.34

Tabel xxx. Nõuandekeskused ja seal tegutsevad konsulendid, 2005Maakond Nõuandekeskuse nimi KonsulendidHarju Harju TL Nõuandekeskus 4Hiiu Hiiumaa Nõuandekeskus 10Ida-Viru Viru Nõuandekeskus 3Lääne-Viru OÜ Põllumajanduskonsulent AT 3Lääne HPL Läänemaa Nõuandekeskus 6Järva Abiks Põllumehele 7Jõgeva Jõgeva Tootjate Liit 4Pärnu Pärnumaa Nõuandekeskus 5Põlva Põlvamaa Põllumeeste Liit 5Rapla Rapla Nõuandjate Ühendus 4Saare Saaremaa Talupidajate Liidu Nõuandekeskus 5Tartu Tartu Maamajanduse Nõuandekeskus 16Valga Valgamaa Nõuandekeskus 9Viljandi Viljandi Põllumajanduse Nõuandekeskus 4Võru Võrumaa Talupidajate Liidu Nõuandekeskus 22.4.3.5 Teabevajadus ja teabepäevade korraldamineTeabevajaduse väljaselgitamiseks üleriiklikul tasandil on meetme 3.8 raamesmoodustatud põllumajandusministrile nõuandev komisjon, kuhu kuuluvad esindajadPõllumajandusministeeriumist ja peamistest tootjate esindusorganisatsioonidest ningmis paneb kokku üleriigiliste infopäevade kava. 2005. aasta augustis esitas komisjonkinnitamiseks esimesed teemad, mille täitmiseks saavad potentsiaalsed taotlejadtoetust taotleda. Teemade skaala oli lai: erialase teabe osas tunti enim huvi tuulekarjatõrjega seotud probleemide vastu. Tulevikku suunatud teemadest tunti enim huvieesseisvate muutuste vastu pindalatoetuste süsteemis ning nõuete täitmise alasesttemaatikast 2007. aastast kehtima hakkavad parima võimaliku tehnika nõuetest veise-,sea- ja linnukasvatusega tegelevatele suurettevõtetele. Traditsiooniliselt tunti huvi kapõllumajandustootmist puudutavate keskkonnanõuete, loomade pidamise nõuete ningpõllumajandustootjaid puudutava seadusandluse, raamatupidamise ja lepingute kohta,kuna nimetatud valdkondades toimuvad sageli muutused ning põllumajandustootjatelon vaja end muutustega kursis hoida. Üleriigiliste infopäevade kavas sätestatudteemadel viiakse infopäevad läbi 2005. aasta II poolaasta ja/või 2006. aasta Ipoolaasta jooksul.Täiendavalt korraldab oma liikmetele õppe- ja teabepäevi ka EPKK. 2005. aastasügisel on plaanis korraldada õppepäevad taimekasvatuse ja loomade söötmisevaldkonnas ning põllumajandussaaduste tootmise ja töötlemisega tegelevate ettevõtetestrateegilisest arendamisest.Kokkuvõtvalt on välja toodud ka põllumajandusvaldkonna teadus- ja arendusasutuste,nõuandekeskuste ja haridusasutuste paiknemine Eesti kaardil.35

Kaart xxx. Teadus- ja arendusasutused, nõuandekeskused ningharidusasutused3 MaamajandusPõllumajandus on läbi aegade olnud Eesti elanikkonnale oluline tegevusvaldkond jasissetulekuallikas. Põllumajandus on olnud oluline majandussektor elanikkonnakodumaiste toiduainetega varustamise, maapiirkondade tööhõive tagamise jamaastikukujundamise seisukohalt. Samas on põllumajandus üks siirdeperioodil kõigesügavamaid muutusi läbi teinud majandusharusid. Vaatamata põllumajandusevähenenud osatähtsusele Eesti majanduses, on säilinud kandev roll elaniketoiduainetega varustamisel, maapiirkondade ettevõtluses ning kultuurmaastikukujundamisel.1990-ndate aastate algul muutus järsult põllumajanduspoliitika – kõrgelt subsideeritudpõllumajandustootmisest kujunes vaba hinnakujundusega praktiliselt toetusetapõllumajandustootmine. Põllumajanduse restruktureerumist on raskendanud niivarasemate nõukogudeaegsete turgude (millel tugines ligi pool tootmismahust)äralangemine kui ka tootmissisendite kiire kallinemine. Samuti raskendas olukordaebaaus konkurents 1990- ndate aastate alguses, kui Eesti avas oma turud ningrakendas liberaalset kaubanduspoliitikat, kuid peamised kaubanduspartnerid jätkasidekspordi subsideerimist. Samuti puudus Eestil juurdepääs ELi turule. Sellistesebavõrdsetes konkurentsitingimustes langes põllumajanduse kui sektorikonkurentsivõime ning puudusid võimalused vajalike investeeringute tegemiseks.Viimane omakorda vähendas konkurentsivõimet veelgi ja pidurdas Eestijätkusuutlikku arenguvõimet.Olemasolevate varade jääkväärtus hakkas kiiresti kahanema. 1990-ndate aastatealguse omandi-ja maareformi alusel on suhteliselt vähesed uued maa- jatootmisvahendite eraomanikud suutnud panna aluse uutes tingimustes elujõulisele36

põllumajandustootmisele. Seoses oluliste struktuurimuutustega jaümberorienteerumisega uues majandusruumis oli 2001. aastaks ligi neljandikpõllumaast jäänud kasutusest ajutiselt kõrvale. Langesid ka põllumajandussaadustekokkuostuhinnad, mis ei võimaldanud tootmise kaasajastamiseks jakeskkonnasõbralikumaks muutmiseks akumuleerida piisavalt kapitali.Viimastel aastatel on olukord muutunud siiski stabiilsemaks. Põllumajandustoodanguväärtus 2004. aastal oli 415 miljonit eurot (6 497 mln krooni), mis oli 74 miljoniteurot (1 149 mln krooni) ehk 22% suurem kui 2000. aastal. Suurema osatoodanguväärtusest moodustab loomakasvatus, mille osakaal oli 2004. aastalligikaudu 58,5%. Alates 2000. aastast on põllumajandustoodangu väärtus kasvanud(tabel 6).Tabel . Taime- ja loomakasvatuse kogutoodangud jooksevhindades aastatel 2000–2004, mlnkroonimln krooni4 0003 7503 5003 2503 0002 7502 5002 2502 0002000 2001 2002 2003 2004TaimekasvatustoodangLoomakasvatustoodang3.1 Põllumajanduslik maakasutusEesti on üks Euroopa paremini põllumajandusmaaga varustatud riike – 0,65 ha üheelaniku kohta (nt Soomes on see arv 0,44, Prantsusmaal 0,51, Saksamaal 0,21).Võrreldes 2000. aastaga on kasutatav põllumajandusmaa vähenenud 22%, shpõllukultuuride kasvupind 39%, looduslik rohumaa on samal ajal suurenenud 80%.Eesti kliimavöötmes, kus sademete aastamaht (550-700 mm) ületab oluliselt aurumise(400-450 mm), on üle poole põllumajandusmaa ja ligi poole metsamaa sihipäranekasutamine võimalik ainult tagades nendel maadel maaparandussüsteemide37

nõuetekohane toimimine. Maaparandustöödega vähendatakse taimekasvuksebasoodsa mulla veerežiimiga aladel ikalduse tõenäosust ja korrastatakse valdav osaEesti hüdrograafilisest võrgust, mis võimaldab vältida maade üleujutamist,võsastumist ja soostumist. Maaharimine ja selle käigus tehtud maaparandustööd onkujundanud nüüdisaegse põllumajandusmaastiku. Samuti on maaparandustöödekäigus rajatud suures osas maapiirkonna infrastruktuur.Maakatastri andmetel on maaregistris 31.jaanuari 2005. aasta seisuga registreeritud3,536 miljonit hektarit maad, mis on 78% kogu Eesti pindalast (4 522 700 ha).Registreeritud maast on põllumajandusmaad (haritav maa ja looduslik rohumaa) 1 131406 ha, metsamaad 1 836 293 ha, veekogude maad 59 924 ha ja muud maad 509 214ha.Eesti põllumajandusmaast on kuivendatud 730 000 hektarit (sealhulgas drenaažiga630 000 hektarit) ehk veidi üle poole, metsamaal on kuivendusvõrke 580 000-lhektaril. Metsast (valdavalt eramets) kannatab liigniiskuse all veel ligikaudu 500 000hektarit. Kuivendussüsteemidest on poldreid 7600-l hektaril, kusjuurespolderpumbajaamu on kokku 21. Põllumajandusmaal drenaažkuivendusvõrgu(valdavalt savitoru) pikkus on 320 000 km, eesvoole ja lahtisi kuivenduskraave on 45000 km.Kuivendatud maad seisuga 01.01.20051311 tuh hapõllumajandumaa728 tuh hariigimets 409tuh haeramets174 tuh haJoonis xxx Kuivendatud põllumajandus- ja metsamaa, 01.01.2005Allikas:38

KUIVENDATUD MAADE PAIKNEMINEHarjumaaLääne-VirumaaIda-VirumaaHiiumaaLäänemaaRaplamaaJärvamaaJõgevamaaSaaremaaPärnumaaViljandimaaTartumaaValgamaaPõlvamaaLeppemärgidmaakonna piirkuivendatud põllumajandusmaakuivendatud metsamaaVõrumaaAllikas:3.2 Kasutusest väljas olev maa2002. aasta lõpuks oli kasutusest väljas haritava maa olemist (1,33 miljonit ha) 441977 hektarit põllumajandusmaid, kusjuures 376 750 ha jäi mulla boniteet alla 35 hp.Juhul kui antud aladel korrastada maaparandussüsteemid, seal kus on võimalik javaja, jääb ikkagi järgi 109 616 ha millisel hindepunkt ei tõuse üle 35 hp taseme jaseega ei oma põllumajanduslikku tulevikku.Vastavalt Põllumajandusministeeriumi poolt tellitud uuringule ja SMI analüüsidele onmaid mis sobiks metsastamiseks hinnanguliselt 150 000 ha, kusjuures kõige enammetsastamiseks kõlbulike põllumajandusmaid (väheviljakad) ja kasutusestväljasolevaid põllumajandusmaid on Kagu Eestis, kus on alanud looduslikmetsastumine. Lisaks põllumajandusmaale on metsastamiskõlblikuks arvatud ka 25000 ha põõsastikke (peamiselt pajustikud), mis enne võsastumist on olnud põllu- võirohumaad. 20–30 aasta jooksul võib saada metsamaaks veerand looduslikult, enamastilehtpuuga (hall-lepp 20%, kask 30%) metsastunud 25 000 ha praegusestpõllumajandusmaast. Sellise arengu korral oleks veerandsajandi pärast Eestimetsamaa pindala 2,6 miljonit hektarit ja metsasus 57–58%.Kui metsastumisprotsess toimub suunamiseta, võib kannatada maastiku mitmekesisus.Suunamata metsastumise muud puudused on puidu tavalisest madalam kvaliteet,madal puistu täius, ebasobiv liigiline koosseis ja aeglane kasv. Lisaks sellele onkasutusest väljalangenud põllumaa tihti tugevasti kamardunud ja kaetudväheväärtusliku taimestikuga. Maa taastamine antud juhul põllumajanduslikukstootmiseks on tihti raske ja sageli ebaotstarbekas – maa paiknemine ja madalmullaviljakus ei ole põllumajanduslikuks tootmiseks soodne.39

Samas maade metsastamise korral tuleb arvestada endist maakasutusviisi, maatükisuurust, piirneva metsamaa ja metsastuva põllumaa mullastike sarnasust, mullalõimist ja niiskustaset.Lisaks nimetatud põhjustele suurendaks põllumajandusmaade metsastamise toetaminemaaomanike ja põllumajandustootjate huvi kvaliteetsete puistute loomise vastu, misomakorda soodustaks loodusressursside säästvamat kasutamist.Lisaks kasutusest välja läinud põllumajandusmaadele on seoses lähiminevikustoimunud muutustega omandisuhetes ning vähenenud maavarade kasutamisessuurenenud suletud ja sööti jäänud karjäärialade pindala. Osaliselt on sellised alad isejuba looduslikult rekultiveerunud (metsastunud) ja need võiks karjäärialadenamaakatastrist eemaldada, kuid selleks puudub seadusandlik regulatsioon ja vastavprotseduur. Samas on aga mõned väljatöötatud karjäärialad kasutusel loata prügimahapaneku kohtadena, mis on täiesti lubamatu tegevus, eelkõige loodusvaradesäästva kasutamise põhimõtet järgides. Nii reostatakse alles olev maavara ja seatakseotsesesse ohtu põhjavesi, rääkimata looduse üldisest ilmest.Kui palju on Eestis jääksoid praegu, selle kohta on andmed puudulikud. Samutipuudub ülevaade jääksoode seisundist. Hinnanguliselt võib Eestis olla turbatootmisest jäänud tõngermaid ligi 20 000 hektaril. Aga tööstus vajab ammendatudväljade asemele üha uusi.3.3 Metsamaa kasutus2003. aasta 31 detsembri seisuga oli maakatastris registreeritud maade üldpindala 3316 007,8 hektarit. Seega võrreldes 2002. aastaga on maareform edenenud eramaadeosas 170 436 hektari võrra (7,8%). Erametsamaade pindala on suurenenudhinnanguliselt 70 833 hektarit ületades 800 000 hektari piiri. Maareformi tempomaakondade lõikes on endiselt ebaühtlane: Harju 58%, Hiiu 82%, Ida-Viru 76%,Järva 74%, Jõgeva 85%, Lääne 66%, Lääne-Viru 81%, Põlva 87%, Pärnu 84%, Rapla72%, Saare 67%, Tartu 73%, Valga 82%, Viljandi 81%, Võru 78%.Kõige enam on eraomandisse jõudnud maid tagastamise kaudu. Ostu eesõigusega onerastatud 25% kogu maatulundusmaa pindalastJoonis…. 2003 aasta lõpu seisuga eraomandisse jõudnud maatulundusmaajaotus erastamise vormi järgi.40

Enampakkumine89 141ha4%Vaba põllumaa120 777 ha7%Vaba metsamaa80 885ha4%Ostueesõigus534 660 ha28%Tagastamine1 352 335ha57%(Aastaraamat Mets 2004)Sõltuvalt erastamisvormist on kujunenud ka maatulundusmaa keskmisedkatastriüksuse suurused, näidates maareformi mõju maa ratsionaalsele kasutusele –ennem II maailmasõda oli ühe talundi keskmiseks pindalaks 25 hektarit ja tänasedmaatulundusmaa kinnistud koosnevad keskmiselt 2,5 katastriüksusest.Joonis….. Keskmise katastriüksuse suurus erinevate omandi- ja erastamisvormide järgi6056,650pindala (ha403020100Tagastamine712,6 13,68,22,5EnampakkumineVaba metsamaa2,9MunitsipaalRiikAllikas: Maa-ametKeskmiseks metsamaa suuruseks erastamisel on hinnatud 8,1 hektarit. Ehkkierastatava metsamaaüksuse keskmise pindala kujunemist mõjutavad mitmed teguridon olulisemaks vabade metsamaade erastamisel kehtinud 10 hektari pindala tsensus.Kuigi tänaseks on suur osa metsamaast läinud omandisse, on ligemale 500 000 hektarimetsamaa omandikuuluvus veel lahtine. Selguseta on tagastamistaotlustegaõigusvastaselt võõrandatud maa pindala, aga samuti puudub ülevaade vahetusmaadereservi vajalikkuse suurusest.41

3.4 Põllumajandusettevõtete struktuurVastavalt 2003. aasta struktuuriuuringule oli Eestis 36 859 tegutsevatpõllumajandusettevõtet, kelle valduses oli 795 640 ha põllumajandusmaad. Nendest36 076 kuulus füüsilistele isikutele ja 783 juriidilistele isikutele (vt tabel xxx). Üheettevõtte valduses oli keskmiselt 22 ha põllumajandusmaad.Tabel xxx. Põllumajandusettevõtted omandilise kuuluvuse järgi, 2003ArvKogupõllumajandusmaa,haKeskminehaFüüsilised isikud 36 076 466 906 12,9Juriidilised isikud 783 328 735 419,8Kokku 36 859 795 640 21,5suurus,Allikas: Struktuuriuuring, 2003Põllumajandusmaa struktuur maa suuruse järgi on Eestis suhteliselt sarnane Elivastava struktuuriga. Nii Eestis kui ka ELis on suurem osa põllumajandusmaasttootjate kasutuses, kellel on üle 100 ha maad, alla 2 ha suuruse maa osatähtsus onsuhteliselt väike mõlemal juhul. Eesti maakasutuses on väiksemate majapidamisteosatähtsus suhteliselt suur: kuni 20 ha suurust põllumajandusmaad kasutavate tootjatekasutuses on kogu Eesti põllumajandusmaast ligi 21,5%, ELis vaid 18,8% (vt tabelxxx).Tabel xxx. Põllumajandusmaa struktuur, %alla 2ha2

Tabel xxx. Põllumajandusettevõtted põllumajandusmaa suurusklassi järgi, 2003100 Kokkuha ha ha haMajapidamiste 7 513 11 158 7 264 5 347 3 371 1 051 1 090 36 792arvPõllumajandus 24 325 56 658 76 356 107 814 125 751 66 346 422 549 875 799maa, haAllikas: Struktuuriuuring, 2003Tabel xxx. Valdaja omandis oleva põllumajandusmaa osatähtsus, 2003Valduses olevast põllumajandusmast on valdaja omand, %Valdusest olevastpõllumajandusmaaston valdaja omand,%Kokku 100%omandis75-100%50-75%1-50% 100%renditudArv 68 869 52 620 943 1 460 2 729 11 117Maa, 875 799 286 790 28 498 56 463 248 255 052ha996Allikas: Strktuuriuuring, 20033.5 Põllumajandusettevõtete sissetulekud3.5.1 Põllumajanduslik majandusarvetusPõllumajandussektori majanduslikke tulemusi makromajanduslikul tasandilhinnatakse põllumajandusliku majandusarvestuse alusel (Economic Accounts forAgriculture – EAA), mida koostatakse vastavalt Euroopa Komisjoni määrusele138/2004/EÜ.2004.a põllumajanduse majandusharu toodanguks (output of the agricultural industry)koos toetustega kujunes 7,4 miljardit krooni, millest tootetoetused taime- jaloomakasvatusele moodustasid 5,3% (395,47 miljonit krooni). Võrreldes 2003.aastaga suurenes põllumajanduse majandusharu toodang (jooksevhindades) koostoetustega 9,6% ja toetusteta 8,0%.43

