Tallinn - Linnaleht

Reede18. 02. 2011nr 7 (1101)tasuta uudistelehtilmub reedetiwww.linnaleht.eeL i n n a l e h e s t o n a l a t i k a s unädalavahetuse ilmtäna R 18.02päeval –19 ... –13öösel –31 ... –16homme L 19.02päeval –18 ... –11öösel –32 ... –21ülehomme P 20.02päeval –18 ... –11öösel –32 ... –21Imre Rammul:hea seksvajabharjutamistlk 6–7Foto: Heiko Kruusi

arvamustoimetaja Indrek Kuus indrek.kuus@linnaleht.eelinnaleht reede, 18. veebruar 2011Tunne Kelam – Euroopa Parlamendi saadikAndres on poliitikaskõrgeim klass ja omapõhimõtetes alatikindel.Sinu kindladväärtused!Andres HerkelHaabersti, Põhja-Tallinna jaKristiine linnaosa – nr 224• TOIMETAJA VEERGSurm Jangtse jõelValimisest valimisse samadideed, samad näod... Seekordsedvalimisnimekirjadon ometi erilise märgiga. Silmahakkavaltpalju on neid vananevaidtegelasi, kellest on näha, etparlamendipalgale sättimine oleksneile paraku viimane, meeleheitlikvõimalus “päris elus” jalad alla saada.Tõsiseid uusi tulijaid on napilt– erakondlike moonavoori regedelvabu kohti ei teki, liig maguson uhke sõit ja koormast pudenevadhüved. Kaalul on rohkem kuielu. Samas ühiskonna ootus uute, tõsiste tegijate järele onjuba mitu aastat küps. Siiski. Nüüd on poliitmaastikule lisanudrohelust mürgine kuuldus, et mürkrohelist lippu kandvasuure erakonna juht ja poole miljardi eurose eelarvegapealinna pea on sunnitud otsuseid langetama nõupidamisteesimese kahe ja poole minuti jooksul. Enne, kui teda tababjärjekordne spontaanne uneatakk. Oli nüüd seda õnnetustveel vaja. Tea, kas tegu on tõepoolest mitte enam esimesesnooruses oleva juhi kehva tervise või õela väljamõeldisega,igatahes nooremad kaasvõitlejad ka seda eriti ümber lükkamaei ole tõtanud.Kui Sädelev Kalju tundub murenevat, siis on hädasti vajavastumürki. Nõrgana näivad murtakse ju maha ja võladkinõutakse välja, paleed kantakse mööblist tühjaks.Suur Punane TüürimeesIgal ajal on omanooruslikkekangelasi vaja.Ants Vill,toimetajaMao Zedong ujus üle hiiglaslikuJangtse, näitamaks omahiiglaslikule rahvale, et pealepoeedi- ja riigimehetalendion ta neist kõigist ka füüsiliseltkõrgelt üle. Ja hiinlastel ei jäänudüle muud, kui tsitaadikogumikke lehvitades kuuletuda.Nüüd ongi Esimeestele jäänud ainult üks tee: leida omaJangtse ning kõigile selgeks teha, et vanad vankrid veavadveel küll ja küll. Eeskujusid meil jätkub, ministrite hulgaski:üks suusatab, teine hüppab langevarjuga, kolmas juhatablaulupidu. Ei pea ainult 1966. aasta Hiinat meenutama. Agaunerünnak pole idaraha, see vajab lisaks libejutule ka tegelikkutõestusujumist.Juhtpoliitikuist üldiselt kõneldes võiks nad lasta asjadelka oma loomulikku rada kulgeda, tulla vastu aja halastamatultväsitavale toimele ja rahva ootustele. Paljud vanad tegijadvõiksid loobuda poliitilise Viagra rohkest pruukimisest.Muidu võtab noor ja näljane põlvkond talud ise üle ja saadabvanad sauna elama. Põlvkonnavahetus tuleb niikuinii.Praegu on aga viimast korda teisiti. Uni ei anna uuta kuube,need valimised uut parlamenti. Jajah, igal ajal on omanooruslikke kangelasi vaja. Püsi aastaid ärkvel või sure suusamaratonil...Karikatuur: Peep Linno• VALIMISTE EEL ILMUVAD LETTIDELE POLIITILISED UUDISTOOTEDMõtisklusTeleka vaatamise asemel kohvikusse?Valimised on tulekul, entvalijana olen aina õnnetum:kuidagi ei saa kätteinfot selle kohta, mida kandidaadidmõtlevad, mida nadvalituks osutudes ära teha soovivadning kuidas need teodmulle ja minu kaasmaalastelehead võiksid olla.Kuidas ei saa infot? Lehedju kirjutavad, portaalid paristavad,telekad näitavad pilti jaraadiod räägivad! See on justkuitõsi, ent ei ole ka.Lehed lähevad paraku õhemaksja jõuavad aina vähematessekodudesse. Portaalid on,nagu nad on – nende pidajateleon oluline klikkide arv ja sellestlähtub ka sisu. Jäävad televiisoridja raadioaparaadid.Need on küll vist kõigis kodudesolemas. Ja neist saab lisatasutajälgida avalik-õiguslikketele- ja raadioprogramme.Olen kuulanud-vaadanud. Jajään öeldule kindlaks: ma ei saaneist valimissaadetest infot!ETV on pidanud oma pühaksülesandeks (otsati tuleneb seeju organisatsiooniotsesestkohustusest)anda valimisteeel eetrissekandidaate tutvustavaidsaateid. Pärast valimision need saated alati maatasatehtud. Ja ilmselt tehakseka tänavu. Mis sellest, et telerahvason pingutanud – tellinudefektse stuudiokujunduse,kutsunud saateid juhtima jakommenteerima hulga ajakirjanikkejne. Sellest hoolimataei saa vaataja ikka midagi olulistkandidaatide kohta teada.Ja minul isiklikult kipub hingeMa ei saaneist valimissaadetestinfot!kahjutunne. Neid saateid vaadatesei ole mul kahju saatejuhtidest,sest nemad teevad juoma tööd. Kahju on saates esinejatest,kes peavad suure osaajast kulutama pseudodebateerimisele.Ja kahjuon vaatajatest.Milline olekslahendus? ETV‐lon kaks kanalit.Valimiste eelvõiks neist ühes luua tõelisekandidaate tutvustava programmi.Ei saa, kõlab vastus,sest raha ei ole! Ent raha võiksju leida üsna lihtsalt. Riigieelarvestläheb ports raha erakondadele,millest omakorda suurosa kulutatakse valimiskampaaniatekorraldamiseks. Sellestrahast võiks riik aga osakesesuunata rahvusringhäälingulevalimisprogrammideVäljaandja AS LinnalehtPeatoimetaja Tiina Kangro, tiina.kangro@linnaleht.eeNarva mnt 13, 10151 Tallinn Vastutav toimetaja Indrek Kuus, indrek.kuus@linnaleht.eeTel 6 804 570ReklaamMeelis Linke, meelis.linke@linnaleht.eeFaks 6 804 571ÄrijuhtEve Maremäe, eve.maremae@linnaleht.eeE-post linnaleht@linnaleht.ee TrükkAS PrintallLinnaleht on sõltumatu ja täiesti iseseisev ajaleht, mille tootmist rahastatakse reklaamimüügist. Linnaleht ei ole Tallinna linnavalitsuse häälekandja.• RepliikKülmetab kriisiks?• Külma nädala jooksul ontules elu kaotanud kaheksainimest, tõdes kriisikomisjonijuht Priit Laos. Näiteks pugesüks kodutu paberikonteinerissesooja ja hakkas seal suitsetama,üks teine mees tõmbas agasooja saamiseks vatiteki üle peaja suitsuhimu tuli peale… Külmaeg on probleemiks ka päästjateleja korrakaitsjatele, kunapakasega kipub nüüdisaja tehnikatõrkuma. Aga alati tasubkülmade ilmade üleelamiseksmeeles pidada Haabersti linnaosavanemaViktor Vassiljevihiljuti öeldud geniaalseid õpetussõnu:“Kes ise ennast hoiab,seda kaitseb ka jumal ja muidugilinnavalitsus.” Tiiu Leis, LinnalehtMart Riikoja,analüütiline kolumnisttootmiseks. Mitte kandidaatidereklaamimiseks, vaid tutvustamiseks.Erakondadel jääks piskuküll saamata, ent see-eestoleks neile eetriaeg garanteeritud.Kas tõesti utoopia?Seni aga peame leppimakohvikutega. Edgaril on neidüks, Laaril mõni. Ühes telesaatesnähtu põhjal võiks ka JaanTootsil soovitada oma kodusselline asutada ja rohelistelmõnes tuulikus...© Kõik Linnalehes avaldatud artiklid on autoriõigusegakaitstud teosed, mille suhtes autoriõiguse teostamine, shnende edastamine ja reprodutseerimine Linnaleht AS-inõusolekuta on keelatud. Toimetusel on õigus kaastöidnende selguse huvides toimetada ja lühendada. Kaastöidei tagastata ega retsenseerita.TallinnaABITELEFON1345LINN AITAB SIND!Helistage 1345, kui• Teil on abi vaja kommunaal- võielamumajanduse valdkonnas• Te näete, et linnamajanduses onmidagi korrast ära• Teil on ettepanekuid linna eluoluparandamiseksHelistamine maksab kohalikukõne hinna ja teenus töötab 24 h

eede, 18. veebruar 2011 linnalehttoimetaja Indrek Kuus indrek.kuus@linnaleht.eearvamusKommentaarOod uue ajastu isaleTa tõuseb öösel vaikseltüles, et mitte äratadakõrval nohisevatkaasat, võtab hällist vigisemahakanud beebi ja vahetab tamähkmed. Naastes asetab talapsukese õrnalt naisele rinnaotsa ja hiljem tõstab jubaunehõlmas pisikese ettevaatlikulttagasi hälli.Saage tuttavaks, see onmoodsa aja isa. Tegelane, kesleiab, et oma lapsega tegelemineon õigus, mitte kohustusvõi, hullem veel, tüütus.Ta peab seda õigust samanormaalseks kui mõni teinemehepoeg oma auto eesthoolitsemist või õllepudelikummutamist. Ta pälvibmeie ühiskonnas selle eestküll vaimustusohkeid, kuidpiisavalt palju ka kõõrdpilke.Et ... nagu polevat piisavaltmehelik või nii.Paar näidet elust. Mu endaabikaasa sai koosa vanapapikäest, kui lükkas meie poegavankris unele. “Kallis inimene,see on ju eitede töö!”Üht teist isa, kes kurtis, et lasttõstes selg valutab, hurjutaskeskealine naisarst. “Misasja,kas teil naist pole või?” Kolmasjuhtum pajatab mehest,kelle harjumus lapse kakastpeput ise pesta pälvis ühelteriti õelalt peretuttavalt kuudepikkuseilkumise teemal“kuidas saab sellist ilgust üksmees vabatahtlikult ja rõemsameelega teha.”Mu abikaasa küll tunnistab,et tegelikult vaadatakse tedalapsega väljas jalutades pigemimetlusega. “Kummaline, misselles siis nii erilist on?” nendibta samas. “Minu laps,normaalne ju, et ma temagategelen.” Samamoodi eisaanud ta aru sünnitushaiglashooldusõe jahmatusest,kui viimase visatud kalambuur“noh, seekord ma õpetanisa beebi eest hoolitsema”viljakale pinnale langes. Igatahesomandaski mees meietita eest hoolitsemise nipidesimesena ja kordades vilunumalt.Siiamaani kahmataksepuhastust nõudev lapsmul sülest ja viiakse mähkimislauale“Monty Pythonist”tuttavate sõnade saatel: “Muarmas, te pole piisavalt kvalifitseeritud.”Tema laps, temaõigus.Laps ei kuuluainult emale,isegi esimeseleluaastal mitte.Manona Paris,kolumnistNo nii võib end lausa surrogaatemanatundma hakata!Tunnistan, olin alul korraksisegi haavunud, naguoleks mu emaõigusi riivatud.Paljud emad lisaksid vast, etmehe asi on päeval pereleraha teenida ja öösel tuleb talväevõimuga magada käskida.Või et mehel on päevatöö niigiraske ja stressirohke, koduspeaks ta saama puhata. Ninget imik vajab ema rohkem.Vale, kullakesed, tahaksma öelda. Tegelikult oli/onsee abi hindamatu. Kuigi murasedus ja sünnitus olid kergedja laps terve, vaevas mindmitu kuud üüratu nimetuväsimus. Teadmine, et keegiminu eest vähemalt öisevahetuse enda peale võtabvõi hommikul tunnikese lisamagada laseb, oli väga kosutav.Seda kiiremini ma tahenesinja seda rahulikum olimeie lapsuke, sest teda toitisemme, kel polnud stressi.Lapsel pole siiani ükski nutuhoogkestnud üle 20 minuti.Olen lugenud perepsühholoogidekommentaare, et sellinekäitumine seob isa rohkemlapsega ja aitab tal tunnetadarohkem enda tähtsustja hädavajalikkust. Ningisa abi aitab emal vähendadasünnitusjärgset depressiooni.See aga omakorda seob perettugevamini kokku ja aitab üleelada lapse esimesel eluaastaltekkivat suhtestressi. Sedasama,mille tagajärjel abieludsageli lagunema kipuvad.Samal põhjusel tuleks meilsisse seada vähemalt kuupikkunepalgaga kaetud nn isapuhkus,mida mees saaks võttasõltumatult ema dekreedisolekust pärast lapse sündi, etvanemad saaksid kodus koosjäreltulijast rõõmu tunda japereks kasvada. Põhjamaadessee juba on sisse seatudning on nii sündimuse kasvulekui ka perekondade koospüsimiselekosutavat mõjuavaldanud.Nii nagu laps sünnib mõlemalevanemale, nii on kamehel õigus tema eest iga kellhoolitseda. Ärge “kohitsege”oma kaaslase tahet järeltulijaelus osaleda, vaid julgustageseda. Tehke selgeks, et lapsei kuulu ainult emale, isegiesimesel eluaastal mitte. Isarinnust ei pruugi küll piimavoolata, kuid tema hoolitsusja armastus on lapsele samahindamatud.

