eesti riikliku kompleksse geoloogilise kaardistamise - Maa-amet

Juhend Eesti geoloogiliseks digitaalkaardistamiseks mõõtkavas 1 : 50 0003.2.2. PunktobjektidPunktobjektiga (cell) tähistatakse mittemõõtkavalisi geoloogilisi nähtusi, kaardiväljalesinevaid geoloogilisi indekseid ja ram-failides korduvaid tekste. Punktobjektide abiltähistatavad nähtused, geoloogilised indeksid ja ram-failides korduvad tekstid onmääratletud tabelites 3, 4 ja 5. Punktsümbolite kasutamisel tuleb lähtuda järgnevatestnõuetest:ooooopunktobjekti kinnituspunkt (cell origin) peab vastama nähtuse geomeetrilisekeskpunkti asukohale looduses,orienteeritud punktobjekti kaardistamisel tuleb sümbolit pöörata nii nagu onkirjeldatud tabeli 3 lahtris “Märkused”,joonobjektidega seotud punktobjektid (nt läbilõike puuraugud või puurkaevud)peavad olema snäpitud punktobjekti kinnituspunktiga vastava joonobjekti külge,joonobjektidega seotud geoloogilised indeksid (nt põhjavee voolusuunalelisatud veekompleksi geoloogiline indeks) peavad asuma vastava joonobjektikohal ja olema orienteeritud joonobjekti sihis,pindobjektidega seotud geoloogilised indeksid peavad asuma eelistatult vastavapindobjekti keskel. Läbilõikel on eelistatud geoloogiliste indeksite paigutuminetulpa. Kui geoloogiline indeks ei mahu alale, tuleb kasutada viitejoont.3.2.3. JoonobjektidJoonobjektidega kirjeldatavad nähtusklassid ja objektid on määratletud tabelites 3, 4 ja 5.Joonobjektide kasutamisel tuleb lähtuda järgnevatest nõuetest:ooooooooooorienteeritud joonobjekti (nt maetud aluspõhjaline astang) puhul on olulinedigitaliseerimise suund (vt tabeli 3 lahtrit “Märkused”),täitevärviga pindobjektide piire tähistavad jooned peavad olema snäpitudpindobjekti verteksite külge,ühendmurdjoone (complex chain) osalõigud – jooned (line) ja murdjooned (linestring) – peavad olema omavahel otsapidi snäpitud,isojooned ei tohi olla väärtuse sisestamise eesmärgil katkestatud,isojoon peab olema suletud joon, välja arvatud juhtudel, kui isojoont katkestabkaardilehe serv, rannajoon või riigipiir,jooned ei tohi moodustada silmuseid,langujoon peab olema ühest otsast ühendatud isojoonega, kuid ei tohi asudasellega samal kihil,suletud joontel peavad ja tohivad kokku puutuda vaid joone otspunktid,jooned, mis ulatuvad kaardilehe servani ja jätkuvad loogiliselt külgnevalkaardilehel, peavad ulatuma täpselt kaardilehe servani,maetud või avanevat astangut märkivat joont lõikavaid isohüpse jasamamineraalsuse isojooni lõikumiskohas ei katkestata. Astangu joonegaühtivad (liituvad) pinnakatte paksuse isojooned esitatakse jätkuvana ningMaa-amet 2006 14