Kogu põllumajanduse majandusharu toodangu väärtusest moodustastaimekasvatustoodang 34,9% ja loomakasvatustoodang 54,5%, põllumajanduslikudteenustööd 1,2% ja lahutamatu mittepõllumajanduslik kõrvaltootmine 9,4%.Brutolisandväärtus suurenes 2004. aastal võrreldes 2003. aastaga 15,2% janetolisandväärtus 21,2%, mis on tingitud eelkõige tootetoetuste suurenemisest jatoodangu müügihindade suuremast tõusust võrreldes sisendite hindade kallinemisega.Tootjahindadest suurenes enam toorpiima hind (32,3%).Tootetoetused (täiendavad otsetoetused põllukultuuride, veiste ja uttedekasvatamiseks ning piimalehma kasvatamise toetus) suurenesid 50,1%, shtaimekasvatusele makstavad toetused 76% ja loomakasvatusele makstavad toetused29,3%. Muud toetused suurenesid 124,3 miljonilt kroonilt 2003. aastal 821,95 mlnkroonini 2004. aastal ehk 6,6 korda. Muude toetuste alla kuulusid 2004.a ühtnepindalatoetus, ebasoodsamate piirkondade toetus, põllumajanduslik keskkonnatoetus,elatustalude kohanemise toetus ja põllumajandusloomade aretustoetus.Faktortulu (netolisandväärtus koos muude toetustega ja ilma muude maksudeta), mismõõdab hüvitust kõigile kasutatud tootmisteguritele (maa, töö, kapital), suurenes53,4%. Põllumajandustootjate tulu suurenes prognoositavalt 90,6%.Tabel xxx Põllumajanduse majandusliku arvestuse näitajad aastatel 2001-2004(miljonites kroonides)2001 2002 2003 2004Taimekasvatustoodang 2 328,0 2 524,7 2 646,6 2 581,8sh toetused taimekasvatusele 112,3 112,6 117,1 206,1Loomakasvatustoodang 3 694,1 3 365,3 3 294,4 4 037,2sh toetused loomakasvatusele 114,7 115,9 146,4 189,3Põllumajanduslikud teenustööd 92,7 106,5 139,6 88,6Lahutamatumittepõllumajanduslikkõrvaltootmine 605,8 695,5 676,2 697,5Põllumajanduse majandusharutoodang alushinnas 6 720,6 6 692,0 6 756,8 7 405,1Vahetarbimine 3 953,1 4 077,0 4 024,3 4 256,0Brutolisandväärtus 2 767,4 2 615,0 2 732,5 3 149,1Põhivara kulum 669,8 661,7 699,2 684,9Netolisandväärtus 2 097,6 1 953,3 2 033,3 2 464,2Muud toetused 88,2 189,8 124,3 821,9Faktortulu 2 111,5 2 120,1 2 126,8 3 263,0Ettevõtjatulu 1 161,6 1 070,8 1 013,4 2 039,3Allikas: Põllumajandusministeerium, Statistikaamet3.5.2 FADN testettevõttedPõllumajandustootjate tulu analüüsimiseks tootmistüübiti ja suurusgrupiti kasutatakseFADN andmeid. FADN eesmärkidest lähtuvalt on testettevõtete andmebaasi kaasatudainult nn professionaalsed ärilised ettevõtjad, kes põhilise osa oma sissetulekustsaavad põllumajanduslikust tootmisest ning kus tootmise maht tagab põhitegevuse japiisava sissetuleku vähemalt ühele töötajale. Professionaalse tootja kohta piisavatootmise mahu tagamiseks on sisse seatud ettevõtte minimaalne majanduslik suurus,millest väiksemat tootjat ei saa põllumajandustootjate üldkogumisse arvata.44

Alates 1998. aastast on Eestis kehtestatud majandusliku suuruse alampiiriks 2 ESU(37 550 krooni). Piltlikult öeldes peaks selle alampiiri ületamiseks ettevõttes olemavähemalt 20 ha teravilja või 5 lehma.Statistikaameti andmetel on Eestis 7 970 FADN tingimustele vastavatpõllumajandustootjat, kes moodustavad põllumajandustootjate üldkogumi. Üle poole(58,8%) üldkogumi põllumajandustootjatest jääb kõige väiksema majanduslikusuurusega tootjate suurusgruppi (2 kuni 4 ESU). Tootmistüübi järgi on ülekaalustaime- ja veisekasvatusega tegelevad tootjad ning nn segatüübilised ettevõtted.Järgnevalt on esitatud maakasutuse, loomade arvu ja tööjõu näitajad tootmistüübitija suurusgrupiti.Tabel xxx. Kaalutud keskmised näitajad tootmistüüpides põllumajandustootjakohta 2003. aTööjõudaastaühikutesMaakasutus,haTeraviljakasvupind,haKokkuloomühikudsh. piimalehmad,LÜTaimekasvatus –tootmistüübi keskmine 2,0 63,7 29,9 4,8 0,72 kuni 6 ESU 1,7 33 12 2 0,36 kuni 16 ESU 2,1 78 35 5 0,716 ja enam ESU 3,7 211 121 17 2,9Piimatootmine –tootmistüübi keskmine 4,9 147,7 26,7 69,8 40,52 kuni 6 ESU 1,9 37 4 12,4 86 kuni 16 ESU 2,3 76 11 26 1716 ja enam ESU 16,2 538 106 279 158Segatootmine –tootmistüübi keskmine 2,4 78,3 29,5 25,1 8,22 kuni 6 ESU 1,7 49 12 10 36 kuni 16 ESU 2,1 79 34 25 1016 ja enam ESU 12,4 462 258 224 753.5.3 Netolisandväärtus tööjõuühiku kohtaTootmise efektiivsuse, investeerimis- ja konkurentsivõime hindamiseks ja erinevatetootmistüüpide ning suurusgruppide võrdlemiseks kasutatakse netolisandväärtusttööjõuühiku kohta.Aastatel 2001-2003 on kõige enam lisandväärtust ühe tööjõuühiku kohta tootnudtaimekasvatuse tootmistüübi 100-400 ha suurusega ettevõtted. Ka piimatootmise jasegatootmise tootmistüüpides on nimetatud suurusgrupi lisandväärtuse tootlusoluliselt kõrgem kui teistes suurusgruppides. Seega kasutatava maa suurenedessuureneb ka lisandväärtus tööjõuühiku kohta. See näitab ka tööjõu tootlust – suuremakasutatava maa korral on võimalik tööjõudu tõhusamalt kasutada.45

1601401201008060402000-40 40-100 100-400>400 0-40 40-100 100-400>400 0-40 40-100 100-400>400taimekasvatus piimatootmine segatootmine2001 2002 2003Joonis xxx Netolisandväärtus tööjõuühiku kohta 2001-2003.a tootmistüübi jasuuruse järgi, tuhandetes kroonidesAllikas: FADN 2001, 2002, 2003Üle 100 hektari suurustel tootmisüksustel on paremad võimalused kohandadatootmistegevust vastavalt turu vajadustele, sest suurem käive võimaldabpaindlikumalt planeerida investeeringuid. Taimekasvatuse alla 40 hektari suurused,piima- ja segatootmise tootmistüübis alla 100 ha põllumajandusüksused on oluliseltmadalama efektiivsusega kui suuremad ettevõtted nimetatud suurusgruppides.Elujõulisteks tootmisüksusteks saavad väike- ja keskmised ettevõtted arenedaeelkõige spetsialiseerumisega suuremat lisandväärtust andva toodangu tootmisele võialternatiivse maaettevõtluse kaudu. Väikeste ja keskmiste ettevõtete olulisus seisnebeelkõige selles, et need annavad maapiirkonna elanikele tööd, aitavad säilitadaasustust ja kohalikku kultuurikeskkonda.Põllumajandusettevõtete netolisandväärtusele põhinenud jätkusuutlikkuse analüüsnäitas, et väikesed põllumajandusettevõtted ei ole jätkusuutlikud, neil ei ole piisavaltvahendeid investeeringuteks ja tootmise restruktureerimiseks. Ka keskmise suurusegaettevõtted vajavad oluliselt restruktureerimist, nende tugevnemine ja jätkusuutlikkuseparenemine on äärmiselt oluline maaelu arengu ja konkurentsivõimelisepõllumajandussektori seisukohalt.3.5.4 Võrdlus teiste riikidegaEesti põllumajandust on järgnevalt võrreldud põhiliste väliskaubanduspartneritega –Läti, Leedu, Soome, Holland, Saksamaa, Rootsi, Taani, Prantsusmaa, lisaks ka EU-15keskmisega. Kui vanades liikmesriikides on tootmise struktuur, tootlikkus ja toetusenäitajad aastakümnetega stabiliseerunud, siis nii Eestis kui teistes uutesliikmesriikides hakkavad need näitajad oluliselt muutuma just alates 2004. aastast.Eestis on põllumajanduses netolisandväärtus tööjõuühiku kohta ehk tööjõu tootlikkusväga madal – 10 korda madalam kui Hollandis ja 5 korda madalam kui EU-15keskmine. Võrreldes teiste EL riikidega on Eesti näitaja suurem vaid Läti ja Leedutööjõu tootlikkusest (vt joonis xxx).46

HollandTaaniPrantsusmaaSaksamaaEU-15SoomeRootsiEestiLeeduLäti200320020 5 10 15 20 25 30 35 40 45 50Joonis xxx. Netolisandväärtus tööjõuühiku kohta 2002 ja 2003.a, tuh. EURKogutoodang põllumajandusmaa hektari kohta on Eestis samuti väga madalvõrreldes teiste EL riikidega – 21 korda madalam kui Hollandis ja 4 korda madalamkui EU-15 keskmine (Joonis ). 2003.a oli näitaja väärtuseks Eestis 7 tuhat kr,Hollandis enam kui 150 tuhat krooni, EU-15 keskmine oli 30 tuhat krooni. Lätis onkogutoodang hektari kohta 11% madalam kui Eestis.HollandTaaniSaksamaaEU-15PrantsusmaaSoomeRootsiEestiLeeduLäti200320020 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10Joonis xxx. Kogutoodang kasutatud põllumajandusmaa kohta 2002 ja 2003.a,tuh EUR/haAntud näitaja tase on suuresti sõltuvuses tootmise struktuurist erinevates riikides,kuna on teatud tootmisharusid, mis ei vaja põllumajanduslikku maad (sea- jalinnukasvatus) või mille puhul on kogutoodang hektari kohta kordades kõrgem nntavatootmisest (köögivilja ja lillekasvatus jne).Vahetarbimise osa kogutoodangus näitab, kui suure osa kogutoodangust moodustavadkulutused sisenditele.47

Kõige madalam on näitaja vahemere maades – Kreekas 33%, Itaalias, Hispaanias43%. Kõige suurem on näitaja väärtus Soomes 82%. EU-15 keskmine on 57% 2003.aandmetel.Tootmiskulud on suures sõltuvuses riigi klimaatilistest tingimustest ja seetõttu sealkasvatatavatest põllumajanduskultuuridest ja –loomadest. Lõuna-Euroopas ontootmiskulud oluliselt madalamad kui Põhja-Euroopas.Selle näitaja osas on Eestil konkurentsieelis Rootsi, Läti ja Soome ees. 2003.a oliEestis vahetarbimise osa kogutoodangus 70%, mis on 5,4 protsendipunkti madalamkui Rootsis, 7,8 protsendipunkti madalam kui Lätis ja 12 protsendipunkti madalamkui Soomes.EU-15 2003Holland2002PrantsusmaaLeeduSaksamaaTaaniEestiRootsiLätiSoome0 10 20 30 40 50 60 70 80 90Joonis xxx. Vahetarbimise osa kogutoodangus 2002 ja 2003, %Toetuste osakaal netolisandväärtuses on kõige suurem Soomes ja Rootsi, 2002.avastavalt 116% ja 107%. 2003.a suurenes näitaja Soomes 126,8%ni. See näitab, etNLV ilma toetusteta oleks negatiivne ja ilma toetusteta ei kataks NLV nendes riikidesära tootmistegurite (maa, tööjõud, kapital, ettevõtlus) kasutamise kulusid ninginvesteeringuid.Toetuste osa netolisandväärtuses oli 2002.a madalam Hollandis (6,6%), Itaalias(22,5%), Hispaanias (24,1%) ja Belgias (23,2%). EU-15 keskmine tase oli 37%,Eestis 27%. 2003. a oli Eestis toetuse osa vähenenud 2 protsendipunkti võrra 25%le.48

Holland 2003Eesti2002EU-15TaaniPortugalPrantsusmaaSaksamaaRootsiSoome0 20 40 60 80 100 120 140Joonis xxx. Toetuste (v.a investeeringutele) osa keskmiselt põllumajandustootjaNLVs 2002. a ja 2003. a, %1.7.1.3. Põllumajanduse investeeringudSeoses oluliste struktuurimuutustega ja ümberorienteerumisega uues majandusruumisoli 2001. aastaks ligi neljandik põllumaast jäänud kasutusest ajutiselt kõrvale, samution vähenenud sektori tööhõive ning ka põllumajandussaaduste lisandväärtuseosatähtsus SKP-s. Langenud on ka põllumajandussaaduste kokkuostuhinnad, mis eiole võimaldanud tootmise kaasajastamiseks ja keskkonnasõbralikumaks muutmiseksakumuleerida piisavalt kapitali (vt joonis 10).Joo 10Tegelikud investeeringud ja investeeringuvajadus põllumajanduses, 1995-2001(miljon krooni)250020001500100050001995 1996 1997 1998 1999 2000 2001InvesteeringuvajadusTegelik investeeringAllikas: Põllumajandusministeerium ja StatistikaametJärgnevalt on välja toodud detailsemad investeeringuvajaduste andmed.Põllumajandussektori põhivara olukorra väljaselgitamiseks koostas Eesti49

Agraarökonoomika Instituut (EAI) 2000. aasta algul uuringu. Uuring näitas, etpõllumajandusmasinate kasutamise kulud põllumajandustoodete tootmisel onsuhteliselt kõrged. Samas toodete omahinna vähendamise üks võimalus on vähendadajust masinatöö maksumust.Uuringu kohaselt on Eesti põllumajandusmasinad väga vanad. Uutepõllumajandusmasinate ostmine vähenes järsult 1991. aastast alates. Seetõttu onpõllumajandusliku põhivara vanus kasvanud väga kiiresti. 1990-ndate aastate algulolid põllumajandussektori investeeringud väga madalad, hakates pisut kiireminikasvama 1990- ndate aastate keskel ja aastatel 2000–2001. Enam vähem stabiilsetepõllumajandustoodete kokkuostuhindade tõttu tõusid 1996. ja 1997. aastalmärgatavalt ka põllumajandustootjate investeeringud. Kuid arvestades Eestipõllumajanduslike põhivarade tehnoloogilist ja vanuselist struktuuri, peame kahjukstõdema, et aastatel 1995–1998 investeeriti põlumajandusse igal aastal siiski 3,2 kordavähe m kui vaja ja 1999. aastal isegi 4,3 korda vähem kui vaja. Aastatel 1995–1998kasvasid investeeringud põllumajandusmasinatesse ja –seadmetesse ainult tänusuurtele põllumajandustootjatele, kes suutsid osta ajakohaseidpõllumajandusmasinaid, ja hästi töötavatele liisinguettevõtetele. Tabelis 8 on väljatoodud põllumajandusettevõtete investeeringud aastatel 1996–2001.Tabel 8Tabel Põllumajandusettevõtete investeeringud, 1996–2001(mln eurot)1996 1997 1998 1999 2000 2001Investeeri 10,8 16,5 10.2 10,9 21,4 40,7ngudAllikas: Eesti StatistikaametSiinkohal on oluline märkida, et aastatel 1998–1999, kui Eesti põllumajandussektoritmõjutasid mitmed negatiivsed faktorid (nn Venemaa kriis ja põud 1998. aastal ningliigniiske ilmastik 1999. aastal), olid ka investeeringud väga madalad.EAI uuringu kohaselt on kogu investeeringuvajadus aastateks 2000–2006 976 miljoniteurot, s.t 139 miljonit eurot aastas (vt ka tabelit 9).Tabel 9Tabel Investeeringute vajadus põllumajandussektorisse aastatel 2000–2006 (miljon eurot)TegevusalaVajadus1. Piimatootmisfarmid 1952. Noorlooma ja lihaveise kasvatuse 24farmid3. Seakasvatusfarmid 324. Linnukasvatusfarmid 225. Muud loomakasvatusfarmid (lammas, 12karusloom)6. Taimekasvatuse masinad ja hoidlad 4157. Aiandus ja mesindus 318. Muud hooned ja rajatised (veskid, 89töökojad jms)9. Maaparandussüsteemid 155KOKKU 976Aastane investeeringuvajadus 13950

Allikas: Eesti Agraarökonoomika Instituut, 2000Võrreldes Eesti põllumajandusliku põhivara investeeringuid Euroopa Liidu riikidesamade andmetega (vt järgnevat tabelit), on näha, et Eesti vastavad näitajad onkeskmiselt 2-3 korda väiksemad.Tabel 10Tabel Põllumajandusliku põhivara investeeringute osatähtsus võrreldes põllumajanduselisandväärtusega (%)1990 1995 1999 2000Taani 22,4 22,6Rootsi 30,9 44,3Soome 40,9 55,8Prantsusmaa 17,2 23,8Suurbritannia 23,0 26,1Eesti 11,0 10,4 8,91990-ndate aastate lõpuks kujunesid Eestis välja põllumajandustootjad, kes annavadpõhiosa kaubatoodangust, ja majapidamised, kus märkimisväärne osa toodangustkasutatakse oma tarbeks.Seniste kogemuste põhjal on arenenud põllumajandusega riikides suurematel tootjatelmajanduslikult efektiivsem tootmine ning nad peaksid olema võimelisedomavahendite arvelt ka investeerima, sh tegema investeeringuid toodangu kvaliteediparandamiseks ja tootmise erinevate nõuetega vastavusse viimiseks. Viimase kümneaasta puudulike investeeringute tõttu vajab aga Eestis tootmise kaasajastamisel abikogu põllumajandussektor.3.6 Taimekasvatus2004. aastal oli Eestis kasutatavat põllumajandusmaad 770 297 ha, sh põllumaad518 095 ha (67%) ja looduslikku rohumaad 236 277 ha (31%). Võrreldes2001. aastaga on kasutatav põllumajandusmaa vähenenud 13,5%, sh põllukultuuridekasvupind 23%, looduslik rohumaa on samal ajal suurenenud 22%.Taimekasvatuse põhisuunaks on söödatootmine, peamiselt toodetakse koresöötasid jasöödateravilja. Lisaks kasvatatakse olulisel osal põllumaast toiduteravilja, tehnilisikultuure ja kartulit. Põllukultuuride kasvupinnast kasutati 2004.a 53% teraviljade,32% söödakultuuride ja 10% tehniliste kultuuride kasvatamiseks. Võrreldes 2001.aastaga teravilja kasvupind vähenenud 5% ja tehnilistel kultuuridel suurenenud 79%.Tabel xxx. Kasutatav põllumajandusmaa 2000-2004, ha2000 2001 2002 2003 2004Põllukultuuride kasvupind 809 809 644 166 588 122 517 320 495 401Teravili 329 347 274 126 259 248 263 166 260 979Kaunvili 3 892 3 648 2 371 4 449 4 345Tehnilised kultuurid 29 116 28 285 33 208 46 740 50 55251