päevateema toimetaja Indrek Kuus indrek.kuus@linnaleht.eelinnaleht reede, 18. veebruar 2011Valimispäkapikud on taas liikvel• NÄNNIAEGPaljudele ei meeldi eivalimised ega jõulud,kuid eks see ole nendeoma viga. Valimised ontegelikult vahvad ja kelleleei meeldi, see pangu poliitikasaadeteajaks telepurkkinni, peatagu ajalehtedetellimine ja tegelegu endalemeelepäraste asjadega.Nagu valimisperioodi ajalikka on poliitikudpeale valimisdebattidelvõitlemise usinasti ametis valijatelemeeldimisega. Südamessepugemiseks võetakse appimeened ehk kribukrabu: õhupallid,helkurid, šokolaadid,kommid, pastapliiatsid, taskukalendrid,tassid jne.Palju lugenud kirjastajaHardo Aasmäe tõdeb, et võimulepürgijad on püüdnudmeelehead jagada juba niidemokraatia hällis Vana-Kreekaskui ka Vana-Roomas. Tolajal pakuti veini ja liha, sesttoitu ja keelekastet peetitoona tähtsamaks kuipraegu. Keisritroonileihkajad meelitasidaga juba hinnalistekingitustega teisiülikuid, samuti voolaskandidaatide kululõlu Inglismaa õlletubades.“Kinke on ikka jagatud,” teabAasmäe.Kuna hea kombe kohaseltkingitud hobuse suhu ei vaadata,siis ei hakanud Linnalehenännipolitsei parimatestpaladest edetabelitkoostama. Kuidasikka võrrelda kurkekondoomidega võipastakat šokolaadiga…LLFotod: Heiko KruusiSotsiaaldemokraatidevarustussekuuluvad kalinnumajadkirjaga,kuidas nadhoolivad.Kui valimiskraam kasutuselevõtta, oleks üks variant umbesselline. Tänaval torkaks silmaküll.Roheliste erakonna esinumberAleksei (etiketilmillegipärast Aleksander)Lotman pidas paslikuks tutvustadaennast kurgipurgil, endsõltumatuks pidav Kaarel Tarandmoosipurgil.Kui keskerakondlased Jüri Ratas ja Priit Toobalning sotside raudvara Eiki Nestor pakuvad valijateleteed, siis Isamaa ja Res Publica Liidu kandidaatAndres Herkel jagab piprasegu sõnumiga, etsuhkruste lubaduste aeg poliitikas on peagi läbi.Keskerakonna peasekretär PriitToobal hoiatab tulemasinatelsuitsetamise kahjulikkuseeest, Evelyn Sepa pastapliiatson lihtsalt ilus. Sotside taskuraamatustsaab avastadanende imelisi plaane Eestielu edendamiseks ja Reformierakonnacosmolike seksisoovitustegakondoomidegaliberaalset seksuaalmaailma.Ikka amps poliitilist magusatja lonks meega teed kõrvale.Valimistel kuluvad miljonid kroonid• Erakonnad ja üksikkandidaadid kulutasid2007. aasta märtsis toimunud riigikogu valimisteleriigikogu korruptsioonivastase seadusekohaldamise komisjonile esitatud aruannetejärgi kokku ligi 123 miljonit krooni.• Tänavusi kampaaniaeelarveid pole erakonnadveel avalikustanud, kinnitades samas,et kavatsevad kulutada vähem kui eelmistelriigikogu valimistel.• Arutlusel on olnud ka kampaaniakuludeleülempiiri seadmine, kuid erakonnad pole sellesüksmeelt leidnud. On välja arvutatud, etüks koht riigikogus läheb erakonnale maksmahinnanguliselt miljon krooni.• 2007. aastal riigikokku pääsenud erakondadekampaaniate hinnad:• Keskerakond – 41,3 miljonit krooni• Reformierakond – 32,5 miljonit krooni• Isamaa ja Res Publica Liit – 19,8 miljonitkrooni• Sotsiaaldemokraatlik Erakond – 7,9 miljonitkrooni• Erakond Eestimaa Rohelised – 2,5 miljonitkrooniVEEBRUARIKUU PARIMAD PAKKUMISED!PÄRNA KLIINIKKUTSUB NAISI ALATES50-st ELUAASTASTLUUTIHEDUSEMÕÕTMISELEUuring tasutaAsume Tallinna südalinnasJ. Pärna tn. 4Registreerimine ja infotelefonil 6 802 000Kui ei saa paberlehte,siis vaata nettiwww.linnaleht.ee

eede, 18. veebruar 2011 linnalehttoimetaja Ants Vill ants.vill@linnaleht.eepäevateemaRiigi paksust saab mõõta• AEG ON RAHAIga seadus-määrus-eeskirivõib selle täitjaile tekitadatäiendavaid kohustusi.Nüüd on võimalik niiviisikasvavat halduskoormustmõõta ja ka vähendamaasuda.Halduskoormus tekib näiteksmingi uue seaduse rakendamisegaja seda täites tehtavatetoimingutega: tegevusloataotlemise, ettevõtte litsentseerimise,deklaratsioonidetäitmise, täiendava aruandlusekohustuse tekkimisegajne. Halduskoormust saabmõõta, sest õigusakti rakendamisegatekkivad toimingudon ajas mõõdetavad ja nendetäitmiseks vajalik tööjõukulumõõdetav-hinnatav ning väljaarvutatav summaks, mis kulubnõude täitmiseks näiteks üheläriettevõttel või ka kogu tootmisharul.Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumikodulehelhttp://hkm.mkm.ee/ onnüüd loodud kalkulaator, millegaettevõtja või muidu huvilinesaab lihtsalt ja kiiresti lastaarvutil välja rehkendada, kuipalju mingis valdkonnas kehtimahakkav eeskiri võib maksmaminna tööaega ja töötajatepalgaraha kas ühe ettevõttepiires või näiteks üle riigi.Repro: hkm.mkm.eeAmetnikud saiduue margapuuUuest töövahendist on kõigerohkem abi muidugi kõigileriigiametnikele, kes saavad kiirestihinnata kavandatava seaduse-määrusetulevaste toiminguteaja- ja rahamahukust,samuti seda analüüsida ja leidaseadusandlikus reguleerimisesvähem koormavaid variante.Vaadata saab ka varem läbi viidudhalduskoormuse mõõtmisetulemusi, ligi kuu aega avalikuskasutuses olnud mõõtjaandmestik täieneb pidevalt.Registreeritud kasutajad saavadmõõtetulemusi baasi lisadaja oma arvutusi tulevikujaoks salvestada.Alles algusUus nii-öelda “riigi paksuse”ehk halduskoormuse mõõtjaja selle kasutamisel saavutatuon riigiametnikele praegu,algjärgus, soovitusliku iseloomuga.Majandusministeeriumipeaspetsialisti Kaupo Sempelsonieestvedamisel loodudkoormuskalkulaator on siiskivaid osa riigi kavast kahandadatuleva aasta lõpuks tugevaltettevõtete halduskoormust.“Senimaani on läbi viidudüksikuid mõõtmisi mõningateseaduste ja kohustuste kohta,samas kui terve majandusharuvõi riigi seadusandlusekohta tervikuna on mõõtmisetegemine väga aja- ja rahamahukas.Kalkulaator aga võimaldaberi kohustuste täitmisegatekkivat koormust lihtsaltja mahukat uuringut tegematahinnata,” ütles Kaupo Sempelson.Analüüsitakse sadade seadusaktidesisu, hinnatakse, kasaktidega seatud kohustused onotstarbekad ja põhjendatud.Sel teel on lootust vähendadaettevõtete halduskoormustviiendiku võrra majandushaldusõiguse,ehitus-planeerimise,keskkonnaõiguse ja sotsiaalõigusevaldkonnas. Kalkulaatorirakendamine on üksosa halduskoormuse kahandamiseüldkavast. Ants VillKoormuse arvestamine• Tehakse kindlaks toimingud,mis tuleb mingi akti tõttu täita.• Summeeritakse nendekohustuste täitmisega seotudajakulu ning tööde hulk.• Kokku arvutatud ajakuluarvestatakse ümber rahasseeelkõige tööjõukuluna ningkorrutatakse täitmise sageduseja täitjate arvuga.• Selle tulemusena saadaksegiseadusaktist tulenevhalduskoormus rahalisesväljenduses ehk lihtsalt öeldeseurodes.Ni p i tiriLastehoiuson põnnid turvaliselt hoitudKristiines asuv Nipitiri Lastehoid on uus jahubane pesake 1,5–3-aastastele põnnidele.Lastel on seal hea ja turvalinemängida, õppida ja omavahel suhelda.Ehkki nimetus viitab vaid laste hoidmisele,töötab Nipitiri Lastehoid lasteaia õppekavadeja -plaanide järgi. See tähendab, etlaste tegevused kulgevad päevakava aluselning mängud vahelduvad õppetöö jamitmesuguste arendavate ettevõtmistega.Päeva põnevaks muutmiseks on hulkvõimalusi. Näiteks korraldab lastehoidvaatlusi ja õppekäike loodusesse, lapsedvõivad tegeleda laulu, tantsu, käsitöö jaspordiga. Samuti peetakse lustakaidteemapäevi.Nipitiri maja on kahekorruseline ningpeale hubaste ja lapsesõbralike siseruumideon mudilaste käsutuses hooviala, kuson suur liivakast, mängumaja, liumägi japalju õuemänguasju.Nipitiri Lastehoid on avatud kella 8–18,kuid ööhoidu on lapsed oodatud ka kella21–9 ja nädalavahetusel. Kokkuleppeliseltvõivad lapsed õhtuti ja nädalavahetuselmajas ka sünnipäevi pidada.Nipitiri Lastehoiul on tegevusluba, seegasaavad lapsevanemad taotleda Tallinnalinnalt ja valdadelt lapsehoiutoetust.OÜ Nipitiri Lastehoid asub Nõmme tee 59, telefon 58 500 729,meiliaadress palmi@nipitiri.ee, veebileht www.nipitiri.eeNipitiri Lastehoid on koht, kus iga laps tunneb end kui kodus!UUSKõik Humana kauplused võtavad vastu terveid ja puhtaidriideid, jalatseid ja mänguasju.www.humanae.eeOstes meilt......säästad loodust,Kaubavalik uueneb iga päev!KAUPLUSEDTallinnas: Tallinna Kaubamaja 0-korrusel,Tartu mnt 29, Mustamäe tee 18,Õismäe tee 107, Jaama 2 (Nõmme),Vikerlase 19, Kotzebue 27,Pallasti 1, Sütiste tee 30,Pärnu mnt 66, Narva mnt 4Pärnus: Riia mnt 106a, Jannseni 2aTartus: Kompanii 1c, Kuperjanovi 20...säästad raha,...oled isikupärane.KORTERIDMüüa 3-toal korter LaagrisKuuse tn-l. Üp 82 m², uusviimistlus, saun, parkett,korkpõrand. Tegus ühistu.Hind 73 500 €.Tel 6 684 700, 56 560 460,Olmer ÕigusMüüa 3-toal garaažiga korterTürnpu 5. 3/1, üp 53 m².Asub 6 korteriga ilusas omahooviga majas. Renoveeritudkahhelahjud. Hind 88 800 €.Tel 6 684 700, 50 20 702,Sille LehtmetsMüüa 2-toal korter kesklinnasRoopa 4A. 4/3, 71 m². 2-toalinesaunaga korter. Hind sisaldabparkimiskohta garaažis.Hind 102 000 €. Tel 6 684 700,56 268 960, Taavi ReimetsMüüa 2-toal korter KristiinesSpordi 4. 3/1, san-remont, ükstuba on läbikäidav, mööbel.Tingi! Hind 38 553 €.Tel 6 684 700, 53 068 717,Anna SolomkoMüüa 4-toal korter Kopli 77.4/2, 67 m². Ajastutruu jarenoveeritud korter tsaariaegses1905. a ehitatud kivimajas:kamin, saun, põrandaküte.Hind 62 634 €. Tel 6 684 700,56 691 060, Monika MurumetsMüüa renoveeritud 1-toalkorter Adamsoni 33. 3/1,üp 27,1 m². Oma hooviga jamaitsekalt sisustatud kaminagakorter renoveeritud majas.Hind 40 300 €. Tel 6 684 700,50 20 702, Sille LehtmetsMAJAOSADMAJADMüüa ridaelamuboksidKristiines. Valmib 2011. a,122 m², kivimaja, 4 tuba, vastabpassiivmaja standarditele.Hind 205 000 €. Tel 6 684 700,51 32 422, Ville VärkMüüa paarismajaboksMurastes. 2007. a, üp 172 m²,kivimaja, 4 tuba, saun, garaaž,garderoob, köögimööbel, tsentr.kom., mereni 500 m.Hind 152 700 €. Tel 6 684 700,51 32 422, Ville VärkMüüa paarismajad Sakulähistel. Üp 160 m², 4 tuba,garaaž, keskküte, saun. Hindal 102 000 € olenevalt valmiduseastmest. Tel 6 684 700,56 560 460, Olmer ÕigusMüüa eramu Nõmmel Jõhvikatn-l. Krunt 1861 m², üp 186 m²,6 tuba, kamin, keskküte,majandushoone, saun, garaaž,kõrghaljastus. Hind 236 500 €.Tel 6 684 700, 51 32 422,Ville VärkMüüa kivimaja Kibunas. Krunt1314 m², üp 70 m², ehitatud1991. a, 4 tuba, saun, kamin,garaaž, kelder, bussipeatuseni100 m. Hind 38 000 €.Tel 6 684 700, 56 560 460,Olmer ÕigusMüüa suvila Saku lähistel.Suvemaja: 2 tuba, köök ja WC.Hooldatud aed, kasvuhoone,tsentr. vesi. Võimalik aastaringsekskasutamiseks.Hind 27 800 €. Tel 6 684 700,56 560 460, Olmer Õigus

