Lisa 9. Põlevkivi kasutamise riikliku arengukava 2007-2015 ...

Põlevkivi kasutamise riikliku arengukava 2007-2015keskkonnamõjude strateegiline hindamine.AruanneValdur LahtveeSA Säästva Eesti InstituutLeping K-13-4-2006/1361Tallinn, Märts 20071

“Ainult teile kuulub privileeg ja samas kohustusotsustada, kuidas me edasi läheme ja millise Eesti meoma lastele pärandame”EV Presidendi T.H.Ilvese ametissepühitsemise kõnest2

Sisukord:1.Lühikokkuvõte (peamised tulemused) 42. Sissejuhatus. 93. PÕKK koostamise eesmärgid ja vajadus. 104. PÕKK ja selle alternatiivide kirjeldus. 115. PÕKK seosed EL ja Eesti keskkonnapoliitika ja regionaalarengu strateegilisteeesmärkidega. 126. Põlevkivikasutamise keskkonnamõjude ülevaade 357. Piirangud põlevkivikasutamisele 728. KSH metoodika. 769. Hinnangud kavandatud alternatiividele ja meetmetele. 7810. Alternatiivsete strateegiate/meetmete võrdlus. 9211. Soovitused leevendavate meetmete rakendamiseks. 9412. Hindamistulemuste lühikokkuvõte. 9513. KSH käigus esile kerkinud probleemid ja soovitused nende lahendamiseks. 9914. Kokkuvõte avalikustamise tulemustest. 10015. Kasutatud dokumentide ja kirjanduse loetelu. 11016.Lisad: 11316.1.KSH programm.16.2.Ministri käskkiri KSH programmi kinnitamisest16.3.Ida- ja Lääne-Virumaa muinsusväärtuste nimekiri16.4. tabel: Põlevkivi kasutamise riikliku arengukava strateegilise keskkonnamõjukvalitatiivne hindamine ekspertide kaupa16.5. Põlevkivi kasutamise riikliku arengukava SMH aruande tööversiooni avalikuarutelu koosolekute protokollid16.6. Koopiad KSH aruande tööversiooni avalikustamise käigus laekunudettepanekutest ja neile saadetud vastustest.16.7. AS NEJ uute keevkihtkatelde evitamise tulemuste kokkuvõte3

1. Lühikokkuvõte (peamised tulemused).Põlevkivitööstus on Eesti suurim loodusvarade kasutaja ja jäätmete tekitaja. Kunapõlevkivikaevandused ja põlevkivi kasutavad ettevõtted asuvad põhiliselt Ida– jaLääne– Virumaal, siis põlevkivikasutamisega kaasnevad heitmed ja loodusvaradekasutamine avaldavad negatiivset mõju just nende maakondade keskkonnaseisundileja siin elavate inimeste tervisele. Et Eesti majandus kasvab ja praegu kehtivatekeskkonnakaitse- ja majandushoobadega pole suudetud majanduskasvu jaloodusvarade kasutamise tempot lahutada, kaasneb majanduskasvuga kahetsusväärneheitmete hulga ja keskkonnasurve märkimisväärne kasv võrrelduna möödunudkümnendil toimunud keskkonnaseisundi paranemisega. Seetõttu on Eestijätkusuutlikkuse tagamiseks ja keskkonnaseisundi ning inimeste terviseparandamiseks vaja piirata põlevkivi kaevandamist ja kasutamist ning rakendadariigipoolseid meetmeid põhiliste keskkonna- ja sotsiaalpoliitika eesmärkide – paremkeskkonnakvaliteet ja parem tervis – tagamiseks ja majanduse suunamisekssäästlikumale teele.Käesoleva arengukava “Põlevkivi kui riiklikult strateegilise energiaressursikasutamissuundade määratlemine, sh põlevkiviõli ja põlevkivigaasikasutamisvõimaluste hindamine hajutatud energiatootmise printsiibirakendamisel” (edaspidi Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2007-2015 võiPõlevkivi arengukava või PÕKK) eesmärgid ja Põlevkivi arengukavas kirjeldatudja arengukava Rakendusplaanis toodud tegevustest valdav osa on vastavad jaaitavad kaasa nende Eesti Vabariigi ja Euroopa Liidu poliitikaeesmärkidesaavutamisele , mis on suunatud loodusvarade ja energeetika efektiivsemalekasutamisele ja heitmete vähendamisele ning keskkonnaseisundi parandamiselening energiatootmise varustuskindluse tõstmisele.Põlevkivi arengukava keskkonnamõju strateegilise kvalitatiivse hindamisepõhijärelduseks on, et võrreldes käesoleva olukorraga , kus kava ei ole vastuvõetud ja meetmeid ei rakendata, Põlevkivi arengukavas toodud eesmärkidelejõudmisel ja arengukavas kirjeldatud ja arengukava rakendusplaanis toodudmeetmete elluviimisega Eesti ja eriti põlevkivipiirkonna keskkonnaseisundparaneb, elanike heaolu ja toimetulekut häirivad tegurid leevenduvad ningregionaalsed erisused võrreldes muude Eesti piirkondadega vähenevad pea kõigipakutud eesmärkide ja meetmete osas. Samas kui põlevkivikasutamiseaastamaht kasvab Põlevkivi arengukavas soovitatud piirini 20 miljonit tonniaastas, siis vastavalt põlevkivikasutamise mahu kasvule kasvavad lähiaastatel kaheitmed. Negatiivne mõju keskkonnaseisundile ja inimeste tervisele võib tulenedavaid PÕKK eesmärgi “Tagada Eesti varustatus põlevkivienergiaga ja kindlustada Eestienergeetiline sõltumatus” järgimisel, juhul kui teiste Põlevkivi arengukavaeesmärkide saavutamiseks kavandavaid meetmeid piisavas mahus või piisaval tasemelellu ei viida, siis koos majanduskasvuga kasvab nii põlevkivi osakaal elektritootmisebilansis kui ka kaasnevad heitmed ja keskkonnakasutus.Ühe olulise meetmena toob Põlevkivi arengukava rakendusplaan Maapõueseaduseredaktsiooni täiendamise selliselt, et seataks 20 miljoni tonni piirpõlevkivikaevandamise aastamahule. Et Põlevkivi arengukavas ja selle4

akendusplaanis toodud meetmed ei ole keskkonnamõju hindaja arvates piisavaltmõjusad ja et nende elluviimine ei taga põlevkivi kasutatavate ettevõtete poolt olulistetehnoloogiliste muudatuste sisseviimise ja seeläbi põlevkivikasutusest tulenevateheitmete koguste ja ohtlikkuse vähenemise ja eeldades, et nende meetmeteelluviimine võib takerduda, siis leiab hindaja, et põlevkivi kaevandamise mahtu tulebnii administratiivsete kui ka teiste hoobadega pakutust enam piirata . Arvestadespraegust, põlevkivipiirkonna keskkonnaseisundi kvaliteedi oluliselt madalamattaset võrreldes Eesti teiste piirkondadega ja arvestades Eesti Vabariigi pooltvõetud rahvusvahelisi kohustusi õhuheitmete aastaste summaarsete kogustepiiramiseks, ei ole Põlevkivi arengukavas põlevkivikasutuse piiraminekaevandamismahu aastakoguse piiri seadmisega 20 milj. t/a tasemel piisavvabariigi majandus-, keskkonna ja sotsiaalpoliitika eesmärkide saavutamiseks.Sellisel tasemel piirangu seadmisega põlevkivikasutajate tootmisplaaniderealiseerumisel ilma tehnoloogiaid oluliselt määral jäätme- ja heitmevähesemaksmuutmata, selle asemel et, PÕKK meetmete realiseerimisega Ida-Virumaalpõlevkivikasutamisega kaasnevate heitmed kogused väheneksid, heitmete kogusedhoopis kasvavad 35% võrra, millega seatakse ohtu piirkonna inimeste tervis,keskkonnaseisund ja loodusväärtused ning seatakse ohtu Eesti Vabariigi poolt võetudrahvusvaheliste kohustuste täitmine. Keskkonnamõju hindaja peab vajalikuksPõlevkivi arengukavas esitatud meetme täiendamist ja 20 miljoni tonnisepõlevkivikaevandamise aastamahu asemel 15 miljoni tonnise aastamahu piiriseadmise. Vaid sellisel tasemel põlevkivikasutuse aastamahu piiri seadmisega ja koostäiendavate meetmete rakendamisega, mis hetkel pakutud meetmetest oluliselt enammotiveerivad ettevõtteid põlevkivikasutuse efektiivsuse tõstmisele jaheitmevähesemate tehnoloogiate rakendamisele ning koos meetmetega teistemajandussektorite poolt õhku paisatavate heitmete piiramisega võib olla kindel, etriigi võetud keskkonnakohustused täidetakse. Põlevkivikasutuse mahu tõusugasatuvad eelkõige löögi alla kohustused mis riigi poolt võetud kliimamuutuste jakasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks ja võetakse lähiajal Euroopa LiiduEmissioonikaubanduse skeemi teiseks kauplemisperioodiks süsinikuheitmete riiklikujaotuskavaga aastateks 2008-2012 (EL direktiiv 2003/87/EÜ) ning piiriülesteõhuheitmete piiramiseks ja sealhulgas just vääveldioksiidi heitmete vähendamiseksvõetud ja võetavate kohustustega üleeuroopalise õhukvaliteedi parandamise ( CleanAir For Europe – CAFÉ) programmi raames.Põlevkivi kasutavad ettevõtted on seisukohal, et keskkonnanõuetega ja eelkõigevääveldioksiidi heitmete summaarse aastakoguse piiridega (vaata ka peatükk 7)tullakse toime, kuid kuna hindajal pole teada, milliseid meetmeid ettevõtted tegelikultlähiajal rakendavad, pole teada, milliseid heitgaaside puhastusseadmeid tegelikultehitatakse, millises mahus ja milliste tööparameetritega need on ja puuduvad seega kaandmed selle kohta, millises ulatuses heitmed nende praegu alles kavandamiselolevate meetmete rakendamisel vähenevad. Arvestades seda, et täna pole veelkavandatud puhastusseadmeid töösse rakendatud ega ka veel ehitama hakatud;arvestades seda, et kahe uue ploki keevkihtkatelde rakendamise järel Balti jaEesti elektrijaamades vääveldioksiidi summarsed heitkogused on uute plokkideevitamisele eelnenud aastatega võrreldes vähenenud 41% ja edasinevähendamine on olulisel määral sõtuv järgmiste plokkide renoveerimisest (vanade tolmpõletuskatelde üleviimisest keevkihttehnoloogial põlevkivipõletamisele) kusjuures uute plokkide ehitamise tempo pole teada; arvestadespiirangute tähtaegade lähedust ja senist keskkonnameetmete rakendamisel5

tehtud investeeringute madalat tempot Eesti ettevõtete poolt; arvestades ASNarva Elektrijaamad Balti Elektrijaamas 1980-ndate lõpus rajatud üheelektritootmisploki ühele katlale (e. 50% ploki võimsusele) väävlimärgpuhastusseadme ehitamisega ja seadme käigushoidmisega seonduvaidprobleeme – seadme töökindlus oli madal, seadme opereerimine oli liigaenergiamahukas ja põhjustas väävelhappesudu õhku paikumist; arvestades Eestiettevõtete senist praktikat, kus ettevõtete keskkonnakohustusi on püütakse jättaja seni edukalt on jäetud riigi kanda, puudub hindajal piisav kindlus, etettevõtete poolt kavandatavad meetmed realiseeritakse ja teha järeldusi nendemeetmetega saavutatava võimaliku heitmete vähenemise kohta.Täiendavate meetmetena, mis aitaksid kaasa nii Põlevkivi arengukava kui ka teistepraegu kehtivate riiklike arengukavades sätestatud või kaasa aitavatekeskkonnaeesmärkide saavutamiseks, pakub hindaja välja järgmisi meetmeid:- Välisõhu kaitse seaduse ja selle alamaktide (s.h. Keskkonnaministri2. septembri 2004. a määruse nr 112) täiendamine nii, et kehtestatakseheitkoguste piirväärtused seadmele, mille põlemisprodukte kasutataksematerjalide otseseks kuumutamiseks, kuivatamiseks või muuks käitlemiseks,näiteks ülekuumutusahjud, termilise töötlemise ahjud;järelpõletusahjule, mis on projekteeritud väljuvate gaaside puhastamisekspõletamise teel ja mida ei kasutata iseseisva põletusseadmena;katalüütlise krakkimise katalüsaatorite regenereerimisseadmele;väävelvesiniku väävliks muundamise seadmele; keemiatööstuses kasutatavalereaktorile; koksiahjule teistele suurtele põletusseadmetele kehtestatud tasemel- Välisõhu kaitse seaduse ja selle alamaktide muutmine nii, et oleks piisavaltsätestatud ettevõtete kohustused seoses võimalike vääveldioksiidiheitmeteaastaste heitkoguste ületamisel ja EL poolsete sanktsioonide rakendamiselEesti Vabariigile;- Välisõhu kaitse seaduse ja selle alamaktide täiendamine nii, et oleks sätestatudsüsinikdioksiidi lubatud heitkoguste eraldamisel ettevõtetele kuni 10% lubatudheitkoguste müük enampakkumise korras;- Maapõueseaduse ja Keskkonnamõju hindamise jakeskkonnajuhtimissüsteemide seaduste täiendamine nii, et enne passiivsetepõlevkivivarude ümberhindamisi viidaks läbi vastav teemaplaneering jasellega paralleelselt planeeringu keskkonnamõju strateegiline hinnang;- Süvauuringute läbiviimine põlevkivi kaevandamisest ja kasutamisest tulenevakeskkonnakvaliteedi halvenemise mõjust piirkonna inimeste tervisele;Põlevkivi kasutamise võimalike erinevate stsenaariumite kvantitatiivsel hindamiselvõrreldi järgmisi stsenaariume:Variant 0 – Põlevkivi kasutamine jätkub piiranguteta ja tänast arengutrendi(põlevkivi kasutavate ettevõtete arengukavasid) järgides; põlevkivi orienteeruvkasutus 31,24 milj. t/a;Variant 1 – Põlevkivi kasutamine jätkub piiranguteta, kusjuures põlevkivi aastanekasutusmaht suureneb hüppeliselt; põlevkivi orienteeruv kasutus 50 milj. t/a;Variant 2 – Põlevkivi kasutamise aastamahule seatakse piirangud põlevkivikavastoodud ulatuses; põlevkivi orienteeruv kasutus 20 milj. t/aVariant 3 – Põlevkivikasutuse aastamaht külmutatakse 2005.a. tasemel põlevkivi6

orienteeruv kasutus 15 milj. t/a.Variant 4 – Põlevkivi aastakasutuse mahtu võrreldes tänase kasutuse tasemegavähendatakse; põlevkivi orienteeruv kasutus 10 milj t/aVariant 5 – Põlevkivi aastakasutuse mahtu võrreldes tänase tasemega vähendatakseoluliselt; põleevkivi orienteeruv kasutus 5 milj t/a.Kavade võrdlemisel põhiliste eeldatavate keskkonnaheitmete aastakoguste osas,kusjuures lähtuti 2005.a. põlevkivi kasutusega kaasnenud tegelike heitmete tasemest,ja ei arvestatud prognoosimatuse tõttu võimalikke põlevkivi kasutusotstarbe muutusiega võimalikke ettevõtete poolsete keskkonnameetmete rakendamist, selgus, etpõlevkivikasutamise jätkusuutlikkuse, negatiivse keskkonna- ja tervisemõjuvähendamise ning sotsiaalsete probleemide ja regionaalsete erisusteleevendamisel selgelt parim Variant 5 mille järgi piiratakse põlevkivikasutustoluliselt võrreldes tänase kasutuse tasemega. Selle variandi puhul väheneksidsummarsed heitmed oluliste heitmekomponentide osas tänasega võrreldesvähemalt 66%. Tänase põlevkivikasutusega kaasneva keskkonnamõjugavõrreldes väheneksid keskkonnamõjud oluliste keskkonnakomponentide osasvähemalt 32% võrra ka Variandi 4 puhul, kus põlevkivikasutuse mahtu tänasegavõrreldes vähendatakse kuni 10 miljoni tonnini aastas. Teiste variantide puhulnegatiivne keskkonnamõju kas jääb samale tasemele (Variant 3) või suurenebolulisel määral (Variant 1 ja Variant 2).Eesti põlevkivi kasutavate ettevõtete tänaste ambitsioonikate tootmise laiendamisekavade realiseerimist järgiva stsenaariumi realiseerumisel kasvavad põhilised heitmed211 % ja põlevkivikasutuse hüppelise kasvu stsenaariumi realiseerumisel suureneksidheitmed 338 % võrra. Arvestades neid niivõrd suuri erisusi leiab keskkonnamõjuhindaja, et ilma piirangute seadmiseta põlevkivi kaevandamisele ning meetmeterakendamiseta põlevkivikasutuse efektiivsuse suurendamiseks jakeskkonnamõju vähendamiseks, ei suudeta täita riigi poolt püstitatudarengueesmärke ja võetud rahvusvahelisi kohustusi, mistõttu otsustajal tulebpõlevkivi kaevandamise ja kasutamise aastamahtu piirata.Keskkonnamõju hindajal puudub hindamise hetkel piisav teave EL ja Eestiametkondade vahel käimasolevate läbirääkimiste võimalikest tulemustest ELdirektiivi (nn. Põhiliste õhuheitmete aastakoguste (National Emission Ceilings)piiramise direktiivi ) täiendamisega Eestile kehtestatavate vääveldioksiidiheitmete aastakoguste kohta aastateks 2012 ja 2020 ja EL Direktiivi (nnheitmekaubanduse (Emission Trading Scheme) direktiivi ) uuelkauplemisperioodil ettevõtetele kehtestatavate süsinikdioksiidi lubatudheitkoguste tasemete osas aastateks 2008-2012, kuid hindaja kogemus sarnasteltvarasematelt läbirääkimistelt ja äsja EL Komisjoni poolt 10-le liikmesriigilekehtestatud süsinikdioksiidi lubatud summaarsete heitkoguste tasemed jatasemete määramise viis, lubab hindajal piisava kindlusega väita, et Eestil onlihtsam eelpoolnimetatud täiendavate õhuheitmepiirangutega vastavuses olla siis,kui Põlevkivi arengukavas ja selle vastavate meetmetega seataksepõlevkivikasutuse piiriks mitte rohkem kui 15 miljonit tonni aastas.Arvestades rahvusvaheliste piirangute karmistumisega heitmete õhkupaiskamisesummaarsetele aastakogustele ja vältimaks ettevõtete vääradest investeerimisotsustest7

tulenevat võimalikku kahju põlevkivi kasutavatele ettevõtetele, peab hindajavajalikuks, et Põlevkivi riiklikus arengukavaga seatakse põlevkivikasutamiseaastase mahu piir arengukava poolt hõlmatava ajaperioodi lõpuks . Arvestadespraeguste läbirääkimiste seisu vääveldioksiidi heitmete summaarsete aastakogusteosas, leiab hindaja, et aastase põlevkivikaevandamise ja kasutuse piir aastal 2015ja sellele järgnevatel aastatel ei tohiks ületada 10 milj. tonni aastas.Eesti Statistikaameti analüüsis surmade põhjuste kohta on välja toodud Ida-Virumaalaste kõrgem suremus võrreldes Eesti teiste piirkondadega. Tolle analüüsipõhjal võib oletada, et põlevkivipiirkonna elanike kõrgem suremus on osaliselttingitud põlevkivi pikaajalisest kasutamisest tingitud halvemastkeskkonnakvaliteedist. Levinud on väited ja sarnane arusaam on valdav ka idavirumaalasteeneste hulgas, et põlevkivipiirkonna elanike tervis on halvem kui teisteleestimaalastel. Samas on viimaste aastate üldise haigestumusstatistika järgi Ida-Virumaa elanike haigestumine Eesti keskmisel tasemel ja jääb alla Tallinna ja Tartuelanike haigestumiste arvule (esmaste haigestumisjuhtude arv tuhande elaniku kohta).Tervisestatistika näitajate ja Terviseinstituudi analüüsid näitavad kõrgeimaidhaigestumise näitajaid õhhuheitmete ja kantserogeensete ainetega seonduvatehingamisteede, vereloome ja vereringeelundite ning vähihaigustesse haigestumiseosas.Kui üldise haigestumuste keskmise arvu järgi pole Ida-Virumaa elaniketervisenäitajad halvemad kui neis piirkondades, kus põlevkivi ei kaevandata, siison nii Ida-Virumaal kui ka osaliselt Lääne-Virumaal nii suremuse, kuihaigestumise näitajad hingamisteede ja vereringe süsteemis mõnevõrrakõrgemad võrreldes teiste Eesti piirkondadega . Seega ei saa välistada põlevkivikaevandamise, töötlemise ja kasutamise negatiivset mõju inimese tervisele. Etseni pole sihipäraselt jälgitud põlevkivi kaevandamise ja kasutamise tervisemõjutöötajatele ja elanikkonnale, kuid on täheldatav kõrgem haigestuminemõningatesse haigustesse.Et elanikkonna tervis olulisel määral sõltub keskkonnakvaliteedist, siis tulebigati vältida keskkonnakvaliteedi halvenemist ja rakendada kõiki meetmeidpõlevkivi kaevandamise ja kasutamisega kaasnevate heitmete vähendamiseks.Põlevkivi riiklik arengukava katab vaid osa Eesti Vabariigi energia-, majandus- ,sotsiaal- ja keskkonnapoliitikast, mistõttu on väär loota, et Põlevkivikavavastuvõtmisega ja seal toodud meetmete elluviimisega põlevkivi kaevandamisegaja kasutamisega seotud probleemid saavad lahendatud.Kui ei uuendata riigi energiapoliitikat ja ei võeta radikaalseid meetmeidenergiakasutuse efektiivsemaks muutmiseks (s.h. energiasäästuks) jaelektritootmise restruktureerimiseks, ning põlevkivi osakaalu vähendamiseksenergiabilansis, kui ei sisestata senisest enam põlevkivi kasutamise väliskulusidpõlevkivi hinda, siis jäävad põlevkiviga kasutamisega seonduvad probleemidsarnaselt tänasega kestma ka Põlevkivikavas toodud kõigi meetmete elluviimisejärel.8

2. Sissejuhatus.“Põlevkivi kasutamise riikliku arengukava 2007-2015“ keskkonnamõju strateegilisehindamise (edaspidi ka keskkonnamõju hindamine või KSH) läbiviimise nõue tulenebKeskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi (edaspidi ka KeHJS)seaduse (vastu võetud 22. veebruaril 2005 (RTI, 24.03.2005, 15, 87)) §33, mille järgikeskkonnamõju strateegiline hindamine on kohustuslik, kui strateegilineplaneerimisdokument koostatakse energeetika valdkonnas ning sellega kavandatakseseaduse §-s 6 nimetatud olulise mõjuga tegevusi, mille hulka käib kaVastavalt Riigikogu otsusele (RTI, 23.12.2004, 88, 601) vastu võetud Kütuse- jaenergiamajanduse pika-ajalisele riiklikule arengukavale aastani 2015, on VabariigiValitsuse ülesandeks “Põlevkivi kui riiklikult strateegilise energiaressursikasutamissuundade määratlemine, sh põlevkiviõli ja põlevkivigaasikasutusvõimaluste hindamine hajutatud energiatootmise printsiibi rakendamisel.”Vastavalt Vabariigi Valitsuse korraldusele nr.384 06.juulist 2006 (RTL, 18.07.2006,56, 1032 ) pani Valitsus keskkonnaministrile ülesandeks koostada “Põlevkivikasutamise riiklik arengukava 2007–2015” . Teisteks osalevateks ministeeriumideksmäärati majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ja rahandusministeerium.Keskkonnaminister algatas Põlevkivi riikliku arengukava koostamise jakeskkonnamõju strateegilise hindamise oma käskkirjaga nr 782 06.juulist 2006,millega moodustati “Põlevkivi kasutamise riikliku arengukava 2007-2015”koostamise töögrupp. Samas otsusega sätestati, et KSH toimub paralleelselt PÕKKkoostamisega. Selleks sõlmis Keskkonnaministeerium (KKM) 08.augustil 2006.a.lepingu keskkonnamõju hindaja (litsents KMH0113) Valdur Lahtvee’gaTeade KSH programmi koostamise algatamise ja avalikustamise kohta avaldati21.juulil 2006.a. väljaandes Ametlikud Teadaanded ja 20. juulil ajalehes Postimees.KeHJS seaduse § 37 lõikes 1 nimetatud asutusi ja isikuid teavitati kirjalikult 27.juulil2006 ning elektrooniliselt (meili teel) 21.juulil 2007.a. Kõigil huvitatud isikutel olivõimalik KSH programmiga tutvuda ja vastuväiteid ning ettepanekuid programmisisu osas esitada 18.juulist kuni 23.augustini 2006.a. Keskkonnaministeeriumikeskkonnakorralduse ja –tehnoloogia osakonnas ning Keskkonnaministeeriumiinterneti kodulehel avaldatud materjalide põhjal. Avalikustamise ajal laekunudettepanekutele ja küsimustele vastas Keskkonnaministeerium kirjalikult. KSHprogrammi avalikud arutelud toimusid 9.augustil 2006.a. Keskkonnaministeeriumisning 15.augustil 2006.a. Ida-Virumaal Maidla vallas Savala rahvamajas. Ettepanekutekoopiad, vastusete koopiad ning KSH programmi arutelukoosolekute protokollid onlisatud käesoleva aruande lisas 1 toodud KSH programmile.Täiendatud KSH programmi kiitis Keskkonnaminister oma käskkirjaga nr 1369 heaks13.detsembril 2006. Ministri käskkiri on toodud käesoleva aruande lisas.Lähtuvalt kinnitatud programmist on käesolevas töös keskkonnamõjustrateegilisel hindamisel aluseks võetud Põlevkivikava töörühma poolt1.novembril Keskkonnaministeeriumile üle antud ja 13. novembril 20069

avalikustatud (osapooltele saadetud ja KKM veebilehel kättesaadavaks tehtud)dokument: Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2007-2015 tööversioon.3. PÕKK koostamise eesmärgid ja vajadus.Arengukava ”Põlevkivi kui riiklikult strateegilise energiaressursi kasutamissuundademääratlemine, sh põlevkiviõli ja põlevkivigaasi kasutamisvõimaluste hindaminehajutatud energiatootmise printsiibi rakendamisel” koostamise ettepaneku aluseks onRiigikogus 15. detsembril 2004. a vastu võetud otsus “Kütuse- ja energiamajandusepikaajalise riikliku arengukava aastani 2015 kinnitamine” (RT I 2004, 88, 601;edaspidi Kütuse- ja energiamajanduse arengukava), millele lisatud tabelis 4 nähakseVabariigi Valitsuse ülesandena ette põlevkivi kui riiklikult strateegiliseenergiaressursi kasutamissuundade määratlemist.Riigieelarve seaduse §10 lõike 2 järgi ning kooskõlas Vabariigi Valitsuse13. detsembri 2005. a määrusega nr 302 “Strateegiliste arengukavade liigid ningnende koostamise, täiendamise, elluviimise, hindamise ja aruandluse kord” kiitisVabariigi Valitsus oma korraldusega nr 384 11. juulist 2006 heaks Põlevkiviarengukava koostamise, määras vastutavaks ministeeriumiks Keskkonnaministeeriumining arengukava väljatöötamises osalevateks ministeeriumideks Majandus- jaKommunikatsiooniministeeriumi ning Rahandusministeeriumi.Vastavalt säästva arengu seadusele (RT I 1995, 31,384; 1997, 48, 772; 1999, 29, 398;2000, 54, 348) suunatakse riigi algatatud arengukava alusel nende majandusharude japiirkondade arengut, kus looduskeskkonna saastamine ja loodusvarade kasutaminevõivad ohustada looduslikku tasakaalu või bioloogilise mitmekesisuse säilitamist.Põlevkivi kasutamist on vaja suunata riigi algatatud arengukava alusel selleks, ettagada teada olevate varude jätkumist võimalikult pikaks ajaks ning maksimaalseltvältida keskkonna saastamist. Kuna nii põlevkivi kaevandamisega kui kakasutamisega kaasneb paratamatult oluline keskkonnamõju, on arengukavagavõimalik vähendada uute negatiivsete keskkonnamõjude lisandumist Kirde-Eestis.Selle alusel on riigil võimalik sihipäraselt ja seega ühiskonnale kasulikumalt suunatapõlevkivi kaevandamist ja kasutamist.Põlevkivi riikliku arengukava koostamise eesmärgid on täpsemalt sõnastatudKeskkonnaministri poolt nimetatu Põlevkivi arengu kava koostava töörühmalähteülesandes järgmiselt:Eesmärk 1:Tagada Eesti varustatus põlevkivienergiaga aastani 2015 ja kindlustadaEesti energeetiline sõltumatus.• Välja töötada kriteeriumid, mille alusel saab põlevkiviressursi kasutustplaneerida. Sellest tulenevalt on vaja selgitada põlevkivikihindite selektiivsekaevandamise ja kaevise sügavama rikastamise võimalusi ning mõju.• Anda vajalikud põlevkivi kasutussuunad, mille alusel on võimalik hinnatapõlevkivivaru mahtu kvaliteedi järgi, s.h eraldi pealmaa- jaallmaakaevandamise võimalusi ning kaeveväljade varu ajalist ammendumist.10

• Määrata põlevkivi kasutamissuunad, kas kaevandamismahtu tuleb suurendadavõi vähendada ning sellest tulenevalt näidata, kas on vajalik keskkonnatasudekehtestamisprintsiipe muuta.• Oluline on kindlaks teha kaevandatud karjääride kasutuselevõtu tingimused.• Koostatava arengukava kohta tuleb läbi viia keskkonnamõju strateegilinehindamine, mille käigus arvestatakse põlevkivivaru kasutamise võimalusteanalüüsimisel sotsiaalsete, julgeoleku, majanduslike ja keskkonnakaitselisteaspektidega, kusjuures looduskaitselistel või keskkonnakaitseliselt tundlikelaladel on põhirõhk keskkonnakaitselistel aspektidel. Keskkonnamõjustrateegilise hindamise tulemustest tuleb juhinduda ka kaevandatud aladekorrastamiseks loodavate projektide koostamisel.• Anda hinnangud põlevkivi väärtustamise osas – kas on otstarbekam kasutadapõlevkivi otsepõletamiseks, keemiatööstuse tooraineks vms.Eesmärk 2: Põlevkivi tootmise ja kasutamise efektiivsuse tõstmine.4. PÕKK ja selle alternatiivide kirjeldus.Põlevkivi riiklikus arengukavas käsitletakse sisuliselt vaid kahte alternatiivi – esmaltkirjeldatakse tänast olukorda ja antakse ülevaade praegu kehtivatemajandustingimustega ja keskkonnanõuetega vastavuses olevatest arengutrendist ningteiseks kirjeldatakse soovitavat, arengukavaga ja arengukava rakendusplaanis toodudmeetmete rakendumisel tekkivat uut olukorda, kus põlevkivi kasutamisele seatakseaastase kasutusmahu (kaevandamismahu) piir, muudetakse majandustingimusi jatäiendatakse keskkonnanõudeid, mille abil tekitatakse siseturul konkurents põlevkivikui toorme järele ja suunatakse ettevõtjaid oma tootmist ümber kavandama, tootmistefektiivsemaks ja keskkonnahoidlikumaks muutma.Vastavalt KSH programmile võetakse neile kahele stsenaariumile käesoleva KSHtarbeks lisaks hüpoteetiline stsenaarium, kus põlevkivi kasutamisele piiranguid eiseata ja põlevkivikasutamine kasvab hüppeliselt naftahindade kõrgest tasemesttuleneva põlevkiviõli tootmise atraktiivsusega ja välisinvestori(te) sooviga kasutadapõlevkivivarusid õli tootmiseks Eestis.Lähtuvalt eelpooltoodust hinnatakse Keskkonnamõju strateegilise hindamise käigus 3võimalikku stsenaariumit:Variant 0– Põlevkivi kasutamine jätkub piiranguteta ja tänast arengutrendi(põlevkivi kasutavate ettevõtete arengukavasid) järgides; eeldatav põlevkivikasutus31,24 milj. t/a;Variant 1 – Põlevkivi kasutamine jätkub piiranguteta, kusjuures põlevkivi aastanekasutusmaht suureneb hüppeliselt; Eeldatav põlevkivikasutus 50 milj. t/a;Variant 2 – Põlevkivi kasutamise aastamahule seatakse piirangud põlevkivikavastoodud ulatuses; Eeldatav põlevkivikasutus 20 milj. t/a.Kuna kvalitatiivse hindamise tarbeks tehti kokkuvõte põlevkivi kasutatavateettevõtete keskkonnakasutuse ulatusest 2005.a. mil põlevkivikasutuse maht oli 14, 811

milj. t siis sisuliselt võrreldakse neid variante ka neljanda stsenaariumiga, mis vastabarengutele kui realiseerub hindaja poolt pakutud põlevkivikasutuse aastakasutusemahu piirang 15 milj. t/aVariant 3 – Põlevkivi kasutamise aastamaht külmutatakse 2005. aastapõlevkivikasutuse tasemel.Huvigruppide soovil hinnati ka põlevkivikasutamise vähendamisele suunatudalternatiive:Variant 4 – Põlevkivi aastakasutuse mahtu võrreldes tänase kasutuse tasemegavähendatakse; põlevkivi orienteeruv kasutus 10 milj t/aVariant 5 – Põlevkivi aastakasutuse mahtu võrreldes tänase tasemega vähendatakseoluliselt; põleevkivi orienteeruv kasutus 5 milj t/a.5. PÕKK seosed EL ja Eesti keskkonnapoliitika ja regionaalarengustrateegiliste eesmärkidega.Põlevkivi kasutamisega seonduvad riiklikud keskkonnapoliitika, energiapoliitika jamajanduspoliitika eesmärgid on kirjas praegu kehtivates riiklikes strateegilistesdokumentides nagu Säästev Eesti 21 (SE21), Uuendatud Eesti keskkonnastrateegiaaastani 2010 (UKS), Kütuste ja energiasektori pikaajaline arengukava aastani 2015(KEPA), 2006. aasta alguses Vabariigi Valitsuse poolt heakskiidetudElektrimajanduse arengukavas aastani 2015 (EAK) ja Kasvuhoonegaaside heitkogustevähendamise riikliku programmi aastateks 2003-2012 (KHG). Kuna nimetatudkavade valmimisel on arvestatud või lähtutud Euroopa Liidu valdkondlike poliitikateeesmärkidest siis kajastuvad EL keskkonnapoliitika ja muude valdkondade poliitikateeesmärgid nimetatud Eesti vabariigi strateegilistes dokumentides.PÕKK eesmärgid ja Põlevkivi arengukavas kirjeldatud ja arengukavaRakendusplaanis toodud tegevustest valdav osa on vastavad ja aitavad kaasanende Eesti Vabariigi ja Euroopa Liidu poliitikaeesmärkide saavutamisele , mison suunatud loodusvarade ja energeetika efektiivsemale kasutamisele jaheitmete vähendamisele ning keskkonnaseisundi parandamisele ningenergiatootmise varustuskindluse tõstmisele.Allpool on toodud kokkuvõtted või väljavõtted nimetatud arengukavadest.SE 21:Riiklikus arengukavas „Säästev Eesti 21“ (SE 21) on nenditud, et teadmusühiskonnason pürgimine maksimaalse ökoloogilise tasakaalu suunas iseenesestmõistetavprotsess, kuid see peab arvestama reaalset majanduskeskkonda. Positiivne tulemrealiseerub looduskaitse ja looduskasutuse kui ühtse protsessi teineteist täiendavatepoolte ühtsuse edendamise teel, arvestades, et inimene on osa ökosüsteemist. Kuna12

üheks teadmusühiskonna eesmärgiks on üldine heaolu kasv, siis on SE 21 kohaseltparatamatu ka loodusressursside kaasamine vajaliku majandusbaasi loomiseks.Loodusressursi säästlik majandamine ei ole pelgalt kaitse, vaid ökoloogiliselttasakaalustatud ressursi kasutamine. Loodusressursi kasutamisega kaasnevadeelnevalt koostatud põhjendatud ja suurimat majanduslikku tulu tõotavad optimaalsekasutamise skeemid ja looduslikke arenguid tasakaalustavad mehhanismid. Kõik seeon mõeldav vaid printsiipidel, et tagada keskkonnahoid. Rakendatakse säästvatarbimise mehhanismid riigihangete, riiklike investeerimisprogrammide jtarengukavade kriteeriumidesse. Põlevkivi arengukava lähtub just nimetatudprintsiipidest.UKS:…1.1. Keskkonnastrateegia põhieesmärk on tagada inimesi rahuldav tervislikkeskkond ja majanduse arendamiseks vajalikud ressursid loodust oluliseltkahjustamata, maastike ja elustiku mitmekesisust säilitades ning majandusearengutaset arvestades.…KESKKONNAEESMÄRGIDKooskõlas Euroopa Liidu prioriteetidega on ka Eesti Vabariigi prioriteetsedvaldkonnad järgmised:1. keskkond, tervis ja elu kvaliteet;2. maastike ja elustiku mitmekesisuse säilitamine;3. loodusvarade ratsionaalne kasutamine ja jäätmetekke vähendamine;4. kliimamuutuste ärahoidmine ja õhu kvaliteet.Keskkond, tervis ja elu kvaliteetVeekeskkonna hea seisundi säilitamineJoogiveevarustusEesmärk: tagada tervisele ohutu joogivesi kogu elanikkonnale ja kvaliteedinõuetelevastav vesi ühisveevärgi tarbijatele.Ülesanded:• võimalikult kiiresti tuleb tagada kõigi ühisveevärkide vee ohutus tervisele(mikrobioloogiliste ja keemiliste näitajate alusel);• tuleb selgitada joogiveeallikate vastavus nõuetele ning halva vee kvaliteedigaveeallikate kasutamise majanduslik otstarbekus;• joogivee indikaatorparameetrid peavad 2000 ja enama elanikuga asulatesvastama nõuetele 2008. aastaks (rauasisalduse osas 2007. aastaks) ja alla 2000elanikuga asulates 2013. aastaks;• tuleb rakendada meetmed tervisele ohutu joogivee kättesaadavaks muutmiseksreostunud põhjaveega hajaasustuse alade elanikele.Veekogude hea seisundi saavutamine ja selle säilitamineEesmärk: ratsionaalse kasutamisega tagada siseveekogude hea seisund.Ülesanded:13

• koostada üleriigilised ja piirkondlikud veemajanduskavad;• rakendada meetmed põllumajandusreostuse piiramiseks;• piirata veekogude eutrofeerumist põhjustavaid tegureid, vältimaks veekvaliteedi ja vee-elustiku elutingimuste halvenemist ning liigivaesemaksmuutumist;• parandada reoveekäitlust, vähendada veekogude saastamist reovee ebapiisavapuhastamise tõttu;• 2009. aasta lõpuks tuleb tagada asulareovee kogumine ja 2010 aasta lõpukstuleb tagada reoveepuhastus kõigis üle 2000 elanikuga asumites.Põhjavee hea seisundi säilitamineEesmärk: säilitada põhjavee hea seisund ja tagada põhjaveevarude säästlikkasutamine ning kaitse.Ülesanded:• kindlustada põhjaveevarude säästev kasutamine lähtudes kinnitatudpõhjaveevarudest või looduslikust ressursist;• vältida põhjavee reostuse laienemist hajareostuse ja punktreostusallikatemõjul.• reostuse leviku ennetamiseks tagada keskkonnaavariide kiire likvideerimine jahüljatud ohtlike jäätmete kohene koristamine;• tagada põhjavee tõhus kaitse Pandivere kõrgustikul põhjavee formeerumisalal;• 2008. aasta lõpuks tuleb rakendada nitraaditundlike alade nitraatidegareostamise vähendamise tegevuskavad;• vähendada kvaliteetse põhjavee kasutamist tööstuses;• tagada põhjaveevarude riiklik arvestus;• välja töötada põhjavee kui väärtusliku ressursi optimaalne hinnapoliitika;• vähendada varustussüsteemide lekkeid tehnilis-majanduslikult põhjendatudtasemeni – keskmiselt 10%-ni;• vähendada vee kulu toodanguühiku kohta.5.1.1.1 Rannikumere hea seisundi säilitamineEesmärk: ratsionaalse kasutamisega tagada rannikumere hea seisundi jätkumine ningkalavarude ja vee-elustiku looduslik taastootmine, parandada rannikumere seisunditneis piirkondades, kus see ei vasta veel kehtestatud normidele.Ülesanded:• tagada valmisolek suurõnnetuste ja keskkonnaavariide likvideerimiseks;• vähendada majandustegevuse tagajärjel merre sattuvate saasteainete hulka,mis võivad põhjustada rannikumere ökoloogilise seisundi halvenemist.• tagada merre lastava reovee piisav puhastamine;• tagada laevadel tekkivate jäätmete (pilsivee, fekaalvee, prügi ja muudesaasteainete) kogumine sadamates;• vältida ohtlike ainete sattumist rannikumerre ja tagada kehtestatud piiranguterange täitmine.JÄÄKREOSTUSKOLLETE LIKVIDEERIMINEEesmärk: minimiseerida jääkreostusobjektidest tulev reostus põhja- ja pinnavettening luua eeldused rikutud alade taaskasutuseks.14

Ülesanded:• esmaseks ülesandeks on koheselt likvideerida kasutuseta õlisaaduste jäägidmahutiparkidest ja asfaltbetoonitehastest ning vedelate õlijäätmete järvedprügilatest;• tagada puhas joogivesi reostuse mõju all oleval alal;• ulatusliku põhjaveereostusega aladel tuleb teha regulaarset seiret reostuseleviku üle, vajadusel rakendada lokaliseerimismeetmeid;• hoida korras jääkreostuse andmebaas ning teha see kättesaadavaksmaaomanikele, kohalikele omavalitsustele ja kõigile huvitatud osapooltele;• tagada vastutus keskkonna saastamise ja sellega tekitatudkeskkonnakahjustuse eest omaniku vahetumisel;• luua eeldused jääkreostuse tõttu rikutud alade kasutuselevõtuks, toetadesreostuse puhastamis- ja lokaliseerimistöid.Kliimamuutuste ärahoidmine ja õhu kvaliteetKLIIMAEesmärk: vältida kliimamuutust kui väga tähtsat globaalset väljakutset, stabiliseeridakasvuhoonegaaside kontsentratsioon atmosfääris tasemeni, mis võimaldabminimeerida inimtegevusest tulenevaid ohtlikke häireid kliimasüsteemis ning tagadaelanikkonna eelhoiatamine ohtlike keskkonnanähtuste võimalikust toimumisest.Ülesanded:• täita Kyoto protokollist tulenevad kohustused;• vähendada oluliselt kasvuhoonegaaside heitkoguseid;• vähendada 2008-2012. aastaks 8% võrra kasvuhoonegaaside heitkoguseidvõttes aluseks 1990. aasta tase;• lõpetada osoonikihti kahandavate ainete import, eksport ja kasutamine;• fikseerida elektritootmise keskkonnanõudeid arvestavad arengusuunad;• juurutada kohakesksed ja lokaalsed hüdrometeoroloogilised prognoosid jahoiatused;• tagada osoonikihti kahandavate ainete kogumine, ümbertöötamine võihävitamine.•ÕHK, ENERGEETIKA JA TRANSPORTEesmärk: säilitada välisõhu kvaliteet piirkondades, kus see on hea ja parandada õhukvaliteeti neis piirkondades, kus see veel ei vasta kehtestatud piirväärtustele;vähendada energeetika negatiivset keskkonnamõju, tõhustada energiasäästu ninglaiendada taastuvate energiaallikate kasutamist; tõsta ühistranspordi osakaalu jamobiilsust, edendada elektri- ja raudteetransporti.Ülesanded:• toetada vähemsaastavate transpordiliikide ja –vahendite (raudtee, tramm, troll)ning teiste ühissõidukite kasutamist;• tagada ainult kvaliteetse kütuse import ja müük;• ergutada puhtamate ja mootoribiokütuse kasutamist;15

• vähendada välisõhu kvaliteedile mõjuvate esmatähtsate saasteaineteheitkoguseid paiksetest ja liikuvatest saasteallikatest;• arvestada piiriülese õhusaaste kaugleviga ja kliimamuutuste ning osoonikihikaitsmise nõuetega.• vähendada väävliühendite heitkoguseid 1980. a. tasemega võrreldes 2005.aastaks 35% võrra ja 2010. aastaks 40% võrra;• kindlustada, et aastast 2010 ei ületa Eesti paiksetest ja liikuvatestsaasteallikatest välisõhku eralduv summaarne heitkogus aastas:- vääveldioksiidil 100 000 tonni;- lämmastikoksiididel 60 000 tonni;- lenduvatel orgaanilistel ühenditel 49 000 tonni;- ammoniaagil 29 000 tonni.• viia aastaks 2007 bensiinitanklate ja –terminaalid vastavusse EL nõuetegalenduvate orgaaniliste ühendite osas;• viia aastaks 2012 põlevkivielektrijaamade vääveldioksiidi heitkogusedsummaarselt alla 25000 tonni aastas;• viia olemasolevate suurte põletusseadmete õhusaasteainete heitkogusedvastavusse piirväärtustega:- AS Kohtla-Järve Soojus Ahtme Elektrijaam aastaks 2010;- AS Kohtla-Järve Soojus Kohtla-Järve Elektrijaam ja NarvaElektrijaamad aastaks 2015;- muud suured põletusseadmed 1. jaanuarist 2008.• tagada, et aastaks 2010 moodustaks taastuvatest energiaallikatest toodetavaenergia osakaal kogu energiatarbimisest vähemalt 12% ja taastuvatestenergiaallikatest toodetava elektrienergia osakaal kogu elektritarbimisestvähemalt 5,1%;• edendada õhukvaliteedi seiret ja järelevalve süsteemi ning tagada piirkondadevälisõhu kvaliteedi vastavus kehtestatud piirväärtustele;• viia 2005. aastaks bensiini ja diiselkütuse tarbimises biokütuste osakaal 2%-nija 2010. aastaks 5,75%-ni;• tagada, et aastaks 2005 oleks bensiini ja diiselkütuste väävlisisaldus alla 50mg/kg ja tarbijale peab soovi korral olema saadav bensiin ja diiselkütusväävlisisaldusega 10 mg/kg. 2009. aastast peab bensiini ja diiselkütusteväävlisisaldus olema alla 10 mg/kg.• ergutada ühistranspordi ja alternatiivliikluse (jalgrataste) kasutamist,rakendades selleks majandushoobasid ja liikluskorralduslikke võtteid (näiteksliiklus- ja parkimispiirangud sõiduautodele, jalgrattateede rajamine).MAAVARADE SÄÄSTLIK KASUTAMINEEesmärk: tagada maavarade säilivus võimalikult pikemaks ajaperioodiks ning nendekaevandamine võimalikult kompleksselt ja minimaalsete negatiivsetekeskkonnamõjudega.Ülesanded:• jätkata maavarade kasutamise arengukava koostamist Tallinna piirkonna jaoks jaalustada sarnaste kavade koostamist kogu majanduslikult enamarenenud Põhja-Eesti regiooni maakondade (Harju-, Viru-, Rapla-, Järva-, Lääne- ja Ida-Virumaa)tarvis;16

• viia lõpule riigile kuuluva geoloogiateabe kandmine kaasaegsetele infokandjateleja geoloogiliste kaartide digitaliseerimine;• välja töötada kaevandatud alade kaasaja nõuetele vastav rekultiveerimise süsteem;nende õiguslik baas ja tehniline lahendus;• rakendada praktikasse kaevandatud alade kaasaegne ja kõigile keskkonnanõuetelevastav rekultiveerimise süsteem;• edendada kaevandustööstuse säästvat majandamist, et vähendada selle negatiivsetmõju keskkonnale;• korrastada rikutud maastikud (kaevandatud alad, aherainemäed).JÄÄTMETEKKE VÄHENDAMINE JA JÄÄTMEHOOLDUSEesmärk: kasutada tooret ja materjali säästlikult, piirata jäätmete tekkimist jasoodustada jäätmete taaskasutamist, vähendada jäätmetest põhjustatud keskkonnasaastamist, kasutada toodete valmistamisel vähemohtlikke aineid ja materjale ningarendada jäätmekäitlust, rakendades printsiipe “saastaja maksab” ja “tootja vastutus”.Selleks lähtutakse järgmisest jäätmekäitluse hierarhiast:1) jäätmete tekke vältimine ja tekkivate jäätmekoguste vähendamine;2) tekkivate jäätmete ohtlikkuse vähendamine;3) jäätmete taaskasutamise laiendamine:• otseses ringluses (korduvkasutamine);• materjaliringluses (taaskasutamine);• bioloogilistes protsessides (kompostimine);• energia tootmiseks (põletamine);4) keskkonnanõuetekohane jäätmetöötlus ja ohutustamine;5) jäätmete keskkonnaohutu kõrvaldamine.Ülesanded:• rajada Eestis optimaalne integreeritud jäätmekäitluskohtade võrgustik, käideldajäätmed tekkekohale võimalikult lähedal asuvates nõuetekohastes jäätmekäitluskohtades;• tagada kõikide jäätmete käitlemine vastavalt õigusaktidele ning keskkonna- jatervisekaitse nõuetele;• edendada jäätmete taaskasutamist vähendamaks prügilatesse ladestatavatejäätmete kogust ja säästmaks loodusvarasid, rakendades selleks korduvkasutust,materjalide ringlussevõttu, kompostimist ja energiakasutust;• nii tööstus- kui olmejäätmete osas ka selliste jäätmeliikide kogumise jataaskasutamise korraldamine, mille edasise käitlemise kulud ületavad tulusid;• tõsta biolagunevate jäätmete taaskasutamine järk-järgult 55 massiprotsendini;• tekkivate pakendijäätmete taaskasutamise oluline suurendamine;• optimeerida tavajäätmeprügilate arv, viies selle 8-10 prügilani;• EL nõuetele vastavate prügilate ja jäätmekäitluskeskuste rajamine;• kõigi nõuetele mittevastavate prügilate keskkonnaohutu sulgemine jajäätmekäitluskohtade seire ning järelhoolduse korraldamine;• jäätmete lagunemisel tekkiva ja lenduva metaani kogumine võimalikult suuresulatuses ning muude keskkonnaohtlike ainete leviku vältimine või piiraminepinnases, pinna- ja põhjavees;• tagada korrektselt töötav ohtlike jäätmete käitlussüsteem;17