Kartul 30 865 22 130 16 023 16 979 16 033Köögivili 3 789 3 329 3 018 3 394 3 423Söödakultuurid* 412 794 312 643 274 254 182 588 160 067Viljapuu- ja marjaaiad 11 644 18 526 17 578 15 562 15 690Looduslik rohumaa 131 242 193 762 66 957 267 965 236 277Kesa 27 090 32 999 24 089 27 090 20 800Muu maa 6 469 978 1 543 782 2 129Kasutatav põllumajandusmaa 986 254 890 431 698 289 828 719 770 297Allikas:Teraviljade kasvupinnast moodustab kõige suurema osa oder (49%), järgneb nisu(30%) ja kaer (14%). Teravilja tootmine baseerub suhteliselt suurtelstruktuuriüksustel. Enamuse teraviljast (59,7%) kasvatasid 2003. aastalmajapidamised, kus teravilja kasvupind oli 100 või rohkem hektarit. Võrreldes 2001.aastaga on nende osatähtsus tõusnud. Samal ajal on teravilja kasvatavatemajapidamiste arv vähenenud 30,3%.Tabel xxx. Teravilja kasvatavad majapidamised kasvupinna suurusklassi järgi,2001, 2003Kokku 0–

Põhiliselt kasvatasid köögivilja füüsilised isikud (86,8% kasvupinnast), keskmiselt0,65 hektaril majapidamise kohta. Köögivilja keskmine kasvupind juriidiliste isikutemajapidamistes oli 4 hektarit.Põhikultuurideks köögiviljakasvatuses on kapsas (23,8%), porgand (18,6%) ja peet(11,0%). Vähe kasvatatakse mittetraditsioonilisi köögivilju, uusi liike ja sorte.Tabel xxx. Köögivilja avamaal ja madala katte all kasvatavad majapidamisedkasvupinna suuruse järgi, 2001, 2003Kokku 0–

Võrreldes 2001. aastaga on veiste arv vähenenud 4,1%, lindude arv 74,9%, sigade arv1,4%, hobuste arv 7,3%, suurenenud on lammaste arv 28,7%.Tabel xxx. Loomade, lindude ja mesilasperede arv aastatel 2000 - 2004, 31.detsember, tuhandetes2000 2001 2002 2003 2004Veised 252,8 260,5 253,9 257,2 249,8sh lehmad 131 128,6 115,6 116,8 116,5Sead 300,1 345 340,8 344,6 340,1Lambad, kitsed 32,2 32,4 33,8 34,4 41,7Hobused 4,2 5,5 5,3 5,8 5,1Mesilaspered 23,4* 47,5 50,5 34,5 32,7Linnud 2366,4 2294,9 2096,3 1945,2 2183* valdadesAllikas: StatistikaametPeamine tootmisharu on piimakarjakasvatus, piim moodustab üle pooleloomakasvatustoodangust. Saagirikkad rohumaad annavad piimakarjale põhilise jakõige odavama sööda.Piimatoodang on pärast aastatepikkust langust jäänud 1999. aastast suhteliseltstabiilsele tasemele. 2004. a toodeti Eestis 652,4 tuhat tonni piima, mis on eelmiseaastaga võrreldes 6,7% enam. Paranenud on piima kvaliteet ning suurenenudkokkuostetava piima kogus ja hind. Piimatööstustele realiseeriti 2004. aastal 536 tuhattonni piima ehk 10,5% enam kui eelmisel aastal. Võrreldes 2003. aastaga paranespiima kaubalisus. Kui 2003. a müüdi piimatööstustele 79% kogu toodetud piimast,siis 2004. a oli vastav näitarv 82%.Eesti ja EL-i vahelistel liitumisläbirääkimistel saavutatud kokkuleppe kohaseltmäärati Eestile piima tootmiskvoodiks 624 483 tonni, millest tarnekvooti 554 657tonni ja otseturustuskvooti 69 823 tonni. Eestis jagati esimesel kvoodiaastal(01.04.2004-31.03.2005) EL liikmena välja 568 726 tonni suurune piimakvoot,millest 554 453 tonni oli tarnekvoot ja 14 273 tonni otseturustuskvoot. 31. märtsi2005.a seisuga oli Eestis piimakvoodi omanikke kokku 2057. Kvoodiaastal2004/2005 täideti tarnekvooti 519 660 tonni (30. maiks 2005 PRIA-sse laekunudtarnearuannete andmed), mis moodustas 94% väljajagatud ja Eestile määratudtarnekvoodist. Võrreldes kvoodiaastaga 2003/2004 oli piimatoodang kasvanud 4%.Otseturustuskvooti täideti kvoodiaastal 2004/2005 kokku 9 673 tonni (30. maiks 2005PRIA-sse laekunud otseturustuskvoodi aastaaruannete andmed), mis on 65%väljajagatud ning 13% Eestile määratud otseturustuskvoodist.Lüpsikarja produktiivsus on tõusnud juba 1990-ndate aastate keskelt ja 2004. aastalulatus see 5 528 kg lehma kohta, mida on 6,8% enam kui 2003.a. 2005.a 1. jaanuariseisuga oli piimaveiste jõudluskontrollis karju 2467 ja lehmi 100 991, mis on 87,9%Eesti lehmadest. Jõudluskontrolli aluste lehmade aasta keskmine piimatoodang oli2004. aastal 6 055 kilogrammi, ületades esmakordselt 6 000 kg piiri. Parimad karjadandsid lehma kohta piima üle 7 300 kilogrammi.Oluline on märkida, et Eestis toodetakse põllumajandussaadustest siseturu vajadusestenam ainult piima, mistõttu piimatootmise taseme ja konkurentsivõime tõstmine on54

äärmiselt vajalik. Eestis oli 31. detsembri 2004. a seisuga 116,5 tuhat lehma.Piimalehmade arv langes viimastel aastatel oluliselt 2002. a – 14%, mil rakendusikokkuostetavale toorpiimale rangemad kvaliteedinõuded. Lehmade arv vähenespeamiselt väiketootjate piimatootmisest loobumise arvel, mida põhjustas suutmatusteha tootmise jätkamiseks hädavajalikke investeeringuid ja piimatöötlejatesuurtootjaid eelistav kokkuostupoliitika. Suurtootjad seevastu suurendasidpiimakvoodi täitmise ning selle edaspidise suurendamise nimel oma lehmadearvukust. Edukamad piimatootjad ostsid karja täiendamiseks holšteini tõuguväärtuslikke tõumullikaid Hollandist ning Saksamaalt. Holšteini tõugu lehmadel onoluliselt suurem geneetiline potentsiaal kui eesti punastel ning eesti maakarjalehmadel.Piimakarja peeti 2003. aastal 12 397 majapidamises, keskmiselt 10 piimalehmamajapidamise kohta. Võrreldes 2001. aastaga on piimalehmi pidavate majapidamistearv vähenenud 28,3% ja keskmine piimalehmade arv majapidamise kohta suurenenudkolme võrra.Peaaegu kaks kolmandikku piimakarjast peeti majapidamistes, kus oli 100 või rohkempiimalehma. Nende majapidamiste osatähtsus on võrreldes 2001. aastaga tõusnud63,5%-le. See on toimunud väikeste, 1–9 piimalehmaga majapidamiste arvel, milleosatähtsus on langenud 17,2%-le.Tabel xxx. Piimalehmadega majapidamised piimakarja suuruse järgi, 2001, 2003Kokku 1–9 pead 10–99 pead >=100 peadMajapidamiste arv2001 17 279 16 031 1 007 2412003 12 397 11 220 931 247Piimalehmade arv2001 125 180 30 586 23 508 71 0862003 119 805 20 646 23 075 76 084Allikas: Statistikaamet. Põllumajanduslike majapidamiste struktuur 2003Piimakarjakasvatuse kõrval on Eestis arenemas lihaveisekasvatus. Kui 2000. a 31.detsembri seisuga oli liha tootmise eesmärgil peetavaid lehmi 500, siis 2004. aastalõpuks ulatus selliste lehmade arv 2 700-ni. Lihatõugu ja ristandveiste koguarv ulatus2004. aasta lõpuks 11 800-ni (põllumajandus loomade registri andmetel). Seegamoodustas lihaveiste arv kogu veiste arvust ligi 5%. Kasvatatakse üheksat tõugulihaveiseid. Igal aastal on tõuveiseid imporditud teistest EL riikidest. Eestile on ELliitumislepingus määratud toetusõigusi 13 416 loomale.Seakasvatus on Eestis piimatootmise kõrval tähtsuselt teine loomakasvatusharu.2003.a kasvatas sigu 20,8% põllumajanduslikest majapidamistest. Keskmiselt oli neis47 siga. Võrreldes 2001. aastaga on sigu pidavate majapidamiste arv vähenenud34,1%, kuid sigade arv on suurenenud 9,4% võrra. Keskmine sigade arvmajapidamise kohta suurenes tunduvalt — 19 looma võrra e. 66,2% võrra.Sigade arv oli 2004. aastal 340 tuhat, alates 2000 aastast on sigade arv püsinudsuhteliselt stabiilselt. Sigade jõudluskontrolli all oli 01. jaanuari 2005 seisuga 55seakarja ja 16 935 siga. Viljakamatelt emistelt saadi 2004 aastal 26,3 elusalt sündinudpõrsast.55

Tabel xxx. Sigu pidavad majapidamised karja suuruse järgi, 2001, 2003Kokku 1–99 pead 100–999 pead >=1000 peadMajapidamiste arv2001 11 652 11 479 112 612003 7 674 7 500 108 67Sigade arv2001 326 124 43 991 44 611 237 5222003 356 899 31 585 40 173 285 140Allikas: Statistikaamet. Põllumajanduslike majapidamiste struktuur 2003Lambakasvatuses on viimastel aastatel loomade arv suurenenud, kuilambakasvatusega tegelevate majapidamiste arv 2003.a vähenenud 32,2% võrreldes2001.a. Keskmine lammaste arv majapidamise kohta on suurenenud 5 looma võrra jakeskmiselt oli 2003.a 14 lammast majapidamise kohta. Lambakasvatus on küllkoondumas suurematesse ettevõtetesse, kuid endiselt on arvukalt väikeseid karju, kusprobleeme toodangu turustamisega.Eesti sai EL liitumisega toetusõigus 48 000 ute toetuseks. 2005.a maksti toetust26 022 utele, need moodustavad 54,2% Eestile määratud toetusõigustest.Tabel xxx. Lambaid pidavad majapidamised karja suuruse järgi, 2001, 2003Kokku 1–9 pead 10–99 pead >=100 peadMajapidamiste arv2001 4 784 3 586 1 164 342003 3 242 1 907 1 283 52Lammaste arv2001 43 109 14 567 22 562 5 9802003 46 892 7 893 28 249 10 749Allikas: Statistikaamet. Põllumajanduslike majapidamiste struktuur 2003Kodulinde kasvatati 2003. aastal 15 450 majapidamises, keskmiselt oli neis 147 lindu.Võrreldes 2001. aastaga on linde kasvatavate majapidamiste arv vähenenud 34,2%,kuid lindude arv on suurenenud. Keskmine lindude arv majapidamise kohta onsuurenenud 56,6%. Kodulindude koguarvust oli kanasid ja kukkesid 99,2%, neistbroilereid 45,1% ning muid kanasid ja kukkesid 54,1%. Võrreldes 2001. aastaga onbroilerite arv suurenenud 66,5%. Muude kanade ja kukkede arv on vähenenud 20,7%,kuid neid on siiski kodulindude hulgas kõige rohkem.Enamik kodulindudest (2003. aastal 88,6%) kasvatati majapidamistes, kus oli 1000või rohkem lindu. Võrreldes 2001. aastaga on nende majapidamiste osatähtsustõusnud 5,5%. See on toimunud väiksemate majapidamiste (lindla suurus alla 100linnu) arvel, mille osatähtsus on langenud 10,1%-le. 100–999 linnuga majapidamisteosatähtsus oli väike nii 2001. aastal (1,6%) kui ka 2003. aastal (1,3%).Tabel xxx. Kodulinde pidavad majapidamised lindla suuruse järgi, 2001, 2003Kokku 1–99 pead 100–999 pead >=1000 peadMajapidamiste arv2001 23 490 23 284 183 232003 15 450 15 268 167 16Lindude arv2001 2 209 500 333 800 34 300 1 841 40056

2003 2 275 900 229 600 30 200 2 016 200Allikas: Statistikaamet. Põllumajanduslike majapidamiste struktuur 2003Liha toodeti 2004.a 71 262 tonni, mida on 24,4% enam kui 2001.a. Veiseliha toodangsuurenes 7,6%, sealiha toodang 21,5%, lamba ja kitseliha toodang 16% võrra,linnuliha tootmine kasvas 61,5%. Lihatoodangust moodustab kõige suurema osasealiha 57%. Veise- ja linnuliha osatähtsus on mõlemal ca 21%.Eestis on traditsiooniliselt tegeletud ka mesindusega, kuid siiski väikesemahuliselt.2004. a 31. detsembri seisuga oli Eestis 32,7 tuhat mesilasperet. Meetoodang sõltubsuuresti ilmastikuoludest, mistõttu on meetoodang kõikunus aastatel 2001-2004 291tonnist 771 tonnini.3.8 TõuaretusEesti tõuaretussüsteem tagab usaldusväärsete jõudlus- ja põlvnemisandmeteolemasolu. Eesti osaleb Rahvusvahelise Jõudluskontrolli Komitee (ICAR)alamkomitee INTERBULL töös. Eesti holsteini tõugu pullid kuuluvad rahvusvahelissepullide hindamise süsteemi, mis hõlmab Euroopas 65 000 pulli. Jõudluskontrolliandmeid on võimalik kasutada riiklike toetuste taotlemisel lisatingimuste seadmisel.Eestis tegutsevad tunnustatud aretusühingud, mis rakendavad efektiivse tootmisetagamiseks mitmesuguseid aretusprogramme. Usaldusväärsust näitab asjaolu, et ühaenam müüakse Eestist välja tõuloomi.Seakasvatuse arengut toetab aretuskarjades rakendatud ristandaretusprogramm,jõudluskontrolli läbiviimiseks ning aretusväärtuse määramiseks kasutatakse DB-Planeri programmi, aretusprogrammi “Marmorliha” raames käivitati uus lihakehadehindamise süsteem ning kasvatatakse landrassi, jorkširi, pjeträäni ja hampširi tõugusigu. Kõigi nende tegevuste tulemusena on paranenud Eestis toodetava sealihakvaliteet. Kui veel 1995. aastal oli nuumsigade rümpade tailihasisaldus 50,1 protsenti,siis praeguseks on tailiha osatähtsus tõusnud 56 protsendile.Lammaste aretamisel on valitud suund lihalambakasvatusele. Eesti tumedapealiselamba aretamisel parandatakse lihaomadusi oksforddauni ja suffolki tõugudega ningeesti valgepealise lamba lihaomadusi tekseli, dorseti ning dala tõugudega.3.9 Põllumajandussaadusi töötlev tööstusToiduainetööstus andis 2004. aastal 19% kogu töötleva tööstuse toodangust, ligikaudu4% sisemajanduse koguproduktist ja 4,6% koguekspordist. Toiduainetööstussektoristöötab keskmiselt 3% hõivatutest ning 14% kogu töötleva tööstuse töötajaskonnast.Toiduainetööstuse osakaal töötleva tööstuse kogutoodangus näitab küll langustrendi,kuid selle põhjuseks on mitte niivõrd toiduainetööstuse toodangumahtudevähenemine, kuivõrd teiste sektorite, eeskätt masina- ja aparaaditööstuse ningpuidutööstuse, osatähtsuse suur tõus. Tegemist on jätkuvalt töötleva tööstuse kõigesuurema, kuid ka kõige madalama müügimahu kasvutempoga sektoriga.57

Tabel: Toiduainetööstuse struktuur, tööhõive ja eksport; mln krooni.1997 1998 1999 2000 2001 2002 20032004*Toiduainetööstusekogutoodang mln kr 10 903 10 802 8495 9776 11101 11384 11737 12091Liha ja lihatoodete tootmine 1454 1533 1324 1500 1800 1931 2073 2057Kala ja kalatoodete tootmine 2055 1938 1248 1514 1934 1724 1448 1118Piimatoodete tootmine 2983 3022 2031 2557 2916 2815 2930 3849Jahu ja tangainete tootmine 87 103 76 56 99 130 180 188Valmisloomasööda tootmine 351 412 412 240 296 344 308 289Pagaritoodete tootmine 984 995 1003 1010 1134 1205 1275 1065**Jookide tootmine 1806 1721 1725 1893 1810 1966 2134 2211Tööhõive toiduainetööstuses(% kogu töötlevas tööstuseshõivatutest) 24,4 24,5 21,5 17 16,3 15,3 14,6 13,8Toiduainetööstuse eksport mlnkr 3543 3735 2417 2392 2742 2557 2988 3368Osatähtsus koguekspordis % 8,7 8,2 5,6 4,4 4,7 4,4 4,7* 4,6Allikas: ESA**Kiirstatistika (50 ja enama töötajagaettevõtted)Kogu toiduainetööstuse toodangumahus on omakorda suurim osa piimatööstusel, mismoodustas 2004. aastal 32% ning mille osatähtsus on aastate lõikes kasvanud. Üsnastabiilsena on püsinud joogi-, liha-, ning leiva-ja pagaritööstuse osakaal- vastavalt18%, 17%, ja 9%. (Joonis 1). Ligikaudu 40% võrreldes 2000. aastaga on aga langenudkalatööstuse osakaal, moodustades 2004. aastal vaid 9% toiduainetööstusekogutoodangust.100%80%60%40%20%MuuValmisloomasööda tootmineJahu ja tangainete tootminePagaritoodete tootmineKala ja kalatoodete tootmineJookide tootmineLiha ja lihatoodete tootminePiimatoodete tootmine0%2000 2001 2002 2003 2004*Joonis: Sektorite osakaal toiduainetööstuse kogutoodangus; %58