ütle mulle, mida teha toimetaja Ada Maltseva ada.maltseva@linnaleht.eelinnaleht reede, 18. veebruar 2011Imre Rammul soovitabVoodimurede korral ei tasu Imre Rammuli sõnul tormata sekspoodi ega šamaanide juurde abi otsima.Foto: Heiko KruusiPsühhiaater-seksuoloog Imre Rammul ei soovitaabikaasadel kohe eraldi vooditesse või üldse armupuhkusekslahku kolida, kui näib, et füüsiline lähedusenam Amori nooli lendama ei pane.Doktor Imre Rammul(49) räägib seksiteemadestavameelselt, kuidtaktitundega. Kel on intiimelusprobleeme, need võiksidtema sõnul valehäbist üle olla,abi otsida ja mitte rumalaidvalikuid teha. Muuhulgas soovitabta kevade saabudes toonusetõstmiseks meestel värskeidhernekaunu süüa, meenutadessamas, et kõrvitsalisedallapoole vööd kõige parematmõju ei avalda.Teil on käsil ravijuhendikoostamine seksuaalhälveteraviks, milleks see?Tjah, peab hakatuseks koheütlema, et tegelikult pole mapervertoloog, vaid seksuoloog,aga see selleks... TegelikultEestis puudub seksuaalhälveteraviks või nende ohjeldamisekssüsteemne läheneminening see materjal onmõeldud abistama eelkõigeneid, kes seksuaalkurjategijategakokku puutuvad, naguarstid, politseinikud, vangivalvurid,sotsiaaltöötajad, kohtunikudjt. Ravijuhendis on kamahukas pervesiteetide sõnaraamatja ohvrite menetlemisereeglistik.Kas seksuaalseidkõrvalekaldeid saabüldse ravida või parandabküürakat ikkagi ainult haudja pedofiili kastreerimine?Seksuaalkurjategijatestmeeste retsidiivsus on enamkui 20 protsenti, mis tähendab,et iga viies seksuaalkurjategijapaneb oma teo toimeuuesti. Ravimiseks või kuritegudetõkestamiseks on lisaksvanglasse isoleerimisele kasutatudmedikamente, mis pärsivadmeessuguhormoonidetoimet või taandavad seksuaalhälbelisiimpulsse, individuaalsetvõi grupiteraapiatning ka farmakoloogilist kastratsiooni.Kirurgilist kastratsioonikasutatakse maailmasüsna vähe. Näiteks Tšehhis,kus see on aastaid seadusegakorraldatud, tehakse vaid kunikolm operatsiooni aastas.Üldiselt on seksuaalhälveteravi keerukas kas või juba seetõttu,et vähesed tunnistavadoma probleeme. Lisaks näitavadstatistilised andmed, et 20protsenti seksuaalkuritegudestpannakse toime pere sees, jaega oma perest väljadpool selliseidasju naljalt tunnistada eisoovita.Ehk meenutaksite lühidalt,kuidas on ajaloos suhtuminen-ö teistmoodi seksimuutunud?Sellest võiks muidugi pikalträäkida, aga meenutaksin, etnäiteks veel saja aasta eest peetisuuseksi ja anaalseksi täielikuksperverssuseks. Tänapäevalvalitseb enamikus riikidesja kultuurides siiski hoiak, etkui kellelegi halba ja kurja eitehta, siis on igaühe enda asi,mismoodi ja kuidas.Ka homoseksuaalsus on bioloogiliseltsisult hälve, sest seeei taga populatsiooni taastootmist– bioloogiliseks normiks

eede, 18. veebruar 2011 linnalehttoimetaja Ada Maltseva ada.maltseva@linnaleht.eeütle mulle, mida tehaseksuaalsust treenidaImre Rammul teab, et seksuaalne rahuldamatus tekib mitme probleemikoosmõjul. Foto: Bullssaaks seda pidada sama paljukui hambakaariest. Rahvusvahelisehaiguste klassifikatsioonikohaselt loetakse hetero-,homo- või biseksuaalsustpraegu hälbeks vaid siis,kui see inimest ennast häirib.Muide, homodel on tuvastatudmitmeid iseärasusi, mis onneile juba sünniga kaasa antud.Näiteks 50 protsenti poistestja 30 tüdrukutest on tegelnudseksuaalsete mängudega omasoolistega,kuid need, kes täiskasvanunaon avastanud endhomoseksuaalid olevat, poleseda teinud. Neis toimub mingiallasurutud kartus oma seksuaalsesuundumuse ees.Prostitutsiooniga on kapidevalt võideldud, kuid minaleian, et kuidagiviisi korraldatunaoleks see üks võimalusseksivajaduste rahuldamiseksneile, kel alternatiivid puuduvad.Kas vastab tõele, et Eestisalustatakse seksuaalelugaüha nooremalt?Dramaatilisi muutusi poleselles vallas küll toimunud.Meile võib tunduda, et nõukogudeajaga võrreldes on kõikpalju liberaalsem ja vabalt kättesaadav,ent kui kõik on avalikultteada, siis ehk noortelpolegi põhjust vara ja salajamidagi toimetada. Seksi vanusepiirangutõstmise diskussioonikohta võin ma vaid öelda,et osa poliitikute pidev seadustamistuhinigal alal on kasiin mõnevõrra ülepingutatud.Milline roll on lapse seksuaalselkasvatusel vanematel,vanematel sõpradel, koolil,ühiskonnal laiemalt?Põhiline on siiski see, et lapselja vanematel oleks usaldusliksuhe. Ja kui issil-emmelsaab mõistus otsa, siis tasubpöörduda asjatundjate poole.Tublit tööd on teinud EestiSeksuaaltervise Liit. Samution hea see, et koolides räägitakseseksuaalsusest terviseõpetusetundides, kuigi see onehk vale, et õpetaja saab liialtvalida, millest põhjalikumalträäkida. Mõni võib vajalikestja delikaatsetest teemadest ülelibiseda ja kõnelda tunnist tundinahahügieenist.Kui obstsöönselt küsida,siis kas teie arvates lagunebpalju peresid seetõttu,et mehel ei tõuse janaisel hakkab voodis peavalutama? Mis aitaks?Ega päris nii ikka ei ole, etainult viletsa seksi pärast niisageli lahku minnakse! Probleemidkäivad paraku käsikäes.Aga seksiga on nagu treeninguga:hea tulemuse saamiseksFoto: Heiko Kruusi“Pole mõtetinternetist kahtlasipotentsiravimeidtellida.”tuleb vaeva näha.Kooselude lõhenemise kohtatasub teada sedagi, et meestelon seksuaalses plaanis suuremeneseteostusvajadus kuinaistel.Eks see ole üldiselt teada,mida oma seksuaaleluturgutamiseks ette võtta,kuid mida peaks kindlastivältima, et seks või sellepuudumine ei hakkaks elusegama?Kindel on see, et kui otsustatakseeraldi voodites magadavõi hoopis lahku kolida, siiskipub kooselu koos sekselugaikka untsu minema. Viimasepuhul on ohuks seegi, et kipubuus kaaslane tekkima.Pole mõtet ka internetistkahtlasi potentsiravimeid tellida,otsejoones sekspoodi egakõikvõimalike šamaanide japosijate juurde tormata. Tulebikka asjatundjatelt abi otsida.Praegusel ajal on olemasväga tõhusaid medikamenteja muid abivahendeid. Samastasub tähele panna, et ravimidvõivad maskeerida probleemidepõhjuse. Siiski aitavadravimid vahel madalseisustüle saada ja pole vaja karta, etnendest tekiks füüsiline sõltuvus.Ravimid on vajaduselhäda korral võtta nagu kindlustuspoliis.Mida ma ei taibanud küsida,kuid mis oleks teie meelestväga oluline, mida tasubseksi kohta teada ja silmaspidada? Näiteks kas suitsujanapsimehed on voodiskindlasti kehvemad?Väike naps võib pikapealeküll maksale halba teha, kuidseksuaalse võimekuse langustei põhjusta. Ka nn nikotiinistpõhjustatud impotentsust esinebühel-kahel mehel miljonist,mis tähendab, et pärastsuitsetamist neil erektsiooniei teki, kuid mõne aja möödudessee taastub. Suitsetamineon kahtlemata kahjulik, kuiderektsioonihäireid põhjustabsee eelkõige vaid neil, kel onalakehas verevarustushäireid.Indrek Kuusindrek.kuus@linnaleht.eeLinnalehte saab tellidawww.tellimine.ee

ütle mulle, kuidas maitseb toimetaja Ada Maltseva ada.maltseva@linnaleht.eeFoto: EPLValgu- ja rasvhapperikas toit mõjub mälule hästi• Üks võimalus mälu tugevdada onmuuta oma toitumisharjumusi, kirjutasrohelise eluviisi portaal Bioneer. Mäluleja ajule on kõige kasulikumad valku jarasvhappeid sisaldavad toidud. Valkuleiab näiteks munavalgest, kalast, kanafileest,kalkunist, tofust, kaunviljadestja riisist. Kaks tähtsamat ajus sisalduvatrasva on oomega-3- ja oomega-6-rasvhape.Oomega-3-rasvhappe allikad onrasvane kala, mandlid, kreeka pähklid,linaseemned, oliiviõli, sojaoad, kõrvitsaseemned,tofu, pähkliõli, lillkapsas,brokoli ja rooskapsas, oomega-6-rasvhapet sisaldavad maisi-, seesami-,päevalille-, kreeka pähkli jm õlid. Ajuleon kasulikud ka B 1-, B 2-, B 6-, B 12- ja E-vitamiin.tarbija24.ee/LLlinnaleht reede, 18. veebruar 2011Eesti kilud said Moskva toidumessil kolm hõbemedalit• Briisi kilutooted võitsid 7.–11. veebruariniMoskvas toimunud rahvusvaheliseltoidumessil ProdExpo kolmhõbemedalit. Medali võitsid anšoovisoliiviõlis, Balti vürtsikilud ja vürtsikilufilee. Eesti tooted ei ole sellel 18-aastaseajalooga toidumessil kunagi niikõrget tunnustust pälvinud.Medalite nimel konkureeris messilligi paar tuhat osavõtjat 57 riigist. KalatööstuseBriis müügijuht Kaja Voolasmärkis, et messil sai kõrge hinnanguläbinisti Eesti toodang: kala püütaksesiitsamast Läänemerest ning tuuakseMaardus asuvasse tehasesse, kuskilutooted valmivad sajanditevanusteEesti retseptide järgi nüüdisaja tehnoloogiaabil. tarbija24.ee/LLPalun lumepallisuppi, jääteed ja seapistet!• TALVINE PIDUMillega siis veel talvistEesti pidu korraldada, kuimitte lumepallisupi, jääteeja suu- ehk seapistega?Lumepallisupp on tuttavmagustoit pigem vanematelepidulistele, kes seda omal ajallasteaias või koolis söönud.Miks mitte seda maiust nüüdka oma noorematele sõpradeleisamaa sünnipäevaks pakkuda?Toidu väljanägemine on juäraütlemata uhke ja nime poolesttalviselt stiilne!Lumepallisupp – väljanägemiselt uhke ja nime poolest talviselt stiilne. Fotod: Tiiu Leis40 minutit toiduteguLumepallide valmistamiseksläheb vaja 6 munavalget, 2 detsiliitrittuhksuhkrut ja teelusikatäisvanillisuhkrut, kastmeksliiter piima, 2 teelusikatäit kartulijahu,6 munakollast, supilusikatäissuhkrut ning teelusikatäisvanillisuhkrut.Alusta pallide tegemisega.Mikserda munavalged suhkrutegatihedaks läikivaks vahuks.Seejärel aja viie sentimeetripaksune veekiht madalas laiaskeedunõus keema. Võta tulevasestlumepallimassist märjasupilusikaga pallikesi, kuumutaneid kummaltki poolt poolminutit ja tõsta siis vahukulbigavaagnale.Kui kogu mass on ära kasutatud,on käes kastme tegemisekord. Aja piim keema ja segajuurde väheses külmas piimaslahustatud kartulijahu. Kuumutaseda segades, kuni põhjasttõusevad mõned mullid,ja tõsta siis kohe pliidilt. Mikserdamunakollased suhkrutegakohevaks. Kalla kuum piimpeene nirena munasegu hulka,kloppides seda energiliselt.Lase segul külmkapis kinnikaetultjahtuda.Jaga munasegu taldrikutesseja tõsta kaunistuseks pealelumepallid. Võid teha ka vastupidi– enne lumepallid ja siiskaste.Suupiste asemel seapisteKunstnik Jasper Zoova (pildil)soovitab suupistete asemellauale panna seapisted, misküll tavapärastest suupistetestpisut rammusamad ja suuremad,kuid sama maitsvad. Ühekorraliku seapiste tegemiseksläheb tarvis valmis küpsetatudseapraadi, mille küljest saabhiljem külmi viilakaid lõigata.Lõikude suurus on maitse asi,nagu ka viilaka peale sätitavadkaunistused. Näiteks sobivadseapistele hästi oliivid, paprika,hapukurk, juust, tomat... Jakeegi ei keela seda suurt suupistettaas kord näiteks ahjusooja ja lõpuks ka suhu pistmast!Toostiklaasi võib noortelešampanja asemel lisaainetestvaba jääteed valada. Tee valmistamisekssobib täiesti tavalinesidrunitee ja fariinsuhkur,mis segatakse kokku kuumalt,kuid mida pruugitakse külmalt.Tiiu LeisREKLAAMTEKSTAugenPlus pidurdabsilmade vananemistMeie töö ja vabaaja sisustamine teleri,arvuti või lugemisega koormab pidevalt silmi.Selle tunnuseks on väsinud, kipitavad japunetavad silmad või udune nägemine.Samuti tekivad probleemid silmadega vananedes.Pidev silmade ülekoormustoob kaasa nägemise kahjustumise.Ekraanide ja päikesekiirgusetoimel vabaneborganismis hulgaliselt kahjulikkeaineid, mis kahjustavadsilmade ainevahetust ja võivadviia tõsiste nägemisprobleemideni.Nägemine halveneb kaorganismi vananedes. Paljudelvanematel inimestel võibtekkida silmapõhja lupjumine(kollatähni kärbumine).See on salakaval haigus, misvõib alguse saada juba 40.eluaastatel. Tasapisi süvenedespõhjustab kollatähnikärbumine nägemise hägustumistning lõpuks võib nägemineüldse kaduda.Kuidas peatadasilmade vananemine?Silmade tugevdamiseks onsiiani peamiselt kasutatudmustikat ja sellest saadud erinevaidtooteid. Tänapäeval ollakseaga seisukohal, et kõigeparemini kaitseb silmi hoopisluteiin. Luteiin on looduslikaine, mis paikneb silma võrkkestasja kaitseb silmi erinevatekahjustuste eest. Seetõttukutsutakse luteiini ka looduslikeks„kaitseprillideks“.Miks on olulinetarvitada luteiini?Kuna inimese organism iseluteiini ei tooda, peab vajalikukoguse luteiini saama toiduga.Paraku ei ole toidugasaadav luteiini kogus piisavsilmade kaitseks. Silmadetervise huvides on mõistlikluteiini igapäevaselt juurdevõtta.AugenPlus –et terav nägeminepüsiks kauaAugenPlus on uus silmadetervist toetav preparaat, missisaldab kõiki silmade heaksterviseks vajalikke koostisosi:piisavas annuses (10 mg)luteiini, zeaksantiini, foolhapet,vitamiine B6, B12,C ja E.AugenPlusis sisalduv luteiinon eriline, kõrge kvaliteedigaFloraGLO luteiin,mistõttu organism omastabseda paremini kui teisi luteiinivorme.Uuenduslikult sisaldabAugenPlus esimese silmavitamiininaEestis ka foolhapet,mis kompleksis vitamiinideB6 ja B12-ga parandabsilmade verevarustust.AugenPlus:• tugevdab eakate inimeste silmade tervist• vähendab silmade väsimust• kaitseb silmi UV-kiirguse ja kunstvalgusekahjuliku mõju eest• kergendab nägemist hämaras ja pimedasTootja esindaja Eestis: KBM Pharma OÜ, Tähtvere 4, 51007 Tartu, tel 7 338 080