• kindlustada kohaliku omavalitsuse korraldatud olmejäätmevedu;• toetada uuringuid jäätmealase teabe kogumiseks ja töötlemiseks;• suurendada ja täiustada põlevkivitöötlemise ja muude tööstusjäätmetetaaskasutamist ja täiustada tööstusjäätmete sealhulgas põlevkivitöötlemisejäätmete kõrvaldamistehnoloogiat;• põlevkivielektrijaamade tuhaärastustehnoloogia ümberkorraldamine jaolemasolevate tuhaväljade keskkonnakaitse nõuete kohane sulgemine;• põlevkivi töötlemise jäätmete (fuusside ja gudroonide) ladestuskohtadekeskkonnakaitse nõuetega vastavusse viimine ja sealt eralduvate keskkonnaohtlikeainete leviku piiramine;• suletud prügilate alade maastiku taastamine üldiseks kasutamiseks.KEPA:…Tänaseks on energeetika tuleviku alased visioonid ning vajadused oluliselt muutunud- EL liitumisega on tõstatunud rida nõudeid ning eesmärke, edasi on arenenudenergiatehnoloogia, uusi võimalusi pakub Kyoto protokolli rakendamine jne.Nimetatud kriteeriumite järgimiseks osutus vajalikuks energeetika riiklikkuarengukava täpsustadaKäesolevat kütuse ja energiamajanduse pikaajalist riiklikku arengukava aastani 2015täiendab Elektrituruseadusel (RTI,2003, 25, 153; 2004, 18, 131) põhinevelektrimajanduse arengukava, mis koostatakse aastal 2005. Energiakasutuseefektiivsuse tõstmiseks, keskkonna kvaliteedi säilitamiseks ja loodusressurssideratsionaalseks kasutamiseks on Vabariigi Valituse poolt 4. jaanuaril 2000.a heakskiidetud Energiasäästu sihtprogramm, milline sätestab üldised eesmärgid aastateks2000 – 2005. Energiasäästu Sihtprogrammi elluviimiseks on koostatud Energiasäästusihtprogrammi rakenduskava, milline sätestab detailsemad meetmed ja tegevusedaastani 2005. Vastavalt Kaugkütteseadusele (RT I 2003, 25, 154; 2004, 18, 131)kinnitab järgneva energiasäästu sihtprogrammi ja selle rakenduskava VabariigiValitsus.Kütuse- ja energiamajandus on riigi strateegiline infrastruktuur, mis peab tagamaEesti pideva varustamise kvaliteetsete kütuste, elektrienergia ja soojusegaoptimaalsete hindade juures. Samas peab kütuse- ja energiamajandus olemamaksimaalselt efektiivne ning vastama ohutus- ja keskkonnanõuetele. Kütuse- jaenergiamajanduse jätkusuutlik toimimine on üheks riigi julgeoleku alustalaks.Eesti kütuse- ja energiamajanduse strateegilised eesmärgid on: tagada nõuetekohase kvaliteediga ning optimaalsete hindadega kütuse- jaenergiavarustatus; kindlustada sisemaise elektrilise tarbimiskoormuse katmiseks vajalik kohalikugenereeriva võimsuse olemasolu ning seadusele vastav vedelkütuse varu; saavutada aastaks 2010 taastuvelektri osakaaluks 5,1% brutotarbimisest; saavutada aastaks 2020 elektri-ja soojuse koostootmisjaamades toodetudelektri osakaaluks 20% brutotarbimisest; tagada elektrivõrgu täielik uuendamine ligikaudu 30 aastastes perioodides; tagada avatud turu tingimustes põlevkivienergia tootmise siseturukonkurentsivõime säilimine ning efektiivsuse tõus rakendades kahjulikkekeskkonnamõjusid vähendavaid kaasaegseid tehnoloogiaid;18

kindlustada riiklikult kehtestatud keskkonnanõuete täitmine;tõhustada energiakasutust soojus-, elektri- ja kütusemajanduses;hoida aastani 2010 primaarenergia tarbimise maht aasta 2003 tasemel;tagada pidev kaasaegse oskusteabe ning spetsialistide olemasolu kütuse- jaenergiamajanduse kõigis valdkondades, et soodustada siseriiklikutehnoloogiaarendust ning võimaldada kaasaegse energiatehnoloogia siiret;luua eeldused ühenduste rajamiseks Põhjamaade ning Kesk-Euroopaenergiasüsteemidega.SOOJUSMuutused Eesti ühiskonnas viimasel kümnendil on oluliselt muutnud ka riigisoojamajandust. Võrreldes 1991. aastaga on soojuse tootmine vähenenud ca 2,4 kordaja stabiliseerunud 8-9 TWh-le aastas. 2002. aastal toodeti katlamajades 38% soojusestmaagaasi baasil ning üle 45% kohaliku kütuse (põlevkivi, turvas, puit, põlevkiviõli)baasil. Lokaalküte tugineb hinnanguliselt ligikaudu ~ 75% ulatuses puidule jaturbabriketile, ülejäänud osas peamiselt maagaasile.Eesti soojussektori esmane probleem on soojusvõrkude ebaõiged dimensioonid ningsuured kaod. Keskmine arvutuslik trassikadu on käesoleval ajal ligikaudu 18,5%(Soomes ligikaudu 6%), kuid pika tasuvusaja tõttu asendatakse soojustorustikesteelisoleeritud torudega vaid ligikaudu 2% aastas. (Tallinnas ligikaudu 1,5%).Kaugküte ja lokaalküte. Küttemajanduses on seni valdav olnud kaugküte,moodustades kogu küttest ligikaudu 70%, soojuse ja elektri koostootmisjaamadestoodetud soojuse osakaal küttes on ligikaudu kolmandik. Samas on kaugküttevõrkude(ja ka tootmisseadmete) tehniline seisund halb. See vähendab kaugkütte kasutamiseeeliseid ja sunnib üle minema lokaalküttele, mis on regionaalse soojussüsteemi jaokssageli ebaefektiivne lahendus ning piirab elektri- ja soojuse koostootmise potentsiaali.Soojuse tarbimine. Soojuse tarbimine Eestis on ebaefektiivne ning energiasäästuvõimalused Tallinna ja teiste linnade ning asulate soojusvarustuses on suured. Kunastatistika kajastab lokaalkütet mitte soojuse, vaid kütuste tarbimisena, on soojusetarbimise analüüs raskendatud. Energiasäästu edendamiseks tuleb see lahkhelilahendada.ENERGEETIKA JA KESKKONDEnergeetika on valdkondlikult Eesti suurim keskkonnasaastaja. Põlevkivi põletavad jatöötlevad ettevõtted põhjustavad umbes 60% SO 2 emissioonist, olles riigi suurimadõhu saastajad. Põlevkivi kaevandamisel on kulukateks ning lahendust nõudvatekskeskkonnaprobleemideks vee-, turba- ja paekivikasutusega seonduv. Samuti nõuavadlahendamist põlevkivituha ning põlevkivitööstuses tekkiva poolkoksi ninggeneraatorgaasiga seonduvad probleemid. Kõrvuti põlevkivienergeetikakeskkonnaheitmete vähendamisega tuleb likvideerida juba tekitatudkeskkonnareostus.Transpordivahenditest tulenev saaste on Eestis tervikuna Euroopas kehtivate normidepiires. Siiski esineb Tallinna ja mitme teise suurema linna liiklussõlmedes lubatudNO x ja CO piirkontsentratsioone ületavaid olukordi.Eesti keskkonnastrateegia (RT I 1997, 26, 390) nõuete täitmiseks on hetkel käsil kaheenergiaploki renoveerimine Narva elektrijaamades. Eesti Elektrijaama plokk nr 8renoveerimise vajadus tulenes ka Vabariigi Valitsuse 25.07.2000. a korraldusest19

nr. 623 “Suurtest põletusseadmetest välisõhku eralduvate saasteainete heitkogustevähendamise riikliku programmi kinnitamine aastateks 1999–2003" (RTL 2000, 88,1338). Balti Elektrijaama ploki nr 11 valmimistähtajaks on 2004. aasta september,Eesti Elektrijaama plokk nr 8 valmib sama aasta novembris.Vastavalt EL liitumislepingule on Eesti põlevkivi kasutavatel põletusseadmetelüleminekuperiood direktiivi 2001/80/EÜ lisa III A osas sätestatud väävlisidumisetaseme osas. Ahtme Elektrijaamas tuleb põletusseadmed direktiivi nõuetegavastavusse viia hiljemalt 31. detsembriks 2010, Narva elektrijaamades ning Kohtla-Järve Elektrijaamas on tähtajaks 31.detsember 2015. Muude põletusseadmete osasviib Eesti oma energiatootmise antud direktiiviga vastavusse hiljemalt 01.01.2008,selleks ajaks suletakse ka Balti Elektrijaama vanad TP-17 tüüpi katlad. Lisaksülaltoodule tuleb üleminekuperioodi alla käivates põletusseadmetes tagadaväävlisidumisaste 65% ja tahkete osakeste heitmed ei tohi ületada piirväärtust 200mg/Nm³. Seejuures esitab Eesti 1. jaanuariks 2008 Euroopa Komisjonileinvesteerimiskava sisaldava plaani AS Narva Elektrijaamade ja Kohtla-Järveelektrijaama järkjärguliseks nõuetega vastavusse viimiseks aastatel 2010–2015.Nimetatud direktiivi nõuete täitmine eeldab investeeringuid rohkem kui kümnemiljardi krooni ulatuses ning on seotud regionaalpoliitika ja struktuurivahenditekoordineerimise peatükiga liitumislepingus. Vastavalt liitumisläbirääkimistel esitatudseisukohtadele soovib Eesti kasutada Ühtekuuluvusfondi toetusi energeetikatpuudutavate keskkonnaprojektide rahastamiseks. Antud abile kvalifitseeruvadjärgmiste teemade alla kuuluvad projektid: põlevkivituha ladustamine, uuedõhusaastet vähendavad tehnoloogiad ning investeeringud taastuvasse energeetikasse.Lisaks on riiklikeks keskkonnaeesmärkideks energiamajanduse valdkonnas: väävli heitkoguste edasine vähendamine 2005. aastaks 35% võrra ja 2010. aastaks40% võrra, võttes aluseks 1980. aasta taseme; saasteainete heitkoguste piiramine aastast 2010 vääveldioksiidi osas 100 000tonnini, lämmastikoksiidi osas 60 000 tonnini ning lenduvate orgaanilistelühendite osas 49 000 tonnini; kütusetanklate ja terminaalide keskkonnanõuetega vastavusse viimine lenduvateorgaaniliste ühendite osas aastaks 2007; põlevkivi elektrijaamade aastase vääveldioksiidi heitkoguse piiramine 25000tonnini aastast 2012; bensiini ja diislikütuse lubatud väävlisisalduse viimine alla 50 mg/kg aastaks2005, alla 10 mg/kg aastaks 2009.Põletusseadmete renoveerimise kõrval tuleb elektrijaamade ja teiste põlevkivikütusena ja toorainena kasutavate ettevõtete tuhahoidlate prügiladirektiivi1999/31/EÜ nõuetega vastavusse viimiseks investeerida kuni viis miljardit krooni.Kiviter-tehnoloogiat kasutavates põlevkiviõli tootvates ettevõtetes nõuab lähiaastatellahendamist kaks investeerimismahukat probleemi: tehnoloogilises protsessis tekkivapoolkoksi ladustamine ning generaatorgaasis sisalduvate väävliühendite atmosfäärilaskmise vältimine.1998. a ühines Eesti Kyoto konverentsil allakirjutatud protokolliga, mille kohaselttuleb ajavahemikus 2008–2012 vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid samalmääral EL liikmesriikidega, st 8% võrra võrreldes 1990. aastaga. Selle eesmärgikohaselt peab CO 2 summaarne emissioon Eestis aastateks 2008–2012 alanematasemele 34494 tuh tonni CO 2 /a. Tegelik emissiooni tase on juba pikka aega sellestligikaudu poole madalam, mistõttu võib pärast CO 2 heitmete kaubandust puudutavate20

ahvusvaheliste kokkulepete sõlmimist tekkida soodne võimalus vabade kvootidemüügiks. Saadud tulu võimaldab suurendada investeeringuid energiasektorikaasajastamisse. Kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguste riiklik jaotuskava aastateks2005-2007 on kättesaadav Keskkonnaministeeriumi koduleheküljel aadressilhttp://www.envir.ee/valisohukaitse/kasvuhoonegaasid.html. Lisaks pakub Eestile huviKyoto ühisrakendusmehhanism. Käesolevaks hetkeks on sõlmitud riikidevahelisedlepingud ühisrakendusprojektide elluviimiseks Soome, Taani ja Hollandiga,tõenäoliselt sõlmitakse selliseid lepinguid veelgi.Energiamajanduse arendamisel tuleb ka taastuvenergia puhul tähelepanu pööratakeskkonnakahjustustele, seda eelkõige hüdroenergia (maade üleujutamine) jatuuleenergia (oht linnustikule ja müra) puhul, kuid ka bioenergia ressurssidekogumisega kaasnevad maastikukahjustused vajavad piisavalt tähelepanu.Võimalikele kahjustustele peab tähelepanu juhtima projektide keskkonnamõjudehindamine. Energiamajanduse ning keskkonnahoiu poliitikate paremaks ühildamisekson otstarbekas looduskaitsealade moodustamise protsessi kaasata ka majandusinimesi,eeskätt taastuvenergeetilist potentsiaali omavates ning põlevkivi ressursi poolestrikastes piirkondades.Eesmärkide saavutamiseks vajalikud tegevussuunad ja meetmedELEKTERElektroenergeetika arendamisel tuleb elektrisüsteemi koormusgraafiku katmiseksmaksimaalselt rakendada elektri ja soojuse koostootmist, mis võimaldab aastal 2020katta 20% elektrienergia siseriiklikust brutotarbimisest. Koostoodetud elektri osakaaluedasist tõusu piiravaks teguriks on vajalik soojuskoormus, mida aitaks laiendadapeamiselt suurte tööstustarbijate tekkimine, uute kaugküttevõrkude rajamine ningkaugemas tulevikus ka mikroenergeetika areng.EAK:…Eesti elektrimajanduse arengukava aastani 2015 strateegiliseks eesmärgiks on leidaoptimum elektri varustuskindluse, elektri hinna ja keskkonnahoiu vahel. Reaalselttähendab see kohustust minimeerida elektri tootmise, ülekande ja jaotuse kulud,arvestades vajadusega tagada nõuetekohane varustuskindlus ja kvaliteet ning tootaelektrit parimate võimalike tehnoloogiatega keskkonnahoidu tagades.Lähtudes strateegilise eesmärgi kriitilisusest tuleb selle saavutamisel järgidajärgnevaid Eesti riigile elektrimajanduse arendamisel olulisi eesmärke:I. Tagada varustuskindlus ja elektrivõrgu täielik uuendamine ligikaudu 30aastastes perioodides ülekande- ja ligikaudu 40 aastastes perioodidesjaotusvõrgusII.III.Kindlustada sisemaise elektrilise tarbimiskoormuse katmiseks vajalik kohalikugenereeriva võimsuse olemasoluArendada energiaressursse efektiivsemalt kasutavaid tehnoloogiaid, sealhulgaselektri ja soojuse koostootmist21

IV.Toetada avatud turu tingimustes põlevkivist kui kohalikust strateegilisestressursist elektri tootmise efektiivsuse tõusu ja siseturu konkurentsivõimesäilimistV. Stimuleerida säästlikku elektritarbimistVI. Luua elektri varustuskindluse tagamiseks ühendused naaberriikideelektrisüsteemidega ja tõhustada rahvusvahelist koostöödVII.Tagada elektrimajanduse oskusteabe, tõhusa tehnoloogiaarenduse ja –siirdening teadustegevuse ja innovatsiooni siseriiklik olemasoluNimetatud strateegilise eesmärgi ja eesmärkide täitmisel ning elektrimajandusearengu suunamisel tuleb arusaadavalt arvestada Eesti poolt nii siseriiklikult jarahvusvahelisel tasandil võetud kohustustega. Selleks tuleb elektrimajandusesuunamisel arvestada järgnevaid Eesti elektrimajandusele kehtivaid ja aastani 2015kehtima hakkavaid peamisi piiranguid ja võetud kohustusi:KHG:…• Kindlustada riiklikult kehtestatud keskkonnanõuete täitmine;• Saavutada aastaks 2010 taastuvatest energiaallikatest toodetud elektriosakaaluks 5,1% brutotarbimisest;• Saavutada aastaks 2020 elektri- ja soojuse koostootmisjaamades toodetudelektri osakaaluks 20% brutotarbimisest;• Avada Eesti elektriturg 35% ulatuses aastaks 2009 ja täielikult aastaks 2013;• Mitte tekitada sotsiaal-majanduslikust ja regionaalarengu seisukohast olulistprobleemi Ida- Virumaal;• Tagada aastani 2010 primaarenergia tarbimise mahu hoidmine allpool2003.aasta taset;• Arvestada elektri tootmisel analüüsidel põhinevaid adekvaatseid jaoptimaalseid väliskulusid lähtuvalt ökoloogilise maksureformi tulemustest;• Arvestada kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise programmi mõjuelektri tootmisele.5.1. ENERGEETIKATabel 5.1.1. CO 2 heitkoguste vähendamine energeetikasTegevus* CO 2heitkogustevähendamineRakendamiseaegKes teebMaksumus tuh.EEKKatte-allikas2003-2012,Gg1. Narva elektrijaamade 91,5 AS NarvaElektrijaamad10 500 000 Laen +omavahendid22

enoveerimine [alus:1÷8]1.1. EEJ 8. Plokk jaBEJ 16. Plokk1.2. AS Narva53,4 2002 - 2005 5 800 00038,1 2007 - 2011 4 700 000Elektrijaamad (?)2. Suured põletusseadmed[alus: 1, 2, 3, 4, 6, 7, 8]2.1. Suurte põletusseadmete(v.a. Narva elektrijaamad)renoveerimine2.2. Soojuse jaelektrienergiakoostootmine3. Kaugküttekatlamajade jakatelde renoveerimine[alus: 1, 2, 3, 4, 6, 7, 8]4. Kaugküttesüsteemide15,2 1 104 000 laen +omavahendid11,8 2003 - 2012 Firma, ettevõtte 754 000omanik3,4 2005 - 2012 ? 350 00010,0 2003 - 2012 Firma, ettevõtteomanik5,3 2003 - 2012 Firma, ettevõtteomanik547 000 laen +omavahendid1 860 000 laen +omavahendidrenoveerimine [alus: 1,2, 3, 8]5. Energeetilised kütused 13,0 1 040 000 laen +[alus: 1, 2, 3, 4, 5, 8]omavahendid5.1. Kütuste asendamine 2,7 2003 - 2010 Firma, ettevõtte 153 000omanik5.2. Kütuste puhastamine 10,3 2006 – 2012 AS Eesti 887 000(põlevkivi rikastamine)Põlevkivi5.3. Tuha ärastussüsteemideneeldumisefektiivsusetõstmine6. Korrusmajaderenoveerimine (4 miljonitm 2 ) [alus: 2, 8, 9]7. Kodumasinate uuendamine[alus: 2, 9]15-30Kokku 280-3002003 -2012Ettevõtte omanik10,3 2003 - 2012 Korteriühistud ja?10 000 0001 344 000 laen + riigi abi(?) +omavahendid? 2003 - 2012 Elanikkond ? omavahendid*Tabelites toodud arvutuste aluseks on alljärgneva arengukavad, programmid,strateegiad, direktiivid jne.1. Kütuse- ja energiamajanduse pikaajaline riiklik arengukava, 18. veebr., 1998, (RT I1998, 19, 295).2. Riiklik energiasäästu programm.3. Eesti keskkonnastrateegia. Keskkonnaministeerium. Tallinn 1997, 96 lk.4. Suurtest põletusseadmetest välisõhku eralduvate saasteainete heitkogustevähendamise riiklik programm aastateks 1995 - 2003. RTL 2000, 88, 1338.23

5. Eesti põlevkivienergeetika restruktureerimise tegevuskava 2001 - 2006. EVMajandusministeerium, Tallinn 2001, 14 lk.6. Euroopa Liidu direktiiv 2001/80/EC.7. Eesti Keskkonnaministeeriumi määrus nr. 60.8. Euroopa Liidu direktiiv 93/76 EEC (SAVE)9. Muudetud ehitusnormid.SelgitusEestis energeetika sektoris on peamiseks CO 2 emissiooni allikaks põlevkivi kütteltöötavad elektrijaamad. Ülejäänud CO 2 emissiooni allikaks on muud fossiilsedkütused, millede põletamisel suuremat emissiooni põhjustavad süsi, masuut japõlevkiviõli.Lähtuvalt Eesti kütuse- ja energiamajanduse arengukavast tuleb tagada põlevkivibaasil elektrienergia tootmise efektiivsuse tõstmine üheaegselt kahjulikukeskkonnamõju olulise vähendamisega põletustehnoloogia uuendamise teel jakindlustada rahvusvaheliste keskkonnanõuete täitmine.Uue põletamistehnoloogia, põletamine tsirkuleerivas keevkihis, kasutusele võtmineAS Narva Elektrijaamades koos energiaplokkide efektiivsuse parandamisegavõimaldab vähendada ka CO 2 emissiooni, kuid loodetust vähem alljärgnevatelpõhjustel:esiteks halvenevad põlevkivi kvaliteedinäitajad (kütteväärtus), seoses põlevkivikvaliteetsemate varude järkjärgulise ammendumisega ja sama energiahulga saamisekstuleb ära põletada suurem põlevkivi kogus;• teiseks toimub põlevkivi mineraalosa karbonaatsete ühendite oluline lagunemine(kuni 85%) ka tsirkuleerivas keevkihis. Põlevkivienergeetika valdkonnas onvõimalik oluliselt vähendada CO 2 emissiooni aga põlevkivi kvaliteedinäitajateparandamise teel, st. kaevandatud põlevkivi rikastamise ja/või põlevkiviselektiivse kaevandamise teel. See parandaks ühtlasi ka aurugeneraatoritetöötingimusi.Suurte põletusseadmete renoveerimisel ja uute ehitamisel tuleb oluliselt suurendadagaasi ja biokütuste osatähtsust. Ühtlasi tuleb põletusseadmed varustada kaasaegsetekontroll-mõõteseadmetega ja tööprotsessid automatiseerida. Kuna tekkinud tuhksisaldab vaba CaO toimub pideavalt CO 2 neeldumine. Katsed näitavad, et see võibulatuda kuni 5%-ni atmosfääri heidetud süsinikdioksiid hulgast kui protsess toimublõpuni. On vaja uuringuid ning tuhaärastussüsteemi renoveerimist kindlustamakstäielikumat tuha ja atmosfääri vahelist keemilist tasakaalu.Kaugküttekatlamajade juurde kuuluvad vanad soojustrassid tuleb renoveerida,kasutades eelisoleeritud torusid. Soojustrasside renoveerimise kõrge hinna tõttu tulebarvestada nende renoveerimise otstarbekust hõredalt paiknevate ja väikeste24

soojustarbijate puhul ja leida nende piirkondade soojusega varustamiseksalternatiivsed lahendused (individuaal- või grupi katlamajad jne.).Soojuse ja elektrienergia koostootmist tuleb arendada piirkondades, kus on olemasaastaringsed soojusenergia tarbijad ja soojustrassid on renoveeritud.Elektrienergiat tarbivate kodumasinate väljavahetamine uute, energiat säästvateseadmete vastu kuulub energiasäästu valdkonda, mille rakendamise kulud tuleb kandapõhiliselt tarbijatel. Küsimuste lahendamiseks on riigil ja omavalitsustel vaja läbi viiateabekampaaniaid ja tarbijate koolitustegevust.5.2 TÖÖSTUSKuna tööstustootmises rakendatud energia vajaduste katmist kajastab 2.1 siis sellesalalõigus käsitletakse tootmisprotsessi käigus vabaneva süsinikdioksiidi heitkogustevähendamist.Tabel 5.1.2. CO 2 heitkoguste vähendamine tööstusesTegevus CO 2heitkogustevähendamineRakendamiseaegKes teebMaksumus tuh.EEKKatte-allikas1. Tsemenditootmise2003-2012,Gg12,9 2003 -2010Kunda NordicTsement AS? Laen +omavahendidefektiivsusetõstmine[alus: 2, 3]2. Lubjatootmise efek-1,0 2005 -2012Partek NordicCalk AS? Laen +omavahendidtiivsusetõstmine[alus: 2, 3]Kokku 13,925

5.1.1.2 5.2.1 Elamumajandus, sotsiaalmajandusprobleemid.Meetmed kasvuhoonegaaside vähendamise kohta elamumajanduse sektorisajavahemikus 2003 - 2012 on toodud Tabeli 2.1. alapunktis 6.5.1.1.3SelgitusElamumajanduse probleemid on otseselt seotud soojusenergia varustuskindluse jahinnaga. Korruselamud saavad soojusenergiat põhiliselt kaugküttekatlamajadest läbisoojusvõrkude. Viimastel aastatel on hakatud korrusmajadesse ehitama nn.lokaalkatlamaju, mis töötavad põhiliselt gaasiküttel. Gaasiküttel töötavateväikekatlamajade valdajate väitel on nendest katlamajadest saadava soojuse hindodavam kui kaugküttekatlamajadest soojusvõrkude kaudu ostetava soojuse hind.Soojusenergia tootmisel tekkivate kasvuhoonegaaside ja muude gaasiliste saasteaineteprobleemid jäävad enamikele soojusenergia tarbijatele tähele panemata või neilepööratakse vähe tähelepanu.Lokaalkatlamajades ja kaugküttekatlamajades toodetud ning nende katlamajadeklientide poolt tarbitud soojusenergia ühiku kohta eralduvate kasvuhoonegaaside janende saasteainete kogused on erinevad. Nende erinevuste üks peamisi põhjusi onkaugküttekatlamajade suured võrgukaod (19-20% ja rohkem) ja mõnel juhul kavanade keskküttekatelde madalad kasutegurid. Kaasaegsete väikekatelde kasuteguridon kõrged ja trassikaod puuduvad. Võrgukadude ja katelde madalate kasuteguritekompenseerimiseks on vaja põletada täiendav kogus kütust. Arvutused näitavad, etkaugküttekatlamajadest tarbijatele müüdud soojusenergia ühiku kohta eraldub 1,36 -1,50 korda rohkem CO 2 ja 1,7 - 2,9 korda rohkem NO x võrreldes väikekatlamajadetarbijatele tarnitud soojusenergiaga. Väikekatlamajade puuduseks on aga suhteliseltmadalad korstnad. Madalate korstnateega katlamajade saasteainete hajumine toimubmaapinna lähedases õhukihis, st. need satuvad (võivad sattuda) inimesteelukeskkonda. Lokaalkatlamajade arvu suurenemine võib mingi kriitilisekoguvõimsuse ületamise korral kahjustada kaugkütte katlamajadest soojusenergiatostvate tarbijate huve seoses täiendava hinnatõusuga. Seepärast tuleks tihedaasustusega elamurajoonides, kus kaugküttesüsteemid on hästi välja arendatud,kehtestada lokaalkatlamajade ehitamiseks piirangud. Samaaegselt tuleks soodustadagaasiküttel töötavate lokaalkatlamajade ehitamist hõredama asustusegaelamurajoonides. Kaugküttekatlamajad, eriti aga nende juurde kuuluvad soojustrassidvajavad kiiret renoveerimist, et vähendada kasvuhoonegaaside koguseid ja tagadakorrusmajade elanike soojusenergiaga varustamine vastuvõetava hinnataseme juures.26

5.2 PÕKK eesmärkide ja tegevuste vastavus olemasolevatele planeeringuteleja arengukavadele.Hindaja üldine järeldus on, et kuna Põlevkivi riikliku arengukava eesmärgid onsuunatud eelkõige põlevkivi kasutamise efektiivsuse tõstmisele ja negatiivsetesotsiaalsete ja keskkonnamõjude leevendamisele, siis toetavad needolemasolevate regionaalsete arengukavade ja planeeringute elukeskkonnaparandamiseks ja negatiivsete majandus-, sotsiaalsfääri ja regionaalarengueesmärke ja ei ole nimetatud eesmärkidega vastuolus.Kui Põlevkivi riiklikus arengukavas sätestatud eesmärkideni ei jõuta, kasseetõttu, et arengukava rakendusplaanis toodud meetmeid ei viida täide või needpole piisavad püstitatud eesmärkideni jõudmiseks või kavandatud meetmeterakendamise tulemused pole loodetud positiivse mõjuga, siis koos põlevkivikaevandamise ja kasutamise mahtude suurenemisega kaasneb negatiivsetekeskkonna- ja sotsiaalsete mõjude süvenemine ja regionaalsed erisusedpõlevkivipiirkonna ja muu Eesti vahel kasvavad.Allpool on toodud kokkuvõtted või väljavõtted reast regionaalsetest arengukavadest japlaneeringutest.Ida-Viru maakonnaplaneering (kehtestatud 22.01.1999).Maakonnaplaneeringu majandust puudutavas seletuskirjas(http://www.ekonsult.ee/works/Toila/files/Ida_Viru_MK/index.htm#_Toc420499575)on toodud järgmist:3. MAJANDUSIda-Virumaa majandus on Eestis oma kogutähtsuselt jastruktuuriliselt iseloomult eripärane. Siin paiknevad Eesti suurimadtööstusettevõtted. Seni on see olnud pigem kahjuks, kuna majandusereformide sotsiaalsed tagajärjed on olnud Eestis tõsisemaid ningrestruktureerimine on toimunud piisavalt aeglaselt. Kirde-Eestiarengus on määrav osa varem siia tehtud investeeringutel japiirkonnas paikneval kütuse- ning energeetikakompleksil.Uusettevõtluse areng on olnud suhteliselt aeglane, kuid samas onmaakonda jõudmas küllaltki suured välisinvesteeringud, mis peavadsilmas muuhulgas Peterburi ja Loode-Venemaa turgu ja suurendavadregiooni potentsiaali.Majanduse struktuurimuutustest sõltub, millised tegevusalad jamillistes asukohtades hakkavad tulevikus maakonnas paiknema. Kuion ette näha uute tegevusalade kasvu või olemasolevate olulistlaienemist, on maakonnaplaneeringu järgnevatel etappidelotstarbekas märkida reservalad ning loodavad infrastruktuurid. Kuion eeldada olemasolevate tegevusalade osakaalu vähenemist, tulebmaale leida uued funktsioonid.Maakonnaplaneeringu majandusarengu seisukohalt on esmatähtsadkolm eesmärki:• töökohtade arvu suurendamine;27

• struktuurimuutustest põhjustatud tööpuuduse ja selle mõjuvähendamine;• maakonna atraktiivsemaks muutmine.Nimetatud eesmärkide tagamiseks peab maakonna majandusarenema järgmistes suundades:• majanduse rahvusvahelistumine;• uute tegevusalade tekkimine;• kohalike ressursside innovaatilisem ärakasutamine.Maakonnaplaneeringu ülesandeks on luua tingimused, võimaldamaksrealiseeruda maakonna olemasoleval majanduspotentsiaalil jageograafilisest asendist tulenevatel eeldustel eelkõige Lääs-Idamajandussuhetes. Sellekohased vajadused on reserveerida piisavaltmaad võimalikeks transpordikoridoride laiendusteks ningtootmistegevuseks eelkõige Narva linna ümbruses ja piki Tallinn-Narva magistraali. Kaasajastamist vajavad nimetatud aladeinfrastruktuurid. Oluliseks vajaduseks on soodustada uutetöökohtade loomist, eelkõige eksportsektoris, kasutades sellekspiirkondlikke eeldusi ja aitades kaasa (välis-) investeeringuteliikumisele väljapoole Põhja-Eestit. Arendustegevuse ülesandeks onIda-Viru asendi "turustamine" ja rahvusvaheliste programmidekaasamine asendist tulenevate eelduste realiseerimiseks.Ida-Viru maakonnaplaneeringu teemaplaneering Asustust ja maakasutustsuunavad keskkonnatingimused, 2003 sätestab rea tingimusi keskkonnahoiuks jaroheliste koridoride (rohevõrgustiku) säilitamiseks Ida-Virumaa tööstusalade vaheleIda-Viru maakonnaplaneeringu teemaplaneering Ida-Virumaa põlevkivikaevandamisalade ruumiline planeering, 2002 näeb ette põlevkivitoomise jatöötlemise jätkumise piirkonnas, mis kaudselt toetab kavandatavat tegevust –põlevkivitootmisel tekkiva põlevkivi peenfraktsiooni varude ärakasutamiseks uuepõlevkiviõli tehase rajamist.Ida-Viru maakonna arengukavale, nähakse ette suurtööstuse edendamist.Internetis (http://www.idavirumaa.ee/rightSections.php?section=topMenu/maakond/arengutegevus)toodudarengukava versiooni järgi on maakonna üheks ettevõtluskeskkonda suunavaksvisioonil järgmine sõnastus“ Ida-Virumaa on aktiivne ettevõtluspiirkond(ettevõtlusaktiivsus on võrreldes aastaga 2004 kasvanud rohkem kui 30 %), misbaseerub kaasaegsel tehnoloogial põhineval efektiivsel ja maailmaskonkurentsivõimelisel suurtööstusel ning teenindus- logistika- ja turismisektoril”.Arengukava on kehtestatud 21.09.2005Ida-Virumaa jäätmekava (http://www.envir.ee/237051) poolt sätestatakse järgmisedeesmärgid:• rajada Ida- Virumaal optimaalne integreeritud jäätmekäitluskohtade võrgustik;• edendada jäätmete taaskasutamist vähendamaks prügilatesse ladestatavate jäätmetekogust28

ja säästmaks loodusvarasid;• korraldada tööstus- ja olmejäätmete osas ka selliste jäätmeliikide kogumine jataaskasutaminekorraldamine, mille edasise käitlemise kulud ületavad tulusid;• vähendada prügilasse ladestavate biolagunevate jäätmete osakaalu 30…45massiprotsendiniladestavate jäätmete kogumassist;• taaskasutada tekkivate pakendijäätmete kogumassist vähemalt 50 %,pakendijäätmeteringlussevõtuna vähemalt 25 % ja igast pakendimaterjali liigi kogumassist vähemalt15 %aastas;• hiljemalt 1. jaanuarist 2006. a kordus- ja taaskasutada aastas kõigi romusõidukitekeskmisestmassist vähemalt 75 - 85%, nähes ette taaskasutamise määra edasist suurendamist;• 13. augustiks 2005 rajada süsteem elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmete tasutatagasivõtmisekskodumajapidamistest;• hiljemalt 31. detsembriks 2006 saavutada aastane keskmine liigiti kogumise tasevähemalt4 kg elektri-elektroonikajäätmeid inimese kohta;• hiljemalt 31. detsembriks 2008 taaskasutada elektri- ja elektroonikaseadmetejäätmetemassist vähemalt 70-80 %.• tagada kõigi nõuetele mittevastavate prügilate keskkonnaohutu sulgemine jajäätmekäitluskohtadeseire ning järelhoolduse korraldamine;• pärast 2009. a on Ida-Virumaal kasutusel üks tavajäätmete prügila – Uikala;• vältida või piirata keskkonnaohtlike ainete levik pinnases, pinna- ja põhjavees;• tagada korrektselt töötav ohtlike jäätmete käitlussüsteem;• kindlustada kohaliku omavalitsuse korraldatud olmejäätmevedu;• suurendada ja täiustada põlevkivitöötlemise ja muude tööstusjäätmetetaaskasutamist ningtäiustada tööstusjäätmete sealhulgas põlevkivitöötlemise jäätmetekõrvaldamistehnoloogiat;• korraldada ümber põlevkivielektrijaamade tuhaärastustehnoloogia ja renoveerida võisulgedaolemasolevad tuhaväljad keskkonnakaitse nõuete kohaselt;• põlevkivi töötlemisel tekkinud vedelate jäätmete ladestuskohtade keskkonnaohutulikvideerimineja sealt eralduvate ohtlike ainete leviku tõkestamine;• suletud prügilate alade maastiku taastamine üldiseks kasutamiseksNende eesmärkide saavutamiseks ja neile kaasaaitamiseks on vajalik karmistadaressursi ja saastetasusid, piirata põlevkivi kasutamise aastamahtu kui ka seadatehnoloogilisi piiranguid nii põlevkivi kaevandamisele kui ka kasutamisele nii, etettevõtted kasutaksid jäätmevähesemaid tehnoloogiaid ja võimalikult palju jäätmeidleiaksid taaskasutust.29

Lääne-Virumaa arengustrateegia 2007-2015…Maakonna arenguvisioon aastaks 2015:Maakond on tasakaalustatult arenenud. Rakvere, Tapa, Kunda ja Kirde-Eesti suuredtööstuslinnad on kujundanud vastukaalu Tallinna tõmbejõule elu- ja tööpaigana.Inimeste väljaränne maakonnast on peatunud. Lääne-Viru on tuntud säästlikuarengu ja jätkusuutliku maakonnana, kus maakonna üldsus on teadvustanud“rohelise maakonna“ idee.• Maakonna edukas areng põhineb kohalike eelduste: rannik, atraktiivne loodus,hea teedevõrk, mitmekesine majandus, tugev maakonnakeskus ja kultuurilisedtraditsioonid - oskuslikul ja uuenduslikul kasutamisel.• Maakonna püsivat konkurentsivõimet kindlustavad innovatsiooni-potentsiaaligakeskused Rakvere, Tapa, Kunda ja pidev erinevaid huvigruppe ning institutsioonekaasav ja väliseid võimalusi kasutav järjepidev arendustegevus. Mitmekesineharidusasutuste võrk tagab võimalused elukestvaks õppeks ja hariduse ningoskuste omandamaks olemasolevatel tasanditel, arvestades piirkonna vajadusi.Tööle on rakendatud optimaalne kultuuri- ja vabaajaasutuste võrk, tagamakskõikidele maakonna elanikele, sõltumata nende elukohast, võrdsed võimalusedosalemiseks meelepärases tegevuses, kultuuri- ning spordielus.• Maakonnas on töökohad, teenused ja rahvastik tänasest enam koondunudmaakonnakeskusesse Rakveresse ja teistesse maakonna suurematesse asulatesse.Mere äärsest piirkonnast on kujunenud eeskujuliku infrastruktuuri ja teenindusegaturismipiirkond. Kiiresti arenevad Tallinn – Narva arenguvööndi ettevõtted jainfrastruktuur.• Maa-asustus sealhulgas ka maakonna piirialadel on elujõuline. Välja onkujunenud intensiiv- ja mahepõllumajanduse piirkonnad ning efektiivsed talud.Loodussäästlik põllumajandustootmine toimub nitraaditundlikul Pandiverekõrgustiku lael. Elanike kasvav mobiilsus seob maakonna ja ümberkaudsed linnadning maa-asustuse. Pendelränne ja kaugtöö võimaldavad osa inimeste jaoksühitada maaelu töökohaga linnas. Välja on kujundatud uued suvekodu- jaelamupiirkonnad. Paljudel linlastest on maakonnas suvekodu. Maaelu pakubturvalist, puhast ja avatud elukeskkonda, hariduse ja tervislike eluviisideväärtustamist.• Transport, side, tehnilised infrastruktuurid ja muud kommunikatsioonid - on väljaarendatud. Maakonna keskusi seob omavahel ja nende tagamaaga sage ningusaldusväärne ühistransport. Tallinn - Narva, Sõmeru - Pärnu maantee, Tallinn-Narva ja Tallinn-Tartu raudtee ning Kunda kauba- ja reisisadam koosväikesadamatega moodustavad ühtse logistilise võrgustiku.• Maakonna kohalikud omavalitsused, ettevõtted, organisatsioonid ja inimesed onorganiseerunud liitudesse, ühendustesse ja seltsidesse. Toimib aktiivne osalussiseriiklikus ja rahvusvahelises koostöös ning tööjaotuses koos naabrite ja teisteLäänemereriikide regioonidega.Strateegilised eesmärgid:Maakonna arengu kõige üldisem eesmärk on haritud, õppimisvõimekas, tegus jajõukas elanikkond kvaliteetses elukeskkonnas.Nende sihtide saavutamise üheks peamiseks eelduseks on soodsate tingimusteloomine majanduskeskkonna arenguks. Et omakorda areng majanduses teeniksmaakonna elanike heaolu tõusu ja oleks jätkusuutlik, peab see olema ühtaegulooduskeskkonda säästev ning sotsiaalselt ja piirkondlikult tasakaalustatud.30

Majanduskasvu jätkusuutlikkuse kindlustamiseks peab osutama piisavat tähelepanuinimressursi arendamisele, hariduse kvaliteedile, eriti elukestva õppepopulariseerimisele.Maakonnas vajavad arendamist võrdselt ja seotult kõik põhivaldkonnad – majandus-,sotsiaalne- ja looduskeskkond ning haldus - seepärast valitakse “lai valdkondi siduvstrateegia”. Samas on vajalik koondada jõupingutused ja rahaliste vahenditeparatamatut piiratust arvestades igas valdkonnas tähelepanu põhilistele ülesannetele javõtmeprobleemidele.Visiooni poole liikumiseks on tulenevalt hetkeolukorra analüüsist vaja maakonnasviia ellu tegevusi eeskätt järgmistest strateegilistest eesmärkidest lähtuvalt:- Ettevõtlusaktiivsuse, ettevõtete uuendusmeelsuse ja tootlikkuse kasv- Elanikkonna heaolu kasv ja hariduse, kultuuri areng- Looduslik mitmekesisuse säilitamine, keskkonnakoormuse vähendamine- Haldussuutlikkuse, arendustegevuse ja koostöö võimekuse kasvKeskse tähtsusega on strateegias nelja prioriteetse valdkonna erinevate aspektidesisemine ja valdkondade omavaheline tasakaalustatus.Läbiva tähtsusega on strateegias inimressursi kvaliteedi mitmekülgne parandamine,sellest sõltub nii tööjõu kättesaadavus, inimeste konkurentsivõime ja paindlikkustööturul, ettevõtlusaktiivsus, tehnoloogiline areng kui ka strateegiate, arengukavadetulemuslik elluviimine.Inimressursi arendamine on enim tulemuslik aga siis, kui see on vastavusesettevõtluse arengu ja tööhõivevõimaluste laiendamisega. Ettevõtluse arendamisel onoluline uute ettevõtete teke, ettevõtete elujõulisus ja konkurentsivõime. Selle kaudutagatakse ka kvaliteetne tööhõive.Lääne-Viru maakonnaplaneering 2010+(Kehtestatud 29. mail 2000 maavanema korraldusega nr 134)…Ettevõtluse eesmärgid:* SKP suurendamine, stabiilne ja jätkusuutlik tööstuse areng, mis on suunatudekspordile ja vähendab olemasolevat tööpuudust.* Konkurentsivõimelise, kõrgtehnoloogilise ja suure lisandväärtusega toodangu ningteenuste osakaalu suurendamine töötlevas tööstuses. Uute konkurentsivõimelistetehnoloogiliste väike- ja keskmiste ettevõtete arendamine ja selleks soodsa keskkonnaloomine ettevõtluskeskuste baasil regioonides.* Majanduse paindlikkuse ja konkurentsivõime suurendamine ressurssideotstarbekama kasutamise ja arengu suunamise teel, s.h. ka kutsekoolituse, täiend- jaümberõppesüsteemi arendamise tulemusena.* EL-s kehtivate toodete ja teenuste ohutusnõuete ning vastavushindamise ja –tõendamise tagamine.Keskkonnakaitse eesmärgid:4.1. Veekasutus ja –kaitseTagada maakonnas tarbitava põhjavee (joogivee) hea kvaliteet.Pandivere kõrgustiku kui tähtsa põhjavee toiteala tõhus kaitse.31

Renoveerida ja kaasajastada reovee ja joogivee tehnorajatised ningkommunikatsioonid.3.4.2. VälisõhukaitseRakendada tööstuses ja soojusenergeetikas parimat võimalikku tehnoloogiat;Vähendada transpordist tulenevat õhusaastet tiheasustusaladel.3.4.3. JäätmekäitlusRakendada maakonnas ühtne jäätmekäitlussüsteem k.a ohtlike jäätmete kogumine.Ehitada välja kaks maakondlikku prügilat, ülejäänud väikeprügilad sulgeda.Vähendada ladestatavate jäätmete hulka ning soodustada teisese toorme kasutamist.3.4.4. LooduskaitseTagada haruldaste liikide säilimine elujõuliste populatsioonidena.Maastikulise mitmekesisuse tagamine.Maakonna looduskaitseliste väärtuste tutvustamine elanikkonnale.3.4.5. MaavaradRekultiveerida maakonnas omanikuta karjäärid.Saada piisavat teavet maavarade ja maa-ainese olemasolevatest ja perspektiivsetestvarudest.Lääne-Virumaa Maakonnaplaneeringu teemaplaneering Asustust ja maakasutustsuunavad keskkonnatingimused (kinnitatud 18. juulil 2006 maavanemakorraldusega nr 114 )Teemaplaneeringu üheks olulisemaks eesmärgiks on loodus – ja keskkonnakaitseliseltpõhjendatuma ruumistruktuuri tagamine. Tuginedes erinevate infrastruktuuridepaiknemise ja vajaduste analüüsile, seatakse aladele vajalikud nõuded ning soovitusedmaakonna territooriumi ettenägelikumaks ja tasakaalukamaks kasutamiseks.Teemaplaneering seab maakasutuse tingimused, kuid maastike säilimine tulevastelepõlvedele on siiski maa kasutaja tõekspidamistest, vajadustest, võimalustest jakujundatud hoiakutest lähtuv. Seetõttu tuleb sõltuvalt kavandatava tegevuse ulatusestiga konkreetset juhtu käsitleda eraldi ning maa kasutamisega seotud otsuste tegemiseljärgida väga erinevaid asjaolusid ja tingimusi.Teemaplaneering seab nõuded ajas säilinud väärtuslikele maastikele ja kogumaakonda kärjetaoliselt katvale rohelisele võrgustikule.Planeeringuga määratleti maakonna kõige väärtuslikumad alad, mis jagunevad kolmeerinevasse klassi:• I klassi alad–kõige väärtuslikumad, riikliku tähtsusega alad (I);• II klassi alad–väga väärtuslikud, maakondliku tähtsusega alad (II);• III klassi alad–väärtuslikud, kohaliku tähtsusega alad (III);32

Seesugune klassifitseerimine pole jääv. Maastikud on ajas muutuvad ja nende väärtusvõib aja möödudes tõusta või langeda. Käesoleval ajahetkel on ekspertiisi tulemuselenim väärtustatud Lääne-Viru maakonnas 40. maastikku.Joonis 1: Lääne-Virumaa väärtuslikud maastikudI KLASSI ALADOmavalitsusPindala(ha)1. Ebavere Väike-Maarja 242. Kellavere Laekvere 1543. Kohala Sõmeru 20544. Lahemaa Vihula, Kadrina 725005. Letipea-Mahu Viru-Nigula, Kunda linn 149833

6. Malla-Iila-Kutsala-Padaorg Viru-Nigula 44667. Ohepalu-Kõnnu-Mõndavere Kadrina 56198. Rakvere Rakvere linn 2429. Uhtju saared Vihula 1110. Savalduma (Einjärve) Tamsalu 49311. Selja jõe alamjooks Vihula, Haljala 30612. Sämi-Kuristiku Viru-Nigula, Sõmeru, Rägavere 125513.Vainupea-Rutja-Karepa-Toolse-Kundarannik Vihula,Viru-Nigula, Kunda linn 2100II KLASSI ALAD14. Aaspere Haljala 80715. Annikvere Vihula 39116. Edru voor Rakke 42217. Hõbeda-Vohnja-Kallukse-Uku-Viitna Kadrina 404518. Järsi Tamsalu 21119. Kandle-Karulõpe (Varangu) Haljala 76020. Kiviküla Viru-Nigula 98021. Käru Väike-Maarja 73122.Lavi-Männikvälja-Põlula-Mõedaka-Linnamäe-Võlumäe Rägavere 507423. Mädapea Rakvere 11124. Mõdriku-Roela Rägavere, Vinni 114325. Neeruti-Jõepere-Lasila Kadrina, Rakvere, Tamsalu 205326.Porkuni-Võhmetu-Lemmküla-Assamalla Tamsalu 259927. Saksi Tapa, Kadrina 184128. Salla-Lasinurme-Emumäe-Tammiku Rakke, Väike-Maarja 281329. Simuna Väike-Maarja 8430. Triigi-Avispea Väike-Maarja 58831. Uljaste Rägavere 24532. Vao-Kiltsi-Äntu Väike-Maarja 1437III KLASSI ALAD33. Kannastiku Vinni 4934. Kavastu Haljala 11335. Naistevälja Tamsalu 28136. Rohu Laekvere 6337. Tudu Vinni 62138. Tudusoo Vinni 66439. Valgejõe ürgorg Tamsalu, Tapa 85040. Veltsi Haljala, Rakvere 1757Põlevkivi kaevandamine võib nimetatud väärtuslikke masstikke kahjustada jakaevelubade väljaandmise menetlemisel tehtavate keskkonnamõju hindamistel tulebhinnata, kas kaevandused võimad väärtuslikke maastikke kahjustada ning tulebrakendada nii leevendavaid meetmeid kui seada tingimusi kaevandamisele, et needmõju oleks minimeeritud.Põlevkivikava vastuvõtmisel ja Põlevkivikavas toodud meetmete rakendamiseleeldatavasti põlevkivikavapoolt hõlmataval ajaperioodil uusi kaevelubasid välja andapole vaja, mistõttu Põlevkivikava on kooskõlas eelpooltoodud planeeringuga.34