Allikas: ESAEttevõtete arv sektoris on viimastel aastatel püsinud stabiilsena. 2005. aasta seisugaomasid Veterinaar- ja Toiduameti tunnustust 139 lihatöötlemisettevõtet (neist 16suure ja 123 väikese võimsusega), 41 piimatöötlemisettevõtet, 162 leiva- japagaritööstust, 15 jahu ja tangaineid tootvat ettevõtet, lisaks muud valdkonnad.Arvuliselt on kõige enam kuni 9 töötajaga ettevõtteid (46%), kokku moodustavadettevõtted, mis annavad tööd kuni 50 inimesele, üle 80% sektoris tegutsevateettevõtete koguarvust.Ettevõtete arv ja suurused1-910-4950-249250 ja enamJoonis: Ettevõtete arv ja suurus.Allikas: ESAVäiketööstusedPiimatööstuste poolt kokku ostetavast toorpiimast 90% kasutavad 11 ettevõtet ning98% 17 ettevõtet. Ca 40% piimatöötlemisettevõtetest võib kindlasti pidadaväiketöötlejateks, neist omakorda 7 on piima töötlemisega tegelevad talud.Eestis oli 2005. aasta septembrikuu seisuga 121 väikese võimsusegalihatöötlemisettevõtet, sealhulgas:- 27 lamba- ja kitseliha töötlevat ettevõtet (neist 13 on tapamajad, 7 tegelevadliha töötlemisega ning 7 mõlema tegevusega);- 27 suurte kütitud ulukite liha töötlevat ettevõtet (neist 12 on tapamajad, 8tegelevad liha töötlemisega ning 7 mõlema tegevusega) ;- 3 jaanalinnuliha töötlevat ettevõtet (neist 1 on tapamaja, 1 tegeleb vaid lihatöötlemisega ning 1 mõlema tegevusega);- 3 küülikuliha töötlevat ettevõtet (neist üks on tapamaja, üks tegeleb vaidtöötlemisega ning 1 mõlema tegevusega);- 5 hobuseliha töötlevat ettevõtet (neist 3 on tapamajad ning s tegelevad lisakska liha töötlemisega).Mahepõllumajandusliku töötlemisega tegelevaid ettevõtteid oli 2005. aasta augustikuuseisuga VTA registris 5. Neist kaks omab tunnustust teraviljatoodete valmistamiseks,59

üks lihasaaduste töötlemiseks, üks õlitaimede töötlemiseks ning üks puu- ja köögiviljapakendamiseks.Põllumajandussaaduste töötlemine mittetoiduks e. n.n. tehniliste kultuuride töötleminemoodustab väga väikese osa Eesti põllumajandussaadusi töötleva tööstuse toodangust.Investeeringud põhivarasse300 000250 000200 000150 000100 00050 0000Joogitootmine200220032004Joonis: Toiduainetööstuse investeeringud põhivarasse; 2002-2004.a.Allikas: ESA3.9.1 InvesteeringudToiduainetööstus on Euroopa Liiduga liitumisest kõige enam mõjutatud tööstusharu.Seda väljendavad suured investeeringud, mida ettevõtted on teinud tööstusharuvastavusse viimiseks EL-i normdokumentidega ja harmoniseeritud seadusandlikeaktidega.Aastatel 2002-2004 on ESA andmetel toiduainetööstusesse investeeritud ligikaudu 2,7miljardit krooni (Joonis 5). Kõige suuremas ulatuses on investeeritud masinate jaseadmete soetamisse (49%) ning hoonete ja rajatiste rekonstrueerimisse (34,5%).Tänaseks on Eesti põllumajandussaadusi töötleva tööstuse sektor saavutanud jubateatud investeeringutaseme – ettevõtted on viidud vastavusse toiduohutuse nõueteganing tootmine on muutunud efektiivsemaks. Selleks on suuresti kaasa aidanudSAPARD programmi ning Eesti riiklik arengukava 2994-2006 investeeringutoetused.Siiski ei saa seda pidada piisavaks, kuna seni tehtud investeeringute eesmärgiks onvaldavalt olnud tootmise efektiivsemaks muutmine – amortiseerunud seadmeteväljavahetamine, ettevõtte nõuetega vastavusse viimine jne. Investeeringud uutetoodete ning tehnoloogiate arendamisse ning keskkonnakaitsesse ei ole olnudkaugeltki piisavad.3.10 Tootearendus ja innovatsioonÜks suuremaid probleeme paljude ettevõtete jaoks on vähene tähelepanutootearendusele ja tootekvaliteedile. Efektiivse tootearenduse ülesandeks on niiturupositsiooni kindlustamine kui parandamine. Kui viimastel aastatel on ettevõtete60

investeeringud olnud seotud toiduseaduses kehtestatud nõuete tagamisega, siis jubatäna võib näha suurenevaid investeeringuid tootearenduse vallas. Võrreldes 2000.aastaga, on ESA andmetel toiduainesektori investeeringud ettevõtete teadus-jaarendustegevusse kasvanud enam kui 42% (Joonis 4). Ettevõttesisestest kulutustestmoodustasid 2003. aastal katse-ja arendustööd 89%, rakendusuuringud 7% ningalusuuringud 4%. Võrreldes 2002. aastaga, mil alus-ja rakendusuuringute osakaalkogu ettevõtete kulutustest teadus-ja arendustegevusele oli peaaegu olematu, onpraeguseks selles vallas toimunud juba edasiminek.3.11 Metsamajandus3.11.1 Mets ja metsandusMets on üks olulisemaid taastuvaid loodusvarasid, mis katab poole Eesti maismaapindalast (2,28 mln hektarit). 20. sajandil suurenes metsamaa pindala peaaegukahekordselt ja eelkõige soodustasid seda sõjad ja maareformid ning nendegakaasnevad muutused majanduse struktuuris ja rahvastiku paiknemises. Enne Teistmaailmasõda oli Eesti metsade (katastri-, karjamaa- ja võsametsade) pindala ca 1,45miljonit hektarit moodustades 30% kogu Eest maismaa pindalast. Teise maailmasõjaja sundkollektiviseerimise tagajärjel hakkas metsasus suurenema peamiseltpõllumajandusmaade metsastamise (plantatsiooniline metsandus) või looduslikumetsastumise tagajärjel ning vähemal määral mõjutas metsamaa pindala suurenemistkuivendatud soode metsastumine. Kui Eesti taasiseseisvumise järel läbi viidudmaareformi käigus jäi sööti vähemalt 30 – 40 % varem kasutusel olnud põllumaast,siis käesolevaks ajaks on suurenamus neid alasid looduslikult metsastunud ning võibeeldada metsamaa pindala suurenemist antud pindade arvelt veelgi lähitulevikus(käesoleval ajal maakatastris põllumajandusmaa nimekirjas).Tabel xxx. Eesti üldpindala jaotus maakategooriate järgi 2003. aastal(Aastaraamat Mets 2004)Eesti pindala 1 Riigimetskonnad 2 Teised valdajad Eesti pindala 3Maakategooria 1000 ha % 1000 ha % 1000 ha % 1000 ha %Metsamaa 2267,3 51,9 841,1 77,3 1426,1 43,4 2267,3 50,1sh metsaga 2112,8 48,3 782,7 72,0 1330,1 40,5 2112,8 46,7metsata 154,5 3,5 58,4 5,4 96,1 2,9 154,5 3,4Põõsastik 66,0 1,5 2,1 0,2 63,9 1,9 66,0 1,5Põllumajandusmaa1344,8 30,8 10,4 1,0 1334,4 40,7 1344,8 29,7Soo 267,5 6,1 172,3 15,8 95,2 2,9 267,5 5,9Siseveed 89,3 2,0 15,3 1,4 73,9 2,3 242,2 5,4Asutusala 143,1 3,3 0,2 0,0 142,8 4,4 143,1 3,2Teed 53,4 1,2 7,8 0,7 45,6 1,4 53,4 1,2Trassid 59,2 1,4 22,0 2,0 37,2 1,1 59,2 1,3Karjäärid 29,9 0,7 14,3 1,3 15,7 0,5 29,9 0,7Muud maad 49,5 1,1 1,9 0,2 47,6 1,4 49,5 1,1Kokku 4369,8 100,0 1087,5 100,0 3282,3 100,0 4522,7 100,01Ilma Peipsi järve pindalata2Riigimetsa Majandamise Keskuse haldusala2 Koos (maakondade vahel jagamata)61

Joonis xxx. Eesti Pindala jagunemine maakategooriate järgi.Eesti pindala jagunemine maakategooriate järgiSiseveed5,4%Sood5,9%Teised5,7%Asutusala3,2%Põllumajandusmaa29,7%Metsamaa50,1%Allikas: Aastaraamat Mets 2004Kuigi üle poole Eestimaast on kaetud metsaga, ei ole maakondade lõikes metsamaapindala ühtlane, ning võib väita, et maakondades kus mullaviljakus on kõrgem kuiEesti keskmine on metsamaad vähem ning maad kasutatakse muul otstarbel kuimetsade majandamiseks ja antud piirkonnas metsanduse arendamiseks, eelkõigepõllumajanduslikul otstarbel. Samas võib aga väita, et kuigi antud maakondades onmetsasuse protsent madal, on just tulundusmetsade osakaal suurem kui teistesmaakondades ning rohkem pööratakse rõhku metsade majandamisele tulu saamiseeesmärgil. Kogu Eestimaa lõikes on tulundusmetsade osakaal 74,2% (1,681 mln ha),kaitsemetsad moodustavad 19% ning hoiumetsad 6,2% kogu metsamaa pindalast.Joonis xxx. Metsasuse ja metsamaa jagunemine metsakategooriate järgimaakondade lõikes (%)62

% pindalast908072,1706054,1504069,477,762,479,955,585,774,953,148,546,4 46,648,746,7 47,74382,149,678,5 7953,9 53,88440,572,457,878,6 78,849,6 49,774,251,930201021,56,418,312,312,59,9146,1 5,217,18 8,311 11,46,53,318,5 17,93,1 3,122,7106 4,8156,417,63,619,76,20Harju Hiiu Ida-Viru Jõgeva Järva Lääne Lääne-ViruPõlva Pärnu Rapla Saare Tartu Valga Viljandi Võru KokkuMaakonna metsasus% Tulundusmetsad % Kaitsemetsad% Hoiumetsad %Allikas: Aastaraamat Mets 2004Muutustega metsamaa pindalas on kaasnenud ka muutused puuliikide vahekorras.Okaspuupuistute pindala osakaal vähenes 65 protsendilt 1958. aastal 49 protsendini2003. aastal ning suurenenud on lehtpuupuistute osakaal. Lehtpuupuistute osas onteiste lehtpuupuistutega võrreldes kõige enam suurenenud hall-lepikute osakaal,vastavalt 3,7 protsendilt 9,2 protsendini (Aastaraamat Mets 2004). Käesoleval ajal onveel valitsevaks puuliigiks okaspuu - mänd (31,3 %), kuid eeldada võib et lähiaastatelmuutub olukord ning valitsevaks puuliigiks saab kask, mille osakaal on aasta-aastalttõusnud ning on tänaseks saavutanud võrdse taseme männiga (31,2 %).Joonis xxx. Puuliikide osakaalu muutumine 1958 – 2003 (%)5040424139381958 1975 1988 1994 2003%303123 23242430 312729 282018100964 4 5 42 2 2 2mänd kuusk kask haab hall leppAllikas: Aastaraamat Mets 200463

Kuigi metsade majandamisega on kasvanud raiete üldmaht, ületades 2003. aastal 3,1kordselt 1993 aasta raiemahu, on sama palju kordi tõusnud ka kasvava metsa tagavaramoodustades 451 miljonit kuupmeetrit ja kahekordselt on tõusnud ka puistutekeskmine hektaritagavara moodustades 212 kuupmeetrit hektari kohta. Samas tulebjuhtida tähelepanu asjaolule, et kuigi puistute hektaritagavara on kasvanud on olulinesee et väheväärtuslike lehtpuupusitute alamajandamise tõttu on eriti kasvanud haavaja hall-lepikute tagavara võrreldes aastaga 1958Joonis xxx. Puistute hektari keskmise tagavara muutumine aastatel 1958 – 2003(%)1958 1975 1988 1994 2003300284m3/ha25020015010050223157149122104238173162149 1527417913612794212180152984969951381890mänd kuusk kask haab hall lepp(Aastaraamat Mets 2004)2003. aastal kasvas Eestis puiduraie võrreldes 2002 aastaga 3,3% võrra, 2002.aastaloli kasv võrreldes 2001. aastaga 4,7%. Kokku raiuti Eesti metsades 2003 aastal 7,81mln m3 ja raiete pindala oli 122 549 ha (2002.a – 128 364 ha). Raiete üldmahustmoodustas uuendusraie 71% (2002.a – 85,8%), hooldusraie 26,2% ning valik ja muudraied 2,9%. Kõige enam raiutakse kuusikuid, 46 protsenti kogu kasvava metsatagavarast ning kõige vähem väheväärtuslikke lehtpuu puistuid, kuigi hall-lepikuteosakaal võiks moodustada kuni 20 % iga-aastasest puidu kasutusest. Lehtpuupuistute,eriti kaasikute ja hall-lepikute, pindala ja osatähtsuse on eriti suurenenuderametsades,mis on tingitud lisaks vähesele kasutamisele metsatööstuses ka okaspuuraiesmikeuuenemisest lehtpuuliikidega.Hall-lepikuid ja teisi vähemväärtuslikke puidvõiks senisest rohkem kasutada energia ning puitkilp-plaatide tootmiseks.Seoses metsa raiega on kasvanud aasta-aastalt metsauuendustööde mahud, ning sedaeelkõige erametsades. Kui 2002. aastal tehti metsauunedustöid kokku 10 004,4hektaril, siis 2003 aastal oli see juba 11 307,3 hektarit. Põhiliseksmetsauuendusvõtteks on kultuuride rajamine (7 724 ha) ning looduslikuleuuenemisele aidatai kaasa 3151,6 hektaril. Kõige enam istutati 2003. aastal kaseistikuid (6724,7 ha) ja seda eelkõige riigimetsas (6439,6 ha) ja kõige vähem istutatimänni metsapuutaimi (kokku 1141,4 ha, erametsas 170,6 ha).64

3.11.2 Tööhõive metsandusesMets on suur tööallikas ning puidutööstus oluline haru Eesti majanduses. Puidusektorannab neljandiku Eesti tööstuse käibest, viiendiku ekspordist ja kolmandikuinvesteeringutest. Puidusektor on praktiliselt ainus tööstusharu, mis tasakaalustabteiste tööstusharude poolt loodavat negatiivset väliskaubandusbilanssi. 2003. aastalmoodustasid puit ja puidutooted koguekspordist 15% ja koguimpordist 2,7%.Puidutöötlemisega tegeleb Eestis 36 000 inimest, metsa majandamisega ca 8 500inimest (Statistikaamet 2004).Tabel xxx. Metsandus- ja puidutööstuses hõivatute osakaal Eesti tööhõivestajavahemikul 1995 – 2004(?)TööstusharuTööhõive1994 % 1 1998 % 1 2001 % 1 2004 % 1Metsamajandus 11600 7600 1,2 8500Puidutöötlmeine 11200 18900 2,9 36000Paberi ja tselluloositööstus 5900 0,9KOKKU 32400 5,01kogu tööhõivest(Eesti Statistikaamet)Kui 90.-te alguses oli metsamajanduses hõivatute osakaal võrdne puidutööstuseshõivatute osakaaluga, siis seoses metsade majandamise moderniseerimisega on aastaaastalt vähenenud metsamajanduses hõivatute osakaal ning suurenenudpuidutöötlemises hõivatute osakaal ligi 4 korda. Samas võib väita, et hüppelisedmuudatused 90.tel metsandussektori tööhõives on peatunud ning valdkonnitihõivatute osakaal stabiliseerumas. Enamus Eesti metsa- ja puidutööstus ettevõtteid onväikese või keskmise suurusega, ligikaudu 80% ettevõtetes on töötajaid alla 20. Üle50 töötajaga ettevõtteid on Eestis 67 (10,5% kogu registreeritudpuidutöötlemisettevõtetest). Kui enamus töötleva tööstuse ettevõtetest onkontsentreerunud Põhja- Eestisse, siis enamus metsa- ja puidutöötlemisettevõtteidpaikneb kas Lõuna – või Kesk-Eestis (vastavalt 35% ja 21%), olles maapiirkonnastähtis tööhõive võimaliku kindlustajana. Paljudes maakohtades on metsamajanduspeamine, kui mitte ainus töökohti pakkuv tootmisharu. Metsa majandamisestlaekuvad maksud moodustavad suure osa paljude kohalike omavalitsuste eelarvetuludest. Maaelanikele suhteliselt kergelt kättesaadav ja odav küttepuit on olulineenergiaallikas, viimastel aastatel on suurenenud ka küttepuidu töönduslik kasutamine.Lisaks sellele on mets on suurele osale elanikest oluline puhkekeskkond.Metsa ja puiduga seotud töö ning puidu veoga seotud töö tasudest laekus tulumaksu~1 miljard krooni 2003 aastal ehk 11.4% kogu laekunud üksikisiku tulumaksust.Riigis vähenes aastatel 1994 – 2003 töökohtade arv 91 tuhande võrra, samal ajalkasvas puidutööstuses töökohtade arv 10 tuhande võrra.3.11.3 Eesti metsanduse võrdlus Euroopa LiidugaSeoses uute liikmesriikide liitumisega Euroopa Liitu suurenes metsamaa pindala 20%võrra ning EL-25 moodustavad metsad ja muu metsamaa kokku ligikaudu 160 mln65