eede, 18. veebruar 2011 linnalehtKuidas sada kilu kahepäevaga toidulauale jõuab• MEREANNIDRannarahval on kiluhooaeg.Ihult ja hingelthiidlane Kaja Hiis õpetab,mida kalaliblikatega teha,et neist maitsvad ampsudsaaksid.Kiluampsude marinaadiksläheb vaja vett, soola, suhkrut,30-protsendist äädikat ningmugulsibulat. Valge kastmeaustajale kulub ära purk toorjuustu,pisike pakk vahukoort,veidi võid, paar sirtsu sidrunimahla,mõni nire õli ja maitsejärgi musta pipart. Nüüd agakõigest lähemalt.1. päevTõsisel kiluhooajal, mis praegujust täistuuridel Hiiumaalkäimas, loen traalimeestelt saadudämbritäiest kiludest väljasada parajalt paksu hõbekala.Kalad käes, asun neid rookimaja fileerima. Fileerimise võibmuide vabalt jätta teise päevatööks. Asjatundjad väidavad, etroogude eemaldamine edenebsiis ladusamalt. Mulle meeldibpeenike näputöö aga ühe soojagaära teha, seega puhastankilud ja eemaldan rood kohe –ei nad tõrgu midagi. Kiluliblikadpanen kaussi maitsestatudvedelikku ootama.Marinaadi jaoks segan niiFoto: Raigo Pajula / EPL-i arhiivKilu ja räim – kuidas neil vahet teha?• Enamasti on siinsel laiuskraadil püütud räimed 12–17 sentimeetripikkused, külgede suunas lamenenud keha on hõbedane, seljaosastihti rohekassinakate toonidega. Ainus seljauim asub selja keskosas,silmad on proportsionaalselt pisut suuremad kui atlandi heeringal,soomused tulevad kergesti ära. Kiilusoomused kõhu alaosas ei oletugevalt arenenud ega ka teravad kui kilul. Siit ka parim nipp, kuidasräime kilust eristada: tõmmates näpuga kala kõhu alt saba poolt peasuunas, on kilu kõhualaune teravalt kare, räimel aga mitte. Seda onselgelt tunda ka siis, kui kala puhastades õhukesi latekskindaid kasutada– kilu kõhualune jääb naksudes kindasse kinni. LLkolmele neljandikule teeklaasileveele juurde 3 supilusikatäitsoola, 3 supilusikatäitsuhkrut ja 3 supilusikatäit 30-protsendist äädikat. Valan sellekaladele, nii et kalad vedelikuganibin-nabin kaetud saaksid.Soolaga meeldib mulle kitsimolla, ma ei taha kilu hõrkumaitset kuidagi varjutada.2. päev12 tundi hiljem lapin kiludkihtidena teise kaussi. Kihtidevahele niristan õli ja sätin kergeksmaitselisandiks sibularattaid.Õlile ja sibulale on kalademaitsestamiseks mõistlik veidiaega anda, aga tõtt-öelda on isuäratavasuutäie nautimist nüüdüha keerulisem edasi lükata.Üks lisanipp on ette valmistadaleivaampsud mahedavahustatud toorjuustu, vahukooreja või kattega. Vahumaitsestamiseks lisan tripsusidrunimahla ja musta pipart.Maitsed peaksid olema vaidaimatavad, aga koostisosadausad. Retsepti küsis Tiiu Leistoimetaja Ada Maltseva ada.maltseva@linnaleht.eeütle mulle, kuidas maitsebH U L G I K A U PE–R 9–17, L 10–14Hinnad kehtivad 21.02–10.03.2011, kuni kaupa jätkub 24,90 €/tk 13,2 €/tk 3,38 €/kg2,7 €/kg 2,30 €/kg1,9 €/kg 2,05 €/tk1,92 €/tk 4,79 €/kg2,88 €/kg 2,01 €/kg1,9 €/kg 3,51 €/kg2,3 €/kgAadress: Punane 72A, TallinnMugav tasuta parklaBussid 35, 50, 55, Kuuli peatusFelixi uuenenud supiklassika!Felixi supid on saanud täiesti uue väljanägemise ja sisu. Oleme jätnudsortimenti ainult parimad ja populaarsemad maitsed nagu borš, seljanka,hernesupp, rassolnik, lihapallisupp ja kanasupp. Uusi suppe on kokku seitse– üks supp igaks päevaks.Supid on uue retseptiga ja hea maitse saamiseks ei ole neis kasutatud lisaaineid.Uutele suppidele annavad maitse parim liha, värsked kodumaisedaedviljad ja õiged maitseained.Head isu!Marmitonilt uus küpsiste väikepakendite sariMarmitoni küpsiste perekonda on lisandunud uus väikepakendite sari. Uued väikepakendidsisaldavad parendatud retseptiga traditsioonilisi häid küpsiseid. Nüüd on Marmitoni toodetepakendid väliselt sarnased ja need tunneb juba kaugelt ära – nagu ühe suure pere liikmed.Marmitonile on väga oluline kvaliteetne tooraine ja hea maitse, samuti usaldusväärsed tarnijad.Seetõttu on Marmiton juba aastaid nii glasuurides, kreemides kui ka küpsetistes kasutanud uuemapõlvkonna taimseid rasvu, milles transrasvhapete sisaldus on viidud miinimumini.UUSUutes pakendites on:Vormiküpsised – klassikalised rosinaküpsised Tallinn, vaniljemaitselised küpsised Ekstra jakakaoküpsised Trühvli. Need küpsised sobivad imehästi ka küpsisetortide valmistamiseks.Krõbedad kaeraküpsised – poeriiulitelt tuntudKaera-Ants ja Kaera-Anni on nüüd lisaks saanudväiksema pakendi ning nimeks Krõbe kaeraküpsis jaTopelt kaeraküpsis glasuuriga. Kaeraküpsised onkiudainerikkad ja tervislikud.Kakao- ja vaniljeküpsised – tegu onuute toodetega, mis erinevad teistestväga õhulise konsistentsi ning maitsepoolest. Need küpsised on tõeliseltmuredad ja maitsvad.Marmitoni küpsistes ei ole säilitusaineid.Uued väikepakendid maksavad kauplustes orienteeruvalt 0,75–0,95 eurot.UUSMarmiton – kodumaised maiustused aastast 1923.

10 ütle mulle, kuidas tervislinnaleht reede, 18. veebruar 2011Südamehaiguste ohtu ei tohiks alahinnata• Arst annab nõuKorrapäraselt võetav madaladoosilineatsetüülsalitsüülhapeehk nn südameaspiriinaitab infarkti jainsulti ennetada.Eestlaste oodatav eluiga onviimase kümne aasta vältelpikenenud. Statistikaametiandmetel oli 2009.aastal meeste oodatav eluiga69,8 aastat, seega jäi 70 aastapiirist juba väga vähe puudu.Sellele vaatamata on EestiEuroopa riikide seas viimastehulgas. Samuti jätab soovidaeestlaste tervena elatudaastate arv. 2008. aastal olirohkem kui pooltel juhtudelsurma põhjuseks mõnisüdame-veresoonkonnahaigus.Näen oma igapäevasesperearstitöös sageli, et inimesedalahindavad südame-veresoonkonnahaigusteriskifaktoreid ja enda võimalusitõsiseid tagajärgiennetada. Südamehaigustetekkimise riski mõjutavadsugu, vanus, vererõhk, verekolesterooliväärtus, diabeetja perekondlik eelsoodumus,aga ka tervisekäitumisefaktorid, nagu suitsetaminening vähene liikumine. Arsthindab iga inimese riskeeraldi ja annab soovitusi,mida infarkti või insuldi ennetamiseksteha. Infarkti jainsuldi ennetus käib kompleksseltning selle hulka kuuluvadnõuanded nii tervislikutoitumise kui ka küllaldasefüüsilise koormuse kohta.“Südameaspiriin”tuleb appiRavimite poolelt on südameinfarktija insuldi ennetuseskõige laiemalt kasutuselmadaladoosiline atsetüülsalitsüülhape,mida rahvaskutsub südameaspiriiniksvõi ka verevedeldajaks.Kuna enamasti on infarkti jainsuldi põhjuseks verehüübeehk trombi teke veresoones,siis saab selle tekke ohtuvähendada vere hüübimistmõjutavate ravimitega naguka nn südameaspiriin.“Südameaspiriin” sisaldabmadalamas annuses atsetüülsalitsüülhapetkui tavalineaspiriin, mida kasutataksepalaviku ja valu korral.Juba Vana-Egiptuses tarvitatipajukoorest saadud salitsülaatepalavikku alandavaja valuvaigistava ravimina.Tänapäeva mõistes raviminaon aspiriini kasutatud üle110 aasta ning võib öelda,et tegemist on ühe pareminiuuritud ravimiga. Siiski leitaksesel nüüdki uusi kasutusvaldkondija tegeldakseuute ravimivormide väljatöötamisega,viimaks kõrvaltoimetemõju miinimumini.Üks põhilisi kõrvaltoimeidon atsetüülsalitsüülhappeärritav toime maole.Selleks, et ennetada infarktija insulti, tuleb “südameaspiriini”võtta korrapäraseltiga päev ja sageli elu lõpuni.Kui selle kasutamisel tekivadmaokaebused, näitekskõrvetised, iiveldus, maovaludjne, siis tuleb sellestoma arstile rääkida. Õnnekson nüüd olemas ka gastroresistentsedehk maosõbralikudmadaladoosilisedaspiriinid, mis sobivad pikaajalisekskasutamiseks.Pere tugi on tähtisPerearsti töös tuleb tihti ette,et inimene, kes kuulub selgeltsüdame-veresoonkonnahaigusteriskigruppi, ei olesugugi koostööaldis, kuikuuleb, et ta peaks elustiilimuutma ja hakkama mõndaravimit tarvitama. Selliseljuhul on väga tähtis, et temalähedased oleksid asjagakursis ja toetaksid näitekssuitsetamisest loobumist võitervislikumat toiduvalikutvõi aitaksid tableti võtmistmeeles pidada.Oma tutvusringkonnalemõeldes leiab vist igaükskellegi, kes võib südameveresoonkonnahaigustegakimpus olla. Seega toetageoma lähedasi, sest edukashaiguste ennetamine onmeeskonnatöö – patsiendi,tema lähedaste ja arsti ühinepingutus.Kristi Partsperearst Sinu Arst OÜKodudoktoriperearstikeskusesAspirin ® Cardio (atsetüülsalitsüülhape)– infarkti ja insuldi ennetamiseksAtsetüülsalitsüülhape 100 mgTänane ennetus on homne kaitse.Aspirin ® Cardio (atsetüülsalitsüülhape)tabletid on kaetud maohappekindla kattega.Happekindla kattega tablett on maosõbralik!Tavaline annus on 1-3 tabletti ööpäevas.Aspirin ® Cardio (atsetüülsalitsüülhape)tablette tuleb võtta enne sööki koosklaasitäie veega.Tähelepanu! Tegemist on ravimiga.Enne tarvitamist lugege tähelepanelikultpakendis olevat infolehte. Kaebustepüsimise korral või ravimi kõrvaltoimetetekkimisel pidage nõu arsti võiapteekriga. KäsimüügiravimL.EE.02.2011.0064Südameaspiriin Bayerilt!