6. Põlevkivikasutamise keskkonnamõjud.Põlevkivi kasutatakse Eestis nii sooja ja elektri, põlevkiviõli ja – keemiatoodete kuika tsemenditootmisel. Negatiivsed keskkonnamõjud avalduvad kogupõlevkivikasutamise olelusringi vältel olenevalt kasutatavatest tehnoloogiatest jakasutusmahtudest nii kaevandamisel kui ka põlevkivi kasutamisel nii energiatootmisel kui ka erinevate toodete tootmisel.6.1 Põlevkivi kaevandamise keskkonnamõjudEnergia tootmise üheks eelduseks on kütuste vm energiaks muundatava ressurssiolemasolu. Eestis toodetakse täna ligi 95% elektrist kodumaisest fossiilsest kütusestpõlevkivist. Põlevkivi kaevandamisega tegeleb Eesti Energia ettevõte AS EestiPõlevkivi, mis koosneb emaettevõttest ja kolmest tütarfirmast. Lisaks PõlevkiviKaevandamise ASi kahele kaevandusele ja karjäärile kuuluvad kontserni koosseisu karaudteetranspordifirma ning masinaehitus-metallitöötlusettevõte.Põlevkivi kaevandamine on olnud küll Ida-Virumaal uute asulate ja linnade tekkimisepõhjuseks, kuid on kaasa toonud ka muutusi piirkonna looduses. Põlevkivikaevandamise ajalugu algab 1916. aastast ning kuni tänaseni on Eestis põlevkivikaevandatud rohkem kui 1 miljard tonni Kaevandamisel on looduskeskkonnamuutused kahjuks paratamatud.Põlevkivi, mille lademed asuvad kuni 30 m sügavusel, kaevandatakse karjääriviisiliseehk avakaevandamisega. Allmaakaevandustes kasutatakse kamberkaevandamist, kuslaekivimid hoitakse paigal sambakujuliste tervikute abil. Kaevandamisel tekivadkaod, mis avakaevandamisel olid 8,9% ning allmaakaevandamisel 27,6%. Tänapäevaltoimub kogu allmaakaevandamine kambermeetodil, mis väldib maapinna vajumist.Muid kaevandusmeetodeid täna ei kasutata.Kaevandustes ja Aidu karjääris kaevandatud mäemass rikastatakse rikastusvabrikutes,eemaldamaks põlevkivist paekivi lisandeid. Tekkinud aheraine ladestataksepuistangutesse. Kokku tekib igal aastal umbes 4–5 miljonit tonni aherainet, 2005.aastal oli see kogus ca 5 miljonit tonni. Narva karjääris jäetakse lubjakivi vahekihidjuba kaevandamisel puistangusse, Aidu karjääris viiakse rikastamisel saadud aherainetagasi karjääri sisepuistangusse. Ida-Virumaa maastikku ilmestavates põlevkiviaheraine "mägedes" on aegade jooksul ladestatud tootmisjääke kokku üle 187 miljonitonni. Kõik rikastamise jäägid “mägedesse” siiski ei jõua. Osa materjali kasutataksekillustiku tootmiseks või ehitustöödel täitepinnasena. Loodetavasti tulevikus suurenebtaaskasutatava rikastusjäägi osakaal veelgi.Kaevandatud karjääride ala tavaliselt tasandatakse ning enamasti metsastatakse.Mäetööde ala korrastamisel on rajatud ka põldu ja jäetud järvekesi. Aastasmetsastatakse kuni 180 hektarit endist kaevandatud ala. AS Eesti Põlevkivikarjäärides on tegevuse algusest korrastatud maid kokku 11 600 hektaril. Metsastatudala pindala on kokku 11 400 ha, põllumajandusliku maa pindala 169 hektarit.Karjääride ala taastamisel võetakse arvesse ka kohalike omavalituste soove, muutamuidu tavaliselt lame pinnasereljeef mitmekesisemaks ja vaheldusrikkamaks.35

Selleks et nii karjäärides kui ka kaevandustes oleks kuivad kaevetingimused,alandatakse põhjavee tase nendel aladel allapoole põlevkivikihindi tasapinda.Väljapumbatud vesi suunatakse kraavide ja jõgede kaudu peamiselt Soome lahte,osaliselt ka Peipsi järve. Kaevandustest ja karjääridest pumbati 2005. aastal välja 205miljonit m 3 vett. Väljapumbatava vee kogus sõltub peamiselt ilmastikutingimustestning sademete hulgast. Põlevkivist ammendatud kaevanduste sulgemise järel maardlapõhjaosas on põhjavee tase tõusnud, lähenedes kaevanduseelsele looduslikuletasemele. Kaevanduspiirkonnas on rajatud seirevõrk, kus vaatluse all on üle 100puuraugu ja pinnavee punkti. Vanadest kaevandustest võetud veeproovid näitavadpeale kaevanduste sulgemiste kaevandusvetes sulfaatide vähenemist vees, sealsedsulfaadisisalduse tasemed langevad allapoole joogiveele kehtestatud norme. Ennekeskkonda juhtimist läbib kaevandusvesi puhastuse (peamiselt hõljuvainetest)settebasseinides. Kaevandusveed mõjutavad looduslike vete koostist, aga mitteoluliselt. Märgatavalt suureneb vaid sulfaatide osakaal vees võrreldes looduslikufooniga.Mäetööde lähipiirkonnas võib põhjavee taseme alandamine kuivaks jätta kaevandusetasemest kõrgemal olevad veekaevud. Külade veevarustuse taastamiseks on rajatuduued veetrassid ja sügavamad puurkaevud. Selline veevarustus tagab tihti tarbijatelealgsest kvaliteetsema vee. 2005. aastal rajas AS Eesti Põlevkivi mäetööde tõttukuivanud kaevude asemele küladesse veetrasse ja sügavamaid puurkaevusid kokku2,1 miljoni krooni eest.Kurtna maastikukaitseala põhjavee ja järvede veetaseme mõjutamise vältimiseksviiakse Narva karjääri Viivikonna jaoskonnas mäetöid läbi eriprojekti järgi.Peamiseks tehnoloogiliseks lahenduseks on siin lühike tööesi ning filtratsioonitõkekoos infiltratsioonibasseinidega, mis võimaldavad maksimaalselt väljata kaitsealapiiril olevad põlevkivivarud, sealhulgas piirates külgnevalt alalt põhjaveeinfiltratsiooni.Estonia ja Viru kaevanduste tööstusterritooriumidel ehitati uued põlevkiviõlikütteltöötavad katlamajad, mis paiskavad õhku saasteaineid. Kasutusest kõrvale jäetudkatlamajad on lammutatud. Soojatootmisel ei teki enam põlevkivi koldetuhka ningsellest tulenevalt suletakse ka tuhahoidlad.Kaevandamisega kaasnevate keskkonnamõjude jälgimiseks on AS Eesti Põlevkivipoolt korraldatud seire ning igal aastal toimuvad ka põhjalikud uuringud.Olulisemateks seirevaldkondadeks on põhjavee seire, jõgedesse suunatavakaevandusvee koostise seire ning maapinna langatuste seire. Tehtud uuringudkäsitlesid kaevandamise mõju põllumajandusmaa viljelusväärtusele, metsakasvutingimustele ja lindude populatsioonidele ning kindlasti ka põhjavee seisundile.Koostööd keskkonnauuringute vallas tehti paljude ettevõtetega, sealhulgas EestiMaaviljeluse Instituudiga, TTÜ Mäeinstituudiga ja Eesti Geoloogiakeskusega. ASEesti Põlevkivi korraldab igal kevadel oma ettevõtete keskkonnatöötajatele,ettevõttega koostööd teinud teadusasutustele ning maakonna ja valdadekeskkonnaametnikele traditsioonilise keskkonnapäeva.Põlevkivi kaevandamisel tuleb jälgida, et ei kahjustataks kaasnevate maavaradevarusid (fodsforiit, turvas, kruus ja liiv, paas jms.). Et pealmaakaevandusegaeemaldatakse põlevkivil lasuv katend puistanditesse, siis on oht, et kaasnevad36

maavarad jäävad kasutamata. Maavarade säästlik kasutamise printsiibite rakendamisttuleb tagada iga kaevandamisloa väljaandmise käigus seatavate kaasneva maavarakasutustingimustega.6.2 Energia tootmise keskkonnamõjudPõhilised põlevkivi baasil energiatootjad Eestis on AS Eesti Energia ettevõtted, kestoodavad energiat peamiselt elektri ja sooja, aga ka põlevkiviõli kujul. Tootmisegategelevad Eesti Energia Narva Elektrijaamade kooseisu kuuluvad Eesti Elektrijaam jaBalti Elektrijaam, mis kasutavad kütusena põlevkivi. Balti Elektrijaam toodab niielektrit kui ka soojust, küttes Narva linna. Eesti Elektrijaam töötab nnkondensatsioonirežiimis ning toodab ainult elektrit.Energia tootmisel toimub primaarenergia muundamine inimesele mugavaltkasutatavasse vormi (nt elekter, soojus). Levinumaks elektritootmise viisiks ontänapäeval kütuste põletamine. Selliselt on võimalik kasutada nii fossiilseid kui kataastuvaid biokütuseid nende eri vormides (gaas, vedelik, tahke aine). Põletamiselsaadav soojus muundatakse kas elektriks või kantakse otse üle tarbijatele. Põlemiseltekkivat energiat saab muundada ka mehaaniliseks energiaks (nt autodesisepõlemismootorid). Lisaks sellele on võimalik muundada inimesele mugavamaltkasutatavasse vormi ka vooluvee energiat (hüdroelektrijaamad), tuuleenergia(tuulikud) ning valguskiirgust (päikesepaneelid, fotoelemendid).Eesti Energia toodab suurema osa energiast fossiilset kohalikku kütust põlevkivipõletades. Sellega mõjutab Eesti Energia tootmistegevus atmosfääri paisatavate ainetekaudu õhukvaliteeti ning tekkiva põletusjäägi ladestamise kaudu ka pinnast japõhjavett. Lisaks sellele kasutab Eesti Elektrijaam elektri tootmisekskondensatsioonmeetodil märkimisväärsetes kogustes jahutusvett.Ideaalsel põlemisel tekivad CO 2 ja H 2 O. Sõltuvalt põletustingimustest ja kasutatavakütuse omadustest võivad tekkida ka NO X , SO 2 , CO, raskmetallid ja lendtuhk.SO 2 tekib väävlit sisaldavate kütuste põletamisel kütuses oleva väävlioksüdeerumisel.SO 2 näol on tegemist happeliste omadustega gaasiga, mis koosmõjusõhuniiskusega suurendab sademete happelisust ning tekitab seega happevihmasid.Maha sadavad happevihmad mõjutavad loodust. Eriti tundlikud on happevihmadeleokaspuumetsad ning teatud taimeliigid, mis võivad happevihmade tulemusena hävineda.SO 2 levik on siiski piiratud, ulatudes teatud kauguseni ümber saasteallika,ning ei oma seega globaalset mõju.NO X tekkib kütustes oleva orgaaniliselt seotud lämmastiku oksüdeerumisel. Lisakssellele võib põlemisprotsessis kõrgetel temperatuuridel toimuda ka õhus olevalämmastiku oksüdeerumine. Analoogiliselt SO 2 -le on ka NO X gaasid happelisteomadustega ning tekitavad happevihmasid. Lisaks on lämmastik oluline toitainelooduses ning NO X heited põhjustavad seega veekogudes mitmesuguste taimedevohamist ehk eutrofeerumist. Veekogude eutrofeerumisel muutuvad nende omadused,liigiline koosesis ja seega ka kvaliteet. Tingituna põlevkivi keemilisest koostisest onseda kasutavate elektrijaamade NO X heited väikesed ning sarnased kivisütt kasutavate37

elektrijaamadega. Ka NO X gaaside levik on suhteliselt piiratud ning üldiselt ontegemist lokaalse mõjuga, va N 2 O puhul, mis on üks nn kasvuhoonegaas.CO 2 on gaas, mis tekib elutegevuse protsesside tulemusena ning on samas olulinekomponent uue biomassi tekkimisel fotosünteesis. Inimtegevuse tulemusel paisataksetänapäeval õhku tunduvalt rohkem CO 2 , kui seda jõuab tarbida nn. süsinikuring võion vaja biomassi taastootmiseks. Fossiilsete kütuste põletamisega tuuakse süsteemijuurde seni fikseeritult süsteemist väljas olnud süsinik. Tänapäeva teadmiste aluselloetakse CO 2 üheks kliimasoojenemise ehk kasvuhooneefekti tekitajaks, mille tulemusenatõuseb maakeral keskmine temperatuur. Lisaks fotosünteesi protsessile neeldubka teatud osa CO 2 veekogudes, seejuures ookeanides. Viimastel aastakümnetel ontäheldatud CO 2 sisalduse kiiret kasvu õhus, mille on tinginud peamiselt inimtegevus.Kliimamuutust vähendavate meetmete rakendamisega on alustatud nii Euroopa kui kamaailma tasemel. Eesti on ratifitseerinud Kyoto protokolli ning kõik Eesti Energianeli suurt tootmisüksust kuuluvad Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside heitkogustegakauplemise süsteemi.Lendtuhk tekib peamiselt tahkete kütuste põletamisel ning on tegelikult ainukeõhusaaste komponent, mis on silmaga selgesti eristatav. Ka raskmetallide levikkeskkonda toimub peamiselt lendtuha kaudu. Õhku paisatav lendtuhk põhjustabinimestele hingamisteede häireid ning kopsuhaigusi. Tahkete osakeste ehk lendtuhakontsentratsioon maapinnalähedases õhukihis on limiteeritud ning ei tohi ületada kehtestatudpiirväärtusi. Lendtuha keskkonnamõju sõltub oluliselt põletatavast kütusest.Kivisöest tekkiv lendtuhk on üldiselt happeliste omadustega ning tekitab seegakeskkonnale täiendavat happelist koormust. Põlevkivi põletamisel tekkiv lendtuhk onaluseliste ehk leeliseliste omadustega. Keskkonda sattunud põlevkivilendtuhkvähendab keskkonna happelisust ning leevendab seega happevihmade keskkonnamõjusid.Aluseliste omadustega lendtuha õhku paiskumine võib olla üks selgitussellele, miks Ida-Virumaal ei esine happevihmasid, kuigi samas paiknevad kasuurimad SO 2 allikad.Eesti Energia AS aastaaruande [9] järgi möödunud 2005-2006 majandusaastalpaiskasid Eesti Energia elektrijaamad õhku kokku 54 593 tonni SO 2 , 9192 tonni NO Xning 7267 tonni lendtuhka. Tegemist on suurte kogustega, mis moodustavad erisaasteainete puhul rohkem kui poole kogu Eesti atmosfääriheidetest. Ehkki toodangkasvab, toimub mitme heitmekomponendi osas tänu ettevõtte poolt rakendatavatelemeetmetele igal aastal märkimisväärne atmosfääri sattuvate saasteainekogustevähendamine. Võrreldes 2004/05. majandusaastaga vähenesid möödunudmajandusaastal SO 2 heitmed ca 13 500 tonni, NO X heitmed ca 2500 tonni ninglendtuha heitmed ca 10 000 tonni. Kasvuhoonegaasiks klassifitseeritud CO2eraldumine vähenes rohkem kui 10% võrreldes eelmise majandusaastaga.Põhilise osa eespool nimetatud heidetest emiteerivad suurimate tootmismahtudegaEesti ja Balti Elektrijaam. Atmosfääriheited on vähenenud peamiselt tänu kahe uuekeevkihttehnoloogial põhineva energiaploki käivitamisele Narva Elektrijaamades.Uued katlad on vähendanud SO 2 heiteid praktiliselt nullilähedasteks. Uutekeevkihtkatelde töötulemuste ülevaade on esitatud käesoleva aruande lisas 16.7.Atmosfääri saastava lendtuha koguste vähendamiseks on edukalt rakendatudtõhusamaid filtreid. Lendtuha ja ka SO 2 heiteid on samuti oluliselt vähendanud Balti38

Elektrijaama vanade plokkide (I kuni III järk) sulgemine. Balti ja Eesti Elektrijaamarenoveeritud keevkihtkatlad on ka efektiivsemad, tarbides sama koguse energiatootmiseks vähem kütust. Vähenenud on ka uute energiaplokkide elektri omatarve.Vähenenud kütusetarve koos põlevkivis leiduvate karbonaatide (lubjakivi) madalalagunemisastmega muudab uued katlad vähem CO 2 mahukaks, mis on oluline 2005.aasta algusest rakendunud CO 2 kaubanduse valguses. Balti Elektrijaamas on lisaksolemasolevatele energiaplokkidele rajatud ka maagaasil töötav moodne tipukatlamaja.Kõikide heidete pidevaks jälgimiseks ning nendele operatiivseks reageerimiseks rajatiNarva Elektrijaamadesse heitgaaside pidevseire süsteem.Ahtme Soojuselektrijaam kasutab nagu Narva Elektrijaamadki kütuseks põlevkivi.Seega on ka sellest elektrijaamast eralduvad heitgaasid ning saasteained samad. Kunategemist on Narva Elektrijaamadest tunduvalt väiksema elektrijaamaga, siis on kaheitkogused väiksemad. Möödunud majandusaastal paiskas Ahtme Elektrijaam õhku2818 tonni SO 2 , 222 tonni NO X ning 1489 t tahkeid osakesi. Ahtme Elektrijaam peab2010. aasta lõpuks vastama Euroopa Liidu suurte põletusseadmete direktiivi nõuetelening vajab seega põhjalikku rekonstrueerimist.Õhusaaste kõrval teine energiatootmise oluline keskkonnamõju on tahkete jäätmetekäitlus. Peale gaasi tekib kõikide teiste kütuste põletamisel vähemal või rohkemalmääral tuhka ehk mineraalseid jäätmeid. Võrreldes teiste tahkekütustega on põlevkiviomapäraks suur mineraalainete sisaldus. Pärast põlevkivi põletamist jääb tuhana alles45–50% algselt põletatud materjalist. Narva Elektrijaamades ja Ahtme Elektrijaamastekkiv tuhk ladestatakse samas kõrval asuvatel tuhaväljadel. Suurte tuhakoguste transpordikskasutatakse hüdrotransporti, st tuhk pumbatakse veega segatunaladestuspaika.Olukorra muudab keeruliseks põlevkivituha suur CaO ehk kustutamata lubja sisaldus.CaO reageerimisel transpordiveega muutub viimane nn lubja kustumise reaktsioonitulemusena tugevalt aluseliseks. Selle omaduse tõttu on tuhk klassifitseeritudohtlikuks. Tuha hüdroärastus toimub kinnises süsteemis, kus transpordivesi ei satukeskkonda. Sademete mõjul süsteemi tekkiv liigvesi neutraliseeritakse ja töödeldaksenõuetekohaselt ning juhitakse vastavalt keskkonnalubades fikseeritud tingimustelekeskkonda. Tuhaärastussüsteemis ringlevad suured tugevalt aluselised veekoguseidtekitavad hoolimata kinnisest süsteemist keskkonnareostuse riski. Silmas peetakseolukorda, kus õnnetuse või tehnilise probleemi mõjul pääseb tugevalt aluseline vesikeskkonda.Euroopa Liidu õigusaktide nõuete alusel tuleb praegust tuhaärastussüsteemi muuta.Selleks on planeeritud hiljemalt 2009. aasta keskpaigaks viia tuhaärastus üle uuelepoolkuivale nn tihepulptehnoloogiale ning korrastada olemasolevad tuhaväljad.Muudatused vähendavad tunduvalt ringleva vee kogust ning vähendavad sademetemõjul tekkivaid uusi veekoguseid. See omakorda muudab kogu süsteemi turvalisemaks.Probleemi lahendamiseks alustati 2006. aasta alguses kahte energiaplokkiteenindava tihepulptuhaärastuse katseseadme ehitamist. Katseseadme eduka testimisetulemusena rakendatakse analoogilist tehnoloogiat ka teiste energiaplokkide puhul.Lisaks tuhaäratuse renoveerimisele tegeldakse ka olemasolevate süsteemideparendamisega. Eelmisel majandusaastal algatati keskkonnamõjude hindamiseprotsess Balti Elektrijaama tuhavälja nr 1 liigvee neutraliseerimise süsteemirenoveerimiseks. Ühe võimalusena on kaalutud ka aluseliste heitvete39

neutraliseerimisel asendada tugevad happed CO 2 gaasiga, mille kasutamine ontunduvalt keskkonnasõbralikum.Eelmisel majandusaastal alustati otseses kasutuses mitteoleva Balti Elektrijaamatuhavälja nr 2 sulgemistöödega. Tööde käigus eemaldatakse ning neutraliseeritaksetuhaväljal olev tugevalt aluseline vesi tasemeni, mis võimaldab selle ohutut juhtimistkeskkonda. Kuivendatud tuhaväli planeeritakse ning kaetakse kasvupinnasega, sellekset vähendada sadevete mõjul tekkiva aluselise vee kogust. Korrastatakse ka tuhaväljakõrval olev kogumistiik. Tulevikus on planeeritud korrastatavale ning suletavaletuhaväljale rajada ca 50 MW võimsusega tuulepark.Põlevkivituhka on võimalik ka kasutada toormena paljudes valdkondades. NarvaElektrijaamad tegelevad selliste võimaluste otsimise ning arendamisega, etsuurendada tootmisel tekkiva põlevkivituha taaskasutamise määra. Täna leiabtaaskasutust ca 2% tekkivast põlevkivituhast. Põlevkivituhka võib kasutadatoorainena ehitusmaterjalitööstuses, nt lisandina tsemendi tootmisel võitäitematerjalina. Uue suure rakendusena võiks siia lisada põlevkivituha kasutamisesuuremates stabiliseerimisprojektides tsemendi asendajana. Oma aluseliste omadustetõttu kasutatakse põlevkivituhka ka happeliste muldade neutraliseerimiseks.Vett kasutatakse kondensatsioonrežiimis töötavates elektrijaamades jahutusveena ningkoostootmisjaamades soojuskandjana. Üldjuhul kasutatakse kõikides elektrijaamadeslähedal asuvate veekogude looduslikku pinnavett. Jahutusvee kasutamisekeskkonnamõju on pinnavee temperatuuri tõus, kuna kasutatud vesi juhitakse tagasikeskkonda. Narva Elektrijaamade jahutusvesi tõstab arvestuslikult pinnaveetemperatuuri keskmiselt kuni 7 kraadi aastas. Uus keevkihttehnoloogia vähendab kajahutuseks vajaliku vee kogust.Allpool on vaadeldud energiatootmisest tulenevat keskkonnakasutust ja –mõjukeskkonnakomponentide kaupa ja kogu Eesti kontekstis ning püütud tuua esile Ida-Virumaa osakaalu.ÕhuheitmedKui vaadata põlevkivikasutamise ja energeetikasektori keskkonnamõju laiemalt, koguEesti keskkonnakasutuse kontekstis, siis põhiosa Eestis tekkinud õhuheitmetest(kasvuhoonegaasid, väävel- ja lämmastikoksiidid, tahked osakesed jne) onpõhjustatud fossiilsete kütuste põletamisest ja mootorikütuste kasutamisest. Kütusepõletamisel on põhilisteks õhkupaisatavateks saasteaineteks vääveldioksiid, tahkedosakesed ja lämmastikoksiid. Kütuse põletamisel emiteeriti 85,6%, 77,5% ja 83,2%Eesti paiksetest allikatest õhku paisatavatest vastavatest saastekogustest.Põlevkivielektrijaamade osakaal teiste saasteainete osas nagu süsinikoksiid jalenduvad orgaanilised ühendid, on suhteliselt väike ning osakaal vähenebtranspordisektorist tuleva heitmehulga kiire kasvu tõttu.Tabel 1. Vääveldioksiidi emissioon 1995-2005 (tuh t)1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005Paiksed 110,3 117,2 111,0 100,9 94,6 91,5 87,4 83,9 98,1 85,4 73,940

saasteallikadsh kütustepõletaminejamuundamine83,7 90,9 87,0 82,1 78,8 79,9 74,7 70,5 85,9 73,1 69,1Tabel 2. Tahkete osakeste emissioon 1995-2005 (tuh t)Paiksedsaasteallikadsh kütustepõletaminejamuundamine1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005113,1 98,9 87,3 69,9 70,5 59,5 56,4 35,0 31,3 25,8 18,269,6 74,4 67,0 60,4 61,3 48,5 50,6 29,2 25,8 20,0 16,9Tabel 3. Lämmastikoksiidi emissioon 1995-2005 (tuh t)Paiksedsaasteallikadsh kütustepõletamine jamuundamine1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 200514,9 16,3 15,6 14,9 14,5 15,3 16,2 15,5 18.0 16,1 14,111,1 11,9 11,2 10,9 10,1 10,4 13,0 12,8 15.3 13,4 13,1Tabel 4. Suuremad õhku saastavad ettevõtted 2002-2005 (tuh t)AS NarvaElektrijaamadTahked osakesed SO 22002 2003 2004 2005 2002 2003 2004 200524,6 21,1 16,6 8,7 62,3 77,9 66,5 54,7Fortum Termest AS 1 - - - - 5,8 6,1 6,7 -AS Kohtla-JärveSoojus0,4 0,6 0,6 - 4,3 3,8 2,0 1,9VKG Energia OÜ 0,01 - 1,1 7,4KiviõliKeemiatööstuse OÜ0,7 0,3 0,4 0,6 2,4 1,1 1,7 1,9Sillamäe SEJ AS 0,6 0,4 0,2 0,4 1,3 1,2 1,2 0,7Tootsi Turvas AS 0,4 0,4 0,4 0,4 0,5 0,08 0,08 -Sangla Turvas AS 0,3 0,3 0,1 - - - -AS Kunda NordicTsement0,2 0,2 0,3 0,2 2,3 3,2 2,4 1,71Kohtla-Järve, VKG Energia Põhja Jaam41

AS Viru KeemiaGrupp 2 - - 0,07 - 1,1 1,2 1,0 1,1Tabel 4 jätkNOx CO LOÜ2002 2003 2004 2005 2002 2003 2004 2005 2002 2003 2004 2005AS NarvaElektrijaamad 3 9,9 12,4 11,0 8,8 10,8 12,3 11,7 13,0 0,7 0,9 0,7 1,0Eesti EnergiaAS Iru SEJViru KeemiaGrupp ASAS KundaNordic TsementAS Kohtla-JärveSoojusVKG EnergiaOÜTallinna KüteASKiviõliKeemiatööstuseOÜ0,8 0,9 0,5 1,0 0,1 0,05 0,05 - - - 0,02 -- - - - - 0,05 0,05 0,06 0,7 0,8 0,6 0,60,8 0,9 0,7 0,6 0,8 0,6 0,5 0,5 - - - 0,030,3 0,3 0,2 0,2 - 0,08 0,04 0,06 - - - -0,07 - 0,01 0,04 - 0,040,2 0,2 0,2 - - - - - - - - -- - 0,01 0,02 - 0,3 0,6 0,07 0,3 0,2 0,3 0,2Pakterminal AS - - - - - - - - 1,8 1,8 2,2 2,0Sillamäe SEJASTootsi TurvasAS- - 0,09 - - 0,2 0,2 0,01 - - 0,09 0,030,1 0,1 0,1 0,1 - 0,2 0,3 0,3 - - 0,05 -Phare abiprojekti EuropeAid/114968/D/S/EE tulemused näitasid, et võrreldes muudeEesti linnadega olid vääveldioksiidi saastetasemed Kohtla-Järve linnas ligi viis kordakõrgemad (Tabel 5). Ida-Virumaa maapiirkondade fooniline tase ületas Eesti muudemaapiirkondade foonitaset ligikaudu 3 korda (Joonis 1).Tabel 5. Vääveldioksiidi kuu keskmine kontsentratsioon linnadesPiirkond Kontsentratsioon, µg/m 3Narva 4,7Jõhvi 2,423alates 2005 VKG Oil ASLenduvate orgaaniliste ühendite korral - utteseade42

Kohtla-Järve 9,2Pärnu 2,2Tartu 1,8Passiivsete proovivõtjate mõõtekampaania põhjal on Ida-Virumaa maapiirkondadesvääveldioksiidi foonitase ligikaudu 3,5 µg/m 3 (Joonis 1).Joonis 2. SO 2 foonitase Eesti territooriumilPaiksete saasteallikate poolt õhku paisatavate heitmete kogustelt on Ida-Virumaaettevõtete poolt õhku paisatavate heitmete osakaal märgatavalt suurem kui teistesEestimaa piirkondades. Nii eraldus 2005. a Ida-Virumaal õhku 66% Eesti tahketeosakeste, 94,6% vääveldioksiidi, 68,4% lämmastikoksiidide, 62,2% süsinikoksiidi,82,6% süsinikdioksiidi, 32,5% lenduvate orgaaniliste ühendite ja 89,6% muudeõhuheitmete summaarsest kogusest. Õhuheitmete 2005. a kogused maakonniti ontoodud tabelis 6.43

Tabel 6. Põhiliste õhuheitmete kogused aastal 2005 maakonnitiTahkedosakesed SO2 NOx CO CO2 LOÜ TeisedEesti kokku 18224,50 73944,30 14091,63 24691,8213624357,70 8909,70 1250,28Harjumaa 1146,20 546,95 1861,46 1192,30 960141,87 4202,20 15,85Hiiumaa 35,34 1,27 8,02 44,93 4,54 10,50 0,00Ida-Virumaa 12020,53 69958,18 9645,36 15359,3611255918,05 2893,70 1120,39Jõgevamaa 268,14 64,37 53,25 207,39 22483,44 17,07 0,00Järvamaa 374,69 261,69 183,41 844,75 42075,39 55,51 0,00Läänemaa 409,68 92,07 78,55 340,83 21204,41 26,99 0,00Lääne-Virumaa 579,17 1799,02 775,86 1351,67 797322,08 180,01 10,32Põlvamaa 101,09 11,85 47,79 152,68 23604,90 9,62 0,00Pärnumaa 1591,50 435,08 552,00 1901,74 161006,01 253,63 54,33Raplamaa 100,59 267,74 96,56 117,55 64647,51 52,03 0,11Saaremaa 248,07 147,43 108,49 453,11 28902,43 72,11 4,97Tartumaa 438,62 110,94 363,37 739,37 182551,37 391,75 2,20Valgamaa 295,77 84,60 85,05 574,47 14825,91 59,19 0,00Viljandimaa 312,42 60,91 112,24 787,99 29322,45 552,11 40,47Võrumaa 302,70 102,19 120,23 623,69 20347,32 133,28 1,64VeekasutusPõlevkivisektor on Eesti suurim veekasutaja. 2005. a võeti vabariigi kõigistveeallikatest kokku 1,5846 mld m 3 vett, eelmise aasta tasemest 188 mln m 3 vähem.Pinnaveekogudest võeti energiasektori ettevõtete poolt kokku 1,258 mld m 3 , misvaldavalt kasutati elektrijaamade jahutusveena. Põhjavett võeti Eestis kokku273,7 mln m 3 , sh pumbati kaevandustest välja 223,36 mln m 3 vett. Võrreldes aastaga2004 vähenes kaevandusvee väljapumpamine 37 mln m 3 võrra. Kuigi toitainete (N, P)ja orgaanilise reostuse heitmete hulk energia tootmisel on suhteliselt väike, avaldabkeskkonnale negatiivset mõju põlevkivielektrijaamade tuhatranspordil kasutatava veeleeliselisus. Suurte sadude tagajärjel tekkinud tuhaväljade liigvett on aeg-ajalt juhitudNarva Veehoidlasse, kusjuures elektrijaamade tuhavesi neutraliseeritakse ennekeskkonda juhtimist lubatud (pH ≤ 9,0) tasemele. Eesti Energia on seadnudeesmärgiks minna üle uuele poolkuivale tuhatranspordi ja ladustamistehnoloogialeaastaks 2009. Kaevandamine põhjustab veetaseme langust kaevandamispiirkonnas jasulfaatide sisalduse ajutist tõusu põhjavees ja kaevandustest väljapumbatavas veeskuni 500 mg/l (tavaliselt kontsentratsioon 20 mg/l). Kaevandustest pumbatud vettpuhastatakse hõljumist settebasseinides. Sealt edasi suunatakse vesi äravoolukraavideja jõgede kaudu peamiselt Soome lahte, osaliselt ka Peipsi järve. Elektrijaamade pooltkasutatav jahutusvesi puhastamist ei vaja. Maakondade võrdluses on Ida-Virumaa kaveekasutuse osas kindlalt esikohal.44

Pärast allmaakaevandamise lõpetamist Kirde–Eestis täituvad kaevandused veega,milles sulfaatide sisaldus suureneb kiiresti 3–4 korda (1200 mg /l) kahe aasta jooksulpärast sulgemist. Edasi nelja aasta pärast aga sulfaatide sisaldus langeb kuni tasemeni150…200 mg /l) [20].Joogivee osas on Kirde-Eesti kõige probleemsem piirkond Viru alamvesikonnas.Sealsed probleemid on seotud peamiselt põlevkivi kaevandamisega, rikastamisega,töötlemisega ja põletamisega soojuselektrijaamades. Aastakümneid kestnudkaevandustest ja karjääridest vee väljapumpamine (2001. a moodustas see 75% koguriigi põhjaveevõtust) ning tööstuse suur veetarve on tekitanud Kirde-Eestis ulatuslikupõhjavee depressioonilehtri, mille tõttu on jäänud kuivaks madalamad kaevudümbruskonnas. Kuigi Eestit võib pidada veeressurssidega hästi varustatud maaks, onKirde-Eesti siiski piirkond, kus valitseb lokaalne veedefitsiit. Mahajäetud kaevandusitäitev vesi reostub ja on põhjavee potentsiaalseks reostusallikaks. Veereostuseseisukohalt on olulised keemiatehaste vedeljäätmed, mis viimase ajani ladestatipoolkoksi mägedele ja elektrijaamade tuhaväljade kõrge leelisusega nõrgvesi.Poolkoksimägede nõrgvesi sisaldab valdavalt vedeljäätmetest pärinevaid õlisid,fenoole, ketoone ning muid põhja- ja pinnaveele äärmiselt toksilisi aineid. Tööstuse jaka elanikkonna veetarbimise vähenemise tõttu ning kaevanduste sulgemise mõjul onviimastel aastatel põhjavee taseme alanemine pidurdunud ja piirkonniti on veetase katõusmas. Ida-Viru maakonnas on elanikkonna keskmine hõlmatus ühisveevärkidegakõrge – 94%. Linnaelanikud on varustatud joogiveega ühisvärgist 99% ulatuses,maapiirkondades on see protsent väiksem, kuid siiski suhteliselt kõrge – 59%. Seegaon oht joogivee ja suplusvee potentsiaalseks reostuseks.Olulisel määral mõjustaks põlevkivi kaevandamine ja kasutamine põhjavet kaitsmataja tundlikel aladel nagu praegusel Pandivere veelahkmeal (endine Pandivere RiiklikVeekaitseala). Veekaitseala pindalaga 350 875 ha moodustati 1988. aastal vabariigitähtsama veekompleksi - teaduslikult unikaalse Pandivere kõrgustiku, tema võlviosapõhjavete toitumisala, kõrgustiku nõlval ja jalamil asuvate suurimate allikate ja siitalguse saavate jõgede, samuti siin moodustuva pinna- ja põhjavee kaitseks.Pandivere VKA asus aluspõhjalisel kõrgustikul, kus paiknevad ulatuslikud karstialadja mida läbivad rikkevööndid. Siin toimub intensiivne põhjavee varude täienemine.Põhjavee suur lasumissügavus kõrgustiku võlvil loob suure loodusliku reguleerivamahu, mille arvel toituvad miinimumperioodil jõed ja allikad. Kõrgustiku alal toimubka sügavate veekihtide regionaalne toitumine. Kõrgustiku vee kvaliteet on oluline kapaljude meie jõgede vee kvaliteedi kujunemisel.Samal ajal on piirkond intensiivse põllumajandusega ala. Põllumajanduse intensiivsearengu tagajärjel oli aastatel 1974-1985 Pandivere veeseisund muutunud kriitiliseks.Keskkonda sattunud reoainete hulk suurenes neil aastail üle kahe korra(lämmastikuühendite sisaldus põhjavees võrreldes 60-ndate aastatega üle kümnekorra). Samuti reostasid vett mitmed militaarobjektid. Seetõttu oli veekaitsealamoodustamine igati õigustatud.Aastail 1987-1999 koostati piirkonna majandamiskava väljatöötamiseks, esialgutolleaegsete majandite, hiljem valdade jaoks veekaitseskeemid. Pandivereveekaitseala moodustab praeguseni riiklikus põhjaveeseiresüsteemis omaettepiirkonna. 1995. aastal alustati Pandivere veekaitseala kaitseeeskirja koostamist.45

Viimased parandused piirikirjeldustes tehti 1999. aastal. Veekaitsealale moodustatimitu maastikukaitseala (Neeruti, Ebavere jt)Euroopa Liidu vee- ja keskkonnakaitsealasest seadusandlusest tulenevalt rakendadesvalgalaprintsiipi kehtestas Vabariigi Valitsus oma 3. aprilli 2001. a määrusega nr 124"Vesikondade ja alamvesikondade nimetamine" Pandivere põhjavee alamvesikonna,mis kattub 1995. aastal piiritletud Pandivere veekaitsealaga ja tühistas PandivereVeekaitseala kui eraldiseisva kaitseala. Pandivere veelahkmeala määratinitraaditundlikuks alaks vastavalt Euroopa Liidu nitraadidirektiivile (91/676/EMÜ).Selle direktiivi järgi tuli liikmesriikidel määrata nitraatidega reostatud põhjaveegaalad ja arvata need nitraaditundlike alade hulka. Neile aladele tuleb koostada ja elluviia nitraadireostust piirav tegevuskava. 2003. aasta 1. juulist hakkas kehtimaPandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundliku ala kaitse-eeskiri (VabariigiValitsuse 21. jaanuari 2003. a määrus nr 17), mille kohaselt kaitsmata põhjaveegaaladel ei tohi:1. mineraalväetistega antav lämmastikukogus olla aastas üle 120 kg haritava maaühe hektari kohta ning taliviljadele ja mitmeniitelistele rohumaadele korragaantav lämmastikukogus olla aastas üle 80 kg haritava maa ühe hektari kohta;2. pidada loomi üle 1 loomühiku haritava maa hektari kohta;3. kasutada reoveesetet.JäätmetekeEnergiatootmine on väga jäätmemahukas, ulatudes 2005. a 67,1%-ni kogu Eestistoodetud jäätmehulgast. 2005. a toodetud 18,5 mln t jäätmetest moodustaspõlevkivituhk 5,77 mln t, põlevkivi aheraine 5,77 mln t ning poolkoks ja fuussid868 tuh t. Võrreldes 2004. aastaga energiasektori ettevõtete poolt põhjustatud jäätmetehulk vähenes.Tabel 7. Jäätmeteke 1999-2005 (tuh t)AastaKokkuPõlevkivikaevandamiseaherainePõlevkivipõletamisegaseotud jäätmedPoolkoksja fuussidOlmejäätmedMuud1999 11 348 3 668 4 963 631 569 1 5172000 11 616 4 030 4 930 1 015 544 1 0972001 12 839 3 841 4 917 1 122 429 2 5302002 14 397 4 872 5 342 829 524 2 8302003 18 397 6 216 6 334 835 537 4 4752004 17 471 5 281 5 999 866 574 4 7512005 18 496 5 769 5774 868 608 5 47746

JääkreostusASi Maves tehtud Eesti jääkreostuse inventuuriandmetel [4] on kümne kõigeohtlikuma jääkreostuskolde nimistus Kohtla-Järve ja Kiviõli poolkoksiladestud. Ida–Virumaa tööstuspiirkondades on aastakümnete jooksul reostatud pinnast, põhjavett javeekogusid. Tööstuspiirkondades on maapinnalähedased põhjaveekihid suurtel aladelmuutunud kasutamiskõlbmatuteks.Aastakümnete jooksul on tekkinud ja ladestatud väga suured tööstusjäätmete kogused.Osaliselt on need jäätmed klassifitseeritud ohtlikeks jäätmeteks, seda kas jäätmeteolemusest tingitud ohtlikest omadustest või tulenevalt ladestamistehnoloogiast.Probleem on kõige teravam põlevkiviõlitööstuse ettevõtetes (ASi Viru Keemia Grupiettevõtted, Kiviõli Keemiatööstuse OÜ). Mitmed rikutud alad on üle antud kohalikeleomavalitsustele või jäetud riigi hallata.Keskkonnariski hinnangu alusel on jääkreostuse iseloomuga (praegune omanik polevastutav ega võimeline probleeme ohjama) prügilatest loetud üleriigilise tähtsusegaeriti ohtlikeks objektideks:- Kiviõli poolkoksi ladestud;- Sillamäe setteväljak;- Kohtla-Järve poolkoksiladestu.AS Maves leiab, et need objektid peavad jääma riikliku järelevalve alla ning nendegapeab tegelema iga objekti eraldi käsitleva tegevuskava alusel. Tuleb teha süsteemseiduurimisi ning reostuse lokaliseerimise projekte. Osaliselt on need tööd nimetatudobjektidel ka juba tehtud või tegemisel.Ida-Virumaa jääkreostuses saab esile tuua järgmised iseloomulikud reostuse tüübid:- põlevkiviõli tootmisega seotud reostus: selle reostuse mudelina võib kasutadaKohtla-Järve põlevkiviõ1itööstuse (praegu Viru Keemia Grupp ASi kuuluvAS Viru Õlitööstus) keskkonnauuringuid. Peamisteks põhja- ja pinnavettreostavateks aineteks on põlevkiviõli ja selles sisalduvad PAH-d, BTX-d jafenoolid. Selline reostus esineb Kohtla-Järvel ja Kiviõlis ning vähemal määralEesti Elektrijaamas (Narva õlitehase UTT-3000). Reostuse piiramiseks onvajalik fuusside ja õliga reostunud tehnoloogilise heitvee kontrolli allasaamine;- tuhaväljakud: Narva elektrijaamade tuhaväljakute ohtlikkus tuleneb eelkõigesiin kasutatava leeliselise ringlusvee suurest kogusest kinnisesringlussüsteemis, mis võib avariide korral negatiivselt mõjutada pinnavett.Põhjavesi tuhaladestute ümbruses on samuti reostunud. Seni pole suudetudvältida ka õlisaaduste sattumist ringlusvette. Õliproduktide allikaks võivad ollapõ1evkiviõli, vedelkütus, trafoõli ja UTT-3000 töötlemiseks vastuvõetavadvedeljäätmed. Vajalik on ringlusvee mahu vähendamine ja selles suunas kaliigutakse. Tehnoloogilise heitvee ja tööstusalade sademeveekanalisatsioonidtuleb elektrijaamades ümber kujundada selliselt, et õliga reostunud sademevettei suunataks tuha transpordis kasutatavasse ringlusvee süsteemi;- Sillamäe radioaktiivsete jääkide hoidla on sulgemisel. Rannikumeresuuremahuline reostamine lämmastikuühenditega ja radioaktiivse saaste levikuoht hoidla tammi purunemisel on praeguseks välditud.47

Eeltoodud objektide negatiivsete keskkonnamõjude vähendamine on äärmiseltoluline. See peab toimuma ettevõtete, omavalitsuste ja riigi vaheliste konkreetsetetegevuskavade alusel.Ohtlikud jääkreostuskolded on veel põlenud aherainemäed ja ka osa kaevandatudalasid:- põlenud aherainemäed: reostus tuleb põlevkivi süttimisega kaasnevalutmisel tekkivast põlevkiviõlist. Reostus on väiksema ulatusega kuipoolkoksimägede ümbruses. Reostuse piiramiseks on vajalik süttimist vältida(uute aherainemägede puhul seda ka ladestustehnoloogiaga tehakse). Kaaludatuleb põ1evate ja hõõguvate mägede summutamist. Edaspidi võib kaaluda kapõlenud põlevkivi aherainemägede lülitamist eriti ohtlike objektide hulka;- kaevandatud alad: põhjavesi on siin tavalisest kõrgema mineralisatsiooniga.On teada reostust fenoolide ja õliproduktidega. Selle põhjuseks on vedelkütuseja õlide kasutamisest tingitud reostus ja maapinnalt lähtuv reostus.Kaevandatud alade ja põlenud aherainemägede puhul on vajalikud täiendavadhinnangud olukorra keskkonnaohtlikkuse ja võimalike meetmete osas.Põlevkivikaevandamis- ja töötlusaladel Ordoviitsiumi põhjaveekihi vesi on ja jääbjoogiks kõlbmatuks, põlevkivi töötluspiirkonnas on kohati kõlbmatu kaOrdoviitsiumi-Kambriumi veekihi vesi.Tuleb määratleda ettevõtete ja erinevate institutsioonide kohustused. Riikliku javälisabi kaasamine Ida-Virumaa keskkonna parandamisse peab tuginema pikaajalisteltegevuskavadel.KliimamuutusEesti on ELi liikmesriikide seas üks suurimaid kasvuhoonegaaside õhkupaiskajaidühe elaniku kohta, kuid arvestades meie territooriumi suurust, vähest elanike arvu jariigi metsasust, pole Eestist lähtuv saaste suur ja mõjutab maailma kliimamuutusivähe. Põhiliselt tootmistegevuse vähenemise tõttu on Eesti kasvuhoonegaasideemissioonid selle kümnendi alguseks vähenenud võrrelduna 1990. a tasemega ligikaks korda. Energia tootmisega ja põlevkivi ümbertöötlemisega seotud CO 2emissioon moodustas 2004.a ~84% Eesti kasvuhoonegaaside koguemissioonist.Tabel 8. Süsinikdioksiidi emissioon kütuse põletamisest 1990, 200-2004 (tuh t)1990 2000 2001 2002 2003 2004Energia tootmine 29 754 13 945 13 932 13 911 15 855 15553Transport 2 500 985 1 890 2 082 2 147 2145Tööstus 2 655 483 588 422 420 447Muud 2 585 1081 337 556 409 387KOKKU 37 494 16 494 16 747 16 971 18 831 18 53248