hektarit, millest 117 mln hektarit kasutatakse puidu saamiseks ja tootmiseks.Võrreldes Euroopa Liidu teisteriikidega siis Eesti on Euroopa metsasemaid maid,ollesüks neljast Euroopa riigist, kus metsandussektori osatähtsus majandusekogutoodangus on enam kui 10% (Soome, Rootsi ja Sloveenia järel).Ligikaudu 35% metsamaast kuulus EL –15’s avalik-õiguslikele omanikele ning 65%eraomandisse. Uute liikmesriikide liitumisega muutus proportsioon vastavalt 40%avalik sektor ja 60% erasektor. Peale laienemist suurenes eraomanike kinnistute arv25% ulatuses ning analüüside ja uuringute põhjal võib väita, et erametsaomanike ringlaienes ca 3 mln inimese võrra (EL-15 12 mln).Omandisuurus on varieeruv liikmesriigilt liikmesriigile, kuid EL keskmisekspindalaks võib lugeda 13 ha (Eestis 6,8 hektarit).Võrreldes Eesti rahvastikutihedust ühe hektari kohta on see küll küllalt väike (31,2elanikku ruutkilomeetri kohta), kuid siiski moodustab see ühe inimese kohta 1,63 hametsamaad ning selle juurdekasv elaniku kohta on 342 m 3 , mis ületab maailma jaEuroopa keskmist (EL keskmine 0,74 ha).3.11.4 ErametsandusAlates Eesti iseseisvumisest 1991 aastal ning sellele järgnenud maareformi algusestkuni tänaseni on ligi 60% metsamaast, kogu metsamaast see osa mis peakski minemamaareformi lõpetes eraomanike kätesse, juba eraomandis. Hinnanguliselt onkäesoleval ajal juba ca 60 000 erametsomanikku, kellest suur osa (60-70 %) elab omametsaomandist eemal või kellel puuduvad teadmised ja kogemused oma metsademajandamiseks.Käesoleval ajal on kõige enam erametsamaid Viljandi-, Pärnu- ja Saaremaal ningkõige vähem Hiiumaal. Põhiliselt on tingitud erinevused maakonna suurusest kui kamaakonna üldisest metsasusest, mis on sõltuvuses ka põllumajandusest antudmaakonnas. Kuigi Eesti keskmine erametsaomand on 12 hektarit, tuleb rõhutada, etigas maakonnas on enim katastriüksusi kus metsamaa pindala on 1 kuni 4,9 ha ning80% katastriüksustest on metsa vähem kui 10 ha. Suuri erametsaomanikke, kellel onmetsamaad 100 ha ja rohkem Eestis vähe, alla 1%. Võttes arvesse eelpool toodut, siisEesti tingimustes on oluline, et metsaomanike seas areneks ja toimiks metsanduslikühistegevus, vastasel juhul pole võimalik erametsade ratsionaalne ja efektiivnemajandamine ning oma metsa majandamisest pole võimalik tulu saada.Metsamaa ja selle osatähtsus põllumajanduslike majapidamiste valduses onmaakonniti erinev. Põllumajandusloenduse andmeil (2001) on Eesti vastav keskminenäitaja 26%, kusjuures juriidilistele isikutele kuuluvast metsamaast asub suurem osamittetegutsevates majapidamistes. Samas füüsilistele isikutele ja juriidilistele isikutelekuuluva metsamaa pindala. 2001.aasta põllumajandusloenduse andmete aluseljagunes 91% füüsilistele (496 050 ha) ja 9% juriidilistele isikutele (51 181 ha).66

Tabel xxx. Majapidamiste maa struktuur 2001 aasta põllumajandusloenduse andmeilMajapidamine MõõtühidusmamagudPõllumajan-Metsa-Muu maa Veeko-KokkuTegutsevad ja % 51,4 32,1 16,1 0,4 100mittetegutsevad ha 10,4 6,5 3,3 0,1 20.3Tegutsevad % 59,9 26,3 13,3 0,4 100ha 12,7 5,6 2,8 0.1 21,2Mittetegutsevad % - 66,6 32,9 0.5 100ha - 11,0 5,4 0,1 16,5Samas tuleb juhtida tähelepanu asjaolule, et põllumajandusloenduse käigus saadudandmetes kajastuvad vaid need tegutsevaid põllumajanduslikke majapidamised, kusmetsamaad oli enam kui 1 ha ehk 2001. aastal oli kokku 42 614, kogupindalaga 384493 ha metsamaad.3.11.4.1 Erametsade majandamineKonkreetseid andmeid erametsade majandamise kohta on raske anda, kuna puuduvadametlikud statistikad vaid erametsade lõikes ning riiklikes statistikates käsitletakseenamasti neid koos. Samas on võimalik teatavaid andmeid majandamise kohta saada,võttes aluseks inimeste poolt esitatavad metsateatised või ametlikult läbi viidudinventuurid. Üldistades võiks välja tuua järgmised näitajad:• Erametsi raiutakse intensiivsemalt kui riigimetsi. Aastaraamat Mets 2002andmetel raiuti 2000.aastal riigimetsas 3,52 mln. tm ja erametsas 6,09 mln. tm.• Metsauuendust teevad juriidilised isikud tunduvalt rohkem kui füüsilised isikud,samas raiuvad nad ka enam (raiutakse hektari kohta välja enam), mistõttu 1000 tmraiutud puidu kohta teevad nii füüsilisest kui juriidilisest isikust metsaomanikudühepalju metsastamistöid;• Probleemid metsauuendamises on eelkõige seotud viljakamates kasvukohatüüpideuuendamisega, suur osa jäetakse looduslikule uuenemisele ning metsakultuuride osauuendamisel on liiga väike. Looduslikele uuenemisele jäetud lageraielangid pole agauuenenud või on uuenenud väheväärtuslike puuliikidega;• Aasta aastalt väheneb okasmetsade osakaal: pindalaliselt oli 63% raiutudpuistutest okaspuistud, okaspuudega uuenenud on aga vaid 24%. Okaspuistute pindalaon vähenenud 39% ning kõige rohkem probleem on kuusikute osas, seega võibeeldada lehtpuupuistute osakaalu jätkuvattõusu ja eelkõige pehmelehtpuu osakaalutõusu;• Erametsadest saadud puidust on raiutud 70% füüsiliste isikute ja 30% juriidilisteisikute metsamaalt;• Enamus puidust, nimelt 73% saadakse uuendusraietest, ülejäänu peamiseltharvendus- ja sanitaarraiest;• Metsateid on ehitatud ja metsakuivendustöid tehtud väga vähestesmajapidamistes, mis on nende tööde maksumust ja erametsaomanike majanduslikkuolukorda arvestades mõistetav ning riigi abi investeeringute tegemiseks olekshädavajalik• Põhilised metsakahjustused on tingitud inimtegevusest või tegevusetusest ningmetsaomanike vähesest teadlikkusest – vajalik on tõhusam koolitamine67

• Metsa ja metsast saadaval omavad erametsaomaniku jaoks eelkõigemajanduslikku tähtsust (puit omatarbeks; müügiks; tagatisena) ning vähest tähtsustpööratakse jahindusele ja rekreatsioonile;Läbi viidud analüüside põhjal võib väita, et ühel omanikul on võimalik saada metsamajandamisest aastas keskmiselt netotulu ca 420 krooni metsamaa hektari kohta;3.11.4.2 Erametsanduse toetamineErametsanduse toetamise põhimõtted on fikseeritud Eesti metsanduse arengukavasaastani 2010 ning Metsaseaduses (1998). Vastavalt õigusaktidele toimub riiklikestvahenditest erametsaomanike toetamine läbi SA Erametsakeskuse (EMK), mis onriigi poolt asutatud sihtasutus. EMK kaudu on võimalik saada toetust erametsanduseühistegevuseks, nõustamiseks, koolitamiseks, erametsanduse tugisüsteemidearendamiseks. Tegevuste finantseerimise põhimõtted ja toetusmäärad on fikseeritudtoetuste taotlemise ja kasutamise korras ning toetust antakse konkreetsetelekulutustele.Alates 2002 aastast on toimunud erametsaomanike toetamine iga-aastaselt niiriigieelarvest kui ka Keskkonnainvesteeringute Keskuse eraldistest. 2004. aastalmaksti kokku ühistegevuseks toetusi 1 809 800 krooni (2003.aastal summas 1 672500 krooni).Teine suurem metsaomanikele suunatud toetustepakett oli koolitamine, nõustamine jaseda abistava tugisüsteemi, nagu õppefilmid, näidisalad, trükised jne, arendamine. Niinagu ühistegevuse puhulgi on ka siis aasta aastalt kasvanud finantseerimine ning kui2002 aastal oli see kõigest mahus 933 300 krooni siis, aastal 2004. viidi läbi tegevusisummas juba summas 2 582 898 krooni.3.11.4.3 Erametsaomanike probleemidMetsaomanikel on erinevaid probleeme ning neid võiks grupeerida 5 suurdevaldkonda:• ebaõiglane maksustamissüsteem, mis seisneb kõrges metsamaa maksus (võrreldespõllumaaga kahekordne) ja maksustamisel metsanduse spetsiifika mittearvestamises.Metsaomanikul ei ole võimalik maha arvestada oma maksustamisele minevast tulustkõiki metsaomaniku poolt metsa kasvatamisega seotud kulutused sõltumata nendetegemise ajast;• looduskaitseliste piirangute rohkus ning vastavate kompensatsiooni mehhanismidepuudumine, mis motiveeriksid metsaomanikku vabatahtlikult oma metsikeskkonnaaspektidest lähtuvalt säilitama ja hoidma;• kuigi toimib aktiivne teavitustöö on siiski näha erametsaomanike seas vähestinformeeritust võimalike toetuste, hüvituste ja kompensatsioonide saamisevõimalustest;• raskused erametsade korraldamisel ja majandamisel, mis tulenevad riigi pooltselleks eraldatud raha vähesusest (nt. metsamajandamiskavade koostamine; toetused);• raskused metsmaterjalide turustamisel ja raieõiguse müügil, mis tulenevadmüüdavate puidukoguste väiksusest ning müüjate metsanduslikust ja juriidilisestebakompetentsusest, samuti ebaausate kokkuostjate rohkusest.68

3.12 Põllumajanduse mõju keskkonnaleMaapiirkonnas on põllumajandus üks peamisi keskkonnaseisundi mõjutajaid.Põllumajanduslik ettevõtlus võib avaldada nii positiivset kui negatiivset mõjuliigilisele mitmekesisusele, mullale, veele ning õhule sõltuvalt tootmiseintensiivsusest.Eesti põllumajanduslik tootmine spetsialiseeriti 1970. ja 1980. aastatel valdavaltsisseveetaval jõusöödal (teravili) põhinevale liha ning piima tootmisele NSV Liiduteiste piirkondade tarbeks. Loomakasvatuse intensiivistamine ja kontsentreeriminepõhjustas õhukese pinnakattega aladel põhjaveereostust, saastati pinnavett ning õhku,halvenes muldade olukord, vähenes maastike mitmekesisus ja kahjustusidväärtuslikud looduslikud elupaigad. Viimastel aastatel on olukord paranenud tänamahepõllumajanduse hoogsale kasvule. Mahepõllumajandus on positiivse mõjuga niiliigilisele mitmekesisusele, mullaelustiku ja struktuuri paranemisele vee ja õhukaitsele.3.12.1 VesiEesti veepoliitika peamine eesmärk on tagada vee säästev kasutamine ning heaseisund.Olulise tähtsusega dokument Eesti veekaitseõiguses on Läänemere piirkonnamerekeskkonna kaitse Helsingi konventsioon (HELCOM). Konventsioonismääratletakse Eesti veekaitseõigusele olulised mõisted, nagu reostus, reostus maalpärinevatest allikatest, õli, kahjulik aine ja ohtlik aine. Konventsioonis esitatakseLäänemere kaitse põhimõtted ja osaliste kohustused.Lisaks sätestatakse konventsioonis kohustused ja õigusnormid kahjulike ainete levikutõkestamiseks ning maal ja merel paiknevate reostusallikate suhtes võetavadmeetmed.Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2000. aasta direktiiv 2000/60/EÜ,veepoliitika raamdirektiiv, sätestab üldise raamistiku siseveekogude vee, siirdevee,rannikuvee ning põhjavee kaitseks. Direktiivi eesmärk on kaitsta ja parandada veeökosüsteemide seisundit ning vältida selle edasist halvenemist, edendada säästvatveekasutust, kaitsta veekeskkonda emissioonide ja muu kahju ning ohtlikeprioriteetsete saasteainete eest, et tagada piisava koguse hea kvaliteediga pinna- japõhjavee olemasolu selle säästvaks ning tasakaalustatud kasutamiseks. Prioriteetsedohtlikud saasteained on loetletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. novembri 2001.aasta otsuse nr 2455/2001/EÜ VIII lisas, millega kehtestatakse prioriteetsete ainetenimekiri ning muudetakse veepoliitika raamdirektiivi 2000/60/EC.Veeseaduse kohaselt planeeritakse vee kaitse ja kasutamise abinõud vesikonna võialamvesikonna veemajanduskavas. Vabariigi Valitsuse määruse alusel on Eestis 3vesikonda ja 8 alamvesikonda. Eestis määratud vesikonnad ja alamvesikonnad onjärgmised:• Ida-Eesti vesikond69

• Lääne-Eesti vesikond• Koiva vesikond• Harju alamvesikond• Läänesaarte alamvesikond• Matsalu alamvesikond• Pärnu alamvesikond• Pandvere alamvesikond• Viru alamvesikond• Võrtsjärve alamvesikond• Peipsi alamvesikondVesikond või alamvesikond kujutab endast maa-ala, millelt jõgi või jõed, kooslisajõgede ning järvedega, saavad oma vee ning suubuvad läbi ühise jõesuudmemerre. Vesikonnad ja alamvesikonnad on veemajandamise üksused, mis ei järgimaakondade ning valdade administratiivseid piire.Igale vesikonnale koostatakse veemajanduskava. Vesikonna veemajanduskavatäpsustamiseks ning piirkondlike erinevust paremaks arvestamiseks koostataksealamvesikondade veemajanduskavad. Suuremad vesikonnad (Ida-Eesti ja Lääne-Eestivesikonnad) on jaotatud alamvesikondadeks. Ida-Eesti vesikonnas paiknevad Virualamvesikond, Peipsi alamvesikond ning Võrtsjärve alamvesikond. Lääne-Eestivesikonnas paiknevad Harju alamvesikond, Pärnu alamvesikond, Matsalualamvesikond ning Läänesaarte alamvesikond. Pandivere põhjavee alamvesikondkäsitleb põhjavett ning paikneb osaliselt nii Ida-Eesti vesikonna kui ka Lääne-Eestivesikonna territooriumil.Vesikonnapõhine veemajandussüsteem seab peaeesmärgiks veekogu kaitse arvestadesveekogu terviklikkust ja kõiki veekogu mõjutavaid tegureid. Sellega välditakse Eestisseni sagedasti levinud probleemi, kus ühes maakonnas, kus jõgi alguse saab, toimubselle reostamine, ning teises maakonnas, kus asub teine osa veekogust, kasutataksesama vett joogiveeks. Igal veekogul on oma kasutusvõimaluste piir, millegaveekasutajad peaksid ühiselt arvestama, vastasel juhul toimub ainult veekogudekasutusvõimaluste vähendamine, mille tagajärjeks on tihti veekogu reostumine.Veemajanduskava sisaldab endas veemajandamise eesmärke vesikonnas võialamvesikonnas, ülevaadet veekogude ning põhjaveekihtide seisundist, informatsioonivee kasutamise kohta, inimtegevusest tuleneva mõju hinnangut veekogudele japõhjaveekihtidele, veekasutuse majanduslikku analüüsi, jms.Veemajanduskava sisaldab lisaks eelpoolnimetatud ülevaadetele kategevusprogrammi ning meetmete kirjeldust veekogude või põhjaveekihtide seisundisäilitamiseks või parandamiseks.Veepoliitika rakendamisele peavad kaasa aitama kõik majandusharud. Kunapõllumajanduslik tootmine on üks olulisemaid veevarude mõjureid, siis jääbveepoliitika raamdirektiivi 2000/60/EÜ kõrval jõusse ka nõukogu 12. detsembri 1991.aasta direktiiv 91/676/EMÜ veekogude kaitsmise kohta põllumajandusest lähtuvanitraadireostuse eest.70