eede, 18. veebruar 2011 linnaleht ütle mulle, kuidas läheb 11Terved hambad saavad alguse regulaarsest hambaarsti külastamisest!Lasnamäe Hambakliinikpakub oma uutele patsientidelekuni veebruari lõpunitasuta hammaste ülevaatustja plommide asetamises10% hinnaalandust.Samuti on hea meelteatada, et kliinikusse ontööle asunud uued arstid: drNadežda Budai ja dr LjubovRotmistrova, kes panevadkõigile südamele, et õigesuuhügieen saab algusejuba varasest lapsepõlvestning ka hambaarsti külastamisegaei tohiks pikaltviivitada.Lapse esimene külaskäikhambaarsti juurde peakstoimuma paari aasta vanusena.Vajadusel suunabperearst, kes väikelapsetervist ju pidevalt jälgib, tavastuvõtule varemgi. Sedavõib ette tulla näiteks siis,kui esineb nn lutipudelikaariestvõi lõikunudhammastel on struktuurihäireid.Tihti soovivad vanemadise väikelapsi hambaarstijuurde tuua, kuigitegelikult võiksid ka perearstidaktiivsemad olla,sest kuni 3-aastastel lasteltehtav ülevaatus ja hambahaigustevarane diagnoosiminejääb nende töövalda.Esmane visiit peab lapseleolema meeldiv, et ta hiljemhambaravi ees hirmu eitunneks. Siinkohal on kavanematel tähtis roll: eesootavastvisiidist rääkides eitohiks kindlasti kasutadaväljendeid “ära karda, sa eisaa haiget”, “seal ei ole üldsevalus”, “ära karda süsti” jne.Ühesõnaga tuleks vältidaigasuguseid sõnu või ülemäärasteeltööd, mis võibkasu asemel hoopis kahjutuua. Sama oluline onjälgida, et ka täiskasvanuteomavahelises vestluses eikasutataks laste juuresolekulhirmutavalt mõjuvaid väljendeid.Seega on lapseettevalmistusel hambaarstigakohtumiseks kodustelvaata et suuremgi roll kuihambaravipersonalil.Teisalt sõltub hambaarstistja hambaraviõest lapseleravi võimalikult meeldivaksmuutmine. Siin on oluliselkohal isikuomadused – ühedarstid on lihtsalt paremadlastega suhtlejad kui teisedning enamasti ongi igaskliinikus arste, kel onlapspatsiente teiste arstidegavõrreldes rohkem.Peamine, et laps tunneks, etta on sõbralike arstitädidevõi -onude juurde oodatud.Esimesel visiidil ei teegi arstenamasti muud, kui tutvustablapsele kabinetti,näitab talle instrumente jasõidutab teda tooliga. Tublimateleon võimalik ka jubapeegliga suhu piiluda. Kuikõik on sujunud, tekib arstija lapse vahel usaldus, nii etjärgmisel korral saab jubasammukese võrra edasiminna ning üritada vajaduselauku parandada. Lapsevanusest sõltuvalt kasutatakseselleks puuri või käsiinstrumente.Paljudele lasteleon küllaltki suureksmotivaatoriks täidismaterjalivärvivalik – gamma on küllaltkilai ja näiteks ühtrohelist tooni plommi onlasteaias hea sõpradelenäidata. Väikelapse ja hambaarstisuhteid soojendabka visiidi lõpus antav väikemeene, mis on tunnustusekstubli koostöö eest.Esmasel visiidil võiks lapskabinetis viibida koosvanemaga. Kui ta on vägakartlik, võib ta ravitooliistuda vanema süles.Mõnikord ei saa ravipersonalaga lapsega kuidagikontakti. Sellisel juhul võibarvata, et laps on haige võital on raviga ebameeldivaidkogemusi, kuid ka lapsevanemanegatiivne suhtuminevõib mõjutada lapsekäitumist. Ei tohi unustada,et lapse ravi on eelkõigeravipersonali, lapse ja temavanemate koostöö, kuskõigil tuleb hea tulemusesaavutamiseks anda endastmaksimum. Kinkige omalastele eluks terved hambad!Lasnamäe Hambakliinik, Tähesaju 14, tel 6 024 900www.lasnamaehambakliinik.eeViru Ilukeskus pakub iluteenuseid kogu pereleIluprotseduurid turgutavad kehaja vaimu ning aitavad stressipeletada.Oma välimuse eest hoolitsemine onsama vajalik kui tervise eest hoolekandmine. Paraku on sageli nii, etarsti vastuvõtule ei jõuta enne, kuivalu või ebamugavustunne onmuutunud väljakannatamatuks.Tegelikult tuleks midagi ette võttapalju varem – enne, kui asi üldse niikaugele on jõudnud.Paljudel inimestel on praegu töölpingelised ajad ning seda vajalikumaksmuutub töistest pingetestvabanemine javabal ajal oma“akude” laadimine.See on juigati hea, kuipingetest tulenevastressi enne t a m i s e k ssaab igapäevaeluebamugavusedkuidagimeeldivamaks muuta. Ennetavaltmõjuvad puhkus, lõdvestumine,rahustavad ja veeprotseduurid,massaaž, mitmesugused mähised jamuud iluhooldused ning-protseduurid. Kindlasti ei tohiunustada füüsilist aktiivsust jatasakaalustatud toitumist, mis koosiluprotseduuridega annavad parimatulemuse.Seega tuleb enese eest hoolitsemistalustada juba noores eas. Et püsidakonkurentsivõimelisena nii vaimseskui ka füüsilises mõttes, tuleb eladatervislikult ning olla heas vormis.Enda kättevõtmiseks ja selle kõigegaalustamiseks on parim aeg justnüüd, kevade hakul.Mehed ja lapsed salongi kaasaEnamik naisi külastab ilusalongiregulaarselt. Aga nad võiksidilusalongi klientidena mõelda kasellele, et salongi võib alati tullakogu perega. Nii saab iluteenuseidnautida koos kõige kallimatega,kelle jaoks kipub tavaliselt ju aeganappima.Praegusel ajal on ilusalongidevalikus hulk iluprotseduure kameestele ja lastele.Viru Ilukeskuses pakutaksemeestele näiteks näohooldust(näonaha analüüs, naha puhastus,koorimine, massaaž, mask, kreem,soovi korral seerumid ja erimaskid),pediküüri (jalgade analüüs, leotamine,paksendite jms eemaldamine,küünte ümbruse naha hooldaminejms) ning maniküüri, rääkimatajuuksuri ja massööri teenustest.Mehed ei pea ilusalongi minekutpelgama, sest kõiki neid protseduuretehakse privaatsetes ruumides.Viru Ilukeskuses töötab kalastejuuksur, kes punub väikesteletüdrukutele toredad patsid ninglõikab poistele moodsa soengu.Soovi korral hoolitsetakse tüdrukutekäte eest. Last võib salongisolles rõõmustada ka toreda näomaalinguga,mille tegemiseks ei kulupalju aega.Nooredki ei peaks ilusalongisisseastumist pelgama. Viru Ilukeskusejuuksurid on alati valmisnoori juuste lõikuse ja värvi asjustasuta nõustama, samuti annavadkosmeetikud teismelistele meeleldinõu, kuidas tulla toime eaga kaasnevatenahaprobleemidega.Tel 6101 302 / 306Viru väljak 6,sissepääs Narva mnt-ltwww.ilukeskus.eeRAVI- ja SPORDIMASSAAŽ• taastusraviks• igapäevatööst põhjustatudterviseprobleemide ennetamiseks• kaela- ja seljavalude, õlavöötmepiirkonna vaevuste ning alajäsemetelihaste ja liigeste vaevuste raviksProtseduur kestab kuni kaks tundi(erinevad massaažitehnikad, Trigenics,manuaalteraapia, teipimine).Lisaks massaažile võimalik seljavenitusspetsiaalsel seljavenituspingil.Massöör Irene Mikk, meditsiiniliseharidusega, tegev jõusaali personaaltreenerning endine võistlussportlanekulturismis,'is ja jõutõstmises.Massöör töötab Tallinnas Tondi 27,ILUSALONG Kaunis Kaunimaksvaid nädalavahetustel ja esmaspäeviti.Vajalik eelnev registreerimine telefonil 55 29 209HambaraviVabriku 2Balti jaama ja Telliskivipeatuse vahelTel 6 215 661Hambaravi, kirurgia,proteesimine.Kuni 19-aastaste lastehambaravi TASUTATöötame ka laupäeviti kl 10–15Soovime Teile ilusatnaeratust läbi aastate!Info: kvr.hambaravi@mail.eewww.kvr.ee• Igemeravi• Hambaravi,• Laste hambaravi• Hammaste proteesimineToompuiestee 27,Grand Hotel MeritonAvatud ka laupäeviti!Tel 6 609 701,53 736 325www.hanzadent.eeTere tulemast!S I L M A J A A MOPTIKAPrilliraamid alates 6 €Nägemiskontroll prilliostjale TASUTAWW Passaaži vastasVana-Viru 11/Aia 5,tel 6 485 424Liisi järelmaksu võimalusinfo@silmajaam.eeE-R 10-18, L 10-16www.silmajaam.ee

#reede, 18. veebruar 2011 linnaleht toimetaja Ada Maltseva ada.maltseva@linnaleht.ee ütle mulle, millega ravid 13• KAS TEADSID?• UUS ILMAKODANIKKui peres on väiksedlapsed, tuleb ikka ettehaigusi ja ootamatuidolukordi. Seepärastpeaks apteegikapiskindlasti leiduma beebileja väikelapsele vajalikkearstimeid ja vahendeid.Foto: BullsPalusime kolmel väikelapseemal kirja panna, midasisaldab nende koduapteek.Nimekirja täiendas Tartu ülikoolikliinikumi lastekliinikulastearst Heli Grünberg.Kodused arstimid javahendid kõige pisematejaoks:• Gaasirohi – gaasivaludeleevendamiseks.• Füsioloogiline lahus(ampullid) – beebidel silmadepuhastamiseks ja nina loputamiseks.Pöördu lapsega kiiremas korras arsti poole, kui• Meresoola lahus (ampullidvõi pihustid) – nina loputamiseksnohu korral. Beebidelvõiks kasutada ampulle,sest pihustist tuleb lahus nendejaoks liiga suure survega.• Ninaaspiraator – nohusestninast lima eemaldamiseks.• Hanerasvasalv – hingamisteedehaiguste korralrindkerele ja jalataldadelehõõrumiseks. Eeterlikkeõlisid ja tärpentini ei soovitadoktor Grünberg sellekskasutada, sest need ärritavadhingamisteid ja tärpentini auron mürgine.• Tsinkkreem või -pasta– naha punetuse ja ärritusekorral kasutamiseks, näitekshauduma läinud voltide määrimiseks.• Digitaalne kraadiklaas.• Palavikku alandavadning valuvaigistavad siirupidja küünlad – käepärastvõiksid mõlemad olla. “Ei• lapsel on 39–40-kraadinepalavik ning palavikualandaja jajahutamine (mähkme äravõtmine,leige veega hõõrumine) ei avaldamõju• lapsel tekib kiiresti kõrge palavikja lisandub nahalööve• lapsel on krambid• lapsel on haukuv köha või järskutekkinud köhahoog ning hingamineon häälekas ja raske• laps hingab ebanormaalseltkiiresti ja/või hingamine on vilistavning raske• laps on korduvalt oksendanud,ta on ebatavaliselt rahutu või loid• lapsel on mitmendat päevakõhulahtisus ja/või ta oksendab, eijoo ning pissib harva (mähkmedon kuivad) Allikas: lastearst Heli GrünbergKoduapteegis olgu varusid kakõige pisematele pereliikmetelesaa öelda, kummad on paremad:kui laps oksendab ja talon kõrge palavik, siis on sobivküünal, kui tal on aga kõhtlahti ja palavik, siis on paremsiirup,” arvas Grünberg.• Igemegeel – vajalik hambumisperioodil.• Plaastrid, sidemed, marliriie.• Haavapuhastusvahendid– joodi doktor Grünberglastel kasutada ei soovita, sestpaljudel esineb selle vastuallergiat.• D-vitamiin – seda peakslapsele andma kahel esimeseleluaastal.• Põletusgeel – pantenooliei soovitata, kuna see tekitabhaavale kihi, mis ei lase kuumuselorganismist eralduda.• Kummel – kompressi jatee tegemiseks.• Inhalaator – auru tegemiseksköha ajal.Mirjam Roosioja Randmekanali sündroomDr Semjon GoltsmanSelgroo- ja Liigestehaiguste Ravikeskuse peaarst Selgroo- ja Liigestehaiguste Ravikeskus viib läbi tervisekampaania. Igal lugejal onvõimalus sattuda peaarsti dr Semjon Goltsmani konsultatsioonile TASUTA.Vastuvõtule võib registreerida telefonil 6 750 057, kodulehel www.goltsman.ee võiaadressil Mustamäe tee 5 (Ilmarine), 5. korrus.KULLA JA HÕBEDAKOKKUOSTHead hinnad! Raha kohe kätte!Pärnu mnt 8 • Tel 600 7715Kadaka tee 36 • Tel 699 7370Uimastisõltlastenõustamine jarehabilitatsioon(statsionaarne) ningnõustamine sõltlastelähedasteleInfo ja reg tel 53 069 992(E–R 10–18)Teenused on tasuta!Teemalehtilu ja tervisReklaami tellimine sirje@linnaleht.ee, tel 6 804 573, faks 6 804 571• hambaravi • proteesimine • kirurgia• laste hambaravi • hammaste valgendamineDr. Piret Schults, Dr. Tiiu Lugus, Dr. Katri Palu,Dr. Mirjam Abram, Dr. Sergei Zhonov (suhtluskeel vene),Dr. Monika MarksonMÄRTSI LÕPUNIALLAHINDLUSEDRAAMIDELEkuni70%* Pakkumine kehtib plastklaaside tellimiselKõva kattega plastklaasid al 25 € (391,17 kr) paarAR-kattega plastklaasid al 38 € (594,57 kr ) paarKontaktläätsede hooldusvedelikZEISS ALL IN ONE ADVANCE (360 ml)11 € (172,11 kr) 10 € (156,47 kr)Silmaarsti vastuvõtt (info telefonidel)Prillide tellimisel maksab nägemiskontroll 6 € (93,88 kr)!MEIE KAUPLUSED:RIMI HÜPERMARKET, Sõpruse pst 174/176, tel 6 555 290MUSTAKIVI KESKUS, Mahtra 1, tel 6 333 350, 6 024 696RIMI HÜPERMARKET, Haabersti 1, tel 6 568 551BENTONI KAUBANDUSKESKUS, Õismäe tee 107A, tel 6 512 823TELLISKIVI KAUBANDUSKESKUS, Telliskivi 61, tel 6 484 359BRAVO KESKUS, Pae 80, tel 6 010 199EHA KESKUS, Tartu mnt 49, tel 6 030 081EUROMEKKA, Punane 52, tel 6 264 813LÕUNA OSTUKESKUS, Vana-Lõuna 4 / Tatari 51, tel 6 257 805BALTI JAAM, Toompuiestee 37, tel 6 310 170www.nordoptika.ee*

14 ütle mulle, kuhu lähekslinnaleht reede, 18. veebruar 2011Öös on asju, suves kaHOMMIKUKS HELSINGISSE,ÕHTUKS KOJUTallinna–Helsingi liini laevagraafikon küll kirju kui Kihnu kört, sestlaevafirmadel on eri aegadel väljumisikui palju, kuid siiani on needkõik olnud hommikul, päeval võiõhtul, mitte päris öösel. Ahvenamaalaevafirma Eckerö Line, kes on juba16 aastat Tallinna ja Helsingi vahelkurseerinud, avab aga märtsis võimalusesõita Helsingisse ka öösel!Öiste väljumiste lisandumine seejuurespäevast graafikut ei mõjuta.Kuna suure kaubavedude nõudlusetõttu on otsustatud sõitma hakataka öösiti, on sellest muutusest võitareisijatelgi – ei muud kui öösel laevaja hommikul saab puhanuna Helsingislaevast maale astuda. Öinelaevale minek annab aega eelmiselõhtul oma tegemisi toimetada,kaugemat tulijatel ka rahulikultpärast tööpäeva lõppu Tallinnapoole sõitma hakata, et öölaevalejõuda.Laev väljub Tallinnast esmaspäevaöösel kell 00.30 ja muudelpäevadel kell 01.30, ning jõuabHelsingisse hommikul juba ennekella 7. Väljumist ei ole laupäevaöösel vastu pühapäeva.Juba varahommikul Helsingisolles saate eelise nende ees, keshommikul alles sõitma hakkavad,sest selleks ajaks, kui esimeseTallinnast tuleva laeva reisijadHelsingisse jõuavad, on öölaevagareisijad jõudnud juba kas võiTuru linna sõita! Ning et päev algaksmõnusalt ja värskelt laetuna,siis kuulub hommikusöök kohvikuskõikidele ööreisiga Helsingisse sõitjatelehinna sisse.Uudisena pakub laevafirma õhtuseidväljumisi Helsingist nüüd lausakuuel päeval nädalas – ikka õhtukskoju!SUVEL LÄÄNEMERELEREISILEKui juba Soomest rääkida, siis ei saamööda ka Eckerö Line’i vahvatestsuvereisidest, mis sellel aastal viivadkultuuripealinna Turusse ja muidugika Eckerö koju Ahvenamaale.Kultuuripealinn Turu, Soome vanapealinn võlub ajaloo ja rahulikuatmosfääriga,kuid linnalonka kaasaegne nägu. Peale Turu saabreisil tutvuda Lääne-Soome idüllilisteväikelinnade ja Turu saarestikuga,käia marssal Mannerheimisünnikodus ja Soome presidentidesuveresidentsi Kultaranta avatudaladel. Turu veetlusest saab aru, kuijalutada mööda Aura jõe kaldaid,sest nõnda avaneb kiht-kihilt linnapikk ja värvikas ajalugu. Keskaegneloss, Soome tähtsaim kirik ja paljumuuseume, galeriisid ning mõnusaidsöögi- ja joogikohti – see ongiTuru. Turu on oma nime saanud turuplatsijärgi – hommikused pontšikudvõi Karjalap i r u k a dturul viivadjätku v a l tkeele alla!TänavuonTuru kultuuripeali n n a k soleku tõttuplaanis hulkuuendusi ja põnevaidsündmusi.Et Eckerö Line onnimetatud oma kodusaareEckerö järgi Ahvenamaal,siis on saanud toredakstraditsiooniks, et igalsuvel korraldatakserühmareiseAhvenama a l e .S õ i tsinnaviiba g al ä b iT u r usaarestikuning seega onoodata reisi Läänemerekõige maalilisematmereteed pidi. Turu saarestik ontõeline kaunitar: laotades oma ilulaiali pisut enam kui 20 000 saareleja laiule, jagub silmi paitavaidvaateid igas suunas! Need piltpostkaartlikudvaated, mida võibnautida läbi kogu teekonna, muudavadsaarestiku ka soomlaste jaoksarmastatud suviseks sihtkohaks.Mitmekesine loodus on 6500 saaregaAhvenamaa suurim rikkus. Kesetsaarestikku leiab eest rohetavadlaiud ja lopsakad lehtpuumetsad,saarestiku äärealadelt aga mereltlihvi saanud punasest graniidistkaljupaljandid. Reisil külastatakseka keskaegset Kastellholmi kindluslossi,ööbitakse Vårdø saarel jatutvutakse nii Ahvenamaa pealinnaMariehamni kui ka Eckerö saarega.Reisijuhiks on kogenud giid KatrinStalde.Pildid: www.visitaland.comja Turu linna turismiosakond.E-R kell 21.45 Helsingist (Tallinnas kell 00.45)P kell 20.30 Helsingist (Tallinnas kell 23.30)Õhtukskoju!TÄISKASVANUPILETLAPSEPILET(6−17a)15€9€Nüüd saad EckeröLine’ga soodsaltõhtuti HelsingistTallinna. Ja sedakuuel päeval nädalas.Info ja broneeriminereisibüroodest üle Eesti jaEckerö Line Tallinna kassasttelefonil 66 46 000 võiwww.eckeroline.eeSÕIDUAUTO15€ÜLEVEDU*Ja lisaks pakume kõikidele väljumistele...10 KORRA PILET(tavahind 150€)SÕIDUAUTO ÜLEVEDU*(koos 10 korra piletiga)*Auto mõõdud on max 1,9 m kõrge ja max 6 m pikk.125€12.5€