Euroopa Liidu liikmesriigid on täna erineval tasemel oma Kyoto protokolliga võetudKHG vähendamise eesmärkide täitmisel.Tabel 9. EL liikmesriikide KHG heitmed aastatel 1990-2003 CO2ekv, TgMember State 1990 1991 1992 1993 1994 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003Austria 79 83 76 76 77 80 83 83 83 80 81 85 86 92Belgium 146 149 147 146 151 152 157 148 153 146 148 147 145 148Cyprus 6 6 7 7 7 7 8 8 8 8 9 8 9 9Czech Republic 192 178 164 158 152 153 155 159 149 140 148 148 143 147Denmark 69 80 74 76 80 77 90 80 76 73 68 70 69 74Estonia 43 41 30 23 24 22 23 24 21 20 20 19 20 21Finland 70 69 67 68 74 71 77 76 73 72 70 76 77 86France 568 593 585 559 555 563 578 572 584 566 560 564 554 557Germany 1.244 1.191 1.142 1.126 1.108 1.103 1.121 1.084 1.057 1.021 1.017 1.028 1.015 1.018Greece 109 109 110 110 113 114 118 123 128 127 132 134 134 138Hungary 104 96 86 85 85 84 86 84 85 84 81 84 81 83Ireland 54 55 56 56 57 58 60 63 65 67 69 71 69 68Italy 511 513 509 505 496 528 519 525 535 544 551 556 555 570Latvia 25 24 19 16 15 12 12 12 11 10 10 11 11 11Lithuania 51 45 42 38 35 31 28 24 22 21 21 20 20 17Luxembourg 13 13 13 13 13 10 10 9 8 9 10 10 11 11Malta 2 2 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3Netherlands 212 216 215 221 221 224 233 225 227 215 214 216 213 215Poland 460 438 440 430 440 417 437 427 404 402 386 383 370 384Portugal 59 61 65 64 65 70 67 70 75 83 80 81 86 81Slovakia 72 63 59 55 52 53 54 54 52 51 48 53 52 52Slovenia 19 18 18 18 18 19 20 20 20 19 19 20 20 20Spain 284 290 299 287 303 315 307 328 337 365 380 379 399 402Sweden 72 72 72 72 75 73 77 73 73 70 67 68 69 71United Kingdom 748 752 729 710 700 691 714 691 686 652 652 663 644 651EU25 5.212 5.156 5.023 4.919 4.917 4.931 5.036 4.964 4.935 4.849 4.844 4.894 4.852 4.925EU15 4.238 4.246 4.159 4.087 4.088 4.129 4.211 4.150 4.160 4.091 4.100 4.146 4.126 4.180Põlevkivikasutuse piiramatu laiendamine vähendab Eesti suutlikkust täitakasvuhoonegaaside vähendamiseks võetud kohustusi. Milliseks või kujuneda ELliikmesriikide vaheline “pingerida” kasvuhoonegaaside vähendamisel, kui Eestiskaevandatakse ja kasutatakse tänasest kordades enam põlevkivi, ei ole võimalikprognoosida, kuna pole teada lisaks EL KHG kauplemise direktiivile eri riikidesrakendatavate KHG piiramise meetmete mõju ja nende eeldatavad tulemused.Lähtuda tuleb eeldusest, et kõik Kyoto protokolliga liitunud riigid rakendavadpiisavaid meetmeid võetud sihtarvu täitmiseks.Ioniseeriv kiirgusNii meis endis kui ümbritsevas keskkonnas leidub alati vähesel määral radionukliideja seega ka ioniseerivat kiirgust, mis moodustab inimese nn loodusliku kiiritusdoosi.Näiteks annab kosmiline kiirgus aastas 0,3 mSv suuruse doosi, inimkehas sisalduvadradionukliidid annavad umbes 0,2 mSv ning maapinnast ja ehitistest lähtuv kiirgus0,5 mSv suuruse doosi. Nende doosikomponentidega peab Eestimaal arvestama igainimene. Looduslikule doosile võib lisanduda meditsiiniprotseduuridel aastas saadav0,30 mSv suurune doos. Tehisradionukliididest põhjustatud keskmine doos on meiltühiselt väike. Seega on Eesti elanike keskmine kiirguskoormus umbes 2,5 mSvaastas. Põlevkivi kaevandamine iseenesest ei kiirenda radooni eraldumist ja radoonigakokkupuutumise oht ei ole suur ka kaevandustes töötavatel inimestel, kuivõrd seal ontugev ventilatsioon ja kivimid on lõhelised.Mõnes Eesti piirkonnas võib pinnasest, ehitusmaterjalidest ja kraaniveesteluruumidesse tungiv radoon põhjustada aastas 10 mSv või suuremagi kiiritusdoosi.Kiirgusseire andmetel on Ida-Virumaal võrreldes muude Eesti piirkondadegaregistreeritud suviti õhus kõrgemaid Cs 137 doose, mis võib olla tingitud Tšernobõli49

katastroofi järgselt ladestunud tseesiumiosakeste lendumisest koos tolmuga.2003. a OÜ Eesti Geoloogiakeskus uuringu “Ordoviitsium-Kambriumi veekompleksipõhjavee radionukliidide sisalduse määramine” [12] käigus uuriti veeprooveTallinnas, Rakveres, Kuusalus, Tapal, Sakus, Tartus, Kallastel, Keilas, Haapsalusning Lüganuse ja Vaivara vallas. Selgus, et aastased arvutuslikud efektiivsusdoosidtäiskasvanutele olid valdavalt madalad ja vastasid joogivee kvaliteedinõuetele.Vähesel määral ületas arvutuslik efektiivsusdoos piirsisalduse Vaivara ja Lüganusevalla puurkaevude vees, kus aluskorra kivimites on kohati uraani anomaalselt kõrgesisaldus. Kiirituskahjustuste tekkimise tõenäosus on võrdeline doosi suurusega.Seetõttu tuleb põhjendamatut kiirituse saamist vältida ja püüda hoida kiiritusdoosidnii väikesed, kui see olemasolevate vahenditega on võimalik.Joogivee radionukliidide sisalduse kohta on läbi viidud mitmeid põhjalikkeuurimistöid. Seal hulgas koostas OÜ Eesti Geoloogiakeskuse hüdroloogia osakond2001. a Keskkonnaministeeriumi tellimusel rakendusliku uurimistöö „Kambriumvendiveekompleksi põhjavee radionukliidide sisalduse määramine ja selle vastavusehindamine EL joogiveedirektiivi 98/83/EÜ nõuetele Lääne- ja Põhja-Eesti suurematelveehaaretel I etapp“. Töö käigus võeti veeproovid 15 kambrium-vendi veekompleksiavavast puurkaevust Lääne- ja Põhja-Eesti suurematel veehaaretel ning määrati U-238, U-234, Ra-226, Po-210, Pb-210, K-40 ja Ra-228 sisaldust. Saadudanalüüsitulemuste põhjal arvutati esmakordselt põhjavee tarbimisest tulenevadefektiivdoosid, mis valdavalt ületasid joogivee kvaliteedinõude piirsisaldust. Antuduuringu analüüsitulemused kinnitasid looduslike radionukliidide kõrgendatudsisaldust kambrium-vendi veekompleksi põhjavees. Aastased oodatavadefektiivdoosid ületasid piirsisaldust 2-7 korda. Määratud efektiivdooside aritmeetilinekeskmine tulemus oli 0,29 mSv/aastas. Radioloogiliste näitajate osas, vastavaltsotsiaalministri 2. jaanuari 2003. a määrusele nr 1 „Joogivee tootmiseks kasutatavavõi kasutada kavatsetava pinna- ja põhjavee kvaliteedi- ja kontrollinõuded“, loetaksejoogivesi kvaliteedinõuetele vastavaks, kui sellest saadav efektiivdoos inimesele jääbaastas alla 0,1 mSv (va triitium, K-40, radoon ja tema tütarproduktid) ning H-3aktiivsuskontsentratsioon alla 100 Bq/l.2005. aastal põhjavee osas tehtud radioaktiivsuse uuringute tulemuste üldistamiselSotsiaalministeeriumi poolt selgus, et ligi 500 kambrium-vendi veekompleksist vettvõtvast puurkaevust on 155 kohta olemas andmed looduslike radionukliididesisalduse kohta. Kõikidest uuritud puuraukudest umbes 80% oli efektiivdoos üleviitetaseme, so rohkem kui 0,1 mSv/a. Rohkem kui kahekordse viitetasemegaefektiivdoos oli 45%, kolmekordse tasemega 28% ja viiekordse tasemega 9%puuraukude veel. Kaartidel võib eraldada kaks põhjavee kõrge radioaktiivsusegapiirkonda – Tallinn koos Harjumaaga ja Lääne-Virumaa põhjapoolne osa. Ida-Virumaal on valdavalt põhjavee radioaktiivsus madal. Olemasolevate andmeteanalüüsi tulemusena osutus, et joogiveena kasutab kambrium-vendi põhjavett umbes230 000 inimest. Üldisel tasemel võib hinnata, et lubatust kõrgema radionukliididesisaldusega vett tarbib 184 000 inimest, mis on 14% Eesti elanikkonnast. See elanikegrupp esindab 51 valda ja linna Põhja-Eestis. Joogivee tarbimisest põhjustatudelanikudoosi komponendi hindamisel leiti, et EL direktiivi 98/83/EC käsitluse järgisaab kambrium-vendi vett tarbiv täiskasvanud inimene 730 l joogivee aastasesttarbimisest oodatava efektiivdoosi 0,02-0,95 mSv, mis moodustab keskmisest elanikukogudoosist kuni 36%. Tuginedes aga Euroopa Komisjoni soovituses50

2001/928/Euratom toodud nõudele arvestada ka Po,Pb-210 osa, ulatub täiskasvanuefektiivdoos 1,5 mSv/a. Analüüsi tulemusel leiti, et elaniku kogudoos jääb vahemikku1,5-6,7 mSv/a. Siia on arvestatud keskmine radoonist põhjustatud efektiivdoos, kuidpuudub meditsiinikiirituse osa. Viimase keskmine väärtus võib hinnanguliselt olla0,4 mSv/a. Piirkonniti võib ühe või teise kiirgusallika osakaal kogudoosis ollaerinev. Näiteks radooniohtlikel aladel Põhja-Eestis võib üksikutes majades siseõhuradoon põhjustada kuni 30 mSv/a ulatuva efektiivdoosi. Kiirgustegevustest jatoimingutest, mis pole seotud joogivee varustamisega, on elanikele põhjustatud dooson marginaalse suurusega jäädes vähemalt ühe suurusjärgu võrra allapooleelanikudoosi piirmäära – 1 mSv/a. Seega jääb põhiliseks reguleeritavaks elanikudoosikomponendiks joogivee tarbimisest põhjustatud efektiivdoos.Radioloogilisi uuringuid analüüside on Sotsiaalministeerium leidnud, et olulise osaelanike kiirituskoormusele annab siseõhu radoon. Aastail 1994-1998 läbi viidudradoonimonitooringus tehti uuringuid 700 majas, peamiselt elamutes. Nendemõõtmistulemuste aritmeetiline keskmine oli 102 Bq/m³. Suurim mõõtmistulemussaadi Kundast – 1200 Bq/m³. Viimase Eesti-Rootsi (2001-2004. aasta) ühisuuringupeaeesmärgiks oli Eesti alade radooniriski kaardi koostamine. Mõõtmised viidi läbipiirkondades, mis geoloogiliste andmete ja eelnevate radoonimäärangute alusel olidkäsitletavad potentsiaalsete radooniriski aladena. Uuringu andmetel jäidradooniohtlikes piirkondades radoonikontsentratsioonid elamutes valdadekeskmistena vahemikku 58-641 Bq/m³ (va Kunda linn, kus oli keskmiseks 2349Bq/m³), mis põhjustab aastas oodatava efektiivdoosi 1-11,3 mSv (Kundas kuni 41mSv). 38 % tehtud mõõtmistest ületas radoonitase 200 Bq/m³. Aritmeetiline keskmineradooni aktiivsuskontsentratsioon üle kõigi majade oli 268 Bq/m³. Ühepere-elamutesoli keskmiseks 265 Bq/m³ ning korrusmajades 267 Bq/m³. Keskmiseks aastaseksoodatavaks efektiivdoosiks üle kõigi radooniohtlike alade võib hinnata antud uuringutulemuste alusel 4,7 mSv. Väga kõrged radoonitasemed majades on kõige sagedaminiseotud diktüoneemakilda avamusaladega. Lisaks on radooniriskiga aladeksglaukoniitliivakivi ja karsti piirkonnad. Ohustatuimad on Ida-Virumaa, Lääne-Virumaa, Raplamaa ja osad Tartumaa elanikud (Pahapill, L. jt, 2004).Kõrgendatud radioaktiivsusega joogivee tarbimine võib põhjustada suuremat riskihaigestuda pahaloomulistesse kasvajatesse. Stohhastiliste tervisekahjustuse riskihindamiseks on kasutatakse Rahvusvahelise Kiirguskaitsekomisjoni (ICRP) pooltleitud riskitegurit, mida väljendatakse eluaja jooksul raskesse haigusesse haigestumisetõenäosusega efektiivdoosi ühiku kohta: 5 ·10 -5 /1 mSv (ICRP, 1991). Radioloogiliseltohutu joogivee tarbimisel saadakse väiksem kui 0,1 mSv/a efektiivdoos, millelevastab stohhastiliste tervisekahjustuste eluaegne risk 0,5 ·10 -5 .Lisaks on Kiirguskeskus analüüsinud Cs-137 sisaldust põhiliselt Ida-Virumaaltkorjatud metsamarjades ja -seentes. Metsamarjades on Cs-137 sisaldus jäänudnimetatud piirkonnas vahemikku 8-19 Bq/kg, seentes 1-776 Bq/kg. Süües aastasselliseid marju ja seeni kumbagi 3 kg, on oodatav aastane efektiivdoos vastavalt alla0,0002 mSv ja alla 0,01 mSv. [ „Joogivee radioaktiivsusest põhjustatud terviseriskihinnang“ aruanne töövõtulepinguga nr 9.3-4/1110, 26. oktoobrist 2005].Kasutades ICRP riskihinnanguid ja Eesti Vähiregistri andmeid ning riiklikeuuringutulemusi, on Sotsiaalministeerium leidnud, et radoon meie elamutes põhjustabigal aastal umbes 90 uut kopsuvähijuhtu.51

6.3 Õlitootmise keskkonnamõjuPõlevkiviõli tootmisega kaasnevaid heitmeid on põhjalikult uuritud ja käesolevahindamise tarbeks piisava detailsusega kirjeldatud aruande Lisas xx toodud TallinnaTehnikaülikooli Põlevkiviinstituudi töös „Põlevkivi tehnoloogilise töötlemiseetappide kirjeldus BAT kriteeriumites“. Samas on toodud ka nii kiviter- kui galotertehnoloogialbaseeruvate tootmisseadmete tehnoloogilised skeemid. Utmise jääginatekkiva põlevkivituha omadusi ja toksilisust on eraldi põhjalikult uuritud TallinnaTehnikaülikooli Põlevkivi Instituudi poolt [x], käesoleva aruande Lisas x on äratoodud nimetatud uuringu aruanne (Otšjot.”Issledovanije vlijanija katšestva sõrja,proizvoditelnosti i tehnologitšeskogog režima ustanovki UTT-3000 (v predelahtehnologitšeskogo reglamenta) na himitseskii sostav dõmovogo gaza i tvjordõhothodov Zavoda Masel”. Tallinna Tehnikaülikooli Põlevkivi Instituut. Kohtla-Järve,2001).Tallinna Tehnikaülikooli Põlevkiviinstituudi andmetel [16 ] on põlevkivi utmisegakaasnevate heitmete ühikväärtused esitatud allpooltoodud tabelis.Tabel 10: Saasteainete heide ümbritsevasse keskkonda arvestades põlevkiviõli jafenoolvee töötlust (grammides tonni töödeldud põlevkivi kohta, kui ei ole näidatudteisiti)GALOTER e.TSK150 PROTSESSKIVITER PROTSESSHEIDE ÕHKUTahked osakesed 297 43,2Vääveldioksiid (SO 2 ) 85,5 850Süsinikoksiid (CO ) 12,82 kg 40,6Lämmastikoksiid (NO x ) 48,8 66,2Vesiniksulfiid (H 2 S) 0,12 6,55Lenduvad süsivesinikud, 961,2 568,1shBenseen 80,22 *Põlevkivi bensiin 50Fenoolid 1,82 4,12Ammoniaak (NH 3 ) 14,46 *COS 1,11 *Atsetaadid 1,92HEIDE VETTE6.3.1 FENOOLVESI 6.3.2 FENOOLVESI PoolkoksiladestusestTööstus –vihmavesiMaht, kg/t 19 173 200 – 260 65052

Summaarsed fenoolid,28,5 54,5 7,3 – 9,4 0,83shühealuselised* 1,7 4,5 – 5,8 0,79fenoolidkahealuselised* * 2,8 – 3,6 0,036fenoolidAtsetaadid * 1,1 * *Lenduvad happed127,4 * * *arvutatunaäädikhappelePõhilised lenduained34,2 * * *arvutatunaammooniumileOrgaanilised ained* 113,2 * *(summa)Nafta * * 0,17 – 0,22 0,28Üldlämmastik 12 * 10,5 – 13,7 6,3Üldväävel 3,55 * * *Sulfiidid * * 6,4 – 8,4 1,0Sulfaadid * * 112 – 146 410Üldfosfor * * 0,02 – 0,03 0,03Kloriidid 0,063 * * 200GALOTER /TSK150PROTSESSKIVITER PROTSESS6.3.3 FENOOLVESI 6.3.4 FENOOLVESI PoolkoksiladestusestTööstus –vihmavesiCr, Cu, As (Summa) * * * 0,05Heljum 34,2 * 19 – 25 19,8KHT 934,8 678 319 – 414 110BHT * * 80 – 104 13рН 7,1 5,45 11 7,476.3.5 TAHKED HEITMEDMaht, kg/t 600 – 650 480ТОС, kg/t 6,00 – 6,50 kuni 67,2Üldväävel 13350 – 14340 9600 – 14400Sulfiidne väävel 7100 – 7630 *Polütsüklilised* 2544aromaatsedsüsivesinikud (PAH),mg/tRaskmetallid500 – 535 *(Pb+Cd+Cu+Zn+Cr+Ni)As sisaldus 3,6 – 3,9 *53

Lenduvad ained , mg/kg(keemistemperatuuriga– 1,58 – 1,78< 250 o C)Veeleotises (L/S=10 l/kg)asuvad ained:Kuivjääk (TDS) * 4800 – 9600Sulfiidid, H 2 S-le * 96 – 192Sulfaadid 3770 – 4050 *Klooriidid 820 – 880 *Nitraadid 0,3 *Ammoniaak 11,7 – 12,6 *Fluoriidid ei sisalda *Nafta * 1,2Fenoolid 32 – 35 10,6Raskmetallid7,6 – 8,2 *(Pb+Cd+Cu+Zn+Cr+Ni)TOC 840 – 904 *рН 12,5 – 12,9 11,8Absorbeeritavadei sisalda *halogeenorgaanilisedühendid (AOX)Pestitsiidid ei sisalda ** Andmed puuduvadTSK-140 seadmetel on protsessi keemiline kasutegur vahemikus 80…85% jaorgaanilise süsiniku sisaldus tuhas alla 1%. Tahke soojuskandjaga seadmete eeliseksKiviter-protsessi seadmete ees on suurem saavutatav ühikvõimsus ja võimalus ümbertöötada madala kütteväärtusega, s.o rikastamata peenpõlevkivi.Põlevkiviõli tootmisega kaasnevaid veekeskkonda ja pinnast mõjutavad tegureid janende mõju keskkonnale ja elusorganismidele on piisavalt uuritud. Eesti Keemilisefüüsika ja Biofüüsika Instituudi teadlaste Kahru ja Põllumaa. koondatud töös “EestiPõlevkivitööstuse jäätmete ohtlikkus” [6] on põhitähelepanu pööratud ökotoksilistemeetodite kasutamise tulemustele jäätmete ohtlikkuse määramisel nii pinnases kuipõhjavees. Põhiliste negatiivsete mõjud tulenevad Kiviter-protsessi jäätmena tekkivapoolkoksi ja fuusside ohtlikkusest ja eriti vihmavete poolt poolkoksiladestutestväljauhutavat keemiliste ja s.h. toksiliste ühenditega, sest olemasolevadladestuspaigad pole pinnasest ja põhjaveest isoleeritud ja ladestute nõrgvett ei kogutaega puhastata. Nõuetele vastavates ladestuspaikades (prügilates) ei ole ette nähaohtlike ainete keskkonda pääsemist.Tuha transpordil autotranspordiga ja eelnevalt tuha niisutamisega vältimaks tolmuteket nii tuha veol kui selle laialilaotamisel ja tallamisel prügilas on keskkonnamõjueeldatavasti marginaalne.TSK 150 seadmetes tekkiva põlevkivituha omadusi on põhjalikult uuritud TallinnaTehnikaülikooli Põlevkivi Instituudi teadlaste poolt.2001.a. AS Narva ElektrijaamadÕlitehases töötavate TSK 150 seadmete poolt tekitatud põlevkivituha omadustepõhjalike uuringute tulemuste [11] järgi on TSK 150-tehnoloogiaga põlevkiviõlitootmisel tekkiv tuhk märksa keskkonnaohutum kui Kiviter-tehnoloogiaga54

õlitootmisega kaasnev põlevkivituhk. Põhiliseks keskkonda mõjutavaks teguriks onpõlevkivituha leeliselisus. Põlevkivituha kuivtranspordiga ja –ladustamisega nõuetelevastavasse prügilasse (vähese niisutamisega tuha tolmamise ärahoidmiseks),prügilanõrgvee kogumise ja puhastamisega (neutraliseerimisega) on põlevkivituhaleeliseliste komponentide keskkonda pääsemine välistatud.Kuna tsemenditootmise osakaal kogu põlevkivikasutusest on marginaalne jakeskkonnakasutus ja –mõju on sarnane eelpool energiatootmise keskkonnakasutuse ja– mõju osas kirjeldatuga siis tsemenditootmise keskkonnakasutust ja mõju eraldi väljaei tooda. Küll on Põlevkivikasutamise keskkonnamõju arvestatud keskkonnamõjukvalitatiivsel ja kvantitatiivsel hindamisel6.4. Põlevkivikasutamise mõju inimese tervisele.Inimeste tervisKeskkonnakvaliteedil on inimeste tervisele vahetu mõju. Eesti on tervisenäitajateltmadal-keskmise arengutasemega riik, kus kõige enam haigestumist põhjustavadkeskkonnategurid on järgmised (ligikaudses pingereas):- elamistingimused (ohutus ja kvaliteet, sh niiskus, ventilatsioon jne);- toiduohutus ja toitumine (toiteväärtus ja kvaliteet);- välisõhu kvaliteet ja ohutus;- siseruumiõhu kvaliteet ja ohutus;- liiklusõnnetused jm õnnetusjuhtumid;- sotsiaalne keskkond (vaba aja veetmine, töökeskkond);- kemikaalide kasutus kodus, tööstuses ja põllumajanduses;- jäätmekäitlus;- joogivee kvaliteet ja hügieenitingimused;- ekstreemolukorrad (katastroofid, äärmuslikud temperatuurid);- nakkushaigused.Statistikaametis on analüüsitud andmeid surmade struktuuri kohta aastatel 1998–2003, mis avaldati kogumikus “Linnad ja vallad arvudes 2005” [5]. Eraldi on väljatoodud Eesti kõige sagedasemate surmapõhjuste statistika: vereringeelunditehaigused, pahaloomulised kasvajad ning traumad ja mürgistused. Surmade struktuurimõjutavad paljud asjaolud: rahvastiku soo- ja vanuskoosseis, keskkonnaseisund (shteede ja tänavate seisukord, liiklusõnnetused), kuritegevuse tase, arstiabikättesaadavus jm. Üldsuremuskordajate statistikat arvestades võib väita, et Ida-Virumaa elanike suremus on mõneti suurem kui teistes piirkondades.Arvestades ülaltoodut võib oletada, et põlevkivipiirkonna elanike kõrgemsuremus on osaliselt tingitud põlevkivi pikaajalisest kasutamisest tingitudhalvemast keskkonnakvaliteedist.Samas on viimaste aastate haigestumusstatistika järgi(http://www.sm.ee/est/pages/index.html.) Ida-Virumaa elanike haigestumine Eesti55

keskmisel tasemel ja jääb alla Tallinna ja Tartu elanike haigestumiste arvule (esmastehaigestumisjuhtude arv tuhande elaniku kohta).Seega võib väita, et vähemalt praegu pole Ida-Virumaa elanike üldisedtervisenäitajad halvemad kui neis piirkondades, kus põlevkivi ei kaevandata. Etelanikkonna tervis olulisel määral sõltub keskkonnakvaliteedist, siis tuleb igativältida keskkonnakvaliteedi halvenemist ja rakendada kõiki meetmeid põlevkivikaevandamise ja kasutamisega kaasnevate heitmete vähendamiseks.Tabel 11 : Registreeritud esmaste haigusjuhtumite (v.a. pahaloomulised kasvajad)arv aastatel 2000 –2004 maakonniti, haigusjuhtu 100 000 elaniku kohtaMaakond/linn Aasta 2000-20042000 2001 2002 2003 2004 keskmineEesti 127 074,6 130 745,1 136 538,5 144 573,4 150 255,5 137 837,4Harjumaa 129 363,3 129 815,2 144 948,7 149 689,3 170 232,6 144 809,8sh Tallinn 145 923,3 145 922,9 160 452,7 161 567,6 190 657,1 160 904,7Hiiumaa 140 369,0 161 465,7 195 186,4 133 326,9 122 957,0 150 661,0Ida-Virumaa 128 955,2 136 751,2 142 998,8 137 972,6 157 168,7 140 769,3Jõgevamaa 111 257,7 122 727,2 114 960,6 184 536,8 114 603,3 129 617,1Järvamaa 138 018,4 164 806,5 162 361,9 148 329,0 159 052,8 154 513,7Läänemaa 81 323,4 91 082,2 101 395,1 147 202,3 105 640,9 105 328,8Lääne-Virumaa 170 064,5 161 191,0 163 925,4 160 771,0 152 685,3 161 727,5Põlvamaa 119 793,5 120 758,9 113 923,9 127 267,6 113 129,5 118 974,7Pärnumaa 106 784,7 113 351,2 110 457,6 121 668,9 122 692,2 114 990,9Raplamaa 117 252,2 131 882,8 140 548,9 141 537,3 138 694,6 133 983,2Saaremaa 107 254,4 108 532,2 99 290,6 112 029,9 131 364,4 111 694,3Tartumaa 135 875,8 132 859,4 130 198,7 147 155,7 144 349,8 138 087,9sh Tartu 157 248,4 153 815,0 146 238,3 156 620,6 170 695,0 156 923,5Valgamaa 112 856,1 120 516,6 112 133,6 118 966,7 114 667,4 115 828,1Viljandimaa 118 807,9 125 935,1 120 418,7 131 976,6 121 135,1 123 654,7Võrumaa 119 983,9 134 379,1 132 149,4 167 807,8 131 601,5 137 184,3Allikas Sotsiaalministeerium http://www.sm.ee/est/pages/index.htmlKui vaadata haigestumusi erinevate haiguste kaupa, siis on erisusedpõlevkivipiirkonna ja muu Eesti vahel märgatavamad.Põlevkivi kaevandamisel ja põlevkivi kemikaalide tootmisel tekkiv saaste (kemikaalidja tolm) mõjutab inimese tervist vahetul kokkupuutel, välisõhu ja veekeskkonnakaudu. Need saasteained võivad põhjustada eelkõige hingamisteede ning südame- javeresoonkonna haigusi, samuti pahaloomuliste kasvajate, mutatsioonide javiljakushäirete esinemise sagedust.Nagu nähtub järgnevatest diagrammidest, mis samuti tuginevad ametlikumeditsiinistatistika andmetele, on Ida-Virumaal ja osaliselt Lääne-Virumaal niisuremuse, kui haigestumise näitajad hingamisteede ja vereringe süsteemis56

mõnevõrra kõrgemad võrreldes Pärnumaa ja Tartumaaga (allikasSotsiaalministeeriumi tervisestatistika www.sm.ee andmete alusel ningTervisekaitseinspektsiooni analüüs).Seega ei saa välistada põlevkivi kaevandamise, töötlemise ja kasutamisenegatiivset mõju inimese tervisele. Seni pole sihipäraselt jälgitud põlevkivikaevandamise ja kasutamise tervisemõju töötajatele ja elanikkonnale, kuid ontäheldatav kõrgem haigestumine mõningatesse haigustesse.Joonis 3. Surmajuhtumid valitud maakondadesSurmajuhtumeid 100 000 elaniku kohta 2004-2006.a on Ida-Virumaal kõrgem, kuimujal Eestis.Joonis 4: Standarditud suremuskordaja valitud maakondades57

Standarditud suremuskordaja vereringeelundite haigustest (näitaja 100000 elanikukohta) 2002-2003, 2004-2005.aa. on Ida-Virumaal kõrgem, kui mujal Eestis.Joonis 5 . Pahaloomulised kasvajad valitud maakondades58

Hingetoru, bronhide ja kopsude ning hingamis- ja rindkere-siseste elunditepahaloomulised kasvajad (näitaja 100000 elaniku kohta) 1999-2000.a. on Ida-Virumaal ja Lääne-Virumaal kõrgem, kui keskmine näitaja Eestis ja peaaegu kakskorda kõrgem, kui Tartumaal.Joonis 6. Verehaigused valitud maakondades2004.a Ida-Virumaal on täheldatud rohkem, kui Pärnumaal ja Tartumaal vere- javereloome-elundite haigustega ning immuun- mehhanismidega seotud seisunditegahaigeid.Joonis 7. Hingamiselundite haigused valitud maakondades.59

Hingamiselundite haigusi on registreeritud (näitaja 100 000 elaniku kohta) Ida-Virumaal rohkem, kui Tartumaal ja Pärnumaal.Joonis 8. Alumiste hingamisteede kroonilised haigused maakonnitiAlumiste hingamisteede kroonilisi haigusi (näitaja 100000 elaniku kohta) Ida-Virumaal ja Lääne-Virumaal on registreeritud rohkem kui Pärnumaal ja Tartumaal.Joonis 9. Vereringeelundite haigused valitud maakondades60

Vereringeelundite haigusi ajavahemikul 2001-2004 on Ida-Virumaal registreeritudrohkem kui Pärnumaal ja Tartumaal.Joonis 10 ja 11. Kaasasündinud väärarendid eri vanus ja soorühmades maakonniti100000 elaniku kohta3 000,02 500,02 000,01 500,01 000,0500,00,0Kaasasündinud väärarendid, deformatsioonid jakromosoomanomaaliad, Q00-Q99Kokku sh lapsed Kokku sh lapsed Kokku sh lapsed2004 2003 2002Eesti 374,6 1 822,9 242,5 966,7 290,7 1272,2Ida-Virumaa 500,9 2 524,5 446,2 2324,7 485,2 2644,2Lääne-Virumaa 168,2 640,9 140,5 472,9 132,4 476,1Pärnumaa 125,1 370,6 137,9 436,9 136,2 356,6Tartumaa 159,2 446,6 128,2 363,1 173,1 637,8Eesti Ida-Virumaa Lääne-Virumaa Pärnumaa Tartumaa61

Kaasasündinud väärarendid, deformatsioonid jakromosoomanomaaliad100000 elaniku kohta600,0500,0400,0300,0200,0100,00,0Mehed Naised Mehed Naised Mehed Naised2004 2003 2002Eesti 390,0 361,5 259,3 228,1 310,9 273,5Ida-Virumaa 566,2 447,7 506,8 396,6 560,8 423,2Lääne-Virumaa 188,3 150,9 145,3 136,4 154,2 113,6Pärnumaa 130,0 120,9 143,7 132,9 143,1 130,2Tartumaa 150,3 166,6 117,8 137,0 160,4 183,7Eesti Ida-Virumaa Lääne-Virumaa Pärnumaa TartumaaRegistreeritud esmashaigusjuhud tervishoiuasutusse pöördumiste alusel 100 000elaniku kohta soo järgi (2002-2004.a). Kaasasündinud väärarendid, deformatsioonidja kromosoomanomaaliad (Q00-Q99). (Allikas: sotsiaalministeeriumi statistika)Põlevkivi töötlemisel tekkiv tolm on vähem ohtlik, kui mineraalainete töötlemiseltekkiv tolm, sest koosneb valdavalt orgaanilisest ainest. Tervise Arengu Instituudivarasemate uuringute käigus ei ole avastatud pneumokonioose põlevkivikaevuritekopsudes. Suuremat ohtu etendab põlevkivi põletamisel tekkiv lendtuhk, sest selleleon omane kõrge leeliseline pH.Üheks saasteaineks on fenoolid, mis muudavad vee kasutuskõlbmatuks tänuspetsiifilisele maitsele ning avaldavad kahjulikku mõju tervisele. Nii lendtuhal, kuifenoolidel on tuvastatud kokantserogeenne toime loomkatsetes.Näitena põlevkivist toodetavate kemikaalide mõjudest inimese tervisele jakeskkonnale võime ära tuua olemasoleva teabe põlevkivikemikaalide kohta. Uuringudon läbiviinud tootja tellimusel SafePharm Laboratories Ltdhttp://www.safepharmlabs.com/ ning need on ära hinnanud KemikaalideTeabekeskus:• Summaarsed põlevkivifenoolid - testimise tulemusel leidis kinnitust nimetatudkemikaali ohtlikkus nii inimtervisele kui keskkonnale. Kemikaal onklassifitseeritud kahjulikuks allaneelamisel ning mürgiseks sissehingamisel jakokkupuutel nahaga. Samuti põhjustab kemikaal söövitust ja võib ollasensibiliseeriv kokkupuutel nahaga. Keskkonna seisukohast on tegemistkemikaaliga, mis on mürgine veeorganismidele ja võib omada pikaajalistvesikeskkonda kahjustavat toimet.62

Edasised uuringud hõlmavad mutageensete omaduste testimist ning pikaajalisetoksilisuse uuringuid veeorganismidele.• Honeyol - kemikaal on klassifitseeritud kahjulikuks allaneelamisel. Samutipõhjustab kemikaal söövitust ja võib olla sensibiliseeriv kokkupuutel nahaga.Esialgsed uuringud ei näidanud Honeyol’i ohtlikkust keskkonnale.Edasiste uuringute käigus testitakse kemikaali mutageenseid omadusi, subkroonilistmürgisust, reproduktiivtoksilisi omadusi ning pikaajalist mürgisustveeorganismidele.• Rezolyn - kemikaali terviseohtlikud omadused on sarnased Honeyol’ga.Lisaks on kemikaal mürgine veeorganismidele ja võib põhjustada pikaajalistvesikeskkonda kahjustavat toimet.Edasiste uuringud hõlmavad kemikaali mutageenseid omadusi, subkroonilistmürgisust, reproduktiivtoksilisi omadusi ning pikaajalistmürgisust veeorganismidele• Põlevkivi bituumen ja põlevkivi pigi - mõlemad kemikaalid onklassifitseeritud sensibiliseerivaks kokkupuutel nahaga ja nad võivad ollakantserogeensete omadustega varasemate uuringute tulemuste põhjal, st. onolemas tõsise tervisekahjustuse oht pikaajalisel allaneelamisel. Lisaks onkemikaalid keskkonnaohtlikud ja võivad avaldada pikaajalist vesikeskkondakahjustavat toimet. Vastavalt väga suurtele tootmiskogustele on vajateostada edasised uuringud reproduktiivtoksilisuse, arengutoksilisuse jamutageensuse kohta. ökotoksikoloogilistest uuringutest on vaja läbi viiapikaajalise mürgisuse test veeorganismidele, organismidesseakumuleerumise, degradatsiooni ja adsorptsiooni/desorptsiooni testid.Andmed saadakse omadustelt sarnaste vastavate nafta ja kivisöekemikaalidega teostatud testide tulemustest.• Epoxy-ART (Epoxy-vaik) - kemikaal on klassifitseeritud sensibiliseerivakskokkupuutel nahaga ja on potentsiaalne mutageen, st. võib põhjustadapöördumatuid kahjustusi. Keskkonna seisukohast on tegemist kemikaaliga,mis on mürgine veeorganismidele ja võib põhjustada pikaajalistvesikeskkonda kahjustavad toimet.Edasiste uuringute käigus testitakse kemikaali biodegradatsioonivõimet ningpikaajalist toksilisust veeorganismidele. Toksikoloogilisi uuringuid läbi eiviida ja aine tervise ohtlikkus klassifitseeritakse põhitasemel teostatudtestide tulemuste põhjal.• Esmol vaik - kemikaal on klassifitseeritud sensibiliseerivaks kokkupuutelnahaga ja võib avaldada pikaajalist vesikeskkonda kahjustavat toimet.Lisatestidega määratakse kemikaali biodegradatsioonivõime ning pikaajalinetoksilisus veeorganismidele.• SF vaik - kemikaal on klassifitseeritud sensibiliseerivaks kokkupuutelnahaga. Esialgsed uuringud ei näidanud SF vaigu ohtlikkust keskkonnale.Edasisi toksikoloogilisi ja ökotoksikoloogilisi teste kemikaaliga ei olepraeguste tootmiskoguste juures vaja läbi viia.• Grenbond - kemikaal on sensibiliseeriv kokkupuutel nahaga ja kahjulikveeorganismidele ning võib avaldada pikaajalist vesikeskkonda kahjustavattoimet.kuna aine toodetav kogus jääb hetkel alla 10 tonni aastas, ei ole vajakemikaalist kõrgemal tasemel teavitada.63

Kuna KSH programmi koostamise käigus mitmed huvigrupid nõudsid väga tungivaltradooniga seonduvate ohtude hindamise lülitamist KSH programmi, siis allpool pisutenam radooniga seonduvast.Radoon on looduslik radioaktiivne gaas. Värvitu ja lõhnata radoon kuulubintertgaaside hulka, see tähendab ta ei osale keemilistes reaktsioonides. Vees võib talahustuda, samuti ka veres ja koevedelikes. Gaasiline olek teeb ta eriliseks teisteuraanirea elementide hulgas, andes talle suurema liikuvuse. Seega, tekkides uraanisisaldavas aines (pinnas, kivim, ehitusmaterjal) on radooni aatom võimeline liikumaaine pooridesse. Sealt edasi on võimalik liikumine difusiooni teel, samuti katranspordituna õhu ja veega. Kuna radooni radioaktiivse lagunemise poolestusaeg onlühike 3,8 ööpäeva, siis difusiooni teel on tema levik küllalt piiratud. Maapinnastõhku pääsenud radoon hajub atmosfääris - tema sisaldus välisõhus on ainult 10-20Bq/m3.Aastatel 1998-2001 läbi viidud pea kogu Eestit haaranud uuringute tulemusena saadiüldistatud andmed elamute radoonitasemete kohta. Siseõhu kõige kõrgem keskminetase - 103 Bq/m3 oli ühepereelamutes. Väikelinnade ja maapiirkondademitmekordsete elamute esimese korruse korterite keskmiseks saadi 78 Bq/m3. Leiti,et Eestis on umbes 2000 kõrge radoonitasemega elamut, kus radooni aktiivsuskontsentratsioonületas 400 Bq/m3 ja kus on soovitav rakendada meetmeideluruumide õhus radooni sisalduse vähendamiseks. Toetudes Rootsis läbi viidudepidemioloogiliste uuringute tulemustele leiti, et radoon põhjustab Eestis igal aastal90 inimese haigestumise kopsuvähki. Uuringu tulemusena koostati ühepereelamuteandmete alusel valdade keskmiste radoonitasemete kaart. Uuringu kokkuvõte eestikeeles leiab Kiirguskeskuse kodulehelt(http://www.envir.ee/kiirgus/image/radoon_riiklik_uuring.pdf ) ja täpsemülevaade Rootsi Kiirguskaitse Instituudi publikatsioonina (inglise keeles)(http://www.ssi.se/ssi_rapporter/pdf/ssi_rapp_2003_16.pdf ).Järgnevatel aastatel jätkati süvendatud uuringuid aladel, mis geoloogiliste andmete jaeelnevate radoonimäärangute alusel olid käsitletavad potentsiaalsete radooniriskialadena. Rohkem kui 1500 majas teostatud mõõtmiste tulemuste põhjal on täpsustatuderineva radooniriskiga alade paiknemine. Ülikõrge radooniriski alad, kus leidub üle1000 Bq/m3 radoonitasemega maju, mille suitsetajatest elanike risk haigestudakopsuvähki on 15% ja rohkem, levivad kõikjal Põhja-Eesti pankranniku lähialadel.Kõrge radooniriskiga alad, kus radoonitasemed elamutes ulatuvad 400-1000 Bq/m3,levivad paljudes Põhja-Eesti valdades, aga ka Raplamaal, Viljandimaal ja Tartumaal.Mõõduka radooniriski alasid, kus elamute radoonitasemed jäävad alla 400 Bq/m3,esineb pea kõikjal üle Eesti. Antud uuringu kirjeldus ja tulemuste statistika on toodudaruandes (http://www.envir.ee/kiirgus/image/avalik/radoon_majades_www.pdf ).Viimase Kiirguskeskuse poolt läbi viidud uuringu käigus mõõdeti radoonitaset 208lasteasutuses. Uuringu käigus tuvastati, et peaaegu pooltes ületab radoonisisaldusstandardis EVS 839:2003 “Sisekliima” sätestatud piirväärtust. Uuringuks valitisellised piirkonnad, kus elumajades on tuvastatud kõrgeid radoonisisaldusi. Peamiselton radooniohtlikud Põhja-Eesti, kohati ka Lääne-Virumaa ning Tartumaa. Kokkuuuriti 30 valla ja linna 208 lasteasutuse hoonet. Neist ei vastanud nõuetele 102 -keskmine radoonisisaldus oli lubatud piirväärtusest kõrgem 66 hoones ning 36 hoones64

oli probleeme ühes või mitmes mõõdetud ruumis. Radoonisisaldus vastas nõuetele106 hoones. Suurimad ületamised tuvastati Ida-Virumaal, kuid ka Harjumaal ningLääne-Virumaal oli kõrgeid sisaldusi. Tartumaal olid tulemused üldjuhulmadalamad. Täpsemat informatsiooni leiab uuringu aruandes Kiirguskeskusekodulehelt(http://www.envir.ee/kiirgus/image/uudis/Radoon_radooniohtlik_alade_lasteasutustes.pdf ).Radooni tase on enamasti kõrgem keldritega majades. Radooni kandub ruumidesse kapõhjaveega. Lisaks võib radooni ruumidesse sattuda erinevate ehitusmaterjalidesleiduva raadiumi lagunemisel. Meie kliimas, kus maja peab pidama tuult ja sooja,võib hoonealusest pinnasest ruumide siseõhku tunginud radooni tase hoonetes ollasadu ja tuhandeid kordi kõrgem kui välisõhus.Ioniseeriv kiirgus põhjustab tervet rida haiguseid alates vähist ja lõpetades muutustegasugurakkudes, mis võivad tekitada väärarenguid järgmistes põlvkondades. Kuigiküsimus ioniseerivast kiirgusest kerkib enamasti päevakorrale seoses tehislikekiirgusallikatega – kas siis, kui avastatakse leke mõnes tuumajaamas või kui keegiomandab ebaseaduslikult radioaktiivset ainet - on loodusest tulenev kiirgustavaolukorras tunduvalt suurem kui tehislikest allikatest pärinev.Radooni kontsentratsiooni vähendamiseks on palju erinevaid võimalusi.Peamine neist on ruumi õhu õige ventileerimine. Ruumi õhuvõtt peab olema viidudmaapinnast võimalikult kõrgele, kuna just maapinna lähedal ja keldrites on radoonitase kõige suurem. Lisaks on võimalus ümber maja paigutada nn. radoonikaevud.Radooni kaevu põhimõte on vähendada radooni taset juba maapinnas, enne hoonessetungimist. Lisaks kasutatakse majaaluse vundamendi ventilatsiooni. Radoonieraldamiseks veest on ka Eesti turul olemas vastavate seadmete tarnijad näiteks OÜFire reklaamib oma kodulehel http://www.hot.ee/fireoy/radoon.htm USA päritoluseadet Radonett.Kuigi spetsiifilist uuringut kaevanduste mõju kohta radoonisisalduselelähedalasuvates elamutes pole läbi viidud, siis seniste radooniuuringu käigus kogutudandmetest selgub, et põlevkivikaevanduste piirkondades ei täheldata elamuteskõrgemaid radoonisisaldusi kui mujal Eestis.65

Joonis 12 : Radoon elamutesPigem on kaevanduskäigud ja karjäärid elamupiirkondadest radooni eemalejuhtivakskui juurdelisavaks teguriks, mistõttu saab väita, et põlevkivi kaevandamisel polekaevandamispiirkonnas elavate inimeste kokkupuutele radooniga ja radoonistlähtuvatele terviseriskide osas negatiivset mõju. Samal põhjusel aga on radoonigaseotud terviseriskid väidetavalt 5 x kõrgemad kaevanduste töötajatel. Nii on USAKeskkonnaagentuuri kodulehel(http://www.epa.gov/iaq/radon/radonqa1.html#Sources%20of%20Radon) väidetudjärgmist: “…There have been many studies conducted by many differentorganizations in many nations around the world to examine the relationship of radonexposure and human lung cancer. The largest and most recent of these was aninternational study, led by the National Cancer Institute (NCI), which examined thedata on 68,000 underground miners who were exposed to a wide range of radonlevels. The studies of miners are very useful because the subjects are humans, not rats,as in many cancer research studies. These miners are dying of lung cancer at 5 timesthe rate expected for the general population. Over many years scientists around theworld have conducted exhaustive research to verify the cause-effect relationshipbetween radon exposure and the observed increased lung cancer deaths in theseminers and to eliminate other possible causes…”.Radooniga seonduvate riskide vähendamiseks kaevandustes ja vastavate töötervishoiunõuete täitmiseks peavad ettevõtted pidevalt mõõtma radooni (ja teiste ohtlike ainete)sisaldust kaevanduste õhus ja korraldama ventilatsiooni nii, et oleks tagatud radoonikontsentratsiooni püsimine allpool kehtestatud tasemeid 200 Bq/l .66

6.5. Põlevkivikasutamise mõju kultuuriväärtusteleIda-Virumaal on 2006.a. lõpu seisuga kokku registreeritud 1936 muinsusväärtust e.mälestist, neist 520 asub Ida-Virumaal ja 1416 Lääne- Virumaal.Mälestiste nimekiri on toodus käesoleva töö lisas.On üldiselt teada, ja mujal maailmas tehtud uuringutele ja kirjandusallikatele ( vaatant Rootsi happevihmade sekretariaadi kodulehelhttp://www.acidrain.org/pages/publications/AirAndTheEnvironment/AE_chp3.htm#Other või EL poolt toetatava ja Rootsi korrosiooniinstituudi juhitava õhuheitmete mõjukultuuriväärtustele uuriva projekti CULTSTRAT kodulehel http://www.corrinstitute.se/cultstrat/index.htmltoodut ) tuginedes võib väita, et õhuheitmetel onnegatiivne mõju välistingimustes ja ilmastiku mõju all paiknevatelekultuuriväärtustele, mistõttu saab sarnaselt väita, et põlevkivikasutamisel, niivõrd kuion tegemist põlevkivi kasutamisega kaasnevate heitmete ja sealhulgas keemilisteelementide õhku paiskamisega, on samuti kultuuriväärtustele negatiivne mõju, miskahtlemata kahjustab välistingimustes asuvaid mälestisi. Eestis ei ole hindajaleteadaolevalt läbi viidud uuringuid tootmise või põlevkivikasutuse või õhuheitmetemõjust kultuuriväärtustele.Vastavast Muinsuskaitseseaduse (RTI 2002 27,153) paragrahv 5-le on mälestisterikkumine ja hävitamine keelatud.Mälestiste kaitseks on sama seadusega kehtestatud järgmised erinõuded:§ 40. Ehitus- ja muude tööde tegemise nõuded(1) Ehitus-, maaparandus- ja teetöid ning mälestist ohustada võivaid muid töid tehakseMuinsuskaitseameti loal tingimustel, mis tagavad mälestise säilimise.(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tööde korral on loa taotleja kohustatud:1) tellima mälestise kahjustamist ärahoidvad tööd, rahastama neid ning järgima nendetegemiseks kehtestatud nõudeid;2) informeerima tööde teostajat mälestise olemasolust ja sellega seonduvatestkitsendustest.(3) Mälestise säilimise eest seda ohustavate tööde tegemise ajal vastutab töödeteostaja, käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 nimetatud kohustuse täitmata jätmiseeest vastutab loa taotleja.(4) Ehitus- ja muu töö tuleb dokumenteerida kultuuriministri määrusega kehtestatudkorras.(5) Kinnisasjal, kus Muinsuskaitseameti andmeil võidakse avastada seni teadmatakultuuriväärtusega leid, tuleb enne tööde alustamist teha uuringud. Uuringud tehakseloa taotleja kulul.…67

§ 44. Muinsuskaitsenõuetega vastuolus oleva tegevuse peatamineMuinsuskaitseamet ja valla- või linnavalitsus on kohustatud viivitamatult peatamakõik tööd ja kogu tegevuse, mis ohustab mälestist või kultuuriväärtusega leidu või mison muul viisil vastuolus käesoleva seadusega.Muinsuskaitseseadus näeb mälestise rikkumise või hävitamise eest ettesanktsioonid:§ 48. Mälestise rikkumine või hävitamine(1) Mälestise rikkumise või hävitamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300trahviühikut.(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakserahatrahviga kuni 50 000 krooni.Kui ehitustegevuse või mälestise piirkonnas tehtavate maastikku ilmet muutvatemuude tööde käigus või tahtliku füüsilise rikkumise puhul saab süüdlast tuvastada jateda karistada, siis lahjuks ei käsitle seadus õhuheitmetest tekkivat võimalikkumälestise kahjustamist ja kuna õhuheitmed on pärit paljudest allikatest, pole hindajaarvates Eesti tänases seadusruumis võimalik õhuheitmetest tulenevate mälestisekahjustuste korral üheselt kindlaks määrata võimalikke süüdlasi ja neid karistada.6.6. Põlevkivikasutamise mõju kohalike elanike heaolule s.h. kinnisvaraleVaadates SE 21 põhiteesi “Jätkusuutlik on Eesti, kus on kindlustatud eestilikukultuuriruumi püsimine, inimeste heaolu kasv, ühiskonna terviklikkus ja tasakaalloodusega”, näeme et ühiskonna jätkusuutlikkus hõlmab kõike seda, mis seondubelukvaliteedi mõistega.:Heaolu on defineeritud kui inimeste materiaalsete, sotsiaalsete ja kultuurilistevajaduste rahuldatus, millega kaasnevad võimalused ennast teostada ja oma püüdlusining eesmärke realiseerida. Eesti praegune seisund on heaolu vaatepunktisttõlgendatav kaheti. Globaalsest seisukohast hinnatuna on tegemist pigem kõrgema kuimadala heaolutasandiga ühiskonnaga. Regionaalselt (Põhja-Euroopa kontekstis) ontegemist madala heaolutasandiga maaga.Heaolu defitsiidi, eriti tema majandusliku, tarbimisvõimaluste piiratusega seostuvakomponendi teravdatud tajumisel on nii positiivseid kui negatiivseid järelmeid.Positiivseks on see, et inimesed, kes pole oma heaolutasandiga rahul, on nõus selletõstmiseks pingutama. Kui mitte järelejõudmine, siis vähemalt lähemalejõudminefoonimaadele on Eesti ühiskonnas aktsepteeritav motiiv, mis peaks aitama vältidastagnatsiooni. Samas – tugevdatud areng individuaalse heaolu ja just selle tarbimiselesuunatud komponentide tõstmiseks võib mõjuda pidurdavalt nii heaolu enda mõisteevolutsioniseerumisele (üldine suund: kvantiteedilt kvaliteedile) ja tekitada ohte, etindividuaalse heaolu tõus võib toimuda teiste oluliste eesmärkide arvel.68