Viimaste aastakümnete jooksul on põllumajandusest tingitud reostuskoormus oluliseltvähenenud ning Eesti veekeskkonna seisund paranenud. Piirkonniti on endiselt halbpõhjavee maapinnalähedase veekihi ja mõnede kohalike vesikondade (jõgedeülemjooksude, väikejõgede ja väikejärvede) seisund, eelkõige intensiivsepõllumajandusliku tootmisega aladel.Põhilised põllumajandusega seotud punktreostusallikad on suurfarmid, millesõnnikumajandus ei vasta veel keskkonnanõuetele. Hajureostusena veekogudessesattuvate lämmastikuühendite peamised allikad on põllumajanduses kasutatavadmineraal- ja orgaanilised väetised.Lisaks väetamisele tõi eelnenud kümnenditel suuri reostusprobleeme kaasaloomakasvatuse koondumine suurfarmidesse. Reostuse põhjus oli sõnnikukäitlusepoolik lahendamine, enamasti nõuetekohaste sõnnikuhoidlate puudumine,sõnnikulaotamise halb korraldus ja laotusseadmete tehniline puudulikkus.Orgaaniliste väetiste (sõnniku) tootmine ja kasutamine on loomade arvu vähenemisetõttu oluliselt kahanenud, kuid samas kasutatakse sõnnikut kontsentreeritumaltväikeste majapidamiste väiksema arvu ja loomakasvatuse tööstuslikesse ettevõtetessekoondumise tõttu. Kontsentreerumine on eriti ilmne seakasvatuses, kus suur osatootmisest on koondunud väikese arvu omanike kätte ning suurfarmidesse. Sellisedseavabrikud ei suuda alati keskkonnanõudeid järgides läga laotada. Intensiivsespõllumajanduslikus kasutuses olevad viljakamad mullad asuvad tihti just nõrgaltkaitstud põhjaveega aladel (karstialad ja Pandivere veekaitseala).Rahaliste vahendite vähesuse tõttu ei ole põllumajandustootjad sõnnikukäitlusessepiisavalt investeerinud, mistõttu on endiselt probleem nii korralike sõnnikuhoidlatepuudumine kui ka nende liiga väike maht. Üle 80% sõnnikuhoidlatest on vanemad kui10 aastat ning suurem osa neist ei vasta keskkonnanõuetele. Seetõttu peavadloomakasvatusega tegelevad põllumajandustootjad lähiajal tegema suuriinvesteeringuid sõnnikukäitlusse. Sõnnikuhoidlate investeeringuvajadus ulatub Eestis2,5 miljardi kroonini, üldehituskulu moodustab sellest keskmiselt ligi poole.Ühinemisläbirääkimistel ELiga võttis Eesti kohustuse viia kogu sõnnikukäitlusveepoliitika raamdirektiivist (2000/60/EÜ) tulenevate või selle alusel kehtestatudnõuetega vastavusse. Alates 2004. aastast makstakse sõnnikuhoidlatekordategemiseks Eesti maaelu arengukava 2004-2006 raames toetust, mis aitabmõnevõrra olukorda parandada. 2004. aastal oli taotlejaid ligi 760 ning toetust taotletiüle 840 sõnnikuhoidla kordategemiseks.Maaparandustöid on viimase kümne aasta jooksul tehtud napilt, need on piirdunudpeamiselt olemasolevate maaparandussüsteemide hooldusega. Kuivenduskraavidepuhastamise käigus eemaldatakse settinud reoained ja vähendatakse setetveejuhtmetes. Taastustööde käigus on mitmel pool rajatud settebasseine japuhverlodusid, mis kahandavad põllumajandusliku reostuse edasikandumist.3.12.1.1 Veekogude kaitsmine põllumajandusest lähtuvanitraadireostuse eestEuroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2000. aasta direktiiv 2000/60/EÜ,millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik, koondab teisedveekaitsedirektiivid (k.a nõukogu 12. detsembri 1991. aasta direktiiv 91/676/EMÜveekogude kaitsmise kohta põllumajandusest lähtuva nitraadireostuse eest) ning71

nende eesmärgid ühe direktiivi alla ja näeb ette nende saavutamise veemajanduskavarakendamise teel.Nitraadidirektiivi nõuete kohaselt peavad kõik riigid määrama oma territooriumilintensiivse põllumajandusliku tootmisega nitraaditundliku ala, kus vesi on veeseireandmetel reostunud või reostumisohus. Eestis teostati nitraaditundliku alamääramiseks põhjalikud uurimised, kus võeti arvesse seniseid veeuuringu tulemusi,looduslikke tingimusi ja tootmisest lähtuvat ohtu. Sellistel aladel on kindlasti vajapiirata intensiivtootmist ja minna võimalikult suures osas üle mahetootmisele.Vastavalt nitraadidirektiivi (91/676/EMÜ) artikli 3 lõikele 2 ja veeseadusele määratiEestis nitraaditundlik ala Vabariigi Valitsuse 21. jaanuari 2003. aasta määrusega nr 17(“Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundliku ala kaitse-eeskirjad”). Määrusegakehtestati Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlik ala (kaart 11), sellejagunemine Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlikuks piirkonnaks ningnitraaditundliku ala piires asuvad kaitsmata põhjaveega pae- ja karstialad. Kehtestatika kitsenduste ulatus allikate ja karstilehtrite ümbruses ning kaitsmata põhjaveegaaladel.Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundliku ala kogupindala on 3250 km 2 ehkligikaudu 8% Eesti maismaast. Tegemist on kahe looduslike tingimuste poolesterineva piirkonnaga:Kaart. Nitraaditundlike piirkondade asendiskeem1) Pandivere kõrgustik – 2382 km 2 ,2) Kesk-Eesti tasandikul asuv Adavere-Põltsamaa piirkond – 667 km 2 ,3) vahevöönd (Endla soostik) – 201 km 2 .Hüdrogeoloogiliste tingimuste tõttu on kõige ohustatum ala Pandivere kõrgustik, kuskõrgustiku keskosas 1375 km 2 suurusel pindalal puuduvad alalised veekogud.Pandivere nitraaditundlikul alal asub lisaks 135 karstilehtrit. Tegemist on Eestisuurima filtratsioonialaga, kus on head tingimused põhjavee kujunemiseks, kuid kuskoos aluspõhjakivimitesse liikuva sademeteveega pääseb sinna ka reostus.72

Adavere-Põltsamaa nitraaditundlik ala asub Kesk-Eesti moreentasandikul, kuspinnakate on kõikjal õhuke, kõikudes 1–7 meetrini (enamasti 1–3 m, kohati allameetri). Põhjavesi on valdavalt reostuse eest kaitsmata või nõrgalt kaitstud. Veeliikumiskiirus aeratsioonivööndis on suur, mistõttu hajureostus jõuab põldudelt jareostus punktallikatest kiiresti põhjavette.Põllumajandusliku tootmise nitraaditundlikul alal teeb keeruliseks asjaolu, et sellelalal asuvad kõrgema mullaviljakusega mullad. Seetõttu on seal maakasutuskeskmiselt 50% intensiivsem, võrreldes riigi keskmisega. Sama võib öeldaloomakasvatuse kohta – seal kasvatatakse 35% veistest, 30% sigadest ja 12,5%kodulindudest. Sellistel aladel peaks soodustama just mahepõllumajanduslikkutootmist.Reformide käigus on põllumajanduslik tootmine oluliselt vähenenud kanitraaditundlikul alal. See on olulisim põhjus, miks põhjavee kvaliteet on tublistiparanenud.Ka Pandivere piirkonna põhjavee kvaliteet on paranenud ja põhieesmärk on tootmisekasvades vee kvaliteedi säilitamine, sest parandada seda oluliselt ei saa.Põhjavee joogiveena kasutamisel on enim probleeme Adavere-Põltsamaa piirkonnas.Tervikuna on territooriumil küll keskmine nitraadikontsentratsioon madalam kui 50mg/l, kuid probleemsetes kaevudes on vesi nitraatide tõttu joogikõlbmatu.Lahenduseks saab siin olla sõnnikumajanduse parandamine ja intensiivse maaviljeluseasendamine mahepõllumajandusega.Pandivere kõrgustiku nõlvadel ja jalamil väljub põhjavesi allikatena, millest saavadalguse paljud jõed. Nii mõjutab Pandivere kõrgustikul tekkinud põhjavesi oluliseltsealt algavate jõgede vee kvaliteeti, eriti nende ülemjooksul. Nitraadidirektiivitäielikuks rakendamiseks on Eesti valmistunud alates 1998. aastast. Sellele on kaasaaidanud PHARE Eesti-Soome koostööprojekt “Põllumajandusettevõttekeskkonnategevuskavad Eesti karstipiirkonnas” (projekt 98-5061) ja 2000. aasta algulkäivitatud PHARE projekt “Toetus Eesti ühinemisele Euroopa Liiduga” (ES9620.01.01).Koostamisel on nitraaditundliku ala kaitse-eeskirjad ja tegevuskava, mille aluselkehtestatakse nimetatud aladel põllumajandustootjate tootmistegevusele kitsendusedja piirangud.Nitraadidirektiivi artikli 4 alusel on Eesti koostanud hea põllumajandustavategevusjuhise. Selles sõnastatakse üldtunnustatud põllumajandusliku tootmise võttedja viisid, mille järgimise korral ei teki ohtu keskkonnale. Tootjaorganisatsioonidkiitsid selle heaks 2001. aastal. Vastavalt veeseadusele on hea põllumajandustavajärgimine soovituslik. Veepoliitika raamdirektiivi kohaselt tuleb aastaks 2015 tagadapüstitatud eesmärkide (vee hea seisund) saavutamine.3.12.2 TaimekaitseTaimekaitsevahendite kasutamise kõrgperiood Eesti põllumajanduses oli aastail1981–1989, mil keemilist taimekaitset tehti peaaegu kõigil põldudel. Kokku kasutatitaimekaitsevahendeid külvipinna hektari kohta 0,9–1,1 kg aastas. Alates 1990. aastastkahanes taimekaitsevahendite kasutamine järsult. Kasutusele võeti efektiivsemadpreparaadid, mida kulub hektari kohta tunduvalt vähem.73

2001. aastal kasutasid põllumajandusettevõtted 328 t taimekaitsevahendeid, mis on7% rohkem kui 2000. aastal. Taimekaitsevahendeid kasutas 54%põllumajandusettevõtetest ja 30% talumajapidamistest. Kasutatudtaimekaitsevahenditest 90% moodustasid umbrohutõrjevahendid. Loodushoidliktaimekaitse põhineb eelkõige ennetaval-, füüsikalisel- ja bioloogilisel tõrjel.3.12.3 MuldValdav enamus viljakatest maadest on kasutusele võetud, oluline on nende muldadearukas kasutamine. Kahjuks katkestati enam kui 10 aastaks laiaulatuslik muldadeseire, mistõttu ei ole Eesti mullaseisundist võimalik esitada üksikasjalikku ülevaadetega vastavaid seireandmeid. Alates 2002. aastast lülitati riiklikku keskkonnaseireprogrammi ka mullaseire ning Põllumajandusuuringute Keskuses käivitatipõllumuldade viljakuse uurimise programm, mille raames võetakse põldudeltmullaproove. Ekspertarvamuste põhjal on mullaga seotud põhiprobleemid järgmised:- orgaanilise aine ja toitainete varu vähenemine mullas, mida põhjustabklassikaliste külvikordade puudumine, toitainete tasakaalu andmete javäetuskavade puudumine, monokultuuride kasvatamine ja sõnnikukasutamise vähenemine; Selle lahendamiseks peaks propageerima enammahepõllumajandust, kus kasutatakse külvikordasid, ei kasvatatamonokultuure ja reguleeritakse mulla toitainete tasakaalu ja piirataksesõnnikuga antava lämmastiku kogust.- vee-erosioon leiab aset ebatasastel aladel, kus mullaosakesed on voolavaveega kergesti kaasaviidavad. Eestis, kus kliimatingimused erosiooni eisoodusta, ongi reljeef üks põhiline erosiooni eeltingimus. Erosioon tekibkipeamiselt Otepää ja Haanja künkliku reljeefiga aladel. Vähem on erosiooniSakala ja Pandivere kõrgustikel ning mujal. Kuna Haanjas ja Otepääl onpalju põlde söötis ja võsastunud, on seal lakanud ka erosioon. Pinnakatte jamulla omadustest avaldavad erosiooni intensiivsusele suuremat mõjuveeläbilaskevõime ja lõimis. Mida suurem on veeläbilaskevõime, sedaväiksem on pinnavete kogunemine ja erosioon. Tabel 1 täpsustab alad, kusvõib ette tulla erosiooni. Põllumajandusuuringute Keskuse spetsialistidearvates võib tegelik erosioon siiski tekkida vaid 20–30% märgitud aladest.Edaspidi, kui alad on paremini täpsustatud, tuleks seal eelistadarohumaaviljelust ja erosiooniohtu kahandavaid agrotehnoloogiaid (kündaristi kallakuga, valida õiged mullaharimise ajad jne);- tuuleerosioon tekib Kesk-Eesti suurtel põldudel ja rannikualadelpeamiselt kuivadel kevadetel ja taimkatteta ning kerge lõimisega aladel.Probleem on kohaliku iseloomuga ja sõltub konkreetse aastailmastikutingimustest;muldade hapestumist esineb eriti Kesk- ja Lõuna-Eestis. Peamiseltlähtekivimi omadustest tulenevat muldade hapestumise protsessi ära hoidaei ole võimalik, sest meie kliimas toimub mullast kaltsium- jamagneesiumkarbonaatide väljauhtumine toimub pidevalt. Eesti haritavamaa põllumuldade reaktsiooni hoidmiseks taimede kasvuks soodsaltasemel ning muldade vaesustumise ärahoidmist saab parandada muldadeneutraliseerimisega. Mulda antav kaltsium vähendab raskemetallidetungimist taimedesse, viib kahjulikud elemendid raskesti lahustuvussevormi. Sellega paraneb keskkonnaohutus ja taimekasvatussaaduste74

kvaliteet. Lisaks Künnikihi omadusi saab parandada sobivate külvikordadesisseviimisega, samuti happeliste väetiste kasutamise piiramisega.;- muldade hapestumist tuleb ette eriti Kesk- ja Lõuna-Eestis. Peamiseltlähtekivimi omadustest tulenevat protsessi ära hoida ei ole võimalik,künnikihi omadusi saab parandada muldade lupjamise ja sobivatekülvikordade sisseviimisega, samuti happeliste väetiste kasutamisepiiramisega;- muldade tihenemine, mida põhjustab raskete masinate kasutamine jakülvikordade puudumine. Praegusel ajal pole probleem enam eritiaktuaalne. Seetõttu tuleb külvikorras kasutada heintaimi ja sobivaidagrotehnoloogiaid (sobivad masinad, õiged mullaharimise ajad jne).Olukorda parandaks ka mahepõllumajandusega tegelemine.Muld puhverdab põllumajanduse võimalikku kahjulikku mõju veekeskkonnale. Suurttähelepanu tuleb pöörata muldade orgaanilise aine sisalduse säilitamisele, et vältidamulla väljakurnamist.1950ndate aastate alguseks kasvatati suurem osa toiduainetest keemiliste väetiste jamürkkemikaalide abil. Mitmed neist sekkusid looduslikku aineringlusse, põhjustadesputukate ja lindude hukkumist ning terviserikkeid inimestele.Nõukogude Eestis võimaldasid odavad väetised kasvatada samu põllukultuuremitmeid aastaid ühel ja samal põllul. See kurnas mullast välja toitained, põhjustas ajajooksul mulla vaesumist ning soodustas mulla erosiooni. Erodeeritud jaerosiooniohuga mullad moodustavad 1,2% Eesti maismaast ja 3,1% põllumaakoguvarust. Lõuna-Eesti künklikul maal ja rannikualadel ohustab põllumuldituuleerosioon. Tehnogeenset erosiooni põhjustavad pinnasetüübile ebasobivadmaaharimismasinad ja -tehnoloogiad.Kaart. Vee-erosiooni kaartPõhiline osa Eesti territooriumist on vee-erosiooni kaardil eraldatud alana, millele oniseloomulik nõrgalt lainjas või tasane reljeef. Vee-erosiooni tuleb ette vaid piiratudaladel (kaart 8) ja harilikult väga nõrgalt või nõrgalt. Kunagistest põllumaadest onjäänud sööti just erosioonist tugevasti haaratud, järskudel kallakutel olevad põllud.75

Nende väljalangemisega haritavate maade seast on vähenenud tugevasti erodeeritudmuldade osakaal kasutatavate muldade hulgas.Erosioonist haaratud muldade peamisel levikualal Otepää ja Haanja kõrgustikul onpõlde viljeldud samamoodi nagu ülejäänud Eestis. Erodeeritud muldade viljakusetõstmise abinõude seas on tähtsal kohal erosiooni tõkestamine: erosioonitundlikealade metsastamine ja püsirohumaade alla viimine.3.12.4 Õhusaaste1994. aastal ratifitseeris Eesti ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni (UnitedNations Framework Convention on Climate Change) ning kirjutas 1998. aastal allaKyoto konverentsi protokollile, mille kohaselt tuleb ajavahemikus 2001–2012kasvuhoonegaaside emissioone vähendada 8%, võrreldes 1990. aastaga.(Ülevaate koostamisel on kasutatud 2001. aasta kliimaaruannet Estonia’s ThirdNational Communication under the UN Framework Convention on Climate Change,2001.)Eesti osa globaalses inimtekkeliste kasvuhoonegaaside emissioonides on loomulikultvähene, kuid emissiooni suuruse järgi ümberarvestatuna ühe elaniku kohta kuulubEesti intensiivselt emiteerivate riikide hulka. CO2 ekvivalendina väljendatudkasvuhoonegaaside emissioon ühe elaniku kohta oli 1990. aastal 27 t ja 1999. aastal 8t.Eesti peamised õhu saastajad on energeetika, transpordivahendid, vähesel määral vaidpõllumajandus. Viimastel aastatel on üldine välisõhu saastamine Eestis oluliseltvähenenud, seda ka põllumajandusest pärinevate kasvuhoonegaaside arvelt. Näitekspärines 1990. a 30% kogu metaani emissioonist põllumajandusest, 1999. a oli seelangenud 20%le. Loomakasvatusest pärineva ammoniaagi (NH3) emissiooni tasevähenes samaks ajaks 2,8 korda. Ka dilämmastikoksiidi (N3O) emissioon onvähenenud ligi kolm korda( http://www.envir.ee/1029).Kasvuhoonegaaside emissioonide oluline vähenemine viimasel kümnendil on olnudomane kõikidele üleminekumajandusega riikidele, selle põhjus on peamiseltenergiamahukate majandusharude tegevuste vähenemine ja see näitabmajandusharude ümberkujundamise tõhusust.Energeetikaga seotud tegevused on kõige olulisemad kasvuhoonegaaside, iseäranissüsihappegaasi emissioonile kaasaaitajad Eestis. (tabel 18, joonis 14). Kliimatmõjutavatest gaasidest on kõige olulisem süsihappegaas. Eesti on lubanud vähendadaCO2 kogust 1990. aasta tasemega võrreldes 8% ja sedagi aastaks 2012. Põhilinevõimalus selleks on muude kütuseliikide kasutusele võtmine ja ökonoomne tarbimine.Põllumajandusel on oma osa kasvuhoonegaaside (metaan, lämmastikoksiid,ammoniaak) emissioonides, mida põhjustab loomakasvatus ja mineraalväetistekasutamineTabel 1. CO 2 emissioonide allikad/neeldumine, GgAllikad/neeldumineFossiilsete kütuste kasutamine, kokkuCO 2 emissioonid, Gg1990 199937493 1642476

sh.: energeetika 29753 13478tööstus 2655 660transport 2693 1203elamumajandus 1556 1036põllumajandus 386 13kaubandus 450 34tööstuslikud protsessid, kokku 614 347sh.: tsemendi tootmine 468 321lubja tootmine 146 26Neeldumine, sh. maakasutus ja metsandus -6320 -8107CO 2 emissioonid kokku 31787 8664Allikas: Keskkonnaministeerium ja Ökoloogia InstituutJärgmistes tabelites näidatakse kasvuhoonegaaside (metaan, dilämmastikoksiid –N 2 O, ammoniaak – NH 3 ) emissioonide CO 2 ekvivalendina, kasutades globaalsesoojenemise potentsiaali indeksit (GWP).Eestis on metaani emissiooni peamised allikad jäätmekäitlusega seotud tegevused, shjäätmete ladestamine prügilates, kodumajapidamiste ja tööstuslike heitvetepuhastamine ning põllumajandus. Alates 1990. aastast on metaani emissioonidestruktuur nende tekke allikate kaupa muutunud. Kui 1990. aastal oli ligi 30% kogumetaani emissioonist pärit põllumajandusest, siis 1999. aastal oli see vaid 20% ja ligi52% kogu metaani emissioonist moodustus jäätmekäitlusega seotud tegevustest (tabel19).Joonis 2. CO 2 emissioonid sektorite kaupa aastatel 1990 ja 1999Allikas: Keskkonnaministeerium ja Ökoloogia Instituut77