eede, 18. veebruar 2011 linnaleht toimetaja Ada Maltseva ada.maltseva@linnaleht.ee ütle mulle, kuidas sa jaksad 15Muuseum otsib näituse tarvis eri ajastute pulmaloore• Eduard Vilde muuseumis avatakse kevadelnäitus “Looriga või loorita”, mis ei keskendu mittepulmatraditsioonile laiemalt, vaid selle ühelesümbolile – loorile.Näitusel vaadeldakse ühest küljest loori rohkeidtähendusvälju ja nende muutumist ajas,teisest küljest vabaabielu teemat (piltlikult looripuudumist). Just kirjanik Eduard Vilde, Eesti esimesenaisõiguslase vabaabielu Linda Jürmannigaoli taolises vormis revolutsiooniline, modernne jajulgelt normist väljas samm.Näituse ettevalmistamise ajal ootavad muuseumitöötajad laenuks omaaegseid pulmaloore,olgu need siis esivanemate kapist pärit või nüüdisaegsed.Lisaks pakuvad huvi eri ajastust päritpruutpaaride fotod ja toredad looriga seotudmälestused ja juhtumised. Materjal tuleks tuuaVilde muuseumi (Roheline aas 3) 18. aprilliks. LLFoto: Eduard Vilde muuseumPäästeamet soovitab pakasega ülekütmist vältida• Tõsiste külmakraadide püsimisetõttu võivad inimesedhakata kodusid üle kütma,samuti võib ette tulla veetorustikeja trasside külmumist ningelektrikatkestusi. Päästeametsoovitab erilist tähelepanupöörata ruumide kütmisele.Ahjuga kütjad peaksid külmalajal küttes olema mõõdukad.Vingumürgituse ohu vältimisekspeab jälgima, et siibrit liiga varaei sulgetaks. Elektriga töötavaidküttekehasid kasutades ei tohielektrisüsteemi üle koormata.Torustike külmumise vältimisekson hea torudele mässidalisaisolatsiooni. LLÕige kangapood näebkivälja nagu džungel –igalt poolt ripub midagi,muigab KangaDzunglijuht Ailen Nõmberg.• JÕUAB KÕIKEFoto: Heiko KruusiEma juhtimisellööb äris kaasakogu pereSeitsme lapse emaAilen Nõmberg (44) onKangaDzungli kaupluseketieestvedaja.“Kes teeb, see jõuab,” vastabAilen Linnalehe pärimisele,kuidas tal küll on jaksu paljulapselisepere emana äriettevõtetjuhtida. “Eks mu pere onikkagi abiks ja vanemad lapsedon juba ka suuremad. Loomulikultei lase töökoormus ja väljasõidudpiisavalt kodus olla,aga aega tuleb leida, aega tulebvõtta.” Ailen loetleb riburadapidi üles kõik oma tublid lapsed:Jane-Ly (26), Evelyn (25),Erkki (18), Marelle (15), Aleksander(11), Aleksandra (10) jaAlica (8) ning märgib, et seitselast oli ka tema vanaemal. Agalisaks lastele on tegusal naiseljuba kolm lapselast: Brita-Ly,Sten ja Artur.Ailen on küll KangaDzunglieestvedaja, aga äris lööb kaasaterve pere. “Väiksemadki lapsedpakivad vahel pärle ja loevadnööpe. Kõigile on siin jõukohasttööd piisavalt!” Ailenkiidab ka abikaasa Andrest(45) ning tõdeb, et hästi paljudlaste ja koduga seotud asjatoimetused,millega paljudesperedes tegeleb ema, on nendeperes isa ülesanne. Näitekstoob isa poest toitu ja veab lapsitrenni.Maalritööltkangaste juurdeAilen meenutab, et kaheksakümnendatelõpul, perestroikaajal oli tal palju mõtteid, midavõiks teha, alates vahvliküpsetamisestkuni õmblusateljeeavamiseni. “Siis oli kõik järskulubatud ja kõik tegid midagi,”tõdeb ta.Enne kangaäriga alustamisttegeles ta aga üldsegi maalritööga.“Pakuti töökohta, et kuiolen aastakese tööl olnud, saanTallinna korteri. Haarasin sellestkinni ja saingi suure korteri,”räägib Haapsalust päritAilen. See töö oli aga raske egapakkunud arenguvõimalusi.“See oli perspektiivitu,” täpsustabema juttu vanim tütarJane-Ly, keda võib samuti kangapoeskohata.Kuna korter oli kätte võidetud,kerkisid silme ette uuedsihid. Ailen sattus kokku inimesega,kes tõi Eestisse ühelefirmale kangaid, ja küsis tollelt,ega temagi ei võiks kangaidosta. Nii hakkasid kangadvaikselt üle lahe siia saabuma.Aasta oli siis 1991. Edasi leidisAilen juba ise järjest uusi jauusi ostukohti. “Nüüd käimeigal pool, oleme toonud kangaidDubaist, Hiinast, Türgist.Kõik see nõuab muidugi aegaja vaeva. Me oleme proovinudleida kangaid, mis ei ole koheesimeses Euroopa hulgifirmassaadaval, püüame leida ikkagikaugemalt huvitavamaid asju,”räägib ta.KangaDzunglimõttele tulid lapsedHaapsalust pärit Ailen avasoma kõige esimese kangapoejust seal. Seejärel tuli ta Tallinna,alustas kangaste suurmüügigaja avas varsti kaupluse.Ühele järgnes teine ja nii seeläks. Viimati alustas TallinnasTartu maanteel asuvas kauplusestööd hiigelsuur PuduParadiis.Aga see pole muidugi veelkõik – laienemine, ümberkorraldusedja areng jätkuvad.Näiteks 8. märtsil plaanibta sealsamas avada ehteosakonna.Päris algul ei kandnud Ailenikangaäri veel KangaDzunglinime. See nimi tuli hiljem ja ontegelikult laste välja mõeldud,räägib Ailen. Miks just džungel?“Aga sellepärast, et kangapoodei ole kunagi päris korras,kuskil alati midagi ripub,” põhjendabkangaäri juht.Kangapoe perenaine meenutab,et kangaste ja õmblemisevastu tundis ta huvi jubalapsena. Omal ajal sai ta emakäest tihtipeale riielda, kui olilinale või padjapüürile kääridsisse löönud või laudlinastnukule kleidikese õmmelnud.“Käärid olid mul ikka lemmikmänguasi,”naerab Ailen.Nüüd teevad samasuguseidtükke tema lapsed, kelle tarvista viib töölt koju kangatükikesi,et lapsed ei peaks riidetükkekatki lõikama.KangaDzungli juht ei unustakiitmast ka oma töötajaid:“Meil on hästi tore meeskond,kõik on tublid, töökad ja entusiastlikud,võtavad seda naguoma asja ja on vaimustuses,kui hästi läheb!” Ada Maltseva• 1 KÜSIMUSMis teeb ühest autost hea pereauto?• Lihtne! Auto vastamine perevajadustele ja võimalustele.Seega võib parim pereauto ollanii tuliuus 5. seeria BMW kuika paarikümneaastane FordSierra. Kusjuures esimesegasõitjad ei pruugi sugugi õnnelikumadolla kui teisega liikujad,aga rikkamad, seda küll, jah.Kui plaanis pereauto ost,soovitangi enne valuvelgede,metallikvärvide ja istmesoojendustevalikusse sukeldumistvaadata rahakotti.Kui palju saate autole kulutada?Kas olete valmis uue autogarantiiga kaasneva meelerahueest maksma näiteks kolm aastat500 eurot kuus liisingut jakaskokindlustust või sobib teileparemini maksta ühel korral2000 eurot, saada auto omanikuksja arvestada, et sõidukvajab varem või hiljem teadmatasumma eest remonti? Kõhuarvelt ei ole mõistlik autot osta,see toob ainult muret.Kui rahaline pool selge, olgujärgmiseks sammuks oma vajadustehoolikas läbimõtlemine.Kristjan Sooper, Autolehe peatoimetajaEsmalt: mitmekesi te sõidate.Kui näiteks viiekesi, siis väikeauto– enamikus leidub paberitejärgi ju tõepoolest viis kohta–, ei ole hea valik. Kui neljakesi,kas siis seitsmekohalistmahtuniversaali on ikka vaja?Tuleks küsida endalt, kas ikkavajate mugavat, aga kallimatautomaatkäigukasti, kui sõidatepõhiliselt maanteel ja harvalinnas. Kas on mõistlik makstanelikveo eest, kui seda on tarviskorra aastas? Tasub uuridaka Autolehe andmebaasi internetis,kus leidub üle 600 uue jakasutatud auto arvustuse.TULE JA VALI OMAKASVUHOONEVeebruaris 10% odavamKaubanduskeskus Euromekka,Punane 50, I korrusTel 56 621 454www.kasvuhoonemeister.ee