Heaolu on jaotatud kolmeks komponendiks, mida võib käsitleda ka heaolusaavutamise alleesmärkidena:1. Majanduslik jõukus2. Turvalisuse tase3. Võimaluste mitmekesisusMajandusliku jõukuse abil on teatud ulatuses võimalik ka teist ja kolmandat eesmärki“osta”. Need võimlused on aga piiratud - sel juhul tekib ühiskonna jaoksebaefektiivset nn surrogaattarbimist, näiteks nõudlus liigsete turvateenuste järele võisiis looduse muutumine atraktsiooniks.Ühiskonna terviklikkus ehk sidusus on eelduseks nii SE 21 muude Eestiarengueesmärkide saavutamiseks. Heaolu kasvust tulenevate hüvede nautimine peabolema kättesaadav valdavale osale elanikkonnast ning selle taseme saavutamise hindei tohi olla ühiskonna kui tervikorganismi jaoks destruktiivne. Nimetatud eesmärkiderealiseerumine on võimalik vaid olukorras, kus nende saavutamisse usub ja panustababsoluutne enamus ühiskonnaliikmetest, ehk siis sidusa ja kooskõlaliselt toimivaühiskonna puhul.Sotsiaalne sidusus koosneb kolmest peamisest komponendist ja olukorda saab hinnataiga komponendi juures näidatud indikaatoritega:1. Sotsiaalne kaasatus..2. Regionaalne tasakaal.3. Tugev kodanikuühiskond.Eesti ühiskonna sidusust ohustavad tänases olukorras eelkõige:1. Majandusliku ebavõrdsuse kõrge tase. Gini indeks on Eestis olnud viimastelaastatel ca 37, mis on oluliselt lähemal Venemaa kui EL vastavale näitajale(2005. aasta ÜRO inimarengu raportist - 37,2).2. Jätkuv trend Eesti regionaalse tasakaalustamatuse suurenemisele ningperifeersete elupiirkondade “väljasuremisele”.3. Mitmete riskirühmade jõudmine olukorda, millest ”tagasitulek” aktiivsesseellu pole enam teostatav.4. Tekkiv trend “ajude äravooluks”, mis pärsib mitmete avalikke hüvesidpakkuvate valdkondade (tervishoid, sotsiaalhoolekanne, haridus jms)jätkusuutlikku arengut;5. Eesti tööjõuturu raskused kohaneda Euroopa Liidu tööjaotusest jainfotehnoloogia arengust tuleneva uue keskkonnaga - töötuse kõrge tase,tööandjate suutmatus pakkuda uusi paindlikke töövorme ja töövõtjatesuutmatus neis osaleda. Keskmine tööpuuduse tase on Eestis viimastel aastatelolnud järgmine: 2000 – 13,6%, 2001 – 12,6%, 2002 – 10,3%, 2003 – 10,0%,2004 – 9,7%.6. Riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste vähene haldussuutlikkus, mis muudabavaliku teenuse sageli ebakvaliteetseks ning raskendab ka finantstoetustetaotlemist Euroopa Liidu fondidest.69

7. Kolmanda sektori vähene suutlikkus ühiskonnahuvide esindamisel, aga katöökohtade loomisel ja teenuste (haridus-, sotsiaalhoolekanne jms)pakkumisel. Tulemusena jääb oluline sotsiaalne ressurss kasutamata.Elukvaliteedi seisukohalt omavad eelkõige tähtsust järgmised looduskeskkonnagaseotud märksõnad:• kohalikud loodusväärtused;• [madal] reostustase.Kohalike loodusväärtustega seoses toob SE 21 esile järgmised probleemid:- Oluline osa Eesti territooriumist on rikutud jääkreostusega ja kaetud jäätmetening aherainega –rikutud piirkonnad on elukeskkonnana madala kvaliteediga;- Keskkonnaavariide sagedus ja nende esinemise tõenäosus on suur,elanikkonna ning ettevõtjate keskkonnateadlikkus pole piisav – kergesti võibjuhtuda, et hooletuse või õnnetu juhuse tõttu saavad kohalikudloodusväärtused pöördumatult kannatada;- Traditsioonilise maakasutuse vähenemise tõttu nõuab väärtuslike ja poollooduslikemaastike säilitamine pidevat hoolt – oht, et looduslike protsessidetulemusena kaovad väärtustatud paigad;- Osa linnade ümbruse puhkemaastikest ehitatakse täis või prügistatakse, mujalon eraomanike initsiatiivil alanud maastike sulgemine liikumiseks – maastikekasutamistingimused puhkuseks halvenevad;- Ruumilisel planeerimisel ja ehitamisel ei arvestata tihtipeale piisavalt avalikehuvidega – roheliste alade vähenemisega kaasneb ehitatud keskkonnakvaliteedi langus.Loodusliku elukeskkonna tulevik seondub looduse ja maastike kaitsega Siinkohaltoob SE 21 eraldi välja kohaliku tasandi kultuuripärandi (nt hiied) kaitse, looduskaitseja hoiualade tähtsuse – erineva tasandi organisatsioonide ja kohalike inimeste vahelinekoostöö peab tagama nende kohalike väärtuste säilimise, mis jäävad väljapoole rangekaitserežiimiga alasid. Tulemuseks on hästisäilinud ja hooldatavad poollooduslikudkooslused, kohalikud loodusväärtused ja nende toimiv jälgimissüsteem.Arvestades eelpooltoodut peab nentima, et Ida-Virumaal on tööstusekontsentratsioon ja eelkõige põlevkivi kaevandamisega ja põlevkivikasutamisega energia tootmiseks kaasneva elukeskkonna kvaliteedi rikkumise jasotsiaalprobleemide s.h demograafiliste probleemide kuhjumisega aastakümnetevältel vähendatud inimeste heaolu, mis väljendub muuhulgas nii kohalikeelanike rahulolematuses ja protestides võimalike edasiste põlevkivikasutuselaienemise vastu kui ka piirkonna madalas maines ja sellega kaasnevaskinnisvarahindade madalas tasemes võrreldes Eesti muude piirkondadega.Põlevkivi kaevandamise ja kasutamise laiendamine võrreldes tänaste mahtudegatoob kaasa inimeste heaolu edasise halvenemise põlevkivipiirkonnas.Järgnevalt iseloomustatakse kinnisvara hinda ja kinnisvara ostu-müügi tehinguteväärtust eeskätt Ida-Viru maakonnast lähtudes, mida eeldatavasti mõjutab ühenegatiivse tegurina regioonis asuvate põlevkivikaevanduste ja põlevkivitöötlemiseettevõtete faktor. Nagu kogu Eestis, nii on ka Ida-Virumaal viimastel aastatel70

kinnisvara ostu-müügi tehingute arv suurenenud. Kahjuks ei paku statistilisedandmebaasid teavet linnade ja maa-asulate lõikes, ning seetõttu on võimalikkinnisavaraturu aktiivsust analüüsida vaid kogu maakonna tasandil. Kui 2001.aastalteostati Ida-Virumaal 1139 kinnisvara ostu-müügi tehingut, siis 2005.aastal oli ostumüügitehingute arv kasvanud 2,8 korda.Joonis 13: Kinnisvara ostu-müügitehingute muutusKinnisvara ostu-müügi tehingute arvu muutus 2001-20057000600050004000300020012005200010000Hiiu maakondIda-Viru maakondJõgeva maakondJärva maakondLääne maakondLääne-Viru maakondPõlva maakondPärnu maakondRapla maakondSaare maakondTartu maakondValga maakondViljandi maakondVõru maakondAllikas: Statistikaameti andmebaasStatistilistest andmetest nähtub, et Ida-Virumaa kinnisvaraturg on viimastel aastatelmärkimisväärselt aktiviseerunud. Kahjuks ei ole statistilistest andmetest võimalikeraldada ost ja müügitehinguid ning seetõttu ei ole võimalik hinnata, kas Ida-Virumaal kinnisvaraturu aktiviseerumine on toimunud müügi või ostu arvel.Eeldades, et Ida-Virumaa kinnisvara hind on võrreldes teiste Eesti regioonidegasuhteliselt madal, võib eeldada, et tegemist on valdavalt kinnisvara ostuga(kokkuostuga) kinnisvara maaklerite poolt. Ida-Virumaal läbiviidud intervjuudestselgus, et kinnisvaramaaklerite jaoks on eriti atraktiivsed Kohtla-Järve ja Kiviõli, kuskinnisvarahinnad olid väga madalad ja kus viimastel aastatel ostetakse kinnisvarasuures mahus kokku.71

Joonis 14 : Kinnisvara väärtus 2005 a. maakonnitiNotariaalselt tõestatud kinnisvara ostu-müügi tehingu väärtus , 2005 (tuh. krooni)Harju maakondTartu maakondPärnu maakondSaare maakondLääne maakondRapla maakondViljandi maakondValga maakondLääne-Viru maakondVõru maakondJärva maakondHiiu maakondIda-Viru maakondPõlva maakondJõgeva maakondAllikas: Statistikaameti andmebaas0 200 400 600 800 1000 1200 1400Ida-Virumaal oli ühe kinnisvara ostu-müügi tehingu maksumus 2005.aastal üks Eestimadalamaid, moodustades keskmiselt 185 tuhat krooni. Sellise summa eest ei olesuure tõenäosusega võimalust osta mujal Eestis kvaliteetset eluaset.Hindaja on arvamisel, et viimaste aastate kinnisvarahindade tõus põlevkivipiirkonnasei ole tingitud mitte piirkonna atraktiivsuse tõusust (sealhulgas elukeskkonnaparanemisest või elukvaliteedi paranemisest) vaid on peegeldus üle-eestilisestkinnisvarahindade tõusule ning Ida-Virumaa kinnisvarahinnad jäävad veelaastakümneteks muu Eestiga võrreldes madalamaks.7. Piirangud põlevkivikasutamiseleEesti on ühinenud 55 rahvusvahelise keskkonnakonventsiooni ja kahe- võimitmepoolse leppega, millest tulenevad kokkulepitud, keskkonnakaitse eesmärkidestlähtuvad piirangud riigile ja põlevkivi kasutavatele ettevõtetele. Neist olulisemad onjärgmised piirangud:- ÜRO Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon ja EL elupaiga jalinnustikukaitse direktiivid (Natura 2000 kaitsealade võrgustik);72

- eelnimetatud konventsioon ja direktiivid seavad nõude võtta riikliku kaitsealla ja tagada rea ohustatud liikide ja nende elupaikade säilimine. Kaitsealadeall, sh Natura 2000 võrgustiku aladel ei tohi põlevkivi kaevandada, kuna seevõib ohustada kaitstavate liikide ja elupaikade seisundit;- ÜRO Piireületava õhureostuse kauglevi piiramise (LTRAP) konventsioon jaEL summaarsete heitkoguste piiramise direktiiv (2001/81 /EMÜ).Nimetatud konventsioon ja direktiiv seavad piirangud reale riikide (saasteallikate)poolt aasta jooksul õhku paisatavatele summaarsetele heitkogustele mitmete heitmeteosas, millest põlevkivi kasutamisel on olulisim vääveldioksiidide õhkupaiskamisesummaarne aastane piirmäär 100 000 t /a alates 2010. a. ELi liitumisleppega on EestiVabariik võtnud täiendava kohustuse, mille järgi põlevkivi kasutavate suurtepõletusseadmete poolt õhku paisatava vääveldioksiidi hulk alates aastast 2012 ei ületa25 000 t /a.Arvestades Euroopa Liidu Komisjoni poolt algatatud Õhusaasteainete summaarseteheitkoguste direktiiviga ELi liikmesriikide poolt tahkete osakeste, NOX, SO2 jaheitkoguste piiramiseks võetavate kohustuste karmistamist (esialgsed sihtarvud ontoodud tabelis 12), võib aastatel 2010 ja 2020 eeldada olulisi piiranguid Ida–Virumaaltegutsevatele põlevkivi kasutavatele ettevõtetele summaarsete vääveldioksiidiheitmete aastakoguste osas.Tabel 12. EL Komisjoni poolt ette pandud sihtarvud õhuheitmete summaarsetekskogusteksAastaSaasteainete heitkogused, tuh tSO 2 NOx LOÜ NH 32010 42,9 28,0 25,4 10,82015 13,1 19,2 19,3 11,52020 9,8 14,6 17,0 12,2Kuna läbirääkimised EL Komisjoni ja Eesti Vabariigi ametkondade vahel alleskäivad, pole hindamise hetkeks teada, millisteks kujunevad lõplikud Eestilemääratavad heitmete aastakoguste tasemed. Viimase keskkonnaministeeriumiltsaadud informatsiooni kohaselt võib Eestile kehtestatavaks aastase heitkogusetasemeks vääveldioksiidi heitmete osas kujuneda 2012 aastal vaid 45 000 võimaksimaalselt kuni 48 000 tonni ja 2020.a. kuni 9800 tonni.Eesti–Soome kahepoolne lepe õhuheitmete vähendamiseks:- Eesti Vabariigi Valitsuse ja Soome Vabariigi Valitsuse vahel 02.07.1993. asõlmitud õhukaitsealase koostöö lepingus sätestatakse kohustused õhuheitmetevähendamiseks 80% võrra 1980. a heitmete tasemelt aastaks 2005. Lepingratifitseeriti Riigikogu poolt 14.09.1994 (RT II 1994, 26, 98). Paraku ei oleEesti aastaks 2005 võetud kohustust suutnud täita – 2005. a heideti Eestispaiksetest saasteallikatest õhku 73,9 tuhat t SO 2 heitmeid. Vääveldioksiidi73

koguheitmed aastal 2005 nii paiksetest kui hajaallikatest kokku olidarvutuslikult 116,3 tuhat t.ELi suurtest põletusseadmetest õhku paisatavate heitmete vähendamise direktiiv(2001/80/EÜ):- direktiiv sätestab teatud õhuheitmete piirväärtused, mis jõustuvadettevõtetele 01.01.2008. Eesti taotles ELilt üleminekuperioodi olemasolevatelepõlevkivi kasutavatele põletusseadmetele direktiivi lisa III (SO 2 heitkogustepiirväärtused) A osas (tahketele kütustele) vastavalt direktiivi artiklile 4(3)sätestatud väävlisidumise taseme osas. Üleminekuperioodi taotleti aastani2025, saadi aga kuni 31.12.2015.ELiga liitumisel sõlmitud liitumisleppes nõustus EL nende nõuete täitmiseüleminekuperioodiga 31. detsembrini 2010 AS Kohtla-Järve Soojus Ahtme EJ-le,31. detsembrini 2015 AS NEJ Balti ja Eesti elektrijaamadele ning VKG Energia ASPõhja Elektrijaamale. Liitumisleppes on sätestatud Eesti kavatsus viiaenergiatootmine vastavusse muude põletusseadmete osas alates liitumishetkest.Samuti märgitakse ära Eesti lubadus vahetähtaegadest samm-sammuliseks vastavusesaavutamiseks järgmiselt: 31. detsembriks 2004 viia keevkihttehnoloogiale üle 4 ASNEJ katelt ja 31. detsembriks 2010 veel 4 katelt . Liitumisleppes on samuti fikseeritudEesti kavatsus sulgeda Balti EJ vanad TP–17 tüüpi katlad hiljemalt 1. jaanuariks2008. Samuti tuleb liitumisleppe järgi üleminekuperioodi alla käivatespõletusseadmetes tagada väävlisidumisaste 65% ja tahkete osakeste heitmed ei tohiületada piirväärtust 200 mg/Nm³.ELi Prügiladirektiiv (1999/3/EÜ):- prügiladirektiiv sätestab nõude prügilate ehitamisele, opereerimisele jasulgemisele. Täna kasutusel olevate neile nõuetele mittevastavatepõlevkivijäätmete (tuhk, poolkoks) prügilate osas saavutati üleminekuperioodkuni 16. juulini 2009 põlevkivituha ladustamiseks vastavalt ELiprügiladirektiivi nõuetele, mille kohaselt ei tohi prügilatesse ladustadavedeljäätmeid.ÜRO Kliimamuutuste konventsioon:- 9.mail 1992. a kirjutas Eesti esindaja New Yorgis alla ÜRO kliimamuutusteraamkonventsioonile (UNFCC), mille Eesti ratifitseeris 1994. a (RT II 1994,14/15, 43). Konventsiooni eesmärk oli aastaks 2000 stabiliseeridakasvuhoonegaaside (CO 2 , N 2 O, CH 4 , HFC, PFC ja SF 6 ) heitmed 1990. atasemeni. 1997. a detsembris võeti vastu nn Kyoto protokoll, millega Eestiühines 17. novembril 1998. a (RT I 1999, 10, 154) ja ratifitseeris 3. septembril2002. a (RT II 2002, 26, 111). Protokolliga ühinenud riigid kohustusidkasvuhoonegaaside koguseid vähendama aastateks 2008–2012kindlaksmääratud protsendi võrra, võrreldes baasaastaga 1990, kusjuures Eestikohustus kasvuhoonegaase vähendama 8% võrra. Kyoto protokoll jõustus2005. a.2002. a olid Eesti kasvuhoonegaaside kogused võrreldes baasaasta heitmetega (37 494t CO 2 ekv) oluliselt väiksemad (2002. a heitmed – sidumine = 10 441 t CO 2 ekv).Samas on Eesti CO 2 õhkupaiskamisel ühe elaniku kohta esimese kahekümne riigi74

hulgas maailmas. Kyoto protokolliga võetud kohustus on hoida Eesti CO 2 ekvheitmed aastatel 2008-2012 tasemel kuni 34,2 mln t /a.Eesti on 2006.a. esitanud EL Komisjonile taotluse EL emisioonikaubanduse skeemilülitatud ettevõtetele aastateks 2008-2012 süsinikdioksiidiheitmete osas summaarseheitkoguste eraldamiseks mahus 122,5 miljonit tonni, mis teeb aastakeskmiseksnendele ettevõtete poolt õhku paisatavate CO2 heitmete koguseks mitte rohkem kui24,5 milj. tonni. Et põlevkivi kasutavate ettevõtete osakaal CO2 jaotuskavas 2008-2012 on ca 90% siis põlevkivi kasutavad ettevõtted võivad Eesti taotluse järgi õhkupaisata mitte rohkem kui 22 milj. tonni aastas. Arvestades aga EL Komisjoniseisukohta, et esimesel kauplemisperioodil 2005-2007 liikmesriigid (ja sealjuurestoodi negatiivse näitena ette Eesti Vabariiki) liiga suures koguses heitmelubasid ningEL Komisjoni otsuseid (vt http://ec.europa.eu/environment/climat/2nd_phase_ep.htm) esimese 10 liikmesriigi esitatud taotluste (mitte)rahuldamisest ja 2005 a. tõendatudheitkoguste taseme võtmist uue perioodi heitmekvootide eraldamise aluseks, on vägatõenäoline, et Eesti taotlust kärbitakse sarnaselt Läti ja Leedu taotlustega poolevõrra ja põlevkivi kasutatavtele ettevõtetele eraldatavate CO2 heitkogustesummaarne kogus vahemikku 12-15 milj. tonni aastas. Euroopa Liiduheitmekaubanduses osalevate ettevõtete summaarne tõendatud CO2 heitmeteaastakogus 2005.aastal oli 12, 6 milj. tonni. Oma senistes väljaütlemistes on ELKomisjoni keskkonna valdkonna komisjonäär Stavros Dimas rõhutanud, et riikidelubatud heitkoguste jaotuskavade läbivaatamisel võetakse eelkõige aluseks 2005.a.heitmete tasemed. EL komisjoni poolt kümne liikmesriigi kavade läbivaatamisel jaheitkoguste jaotuskavade koguste kooskõlastamisel on arvestatud nii liikmesriikidemajanduse kasvuprognoose kui ka eeldatavaid tehnoloogiauuendusi põhilisteskasvuhoonegaase emiteerivates majandusharudes lähtuvat Parima Võimaliku Tehnikarakendamise nõuetest. EL Komisjoni poolseid liikmesriikide KHG jaotuskavadehindamise viisi avab EL Komisjoni otsus Läti Vabariigi taotluse kohta, millega saabtuvuda veebiaadressilhttp://ec.europa.eu/environment/climat/pdf/nap2006/20061128_lv_nap_en.pdfPiiranguid põlevkivi kasutamisele võib olla veel ka lähtuvalt Eestis kehtivatestnõuetest ja piirangutest, mida aga praeguses keskkonnamõju strateegilise hindamisetöös ei käsitleta. Need piirangud on olulised ja nende piirangutega vastavust tulebhinnata võimalike põlevkivi kaevandamisele ja kasutamisele suunatudarendusprojektide keskkonnamõjude hindamise käigus.75

8. KSH metoodika.PÕKK KSH läbiviimisel kaardistati ja kirjeldati esmalt põlevkivi kaevandamisega jakasutamisega (põlevkivi kasutamine otsepõletamisena elektri tootmisel, kiviter jagaloter tehnoloogiatega õli tootmine kasutamiseks katla- ja laevakütuseks ningpõlevkivikeemiatoodete tootmiseks jms.) kaasnevaid keskkonnamõjusid jakeskkonnaalaseid piiranguid ning PÕKK-is toodud eesmärke võrreldi senikehtivateriiklike keskkonnavaldkonna ja regionaalarengu eesmärkidega. Keskkonnaalastepiirangute määratlemisel lähtuti:Euroopa Liidu ning Eesti keskkonnaga seotud strateegilistest eesmärkidest,rahvusvahelistest konventsioonidest ning normatiivaktidest EuroopaKeskkonnaagentuuri (European Environmental Agency) keskkonnaindikaatoritesüsteemist.Eesti õigusaktidest olid PÕKK KSH läbiviimisel põhiliselt aluseks:•Säästev Eesti 21;•Eesti uuendatud keskkonnastrateegia aastani 2010;•Eesti kütuse- ja energiamajanduse pikaajaline riiklik arengukava aastani 2015 (RT I2004, 88, 601);•Eesti elektrimajanduse arengukava aastani 2005-2015 (RTL, 18.01.2006, 7, 134 );•Eesti regionaalarengu strateegia 2005-2015;•Maapõueseadus (RT I 2004, 84, 572);•Välisõhu kaitse seadus (RT I 2004, 43, 298);•Jäätmeseadus (RT I 2004, 9, 52; 30, 208);•Veeseadus (RT I 1994, 40, 655);•Säästva arengu seadus (RT I 1995, 31, 384);Võeti arvesse ka teisi EL ja Eesti õigusakte ning strateegilisi dokumente.Keskkonnamõjude hindamisel kasutas hindaja kvalitatiivset hindamist jamultikriteeriumite analüüsimeetodit. Analüüsi käigus hinnati PÕKK strateegilisteeesmärkide, tehnoloogiliste alternatiivide (stsenaariumite) ja kavandatavate tegevuste(meetmete) võimalikke positiivseid ja negatiivseid mõjusid keskkonnale ja Eestiregionaalarengule.Hinnati, kuidas strateegia ja meetmed mõjutavad:1.taastuvate ja taastumatute loodusvarade kasutust;2.maakasutust;3.looduslikku mitmekesisust s.h mõju Natura 2000 aladele;4.heitmeid õhku ja kliimamuutust;5.vee- ja pinnasereostust;6.jäätmeteket;7.inimeste tervist;8.regionaalseid erisusi.9.muinsuskaitselisi väärtusi10.kohalike inimeste heaolu (s.h. mõju kinnisvarale)76

Anti hinnang, kas strateegilise dokumendi rakendamisega võib kaasneda piiriülenekeskkonnamõju.Keskkonnamõju kvalitatiivsel hindamisel lähtuti meetmete rakendamisega kaasnevastotsesest ja kaudsest mõjust keskkonnale, ehk kuivõrd kavandatavad meetmed aitavadkaasa keskkonnaeesmärkide saavutamisele ja kuivõrd olukord Põlevkivi riiklikusarengukavas püstitatud eesmärkide realiseerumisel ja kavas kirjeldatud ja kavarakendusplaanist toodud meetmete elluviimise tagajärjel võrreldes olemasolevaolukorraga muutub.Keskkonnamõju kvalitatiivsel hindamisel kasutati järgmist skaalat:Otsene mõju:+3 – otsene mõju, väga positiivne;+2 – otsene mõju, positiivne;+1 – otsene mõju, vähe positiivne;0 – mõju puudub;-1 – otsene mõju, vähe negatiivne;-2 – otsene mõju, negatiivne;-3 – otsene mõju, oluliselt negatiivne.Kaudne mõju:+3 – kaudne mõju, väga positiivne;+2 – kaudne mõju, positiivne;+1 – kaudne mõju, vähe positiivne;0 – mõju puudub;-1 – kaudne mõju, vähe negatiivne;-2 – kaudne mõju, negatiivne;-3 – kaudne mõju, oluliselt negatiivne.Mõjude konkreetne hinnang moodustus ekspertide hinnangute summana. Saadudväärtused (skaalal -3,-2,-1,0,+1,+2,+3) eri keskkonnaaspektide ja -komponentidekohta summeeriti ja nii leitav summaarne väärtus määras strateegilise eesmärgi võimeetme mõju. Mõjude summa suurus näitab strateegia või meetmekava mõjuintensiivsust ning polaarsus näitab seda, kas mõju keskkonnale on positiivne,neutraalne või negatiivne.Strateegilise mõju hindamisel, vastavalt huvigruppide poolt programmiavalikustamise käigus esitatud ettepanekutele, diferentseeriti olulisematemõjuvaldkondade kaalu kaalukordajate rakendamisega järgmiselt:-mõju inimeste tervisele arvestatakse kaalukordajaga 2,0-mõju looduslikule mitmekesisusele kaalukordajaga 1,8-mõju kohalike inimeste heaolule kaalukordajaga 1,2.Erinevate stsenaariumite rakendumisega tekkivat mõju hinnati kvalitatiivselt,arvutades ühe või teise stsenaariumi rakendamisega eeldatava aastasepõlevkivikasutamise hulgaga kaasneda võivat keskkonnakoormust (heitmed õhku,jäätmeteke, veekasutus).77

Töövormidena kasutati:teksti- ja sisuanalüüs (eesmärkide tasakaal, kooskõla strateegia ja meetmete vahelning vastavus teiste poliitikate keskkonnaeesmärkidega);juriidiline analüüs (vastavus seadustele);ühisarutelud PÕKK koostajatega ja tellijaga;programmi ja aruande avalikud arutelud;vajadusel konsultatsioonid teiste ekspertidega.Metoodilise abimaterjalina kasutati PÕKK KSH tarbeks:Strategic Environmental Assessment, ECMT, OECD 2000;Riki Therivel, Maria Rosario Partidario The Practice of Strategic EnvironmentalAssessment;Commission's Guidance on the implementation of Directive 2001/42/EC on theassessment of the effects of certain plans and programmes on the environment;Handbook on environmental assessment on Regional Development Plans and EUStructural Funds programmes 1998;Communication from the Commission from 14.October 1998 COM(1998) 571 finalon Strengthening environmental integration within Community energy policy;Communication from the Commission of 29 April 1998: Energy Efficiency in theEuropean Community - Towards a Strategy for the Rational Use of Energy [COM(1998) 246 final - Not published in the Official Journal].9. Hinnangud kavandatud alternatiividele ja meetmetele.Keskkonnamõju strateegilisel hindamisel võrreldi Põlevkivi riikliku arengukavaeesmärkide vastavuste teiste senikehtivate riiklike strateegiatega, hinnati kvalitatiivsetja kvantitatiivset keskkonnamõju. Kvalitatiivsel hindamisel andsid hinnangu kolmSäästva eesti instituudi eksperti – Valdur Lahtvee, Harri Moora ja Kaja Peterson jalõplik hinnang anti kolme eksperdi keskmisena.Hindamise tabel eri ekspertide antud hinnangutega on toodud KSH aruande lisas.Koondhinnang on toodud tabelis 13.78

Tabel 13: Kvalitatiivne hinnang Põlevkivikava eesmärkide ja tegevuste mõjuleKeskkonnameedia 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 KOKKUKE KESK SKKESKKESKKESKKESKKESK KESKKESKKESKKESKKESKKE KES KES KES KESKESKESKKESKNr3.3.2E1. Tagada Eestivarustatuspõlevkivienergiaga jakindlustada Eestienergeetiline sõltumatus.1.1. Maapõueseadusemuutmine: seataksemaksimaalne lubatudpõlevkivikaevandamiseaastakogus (ei ületa 20 mlnt /a)1.2. Kütuse- jaenergiamajandusearengukava ja EestiElektrimajandusearengukava 2005-2015täiendamine nii, etrealiseeruks arengukavadeeesmärk järk-järgultvähendada põlevkiviosakaalu energiabilansisPõlevkivikava eesmärk/ Rakendusplaani tegevus0 0 -1,8 -1 0 -2 -2 -1 0 0 -2 0 -1 0 -1 -1,2 -1,2 -17,20,3 1 1 0,6 1,8 1 1 0,3 0,3 1 0,7 1,3 2 0,3 1 0,3 0,7 0,8 0 16,51,3 1,3 1,3 1,8 1,8 1,3 2 2 1,3 1,7 1,7 2,7 2,7 1 1,3 1 1,3 1,6 1,6 32,879

1.3. Uuring põlevkivikasutamissuundademääratlemiseks, I etapp:kriteeriumiteväljatöötaminepõlevkivivaru hindamisekskvaliteedi järgi1.4. Uuring põlevkivikasutamissuundademääratlemiseks, II etapp:põlevkivivaru hindamineuute kriteeriumite aluselkvaliteedi järgi1.5. Kompleksuuringoptimaalsekaevandamismahumääramiseks aastateks2016-2030, silmas pidadespõlevkivienergeetikaosakaalu edasist järkjärgulistvähendamist1.6. Teostatavusuuringuläbiviimine põlevkiviõliasil mootorikütustetootmiskompleksikäivitamiseks ningäriplaani koostamiseks1.7. Uuringpõlevkivitoodeteväärtustamiseks Eestiettevõtete poolt koostöösettevõtetega1 0 1 0 0 0 0,3 0 0,3 0,3 1 0 0 0 0,3 0 0 0 0 4,31 0 1 0 0 0 0,3 0 1 0 1 0 0 0 1 0 0 0 0,4 6,12 0 1,3 0 2,4 0 1,3 0 2 0 2 0 2,7 0 1 0 1 0 1,6 17,30 0 -1,3 0 -2,4 0 -1,3 0 -1,3 0 -1,3 0 -2,7 0 -0,7 0 -1,3 0 -1,2 -13,60,3 0 -0,7 0 -1,2 0 -1,3 0 0 0 0,3 0 -1,3 0 0 0 -0,3 0 -0,8 -580

E2. Põlevkivi tootmiseja kasutamiseefektiivsuse tõstmine2.1. Keskkonnatasudeseaduse muutmine nii, etpraegusest enam sisestadapõlevkivikasutamiseväliskulusid tõhustamakspõlevkivi kasutamiseefektiivsust japõlevkivitoodetevääristamist2.2. Uuring põlevkivikasutamise prioriteetideseadmiseks aastateks 2016-2030, lähtudes parimatehnoloogia määratlusest2.3. Põlevkivi kasutamisealase hariduse ja teadustöötoetamine, põlevkivigaseotud erialadepropageerimine ningtehnoloogiaalasearenduskoostööedendamine teiste riikidega2.4. Riikliku komisjonimoodustamine kaalumaksAS Eesti Põlevkivilahutamist AS EestiEnergia kontsernist, jättesettevõtte aktsiad 100%riigile1 1,8 3,6 2 2 2 1 2 1 2 2 0 1 0 1 1,2 2,4 312 1 1 1,8 2,4 2 1 2 1 2 1,7 1,3 2 1 1 0 1 1,2 1,2 28,91 0 1 0 1,8 0,3 1 0 1 0 1 0 1,3 0 0,7 0 0 0 0,4 9,51 1 1 0 0 0 1 0 1 0 1 0 0 0 1 0 0 0 1,2 9,20 0 0,3 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0,381

E 3. Põlevkivi tootmise jakasutamisekeskkonnamõjuvähendamine3.1. Maapõueseadusemuutmine täpsustamakskaevandamislubadeväljaandmise ja tühistamisealuseid nii, et luba antaksevaidkeskkonnahoidlikemaidtehnoloogiaid kasutavalekaevandajale; piirataksesamaaegselt käigusolevatekaevanduste arvu jakiireneks ammendatudkaevealade taaskasutussevõtmine muuks otstarbeksning järgitaks soovitatavat20 m sügavuspiiripealmaakaevandamisele3.2. Jäätmeseadusemuutmine nii, et piirataalates 01.01.2010. apõlevkivi utmisseadmetetahketes jäätmetesorgaanilise aine osa 3%-ni3.3. Uuring põlevkivikaevandamise jatöötlemisega seonduvatetööhõiveprobleemide jaümberõppe vajaduse2 3,6 3,6 2 2 2 2 2 2 2 2 0 2 0 1 1,2 2,4 37,82 1,3 1,3 1,8 1,8 1 1,3 2 2 1,3 1,3 1,3 2 0,7 1 0,3 0,3 1,2 1,2 27,31,3 1,3 1,3 1,8 1,8 1 1 1,7 1,7 2 1,7 2 2 0,3 1 0 0 0 1,2 24,50 0 0,3 0 0 0 0 0 0 0 0,7 0 2 1 1 0 0 1,2 1,2 7,482

kaardistamiseks põlevkivikasutamismahu ja –viisidemuutudes3.4. Uuringpõlevkivikaevanduste alalelanikele ja omavalitsusteletekitatud kahjudekompenseerimisemehhanismiväljatöötamiseks jarakendamiseks3.5. Keskkonnatasudeseaduse muutmine inimestetervist ja sotsiaalseidaspekte paremini arvestavakompensatsioonimehhanismi kehtestamiseks3.6. Koostada arengukavapõlevkivi kasutamiseltekkivate jäätmetetaaskasutamiseedendamiseks0,66670 0,7 0 0 0 0,7 0 0,7 0 0 0 1,3 0,33331 0 0 1,2 1,6 8,11 0 1 0 0 0 0,3 0 0,3 0 0,3 0 2 0 1 0 0 1,2 2,4 9,61,3 0 1 0 1,2 0 1 0 1 0 1 0 2 0 1 0 0 0 1,2 10,7Keskkonnameedia nimetused on antud metoodikas eespool (peatükk 8)Kaalukordaja 1,8Kaalukordaja 2,0Kaalukordaja 1,283

Kvalitatiivse hinnangu koondtabelist lähtub, et kvalitatiivne negatiivne mõju on vaidmõnel üksikul põlevkivi kasutamise laiendamisele kaasa aitaval meetmel ja niiPõlevkivikava tervikuna kui ka kava rakendusplaanis toodud meetmed onkokkuvõttes positiivsed. Põlevkivi arengukavas kirjeldatud ja arengukavaRakendusplaanis toodud tegevustest valdav osa on vastavad ja aitavad kaasa nendeEesti Vabariigi ja Euroopa Liidu poliitikaeesmärkide saavutamisele , mis on suunatudloodusvarade ja energeetika efektiivsemale kasutamisele ja heitmete vähendamiselening keskkonnaseisundi parandamisele ning energiatootmise varustuskindlusetõstmisele.Põlevkivi arengukava keskkonnamõju strateegilise kvalitatiivse hindamisepõhijärelduseks on, et võrreldes käesoleva olukorraga , kus kava ei ole vastuvõetud ja meetmeid ei rakendata, Põlevkivi arengukavas toodud eesmärkidelejõudmisel ja arengukavas kirjeldatud ja arengukava rakendusplaanis toodudmeetmete elluviimisega Eesti ja eriti põlevkivipiirkonna keskkonnaseisundparaneb, elanike heaolu ja toimetulekut häirivad tegurid leevenduvad ningregionaalsed erisused võrreldes muude Eesti piirkondadega vähenevad pea kõigipakutud eesmärkide ja meetmete osas. Negatiivne mõju keskkonnaseisundile jainimeste tervisele võib tuleneda vaid PÕKK eesmärgi “Tagada Eesti varustatuspõlevkivienergiaga ja kindlustada Eesti energeetiline sõltumatus” järgimisel, juhulkui teiste Põlevkivi arengukava eesmärkide saavutamiseks kavandavaid meetmeidpiisavas mahus või piisaval tasemel ellu ei viida, siis koos majanduskasvuga kasvabnii põlevkivi osakaal elektritootmise bilansis kui ka kaasnevad heitmed jakeskkonnakasutus.Kogudes ja analüüsides käesoleva aruande tarbeks statistilisi andmeid põlevkivikaevandamisega ja kasutamisega tegelevate ettevõtete keskkonnakasutuse kohta,püüdis hindaja välja selgitada põlevkivikasutuse summaarset keskkonnakasutusemahtu 2005.a. Et sarnane spetsiifilise ülevaate koostamine oli esmakordne, etpõlevkivi ja põlevkivitooteid kasutatakse ka ülevaatesse mitte kaasatud ettevõtetepoolt; et mitmed põlevkivi kasutamisega seotud ettevõtted kasutavad omakeskkonnaga seonduvate tegevuste läbiviimisel teiste ettevõtete teenuseid ja sealttulenev keskkonnakasutust pole siin ülevaates arvestatud ja et hindajalekeskkonnaministeeriumi Info- ja tehnokeskuselt, Eesti Statistikaametist ja ettevõteteltsaadud andmetes on erisusi, siis leiab hindaja, et põlevkivi kaevandamisega jakasutamisega seonduv keskkonnamõju on tegelikult suurem kui nähtub siinlisatudsummeeritud keskkonnakasutuse tabelist.84

Tabel 14: Põlevkivi kasutavate ettevõtete summaarne keskkonnakasutus aastatel 2005 ja 2015 erinevate põlevkivikasutuse stsenaariumite puhulKESKONNAKASUTUS ERINEVATE STSENAARIUMITE PUHULVAR 3 2005kokku1 tonnipõlevkivikasutusekohta VAR 0 VAR 1 VAR 2 VAR 4 VAR 5Piirangud keskkonnakasutuseletulenevaltvõetud kohustustestKeskkonnakasutus Ühik KogusVeekasutus tuh m3% 2005tasemest Kogus% 2005tasemest Kogus% 2005tasemest Kogus% 2005tasemest Kogus% 2005tasemest TähtaegTeistelt võetud vesi 475.584 3.2125E-05 1003.596606 211 1606.26858 338 642.5074304 135 321.253715 68 160.626858 34Pinnaveehaare 1249854.2 0.08442679 2637492.921 211 4221339.5 338 1688535.801 135 844267.901 68 422133.95 34Puurkaevudest võetud 602.86 4.0723E-05 1272.179573 211 2036.13888 338 814.4555526 135 407.227776 68 203.613888 34Kaevandusvesi 582012 0.03931451 1228185.28 211 1965725.48 338 786290.1918 135 393145.096 68 196572.548 34Kasutatud jahutusveena 1249159.26 0.08437985 2636026.431 211 4218992.37 338 1687596.947 135 843798.473 68 421899.237 34Kasutatud katelde ja soojusvõrkude lisaveena 3708.187 0.00025049 7825.166298 211 12524.2738 338 5009.709538 135 2504.85477 68 1252.42738 34KOKKU 3085812.091 0.20844448 6511805.574 211 10422224 338 4168889.612 135 2084444.81 68 1042222.4 34Kogus*)2020 9800Heitmed õhku t *)2012 45,000SO2 atmosfääri 71419.181 0.00482432 150711.6465 211 241215.823 338 96486.32937 135 48243.1647 68 24121.5823 34 *)2010 100,000NOx atmosfääri 9840.939 0.00066475 20766.7478 211 33237.4325 338 13294.97298 135 6647.48649 68 3323.74325 34Tahked osakesed atmosfääri 11326.861 0.00076512 23902.40054 211 38256.0828 338 15302.43313 135 7651.21656 68 3825.60828 34CO2 atmosfääri 11546708.09 0.77997218 24366330.77 211 38998608.8 338 15599443.51 135 7799721.76 68 3899860.88 34 ***)2005-07 18'953'000Raskmetallid atmosfääri 108.4144 7.3233E-06 228.780455 211 366.165901 338 146.4663604 135 73.2331802 68 36.6165901 34HCl atmosfääri 663.44 4.4815E-05 1400.017941 211 2240.74574 338 896.2982978 135 448.149149 68 224.074574 34CO atmosfääri 14729.971 0.000995 31083.78101 211 49749.9696 338 19899.98784 135 9949.99392 68 4974.99696 34Alifaatsed süsivesinukud 978.88 6.6123E-05 2065.672197 211 3306.13348 338 1322.453391 135 661.226695 68 330.613348 34H2S + NH3,COS,C6H6, atmosfääri 28.108 1.8987E-06 59.31463929 211 94.9338017 338 37.97352067 135 18.9867603 68 9.49338017 34Fenoolid atmosfääri 25.68 1.7347E-06 54.19097541 211 86.7333153 338 34.69332613 135 17.3466631 68 8.67333153 3485

Lenduvad orgaanilised ühendid 1022.549 6.9072E-05 2157.824288 211 3453.62402 338 1381.449608 135 690.724804 68 345.362402 34KOKKU 11656852.11 0.78741233 24598761.14 211 39370616.4 338 15748246.57 135 7874123.29 68 3937061.64 34Jääkide ladustamine tKaevandamisjäätmed 5758142 0.38895852 12151064.31 211 19447926.2 338 7779170.494 135 3889585.25 68 1944792.62 34Põlevkivi poolkoksi ladustamine 845966 0.05714442 1785191.694 211 2857221.02 338 1142888.409 135 571444.204 68 285722.102 34Põlevkivi pigijäätmed 21810.9 0.00147331 46026.24399 211 73665.5634 338 29466.22534 135 14733.1127 68 7366.55634 34Põlevkivituha ladustamine 5613145.4 0.3791641 11845086.62 211 18958205.2 338 7583282.086 135 3791641.04 68 1895820.52 34Tavajäätmete ladustamine 3750.00475 0.00025331 7913.411807 211 12665.5119 338 5066.204742 135 2533.10237 68 1266.55119 34Asb.sisal.jäätmete ladustamine 340.94 2.303E-05 719.4653877 211 1151.5131 338 460.6052418 135 230.302621 68 115.15131 34Põlevkivislaki ladustamine 590.78 3.9907E-05 1246.687868 211 1995.3391 338 798.135639 135 399.06782 68 199.53391 34Muude jäätmete teke 23022.62 0.00155516 48583.26458 211 77758.1059 338 31103.24237 135 15551.6212 68 7775.81059 34KOKKU 12266768.64 0.82861177 25885831.7 211 41430588.5 338 16572235.4 135 8286117.7 68 4143058.85 34Heitmed vetteHeitvee hulk tuh m3 220235.615 0.01487676 464750.1089 211 743838.203 338 297535.281 135 148767.641 68 74383.8203 34Tuhaväljavee heide (lahjendatud) tuh m3 2378.924 0.00016069 5020.101713 211 8034.73386 338 3213.893542 135 1606.94677 68 803.473386 34BHT t 222.34407 1.5019E-05 469.199456 211 750.959437 338 300.3837747 135 150.191887 68 75.0959437 34KHT t 3322.15 0.00022441 7010.535396 211 11220.4472 338 4488.178871 135 2244.08944 68 1122.04472 34Tahked osakesed (hõljum) t 1085.4601 7.3322E-05 2290.581838 211 3666.10409 338 1466.441637 135 733.220819 68 366.610409 34Üldine lämmastik t 283.91821 1.9178E-05 599.1356985 211 958.923973 338 383.5695893 135 191.784795 68 95.8923973 34Fosfor t 5.44087 3.6753E-07 11.4815441 211 18.376351 338 7.350540394 135 3.6752702 68 1.8376351 34Sulfaadid t 119478.688 0.0080707 252128.7634 211 403535.153 338 161414.0611 135 80707.0305 68 40353.5153 34Variant 0– Põlevkivi kasutamine jätkub piiranguteta ja tänast arengutrendi (põlevkivi kasutavate ettevõtete arengukavasid) järgides; Kasutus 31,24 M/a;Variant 1 – Põlevkivi kasutamine jätkub piiranguteta, kusjuures põlevkivi aastane kasutusmaht suureneb hüppeliselt; Kasutus 50 Mt/aVariant 2 – Põlevkivi kasutamise aastamahule seatakse piirangud põlevkivikavas toodud ulatuses; Kasutus 20 Mt/aVariant 3 – Põlevkivi kasutamise aastamaht külmutatakse tänasel(2005.a.) kasutuse tasemel; Kasutus 15 Mt/aVariant 4 – Põlevkivi kasutamise aastamahtu vähendatakse võrrreldes tänase tasemega; Kasutus 10 Mt/aVariant 5 – Põlevkivi kasutamise aastamahtu vähendatakse oluliselt; Kasutus 5 Mt/a*) LTRAP konventsioonist ja NEC direktiivist tulenev piirang**) EL Liitumisleppest tulenev piirang põlevkivielektrijaamadele86

***)ETS direktiivist tulenev (Riiklik heitmelubade jaotuskava) piirang, kusjuures 2008-2012 rakenduv piirang pole teada,eeldatav miinimumtase lähtuvalt EL Komisjoni poolt kasutatavast metoodikast on Eestile 12-15 Mt/aPõlevkivi kasutavate ettevõtete osakaal CO2 jaotuskavas 2008-2012 on ca 90% (Eesti taotlus 0,9*24,5 Mt=22 Mt)Põlevkivi ja põlevkiviõli osakaal Eesti SO2 heitmetest on ca 90%87

Mitmed põlevkivi kasutavad ettevõtted on vastuseks hindaja päringutele ettevõtetevõimalikest tegevuskavadest eelpoolkirjeldatud piirangutega vastavusesaavutamiseks, hindajale teada andnud, et nad kavatsevad rakendadakeskkonnameetmeid – investeerida kas uude tehnoloogiasse ( nt. põlevkivitolmpõletuskatlad vahetada keevkihil põletusega katelde vastu) või ehitada väljuvateheitgaaside puhastamiseks filtreid või muid puhastusseadmeid (nt.väävlipuhastusseadmed vanadele põlevkivi tolmpõletuskateldele) ning vähendavadoma tootmisega kaasnevad vääveldiokdsiidi heitmete kogused nõutavale tasemeleetteantud tähtaegadeks vaatamata kavandatavale tootmise mahu kasvule.Nii on suurimatest põlevkivikasutajatest Viru keemigrupi ettevõtted teatanud, etkavatsevad investeerida poolkuival ärastustehnoloogial (nn. NID süsteemil)baseeruvatesse väävlipüüdeseadmetesse ja on selleks juba sõlminud tarnelepingudrahvusvaheliselt tuntud väävlipüüdeseadmete tootjaga Alstöm Power.Ettevõtte seletuse järgi on Alstom Power rahvusvaheline kontsern, mis tegutseb ligi70 riigis ja mille tegevusaladesse kuulub nii erinevate elektrijaamade ja nende osisteprojekteerimine kui ka keskkonnalaste probleemide lahendamine. NID-süsteem onAlstom Power poolt välja töötatud ja pakutud poolkuiv SO2 ärastuse süsteem, misbaseerub SO2 ja Ca(OH)2 vahelisel rektsioonil niiskes keskkonnas.NID- süsteem koosneb NID-reaktorist, reagendi retsirkulatsioonisüsteemist, reagendiniisutussüsteemist, kottfiltritest ja tõmbeventilaatoritest. Oluline komponent NIDsüsteemijuures on reagendi niisutussüsteem, milles piserdatakse ca 2 % vett tahketeleosakestele (reagendile) ja segatakse. Vesi aurustub protsessi käigus, heitvett ei teki.NID süsteem paigaldatakse kahele katlale üks, kusjuures töötab kas üks või teinekatel. Juhul kui on vajadus mõlema katla töötamiseks, siis teisest katlast väljuvadsuitsugaasid suunatakse läbi olemasoleva süsteemi vanasse korstnasse. PlaneeritavNID süsteemi aastane ekspluatatsioon on 97%.NID süsteemis kasutatakse sorbendina lupja. Alternatiivina on planeeritud uurida kalubjakivi kasutust. Lubjakivi kasutamine eeldab katelde ülekuumendite piirkonnastemperatuuri 800-950 0 C, et põlemisprotsessis tekiks piisavas koguses aktiivset CaO.Tänaseks on VKG Energia teinud katsetusi kateldes, et määrata lubjakivi pihustamisemõju väävli sidumisele juba katlas. Katsetused on andnud positiivseid tulemusi jaseega on alust arvata, et temperatuurivahemik kateldes on sobilik aktiivse CaOtekkeks (vaba CaO sisaldus on määratud ca 20-30% juures) ja seeläbi väävlisidumiseks.Sorbent (lubjakivi) juhitakse katelde koldesse, kus ta laguneb 800-950 0 C juures CaOja C02 ja seega osa happelisi komponente seotakse juba katlas ja suitsukäikudes, misvähendab korrosiooni teket suitsukäikudes. Kateldes tekkinud sorbent suunatakse kasheitgaasidega NID-reaktorisse või kogutakse vahemahutisse, kust ta suunatakse NIDsüsteemi.Eeldatav investeeringute ajakava VKG Energia elektrijaamades on järgmine:2008 I kvartal - Esimese NID süsteemi käivitamine max 160 000 m3/h suitsugaasidepuhastamiseks88