Tabel. Metaani emissiooni allikad, GgAllikas 1990 1999Jäätmete käitlus 76,57 62,10Põllumajandus 69,89 25,54Energia tootmine, ka :emissioon lendumisest 57,13 27,50kütuste põletamine 4,13 5,33Kokku 207,72 120,47Kokku (CO 2 ekv.)* 4362,12 2529,87* CO 2 ekvivalent GWP=21Allikas: Keskkonnaministeerium ja Ökoloogia InstituutEestis moodustas dilämmastikoksiidi (N 2 O) emissioon 3% kogu kasvuhoonegaasideemissioonist, kusjuures peamine emissiooni allikas on põllumajandus.Põllumajandustootmise ümberkorraldamine, põllumajandustoodete turustamisekstraditsioonilise idaturu kadumine ning kütuste ja väetiste hindade tõus mõjutastohutult kogu põllumajandussektorit. Nimetatud muutuste tõttu vähenes kapõllukultuuride kasvatamise kogupind, mistõttu dilämmastikoksiidi (N 2 O)emissioonid on vähenenud ligikaudu kolm korda (tabel 20).Tabel 2. Dilämmastikoksiidi (N 2 O) emissioon, GgAllikas 1990 1999Kütuste põletamine 0,15 0,13Põllumajandus 3,15 1,02Kokku 3,30 1,15Kokku (CO 2 ekv.)* 1023,0 356,5* CO 2 ekvivalent GWP=310Allikas: Keskkonnaministeerium ja Ökoloogia InstituutViimastel aastatel on üldine välisõhu saastamine Eestis oluliselt vähenenud. Seepuudutab ka loomakasvatusest pärineva ammoniaagi (NH 3 ) emissioonide vähenemist.1999 aastaks vähenes NH 3 emissiooni tase 2,8 korda, võrreldes 1990. aastaga (tabel21).Tabel 3. Ammoniaagi (NH 3 ) emissioon, tAllikas 1990 1999Veised 12780,9 4990,1Sead 2920,9 935,3Lambad ja kitsed 64,3 14,2Hobused 43,9 19,9Kodulinnud 2315,2 870,5Väetiste kasutamine 5223,9 1449,5NH 3 emissioon kokku: 23349,1 8279,578

Allikas: Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus3.12.5 Bioloogiline ja maastikuline mitmekesisusPõllumajandusmaastikud on paljudele liikidele oluliseks toitumis- ja pesitsuspaigaks.Traditsioonilise maakasutuse tulemusena on Eestis kujunenud vaheldusrikkadmaastikud, mis on väärtuslike liikide elupaigaks. Tänu pikaajaliselepõllumajanduslikule tegevusele, eeskätt niitmisele ja karjatamisele on kujunenudlooduskaitseliselt väärtuslikud pool-looduslikud kooslused. Samuti onmahepõllumajandus üks olulisemaid bioloogilist mitmekesisuse tekkimist ja säilimistsoodustavaid põllumajandustegevusi.Eriti liigirikkad on pool-looduslikest kooslustest: puisniidud ja loopealsed. Eesti jaühtlasi üks Euroopa liigirikkamaid taimekooslusi on Laelatu puisniit Läänemaal, kusruutmeetril kasvab koguni 76 soontaimeliiki. Puisniitudel on teiste niidukooslustegavõrreldes mitmekesisemad ka mitmed teised organismirühmad, näiteks mardikad jateod. Tavatu liigirikkuse eeldus on väga pikka aega kestnud iga-aastane niitmine.Elupaikade inventuurist on selgunud, et niiduelupaikade – puisniitude, loopealsete,lammi- ja rannaniitude – pindala oluline vähenemine on põhjustatud sellistetraditsiooniliste põllumajandusvõtete nagu niitmine ja mõõdukas karjataminekadumisest. Varem püsivalt hooldatud alad kasvavad umbe ja võsastuvad, muutudeslõpuks metsaks, samuti vähendavad kasutusest väljas olevad alad maastiku esteetilistilmet. Luha- ja rannaniitude hävimise peamine põhjus on olnud kuivendamine.Niiduelupaiga liigirikkuse taastumine võtab aastakümneid, maaparanduse järel on alaloodusliku režiimi ja mitmekesisuse taastumine sageli üldse võimatu.Maakasutuse kahanemine põllumaa ja rohumaa osas halvendab rändlindudepesitsemise ja toitumise tingimusi eelkõige Saaremaal, Hiiumaal ja Läänemaal, kusasuvad suuremad linnukaitsealad. Seetõttu oleks neil aladel vaja suurendada justmahepõllumajanduslikku maakasutust.Tabel 4. Poollooduslike koosluste pindalade muutused Eestis, haKoosluse tüüp 1950ndad 2000Puisniit 800 000 1500Loopealne 44 000 9000Lamminiit 100 000 15 000Puiskarjamaa 200 000 3000Eesti maastikupildis on levinud puisniidud, loopealsed (alvarid), ranna-, lammi-, arujasoostunud niidud ning puiskarjamaad. Rannaniitude, loopealsete ja puiskarjamaadesäilimiseks on vajalik karjatamine järgmise koormusega: rannaniitudel 0,4–1,3,loopealsetel 0,2–1 ja puiskarjamaadel 0,3–1 lü/ha.Rannaniidud on hanelistele kevad- ja sügisrändel hindamatu väärtusega toitumispaik.Randade kinnikasvamine tekitab kahju põllumajandustootjatele, sest valgepõsk-lagledlähevad tavaliste toitumiskohtade puudumisel toitu hankima orasepõldudele.Rannaniidud on sobivad peamiselt veiste, eelkõige vähenõudlike lihaveistekarjatamiseks, seetõttu on lihaveiste kasvatamine üks olulisi abinõusid hinnalistepoollooduslike koosluste säilitamiseks.79

Haruldaste ja ohustatud liikide Punasesse Raamatusse on kantud 1318 erinevatelustikuvormi. Metsades leidub 401 ohustatud liiki, mida ohustab puuliikide osakaalumuutumine, metsamaade kuivendamine ja mädapuidu osakaalu vähenemine metsademajandamise tulemusena. Veekogudes leidub 314 veekogude saastamisest,eutrofeerumisest ja ehitustegevusest ohustatud liiki. Niitudel on 114 liiki, midaohustab niitude võsastumine niitmise ja karjatamise lõpetamise tõttu. Muudeselupaikades on ohustatud liike mõnevõrra vähem.Võrreldes ELi keskpiirkonna mitme riigiga, on looduslik mitmekesisus Eestissuhteliselt hästi säilinud. Erinevate elupaigatüüpidena on kaitse all üle 10%territooriumist. Looduslähedases seisundis maastike ja kaitstavate alade rohkus onoluline ja kasvava tähtsusega ressurss, mille hoidmisele on suunatud MAK 2004-2006bioloogilise ja maastikulise mitmekesisusele suunatud meetmed.Eesti on maastikuliselt väga mitmekesine, mis tuleneb erinevustest:• geoloogilise aluspõhja ja pinnakattematerjali geokeemilistes ja füüsikalistesomadustes;• kvaternaarse pinnakattekihi tüseduses (pinnavormides);• kauguses rannajoonest ja kõrguses merepinnast (ilmastikus);• loodusliku taimkatte seisundis;• ökosüsteemide arengujärgus;• inimtegevuse mõjus.Sajanditepikkuse järjepideva maakasutuse mõjul on välja kujunenud traditsioonilisedpõllumajandusmaastikud, mille mitmekesisus pakub väärtuslikke elupaiku paljudeleorganismidele, kes ei saa eksisteerida neist maastikest väljaspool. Maakasutuseintensiivsus on otseses seoses looduslike elupaikade säilimisega.Suuremaid probleeme selles valdkonnas võib põhjustada looduslike elupaikadehävimine maakasutuse intensiivistumisel, poollooduslike elupaikade kadumineaktiivse maakasutuse lakkamisel ja maastike struktuuri lihtsustumine.Ulatuslike põllualadega suurtootmine on vaesestanud põllumajandusmaastiku üldpiltija hävitanud paljudes kohtades traditsioonilise maastikumustri. Valdavalt Lääne-Eestis levinud poollooduslikel aladel on ilmnenud ekstensiivse põllumajandusliku jamahepõllumajandusliku tootmise positiivne mõju bioloogilisele mitmekesisusele.Näiteks võib tuua liigirikkaid puisniite, ranna- ja luhaniite.3.12.5.1 Metsade tervislik seisund ja metsade kaitseKui 2001. ja 2002 aastal põhjustasid suurimaid metsakahjustusi tormid, siis 2003.aastal oli peamiseks metsa kahjustajaks juuremädanik. Lisaks eelpoolnimetatudmetsakahjustajatele on erinevatel aastatel olnud veel probleeme ebasoodsaveerežiimiga ja viimastel aastatel on suurenenud ka ulukikahjustuste arv.Metsade kaitse alla võtmisel on tehtud viimastel aastatel edusamme, välja onselgitatud kaitset vajavad territooriumid ja alad ja koostamisel on kaitsealadele kaitseeeskirjad.Läbiviidud SMI kohaselt on Eestis hoiumetsi kokku 134 600 hektarit (5,9Eesti metsamaast), kaitsemetsi 441 500 ha (19,5% Eesti metsamaast) javõtmebiotoopmetsi 9700 hektarit (0,4% Eesti metsamaast). Enamik hoiumetsi javõtmebiotoope paikneb riigimetsamaal ning enam-vähem võrdne on kaitsemetsadeosakaal nii riigi- kui erametsas. Kaitse põhjuse järgi on kõige enam metsakaitse80

eesmärgil kaitse alla võetud veekaitsemetsi, reservaate, sihtkaitsevööndeid, metsisemängu- ja elupaiku ning kõige vähem on looalasid3.12.6 Geneetiliste ressursside säilitamineGeneetiline mitmekesisus seondub põllumajanduses sordiaretusega taimekasvatuses jatõuaretusega loomakasvatuses.Enamik Eesti puuvilja- ja marjasorte on aretatud 20. sajandil. Üks vanemaid säilinudEesti teraviljasorte on rukis “Sangaste”, mille aretas Sangaste mõisnik krahv FriedrichBerg (1845–1938).Enamlevinud kultuuride geneetilist materjali säilitatakse Jõgeva SordiaretuseInstituudi geenipangas, Eesti Põllumajandusülikooli taimebiotehnoloogiauurimiskeskuses EVIKA ja Polli Aianduse Instituudis. Mõne sordi (sirplutsern“Saaremaa kohalik”, kartul “Väike verev”, rukis “Sangaste”) säilimiseks on vajatäiendavat toetust.Eesti on kaks põlistõugu- eesti hobune ja eesti maatõugu veis. Nad on aastasadadevältel kohanenud siinse taimestiku ja kliimaga ja on osa meie kultuuripärandist. Niipõlistõud kui ka tori ja eesti raskeveohobune ning eesti vutt on nende arvukusemärgatava vähenemise tõttu tunnistatud ohustatud tõugudeks. Eesti, tori ja eestiraskeveohobuse ja eesti maatõugu veise säilitamiseks on rakendatudsäilitamisprogrammid ja neile on Maaelu arengukava 2004-2006 raames makstudohustatud tõugu looma kasvatamise toetust. Tegevuse eesmärgiks on olnud tagadakultuuripärandi ja geneetilise mitmekesisuse seisukohast oluliste kohalike ohustatudtõugude säilimine. Näiteks soovitatakse mahepõllumajanduses kasutada justkohalikke ja põlistõuge, seda eelkõige nende vastupidavuse tõttu kohalikkeskliimatingimustes.Eelmistel sajanditel oli eesti maatõugu veis valdav Eestimaa ja Liivimaaterritooriumil. Maatõug on aretatud rahva poolt ja ta on osa kultuuripärandist.Sihipärase valiku ning lääne-soome tõu kasutamise tulemusena aretuses on endisestkohalikust aborigeensest veisest välja kujunenud tänapäevane eesti maatõuna tuntudüldjuhul valkjaspunane sarvedeta veis.Eesti hobuse päritolu ei ole teada. Kirjalikud märkmed eesti hobuse kohta on ületuhande aasta vanad. Aastasadade jooksul on eesti hobune kohanenud siinsetaimestiku ning kliimaoludega. Eesti hobusel on oluline roll Eesti kultuuris.Eesti raskeveohobune on aretatud kohaliku hobuse baasil vältava ristamise teelardenni tõugu täkkudega. Aretustöö eesmärgiks on olnud tugeva tööhobuse saamine,kes vastaks kohalikele tingimustele.Tori hobusetõu aretuse alguseks peetakse 1892. aastat. Tori hobune on universaalnepõllumajandushobune, ta on vastupidav keskmistel ja rasketel töödel ning headetööomadustega ka kergel veol ja sõidus. Tori hobune on vähenõudlik ja kasutab hästikohalikke söötasid.FAO klassifikatsiooni põhjal kuuluvad eesti maatõugu veis, eesti hobune, tori hobuneja eesti raskeveohobune ohustatud-säilitatavate tõugude kategooriasse ja tõugudesäilitamiseks on rakendatud säilitamisprogrammidViimasel kümnendil on eesti maatõugu veiste arv tänu riigi toetusele püsinud ningeesti hobuste arv on suurenenud seoses nende aktiivse kasutamisega ratsutamiseks jataluturismis.81

Praegu on Eestis ligi 950 eesti hobust (umbes 450 mära), 450 tori hobust (umbes 330mära), 80 eesti raskeveohobust (umbes 60 mära) ja 700 eesti maatõugu veist (ligi 500lehma).3.13 Muu maaettevõtlusTööhõive maapiirkonnas15-74-aastaste maaelanike viimase kaheksa aasta kõige madalam tööhõive määr oli2000. aastal (49,6%), mis järgnevate aastate jooksul aeglaselt kasvas kuni 52,8%-ni2003. aastal ja seejärel vähenes 0,4% võrra 2004. aastal. Võrreldes linnaga onmaapiirkonna tööhõive määr madalam kui linnas (63,6%). Suuremal määral on agalangenud töötuse määr - langedes 14,6 protsendil 2000. aastal kuni 8,6 protsendiniaastal 2004.Majandussektoriti kasvas hõive 2004. aastal 2000. aastaga võrreldessekundaarsektoris 4,8 %, primaarsektoris ja tertsiaarsektoris hõivatute arv vähenes(vastavalt 32% ja 1,5%). Primaarsektoris vähenes hõivatute arv 9 200 inimese.Joonis 4. Hõive maal majandussektorite lõikes 2000-2004 (%)605048,951,349,2 50 50,3%40302029,5 28,7 30,2 31,6 32,421,6 20 20,618,4 17,3PrimaarSekundaarTertsiaar1002000 2001 2002 2003 2004Allikas: ESA tööjõu-uuringudKui maapiirkonnas on tööhõivemäär jätkuvalt suurenenud, siis absoluutnäitajate osason märgata olulist kahanemist. Maapiirkonnas on alates 2000 aastast tööga hõivatutearv vähenenud 177,4 tuhandelt kuni 169,1 tuhandeni 2004. aastal (4,9%)Primaarsektori (põllumajandus, jahindus, metsandus ja kalandus) osatähtsus tööhõiveson 2000. aastaga võrreldes vähenenud 21,6 %-st kuni 17,3%-ni. Ehk teisisõnu onviimase viie aasta jooksul maapiirkonnas täheldatav primaarsektori hõiveosatähtsusejätkuv vähenemine (1-2% aastas). Tertsiaalsektori areng on aeglaselt kasvanud 47.8 %-lt protsendilt 50,3 protsendini. Oluliselt rohkem on kasvanud tööhõivesekundaarsektoris 29,5 protsendilt aastal 2000 kuni 32 protsendini aastal 2004.On selge, et niivõrd suur erinevus ei aita kaasa riigi tasakaalustatud arengule. Igaaasta kaob erinevatel põhjustel maapiirkonnas keskmiselt ligi 2000 töökohta.82