16 kuulutused toimetaja Kristi Väin kristi.vain@linnaleht.ee, tel 6 804 570Müük-Müüa tooreid ja kuivi 30, 40,50, 60 cm lõhutud lepaküttepuid.Vedu. Tel 51 66 305-Küttepuud, kaminapuud.(lepp, kask). Tel 55 923 458-Kuiv kaminapuu.Tel 55 70 032-Kuiv küttepuu. Brikett.Tel 6 541 100-ORANZ RIIDEPOOD. Vähekasutatudriided ITAALIAST.Akadeemia tee 33, PTAVabrikupoe hoone-Küttepuud: lepp 32 €/rm.Tel 53 544 240-Uued PIA-d ehk PerenaiseIsiklik Assistent minu kaudu10,55 €. Tel 51 66 546. Vaataka: www.perenaiseisiklikassistent.ee-RIIDEBUTIIK. VähekasutatudŠveitsi kasukad, –40%, al38 eurost ja uued Itaalia brändiriided.Akadeemia tee 33,Klementi hooneSenpoliapoodLilled, seemned, käsitööTallinn, Paldiski mnt 75,troll 6, 7, buss 21, 22 Pirni peatus,kõrval Skoda,tel 58 249 798Kuivad pakitud kütteklotsid ja kaminapuud40 l võrkkottides, transport tasuta.Tel 52 38 503, 4 333 130Ost-Reval Antiik ostab vanumaale, münte, kuld- ja hõbeesemeid,märke, raamatuid,mööblit jms. Pakkuda võibkõike, mis tundub olevatvana. Harju 13 / Müürivahe 2,tel 6 440 747, 51 18 825.Raha kohe!-Ostan RAAMATUID.Tel 51 58 663-Ostan heliplaate.Tel 52 80 605-Ostan seisma jäänud, remontivajavaid, avariilisi autosid,romusid, vanametalli.Tel 56 264 963-Raamatuid – uusi ja vanu,märke, postkaarte, vanarahajne. Tel 58 036 162.-Raamatuid ja vinüüle.Tel 50 40 999-OSTAN AKORDIONIWELTMEISTER, KARMOŠ-KA või muu muusikainstrumendi.Tel 56 140 744Pallaslaste jt Eesti kunstnikemaalide, graafika, skulptuurideost ja hindamine.Ostame ka vanaaegset mööblit,lauahõbedat, ikoone, münte jm vanavara.Raha kohe! Tel 55 46 341,,Kinnisvara ost-Omanikult korter Tln-s.Tel 56 130 711-Ostame või müüme-üürimeteie kinnisvara. Korrektnevormistamine. Tel 6 576 301,56 471 516 Veljo, e-postveljo@tipoliin.ee-RAID & KO KLIENDIDOSTAVAD KORTEREIDTALLINNAS. INFO TASU-TA! www.raid.ee, E–R10–18, Luise 40-22, Tallinn,tel 6 272 080-Ostan korteri Tallinnasjärelmaksuga. Ka kap-remontivajava. Tel 56 560 804-EKSPERT KV pakub TASU-TA abi ostja ja üürniku leidmisel,koduvahetusel.Tel 6 602 656, 52 64 747-1–2-toaline korter Tallinnas,võib rem-ta. Tel 55 507 524-Aitan müüa Teie kinnisvaraTallinnas ja Harjumaal, lühimaaja ja maksimaalse hinnaga!Tanel Laide, tel 50 23 213,tanel.laide@remax.eeAnnan rendile-2 tuba eraldi 3-toalisest korterist.Odav. Tel 55 663 986-1 tuba 2-toalisest korteristÕismäel. Tel 53 465 945-Mööbl tuba mittesuitsetavaleinimesele. Tel 55 610 114Võtan rendile-Omanikult. Tel 50 89 052, 56130 711-RAID & KO KLIENDIDÜÜRIVAD KORTEREIDTALLINNAS. INFO TASU-TA! www.raid.ee, E–R 10–18,Luise 40-22, Tallinn,tel 6 272 080-Toa või väikese kööktoa.Tel 53 445 490-1–2-toalise korteri Tallinnas,võib möbl-ta. Tel 55 507 524-1–2-toalise korteri.Tel 58 263 812Korralik noormees võtab üürile1-toalise keskküttega korteri (dušš,WC) Tallinnas. Tel 56 951 164Pakun tööd-Pakutakse tööd kogemustegakäsitsikudujatele mustrilistekinnaste ja sokkide kudumiseks.Töö kodus. Kontakt tööpäevitikella 10–16 telefonil56 49 56 58-Vajatakse (sõiduautode) autoremondilukkseppa,soovitavdiagnostikaseadmekasutusoskus.Tel 50 91 631-Pakume tööd tervishoiutöötajaleTallinna Lehola Lasteaias,0,5 kohta. Kontakttel 6 732 098-Õmblusfirma (trikotaažtooted)võtab tööle universaalmasinagaõmbleja.Kontakt tel 50 84 483-Baltika Tailor OÜ pakubtööd laotöötajale ning õmblejatele.Info: 6 209 961Otsin tööd-Elektrik otsib tööd.Tel 56 604 483-Kojamees otsib tööd.Tel 56 651 281Teenus-Demonteerimine ja ehitusprahiväljavedu. Tel 55 23 321-Vana mööbli, vanakraamiäravedu. Korralikud laadijad.Tel 50 28 148-Kolimisteenused. Korralikudlaadijad. Tel 50 72 694-Võtame vastu olmemasinaidjm vanametalliks.Tel 6 620 892-Telerite remont. Madaladhinnad. Tasuta kojukutsed.Tel 55 931 473-ENNUSTAMINE, SEL-GELTNÄGEMINE, MINE-VIK-OLEVIK-TULEVIK 24 h.Tel 900 2412 (min 2,6 € + km),www.hot.ee/nature7-Õmblusmasinate parandus.Tel 51 68 180 Hillar-KOLIMINE, VANA MÖÖB-LI-OLMETEHNIKA ÄRA-VEDU. Mob-tel 58 503 903,www.elar.ee-Kaardid ennustavad. Tel900 1727 (1,09 €/min). Eestivanim ja parim ennustusliin.24 h-Telerite remont puhkepäevadeta.Tel 51 89 839-Mööbli katteriiete vahetusja soodsad kangad. Keemilinepuhastus. Tel 55 902 101,www.diivanimeistrid.ee-Tasuta pesumasinate, vannide,pliitide, külmkappide,boilerite ja mikrolaineahjudeäravedu. Tel 50 96 897-Viin ära vanaraua.Tel 55 670 479-Tasuta metalli äravedu.Tel 55 47 345-Pesumasinate remont.Tel 55 610 873-TELERI REMONT.TEL 51 50 151 KOSKLA-KOLIMINE, TRANSPORT.Tel 56 719 350-Mööbliriide vahetus.Tel 56 641 106-Jääpurikate eemaldamine jalumekoristus katustelt.Tel 53 441 990-ARVUTIHOOLDUS.Tel 51 54 554-Ohtlike puude hooldus, langetus,saetööd. Tel 55 512 104-Õigusabi, tasuta konsultatsioon.Tel 58 309 000,ok.keskus@gmail.comOMEGA INVEST OÜannab laenu kinnisvara tagatisel,intressiga alates 2,5% kuuslaenujäägilt,konfidentsiaalsus tagatud.Lisainfo: www.omegainvest.eetel: (+372) 6 191 459Mustamäe tee 16, TallinnTutvu tingimustega meie kodulehel.Vajadusel pea nõu meie spetsialistiga.Lisa kuulutus Linnalehte www.linnaleht.ee-Lumekoristamine!Tel 55 570 302-Viime TASUTA ära vanadkodumasinad, vanaraua.Tel 55 939 504-Korterite remont ja mööblivalmistamine Teie mõõtudejärgi; köögid, vannitoad, esikud.Tel 55 35 220-TASUTA KODUMASINA-TE, VANNIDE JA VANAME-TALLI ÄRAVEDU.Tel 55 505 017-Veoteenus. Tel 55 942 550AleksandrAllahindlus 20%OÜ Hibicus. Hauakivide valmistamine jt tööd.Allahindlus. Lastekodu 19. Tel 50 54 878PUHASTUSTEENISTUS• KINNISVARA HOOLDAMINE• OHTLIKE PUUDE EEMALDUS• PÕRANDATE HOOLDAMINE• TÄNAVAKORISTUS• LUMEKORISTUS/VEDU• JÄÄPURIKATE EEMALDAMINE• HOOLDUSKORISTUS• SUURPUHASTUSTÖÖD• PRÜGIVEDUTel 55 20 870, 6 565 311puhastus@bestclean.eewww.bestclean.eeHOIURUUM ASJADELEPakume mugavat ja turvalistlahendust ladustamistvajavatele kaupadele.Tel 56 913 333www.minilaod.eeVeo- ja kolimisteenusTEENINDAME7 PÄEVA NÄDALASTel 56 471 516, 6 576 301VeljoRaamatupidamisteenused,aastaaruanded,vanad perioodid.OÜ, KÜ, MTÜ, FIE.Tel 52 73 923 või erten@erten.eewww.erten.ee-Torutööd, küte, vesi, kanalisatsioon,san-seadmetemüük ja paigaldus, vannitubaderenoveerimine, KÜ-depüstikute vahetus, välitööd.Tel 56 491 815 Egon Vool-Demonteerimine ja väljavedu:pesumasinad, pliidid, vannid,radiaatorid, vanametalltasuta. Tel 6 484 164,56 51 487Ehitus ja remont-Lihvin põrandaid.Tel 55 918 294-Pottsepatööd: ahjud, pliidid,kaminad. Koduleht: http://www.robert.ee/, tel 56 483 792-Parketi lihvimine, lakkimine.Tel 51 01 064-San-tehnilised ja elektritööd.Tel 58 201 968-San-tehnilised tööd.Tel 56 496 576 Peeter-VANNITUBADE REMONT.Tel 51 71 282-VANNIDE RENOVEERIMI-NE! TEL 6 560 941, 50 31 943,WWW.VANNVANNIS.EE-Pottsepp. Tel 53 620 580 Dan-SAN-TEHNILISED, AVA-RIITÖÖD, PAIGALDUS JAREMONT.WWW.ESEHOOLDUS.EU,TEL 58 305 873-Treppide valmistamine.Tel 56 986 348-San-teh-remondi tööd.Tel 56 976 455-Ehitus-remonditööd.Tel 50 11 413-San-tehnik–elektrik.Tel 58 508 713-“VANN VANNI” (130 €).Tel 55 25 030-Vannide uuendamine. Erinevadtehnoloogiad. Värvivalik.Tel 55 25 030-VANNITUBADE REMONT.Tel 56 766 933Polsterdan igasuguseid uksiTel 55 579 563Äriteenus-LAENUD TAGATISEGA!TEL 56 693 386-Ostame KM-KOHUSLASEFIRMA. Tel 58 009 939Kuulutuste vastuvõtt:Internetis: kuulutus.linnaleht.eelinnaleht reede, 18. veebruar 2011-Vannitubade remont.Tel 55 48 892-Pensioni-palgapäev kaugel?Helistades Laeninvesti, aitameteid 30–300 € väikelaenuga.Näiteks 30 €, kuu pärast tagasi36 €, 50 € – tagasi 60 €, 100 €– tagasi 120 € jne.Tutvuge laenutingimustegameie kodulehelwww.laeninvest.ee.Tel 56 958 509Auto-Autode värvi-, plekitööd.Tel 5517327-Ostan avariilisi ja sõidukorrasautosid.Tel 51 939 999-Ostan autoromusid ja vanametalli,raha kohe. Tel 58 399477-Ostan sõiduauto.Tel 53 501 702-AUTOROMUDE OST, 150 €.TEL 58 228 080Koolitus-SOOME, ITAALIA, HIS-PAANIA, VENE JA EESTIKEELE KURSUSED. Info:www.viendra.ee,tel 56 670 330Tervis-Hambalabor teeb hambaproteesidekiirparandusi.Tel 6 002 519,55 614 661-Selg valutab? 10 aparaadimassaažiseanssi (1 seansskestab 40 minutit) ainult 38 €!Tel 6 004 051, 55 977 547-Klassikaline massaaž:60 minutit 15,1 €, 30 minutit7,9 €. MassaazTermoStuudio.Tel 6 004 051, 55 977 547Linnalehes: Narva mnt 13, Pro Kapitali Maja, IV korrus E– R kl 9– 17Maneeži 5, Reklaamipunkt: E–R kl 10–17Toompuiestee 37 (Balti Jaama apteegi vastas), OÜ Leontravel:E–R kl 10–17Pärnu mnt 67A, OÜ Leontravel: E–R kl 10–17KokaringTRIINUSÖÖGITUBATel 51 06 078, Ravi 27A-, A1-, B-, BE-, C- ja CE-kat kursused,lõppastme-, esmaabi- ja ametikoolitused.Loengud Estonia pst 1 ja Koskla 16.C-, CE- ja BE-kat kursus 28.02 ja 7.03A- ja A1-kat kursus 27.02Lõppastme koolitus 19.02, 5. ja 19.03Ametikoolitus 3.03Soodushinnad, tasumine osade kaupa.Maksuamet tagastab 21% õppemaksust.Tel 6 485 481, 6 485 826,50 18 860, www.odium.eeKuuluta Linnalehes

ReedestreedeniTOP 311.–17. veebruarFoto: EPL“Tore oleks, kui spordipidu jääks spordipeoks, mittesõjaks, millest aastaid hiljem rääkides meenutatakse,et selle kehaosa kaotasin ma legendaarsel40. Tartu maratonil Palu väljadel iseenda rumaluseja sportliku vihaga võideldes,” ütles Andras Laugametsmaratoni meditsiiniteenistusest.2 3reede, 18. veebruar 2011 linnaleht toimetaja Kristjan Roos kristjan.roos@linnaleht.ee sport 171Tartu maraton toimub külma kiusteKanepi ja Zopp tõusulainel Veerpalu vaevab põlvehäda• Vaatamata pühapäevaks ennustatavale pakaseletoimub 40. Tartu maraton plaanipäraselt, kuigi tenniseturniiril säranud Eesti esiresatamiseOslo MM-i Eesti suurimale• Sel nädalal Dubais toimuval • Eilne Eesti Päevaleht kirjutas, et suu-stardipauk antakse tund aega hiljem ehk kell 10. ket Kaia Kanepi tõusis esmaspäe-medalilootusele Andrus Veerpalule teebval avaldatud tennise naiste maailmaedetabelis karjääri kõrgeimale,16. kohale. Meeste edetabelispääses Eesti esireket Jürgen Zoppesimest korda 200 parema hulka,jõudes 198. kohale.taas muret põlvevalu. Kuna Veerpaluvaevab ka viirushaigus, otsustas meesära jätta homme Drammeni MK-etapi15 kilomeetri eraldistardist klassikasõidu.Just see distants pidi olema kahekordseolümpiavõitja MMi-eelne peaproov.Sooniku unistus: Eestiliigas kuus meeskonda• LAIENEMISPLAANEesti Jäähoki Liidu peasekretärRiho Soonik loodab,et tuleval hooajal mängibjäähoki Eesti meistriliigasviis-kuus meeskonda.Skandaalidest räsitud hokihooaegsai hiljuti suhteliseltootamatu pöörde, kui terveltüheksa Narva hokimeest liitusTartu Kalev-Välgu meeskonnaga.Teadupärast jäi Narvameeskond protestiks hokiliidutegevuse vastu sel hooajal Eestimeistriliigast eemale.Narva hokimeeste liitumineKalev-Välguga oli tegelikultväga proosaline: peale suuremängusoovi kannustas mitutmängijat soov pääseda Eestikoondisse.Ilma Kalev-Välguga liitumisetaolnuks see võimatu,kuna reeglite järgi saab Eestikoondisse kuuluda välisliigasvõi Eestis meistriliigas mängivsportlane. Kalevisse tulnudnarvakatest on koondisekandidaadid näiteks AnatoliJakovlev, Filipp Švarõgin jaAndrei Aleksandrov.Hoolimata sellest, et kolmemeeskonna vahel toimuvalmeistriliiga põhiturniiril onmängimata veel viis mängu,Tartu Kalev-Välk tuli viimati Eesti hokimeistriks 2008. aastal. Tänavuheitleb ta tiitlikaitsja Kohtla-Järve Viru Sputnikuga. Foto: Sille Annuk / Scanpixon selge, et meistri otsustavadkolme võiduni peetavas finaalseeriastiitlikaitsja Kohtla-JärveViru Sputnik ja Kalev-Välk.Finaalseeria algab 26. märtsilKohtla-Järvel.Kuigi tänavuse koduse hooajakulminatsioon on veel ees,mõtleb Riho Soonik juba tulevaaasta peale. “Eesti liigasvõiks järgmisel hooajal plaanikohaselt mängida viis-kuusmeeskonda ja Narva võiks liigastagasi olla. Liitumissoovion avaldanud ka endistest Eestikoondislastest koosnev ElioniSK / Ericsson. Tallinnastoleks siis liigas kaks meeskonda,”ütles Soonik Linnalehele.Kristjan RoosEesti mängib taas Soomega• Aprillis toimuva jäähokiMM-i I divisjoni eel peab Eestimeeste hokikoondis 12. aprillilPremia jäähallis taas sõprusmänguSoome koondisega.Ka sel aastal kuuluvad põhjanaabritekoondisse sealse liiganoored mängumehed, kellelelisandub ehk ka eelmiselgiaastal Tallinnas mänginud LeoKomarov.• 5. aprillil treeninglaagritalustav Eesti peaks sõprusmängupidama ka 10. aprillil.Üheks võimalikuks variandikson kohtumine Espoo Bluesiga.• Mullu kaotas Eesti Premiajäähallis peetud sõprusmängusSoomele 0:6.Kalju muutubEesti Chelseaks• Nõmme Kalju sõlmis selnädalal lepingu Jaapani poolkaitsjaHiroyuki Mitsuyama jaSoome keskpoolkaitsja KaarloRantaneniga.Meeskonnaga on juba liitunudendised koondislasedKristen Viikmäe ja TarmoNeemelo ning Hispaania passigakeskkaitsja Alain. Algavalhooajal tõenäoliselt Flora järelsuurimaks tiitlipretendendikstõusev Kalju testib ka neljavõõrmängijat, kellest jaapanlaneToshi lõi sel nädalal peetudtreeningmängus Soome teiseliiga meeskonnale FC Atlantiselekolm väravat. Tolle mänguvõitis Kalju 4:1.Nõmme klubi treeningutelosaleb ka Poola esiliiga klubiSzczecini Pogońi juures testimiselkäinud endine Levadiapoolkaitsja Eino Puri. “Loodame,et Puriga on reedeks selgusmajas,” ütles LinnaleheleKalju tegevjuht Peeter Kusma.Samuti loodab Kalju endaridades näha Eesti koondisekeskkaitsjat Andrei Stepanovit,kes ise loodab lepingu sõlmidaRootsi meistriliiga klubiSyrianskaga.“Teisipäevaks peaks meeskondkoos olema. Praegu olekstarvis veel täiendust kaitsesseja poolkaitsesse. Stepanovi äraütlemisekorral on meil mõttesveel üks variant, kuid esialgu eitahaks sellest rääkida,” märkisKusma. K. R.OSTAD MEILTROTERMANNI KESKUSAlati soodne kogu pere ostukeskusMere pst 4. Avatud iga päev kella 8.30–20KAUPA al 50 kr, SAAD 2 TUNDI PARKIMIST TASUTA. Info parkla kassastUudis! Laste jope39 €Uudis!Laste sokk-sussidUudis!NaistesokidUudis! Laste retuusid+ seelikUudis! Meeste jope3,40 €0,65 €4,50 €22,90 €Uudis!Lasteretuusid2,80 €Uudis! Meestedžemper15 €Uudis! Poiste pusa18,50 €Uudis! Lastesukkpüksid2,50 €Uudis! Meeste teksad22,80 €Uudis! Naiste pluus Uudis! Naiste sokid18,50 € 0,70 €Adelli kauplused asuvad:Rotermanni keskus, Mere pst 4, 2. korrus E–P 8.30–20Kadaka tee 46 E–R 10–19, L 10–17, P 10–16