2008 – 2009 – Teise NID süsteemi paigaldus (max 160 000 m3/h suitsugaasipuhastamiseks)2010 – vajadusel kolmanda ND süsteemi paigaldus (max. 160 000 m3/h suitsugaasipuhastamiseks)AS Narva Elektrijaamad on hindajat teavitanud sellest, et 2005.a. jooksul töölerakendatud uued keevkihtkatlad on on võrreldes vanade tolmpõletuskateldegavähendanud vääveldioksiidi heitmete hulka õhku ja et ettevõte kavatseb veelrenoveerida vähemalt kahe elektritootmisploki katlad ning vajadusel püstitadavanadele tolmpõletuskateldele väävlipüüdmisseadmed. Nii olid ettvõtte andmetel ASNarva elektrijaamade kahe suure (Balti ja Eesti) elektrijaama 2006.a. summarnevääveldioksiidi heide 2006. 47 975 t, kusjuures elektri brutotoodang oli 8837 GWh.Võrreldes 2005.a. vähenesid vääveldioksiidi heitmed kokku 6391 tonni e. 12% võrra,kusjuures see vähenemine pole ainult tänu keskkonnameetmete rakendamisele vaidtulenev ka tootmimahu vähenemisest - elektrijaamade toodang eelmise aastagavõrreldes kahanes samuti 5 % võrra (2005.a. elektri brutotoodang oli 9389 GWh).Kui võrrelda Narva elektrijaamade vääveldioksiidi 2006.a. heitmeid uutekeevkihtkateldse evitamise eelse perioodiga e. 2003.a. SO2 heitmetega (summaarneSO2 heide oli 77 916 tonni ja elektri brutotoodang oli 8474 GWh ) siis onvääveldioksiidi heitmete vähenemine 2006.a. toodangu koguse juures märksa suureme. SO2 heitmed on uute keevkihtplokkide evitamise eelse perioodiga võrreldesvähenenud 41%.Ettevõtte enda hinnangu järgi võimaldab ühe vana elektritootmisploki varustamineväävlipüüdjaga suurendada samade SO2 heitmetega toodangut kuni 900 GWh võrraaastas. Võimalike puhastusseadmete arv sõltub eelkõige vajalikust elektri kogusest.Ilma piiranguteta (või kui kõik keskkonnanõudmised täidetakse suitsugaasidepuhastusseadmete paigaldamisega) on maksimaalne toodang 25000 tonnise SO2aastakoguse piirangu juures kuni 15 000 GWh/a.Ettevõtte poolt kinnitatud arvutused Eesti ja Balti elektrijaamade vääveldioksiidiheitmete summaarsete heitkoguste võimaliku vähendamise kohta aastateks 2012 ja2015 on toodud tabelis 15.Tabel 15. Balti ja Eesti elektrijaama eeldatavad väävliheitmed keskkonnameetmeterakendamiselNäitaja nimetus Ühik 2006 (1 2012 2015Eesti elektri brutotarbimine GWh 9297 10077Eesti elektritoodang GWh 10227 11085Eesti elektrieksport (20% elektritood.) GWh 2045 2217Põlevkivielektri osakaal Eesti brutotarb. 0.9 0.9Põlevkivielektri netotoodang sisetarb. GWh 8367 9069Kokku põlevkivielektri netotoodang GWh 7965 10413 11286CFB plokkide osakaal netotoodangus 0.32 0.63 0.7CFB plokkide netotoodang GWh 2549 6560 7900CFB plokkide kütuse erikulu t p.k. /MWh 1.206 1.206 1.206CFB plokkide kütusekulu mln t 3.07 7.91 9.53Vanade plokkide osakaal netotood. 0.68 0.37 0.389

Vanade plokkide netotoodang GWh 5416 3853 3386Vanade plokkide kütuse erikulu t p.k. /MWh 1.394 1.394 1.394Vanade plokkide kütusekulu mln t 7.55 5.37 4.72CFB plokkide SO 2 eriheitmed tso 2 /t p.k. 0.0000642 0.0000642 0.0000642CFB plokkide SO 2 heitmed t 197 508 612Vanade plokkide SO 2 eriheitmed tso 2 /t p.k. 0.006328 0.006328 0.006328Vanade plokkide SO 2 heitmed t 47778 33985 29868Kokku SO 2 heitmed t 47975 34493 30479SO 2 heitmed ühel vanal plokil kui deSO 2 t 3020 3020Sama, kui vanal plokil ei ole deSO 2 t 7939 7939SO 2 heitmete vahe vanal plokil, kui deSO 2 t 4919 4919Kokku SO2 heitmed, kui 1 deSO 2 t 29575 25561SO 2 heitmete vahe, kui kahel plokil deSO 2 t 9837 9837Kokku SO2 heitmed, kui 2 deSO 2 t 24656 20642Keskmised eriheitmed tso 2 /t p.k . 0.0045157 0.0018564 0.0014488Kokku põlevkivi kulu mln t 10.62 13.28 14.25SO 2 heitmed NEJ 2006. a. aruandes t 47975Teiste põlevkivi kasutavate ettevõtete kavadest karmistuvate keskkonnanõuetegatoimetulekuks puudub hindajal informatsioon.Vaatamata eelpoolmainitud ettevõtete kindlusele, et keskkonnanõuetega ja eelkõigevääveldioksiidi heitmete summaarse aastakoguse piiridega (vaata ka peatükk 7)tullakse toime, pole hetkel teada, milliseid meetmeid ettevõtted tegelikult lähiajalrakendavad, pole teada, milliseid heitgaaside puhastusseadmeid tegelikult ehitatakse,millises mahus ja milliste tööparameetritega ja puuduvad seega ka andmed sellekohta, millises ulatuses heitmed nende praegu alles kavandamisel olevate meetmeterakendamisel vähenevad. Arvestades seda, et täna pole veel kavandatudpuhastusseadmeid töösse rakendatud ega ka veel ehitama hakatud; arvestadesseda, et kahe uue ploki keevkihtkatelde rakendamise järel Balti ja Eestielektrijaamades vääveldioksiidi summarsed heitkogused on uute plokkideevitamisele eelnenud aastatega võrreldes vähenenud 41% ja edasinevähendamine on olulisel määral sõtuv järgmiste plokkide renoveerimisest (vanade tolmpõletuskatelde üleviimisest keevkihttehnoloogial põlevkivipõletamisele) kusjuures uute plokkide ehitamise tempo pole teada; arvestadespiirangute tähtaegade lähedust ja senist keskkonnameetmete rakendamiseltehtud investeeringute madalat tempot Eesti ettevõtete poolt; arvestades ASNarva Elektrijaamad Balti Elektrijaamas 1980-ndate lõpus rajatud üheelektritootmisploki ühele katlale (e. 50% ploki võimsusele) väävlimärgpuhastusseadme ehitamisega ja seadme käigushoidmisega seonduvaidprobleeme – seadme töökindlus oli madal, seadme opereerimine oli liigaenergiamahukas ja põhjustas väävelhappesudu õhku paikumist; arvestades Eestiettevõtete senist praktikat, kus ettevõtete keskkonnakohustusi on püütakse jättaja seni edukalt on jäetud riigi kanda, puudub hindajal piisav kindlus, etettevõtete poolt kavandatavad meetmed realiseeritakse ja teha järeldusi nendemeetmetega saavutatava võimaliku heitmete vähenemise kohta.90

Ühe olulise meetmena toob Põlevkivi arengukava rakendusplaan Maapõueseaduseredaktsiooni täiendamise selliselt, et seataks 20 miljoni tonni piirpõlevkivikaevandamise aastamahule. Et Põlevkivi arengukavas ja sellerakendusplaanis toodud meetmed ei ole keskkonnamõju hindaja arvates piisavaltmõjusad ja et nende elluviimine ei taga põlevkivi kasutatavate ettevõtete poolt olulistetehnoloogiliste muudatuste sisseviimise ja seeläbi põlevkivikasutusest tulenevateheitmete koguste ja ohtlikkuse vähenemise ja eeldades, et nende meetmeteelluviimine võib takerduda, siis leiab hindaja, et põlevkivi kaevandamise mahtu tulebnii administratiivsete kui ka teiste hoobadega pakutust enam piirata.Arvestades praegust, põlevkivipiirkonna keskkonnaseisundi kvaliteedi oluliseltmadalamat taset võrreldes Eesti teiste piirkondadega ja arvestades Eesti Vabariigipoolt võetud rahvusvahelisi kohustusi õhuheitmete aastaste summaarsete kogustepiiramiseks, ei ole Põlevkivi arengukavas põlevkivikasutuse piiraminekaevandamismahu aastakoguse piiri seadmisega 20 milj. t/a tasemel piisav vabariigimajandus-, keskkonna ja sotsiaalpoliitika eesmärkide s.h. keskkonnaeesmärkidenajätkuvalt püstitatud summaarsete heitkoguste vähendamise nõude saavutamiseks.Sellisel tasemel piirangu seadmisega põlevkivikasutajate tootmisplaaniderealiseerumisel ilma tehnoloogiaid oluliselt määral jäätme- ja heitmevähesemaksmuutmata, selle asemel et, PÕKK meetmete realiseerimisega Ida-Virumaalpõlevkivikasutamisega kaasnevate heitmed kogused väheneksid, heitmete kogusedhoopis võivad kasvada 35% võrra, millega seatakse ohtu piirkonna inimeste tervis,keskkonnaseisund ja loodusväärtused ning raskendatakse Eesti Vabariigi poolt võetudrahvusvaheliste kohustuste täitmist.Keskkonnamõju hindaja peab vajalikuks Põlevkivi arengukavas esitatud meetmetäiendamist ja 20 miljoni tonnise põlevkivikaevandamise aastamahu asemel 15miljoni tonnise aastamahu piiri seadmise. Vaid tänasel tasemel põlevkivikasutuseaastamahu piiri seadmisega tagatakse, et piirkannas tootmisega kaasnevate heitmetekogused ei suurene ja koos täiendavate meetmete rakendamisega, mis hetkel pakutudmeetmetest oluliselt enam motiveerivad ettevõtteid põlevkivikasutuse efektiivsusetõstmisele ja heitmevähesemate tehnoloogiate rakendamisele ning koos meetmetegateiste majandussektorite poolt õhku paisatavate heitmete piiramisega võib saavutadariigi poolt püstitatud keskkonnaeesmärkide täitmine ja võib olla kindel, et pole raskusiriigi poolt võetud keskkonnakohustuste täitmisega. Põlevkivikasutuse mahu tõusugasatuvad eelkõige löögi alla kohustused mis riigi poolt võetud kliimamuutuste jakasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks ja võetakse lähiajal Euroopa LiiduEmissioonikaubanduse skeemi teise kauplemisperioodiks süsinikuheitmete riiklikujaotuskavaga aastateks 2008-2012 ning piiriüleste õhuheitmete piiramiseks jasealhulgas just vääveldioksiidi heitmete vähendamiseks võetud ja võetavatekohustustega üleeuroopalise õhukvaliteedi parandamise ( Clean Air For Europe –CAFÉ) programmi raames.91

8. Alternatiivsete strateegiate/meetmete võrdlus.Põlevkivi kasutamise võimalike erinevate stsenaariumite kvantitatiivsel hindamiselvõrreldi järgmisi stsenaariume:Variant 0 – Põlevkivi kasutamine jätkub piiranguteta ja tänast arengutrendi(põlevkivi kasutavate ettevõtete arengukavasid) järgides; põlevkivi orienteeruvkasutus 31,24 milj. t/a;Variant 1 – Põlevkivi kasutamine jätkub piiranguteta, kusjuures põlevkivi aastanekasutusmaht suureneb hüppeliselt; põlevkivi orienteeruv kasutus 50 milj. t/a;Variant 2 – Põlevkivi kasutamise aastamahule seatakse piirangud põlevkivikavastoodud ulatuses; põlevkivi orienteeruv kasutus 20 milj. t/a;Variant 3 – Põlevkivikasutuse aastamaht külmutatakse 2005.a. tasemel põlevkiviorienteeruv kasutus 15 milj. t/a.Variant 4 – Põlevkivi aastakasutuse mahtu võrreldes tänase kasutuse tasemegavähendatakse; põlevkivi orienteeruv kasutus 10 milj t/aVariant 5 – Põlevkivi aastakasutuse mahtu võrreldes tänase tasemega vähendatakseoluliselt; põleevkivi orienteeruv kasutus 5 milj t/a.Kavade võrdlemisel põhiliste eeldatavate keskkonnaheitmete aastakoguste osas,kusjuures lähtuti 2005.a. põlevkivi kasutusega kaasnenud tegelike heitmete tasemest,ja ei arvestatud prognoosimatuse tõttu võimalikke põlevkivi kasutusotstarbe muutusiega võimalikke ettevõtete poolsete keskkonnameetmete rakendamist, selgus, etpõlevkivikasutamise jätkusuutlikkuse, negatiivse keskkonna- ja tervisemõjuvähendamise ning sotsiaalsete probleemide ja regionaalsete erisusteleevendamisel selgelt parim Variant 5 mille järgi piiratakse põlevkivikasutustoluliselt võrreldes tänase kasutuse tasemega. Selle variandi puhul väheneksidsummarsed heitmed oluliste heitmekomponentide osas vähemalt 66%. Tänasepõlevkivikasutusega kaasneva keskkonnamõjuga võrreldes vähenekskeskkonnamõju vähemalt 32% võrra ka Variandi 4 puhul, kuspõlevkivikasutuse mahtu tänasega võrreldes vähendati kuni 10 miljoni tonniniaastas. Teiste variantide puhul negatiivne keskkonnamõju kas jääb samaletasemele (Variant 3) või suureneb (variant 1 ja Variant 2).Keskkonnamõju hindaja leiab, et riigi poolt võetud õhuheitmete vähendamisekohustustega on võimalik vaid siis kui põlevkivikasutuse aastamaht tänasegavõrreldes ei kasva (e. PÕKK-is pakutu viiakse ellu ja põlevkivikasutuseaastamahuks seatakse 15 miljonit tonni).Eesti põlevkivi kasutavate ettevõtete tänaste ambitsioonikate tootmise laiendamisekavade realiseerimist järgiva stsenaariumi realiseerumisel kasvavad põhilised heitmed211 % ja põlevkivikasutuse hüppelise kasvu stsenaariumi realiseerumisel suureneksidheitmed 338 %. Ka Põlevkivikavas pakutud tasemel 20 miljoni tonniseaastakasutusega kaasneb tänasega võrreldes oluline – vähemalt kolmandiku võrra -heitmete mahu kasv. Arvestades neid niivõrd suuri heitmekoguste ja kaasnevanegatiivse keskkonnamõju erisusi ja arvestades, et ettevõtted ei suuda lähiajal põhilisiheitmeid vähendavaid keskkonnameetmeid rakendada, leiab keskkonnamõju hindaja,et ilma koheste piirangute seadmiseta põlevkivi kaevandamisele ning meetmeterakendamiseta põlevkivikasutuse efektiivsuse suurendamiseks ja keskkonnamõjuvähendamiseks, ei suudeta täita riigi poolt püstitatud arengueesmärke ja onraskendatud võetud rahvusvaheliste kohustuste täitmine, mistõttu otsustajal tulebpõlevkivi kaevandamise ja kasutamise aastamahtu hoida vähemalt tänase92

põlevkivikasutuse taseme juures.Tabel 15: PÕKK eri stsenaariumite võrdlusStsenaariumKeskkonnakasutusemahu suhtarv võrreldestänase põlevkivikasutusetasemega kaasnevatekeskkonnakasutusega ,%Stsenaariumite järjestusväikseimakeskkonnamõju järgiVAR 0 211 5.VAR 1 338 6.VAR 2 135 4.VAR 3 100 3.VAR 4 68 2.VAR 5 34 1.Olulisena tuleb stsenaariumite võrdlemisel arvestada ka seda, et Variantide 1- 3rakendumine tagab paremini võimalike rahvusvahelistest lepetest põlevkivi kasutuseletulenevate piirangute s.h. just vääveldioksiidi heitmete summaarsetele aastakogusteleja EL Emissioonikaubanduse direktiivi nõuete täitmiseks koostatava süsinikdioksiidiheitmelubade riikliku jaotuskava 2008-2012 ettevõtetele eraldatavate heitmelubadeaastakoguste piirangute (lähemalt kirjeldatud peatükis 7) täitmise.93

11. Soovitused leevendavate meetmete rakendamiseks.Põlevkivi arengukavas ja selle rakendusplaanis toodud meetmed ei olekeskkonnamõju hindaja arvates piisavalt mõjusad ja et nende elluviimine ei tagapõlevkivi kasutatavate ettevõtete poolt oluliste tehnoloogiliste muudatustesisseviimise ja seeläbi põlevkivikasutusest tulenevate heitmete koguste ja ohtlikkusevähenemise ja eeldades, et nende meetmete elluviimine võib takerduda, siis leiabhindaja, et põlevkivi kaevandamise mahtu tuleb nii administratiivsete kui ka teistehoobadega pakutust enam piirata. Arvestades praegust, põlevkivipiirkonnakeskkonnaseisundi kvaliteedi oluliselt madalamat taset võrreldes Eesti teistepiirkondadega ja arvestades Eesti Vabariigi poolt võetud rahvusvahelisi kohustusiõhuheitmete aastaste summaarsete koguste piiramiseks, ei ole Põlevkivi arengukavaspõlevkivikasutuse piiramine kaevandamismahu aastakoguse piiri seadmisega 20 milj.t/a tasemel piisav vabariigi majandus-, keskkonna ja sotsiaalpoliitika eesmärkidesaavutamiseks. Sellisel tasemel piirangu seadmisega põlevkivikasutajatetootmisplaanide realiseerumisel ilma tehnoloogiaid oluliselt määral jäätme- jaheitmevähesemaks muutmata, selle asemel et, PÕKK meetmete realiseerimisega Ida-Virumaal põlevkivikasutamisega kaasnevate heitmed kogused väheneksid, heitmetekogused hoopis kasvavad 35% võrra, millega seatakse ohtu piirkonna inimeste tervis,keskkonnaseisund ja loodusväärtused ning seatakse ohtu Eesti Vabariigi poolt võetudrahvusvaheliste kohustuste täitmine.Keskkonnamõju hindaja peab vajalikuks Põlevkivi arengukavas esitatudmeetme täiendamist ja 20 miljoni tonnise põlevkivikaevandamise aastamahuasemel 15 miljoni tonnise aastamahu piiri seadmise.Vaid sellisel tasemel põlevkivikasutuse aastamahu piiri seadmisega ja koostäiendavate meetmete rakendamisega, mis hetkel pakutud meetmetest oluliselt enammotiveerivad ettevõtteid põlevkivikasutuse efektiivsuse tõstmisele jaheitmevähesemate tehnoloogiate rakendamisele ning koos meetmetega teistemajandussektorite poolt õhku paisatavate heitmete piiramisega võib saavutada riigivõetud keskkonnakohustuste täitmise. Põlevkivikasutuse mahu tõusuga satuvadeelkõige löögi alla kohustused mis riigi poolt võetud kliimamuutuste jakasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks ja võetakse lähiajal Euroopa LiiduEmissioonikaubanduse skeemi teise kauplemisperioodiks süsinikuheitmete riiklikujaotuskavaga aastateks 2008-2012 ning piiriüleste õhuheitmete piiramiseks jasealhulgas just vääveldioksiidi heitmete vähendamiseks võetud ja võetavatekohustustega üleeuroopalise õhukvaliteedi parandamise ( Clean Air For Europe –CAFÉ) programmi raamesTäiendavate meetmetena, mis aitaksid kaasa nii Põlevkivi arengukava kui ka teistepraegu kehtivate riiklike arengukavades sätestatud või kaasa aitavatekeskkonnaeesmärkide saavutamiseks, pakub hindaja välja järgmisi meetmeid:- Välisõhu kaitse seaduse ja selle alamaktide (s.h. Keskkonnaministri2. septembri 2004. a määruse nr 112) täiendamine nii, et kehtestatakseheitkoguste piirväärtused seadmele, mille põlemisprodukte kasutataksematerjalide otseseks kuumutamiseks, kuivatamiseks või muuks käitlemiseks,94

näiteks ülekuumutusahjud, termilise töötlemise ahjud;järelpõletusahjule, mis on projekteeritud väljuvate gaaside puhastamisekspõletamise teel ja mida ei kasutata iseseisva põletusseadmena;katalüütlise krakkimise katalüsaatorite regenereerimisseadmele;väävelvesiniku väävliks muundamise seadmele; keemiatööstuses kasutatavalereaktorile; koksiahjule teistele suurtele põletusseadmetele kehtestatud tasemel- Välisõhu kaitse seaduse ja selle alamaktide muutmine nii, et oleks piisavaltsätestatud ettevõtete kohustused seoses võimalike vääveldioksiidiheitmeteaastaste heitkoguste ületamisel ja EL poolsete sanktsioonide rakendamiselEesti Vabariigile;- Välisõhu kaitse seaduse ja selle alamaktide täiendamine nii, et oleks sätestatudsüsinikdioksiidi lubatud heitkoguste eraldamisel ettevõtetele kuni 10% lubatudheitkoguste müük enampakkumise korras;- Maapõueseaduse ja Keskkonnamõju hindamise jakeskkonnajuhtimissüsteemide seaduste täiendamine nii, et enne passiivsetepõlevkivivarude ümberhindamisi viidaks läbi vastav teemaplaneering jasellega paralleelselt planeeringu keskkonnamõju strateegiline hinnang;- Süvauuringute läbiviimine põlevkivi kaevandamisest ja kasutamisest tulenevakeskkonnakvaliteedi halvenemise mõjust piirkonna inimeste tervisele.Kuna keskkonnamõju hindamine toimus paralleelselt Põlevkivi riikliku arengukavakoostamisega ja hindaja osales põlevkivikava täiendamisel, siis on hindajal heameeltõdeda, et eelpooltoodud täiendavad meetmed said töörühma teiste liikmeteheakskiidu ja need meetmed lisati Põlevkivikava rakendusplaani.12. Hindamistulemuste lühikokkuvõte.Põlevkivi arengukavas kirjeldatud ja arengukava Rakendusplaanis toodud tegevustestvaldav osa on vastavad ja aitavad kaasa nende Eesti Vabariigi ja Euroopa Liidupoliitikaeesmärkide saavutamisele , mis on suunatud loodusvarade ja energeetikaefektiivsemale kasutamisele ja heitmete vähendamisele ning keskkonnaseisundiparandamisele ning energiatootmise varustuskindluse tõstmisele.Põlevkivi arengukava keskkonnamõju strateegilise kvalitatiivse hindamisepõhijärelduseks on, et võrreldes käesoleva olukorraga , kus kava ei ole vastu võetud jameetmeid ei rakendata, Põlevkivi arengukavas toodud eesmärkidele jõudmisel jaarengukavas kirjeldatud ja arengukava rakendusplaanis toodud meetmeteelluviimisega Eesti ja eriti põlevkivipiirkonna keskkonnaseisund paraneb, elanikeheaolu ja toimetulekut häirivad tegurid leevenduvad ning regionaalsed erisusedvõrreldes muude Eesti piirkondadega vähenevad pea kõigi pakutud eesmärkide jameetmete osas. Negatiivne mõju keskkonnaseisundile ja inimeste tervisele võibtuleneda vaid PÕKK eesmärgi “Tagada Eesti varustatus põlevkivienergiaga jakindlustada Eesti energeetiline sõltumatus” järgimisel, juhul kui teiste Põlevkiviarengukava eesmärkide saavutamiseks kavandavaid meetmeid piisavas mahus võipiisaval tasemel ellu ei viida, siis koos majanduskasvuga kasvab nii põlevkivi osakaalelektritootmise bilansis kui ka kaasnevad heitmed ja keskkonnakasutus. Samuti95

Ühe olulise meetmena toob Põlevkivi arengukava rakendusplaan Maapõueseaduseredaktsiooni täiendamise selliselt, et seataks 20 miljoni tonni piirpõlevkivikaevandamise aastamahule. Et Põlevkivi arengukavas ja sellerakendusplaanis toodud meetmed ei ole keskkonnamõju hindaja arvates piisavaltmõjusad ja et nende elluviimine ei taga põlevkivi kasutatavate ettevõtete poolt olulistetehnoloogiliste muudatuste sisseviimise ja seeläbi põlevkivikasutusest tulenevateheitmete koguste ja ohtlikkuse vähenemise ja eeldades, et nende meetmeteelluviimine võib takerduda, siis leiab hindaja, et põlevkivi kaevandamise mahtu tulebnii administratiivsete kui ka teiste hoobadega pakutust enam piirata . Arvestadespraegust, põlevkivipiirkonna keskkonnaseisundi kvaliteedi oluliselt madalamat tasetvõrreldes Eesti teiste piirkondadega ja arvestades Eesti Vabariigi poolt võetudrahvusvahelisi kohustusi õhuheitmete aastaste summaarsete koguste piiramiseks, eiole Põlevkivi arengukavas põlevkivikasutuse piiramine kaevandamismahuaastakoguse piiri seadmisega 20 milj. t/a tasemel piisav vabariigi majandus-,keskkonna ja sotsiaalpoliitika eesmärkide saavutamiseks. Sellisel tasemel piiranguseadmisega põlevkivikasutajate tootmisplaanide realiseerumisel ilma tehnoloogiaidoluliselt määral jäätme- ja heitmevähesemaks muutmata, selle asemel et, PÕKKmeetmete realiseerimisega Ida-Virumaal põlevkivikasutamisega kaasnevate heitmedkogused väheneksid, heitmete kogused hoopis kasvavad 35% võrra, millega seatakseohtu piirkonna inimeste tervis, keskkonnaseisund ja loodusväärtused ning seatakseohtu Eesti Vabariigi poolt võetud rahvusvaheliste kohustuste täitmine.Keskkonnamõju hindaja peab vajalikuks Põlevkivi arengukavas esitatudmeetme täiendamist ja 20 miljoni tonnise põlevkivikaevandamise aastamahuasemel 15 miljoni tonnise aastamahu piiri seadmise.Vaid sellisel tasemel põlevkivikasutuse aastamahu piiri seadmisega ja koostäiendavate meetmete rakendamisega, mis hetkel pakutud meetmetest oluliselt enammotiveerivad ettevõtteid põlevkivikasutuse efektiivsuse tõstmisele jaheitmevähesemate tehnoloogiate rakendamisele ning koos meetmetega teistemajandussektorite poolt õhku paisatavate heitmete piiramisega võib saavutada riigivõetud keskkonnakohustuste täitmise. Põlevkivikasutuse mahu tõusuga satuvadeelkõige löögi alla kohustused mis riigi poolt võetud kliimamuutuste jakasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks ja võetakse lähiajal Euroopa LiiduEmissioonikaubanduse skeemi teise kauplemisperioodiks süsinikuheitmete riiklikujaotuskavaga aastateks 2008-2012 ning piiriüleste õhuheitmete piiramiseks jasealhulgas just vääveldioksiidi heitmete vähendamiseks võetud ja võetavatekohustustega üleeuroopalise õhukvaliteedi parandamise ( Clean Air For Europe –CAFÉ) programmi raames.Põlevkivi kasutamise võimalike erinevate stsenaariumite kvantitatiivsel hindamiselvõrreldi järgmisi stsenaariume:Variant 0 – Põlevkivi kasutamine jätkub piiranguteta ja tänast arengutrendi(põlevkivi kasutavate ettevõtete arengukavasid) järgides; põlevkivi orienteeruvkasutus 31,24 milj. t/a;Variant 1 – Põlevkivi kasutamine jätkub piiranguteta, kusjuures põlevkivi aastanekasutusmaht suureneb hüppeliselt; põlevkivi orienteeruv kasutus 50 milj. t/a;96

Variant 2 – Põlevkivi kasutamise aastamahule seatakse piirangud põlevkivikavastoodud ulatuses; põlevkivi orienteeruv kasutus 20 milj. t/aVariant 3 – Põlevkivikasutuse aastamaht külmutatakse 2005.a. tasemel põlevkiviorienteeruv kasutus 15 milj. t/a.Variant 4 – Põlevkivi aastakasutuse mahtu võrreldes tänase kasutuse tasemegavähendatakse; põlevkivi orienteeruv kasutus 10 milj t/aVariant 5 – Põlevkivi aastakasutuse mahtu võrreldes tänase tasemega vähendatakseoluliselt; põleevkivi orienteeruv kasutus 5 milj t/a.Kavade võrdlemisel põhiliste eeldatavate keskkonnaheitmete aastakoguste osas,kusjuures lähtuti 2005.a. põlevkivi kasutusega kaasnenud tegelike heitmete tasemest,ja ei arvestatud prognoosimatuse tõttu võimalikke põlevkivi kasutusotstarbe muutusiega võimalikke ettevõtete poolsete keskkonnameetmete rakendamist, selgus, etpõlevkivikasutamise jätkusuutlikkuse, negatiivse keskkonna- ja tervisemõjuvähendamise ning sotsiaalsete probleemide ja regionaalsete erisusteleevendamisel selgelt parim Variant 5 mille järgi piiratakse põlevkivikasutustoluliselt võrreldes tänase kasutuse tasemega. Selle variandi puhul väheneksidsummarsed heitmed oluliste heitmekomponentide osas tänasega võrreldesvähemalt 66%. Tänase põlevkivikasutusega kaasneva keskkonnamõjugavõrreldes väheneksid keskkonnamõjud oluliste keskkonnakomponentide osasvähemalt 32% võrra ka Variandi 4 puhul, kus põlevkivikasutuse mahtu tänasegavõrreldes vähendatakse kuni 10 miljoni tonnini aastas. Teiste variantide puhulnegatiivne keskkonnamõju kas jääb samale tasemele (Variant 3) või suurenebolulisel määral (Variant 1 ja Variant 2).Eesti põlevkivi kasutavate ettevõtete tänaste ambitsioonikate tootmise laiendamisekavade realiseerimist järgiva stsenaariumi realiseerumisel kasvavad põhilised heitmed211 % ja põlevkivikasutuse hüppelise kasvu stsenaariumi realiseerumisel suureneksidheitmed 338 % võrra. Arvestades neid niivõrd suuri erisusi leiab keskkonnamõjuhindaja, et ilma piirangute seadmiseta põlevkivi kaevandamisele ning meetmeterakendamiseta põlevkivikasutuse efektiivsuse suurendamiseks jakeskkonnamõju vähendamiseks, ei suudeta täita riigi poolt püstitatudarengueesmärke ja võetud rahvusvahelisi kohustusi, mistõttu otsustajal tulebpõlevkivi kaevandamise ja kasutamise aastamahtu piirata.Keskkonnamõju hindajal puudub hindamise hetkel piisav teave EL ja Eestiametkondade vahel käimasolevate läbirääkimiste võimalikest tulemustest ELdirektiivi (nn. Põhiliste õhuheitmete aastakoguste (National Emission Ceilings)piiramise direktiivi ) täiendamisega Eestile kehtestatavate vääveldioksiidiheitmete aastakoguste kohta aastateks 2012 ja 2020 ja EL Direktiivi (nnheitmekaubanduse (Emission Trading Scheme) direktiivi ) uuelkauplemisperioodil ettevõtetele kehtestatavate süsinikdioksiidi lubatudheitkoguste tasemete osas aastateks 2008-2012, kuid hindaja kogemus sarnasteltvarasematelt läbirääkimistelt ja äsja EL Komisjoni poolt 10-le liikmesriigilekehtestatud süsinikdioksiidi lubatud summaarsete heitkoguste tasemed jatasemete määramise viis, lubab hindajal piisava kindlusega väita, et Eestil onlihtsam eelpoolnimetatud täiendavate õhuheitmepiirangutega vastavuses olla siis,kui Põlevkivi arengukavas ja selle vastavate meetmetega seataksepõlevkivikasutuse piiriks mitte rohkem kui 15 miljonit tonni aastas.97

Põlevkivi kasutavad ettevõtted on seisukohal, et keskkonnanõuetega ja eelkõigevääveldioksiidi heitmete summaarse aastakoguse piiridega (vaata ka peatükk 7)tullakse toime, kuid kuna hindajal pole teada, milliseid meetmeid ettevõtted tegelikultlähiajal rakendavad, pole teada, milliseid heitgaaside puhastusseadmeid tegelikultehitatakse, millises mahus ja milliste tööparameetritega need on ja puuduvad seega kaandmed selle kohta, millises ulatuses heitmed nende praegu alles kavandamiselolevate meetmete rakendamisel vähenevad. Arvestades seda, et täna pole veelkavandatud puhastusseadmeid töösse rakendatud ega ka veel ehitama hakatud;arvestades seda, et kahe uue ploki keevkihtkatelde rakendamise järel Balti jaEesti elektrijaamades vääveldioksiidi summarsed heitkogused on uute plokkideevitamisele eelnenud aastatega võrreldes vähenenud 41% ja edasinevähendamine on olulisel määral sõtuv järgmiste plokkide renoveerimisest (vanade tolmpõletuskatelde üleviimisest keevkihttehnoloogial põlevkivipõletamisele) kusjuures uute plokkide ehitamise tempo pole teada; arvestadespiirangute tähtaegade lähedust ja senist keskkonnameetmete rakendamiseltehtud investeeringute madalat tempot Eesti ettevõtete poolt; arvestades ASNarva Elektrijaamad Balti Elektrijaamas 1980-ndate lõpus rajatud üheelektritootmisploki ühele katlale (e. 50% ploki võimsusele) väävlimärgpuhastusseadme ehitamisega ja seadme käigushoidmisega seonduvaidprobleeme – seadme töökindlus oli madal, seadme opereerimine oli liigaenergiamahukas ja põhjustas väävelhappesudu õhku paikumist; arvestades Eestiettevõtete senist praktikat, kus ettevõtete keskkonnakohustusi on püütakse jättaja seni edukalt on jäetud riigi kanda, puudub hindajal piisav kindlus, etettevõtete poolt kavandatavad meetmed realiseeritakse ja teha järeldusi nendemeetmetega saavutatava võimaliku heitmete vähenemise kohta. .Põlevkivi riiklik arengukava katab vaid osa Eesti Vabariigi energia-, majandus- ,sotsiaal- ja keskkonnapoliitikast, mistõttu on väär loota, et Põlevkivikavavastuvõtmisega ja seal toodud meetmete elluviimisega põlevkivi kaevandamisega jakasutamisega seotud probleemid saavad lahendatud.Kui ei uuendata riigi energiapoliitikat ja ei võeta radikaalseid meetmeidenergiakasutuse efektiivsemaks muutmiseks (s.h. energiasäästuks) jaelektritootmise restruktureerimiseks, ning põlevkivi osakaalu vähendamiseksenergiabilansis, kui ei sisestata senisest enam põlevkivi kasutamise väliskulusidpõlevkivi hinda, siis jäävad põlevkiviga kasutamisega seonduvad probleemidsarnaselt tänasega kestma ka Põlevkivikavas toodud kõigi meetmete elluviimisejärel.98

13. KSH käigus esile kerkinud probleemid ja soovitused nendelahendamiseks.Keskkonnamõju hindajal puudus piisav ülevaade seostest Ida-Virumaa elanike terviseja põlevkivi kaevandamise ja kasutamise keskkonnamõjude vahel – vastavadsüvauuringud puuduvad, mistõttu hinnang põhjus-tagajärje seostele põlevkivikasutuseja inimeste tervise vahel pole hindaja arvates piisavalt tõendatud.Lähtuvalt eelpooltoodust paneb hindaja ette teha Põlevkivi arengukava ühe meetmenaSotsiaalministeeriumile ülesandeks vastavate süvauuringute tegemise.Põlevkivi kasutavad ettevõtted on seisukohal, et keskkonnanõuetega ja eelkõigevääveldioksiidi heitmete summaarse aastakoguse piiridega tullakse toime, kuid kunahindajal pole teada, milliseid meetmeid ettevõtted tegelikult lähiajal rakendavad, poleteada, milliseid heitgaaside puhastusseadmeid tegelikult ehitatakse, millises mahus jamilliste tööparameetritega need on ja puuduvad seega ka andmed selle kohta, millisesulatuses heitmed nende praegu alles kavandamisel olevate meetmete rakendamiselvähenevad.Hindaja paneb ette, et keskkonnaministeerium hindab ettevõtetele keskkonnakasutusekompleksubade ja/või vastavalt õhuheitmete, veekasutuse ning jäätmetekke ja -käitluse lubade väljaandmisel ettevõtete kavasid parima võimaliku tehnikarakendamiseks ja keskkonnameetmete rakendamist seotuna ettevõtete tootmiselaiendamise kavadega ning hindab tootmisega kaasnevate heitmete summarseidaastakoguseid seotuna heitmete summaarsete aastakogustele Eestile kehtestatud jakehtestavate piirangutega ning seab neis lubades kas tehnoloogia täiendamist(keskkonnameetmete rakendamist) nõudvaid kohustuslikke tingimusi, milledetäitmine eelneks tootmise laiendamise lubamisele.Põlevkivi riiklik arengukava katab vaid osa Eesti Vabariigi energia-, majandus- ,sotsiaal- ja keskkonnapoliitikast, mistõttu on väär loota, et Põlevkivikavavastuvõtmisega ja seal toodud meetmete elluviimisega põlevkivi kaevandamisega jakasutamisega seotud probleemid saavad lahendatud. Kui ei uuendata riigienergiapoliitikat ja ei võeta radikaalseid meetmeid energiakasutuse efektiivsemaksmuutmiseks (s.h. energiasäästuks) ja elektritootmise restruktureerimiseks, ningpõlevkivi osakaalu vähendamiseks energiabilansis, kui ei sisestata senisest enampõlevkivi kasutamise väliskulusid põlevkivi hinda, siis jäävad põlevkivigakasutamisega seonduvad probleemid sarnaselt tänasega kestma ka Põlevkivikavastoodud kõigi meetmete elluviimise järel.Lähtuvalt eelpooltoodust paneb hindaja ette, et Eesti keskkonnaeesmärkidesaavutamiseks ja keskkonnakaitsenõuete paremaks integreerimiseksvaldkonnakavadesse tuleb Keskkonnaministeeriumil kaasata aktiivsemalt ja senisestkõrgemal tasemel teisi ministeeriume keskkonnapoliitika elluviimisse ja avaldadasurvet teistele ministeeriumitele nende valdkonnas tõhusamatekeskkonnahoimeetmete rakendamiseks. Hindaja leiab, et Rahandusministeeriumiltuleb täiendada riigi strateegilise planeerimise reeglistikku keskkonnahoiuküsimusteparemaks integreerimiseks riigi arengu tagamisel ja leiab, et riigi jätkusuutlikkusetagamiseks tuleb Riigikogul, Vabariigi Valitsusel ja Peaministri bürool riigi arengusuunamisel senisest enam lähtuda säästva arengu printsiipidest ning rakendada99

komplekseid meetmeid majanduse ressursikasutuse ja energiakasutuse efektiivsusetõstmiseks.14. Kokkuvõte avalikustamise tulemustest.Põlevkivi riikliku arengukava keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõuavalikustati Keskkonnaministeeriumi internetikodulehel 2.veebruaril 2007.a. Samalajal saadeti teade selle kohta ja informatsioon ettepanekute esitamise tähtaegade jaaruande avaliku arutelu koosolekute toimumisaegade ja -kohtade osas 63-le KSHprotsessi osalisele (vt nimekiri KSH Programmis) ja vatav teade avaldati AmetlikesTeadetes ning ajalehes Postimees.KSH Aruande avaliku aruande koosolekud toimusidKSH aruandele laekus kokku 15 kirjalikku ettepanekut/kommentaari. KokkuvõtePõlevkivi arengukava KSH aruandele esitatud ettepanekutest ja nede arvestamiseston toodud alljärgnevas tabelis 16.Igale kirjalikult laekunud ettepanekule vastasKeskkonnaministeerium kirjalikult, andes teada ettepanekute arvestamisest japõhjendades ettepanekute mittearvestamist. Kirjalikult laekunud ettepanekute janende arvestamise/mittearvestamise kohta tehtud vastuste koopiad on esitatudkäesoleva aruande lisas.KSH protsessis viidi läbi kaks KSH aruande avaliku arutelu koosolekut: 27.02.2007Tallinnas Keskkonnaministeeriumi saalis ja 28.02.2007 Ida-Virumaal Savalas,Maidla vallakeskuse rahvamajas. Avaliku arutelude koosolekute osavõtjatenimekirjad ja koosolekute protokollid on esitatud käesoleva aruande lisas. Avalikearutelude koosolekute tehtud ettepankud on esitatud ettepanekute esitajate poolt kakirjalikult (vt kokkuvõtet Tabelis 16), ja neile vastati (teatega ettepanekutearvestamise kohta või siis põhjendusega, miks ettepanekut ei arvestatud)Keskkonaministeeriumi poolt kirjalikult.Tabel 16. Kokkuvõte laekunud ettepanekutest KSH aruandele ja tagasisidestNr Esitas Ettepaneku sisu Hindajaarvamus1 Merko Põlevkivikaevandamise aastamäärade asemel Ei arvestaKaevandused OÜ tuleb sätestada aastased keskkonnakasutuseP.Siitam22.01.2007piirangud e. aastase kasutuse piirmäär niiarengukavast kui ka KSH aruandest välja visataHindaja peab:-nimetama meetmed, mille mõju ei ole piisavning tegema ettepanekud arengukava ja sellerakenduskava täiendamiseks,Ei arvestaTellijaarvamusKommentaaridPiirangud niikeskkonnakasutusele kui kapõlevkivi aastakasutusele onüheaegselt vajalikud. Ilmaaastakasutuse piirangutetaheitmed lähiajal eeldatavastikasvavadMeetmed arengukavaparandamiseks on hindajapoolt aruandes esitatud.100

-nimetama tehnoloogiliste muudatustesisseviimise valdkonnad ja eesmärgid,-näitama põlevkivikasutuse lubatavate heitmetekogused ja ohtlikkuse.Hindaja peab:tõestama oma väite paikapidavust, näidates,milliste majandus-, keskkonna- jasotsiaalpoliitika eesmärkide saavutamine ei oletagatud 20Mt põlevkivi kaevandamise aastasemahu juures.Ei arvestaHeitmete ohtlikkus jaseadustega nõutavadpiirangud (ka heitmeteaastastele summaarsetelekogustele reguleeritavateheitmete osas) on aruandeskirjeldatudNõue on põhjendamata.Hindaja väited on aruandeshindaja poolt piisaval määralnäidatud ja põhjendatud.Küsimus: Millistele andmetele tuginedeshindaja väidab, et Eesti võetud kohustustetäitmine on ohus ning milliste heitmete osasprobleem on? Milliste rahvusvahelistekohustuste täitmine on ohtu seatud?Ei arvestataEi ole ettepanek.Küsimustele on aruandesvastus olemas.Keskkonnamõjude hindaja on Ei arvestataasunud seisukohale, et 20 Mt asemeltuleks sätestada ülempiiriks 15Mtaastani 2015 ja edaspidi 10Mt aastas.Küsimused:- Millele tuginedes on hindaja asunudsellisele seisukohale, kust tulenebnumber 10Mt?- Millisel määral on põlevkivi aastasekaevandamismäära kehtestamine seotud riigipoolt võetud keskkonnaalaste rahvusvahelisteEi arvestatakohustuste täitmisega, arvestades võimalustpõlevkivi importida?Keskkonnamõjude hindaja onasunud seisukohale, etpõlevkivikasutuse jätkusuutlikkuse,negatiivse keskkonna- ja tervisemõjuvähendamise ning sotsiaalseteprobleemide ja regionaalsete erisusteleevendamisel on eelistatud Variant3, mille kohaselt külmutatakspõlevkivikasutuse maht 2005.aastakasutuse tasemel.Küsimused:- Kas keskkonnamõjude hindaja jaoks onpõlevkivikasutuse määr ja põlevkivikaevandamise määr sünonüümid? Kui ei, siistuleks materjali vastavalt korrigeerida.- Millisel määral (arvulised väärtused) erinevadVariant 2 ja Variant 3 põlevkivikasutusejätkusuutlikkuse, negatiivse keskkonna- jatervisemõju ning sotsiaalsete probleemide jaregionaalsete erisuste poolest?Ei arvestataEi ole ettepanek.Küsimustele on aruandesvastus olemas.Ei ole ettepanek.Küsimustele on aruandesvastus olemas.Ei ole ettepanek. Hindajapoolt pakutud määr on ELemissioonikaubandusedirektiivis sätestatud määr.Keskkonnamõjude hindaja on teinudettepaneku CO2 lubatud heitkoguste101

eraldamisel 10% müüa enampakkumisel.Küsimus:- Millest tuleneb 10%, miks mitte 0 või 100%?2 Merko Kahetsusväärselt on põlevkivi kasutussuundade Ei arvestataKaevandused OÜ arengukava koostamisel saanud peamiseksP.Siitam vaidlusteemaks põlevkivikaevandamise lubatud26.02.2007 aastamäär, mis iseenesest ei määrakeskkonnakasutuse mahtu ning on sellega vaidväga tinglikus seoses.Olen oma varasemates ettepanekutesarengukava koostajatele, otsustajale jaasjatundjate komisjonile esitanud korduvaltettepaneku, mille kohaselt põlevkivikasutuseaastamäärade asemel tuleb sätestadakeskkonnakasutuse piirangud, mittekaevandamise aastamäärad. Põlevkivikasutuseplaanimisel tuleks aga lähtudapõlevkivikasutusega seonduvast komplekssestmõjust, sh. mõjust keskkonnale, majandusele jariigi julgeolekule. Vastasel juhul põlistamesenise ressursse pillava käitumise.Kahjuks ei ole seda kajastanud ei arengukavakoostanud töögrupp ega ka SMH ekspert.Küsimus: Miks SMH ekspert ei ole teinudettepanekut hinnata põlevkivikasutusekeskkonnamõju aktsepteeritava mõjuulatusemääramisega konkreetsete saasteliikide lõikes?Energiamajanduse plaanimisel peaks riik Ei arvestatalõpuks looma institutsiooni, kelle ülesandeksoleks pikaajaline energiamajanduse plaanimineja korraldamine Eestis. Sellise organisatsiooni –Energiaagentuuri - üheks ülesandeks oleksmuuhulgas ka arengukava rakenduskavastoodud ülesannete täitmise korraldamine.Küsimus: Kuidas suhtub SMHekspert sellise institutsioonimoodustamisse ning kas SMH võiksoma kokkuvõtvas osas selliseülesande püstitada?Piirangud niikeskkonnakasutusele kui kapõlevkivi aastakasutusele onüheaegselt vajalikud. Ilmaaastakasutuse piirangutetaheitmed kasvavad.Saasteliikide lõikes“aktsepteeritav mõjuulatus”on Välisõhu kaitseseadusega ja sellealamaktidega ning Vee jaKemikaaliseadusegamääratletud nt .heitmetepiirkontsentratsioonidmaapinnalähedases õhus.Oluline on ka piirangudaastastele summaarseteleheitkogustele ja kuna kõigiheitmekomponentidele tänaneid kehtestatud pole siis kapõlevkivi aastakasutusele.Energiaagentuuri loomineon MKM haldussuutmatusetõttu ka eksperdi arvatesvajalik. Paraku on sellinetegevus mitte Põlevkivikavaja KSH küsimus vaidenergiamajandusearengukava küsimus.3 NarvaLinnavalitsusA. Nikolajev13.02.20074 KKM KKTOE. Pesur27.02.20075 SotsiaalministeeriumÖ.Janson22.02.2007Tutvunud keskkonnamõju strateegilise Teadmisekshindamise aruandega. Linnavara- javõetudMajandusametil küsimusi ja vastuväiteid ei ole.TeadmiseksvõetudRedaktsioonilised täiendused KSH teksti Arvestatud Arvestatud -Täiendada arengukava lisa 4 „Põlevkivimaardlapiirkonna keskkonnaseisund“ punkti 2„Veeasutus“ ning lisada ka joogivee seotudandmed.ArvestatudArvestatud-KSH aruande teksti pakutudveekasutust puudutavtekstilõik lisatud.Täiendada arengukava lisa 4 „Põlevkivimaardlapiirkonna keskkonnaseisund“ punkti 5„Ioniseeriv kiirgus“ArvestatudArvestatudKSH aruande teksti pakutudioniseerivat kiirgustpuudutav tekst lisatud102