Lissaboni ja Stockholmi tippkohtumistel vastuvõetud EL-i Nõukogu otsustega seadisEuroopa Liit tööhõive eesmärgiks 67 % aastaks 2005 ja 70 % aastaks 2010. Et sedasaavutada tuleb eelkõige teha jõulisi samme maapiirkonnas.Äriregistri andmetel on viimaste aastate jooksul maapiirkonnas asuvate ettevõtete arvolnud suhteliselt stabiilne (23 – 24 tuhat ettevõtet).Majanduslikult aktiivsed (statistiline profiil, ehk tegutsevad) ettevõtjad moodustasidnendest ca 73-75%. Elujõulisemad on suured keskused ja neid ümbritsevad vallad.Tallinna mõju ulatub peale Harju maakonna ka Rapla ja Järva maakonna põhjaossa.Tartu ja Pärnu linna mõjupiirkond on väiksem, haarates kahekümne kilomeetriraadiuses paiknevaid valdasid.Elanikkonna ettevõtlusalast aktiivsust iseloomustab ettevõtete arv tuhande elanikukohta. Maapiirkonnas oli see näitaja 2003. aastal 37 (linnades on analoogne näitaja43), kusjuures maakondade lõikes olid erinevused kuni 2,5 - kordsed. Kõige väiksemoli see näitaja Ida-Virumaa (20) ja Põlva- ning Võrumaa (32 ja 33), kõige suuremHiiumaa (52) ja Saaremaa (49) ning Läänemaa (46) valdades. Kõrgemaettevõtlusalase aktiivsusega paistavad silma peale Hiiu-, Saare ja Läänemaa ka Pärnu-(45), Lääne-Viru- ja Jõgevamaa (41 ettevõtet 1 000 elaniku kohta) vallad.Järgnevas tabelis on kajastatud maapiirkonnas tegutsevate ettevõtete struktuurmajandussektorite järgi. Nagu tabelist näha, on pooled maapiirkonnas tegutsevadettevõtjad tegevad primaarsektoris, 36 % teenindussektoris ning 14 % töötlevastööstuses.Tabel 1.Valdade majanduslikult aktiivsed ettevõtjad majandussektorite järgi, 2003Maakond Kokku s e a l h u l g a s:ettevõtjad primaarsektor sekundaarsektor tertsiaarsektorHarju 3 139 609 627 1 903Hiiu 341 186 37 118Ida-Viru 801 433 105 263Jõgeva 1 018 724 84 210Järva 879 606 83 190Lääne 749 424 91 234Lääne-Viru 1 523 885 177 461Põlva 811 446 121 244Pärnu 1 775 940 238 597Rapla 1 358 534 221 603Saare 1 018 692 103 223Tartu 1 500 631 235 634Valga 704 392 72 240Viljandi 1 128 766 114 248Võru 808 484 120 204KOKKU 17 552 8 752 2 428 6 372%% 100 49,9 13,8 36,3Allikas: ESA kogumik “Linnad ja vallad arvudes, 2004”Maakondlikus perspektiivis on teenindussektori osatähtsus suurem Tallinnalähiümbruses. Harjumaa järel on esirinnas Rapla- (44,4%) ja Tartumaa (42,2%)83

vallad. Jõgevamaa kõrval on teenindussektori osatähtsus madal Järvamaa (21,6%),Saaremaa (21,9%) ja Viljandimaa (22%) valdades.Ebapiisava ettevõtlusalase aktiivsuse peamisteks põhjusteks maal võib pidadaettevõtlusalaste teadmiste nappust, pikaajaliste traditsioonide puudumist jafinantseerimisraskusi. Ühelt poolt ettevõtete paiknemine maal ja teiselt pool just eritimikro- ja väikeettevõtete kõrgem äririski aste muudab valdava osa finantstooteidneile suhteliselt kallimaks võrreldes laenu- ja intressitoodetele konkureerivate suurteettevõtetega. Eriti problemaatiline on vajaliku kapitali saamine ettevõtlustegevusegaalustamiseks. Juhtidel on vähe kogemusi tegutsemiseks eksportturgudel, sageli on katootmisvõimsused väikesed rahvusvaheliste pakkumiste rahuldamiseks.Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium sai 2005. aastal valmis uuringu“Ettevõtluse areng Eestis aastal 2003”, mis on statistiliseks alusmaterjaliks Eestiettevõtluspoliitika välja kujundamisel aastateks 2007-2013. Uuringus kajastatakseEesti ettevõtluse peamistest arengutrende ja eelkõige 2003. aastal toimunud muutusi.Uuring toob ilmekalt välja veel ühe olulise probleemi Eesti ettevõtete arengus.Nimelt on uuringu andmetel Eesti ettevõtete ellujäämismääraks vaid 54%. Seetähendab, et vaid pooled loodud Eesti ettevõtetest on peale kolme aasta möödumisttegutsevad ning elujõulised.Tegutsevatest ettevõtetest klassifitseerivad läbiviidud analüüsi mõistes väike- jakeskmise suurusega ettevõtetena 99,3% ehk 37 197 ettevõtet. Mikroettevõttedmoodustavad ettevõtjate üldprofiilist 79 %. Ettevõtete jagunemist suurusgruppidevahel kirjeldab allpooltoodud joonis.Joonis Ettevõtete jagunemine suurusgruppide lõikes, 2003 (MTA)16,7% 3,2% 0,41% VäikeettevõttedMikroettevõttedKeskmised ettevõtted79,5%SuurettevõttedNagu nähtub alltoodud jooniselt on vaid mikroettevõtted ajalises mõõtmes niipositiivse lisandväärtuse, ettevõtete arvu muutuse kui muutusega tööhõives.Joonis Ettevõtete arvu, lisandväärtuse ning hõive muutus 2002-2003suurusgrupiti (MTA, Statistikaamet)84

20,015,010,05,00,0mikroettevõttedväikeettevõttedkeskmised ettevõttedsuurettevõtted-5,0-10,0lisandväärtusekasvettevõtete arvumuutushõive muutusUuring toob välja asjaolu, et mikroettevõtted on vaatamata oma väiksusele kõigesuurema arengu- ning kasvupotentsiaaliga. Aastatel 2000 kuni 2003 liikus järgmisessesuurusgruppi 33% 0-töötajaga mikroettevõtetest ning 7,5% 1-9 töötajaga ettevõtetest.Üle 100 mikroettevõtte omandas vaadeldaval perioodil keskmise suurusega ettevõttestaatuse. See tähendab, et mikroettevõtlusest lähtub ettevõtete ning pakutavate uutetöökohtade kasv.”, mis viib Eestit lähemale Lissaboni eesmärkide saavutamisele.3.13.1 Ettevõtluse toetamineEttevõtlikkuse ja uute töökohtade loomise soodustamiseks ning ettevõtetekonkurentsivõime suurendamiseks on välja töötatud Eesti ettevõtluspoliitika, misreguleerib horisontaalselt ettevõtluse toetamist.Ettevõtjatele on abiks laenuvõtmisel institutsioonid: Kredex ning MaaeluEdendamise Sihtasutus (MES). Need asutused pakuvad ettevõtjatelelaenugarantiisid, mis teevad ettevõtjate pankadest võetud laenud odavamaks. MES-I erinevuseks on see, et see on suunatud pigem põllumajanduse ja maaeluarendamiseks. Lisaks laenugarantiile pakub MES veel sildfinantseerimist, et kaasatamaksimaalselt Euroopa Liidu tugirahasid maaelu arendamiseks.Liitumisel Euroopa Liiduga käivitusid mitmed ettevõtlust ergutavad toetusmeetmed.Esiteks on Euroopa Sotsiaalfondi meede “Tööturutoetus ettevõtluse alustamiseks”,mis annab töötule stardikapitali ettevõtlusega alustamiseks. Antud meetme puhulpidi ettevõtja läbima ka vastava koolituse.Nii liitumiseelsel kui ka liitumisjärgselt on kas riigi toel või Euroopa Teadus jaArendus Fondist (ERDF) antud stardiabi alustavatele ettevõtjatele, nõustamisteenustekasutamise toetust, uutele turgudele sisenemise toetust ettevõtluskeskuste võrgustikuarendamise toetust, milleläbi informatsioon ettevõtluse kohta jõuab kogu Eestiettevõtjateni.Maapiirkonnas ettevõtluse mitmekesistamiseks väikeettevõtete investeeringutoetusekaudu rakendati liitumiseelsel perioodil maaelu arendamise programmi (SAPARD)raames meede 3. Toetati investeeringuid turismi arendamiseks, teeninduslikuettevõtluse arendamiseks, käsitöö edendamiseks ning toiduainete töötlemiseks.Maaettevõtluse toetamine jätkus ka liitumisjärgselt struktuurfondide meetme 3.3“Majandustegevuse mitmekesistamine maapiirkonnas” raames.85

3.13.2 Turismi arendamine maapiirkonnas.Maaturism on jätkuvalt kasvav maamajandusharu nii külastajate arvu kui ka ettevõtetearvu kasvu poolest. Praeguseks on kohustuslike nõuete järgi tunnustatudmaamajutusettevõtteid Eestis 555, nendest 523 paiknevad maapiirkonnas so küla,alevi või aleviku territooriumil ning 157 on turismitalud. Maaturismi ettevõtja onoluline töökohtade looja, keskmiselt 4,3 töötajat, seega loob turism maapiirkonnas üle2000 töökoha. Sellele arvule lisanduvad hooajalised töötajad ning muud seotud teisedettevõtted, mille tegevuse tulemused on otseselt seotud turistide (nii sise-, kuivälisturistide) teenindamisega (muuseumid, aktiivse puhkuse ja vaba aja veetmisevõimaluste pakkujad ning toitlustusettevõtted), mis samuti loovad uusi töökohti, kuidseda juba kaudselt.Uuring “Maaturismi toodete ja teenuste tarbijate eelistused ja maaturismi ettevõtjatevajadused” toob välja, et turism on Eestis küllaltki hooajaline - majutusettevõteteaastane keskmine täituvus on 32,2%. Kõrghooaja keskmine täituvus on 46,1% ningmadalhooajal 12,7%. Sellegipoolest on kasvanud on nii keskmine voodikohtade arv(25%) kui ka täituvus (10%).Siseturismis on toimunud väike tõus lühipuhkuste osas, mis omakorda on väljakutsekstervise-, loodus-, aktiivse puhkuse jt. lühiajaliste pakettide väljaarendamiseks. Võibprognoosida ka välismaalaste suurenevat huvi lühipuhkuste vastu, mis on tingitudEesti suuremast avatusest seoses liitumisega Euroopa Liiduga ning on seotudusaldusväärse, kergesti juurdepääsetava riigi mainega. Eestit ei külastata enam kuieksootilist post-kommunistlikku maad kuhu peab puhkuse pikalt ette planeerima läbimitmete firmade ja viisajärjekordade. Viimaste aastate jooksul on peaaegukahekordistunud tervisepuhkuse soovijate arv.Käsitööndus ja sellega seonduvate tegevuste edendamine maal aitab kaasa töökohtadesäilitamisele. Hajaasustusest ning ressursside mõõdukast kasutamisest tingituna onsäilinud veel piisavalt toorainet ja materjale, tühjaksjäänud hooneid, millele onvõimalik anda väärtus, kasutades ära traditsioonilisi teadmisi ja oskusi või leida nendekasutamiseks uusi lahendusi. Käsitöönduse arendamisega kantakse edasimaapiirkonnale omast elustiili, lisaks võimaldab tegevusala luua enam töökohtinaistele. Samas ei ole alternatiivne majandustegevus maal suutnud pakkuda töödkõigile primaarsektoris hõive suure languse tõttu töökoha kaotanud inimestele.Ühtlasi toetab ettevõtluse arengut majandustegevuse mitmekesistamine ninginnovaatiliste ettevõtlusvõimaluste leidmine.4 Elukeskkond maapiirkonnas86

4.1 Teenuste kättesaadavusTingituna madalast asustustihedusest ning kuna teenustele on vähe tarbijaid ningettevõtlus ei tasu seetõttu ennast ära, on teenuste maal vähese kättesaadavad. Ühtlasiviib maapiirkonna väärtust alla ühistranspordivõimaluste vähene kättesaadavus.Olukorra parandamisele aitaks kaasa infrastruktuuri ja logistikavõimalusteparandamine ning toodete ja teenuste uute tarbijate loomine. Seda ühelt pooltpakkudes võimalusi turismi arenguks misläbi lisandub uusi kaupade ja teenustetarbijaid ning võimaldades soodsamatel tingimustel maale elama asumist tehes kordamaapiirkonnas vajaliku infrastruktuuri.4.2 Maapiirkondade kultuuripärandPaljud kultuuritraditsioonid, käsitööpärand, mis mujal on hääbunud, on Eestis veelsäilinud. Selle pakkumine pole mitte ainuüksi oluline turismi arendamisel vaid kakohaliku identiteedi suurendamisel. Võimalik, et tänu soodsale paiknemisele mitmeteerinevate kultuuride vahel ja kaubateede ristmikul on välja kujunenud ka omapäranetoidukultuur. Baltisaksa mõjutused on kaasa toonud omapärase mõisaarhitektuuri,mis vajavad renoveerimist. Mõisakompleksid kannavad ka põllumajanduslikutootmise pärandit.Samas juurdepääsuteed väärtuslikele ajaloo-objektidele halvas olukorras. Onalgatatud Mõisakoolide riiklik programm, mis hõlmab Eesti maapiirkondi, kus toimubpõllumajanduse ümberstruktrueerimine. Seeläbi on mitmed mõisahooned kordatehtud.Võrdselt mõisahoonetega omavad hindamatut väärtust taluhooned, mille ehitamisekson kasutatud olemasolevat loodusressurssi nt maakivid. Reheelamud, kus inimesteeluase ning loomalaut asusid ühe katuse all on omanäone vaid Eestile.Samuti on säilinud mitmeid maaelanike ühiseks kasutamiseks mõeldud hoonedveskid,tuule- ja vesiveskid ning meierei hooned.Ka Nõukogude Liidu aeg on jätnud pärandina kaasaega mitmeid hooneid – endisedkolhoosikeskused, milles on olemasolev infrastruktuur, kuid puudub sisemine elu.4.3 Interneti kasutamineKogu Eesti territooriumist omasid aastal 2002 21 % leibkondadest koduarvutit.Maapiirkonnas oli 2002. aastal internetti kasutavate leibkondade osakaal madalam kuilinnas (vastavalt 15,3% ja 10,3%). Samas olukorras, kus teenused on oluliselt vähemkättesaadaval kui linnas võib just interneti kasutamine lihtsustada maaelanike elu.87

4.4 Maapiirkonna elanike omaalgatusMaapiirkonna arengut soosiv tegur on sotsiaalne infrastruktuur. Eesti väikseimaasustusüksuse küla sotsiaalseks infrastruktuuriks on ühiseks tegevuseks mõeldudehitised ja teised objektid, mis suurendavad külaelanike elanikkonna võimalusi tehakoostööd ning korraldada ühisüritusi, võimaldavad ligipääsu informatsioonile ningmille arendamine parandab küla välisilmet ja üldist elukeskkonna kvaliteeti.Vaatamata sellele, et füüsilise ja sotsiaalse elukeskkonna tagamine on kohalikeomavalitsuste ülesanne, on elukeskkonna parandamisel järjest enam arenenud kohalikinitsiatiiv.Eesti maapiirkonnas on kolmandal sektoril täita oluline roll olles parim võimalikmudel sotsiaalkeskkonda parandavate avalike kooskäimiskohtade haldamiseks.Kolmanda sektori abil areneb kohalik omaalgatus ning selle läbi suureneb kohalikuelanikkonna võimalusi osaleda oma piirkonna arendamises. Eestis on väga kiirestikasvanud mittetulundusühingute arv, mis on Justiitsministeeriumi Registrikeskuseandmete põhjal 01. juuni 2005 seisuga on 22 586 sh. 651 sihtasutust ja 21935mittetulundusühingut. Avalikes huvides 9000 meie mõistes kodanikeühendusesttegutsevad 1 200 andes tööd 4-5% tööjõulisest elanikkonnast.Maapiirkonna elanike omaalgatuse heaks eestvedajateks on olnud LiikumineKodukant, kes on teinud väga edukat tööd külaelanike aktiivsuse tõstmiseks.Külaelanike koostöö raames on 971 küla (15.12.2003) valinud endale külavanemadning 169 küla on endale koostanud arengukava. Küla arengukava koostamise algatustuleb kohapealt ning see on elanike omavaheline kokkulepe kuidas võiks nende külaedasi areneda. Kümmekond aastat tegutsenud Kodukandi Liikumisse on koondunudkülade 15 maakonnaühendust. Üheskoos aidatakse kaasa maaelu ja külade säilimisele,taaselustamisele ja harmoonilisele arengule jagatakse olulist informatsiooni ningollakse partneriks külaelanike hääle jõudmiseks riigi tasandile.4.4.1 Kohaliku initsiatiivi toetamine:Riiklik toetusskeem kohaliku initsiatiivi arendamiseks infrastruktuuri investeeringutekaudu avanes 2003. aastal ELi kandidaatriikidele antava liitumiseelse abi SAPARDprogrammi 6. meetme – külade taastamise ja arendamise investeeringutoetus raames.Analoogne meede jätkus Riikliku Arengukava 2004-2006 raames - meede 3.5 -külade taastamine ja arendamine.Huvi antud toetusskeemide vastu on olnud väga suur. Toetuse raames korrastatimitmed seltsimajad ning varasemast rohkem on kättesaadavad infotehnoloogilisedteenused, mis parandavad info kättesaamise ning laiendavad tööhõive võimalusi.Lisaks sotsiaalkeskkonna parandamisele aitab toetusmeede liikuda tasakaalustatudkodanikuühiskonna poole, mis tähendab suutlikku avalikku sektorit, tugevaterasektorit ja aktiivset kolmandat sektorit, kes kõik on kaasatud koostöösse ühiseeesmärgi nimel, et arendada maaelu.88

4.5 LeaderRiiklikus Arengukavas meetme 3.6 kriteeriumid järgivad Euroopa Liidu LEADERpõhimõtteid otsustustasandile kaasatakse erasektor, arvestatava elanike arvugategevusgrupp, mis on ühtne erinevatel tasanditel ning tegutseb kohaliku eluarendamise eesmärgil. Tegevusgrupi ülesandeks on välja töötada oma piirkonnaarengustrateegia, mis peab vastama ühele või kahele RAKis toodud strateegiateemale: uute teadmiste ja oskuste kasutamine, et tõsta maapiirkonnakonkurentsivõimet tootmises ja teeninduses; elukeskkonna parandamine; kohaliketoodete väärtustamine (väikeettevõtete toodangu turulepääsemine); loodus- jakultuuriväärtuste parem kasutamine. Kõiki piirkonna probleeme LEADER-tüüpiprogramm lahendada ei suuda, aga see annab võimaluse kõikide osapooltekoosotsustamise tulemusena kasutada ära piirkonna arengupotentsiaal loomaks uusitöökohti ja toetada kohaliku toodangu turulepääsu.LEADER-programmi põhimõtteid on rakendatud juba erinevate kohalikul tasandiltegutsevate initsiatiivgruppide töös ja tegevustes: näiteks siinkohal on Kagu_EestiPartnerluse Programm aastatel 2000-2003, mida rahastas Suurbritannia valitsus, millekäigus moodustati koostöö raames kolm partnerluskogu Kagu-Eestis – Võru-, ValgajaPõlvamaal, mis toimivad kohalikule tegevusgrupile sarnastel põhimõtetel sotsiaalsetõrjutuse vähendamise strateegia elluviimiseks. Lisaks on alustanud kohalikutegevusgrupi näitena tegevust Pärnu Lahe Partnerluskogu.LEADER põhimõtete tutvustamiseks on Eestis alustanud tegevust ka LEADERinfokeskus Tartus. Keskuse eesmärgiks on anda kõigile asjast huvitatuile LEADERipõhimõtete kohta infot, viia läbi koolitusi ning nõustada juba olemasolevaid kui kaloodavaid tegevusgruppe. Olemas on LEADERi teemaline veebilehekülg.LEADER tegevuse tutvustamisel on oluline osa liikumisel “Kodukant”, kes ühendabendas kohalikke organisatsioone ja külade maakonnaühendusi, kes on huvitatudmaaelu arengust Eestis. Liikumine “Kodukant” on koostöös Kagu-Eesti PartnerluseProgrammiga korraldanud Põllumajandusministeeriumi tellimusel ja teisteprogrammide abil aastatel 2004-2005 mitmeid LEADER programmi põhimõtteidtutvustavaid seminare erinevates piirkondades üle Eesti. Kokkuvõtteid seminaridel jaaruteludel tehtud ettepanekutest on arvesse võetud LEADER meetme väljatöötamisel.89