18 vaba aeg toimetaja Kristjan Roos kristjan.roos@linnaleht.eeFilmimees: Meri isiksus sobib 3D-filmiTäna esilinastub kinodespresident Lennart Meristrääkiv Arko Okki dokumentaalfilm“Monoloogid”,mis peaks olema Eestiesimene 3D-dokumentaalfilm.“Lennart Meri oli mees, keselas korraga minevikus, olevikusja tulevikus (filmi ingliskeelnepealkiri ongi “Mees,kes elas kolmedimensioonilisesajas” – toim) ja just seetõttutundus sobiv temast 3Ddokfilmitegemine,” rääkis OkkLinnalehele. Režissööri sõnulaitab 3D formaat moodsat filmikeeltparemini esile tuua jaannab ühe väljendusvahendijuurde. “Kuna 3D abil onfilmikeel vahetum, siis tulebseda delikaatset instrumentimuidugi õigesti kasutada,”lisas Okk.Filmimehe sõnul on LennartMerist valminud dokfilmka selle poolest eriline, etlugu jutustatakse peategelastfilmimata. “Püüdsime Meriolemust ja tema aega teistevahenditega edasi anda,” laususOkk. Uues filmis räägivadMerist Ain Kaalep, Eino Tamberg,Andres Tarand, IgnarFjuk, Roman-Aleksander Bertelov,Erast Parmasto ja VeliOlavi Klami. K. R.Lasteteater toob Grimmide muinasjutu uues kuues lavale• Homme on Salme kultuurikeskusesKaari Sillamaa lasteteatri muinasjutumuusikali“Läbitantsitud tallad” esietendus.Lugu saab alguse klassiõpilastest,kes on õpetajaga lossivaremetes ekskursioonil.Klassi popp tüdruk Kai ja oiviknohikTaavi eksivad lossi käikudesse äraja satuvad muinasjutu kuningriiki (pildilmelanhoolne lohe Loviisa). Sealt algabjuba vendade Grimmide lugu: kümmeprintsessi käib öösiti kuskil tantsimas, kusnende kingatallad ära kuluvad…Tüki lavastaja ja koreograaf on KatreJaani, muusikajuht Hille Savi ja kunstnikudebüüditeeb noorteteatri õpilane HelenMännik. Mängivad Sillamaa lasteteatri7–14-aastased õpilased.Vaata ka: http://tallad.lkkk.ee/. LLFoto: Kaari Sillamaa lasteteaterlinnaleht reede, 18. veebruar 2011Linnalehe TOP 71. “Aktuaalne kaamera”(ETV) – 132. “Pealtnägija” (ETV) – 103.–4. “ENSV” (ETV) – 53.–4. “Vabariigi kodanikud”(ETV) – 55.–7. “Ringvaade” (ETV) – 45.–7. “Terevisioon” (ETV) – 45.–7. “Midsomeri mõrvad”(ETV) – 4Kogu edetabelit vaata:www.linnaleht.eeEesti TOP 7 (7.–13. 02)ETV “Pealtnägija” tiim (Roald Johannson, Mihkel Kärmas, Kadi Jaanisoo ja Rasmus Kagge) troonib Eestiteleedetabelite tipus. Foto: ETV“Pealtnägijat” fännab niiLinnaleht kui ka kogu rahvas• SUUR TELEUURINGKes meist poleks võrrelnudenda eelistusi Eestikeskmise maitsega jaseejärel tõdenud, temamaitse on küll keskmisestpalju parem.Linnaleht pani kokku omateleedetabeli, millest selgus,et sarnaselt ülejäänud rahvagaootab toimetus põnevil MihkelKärmase kolmapäevaseid paljastusi“Pealtnägijas”. Tõsi, linnalehtlastekõige popim saadeon konkurentsitult “Aktuaalnekaamera”: 22 küsitletust nimetasoma viie lemmiksaate hulgastervelt 13 töötajat ETVuudistesaadet. Ka Linnalehetabelis 3.–4. kohta jaganud sari“ENSV” oli üleriigilises edetabeliseelmisel nädalal kõrgelkümnendal kohal.1. “Pealtnägija” (ETV)237 000 vaatajat2. “Võsareporter” (Kanal 2)227 0003. ““Eesti laulu” poolfinaal”(ETV) 208 0004. “Eesti otsib superstaari”(TV3) 180 0005. “Õnne 13” (ETV) 169 0006. “Ärapanija” (Kanal 2)162 0007. “Aktuaalne kaamera” (ETV)161 000Allikad: PM Online, TNS EmorETV on teistest üleEelistatuim telekanalgi onsama: Linnalehe TOP 13-s oneranditult ETV saated, koguEesti auditooriumi hulgas onETV saateid kuus, Kanal 2 saateidkolm ja TV3 saateid üks.Samas kohtadel 14.–27. on kaLinnalehe tabelis tervelt viisKanal 2 ja neli TV3 saadet.Linnalehe absoluutselt amatöörlikultläbi viidud küsitlusesei näe kõrgel kohal Kanal2 hitti “Võsareporterit” ja ehkjust seetõttu kuuleb aeg-ajaltnii ühelt kui ka teiselt kolleegiltarvamust, kuidas küll sellinesaade saab Eesti teleedetabelisnii kõrgel kohal olla. “Mispuudutab nurinat “Võsareporteri”suure vaadatavuse kohta,siis enamasti lähtuvad inimesedtäiesti enda ja oma sõpruskonnaarvamusest. Samaselab Eestimaal veel teisigi inimesipeale nende,” selgitabPeeter Teedla teleauditooriumiuuringuid korraldavast firmastTNS Emor.Teedla sõnul mõõdab TNSEmor teleri vaadatavust Eestistelemõõdikute abil. See tähendab,et 275 peresse (620 inimest)üle Eesti on paigaldatudseadmed, mis mõõdavadsekundi täpsusega, kui kauamingit telekanalit ja saadet vaadatakse.Kristjan Roos

eede, 18. veebruar 2011 linnaleht toimetaja Kristjan Roos kristjan.roos@linnaleht.ee vaba aeg 19Küsija suu peale ei lööda?“Ja kui ma ei eksi, tahad sa mult seksi, ära karda, küsivaid!” laulsid mu varases lapsepõlves Hendrik Sal-Saller ja The Smilers. Tundub, et popmuusika tõepoolestmõjutab inimesi, eriti meesolevusi. Vähemalt võiksseda järeldada nende õõvastavate kogemuste põhjal, mismulle ning mu sõbrantsidele viimasel ajal osaks on saanud.Eelmisel nädalal siis see nilbe ümber teksade line – iuu!!!Aga nädalavahetusel väljas pidutsedes sattusime sõnaotseses mõttes seksinäljas meeste rünnaku alla! Okei, üksmu sõbrantsi sõbrants oligi ilmselt selle peal väljas. Võion kuldsete retuuside ja pitsrinnahoidja väel klubitseminemingi trend, mis minuni veel jõudnud pole? Muidugi,kui aus olla, siis tal oli ka super keha, et see välja kanda,aga ikkagi! Kui nii riides oled, ei tasu briti poissmeeste,Kopli vantide avameelsete ettepanekute ja 50-eurostegavehkimise peale kohe nutma hakata. ;) Riided selga ja asikorras!Riided selga jaasi korras!Kui aga asjad tegelikult kanii lihtsalt käiksid… Pakun,et isegi nunnadele tehaksemeeleheitlikke ettepanekuid.Väike põige mu Brasiilias vabatahtlikuna töötava sõbrantsijuurde – õnneseen! Meil on ju suhteliselt tavaline,et kui näiteks peolt kojutulekuga hilja peale jääd, pole vastassoostsõbra juures ööbimine probleem. Tõsi küll, kõik eimõista seda ühtemoodi ja kipuvad mõnikord teki alla. Brasiiliasaga tähendavat pärast päikeseloojangut mõne kutimajja jäämine automaatselt seksi, mõnikord koguni kõigimajas viibivate meestega?! Kui sõbrants kuti villa viiendasmagamistoas teist külge keeras, avanes äkki uks, mille tagaseisis trussikute väel majaperemees, käes pudel punast veini.Tips lukustas end seepeale pooleks tunniks vannituppaega pööranud latiino paaritushüüetele tähelepanu.Kui kõik vaikseks oli jäänud, julges ta lõpuks välja ilmuda,ning mis ta eest leidis? Kuti vend lamas tšiki voodisväga kunstilises poosis, meelas naeratus näol, kuid sedakordaalukateta! Ehee, mõnikord pole vannis magaminesugugi kõige kehvem variant.Naljakaks pööravad asjad aga pärast seda, kui konkreetseleküsimusele on antud konkreetne eitav vastus.“Mis sul viga on, et sa mind ei taha?Sa oledki lesbi vä?”“No kuule, aita sõber hädast välja!”“Aga äkki tead kedagi, kes tahabtäna seksida?”Need on mõned parimad, japäriselust pärit reaktsioonid!Ahjaa, Ryanair rokib täiega.Pea terve mu sõpruskond onjuba nende uutele kevadistelelendudeleTallinnast 10-euroseid edasitagasiotsibronninud!dilaila@linnaleht.eeBizarroTiigerSudoku10. MÄRTSIL kell 18.00SAKU SUURHALLISRigas cirks esitlebAAFRIKA ELEVANDIDsuures rahvusvahelises tsirkuseprogrammis11. veebruari Linnalehes ilmunudsudoku õige lahendus.• Tühjad kohad tabelis tuleb täitanumbritega 1–9 nii, et üheski reas egaveerus ega ka üheski tumedama joonegapiiratud 9 ruudukese suurusestükis ei oleks korduvaid numbreid.Hakka nüüd nuputama!TantsuklubiRONDOalustabALGAJATETÄISKASVANUTETANTSUKURSUSI2. märtsil 2011Üliõpilastele 10% soodustus© Bulls© BullsKursused toimuvad kaks korda nädalasE ja K kl 19.30–21Mustamäe Kultuurikeskuses KAJA,Vilde tee 118, tel 6 547 410Eelregistreerimine ja info:tel 55 655 530e-post: rondotk@hot.eeKaari Sillamaa Laste Muusikateater esitleb:UUS PÕNEVKAUPUUS PÕNEVKAUPUUS PÕNEVKAUPUUS PÕNEVKAUPRIIDEPUUUUS PÕNEVKAUPE–R 11–19, L 11–15KASUTATUD RIIETE KAUPLUS*SEL NÄDALAL UUS KAUP!*helelilla hinnasiltKreutzwaldi 7(Raua ja Kreutzwaldi tänava nurgal)Tel 56 686 326UUS PÕNEVKAUPUUS PÕNEVKAUP21.02 –10%22.02 –20%23.02 –30%avatud kuni kl 1624.02 suletud!Suur valik kasukaid ja talveriideid!****MONTE CARLO MADRID BERLIIN MOSKVAKUNI23.02.2011Lisaetendus11. märts kell18.00KÕIKPILETID-50%!www.suurtsirkus.ee www.cirks.lv www.piletilevi.eewww.suurtsirkus.ee www.cirks.lv www.piletilevi.eemüügijuht Andres Purve 555 64856 info 552 2919Moodne muinasjutt-muusikalvendade Grimmide muinasjutu ainetelLavastaja ja koreograaf Katre JaaniMuusikajuht Hille SaviKunstnik Helen MännikSalme Kultuurikeskuses 19.02 kell 18 ja 8.03 kell 14Piletid müügil Piletilevis ja tund enne kohapealhttp://tallad.lkkk.ee/

SÕBRAKUU PAKKUMISED!585 KULDKuldsüdamed al 7,90 €Kuldsüdamed Swarovskikristallidega al 79 €Kuldketid al 29,91 €925HÕBEHõbesüdamed al 3 €Hõbeketid al 3,52 €Hõbeehted looduslikekividega–15%OOTAVAD TEID ROHKEM KUI 2800 PRILLIRAAMI!UUS RAAMIKOLLEKTSIOONENNI MARCOMÄRTSI LÕPUNI ALLAHINDLUS RAAMIDELEkuni 70% ** PAKKUMINE KEHTIB PLASTKLAASIDE TELLIMISELKõva kattega plastklaasid al 25 € (391,17 kr) paarAR-kattega plastklaasid al 38 € (594,57 kr) paarViru Keskuse välisküljelLaikmaa tänavaltel 6 601 750NÄGEMIST KONTROLLIVAD DOKTOR MARK LEVINJA DOKTOR GEORG MATTIESEN!(info tel 6 333 350, 6 024 696)Prillide tellimisel maksab nägemiskontroll 6 € (93,88 kr)!www.nordoptika.ee