Täiendada arengukava lisa 4 „Põlevkivimaardlapiirkonna keskkonnaseisund“ punkti 6„Tervis“, sest tuues ära vaid emashaigestumistenäitajad, ei peegelda me tegelikku olukordaadekvaatselt. Nii näiteks vastavalt MaailmaTerviseorganisatsiooni juhisele (Outdoor airpollution guidelines, 2005) seostataksevälisõhusaastumist surmanäitajatega,krooniliste kopsuhaiguste näitajatega (nnastma), südame- ja veresoonkonnahaigustega.ArvestatudArvestatudKSH aruannet vastavalõiguga täiendatud.KSH aruandes võiks ära tuua ka konverentsil„Põlev Kivi: Kas kaevandame rikkust võiauku?“ (18.01.2007; Tallinn) Allan Puuriettekandes „Rahvatervis ja Virumaa“ toodudrahvatervise seisundi iseloomustused suremusekaudu.Ei arvestataEi arvestataHindaja osales konverentsil.Nimetatud ettekandja tõioma ettekandes esilesuremusnäitajad, aga teatassealjuures, et suremustepõhjuseid pole piisavaltuuritud.Kriitika ei ole põhjendatud.Hindaja leiab, et on mõjusidpiisavalt hinnatud niikvalitatiivselt kui kakvantitatiivselt.6 Lääne-VirumaavalitsusU.Tamm26.02.2007Hindaja tugineb oma lõppjäreldustes valdavalthinnangule et ettevõtted ei suuda aastaks 2009piisavalt investeerida tehnoloogiauuendustesse.Hindaja ei ole pööranud piisavalt tähelepanupõlevkivikaevandamise ja kasutamisegaseonduvale mõjule, mis puudutab keskkonda,sealhulgas inimeste tervist ning sotsiaalseidvajadusi ja vara ning bioloogilist mitmekesisustEi arvestataEi arvestataHindaja tugineb oma hinnangute andmisel jaseisukohtade esitamisel väitele, et põlevkivikasutuse suurenemine suurendab kõiki tabelis13 nimetatud heitmeid samas proportsioonis.Hindaja pole piisavalt tõendanud üks-üheseseose olemasolu. Ettepanek hinnata heitmetemahtu seonduvalt põlevkivi võimalikukasutusotstarbega.Ei arvestataEi arvestataHindaja pole sarnase seoseolemasolu väitnud ja ontabeli juures seletanud, ettegelikkuses kõik heitmed eikasva ühtlaselt.Kasutusotstarbe järgiheitmete hindamine jääkssama ebausaldusväärseks,liiatigi ei sea Põlevkivikavamingeid piiranguidpõlevkivi kasutuselekasutusotstarbe järgi.Ptk 7 piirangud Põlevkivi kasutamisele” vaatabvaid õhuheitmete kogustele kehtestatudpiiranguid, mis tekivad tööstustes, mittekaevandamisel. Lisaks õigusaktidest tulenevatepiirangutega peab arvestama ka kohalikestloodustingimustest jm. oludest tulenevatepiirangutega.Ei arvestataEi arvestataHindaja saab arvestada vaidpiiranguid, mis tulenevadõigusaktidest.KSH aruandes tuleb suuremat tähelepanupöörata KMHKJS seaduse §40 lg4 p4nimetatud probleemidele, eelkõige nendele, misvõivad tekkida veerežiimi muutumisega seoses.[hinnata strateegilise planeerimisdokumendielluviimisest lähtuvaid keskkonnaprobleeme,eelkõige neid, mis on seotud kaitsealade,kaitsealuste üksikobjektide ja liikidega]ArvestatakseArvestatakseMõju bioloogiliselemitmekesisusele onkvalitatiivsel hindamiselhinnatud vastavalt KSHprogrammile.KSH aruannet täiendataksemõju kirjeldavas osas.Hindaja pole arvestanud kaevanduste mõjugaPandivere veevarudele, samuti pole ette näinudmeetmeid kuidas tagada põhjavee hea seisundiEi arvestataEi arvestataKaevanduste mõjusidveevarudele on hinnatud.Pandivere veevarude eraldi103

säilitamine. Ettepanek hinnata pandiverepõhjaveevarusid vastavalt põhjaveevarudehindamise korrale (vastavalt KKM määrus nr 920.01.2003)hindamine ei ole KSHülesanne vaid vajaduseltehakse kaevelubade KMHkäigus.Ettepanek arvestada KSH aruandes Pandiverekõrgustiku kui ka Lahkme-Eesti põhjaveeeriolukorda ja kaitsmatust ning eriti tugevaKabala tektoonilise rikkega…ArvestatakseArvestatakseKSH aruannet täiendatiPandivere kõrgustikueriolukorda kirjeldavaosaga.KSH aruandest ei selgu, kellega on võimaliksõlmida lepinguid põlevkivi kaevandamistetagajärgede kompenseerimiseks kohalikeleomavalitsustele ja maakasutajatele. Ettepanekkehtestada enne Põlevkivi arengukavakinnitamist toimiv kahjude hüvitamise kord.Ei arvestataEi arvestataEI ole KSH-ga seotud.Ettepanek edastatudPõlevkivikava töörühmale jaKKM-leKSH aruande p 6.6 ei hinda piisavalt põlevkivikasutamise mõju kinnisvarale. Mõju tulebhinnata ka olemasoleva kinnisvara kasutamisevõimalikkuse ja kulukuse seisukohalt nttäiendavad kulud seoses hoonete pragunemise,maade langatuste või õõnsustega; maavarasttulenevate ehitus ja kasutuspiirangutegaEi arvestataEi arvestataEi ole KSH ülesanne vaidiga alaga arendusprojektigaseonduva mõju hindamiseülesanne.KSH aruanne ei sisalda põllumaaderekultiveerimise kallima maksumusega egavõimaliku maaviljakuse/metsaboniteedimuutumise mõju saagikusele ja metsamaaltpuidusortimendi väljatulekuga seonduvat. Kaskeskkonnaminister on riigi maareservimoodustades arvestanud põlevkivivarudepaiknemise ja lähiajal kaevandamisevajadusega. KSH aruanne ei arvesta maadesundvõõrandamise küsimusi.Ei arvestataEi arvestataKaevandusaladerekultiveerimise mõju onhinnatud ja kirjeldatud.Soovitud tasemel mõjuhindamine ei ole KSHülesanne vaid seda saab tehaläbi vastavate uuringuteläbiviimise. Maadesundvõõrandamist ei näeMaapõueseadus ette ja seeküsimus ei ole KSHülesanne. Küsimus edastatudKKM-ileKSH aruandes ei ole hinnatudpõlevkivikaevandamise võimalikku mõjuinimeste väljarändele. Ettepanek hinnata erivariantide puhul, kui palju majapidamisi tuleblikvideerida seoses uute kaevandusterajamisega.Ei arvestataEi arvestataEi ole KSH ülesanne vaidiga alaga arendusprojektigaseonduva mõju hindamiseülesanne.KSH aruandes ei ole hinnatud Lääne_Virumaakonnaplaneeringu teemaplaneeringugasätestatud keskkonnatingimusi rohelisevõrgustiku säilimiseks ja toimimiseks, on vaidmärgitud, et need on olemas (lk 31) Ettepanekarvestada seal toodus keskkonnatingimusirohelise võrgustiku säilimiseks ja toimimiseks.märgitud, et need on olemasArvestatakseArvestatakse KSH aruannet täiendatatiFosforiidi ja põlevkivi lademed asuvad mitmeskohas kohakuti. KSH tööst ei selgu, kuidas onarvestatud maavarade säästliku kasutamiseprintsiipi.ArvestatakseArvestatakse KSH aruannet täiendati104

KSH aruandes puudub analüüs ja hinnangLääne-Viru jäätmete osas, KSH aruandest eiselgu, kuidas on plaanitud korraldada aheraineladustamine ja tagatud selle keskkonnaohutus.Ei arvestataEi arvestataLääne- ja Ida- virumaapõlevkivi kasutamisejäätmetel pole vahet.Põlevkivikasutamiseltekkivaid jäätmeid tulebLääne-Virumaal käideldasarnaselt Ida-Virumaaga e.vastavuses Eestis kehtivatenõuetegaEi ole piisav inimeste tervise hindamiselarvestada vaid esmaste haigusjuhtude arvunäitajaid. Ettepanek arvestada teisi näitajaidnagu pahaloomulistest kasvajatest tingitudsuremus, imikusuremus ja väärarengud.ArvestatudArvestatakse KSH aruanne on täiendatud7 Maidla VVH.Murula27.02.2007KSH aruandes pole arvestatud asjaoluga, et Ei arvestatamuinsuskaitse seaduse §5 kohaselt on mälestisehävitamine või rikkumine keelatud. Soovimeteada kuidas on tagatud muinsusväärtuste kaitseja säilimine kaevanduste alla mineval ja sellegapiirneval alalEi arvestataKriitika on põhjendamata.KSH aruandes on nimetatudnõue ära märgitud.Muinsuskaitse seadusenõuete täitmine onkohustuslik kõigile isikuteleja nende kaitse tagataksevastavalt samas seadusestoodule.KSH aruannet täiendatakseeelpooltoodud ulatuses.KSH protsess jätkubvastavalt seadus ettenähtudkorrale.Ettepanek seisata keskkonnamõjude hindamise Ei arvestata Ei arvestatastrateegiline aruanne seniks, kuni selles onselgelt välja toodud olemasoleva keskkonnainventuur ja muutused, mida kaevandustelaienemine endast keskkonnale, eriti põhjaveeleja maale ning inimeste tervisele kujutavadEttepanek hinnata kvantitatiivselt mõjusid Arvestatakse Arvestatakse Aruannet täiendati(heitmeid) põlevkivikasutuse 10 ja 5 miljoniaastase kasutuse mahu juures8 EestiKeskkonnaühenduste koda28.02.2007Ettepanek hinnata mõjusid põlevkivikasutuse Arvestatakseväiksema aastase kasutuse mahtude juures (5 ja10 milj. t/a )Ettepanek hinnata senisepõlevkivikasutamisega looduskeskkonnaletekitatud kahjusid rahaliseltEsitada andmed keevkihtkatelde töö ja heitmetekohtaSelgitada, millisele kohale maailma riikide seasasetub Eesti KHG heitmete osas, kuipõlevkivikasutamine kasvabEi arvestataArvestatakseArvestatakseArvestatakse Aruannet täiendatiEi arvestataArvestatakseHindajal puuduvad vastavadandmed. KSH programm einäe ette täiendavaiduuringuidAruannet täiendatiArvestatakse Aruannet täiendatiKSH aruandes näidata, kuidas lahendatakseIda-Virumaa linnade veevarustus, pärastVasavere veehaarde vee eeldatavatjoogikõlbmatuks muutumist.Ei arvestataEi arvestataPõlevkivikava vastuvõtmiselja meetmete rakendamiselsurve põhjaveele s.h. kaVasavere veehaardeleeeldatavasti väheneb. Mõjupõhjaveele konkreetsetespiirkondades hinnataksearendusprojekti KMHraames.105

9 MKMEnergeetikaosakond;A.LeppimanKSH aruandes põlevkivi kasutavate ettevõtetekeskkonnakasutuse tabelis 13 on hindajalähtunud vananenud andmetest. Kuna hindajaleolid kättesaadavad ka 2006.a. andmed, olekspidanud kasutama neid oma järeldustetegemisel.KSH aruande koostaja on teinud subjektiivsedjäreldused ettevõtete tehnoloogiliste uuendustevõimekuse kohta, hoolimata sellest, et Narvaelektrijaamade poolt renoveeritud kakstsirkuleerivat keevkihttehnoloogiat kasutavatenergiaplokki on lülitatud edukalt töösse jatäidavad soovitud väärtusi SO2 heitmete osas.Juhul kui emiteeritava SO2 heitmete kogust eiõnnestu vajaliku määrani vähendada, tulebettevõttel vähendada oma toodangut, millearvel väheneb ka kasutatava põlevkivi kogus.MKM Energeetikaosakonna hinnangul ei oleettevõtete tehnoloogiliste uuendusterakendamise võimekus põhjenduseks piirataadministratiivselt täiendavalt põlevkivikaevandamise aastast kogust. Tabel 14 kinnitabettevõtete valmidust tagada SO2 heitmetejäämine lubatud piiridesseEi arvestaEi arvestataEi arvestataEi arvestataKSH tehti 2006 aastal jahindajal olid kasutada vaidosa 2005.a. andmetest.Hindamine on alatisubjektiivne ja lähtubeksperdi teadmistest jakogemusest. Hindaja onarvestanud NEJ kahe uueploki tegelikkeheitmenäitajaid. Hindaja eilähtu oma hinnanguteandmisel “ametkondlikest”arusaamadest vaidolemasolevastinformatsioonist. Tabel 14näitab vaid, et ettevõttedoskavad arvutada erinevatearengustsenaariumitetagajärjel tekkida võivateheitmete koguseid. Soovitudstsenaariumid käivituvadvaid riigipoolseid meetmeids.h. ka administratiivseidmeetmeid rakendades.Eelpooltoodust lähtuvalt ei ole MKMenergeetikaosakonna hinnangul põhjendatudKSH aruande koostaja ettepanek piiratapõlevkivi aastast kaevandusmahtu 15 miljonitonnini.Ei arvestataEi arvestataHindaja on oma hinnanguandmisel sõltumatu,lähtudes oma kogemusest jatema käesolevast teabest.106

10 Eesti Energia AST. Meriste28.02.2007KSH lõppjäreldused lähtuvad ühesestarvamusest, et põlevkivi kasutavad ettevõttedlähimas tulevikus sihilikult ningsüstemaatiliselt kavatsevad rikkuda Eestiseadusandlust. Vaid selline lähtekoht õigustabeksperdi poolt tehtud ettepanekuid lubatudkaevandamiskoguste vähendamiseks ningväiteid, et põlevkivi kasutatavate ettevõtetepoolt kirjeldatud saaste vähendamise meetmedei ole piisavad ning usaldusväärsed… Sellesttulenevalt teeme ettepaneku arvestada hinnanguandmisel ettevõtete poolt kavandatavaidkeskkonnaheitmete vähendamise meetmeid.Peame ebaõigeks eksperdi poolt toodud näidetBEJ kunagist ebaõnnestunudväävlipüüdeseadmete rakendamist. Kaasaegsedtehnoloogiad on töökindlamad ja ekspert peaksneid arvestama. Teeme ettepaneku eksperdilearuannet korrigeerida ning arvestadaalternatiividena ka rakendatavate saastevähendamise meetmete mõju ning tehamuudatused metoodiliselt valesti koostatudtabelis 13 lk 72-73LK 75-76 toodud NEJ SO2 heitmetevähendamisel võrdlus 2006 ja 2005 aastavähenemine 12% on ebaõige. Uued plokidrakendusid 2004.a., seetõttu ettepanek võrrelda2003 ja 2006 a emissioone.KSH aruandes käsitletakse Uuendatud EestiKeskkonnastrateegiat. Juba on Riigikogusmenetlemisel Eesti keskkonnastrateegia aastani2030. Ettepanek lisada uue KS tulenevadtrendid, arengusuunad ja eesmärgid KSHaruandesseEi arvestataEi arvestataArvestatakseEi arvestataEi arvestataEi arvestataArvestatakseEi arvestataHinnang on ekslik – ekspertei ole midagi sarnastväitnud. Ekspert onhinnangute andmiselsõltumatu, hinnangudbaseeruvad eksperdi käesolevale teabele jakogemustele.Ekspert tõi nimetatud näite,sest BEJ -sväävlipüüdeseadmeterakendamise kukkus läbi.Muid näiteid ekspert ei saatuua, ega oma hinnangutesarvestada, kuna muidväljuvatest heitgaasidestväävlipüüde seadmeid poleEestis ehitatud. Tabel 13toodu vastab KSHprogrammis kokku lepitudmetoodikale.Aruannet täiendatiHindamine viidi läbi 2006 ateisel poolel, kui uus KS olialles koostamisel.Hindamisel arvestati vaidkehtivaidstrateegiadokumente.KGH heitmete osas tugineb ekspert omajäreldustes eeldusele, et KHG Riiklikusjaotuskavas Eesti ettevõtetele jaotatav kogusväheneb EL Komisjoni sunnil kuni 50%võrreldes taotlusega. Ettepanek kas eksperdilselgitada hinnangu aluseid või nimetatudprognoos aruandest eemaldadaKSH aruandes kasutatakse õlitootmisekeskkonnamõjude käsitlemisel termineid UTT3000 ja galoter-tehnoloogia. Põlevkivikavasterminit TSK- 150. Ettepanek ühtlustadaterminoloogia ja paremini lahti seletada kiviterja TSK tehnoloogiate keskkonnamõjudeerisusedArvestatakseArvestatakseArvestatakseAruandes prognoosi aluseidtäiendatiArvestatakse Aruannet täiendatiLK 42 on väidetud, et NEJ tuhaväljade vesi Arvestatakselahjendatakse enne keskkonda juhtimist lubatudtasemeni. Tegelikult tuhavesi neutraliseeritakse.Ettepanek tekst parandadaArvestatakse Aruannet täiendatiEi saa nõustuda aruande lk 43 toodud väitegaKeskkonnariski hinnangu alusel on 107jääkreostuse iseloomuga (praegune omanikpole vastutav ega võimeline probleemeohjama) prügilatest loetud üleriigiliseArvestatakseArvestatakse Aruannet täiendatakse

11 D.Kaljo28.02.2007Nõusolek A.Leppimani seisukohtadega.Seisukoht, et hindaja järeldused tulenevadeeldatavast heitmete kasvust, kuipõlevkivikasutuse maht kasvab ja et polekäsitletud võimalikku tehnoloogiliste muutustemõju.Ei arvestataEi arvestataEi arvestataEi arvestataEi ole ettepanekEi ole ettepanekRahulolematus eri stsenaariumite võrdluse Ei arvestatatulemustega ja sellega et ei analüüsita kuidas eristsenaariumid on võrreldavad riiklikku huvirahuldamise kohaltEi arvestataEi ole ettepanek. Hindamiselvõeti aluseks KSH seninepraktika ja KSH programm12 T.Parve28.02.2007Tervisemõju hindamisel on hinnangute osavastuoluline. Tabelis 10 toodud esmastehaigusjuhtude arv 1000 elaniku kohta tundubebaõige.Pandivere kui Lahkme-Eesti põhjavee terviklikkäsitlus seadusena puudub, see seadus peabloodama, et vältida kaevandustega kaasnevaidprobleeme seal piirkonnasArvestatudEi arvestataArvestatudEi arvestataAruannet täiendatud jaeelnõus tabelisse tulnud vigahaigestumiste näitaja osasparandatud. Õige näitaja onhaigestumisi 100000 elanikukohta.Ei ole KSH küsimus vaidriigi veepoliitika küsimusEi ole rahul eksperdi hinnanguga Ida-Virumaarahvastiku tervisele. SMH hinnangud peavadsisaldama keskkonnatervist käsitlevaidnõudeid.ArvestatudArvestatudAruannet täiendatud jahinnang täpsustunudNii vee- kui maapõueseadus vajab muutmist jatäiendamist et paremini kaitsta jätkusuutlikkuarengut ja elukeskkonda. Olemasolevateseaduste sätted ei oma jõudu.Ei arvestataEi arvestataEi ole KSH küsimus vaidriigi keskkonna- jahalduspoliitika küsimus.KSH käsitleb ebakohti keskkonnakaitsetehnoloogiate alal, kuid ei näe etteinnovaatiliste lahenduste tegemist. Ettepaneknäha KSH-s ette uuringud innovaatilistekeskkonnakaitsetehnoloogiate loomiseksEi arvestataEi arvestataEi ole KSH ülesanne13 R. Talumaa28.02.2007Toetame R.Vilu esitatud ettepanekuid ja Ei arvestataseisukohti Põlevkivikava kohta.Põlevkivi kasutamise riikliku arengukava 2007- Ei arvestata2015 keskkonnamõju strateegilise hindamisearuandes on peetud probleemseteksvääveldioksiidi (SO2) ja süsinikdioksiidi (CO2)heitmete aastakoguseid, mistõttu hindaja peabotstarbekaks piirata aastast kaevandamismahtuarengukavas pakutud 20 mln. tonni asemel 15mln.tonniga. Selle põhjenduseks on tabelis 13(lk. 72) toodud arvulised andmed heitmetekohta, kus 2005. a. andmed on faktilised janende põhjal arvutatud eriheitmed onekstrapoleeritud aastale 2015. Ja siitjäreldatakse, et põlevkivikasutusel jäätmetekogused võivad hoopis kasvada 35% võrra (lk.77 II lõik). Seejuures ei ole arvestatudpõlevkivi kasutavate ettevõtete pooltesitatud kavadega tehnoloogiliste uuendustekasutuselevõtuks sellel ajaperioodil. SamasEi arvestataEi ole ettepanekEi arvestata Väited on hinnangulised,väidetes esiletoodu kordabjuba aruandes kajastatut egasisalda täiendavatinformatsiooni.Keskkonnamõju hindaja onoma hinnangutes sõltumatuja lähtub temale teadaolevastinformatsioonist jakogemusest.108

14 Mäetagusevallavolikogu28.02.2007V.Kingsep15 Mäetagusevallavolikogu01.03.2007V.Kingsepon KSH aruandes lk. 74-76 esitatud ettevõteteltsaadud sellekohane informatsioon võetud vaidteadmiseks. Hindaja selgitus, et temale ei oleteada nende meetmete efektiivsus (lk. 5 II lõikja lk. 76 II lõik), ei ole põhjendatud, kunaelektrijaamade kohta on need näitajad samasesitatud ja puuduolevaid andmeid teistesaastajate kohta oleks tulnud täiendavalt küsida.Olen seisukohal, et hindaja on teinud siinmetoodilise vea. Teostades arengukavakeskkonnamõju strateegilist hindamist ei tohijätta arvestamatta põlevkivi kasutavateettevõtete poolt kavandatud ja ametlikultteavitatud keskkonnakaitselisi meetmeid.Hindaja selgitus, et tal puudub piisav kindlusettevõtete poolt kavandatavate meetmeterealiseerimise suhtes (lk 76 II lõik) ei olemillegagi põhjendatud. Ka ei ole piisavat alusthindaja oletusel, et ettevõtted võivad hakkataületama ELi kehtestatud (või tulevikuskehtestatavaid) ja Eestis seadustatud heitmetepiiranguid. Selle tagamiseks on Põlevkiviarengukavas esitatud rida meetmeidseadusandlike tõkete kehtestamiseks jaettevõtetele sanktsioonide rakendamiseks.Olen seisukohal, et KSH avalikustatudaruandes esitatud ja siinjuures äramärgitudinformatsioon annab väära pildipõlevkivikasutusest ja kahjustab alusetult Eestiettevõtjate usaldusväärsust.Seetõttu teen ettepaneku, et KSH arunnetsellisel kujul ei tohi kinnitada. Seda tulebparandada, võttes arvesse ettevõtete pooltkavandatud keskkonnameetmeid (eeskätttabelis 13) ja seejärel üle vaadata sellesttulenevad järeldused.1.Kuidas on kavas säilitada põlevkivi Ei arvestatakaevandamise käigus Muraka looduskaitsealaOjamaa kaevanduse käivitumisel jaSelisood(Natura ala) Estonia kaevandusekaeveala liikumisel Selisoo alla?2.Kuidas on võimalik Mäetaguse vallalsäilitada valla üldplaneeringus elamumaalettenähtud tervikud tiheasustatud aladel Kiiklakülas ja Mäetaguse alevikus? Minu andmetelesitas Maavarade komisjon sellekohasevastuväite, mitte jätta tervikuidKuidas on kavas säilitada põlevkiviEi arvestatakaevandamise käigus Muraka looduskaitsealaOjamaa kaevanduse käivitamise korral jaSelisood (Naturaala) Estonia kaevanduse kaeveala liikumisegaSelisoo alla?2.Kas on kavas uurida suletud kaevandustesveega täitunud kaevanduskäikudes tervikutevastupidavust. Kuidas on tagatud, et nendelaladel ei toimu ulatuslikku maapinna vajumist?3.Kuidas tagada elanikele kvaliteetne joogivesisuletud kaevanduste alal? Peale Sompakaevanduskäikude veega täitumist 50-60mEi arvestata Ei ole ettepanekud.Küsimustele vastamine eiole KSH aruande ülesannevaid leiavad vastusekonkreetse arendusprojektivõi kaevandamisloamenetlemise KMH käigusEi arvestata Ei ole ettepanekud.Küsimustele vastamine eiole käesoleva KSH aruandeülesanne. KSH käigus eiviida läbi lisauuringuid.Vastavad küsimused peabomavalitsus lahendama koosjärelvalveasutustega jaettevõtjatega, kelle tegevusekäigus on väidetavaltkodanikele kahju tekitatudja/või keskkonnanõudeidrikutud.109

sügavusel, muutus elanike 70m puurkaevudesjoogivesi kasutuskõlbmatuks. Eesti Põlevkivion keeldunud neljale perele joogiveetrassirajamisest.4.Ebaselge on põlevkivi kaevandamisegatekitatud kahjude hüvitamise kordkinnisvaraomanikele(metsa ja maadevajumised, lõhkamised jne).Alates 2004.a. käibmaaomanik A.Elm Eesti Põlevkivi AS kohutmetsamaa vajumise tõttu, kuid kohtuasjal lõppuei paista.Nagu eelpooltoodud kokkuvõttest lähtub olid erinevate huvigruppide ettepanekudtihtipeale üksteisele vastukäivad, enamasti suunatud Põlevkivi arengukava tekstimuutmiseks või mingi olulise olemasoleva keskkonna ja sotsiaalprobleemilahendamisele ega puudutanud KSH aruannet. KSH aruande kvaliteeti puudutavadettepanekuid, kui need olid põjendatud, võeti eksperdi ja arendaja poolt arvesse.Hinnangulisi seisukohti, mida ei põhjendatud ja mille kohta ei esitatud täiendavatinformatsiooni või pädevaid viiteid võimalikele täiendavatele informatsiooniallikatelevõi aluseta ettepanekuid ekspert ei arvestanud.15. Kasutatud kirjandus.1. Eesti Energeetika 2004. Majandus ja Kommunikatsiooniministeerium. Tallinn,20052. Eesti Energia aastaaruanne 2005/2006 (http://www.energia.ee/index.php?id=141)3. Eesti Energia Keskkonnaaruanne 2005 (ettevõttesiseseks kasutamiseks mõeldudvariant).4. Eesti jääkreostuskollete inventuuriandmed, AS Maves (käsikiri)5. Eesti linnad ja vallad arvudes, Eesti Statistikaamet6 .Kahru, A., Põllumaa, L., Environmental Hazard of the Waste Streams of EstonianOil Shale Industry: an Exotoxicological Review. Laboratory of Molecular Genetics,National Institute of Chemical Physics and Biophysics. (käsikiri);7. Keskkonnaseire koondaruanded 2004.(http://www.keskkonnainfo.ee/seire/aruanded/2004/vahe/)8. Keskkonnaülevaade 2005.Keskkonnaministeeriumi Info- ja tehnokeskus. Tallinn,2005;9. Maidla valla arengukava 2004-2012, 2004 (http://www.maidlavv.ee/?id=627)110

10. Martins, A. Eesti saasteallikatest välisõhku eralduvate vääveldioksiidi,lämmastikoksiidide, lenduvate orgaaniliste ühendite ning ammoniaagi heitkogustevähendamise suutlikkuse analüüs. TTÜ, Matemaatika – Loodusteaduskond,Mitmefaasiliste keskkondade füüsika teaduslaboratoorium, Lepingu Nr. K-13-2-2005/60911. Otšjot.”Issledovanije vlijanija katšestva sõrja, proizvoditelnosti itehnologitšeskogog režima ustanovki UTT-3000 (v predelah tehnologitšeskogoreglamenta) na himitseskii sostav dõmovogo gaza i tvjordõh othodov Zavoda Masel”.Tallinna Tehnikaülikooli Põlevkivi Instituut. Kohtla-Järve, 2001;12. OÜ Eesti Geoloogiakeskus uuringu “Ordoviitsium-Kambriumi veekompleksipõhjavee radionukliidide sisalduse määramine”, Tallinn, 2003;13. OÜ VKG Aidu Oil poolt kavandatava Ojamaa põlevkivikaevanduse rajamise japõlevkivi kaevandamisega kaasneva keskkonnamõju hindamine. TPÜ ÖkoloogiaInstituut Kirde-Eesti osakond. Jõhvi, 2003;14. Parima võimaliku tehnoloogia (PVT/BAT) määratlused Keskkonnaministeeriumiveebilehel (http://www.envir.ee/ippc/estonian/bat.htm)15. Projekti “AHTME elektrijaama renoveerimine ja Ahtme elektrijaama tuhaväljadesulgemine” keskkonnamõju hindamise aruanne (täiendatud versioon). Eesti EnergiaAS, Tallinn, 2005;16. Projekt “Põlevkivi tehnoloogilise töötlemise etappide kirjeldus BATkriteeriumites”, Tallinna Tehnikaülikooli Põlevkivi Instituut. Kohtla-Järve, 2004;17.Põhjavee seisund 1999.-2003.aastal. Eesti Geoloogiakeskus. Tallinn, 2005;Ratas,R.,Ubja Põlevkivikarjääri karjäärivee Toolse jõkke juhtimise keskkonnamõjuhindamine. Aruanne.Tallinn, 2005;18. „Põlevkivi tehnoloogilise töötlemise etappide kirjeldusBAT kriteeriumites“. Aruanne tallinna Tehnikaülikooli Põlevkivi Instituut, 2004111

19. The European Environment. State and outlook 2005. European EnvironmentAgency. Copenhagen, 2005;20. 2005. aasta Eesti veemajanduse ülevaade aruande VEEKASUTUS aluselhttp://www.keskkonnainfo.ee/failid/vesi/veekas_tabelid_2005.xls21. Viru Õlitööstus AS tehnoloogiliste protsesside keskkonnamõju hindamise (KMH)aruanne. TPÜ Ökoloogia Instituut Kirde-Eesti osakond.Jõhvi, 2004;22.Viru Õlitööstus AS lubatud heitkoguste (LHK) projekt, osad I-II. TPÜ ÖkoloogiaInstituut Kirde-Eesti osakond.Jõhvi, 2004;23. Välisõhu saastamisega seotud tegevuse aruanne. 2005. Kohtla-Järve Soojus ASAhtme elektrijaam.24.Ülevaade saasteainete emissioonist ja sisaldusest Ida-Virumaa õhus2002. a, TPÜ Ökoloogia Instituut, Kirde-Eesti osakond, Jõhvi 2003;25. 2003.aasta Õhku paisatud saasteainete heitkogused Eestis (paiksed saasteallikad)ja 2002.aasta lõpparuanne. Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus. Tallinn,2004.112

16. Lisad:113

16.1 KSH programm.Keskkonnaministeerium“Põlevkivi kasutamise riikliku arengukava 2007-2015“ keskkonnamõju strateegilise hindamiseprogramm__________________________________________________________________Tallinn 2006SisukordSissejuhatus 31.PÕKK alusuuringud 32.KSH objekt 43.KSH programmi koostamine 44.KSH läbiviija 45.KSH eesmärgid 56.KSH metoodika 57.Alternatiivsete stsenaariumite hindamine 78.Leevendavad meetmed 89.Huvitatud osapooled 810.Avalikustamise kava 1011. Järelevalve ja seire 1012. KSH aruande sisukord 10Lisa 1 PÕKK KSH programmi avaliku arutelu koosoleku protokollLisa 2 PÕKK KSH avalikustamisel esitatud ettepanekud ja tagasisideSissejuhatus“Põlevkivi kasutamise riikliku arengukava 2007-2015“ (PÕKK) keskkonnamõjustrateegilise hindamise (KSH) programmi koostamise nõue tulenebKESKKONNAMÕJU HINDAMISE JA KESKKONNAJUHTIMISSÜSTEEMIseaduse (KMHKJS) (vastu võetud 22. veebruaril 2005 (RTI, 24.03.2005, 15, 87))§33,mille järgi keskkonnamõju strateegiline hindamine on kohustuslik, kui strateegiliseplaneerimisdokument koostatakse energeetika valdkonnas.KSH programmi koostamisel on arvestatud nimetatud seaduse §-i 36 nõudeid.Vastavalt Riigikogu otsusele (RTI, 23.12.2004, 88, 601) vastu võetud Kütuse- jaenergiamajanduse pika-ajalisele riiklikule arengukavale aastani 2015, on VabariigiValitsuse ülesandeks “Põlevkivi kui riiklikult strateegilise energiaressursikasutamissuundade määratlemine, sh põlevkiviõli ja põlevkivigaasikasutusvõimaluste hindamine hajutatud energiatootmise printsiibi rakendamisel.”Vastavalt Vabariigi Valitsuse korraldusele nr 384 11.juulist 2006 pani Valitsuskeskkonnaministrile ülesandeks koostada “Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava2007–2015”. Teisteks osalevateks ministeeriumideks kava koostamisel määratiMajandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ja Rahandusministeerium.Keskkonnaminister algatas PÕKK koostamise ja keskkonnamõju strateegilisehindamise oma käskkirjaga 06.juulist 2006 nr 782 (täiendatud 26.06.2006 käskkirjaga114

nr.870), millega moodustati “Põlevkivi kasutamise riikliku arengukava 2007-2015”koostamise töögrupp.PÕKK on Keskkonnaministeeriumi moodustatud töögrupi poolt osapooltele,huvigruppidele ja avalikkusele – ministeeriumidele, riigiasutustele, omavalitsustele,ettevõtetele ja kolmandale sektorile – väljapakutav konkreetne nägemus põlevkivi kuiriigi omandis oleva taastumatu loodusvara kasutamisest järgneva kaheksa aastajooksul. KSH programm ja lõpparuanne esitatakse avalikuks aruteluks vastavaltKMHKJS seadusele. Pärast PÕKK käsikirja avaliku arutelu ettepanekutega esitatakseKSH aruanne koos Põlevkivi kasutamise kavaga heakskiitmiseks VabariigiValitsusele. Paralleelselt PÕKK koostamisega toimub selle kava elluviimisegakaasnevate keskkonnamõjude strateegiline hindamine. Keskkonnamõju hindaja(litsents KMH0113) on Valdur Lahtvee.KSH käivitamise kohta avaldati teade väljaandes Ametlikud Teadaanded 21.07.2006ja üleriigilise levikuga ajalehes Postimees .Käesolev programm kirjeldab KSH läbiviimise metoodikat, sh. keskkonnaeesmärke japiiranguid, millest lähtutakse olulise keskkonnamõju hindamisel, samuti KSHläbiviimise tegevus- ja ajakava ning erinevate osapoolte rolli KSH protsessis.1. PÕKK alusuuringudMajandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) tellimisel valmisid PÕKKkoostamise ettevalmistamiseks 2005. aasta lõpus järgmised kolm alusuuringut:•Kasutamissuundadele vastava Põlevkivi varu hindamise kriteeriumite loomine jakoguse hindamine vastavalt arenevale kütuse ja energiamajandusele, ressursipikaajaline planeerimine. Varude hindamise kriteeriumid põlevkivi kui kütuste jakemikaalide lähtetoorainele;•Põlevkivi kaevandamise tehnoloogilise struktuuri optimeerimine;•Eesti põlevkivimaardla tehnoloogiline, majanduslik ja keskkonnakaitselinerajoneerimine.KSH läbiviimisel kasutatakse ka teisi valdkonda puutuvaid teadus- jarakendusuuringuid, mis on keskkonnamõju hindajale kättesaadavad.2. KSH objektKSH objektiks on “Põlevkivi kasutamise riikliku arengukava 2007-2015“ eelnõu,mille koostab Keskkonnaministeeriumi vastav töögrupp ministri poolt kinnitatudlähteülesande alusel. Arengukava koostamist juhib ministri käskkirjaga moodustatudPõlevkivi kasutamise kava komisjon. PÕKK eelnõu ning muud sellega seotuddokumendid paneb KKM välja oma kodulehel aadressil http://www.envir.ee/232764 .Põlevkivi kasutamise kava mõjutab otseselt nii põlevkivivarudel asuvaid valdasid Ida-Viru ja Lääne-Viru maakondades, kui ka kogu Eesti elanikkonda, sest põlevkivikasutatakse olulisel määral elektri tootmisel.3. KSH programmi koostamine“Põlevkivi kasutamise riikliku arengukava 2007-2015“ koostamise käivitamisel onekspert vastavalt Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemideseadusele valmistanud ette KSH programmi. Sellele järgnes KSH programmiavalikustamine internetis ja programmi tutvustamine avalikkusele ja osapooltelepärast KSH protsessi algatamist – programmi eelnõu avaliku väljapaneku ja avalikuarutelukoosoleku toimumise teate avaldamist Ametlikes Teadaannetes, KKM internetikodulehel ja ajalehes Postimees ning edastamist käesoleva programmi peatükis 9nimetatud isikutele, kellele kavandatav tegevus võib mõju avaldada või kellel onpõhjendatud huvi PÕKK vastu.KSH programmi avaliku arutelu koosolekud toimusid 9.augustil 2006.a. algusega kell15:00 Keskkonnaministeeriumi suures saalis (Narva mnt. 7a, Tallinn) ja 15.augustil115

2006.a. algusega kell 13:00 Ida-Virumaal maidla Vallas Savala Rahvamajas. SMHprogrammi eelnõud ja tagasisidet programmi eelnõule tutvustati ja arutati erinevatehuvigruppide esindajatega nii k.a. 7.augustil ja 11.septembrilKeskkonnaministeeriumis toimunud Põlevkivikava ümarlaua koosolekutel kui kaPõlevkivikava komisjoni koosolekutel 4.augustil ja 25.augustil 2006.a. Huvitatudosapoolte soovil pikendati KSH programmi ettepanekute tegemise aega kuni23.augustini 2006.a. ja seejärel kuni 15.septembrini. 2006.a.KSH programmi avalikustamise jooksul laekunud täiendusettepanekute aluseltäiendatud SMH programmi kinnitab keskkonnaministeerium (kontaktisikkeskkonnakorralduse ja -tehnoloogia osakonna peaspetsialist Veronika Verš tel.: 6262973 veronika.vers@envir.ee).4. KSH läbiviijaKeskkonnamõju strateegilist hindamist viib läbi keskkonnaekspert ja keskkonnamõjuhindaja (litsents KMH0113), Säästva eesti Instituudi juhataja Valdur Lahtvee(kontakt:telefon 6276102, faks 6276101, e-mail: valdur.lahtvee@seit.ee, Postiaadress Postkast160, 10502, Tallinn). KSH läbiviija on keskkonnaministri poolt nimetatud “Põlevkivikasutamise riikliku arengukava 2007-2015” koostamise töögrupi koosseisu.5. KSH eesmärgidKSH eesmärkideks ja nende eesmärkide saavutamiseks on vajalik:•keskkonnaküsimuste integreerimine riigi energia- ja loodusvarade kasutamisepoliitikatesse;•põlevkivi kasutamise riikliku arengukava kooskõlla viimine EL ja Eestikeskkonna ja regionaalarengu kavadega s.h. vastavuse hindamine piirkondlike( maakonna, valla) arengukavadega;•põlevkivi kasutamise riikliku arengukava strateegiliste suundade (stsenaariumite)keskkonnamõjude kaardistamine ja hindamine ning ettepanekute koostaminearengukava realiseerimisega kaasneda võivate negatiivsete keskkonnamõjudeärahoidmiseks ja leevendamiseks;•põlevkivi kasutamise riiklikus arengukavas pakutavate meetmete hindaminekeskkonnahoiu seisukohast ja hinnangu andmine meetmete sobivusele;•põlevkivi kasutamise riikliku arengukava keskkonnakaitseliste, sotsiaalsete jamajanduslike eesmärkide, piirangute ning eesmärkideni jõudmiseksväljapakutavate meetmete omavahelise kooskõla hindamine ja saavutamine;•KSH programmi ja aruande eelnõude avalik arutelu ja tagasiside saamine.6. KSH metoodikaPÕKK KSH läbiviimisel kaardistatakse ja kirjeldatakse esmalt põlevkivikaevandamisega ja kasutamisega (põlevkivi kasutamine otsepõletamisena elektritootmisel, kiviter- ja galloter-tehnoloogiatega õli tootmine kasutamiseks katla- jalaevakütuseks ning põlevkivikeemiatoodete tootmiseks, põlevkivi kasutaminetsemenditootmiseks, põlevkivituha kasutamine ehitusmaterjalide tootmiseks jms.)kaasnevaid keskkonnamõjusid ja keskkonnaalaseid piiranguid. PÕKK-is toodudeesmärke võrreldakse senikehtivate riiklike keskkonnavaldkonna ja regionaalarengueesmärkidega ning maakondade ja valdade arengueesmärkidega. Keskkonnaalastepiirangute määratlemisel lähtutakse: Euroopa Liidu ning Eesti keskkonnavaldkonnagaseotud strateegilistest eesmärkidest, rahvusvahelistest konventsioonidest ningnormatiivaktidest .Eesti õigusaktidest on PÕKK KSH läbiviimisel põhiliselt aluseks:•Säästev Eesti 21;•Eesti uuendatud keskkonnastrateegia aastani 2010;116

•Eesti kütuse- ja energiamajanduse pikaajaline riiklik arengukava aastani 2015(RT I 2004, 88, 601);•Eesti elektrimajanduse arengukava aastani 2005-2015 (RTL, 18.01.2006, 7,134 );•Eesti regionaalarengu strateegia 2005-2015;•Maaelu arengukava 2007-2013•Maapõueseadus (RT I 2004, 84, 572);•Välisõhu kaitse seadus (RT I 2004, 43, 298);•Jäätmeseadus (RT I 2004, 9, 52; 30, 208);•Veeseadus (RT I 1994, 40, 655);•Säästva arengu seadus (RT I 1995, 31, 384);Olenevalt EAK KSH käigus esilekerkivatest probleemidest võetakse vajaduse korrallisaks loetletud õigusaktidele arvesse ka teisi EL ja Eesti õigusakte ning strateegilisidokumente.Keskkonnamõjude hindamisel kasutab hindaja kvalitatiivset hindamist jamultikriteeriumite analüüsimeetodit. Analüüsi käigus hinnatakse PÕKK strateegilisteeesmärkide ja alternatiivide (stsenaariumite) ning kavandatavate tegevuste (meetmete)võimalikke positiivseid ja negatiivseid mõjusid keskkonnale ja Eestiregionaalarengule.Hinnatakse, kuidas strateegia ja meetmed mõjutavad:taastuvate ja taastumatute loodusvarade kasutust;maakasutust;looduslikku mitmekesisust s.h mõju Natura 2000 aladele;heitmeid õhku ja kliimamuutust;vee- ja pinnasereostust;jäätmeteket;inimeste tervist;regionaalseid erisusi;muinsuskaitselisi väärtusi;kohalike inimeste heaolu (s.h. mõju kinnisvarale).Strateegilise mõju hindamisel, vastavalt huvigruppide poolt programmiavalikustamise käigus esitatud ettepanekutele, diferentseeritakse olulisematemõjuvaldkondade kaalu kaalukordajate rakendamisega järgmiselt:-mõju inimeste tervisele arvestatakse kaalukordajaga 2,0-mõju looduslikule mitmekesisusele kaalukordajaga 1,8-mõju kohalike inimeste heaolule kaalukordajaga 1,2.Antakse hinnang, kas strateegilise dokumendi rakendamisega võib kaasnedapiiriülene keskkonnamõju.Keskkonnamõju kvalitatiivsel hindamisel hinnatakse meetmete rakendamisegakaasnevat otsest ja kaudset mõju keskkonnale ja analüüsitakse kuivõrd kavandatavadmeetmed aitavad kaasa keskkonnaeesmärkide saavutamisele.Keskkonnamõju kvalitatiivsel hindamisel kasutatakse järgmist skaalat:Otsene mõju:+3 – otsene mõju, väga positiivne;+2 – otsene mõju, positiivne;+1 – otsene mõju, vähe positiivne;0 – mõju puudub;-1 – otsene mõju, vähe negatiivne;-2 – otsene mõju, negatiivne;117

-3 – otsene mõju, oluliselt negatiivne.Kaudne mõju:+3 – kaudne mõju, väga positiivne;+2 – kaudne mõju, positiivne;+1 – kaudne mõju, vähe positiivne;0 – mõju puudub;-1 – kaudne mõju, vähe negatiivne;-2 – kaudne mõju, negatiivne;-3 – kaudne mõju, oluliselt negatiivne.Mõjude konkreetne hinnang moodustub eksperdi hinnangute summana. Saadudväärtused (skaalal -3,-2,-1,0,+1,+2,+3) eri keskkonnaaspektide ja -komponentidekohta summeeritakse ja nii leitav summaarne väärtus määrab strateegilise eesmärgivõi meetme mõju. Mõjude summa suurus näitab strateegia või meetmekava mõjuintensiivsust ning polaarsus näitab seda, kas mõju keskkonnale on positiivne,neutraalne või negatiivne.Võimalusel (kui PÕKK-is kirjeldatud arengustsenaariumid ja/või meetmed on piisavadetailsusega ja annavad aluse põlevkivi kasutamisega kaasnevate heitmete jajäätmetekke kvalitatiivseks määramiseks sarnaselt tänase kasutusmahu ja –viisigakaasnevate heitmete kogusega) hinnatakse ka erinevate stsenaariumite ja meetmetemõju kvalitatiivselt, arvutades ühe või teise stsenaariumi või meetme rakendamisegaeeldatava aastase põlevkivikasutamise hulgaga kaasneda võivat summaarsetkeskkonnakoormust (heitmed õhku, jäätmeteke, veekasutus).Töökorralduses kasutatakse järgmisi viise:teksti- ja sisuanalüüs (eesmärkide tasakaal, kooskõla strateegia ja meetmete vahelning vastavus teiste poliitikate keskkonnaeesmärkidega);juriidiline analüüs (vastavus seadustele);ühisarutelud PÕKK koostajatega ja tellijaga;programmi ja aruande avalikud arutelud;vajadusel konsultatsioonid teiste ekspertidega.KSH käigus ei viida läbi eraldiseisvaid uuringuid.Metoodilise abimaterjalina kasutatakse PÕKK KSH tarbeks järgmisi juhendmaterjale:Strategic Environmental Assessment, ECMT, OECD 2000;Riki Therivel, Maria Rosario Partidario The Practice of Strategic EnvironmentalAssessment;Commission's Guidance on the implementation of Directive 2001/42/EC on theassessment of the effects of certain plans and programmes on the environment;Handbook on environmental assessment on Regional Development Plans and EUStructural Funds programmes 1998;Communication from the Commission from 14.October 1998 COM(1998) 571 finalon Strengthening environmental integration within Community energy policy;Communication from the Commission of 29 April 1998: Energy Efficiency in theEuropean Community - Towards a Strategy for the Rational Use of Energy [COM(1998) 246 final - Not published in the Official Journal].7. Alternatiivsete strateegiate hindamineHinnatakse PÕKK komisjoni ja töörühma poolt välja pakutavaid ja arutelude käiguskujunevaid stsenaariume.NÄITEKS:Keskkonnamõjude strateegiline hinnang antakse mõjutatava keskkonna tõenäoliselearengule juhul, kui põlevkivi kasutatakse vastavalt kolmele alternatiivselearengustsenaariumile põlevkivi aastase kasutusmahu järgi:118

Variant 0– Põlevkivi kasutamine jätkub piiranguteta ja tänast arengutrendi (põlevkivikasutavate ettevõtete arengukavasid) järgides;Variant 1 – Põlevkivi kasutamine jätkub piiranguteta, kusjuures põlevkivi aastanekasutusmaht suureneb hüppeliselt;Variant 2 – Põlevkivi kasutamise aastamahule seatakse piirangud;Variant 3 – Põlevkivi kasutamine lõpetatakse aastaks 2015.Et põlevkivikasutamise keskkonnamõju sõltub olulisel selle kasutamise viisist jarakendatavatest tehnoloogiatest, siis eeldusel, ET PÕKK näeb ette piiranguid ühelevõi teisele kasutamisviisile või näeb ette meetmeid ühe või teise põlevkivikasutamisviis eelistamiseks, võrreldakse keskkonnamõju ulatuse järgieelpoolmainitud kaevandamise aastamahust lähtuvate stsenaariumitealamstsenaariume tulenevalt põlevkivikasutamise viisist (kas põlevkivi põletamineelektrijaamade kateldes või selle vääristamine põlevkiviõliks ja muudeks toodeteks.NÄITEKS:2A – säilib tänane kasutamise suhe elektri ja õlitootmise vahel (80/20)2B – elektri- ja õlitootmise osakaal on võrdne (50/50)2C – põlevkivi otsepõletamist vähendatakse ja soodustatakse õlitootmist ning sellebaasil sooja ja elektri koostootmist (20/80)8. Leevendavad meetmedHindaja analüüsib PÕKK töögrupi poolt välja töötatud meetmeid ja meetmete puhul,millega eeldatavasti kaasneb oluline negatiivne keskkonnamõju, esitab hindajavastavalt lähteülesandele soovitused pakutud meetmete täiendamiseks võimuutmiseks ning vajadusel pakub välja vajalikke lisameetmeid negatiivsekeskkonnamõju leevendamiseks.9. Huvitatud osapooledKSH avalikustamise protsessi osapoolteks on kõik eksperdid, huvigrupid ja aktiivsedkodanikud, kes PÕKK-i vastu huvi tunnevad. Osapoolte kaasamise printsiipideks oninfo avalikkus, protsessi läbipaistvus, protsessi dokumenteeritus, avalikkuse pooltesitatud arvamustega arvestamine või mittearvestamise põhjendamine.Osapoolte kaasamise intensiivsus jaguneb kaheks:esimese ringi moodustavad valdkonnaga seotud huvirühmade esindajad ningteise ringi moodustab laiem avalikkus (muud huvirühmad, aktiivsed kodanikud jaühendused).Hindaja osaleb PÕKK KSH avalikustamises huvirühmade määratlemise jakoosolekutel vajalike ettekannete tegemisega ja küsimustele vastamisega.Kõik avalikustamisele minevad materjalid avaldatakse internetis ning esimese ringiosapooli teavitatakse sellest e-kirjaga ja vajadusel otsepostitusega.Avalikud koosolekud protokollitakse KKM poolt, KKM annab kommentaare esitanudosapooltele tagasisidet kommentaaride arvestamise/mittearvestamisega seoses.Tagasisside materjalide koopiad lisatakse nii KSH Programmile kui ka Aruandele.Põlevkivikasutamisega vahetult seotud asutused, ettevõtted ja teised institutsioonid,keda teavitatakse e-kirjaga (osapoolte kaasamise esimene tase) on järgmised:Partneri liik NimetusAsutused,ettevõttedAS Viru Keemia GruppEesti Põlevkivi ASAS Narva ElektrijaamadEesti Energia ASMerko kaevandused OÜ119

Kiviõli Keemiatööstus OÜAS Kunda Nordic CementSillamäe Soojus OÜAS Kohtla-Järve SoojusAS Silbet …MTÜ-d Eesti Linnade LiitEesti Kohalike Omavalitsuste LiitEesti Tööandjate KeskliitEesti Kaubandus-TööstuskodaEesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste LiitEesti Keskkonnaühenduste KodaÖkoloogiliste Tehnoloogiate KeskusEesti Ametiühingute KeskliitEesti Tarbijakaitse LiitEesti Looduskaitse SeltsEesti Suurettevõtjate AssotsiatsioonEesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate AssotsiatsioonEesti ÕliühingEesti Jõujaamade ja Kaugkütte ÜhingIda-Virumaa Omavalitsuste LiitLääne-Virumaa Omavalitsuste LiitAvalik sektor Majandus- ja KommunikatsiooniministeeriumSiseministeeriumRahandusministeeriumKeskkonnaministeeriumSotsiaalministeeriumKultuuriministeeriumIda-Viru MaavalitsusLääne-Viru Maavalitsuss.h. KOV Illuka ValdMaidla ValdKohtla ValdSonda ValdRägavere valdKohtla-Nõmme valdKohtla-Järve LinnNarva LinnMäetaguse valdLüganuse valdVaivara valdAseri ValdJõhvi LinnTeadusasutused Eesti Teaduste AkadeemiaEesti Teaduste Akadeemia EnergeetikanõukoguTallinna TehnikaülikoolTallinna ÜlikoolEesti PõllumajandusülikoolTartu ÜlikoolTallinna Tehnikakõrgkools.h. Instituudid TTÜ Geoloogia Instituut120

TTÜ MäeinstituutTTÜ Soojustehnika InstituutTTÜ Põlevkivi InstituutEPÜ Keskkonnakaitse InstituutTÜ Ökoloogia InstituutTÜ Tehnoloogiainstituut10. Avalikustamise kavaPÕKK KSH käigus viiakse vastavalt seaduses nõutule läbi 2 avalikku arutelu:- KSH programmi eelnõu avalikustamine;- KSH lõpparuande eelnõu avalikustamine.Avalikustamised viib läbi ja avalikud koosolekud korraldab Keskkonnaministeerium,kuivõrd Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimise seadus (§34 lg 2) sätestab,et avalikustamise viib läbi strateegilise planeerimisdokumendi koostamise korraldaja,kelleks KSH objekti PÕKK puhul on KKM. KSH programm, aruanne ja neilekaasnevad avalikustatavad materjalid tehakse vähemalt 14 päeva enne avalikkukoosolekut kättesaadavaks KKM Interneti kodulehel. Teate KSH programmi jaaruande eelnõude avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu koosolekute ajakavast jaasukohast avaldab KKM eelnevalt teate Avalikes Teadaannetes ja üleriigiliselevikuga päevalehes.Keskkonnaministeerium viib läbi avalikustamise järgmise kava alusel:Tegevus Meetod Toimumise koht ja aegKSH programmi eelnõuavalikustamineInternetis http://www.envir.ee/17.07.-15.08. 2006KSH programmi avalikaruteluAvalikkoosolekKKM Suures saalis Tallinn Narvamnt 7a, 09.08.2006; Maidla vallasSavala rahvamajas, 15.08.2006KSH aruande eelnõuavalikustamineInternetis http://www.envir.ee/01.11.-15.11.2006*KSH aruande avalik arutelu AvalikkoosolekKKM Suures saalis Tallinn Narvamnt 7a, novembri lõpus 2006*Kinnitatud KSH aruandeavalik väljapanekInternetis http://www.envir.ee/täpne kuupäev selgub pärast SMHaruande eelnõu valmimist* võib muutuda sõltuvalt PÕKK eelnõu esimese variandi valmimisest11. Järelevalve ja seireHindaja analüüsib PÕKK töögrupi poolt väljatöötatud ettepanekuid järelevalve jaseire teostamiseks olulise keskkonnamõjuga tegevuste üle ja esitab vajaduselsoovitusi nende ettepanekute täiendamise/muutmise osas.121

Keskkonnamõju hindamise järelevalvaja on vastavalt KMH ja KJS seaduseleKeskkonnaministeerium.12. KSH aruande sisukordLähtuvalt seadusandlusest ja PÕKK lähteülesandest on Põlevkivi kasutamise riiklikuarengukava strateegilise keskkonnamõju hindamise aruande sisukord järgmine:Lühikokkuvõte (peamised tulemused).Sissejuhatus.PÕKK eesmärgid ja vajadus.PÕKK ja selle alternatiivide kirjeldus.PÕKK seosed EL ja Eesti keskkonnapoliitika ja regionaalarengu strateegilisteeesmärkidega.Põlevkivikasutamise keskkonnamõjude ülevaadeKSH metoodika.Hinnangud kavandatud alternatiividele ja meetmetele.Alternatiivsete strateegiate/meetmete võrdlus.Soovitused leevendavate meetmete rakendamiseks.Hindamistulemuste lühikokkuvõte.KSH käigus esile kerkinud probleemid ja soovitused nende lahendamiseks.Kokkuvõte avalikustamise tulemustest.Kasutatud dokumentide ja kirjanduse loetelu.Lisad:KSH programm.Teised materjalid (nt avalikustamisega seotud materjalid, koosolekute protokollid,ettepanekud ja tagasiside jms).Info:PÕKK kohta:Akad. Anto RaukasPÕKK Töörühma juhtTel.: 5011827E-mail: anto.raukas@gi.eejaJanne TammKeskkonnaministeeriumikeskkonnakorralduse- ja tehnoloogia osakondpeaspetsialistNarva mnt 7a, 15172, TallinnTel: 626 2980Fax: 626 2801E-mail: janne.tamm@envir.eeSMH kohta:Valdur LahtveeSEI-TallinnPk. 160Tallinn 10502Tel: 627 6102Fax:627 6101E-mail: valdur.lahtvee@seit.ee122

LISA 1: KSH Programmi avaliku arutelu koosolekute protokollid„Põlevkivi kasutamise riikliku arengukava 2007-2015“keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi avalik aruteluprotokollArutelu toimumise aeg: 09. august 2006, kl 15.00 – 17.00Arutelu toimumise koht: Keskkonnaministeerium, Narva mnt 7aArutelust osavõtjad: Rein Raudsep, Valdur Lahtvee, Enn Kaup, Eevi Kuht, HeljuViilop, Peep Vassiljev, Hardi Murula, Andrea Eiche, Peep Siitam, Robert Karpelin,Taimi Parve, Ants Pauls, Jaanus Purga, Jaak Jürgenson, Erik Puura, Eha Reitelmann,Aivar Vaino, Rein Talumaa, Lembit Vali, Mihkel Veiderma, Maie Kiisel, MarkoPomerants, Katrin Ritso, Kärt Mae, Enno Reinsalu, Tiiu Soans, Tõnis Meriste, Timo-Mati Pall.Rein Raudsep avab keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) programmiavaliku arutelu. Paljud kohalviibijatest võtsid osa ka ümarlaua koosolekust. Seadusnäeb ette vähemalt ühe korra avalikustamist KSH programmi jaoks ja ühe korraaruande jaoks. Teine programmi arutelu on Savala Rahvamajas 15. augustil ning kuikõike ei jõuta ikkagi öelda, siis võib teha arutelusid rohkem. Täna väljaöeldudarvamusi võimaluse korral arvestatakse. Juhul kui nad on programmi suhtesdestruktiivse iseloomuga, siis neid arvestada ei saa. Hea oleks kui öeldaks midagiprogrammi kohta, sest programm on aruande lähteülesanne. KSH on erilisetähtsusega, sest põlevkivi mõjutab meid kõiki. Põlevkivi on riigi omandis ning andesvälja kaevandamise lube ja uuringulube, annab riik põlevkivi arendaja kasutusse. Kuiriigil ei ole arengukava, siis on väga raske seda protsessi juhtida. Kui loa taotlus onõigesti vormistatud, puuduvad juriidilised alused loa andmisest keelduda.Alusmaterjal on „Kütuse- ja energiamajanduse pikaajaline riiklik arengukava aastani2015“, millest lähtuvalt koostatakse ka põlevkivi arengukava kuni 2015. aastani.Arengukavale tuleb lisada ka rakendusplaan. Vabariigi Valitsusele arengukavaesitamise tähtaeg on 1. mai 2007. Valitsusel on võimalus seda enne kinnitamist lastaparandada, täiendada jne.Valdur Lahtvee tutvustab „Põlevkivi kasutamise riikliku arengukava 2007-2015“(PÕKK) KSH programmi: Põlevkivimaardla piirneb läänest Loksa ja Kadrina vallaganing idast Narva jõega. Põlevkivi kasutamine mõjutab otseselt neid, kes elavad varudepeal ning ka neid, kes tarbivad elektrit. Kui põlevkivi kasutamisele seadamingisugused piirangud, siis võib see kajastuda põlevkivist valmistatavate toodetehulgas, k.a elektrihinnas. KSH objektiks on riiklik arengukava, mida veel ei oleolemas. Koostamise protsessi juhib Keskkonnaministeerium. Arengukava koostamistjuhib komisjon ning koostab töögrupp. Info jõudmiseks osapoolteni on moodustatudka põlevkivi ümarlaud. Põlevkiviga seotud dokumendid on kõik saadavalKeskkonnaministeeriumi koduleheküljel ning paberkandjal kasKeskkonnaministeeriumi või omavalitsuste vahendusel. KSH eesmärgiks onkeskkonnaküsimuste integreerimine riigi energia- ja loodusvarade kasutamisepoliitikatesse; põlevkivi kasutamise riikliku arengukava kooskõlla viimine EL ja Eestikeskkonna ja regionaalarengukavadega; põlevkivi kasutamise riikliku arengukavastrateegiliste suundade (stsenaariumite) keskkonnamõjude kaardistamine ja hindaminening ettepanekute koostamine arengukava realiseerimisega kaasneda võivatenegatiivsete keskkonnamõjude vähendamiseks. KSH-ga tahame hinnata niistrateegiaid kui ka arengukavas välja pakutavaid meetmeid ja viia need kooskõllateiste riiklike arengukavadega. Hindamise käigus anname soovitusi koostajatele, etkavas kõiki aspekte arvesse võetaks. Üheks eesmärgiks on avaliku arutelukorraldamine ja tagasiside saamine erinevates sfäärides, mis on oluline ka arengukava123

sisu tarbeks. Ootame tagasisidet sisu kohta ja meiepoolne tagasiside jõuab ka selleesitajatele. Töögruppi kuulub 6 inimest, keda juhib Anto Raukas. KSH ajakava onvastavuses kogu põlevkivi kava koostamise tähtaegadega. Programmi avalikustaminelõpeb 15.08.2006 ja selle aja jooksul ootame ettepanekuid programmi suhtes, pealeseda läheb aeg lukku ja programm esitatakse kinnitamiseks. Aruande avalikustaminetoimub kahes etapis. Kinnitatud programm ja aruanne saavad avalikkuselekättesaadavaks interneti vahendusel. Avalikkuse poolt esitatud arvamusi arvestame, ettagada läbipaistvus. Huvigruppe saab täiendavalt protsessi lülitada ja nendega mesuhtleme aktiivselt kas posti või meili teel. Avalikkust teavitatakse meedia kaudu.Tagasiside arvestamine on oluline ja kirjalikult saabunud arvamused kajastuvadlisadena. Võimalusel ettepanekuid arvestatakse, mittearvestamisel antakseKeskkonnaministeeriumi poolt tagasiside mittearvestamise põhjustest. Kõikprotokollid kajastuvad aruandes lisadena. Lisainfot saab tagasiside kohta JanneTammelt (tel 626 2980, e-post: janne.tamm@envir.ee) ja minult KSH kohta(valdur.lahtvee@seit.ee, 627 6102).KSH-d hinnatakse kaalutledes põlevkivi kaevandamise erinevaid viise ja kasutamisterinevatel viisidel. PÕKK-is toodud eesmärke võrreldakse senikehtivate riiklikekeskkonnavaldkonna ja regionaalarengu eesmärkidega. Keskkonnaalaste piirangutemääratlemisel lähtutakse:• Euroopa Liidu ning Eesti keskkonnaga seotud strateegilistest eesmärkidest.Keskkonnamõjude hindamisel kasutab hindaja kvalitatiivset hindamist. Kavasendas on kindlasti kirjeldatud sotsiaalset mõju. Hindamine peab olemakvalitatiivne.• Hinnatakse, kuidas strateegia ja meetmed mõjutavad: taastuvate ja taastumatuteloodusvarade kasutust, maakasutust; looduslikku mitmekesisust s.h mõju Natura2000 aladele; heitmeid õhku ja kliimamuutust; vee- ja pinnasereostust;jäätmeteket; inimeste tervist; regionaalseid erisusi.• Antakse hinnang, kas strateegilise dokumendi rakendamisega võib kaasnedapiiriülene keskkonnamõju.Hindamisel kasutatakse seitsmepalli skaalat ja vaadeldakse, kas mõju on positiivnevõi negatiivne. Kindlasti on hinnang mingil määral subjektiivne. Ühele või teiselekeskkonnaaspektile kujuneb summaarne mõju aspektide hinnangute liitmisel. Seejärelvõrreldakse erinevaid stsenaariume ja nende summaarseid väärtusi. Sel juhul saabvõrrelda, milline stsenaarium oleks keskkonna suhtes positiivsem.Töövormidena kasutame teksti- ja sisuanalüüsi, arutelusid, avalikke koosolekuid javajadusel konsulteerime teiste ettevõtetega. Kindlasti on väga oluline see, millisedstsenaariumid saavad põlevkivi kasutamise kava sisuks. Me ei tea, millise variantsusetasemel stsenaariumid tulevad, kuid näidetena võib tuua sellised variandid: põlevkivikasutamine jätkub piiranguteta ja tänaseid arengutrende järgides; põlevkivikasutamine jätkub piiranguteta, kusjuures põlevkivi aastane kasutusmaht suurenebhüppeliselt; põlevkivi kasutamise aastamahule seatakse piirangud; põlevkivikasutamine lõpetatakse aastaks 2015. Mainides ka ELK avaldust põlevkivi kasutamisekohta, mis kutsub põlevkivi kasutama vaid rahva üldistes huvides, kasutades sedavõimalikult vähestes kogustes ja parima olemasoleva tehnoloogiaga. Põlevkivikasutamisele seab piirangud looduskaitseala, mille all on põlevkivi varud muudetudpassiivseks. Väga selgelt on olemas erinevate huvigruppide konflikt. On olemas kaalamstsenaariumid, mis lähtuvad tulenevalt põlevkivi kasutamise viisist.On laekunud 6 kirjalikku ettepanekut. Esimene neist KeskkonnaministeeriumistVeronika Veršilt sõnastuse täpsustuse kohta. Peep Siitamilt tuli ettepanek mittelähtuda regionaalarengukavadest, sest avalik huvi peaks olema kõrgem kui kohalik124

huvi. Tänaste avatud kaevanduste kaevandamisel jätkub põlevkivi 25. aastaks. Teineettepanek on suunatud stsenaariumite variantsuse tõstmiseks ja defineerida täpsemaltpõlevkivikastutust ja poliitilisi eelistusi, mis on ettepanek kava koostajatele. Kolmasettepanek Erik Puuralt oli subjektiivsuse vähendamiseks täiendada ja muutakeerulisemaks hindamise metoodikat. Paraku ei saa komplitseerituma meetodigamidagi enamat saavutada, sest suhteliselt sama tulemuse saab ka praeguse väljapakutud hindamisskaala abil. Samas ei ole metoodika täiendamise jaoks ajaressurssiega ka vahendeid. Seetõttu ettepanekut ei saa arvestada. Mis puudutab stsenaariumitetäpsustamist ja variantsuste tõstmist, siis sel juhul on ettepanek juba töögrupinijõudnud. Neljas ettepanek Hella Riisalult sõnastust lihtsustada ja arusaadavamaksmuuta, on samuti arvesse võetud. Järgmine ettepanek tuli Eesti LooduskaitseSeltsiltkäsitleda regionaalseid mõjusid ning lisada hindamisskaalale miinus lõpmatus. Meieoleme lähtunud varasemate KSH-de koostamise juures sellest, kas teatud meede onlubatud ning nähes, et mingi strateegia viib mõju ületamiseni, siis me elimineerimeselle tegevuse. Kumbagi ettepanekut ei tahaks arvestada. Kuues ettepanek oliRahvusliku Arengu ja Koostöö Instituudilt (RAKI), milles kirjutati, ethinnatakskaevandamise mõju ja rekultiveerimise teemat ning tuleks käsitleda rõhutatultmaastikulist väärtust. See on rohkem nõuks arengukava koostajatele. Nendeettepanekutega arvestatakse.Seejärel avab Valdur Lahtvee tänase arutelu, paludes ettepanekud sõnastadavõimalikult selgelt ja arusaadavalt, et nendele saaks vastata.Rein Raudsep: Kui tekkis küsimusi, siis palun need esitada.Marko Pomerants: Minu küsimus puudutab arendaja rolli, selles kavas onnimetatudhuvigruppe ning kui võtta seaduste järgi, siis kuulub sinna ka arendaja. Kas ei tulekskäsitleda riiki ärilise huvigrupina, sest tänasel päeval käitub riik ärimehena? Teiseksmetoodikast: juttu on erinevatest aspektidest, kuid puudub julgeoleku aspekt.Kolmandaks, mainitud alternatiivsed stsenaariumid: mis oleks, kui kaevandaksolemasolevatelt aladelt vähem ja mõnelt teiselt alalt veel juurde?Valdur Lahtvee: Arendajaks on praeguses protsessis Keskkonnaministeerium, kesesindab riiki. Äriprojektide arendajaid meil ei ole siin all mõeldud. Me olemepüüdnud kirja panna ettevõtted, kes põlevkiviga tegelevad. Arengukava on vaja kaselleks, et igaüks ei hakkaks oma maa alt kaevandama. Arengukava koostamisealgatamine peaks olema jõudnud iga huviliseni, näiteks meedia kaudu. Kes onaktiivne, saab ka protsessis kaasa lüüa. Julgeoleku riske vaagitakse kava koostamisekäigus. Skaala järgi saab mingil määral hinnata ka julgeoleku riske. Hinnatavateaspektide hulka võib julgeoleku lisada küll. Alternatiivsete stsenaariumite kohta ei saatäna täpsemalt midagi öelda, see selgub töö käigus. Komisjoni kaudu saab töögrupilestsenaariumite lisandumiseks ettepanekuid ja ülesandeid lisada.Peep Vassiljev: Valdur Lahtveele küsimus, miks PÕKK-i esimeses punktisalusuuringute loetelus ei ole nimetatud omavalitsusi?Valdur Lahtvee: Lisan omavalitsused.Peep Vassiljev: Kooskõlastusringist ministeeriumide vahel: miks ei võiks ollakooskõlastusring ka Eesti Maaomavalitsuste ja Linnade Liidu poolt?Valdur Lahtvee: See jääb minu pädevusest ja KSH pädevusest välja, kuid mepüüame neid sinna kaasata siis, kui arengukava eelnõu on valmis.Peep Vassiljev: Kui Riigikogu eelnõud käivad Maaomavalitsuste ja LinnadeLiidust125

läbi, siis miks ei võiks nii olulist dokumenti sinna sisse lülitada?Veel regionaalplaneeringutest,Valdur Lahtvee lubab sellel teemal rääkida Keskkonnaministeeriumiga.PeepVassiljev: Kelle poolt lülitati PÕKKi komisjoni erafirma esindaja Peep Siitam?Rein Raudsep: See küsimus ei puuduta ainult Peep Siitamit, vaid põlevkivikaevandajate ja kasutajate esindajaid komisjonis ning see oli juhtkonna otsus.Põhiline oli see, et töögrupist puuduksid inimesed, kes olid seotud alusuuringutekoostamisega. Alusuuringud teostati TTÜ erinevate instituutide poolt.Taimi Parve: Mis aasta geoloogiline dokumentatsioon on kasutusel alusuuringutes?Rein Raudsep: Alusuuringud tehti 2005. aastal.Taimi Parve: Aga puurtööd?Rein Raudsep: Arvestatakse ka neid, mis tehti nõukogude ajal, sest Eesti oligeoloogiliselt hästi uuritud.Taimi Parve: Mis on KSH objekt?Valdur Lahtvee: Arengukava ning selle stsenaariumid, eesmärgid ja tegevused.Taimi Parve: Väidan,et inimene on sama suur ressurss kui põlevkivi jaSotsiaalministeeriumi dokumentatsioonis on selgelt öeldud, et tema ülesannete hulkakuulub keskkonnamõjude kooskõlastamine.Valdur Lahtvee: Sotsiaalseid probleeme käsitletakse ning seetõttu on ka töögrupissotsioloog.Taimi Parve: Sotsiaalministeeriumi ülesanne on, et peab olemakeskkonnatingimustetervise seire, kuidas te seda rakendate?Valdur Lahtvee: Seiret rakendab riik meie aruandeid kasutades.Rein Raudsep: KSH on andmete kokkuvõtmine, mitte uuring. Terviseseire kohtaütlen, et arengukavale koostatakse ka rakendusplaan. Lisaks sellele on TLÜ teadurilMai Luugil plaanis teha teatud täiendavaid uuringuid arengukava käigus.Taimi Parve: Aga sotsioloog ja tervisespetsialist valdavad erinevaid valdkondi ningkui sotsioloog sellega tegeleb, ei ole kaetud terviseprobleemid.Valdur Lahtvee: Ümarlauas pakuti välja, et Sotsiaalministeerium peaks olemakaasatud põlevkivi komisjoni. Ka Olavi Tammemäe ütles, et see on võimalik ningootame Sotsiaalministeeriumi võimalikku ettepanekut.Rein Raudsep: Keskkonnaministeerium, Majandus- jaKommunikatsiooniministeerium ning Rahandusministeerium on nimetamisejärjekorras kõige tähtsamad ministeeriumid, keda on nimetatud Riigikogu poolt vastuvõetud dokumendis ja kes peavad selle arengukavaga tegelema.Hardi Murula: On mainitud, et ei ole selle lepingu raames piisavalt ressursse (aega,vahendeid). Kas sellest juhtuvalt ei jää paljud head ettepanekud hindamata ja läbiarutamata?Rein Raudsep: Ressursse ei ole kunagi liiga palju (ajaressurss, inimressurss,rahandus- ja majandusressurss). Kui me jääme hätta, siis pöördume VabariigiValitsuse poole.Mihkel Veidrema: Keskne küsimus on põlevkivi ressursi hindamine. Seda ei saatehailma põhjaliku analüüsita. Ressurss erinevates piirkondades on geoloogiliselt jakvaliteedilt erinev. See mõjutab kaevandamise viise, keskkonnamõjusid ja mul ontunne, et ressursi hindamine on jäänud kuidagi tahaplaanile ning ei sisaldu ka piisavaltantud programmis. Ressurss mõjutab logistikat, teede paigutust ja pikkust,majanduslikke ja sotsiaalseid mõjusid jne. Tahan rõhutada ressursi hindamisevajalikkust kõikidest aspektidest ja Keskkonnaministeeriumi ülesanne peaks olema126

põlevkivi kasutamise efektiivsuse leidmine. Vähendada maavara kadusidkaevandamisel ja rikastamisel. Nõuded ressursi kvaliteedi juures tehnoloogiatekasutamisel on erinevad. On vaja tõsta nõudeid kauba suhtes. Ühesõnaga, ma kutsunüles konkreetsusele. Üldine kava ei anna midagi, tuleb analüüsida põhjalikult, seljuhul saab materjalidele toetuda ka tulevikus.Valdur Lahtvee nõustub, et tuleks läheneda konkreetsemalt tegevuste ja eesmärkidesuhtes, sest see on üldine viga meie riigi arengukavadel. Ettepanek edastataksetöörühmale.Katrin Ritso: Kuidas hinnatakse KSH raames kumulatiivseid mõjusid? Arengukavapeaks sisaldama visiooni, millised peaksid olema kaevandused rekultiveerimisekohapealt?Valdur Lahtvee: Edastan ettepaneku rekultiveerimise kohta, kuid kumulatiivseidmõjusid me hindame kaudsete mõjude all.Rein Raudsep teeb ettepaneku asuda sõnavõttude juurde.Erik Puura: Ettepanekud olid kirjalikult esitatud ja esimene pool on tagasilükatudressursside puudumise tõttu.Valdur Lahtvee väidab, et hindamismeetodi keerulisemaks muutmine ei olevajalik..Erik Puura: Intuitiivselt on tunne, et kui 6 eksperti hindavad, siis Eestis sel juhulvõib leiduda piisavalt inimesi, kes soovivad vaidlustada nende ekspertide hinnanguid.Kui hindamiskriteeriumid ei ole kvantitatiivselt kindlamini paika pandud, siis võibtekkida komplikatsioone. Mulle tundub, et see läheb liiga lihtsat teed, kus ei ole sisuja erineva kaalu arvestamist. Kas ei ole selliseid konflikte ette programmeeritud?Valdur Lahtvee: Põlevkivikaevandamine on väga suure keskkonnamõjuga ja needarvud on kõik teada. Vaidluspunkt on arengukavas selles: kes, kus, milleks ja kuipaljukaevandab. Mõjud on erinevate tempode juures erinevad ja seda me arvestame.Küsimus on selles, kas seatakse mingisuguseid piire kasutatavatele tehnoloogiatele?Põhjavee väljapumpamise probleemi arutatakse ja üritatakse leida lahendusi. Igaühelon võimalik vaielda nende skaalade hindamise üle, kuid usun, et see ei ole arengukavapuhul põhiline probleem. Ma väidan vastu, et ei ole abi hindamismetoodikakomplitseeritumaks muutmisel.Rein Raudsep: Probleeme hindamissüsteemiga võib tulla, kuid antud hetkel ma einäe võimalusi antud vaidlusest välja tulla.Valdur Lahtvee räägib eelmistest kogemustest ning erinevate ekspertidekaasamisest,mis vähendab arvamuste subjektiivsust.Peep Vassiljev: Kas arengukava töös on jutuks olnud Ida-Virumaal ja Lääne-Virumaal leiduva radooni olemasolu? Kindlasti tuleks radooni temaatikat oma tööskasutada. Rein Raudsepale oleks küsimus muinsuskaitseobjektide kaitse ja kinnisvarahindade muutuste kohta.Rein Raudsep: Abiminister lubas ümarlaua arutelus arvestadamuinsuskaitseobjekte.Mis puutub radooni, siis see on väga hea küsimus. Radoon on probleem karstialadel jaloodusliku levikuga radooniga on probleeme. Radooni levikut on uuritud juba hulkaegaValdur Lahtvee arutleb selle üle, kuidas käsitleda muinsuskaitseprobleemepõlevkiviga seotult arengukavas.Jaanus Purga küsib Lahtveelt metoodika kohta: Mis tegevus saab positiivse hinde?Milleks on +3? Ma olen nõus, et keerulisuse koha pealt ei ole metoodikal erilist127

tähtsust ja seda tähtsustatakse üle. Kindel on see, et kumulatiivne mõju on suurem.Sina, kui ekspert peaksid pakkuma välja meetmeid, mis seda mõju leevendaksid. Masoovitan metoodika valikul mitte tekitada liigseid probleemeValdur Lahtvee: On küll võimalik positiivset hinnangut saada. Näiteks: kui Kiviteritehnoloogiaga lõpetada peale 2010 aastat õlitootmine, siis annab see positiivsehinnangu.On võimalik näiteks panna ka piirangud vee väljapumpamisele, et kasutataksmeetmeid vee väljapumpamise vähendamiseks. Seejärel saab jällegi positiivsehinnangu. Kaevandamislubade väljaandmisel selliste piirangute seadmine on meede,mis hoiab keskkonda.Rein Raudsep: Meenutades seda, mida ümarlauas räägiti, kus mainiti kapõlevkiviseaduse tegemist. Arengukava ei ole õigusakt. Arengukava sel juhul midagiolemasolevat ei muuda.Marko Pomerants: Üks asi on, kuidas teha head arengukava, ja teine on see, kuidasseda arengukava hinnata. Ma olen kindel, et hinnangut anda on lõppude lõpuksvõimalik. Me peaksime siin ruumis arutama, kuidas saaks programmi teha paremaks.Peaks saama selgeks, mis on kava sisu.Rein Raudsep: On veel ettepanekuid?Taimi Parve: Ettepanek on Pandivere veekaitseala põhjavett kaitsta. Praeguse töökäigus on vajalik koostada Pandivere veekaitse eeskirjad.Valdur Lahtvee: Kas ettepanekut võiks tõlgendada nii, et te teete ettepanekupõlevkivi kasutamise arengukava koostavale töögrupile, et nad näeksid ette meetmeid,millega muuta endise Pandivere veekaitseala piiresse jäävad varud passiivseteks?Taimi Parve: Jah, mõjupiirkonnas.Valdur Lahtvee: Ettepanek pannakse kirja ja edastatakse töögrupile.Rein Raudsep: On aktiivsed varud ja passiivsed varud. Passiivne varu on eelkõigekaitsealade all. Vähene varu, mis Pandivere all on, on praegu aktiivne.Vähetõenäoline on see, et passiivsed varud muudetakse aktiivseks, kuid aktiivseidvõib viia kindlatel põhjustel passiivseks.Enn Kaup: Üks märkus oli kinnisvara väärtusest, kas ei oleks mõtet seda eraldi väljatuua?Valdur Lahtvee: Seda käsitletakse regulaarsete erisuste all. Kui kinnisvara hinnadkaevandamise piirkonnas vähenevad, siis tähendab see seda, et regulaarsed erisusedsüvenevad ja see saab negatiivse hinnangu. See saab sel moel kajastatud.Enn Kaup: Aga eraldi reana?Valdur Lahtvee: Pigem arvan, et kui eraldi reana kõiki asju lisada, valgubarengukava laiali ja see lööb hindamise proportsioonid paigast ära.Marko Pomerants: Ilmselt ei tasu detailsuse astmelt kavalt eriti midagi loota. Sestenne, kui kuskil varad käiku lähevad, tehakse kaevandamisele eraldi KMH, mis onkonkreetsem. Ega selle arengukavaga praegu kõike ära ei lahenda.Rein Raudsep: Arengukavaga peab olema mõõdukas. Kõik arengukavaga seotuddokumendid on pandud lisadena. Kava on kontsentraat ja lisad ollus, millele kavabaseerub.Taimi Parve: Kas on olemas ka keskkonnalased piirnormid, mille ületamiselkaevandus kinni pannakse?Valdur Lahtvee: Me ei arvesta iga konkreetse kaevanduse juures, kuid üldisesplaanis arvestame. EL direktiivid on meile kohustuslikud.Eha Reitelmann: Arengukavas ei sisaldu kindlat loetelu, kus kaevandused avatakse.Kuidas siis on üldse võimalik mõjusid analüüsida?Valdur Lahtvee: Hetkel ma veel ei tea, mis saab kavas olema, kuid ei saa kindlalt128

väita, et seda ei ole.Rein Raudsep: Kava peab sisaldama üldiselt seda: kus, milleks, kui palju, millal jakuidas kasutatakse põlevkivi. Täiesti erineva keskkonnamõjuga on pealmaakaevandusja allmaakaevandus.Valdur Lahtvee: Tänase maapõueseaduse järgi võib kaevandada seal, kus onaktiivsed varud, kus on antud kaevandamise load. Antakse välja erinõudedkaevandamise meetmetele ja rekultiveerimisele. Selle arengukavaga võib muutavarude seisundit.Eha Reitelmann: Kas arengukavas saaks käsitleda põlevkivi tegelikku hinda?Valdur Lahtvee: See tähendaks põhjalikku kulu tulususe hindamist. Ma ei olenäinudühtegi dokumenti, kus sellest räägitakse. See kajastub kindlasti põlevkivist saadudtoodete hinnas, ökoloogilise maksureformi strateegia kooskõlastamisel.Rein Raudsep: Teie ettepanek protokollitakse ja saab esitatud. Selle vastu ei saamidagi olla, loodame, et valitsus võtab vastu arengukava, mis leiab kompromissikõigiosapoolte vahel. Kes ei ole soovinud oma arvamust veel esitada, saab seda tehakirjalikult kuni 15. augustini või siis 15. augustil Maidla vallas Savalas. Tänaseksloeme avaliku arutelu lõppenuks. Aitäh.Rein Raudsep Timo-Mati PallArutelu juhataja Protokollija*********************************************************************„Põlevkivi kasutamise riikliku arengukava 2007-2015“keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi avalik aruteluprotokollArutelu toimumise aeg: 15. august 2006, kl 13.00 – 16.30Arutelu toimumise koht: Maidla vald, Savala rahvamajaArutelust osavõtjad: Avalikustamist viisid läbi Rein Raudsep ja Valdur Lahtvee,osavõtjate nimekiri lisana eraldi lehel.Põlevkivi kasutamise riikliku arengukava (edaspidi PÕKK) keskkonnamõjustrateegilise hindamise (edaspidi KSH) programmi tutvustava avaliku arutelu avabMaidla vallavanem Hardi Murula. Ta avaldab meelehead, et tuldi kuulamaettepanekuid kohta, kus põlevkivi leidub. Maidla vallal on põlevkivi tunduvaltrohkem, kui nad seda ise sooviksid. Täna on külas Keskkonnaministeeriumikeskkonnakorralduse ja -tehnoloogia osakonna juhataja Rein Raudsep ja KSH ekspertValdur Lahtvee.Hardi Murula annab sõna Rein Raudsepale.Rein Raudsep: Tavapäraselt tehakse selliseid avalikke arutelusid vähemalt ühekorraprogrammi jaoks ja ühe korra aruande jaoks. Põlevkivi puudutab tervet Eestielanikkonda ja mingil määral ka naaberelanikke. Kõikidel siinviibijatel palun endkirja panna registreerimislehele. Tänases päevakorras on kõigepealt lühikeinformatiivne ülevaade, seejärel saab sõna Valdur Lahtvee ja räägib PÕKKiarengukava KSH programmist, mille avalik arutelu on täna teist korda. Seejäreljärgneb küsimuste esitamine ning lõpuks ettepanekud.Kõik algas 2004. aastal Riigikogu poolt vastu võetud „Kütuse ja energiamajandusepikaajalise riikliku arengukavaga aastani 2015“. Selle lõpus on tabel, mis kohustabKeskkonnaministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ningRahandusministeeriumi koostama eraldi „Põlevkivi kasutamise riikliku arengukava2007-2015“. 2005. a tehti alusuuringud, mille tellis Majandus- ja129

Kommunikatsiooniministeerium. Alusuuringute teostajaks olid TTÜ erinevadinstituudid. Juriidiliselt tehti otsus PÕKKi koostamiseks 11. juulil 2006 VabariigiValitsuse poolt. Kava koostamine on avalik protsess. Praeguseks on loodud kolmgruppi, kes peavad hoolitsema arengukava valmimise eest. Töögrupp koosneb 6liikmest ning sealsed inimesed ei ole seotud alusuuringute tegemisega, mis oli kameie eesmärk töögrupi liikmete valimisel. Töögruppi juhib akadeemik Anto Raukas,kellel on piisavalt kogemusi selle töö tegemiseks. Komisjonis on hetkel 16 liiget.Komisjon on abiliige otsuste tegemisel ja on siiani käinud koos kaks korda.Kolmandaks üksuseks on ümarlaud, kus on 20 liiget valitsusvälistestorganisatsioonidest ja kohalikest omavalitsustest. Ümarlaud nähtavat tööd ei tee, kuidon kursis kõigi arengukavaga toimuvast ning tema eesmärk on laiapinnalineavalikkuse teavitamine. Valdur Lahtvee tutvustab täpsemalt KSHd. Praegu hinnatakseseda, mida veel ei ole. Hinnatakse strateegiliselt, mida toob arengukavaga planeeritavpõlevkivi kasutamine. Põhidokument tehakse paralleelselt KSHga. Probleeme tekitabsee, et hinnatakse seda, mida ei ole, kuid Valdur selgitab, kuidas seda tehakse.Rein Kaup: Sissejuhatusest võib aru saada, et kogu protsessiga on seotud ainultKeskkonnaministeerium. Kas minul kohaliku elanikuna ei ole midagi teha? Maidlavald on täna see tõukejõud, miks me siin istume. Võidelda Ida-Virumaa eest!Rein Raudsep: Valitsusasutuste tasemel tegeleb arengukavaga kolm ministeeriumi.Esimesel kohal on Keskkonnaministeerium, seejärel Majandus- jaKommunikatsiooniministeerium ning Rahandusministeerium. Omavalitsused jaavalikkus on kogu protsessis suur jõud, mida ei jäeta arengukava koostamisel kõrvale.Meil kõigil on praktiline vajadus arengukava koostamiseks, sestKeskkonnaministeeriumis seisab hetkel ca 15 taotlust põlevkivi kaevandamise jauurimise lubade saamiseks, mille menetlemine on peatatud kuni arengukavavalmimiseni. Vastavalt haldusmenetlusseadusele me ei saa keelduda taotlusemenetlemisest, kui taotlus on vastavalt seadustele esitatud ja koostatud. Kaugemanägemuse saamiseks on vajalik PÕKK. Põlevkivi on riigi omand ja juhtida protsessiilma kaugema nägemuseta on võimatu.Põhiküsimus täna on PÕKKi KSH programm. Programm on teisisõnu lähteülesanne.Valdur Lahtvee: Olen SEI juhataja ja PÕKKi puhul KSH hindaja rollis ning püüanteile edastada KSH programmi eelnõu põhimõtteid. Eesti põlevkivimaardla piirnebläänest Loksa ja Kadrina vallaga ning idast Narva jõega. Põlevkivi kasutaminemõjutab vahetult neid, kes elavad varude peal, kuid ka neid, kes tarbivad elektrit. 95%elektrist toodetakse täna põlevkivist. PÕKKi KSH hindamine on arengukavakoostamisega paralleelne protsess. Ametlikult KSH protsess algas keskkonnaministri26. juuli 2006. a käskkirjaga nr 870. KSH objektiks on arengukava eelnõu kuidokument, seal on toodud eesmärgid, strateegiad ja meetmed, kuid täna sedadokumenti veel ei ole. Töögrupp on alustanud oma tööd ja praegu on põhimõttedselgitamisel. Töögrupp valmistab eelnõu ette. Sellega saavad tutvuda kõik, kes sellevastu huvi tunnevad. Eelnõu valmimisel pannakse see Keskkonnaministeeriumikoduleheküljele üles. KSH eesmärgiks on keskkonnaküsimuste integreerimine riigienergia- ja loodusvarade kasutamise poliitikatesse; PÕKKi kooskõlla viimine EL jaEesti keskkonna ja regionaalarengukavadega; PÕKKi strateegiliste suundade(stsenaariumite) keskkonnamõjude kaardistamine ja hindamine ning ettepanekutekoostamine arengukava realiseerimisega kaasneda võivate negatiivsetekeskkonnamõjude vähendamiseks; KSHga tahame hinnata nii strateegiaid kui kaarengukavas välja pakutavaid meetmeid, viia need kooskõlla teiste riiklikearengukavadega. Üks suur eesmärk KSH koostamisel on tagasiside saamine niiavalikkuselt kui ka huvigruppidelt, kes on seotud põlevkivi kaevandamisega.130

Töögruppi juhib Anto Raukas ja liikmed on Ene Kadastik, Mai Luuk, Rein Talumaa,Janne Tamm ja mina. Arengukava koostamise protsessi Vabariigi Valitsuse pooltjälgib Keskkonnaministeerium ja esialgne variant peaks valmis saama novembrialguseks. Programmi avalikustamine kehtib tänase päevani ja on võimalus tehaettepanekuid kava täiendamiseks. Peale seda läheb töö koos kava koostamisega lahtija sarnane avalikustamine saab olema ka siis, kui KSH aruanne saabavalikustamisküpseks. Materjalid selle kohta on Keskkonnaministeeriumikoduleheküljel ja antakse ka avalikkusele teada. Kui aruanne on lõplikult üle antud,siis peab Keskkonnaministeerium selle kinnitama. KSH aruanne lisatakse arengukavadokumendile lisana, kus on ka esitatud tagasiside, hoiakud, kirjad jne. Lõpliku otsusetegija on Vabariigi Valitsus. Protsessi dokumenteeritus on väga oluline. Ettepanekudja arvamused fikseeritakse ja kui on võimalik, siis muudatused ettepanekute kohaseltviiakse sisse. Mittearvestamisel põhjendatakse ettepanekute mittesobivust. Osapooltekaasamine jaguneb üldises plaanis kaheks: huvigrupid, kellele toimuvatestprotsessidest antakse otse märku ning avalikkus, kes saavad informatsiooni läbimeedia ja ametlike teadaannete. Lisainfot saab PÕKKi kohta Janne Tammelt ja KSHkohta minult. Pisut nüüd metoodikast. PÕKK on 9. arengukava Eestis ja minul onarengukavade koostamisel kogemus olemas. Viie arengukava koostamisel olen olnudjuhtrollis. Põlevkivi kasutamisega kaasnevad keskkonnamõjud ja piirangud, mislähtuvad kehtivast siseriiklikust seadustikust ja rahvusvahelistest konventsioonidest.Rahvusvahelised konventsioonid on tugevama jõuga kui Eesti siseriiklikud aktid.Võrdleme PÕKKi eesmärke senikehtivate riiklike keskkonnavaldkonna jaregionaalarengu eesmärkidega. Nähes vastuolusid, üritatakse leida võimalikult heakompromiss. Arvestades kava sisu detailsust, siis arvan, et saab kasutada kõigeefektiivsemalt kvalitatiivset hindamismeetodit. Vaadeldakse erinevaid piiranguid,tehnoloogiaid ja strateegiaid. Kvalitatiivsel hindamissüsteemil on arvestatud kaudseidja otseseid mõjusid. Kasutatakse 7 palli skaalat ning vaadeldakse, kas mõju onpositiivne või negatiivne. Erinevate komponentide mõju summeeritakse ja sellestsõltub, milline hinnatud strateegiatest on väiksema keskkonnamõjuga. Juhul, kuiPÕKKis kirjeldatavad arengustsenaariumid on piisava detailsusega, võivadhindamise aluseks olla teadaolevad andmed. Näiteks õlitootmisel kasutatakse kahteerinevat tehnoloogiat ja nende keskkonnamõju on tunduvalt erinev. Meil on teadaheitmekoguste suurused erinevate tehnoloogiate kasutamise puhul ning nende kaudusaame teha järeldusi. Töövormidena kasutame teksti ja sisuanalüüsi, juriidilistanalüüsi, arutelusid, avalikke koosolekuid ja vajadusel konsulteerime teisteettevõtetega. Näiteks on meil teada, et Euroopa Komisjonis tegeldakse summaarseteõhuheitmete piiride kehtestamisega. Õhuheitmete piirid muutuvad väiksemaks ja võibjuhtuda olukord, et teatud piirkonnas (näiteks Ida-Virumaal) ei saa tootmist laiendada,sest õhuheitmete piir on saavutatud. Stsenaariume on hetkel veel vara fikseerida, kuidnäiteks võib tuua:13.põlevkivi kasutamine jätkub piiranguteta ja tänaseid arengutrende järgides;14.põlevkivi kasutamine jätkub piiranguteta, kusjuures põlevkivi aastanekasutusmaht suureneb hüppeliselt;15.põlevkivi kasutamise aastamahule seatakse piirangud;16.põlevkivi kasutamine lõpetatakse aastaks 2015.Näiteks põlevkivi osakaal ja elektritarbimine on viimastel aastatel tõusnudigaaastaselt10-15%. Loomulikult sõltub põlevkivi kasutamise efektiivsus tehnoloogiastja kasutusviisidest. Analüüsime ka põlevkiviõli tootmist ja selle kasutusviise.Põlevkivi kasutamise erinevust toob esile ka kaevandamise viis (allmaa- ja131

pealmaakaevandus). Ükski variant ei ole praegusel juhul kindel.Meile on laekunud praeguseks 7 kirjalikku ettepanekut. Esimene neistKeskkonnaministeeriumist Veronika Veršilt: täpsustada KSH programmi sõnastust.Härra Peep Siitamilt tuli ettepanek mitte lähtuda regionaalsetest arengukavadest,sestavalik huvi peaks olema kõrgem kui kohalik huvi. Alternatiivsete tegevuste jameetmete juures käsitleda erinevate kasutusotstarvete majanduslikke jakeskkonnakasutuslikke mõjusid. Kolmas ettepanek Erik Puuralt oli subjektiivsusevähendamiseks täiendada ja muuta keerulisemaks hindamise metoodikat ningtäpsustada stsenaariume. Paraku ei ole midagi komplitseerituma meetodiga saavutada,sest suhteliselt sama tulemuse saab kätte ka praeguse välja pakutud hindamisskaalaabil. Samas ei ole metoodika täiendamise jaoks ajaressurssi ega ka vahendeid.Seetõttu ettepanekut mitte arvestada. Mis puudutab stsenaariumite täpsustamist javariantsuste tõstmist, siis sel juhul on ettepanek juba töögrupini jõudnud. Neljasettepanek Hella Riisalult sõnastust lihtsustada ja arusaadavamaks muuta, on samutiarvesse võetud. Järgmine ettepanek tuli Eesti Looduskaitse Seltsilt: KSH eipeaksarvestama regionaalseid arengukavasid ning soovitus lisada hindamisskaalale miinuslõpmatus. Meie oleme lähtunud varasemate KSHde koostamise juures sellest, kasteatud meede on lubatud ning nähes, et mingi strateegia viib mõju ületamiseni, siis meelimineerime selle tegevuse. Kumbagi ettepanekut me ei tahaks arvestada. Kuuesettepanek oli Rahvusliku Arengu ja Koostöö Instituudilt (RAKI), milleskirjutati,et hinnataks kaevandamise mõju ja rekultiveerimise teemat ning tuleks käsitledarõhutatult maastikulist väärtust. Seitsmenda kirjaliku ettepaneku programmitäiendamiseks ja küsimused esitas Lüganuse PLA:•kui suur on kaevandamise otsene ja kaudne mõju?;•mõju kohalikule kultuuripärandile;•põliselanike võimalused jätkata ja arendada traditsioonilist maaelu;•mõju rahvastiku koosseisule;•mõju looduslikele elupaikadele;•mõju kohalike elukvaliteedile.Mõju kultuuripärandile me arvestame ja rahvastiku asjus on meil töögrupissotsioloog, kes sellega tegeleb. Elukvaliteedi suhtes tuleks seda mõistet defineerida jatäpsustada, mida selle all mõeldakse. Ümarlauas ja komisjonis esitatud ettepanekudon samuti arvestatud ja välja toodud, kuid nendest täna lähemalt ei räägi, kuid need onprotokollides fikseeritud.Rein Raudsep: Palun siis küsimused, ja mida rohkem on küsimusi, seda paremtulebprogramm.Enno Tamla: Siin oli juttu elukvaliteedist, kuid Aidu karjääri lähistel olevad aladmuutuvad elamiskõlbmatuks, sest kõik variseb. Kas seda arvestatakse?Valdur Lahtvee: Jah suures plaanis me hindame sellist mõju elukvaliteedile.Kaja Toikka: Mul on küsimus elukvaliteedi kohta. Kõigepealt mõtlesimeelukvaliteedi koha pealt faktoreid, milleks on puhas vesi, puhas õhk ja maakasutus.Lisaksime ka teemad, et kuidas mõjutavad kaevandused lisaks Purtse jõele ka Uljastejärve.Valdur Lahtvee lisab Uljaste järve koos vastavate aspektide hindamisega.Erik Arro räägib oma kogemustest, mis ta on oma elu jooksul näinud seoseskaevandamise ja langatustega. Ta mainib ka rahvastiku koosseisu ja eestlaste osakaalu132

vähenemist, mis neid mõjutab. Veel lausub ta, et ühe põlevkivi tonni kaevandamisekstuleb välja pumbata 15 tonni vett ning teeb ettepaneku, et ainult Eesti Põlevkivi võikskaevandada põlevkivi elektritootmiseks oma rahva tarbeks. Erik Arro ütleb, etelukvaliteedi parandamise nimel tuleb aktiivselt esineda ja nõuda, et rahva hääl jääkspüsima.Rein Raudsep: Praegu on küll küsimuste aeg, kuid võib ka ettepanekud jaküsimusedkorraga esitada. Arengukava koostamine on vajalik süsteemi korrastamiseks. Praeguon peatatud ca 15 põlevkivi kaevandamise ja uuringuloa taotluse menetleminearengukava valmimiseni.Kõige austuse juures eriarvamuste suhtes kinnitan, et arengukava koostamine onolukorra stabiliseerimise ja üldsuse huvides. Kindlasti on eriarvamusi, kuidarengukava abil püütakse leida konsensus.Ilme Post: Mulle meeldis Rein Raudsepa väljend, et omavalitsused on ühiselt suurjõud. Kui ma kuulan härra Lahtveed, siis tundub, et ta on väga suure vastutuse endalevõtnud. Samas ei tasuks komisjonil inimeste emotsionaalsuse peale pahandada.Ettepanekud oleksid: 1) arengukava peaks kinnitama Riigikogu, sest rahvas on selleliikmed valinud 2) luua põlevkivifond, millest 10% läheks keskkonnaalasteksuuringuteks.Valdur Lahtvee: Kui keskkonnaministeerium tegi meile ettepaneku arengukavategemiseks, siis me uskusime oma pädevusse. Kui see kava valmib, siis on teilvõimalik hinnata ja kritiseerida meie pädevust. Pöördumisi, kus on öeldud, etpõlevkivi kasutada vaid rahva üldistes huvides on mitmeid. Kindlasti on riigil infotäpselt olemas, millised need keskkonnamõjud on, sest neid samu tehnoloogiaidkasutatakse juba aastaid. Küsimus on piirangute seadmises, mis arvestavad rahvatervist ja looduskaitset. Varud looduskaitseväärtuste all on passiivsed ja neid eipuudutata. Põhiküsimus on see, kuivõrd saavad teie ettepanekud ja soovid kaitstud,selle edu nimel soovin teile jõudu ja jaksu. Hindajana ma olen täiesti sõltumatu jahuvigruppidest mõjutamata. Ma lähtun oma kogemusest. Ettepanekud me edastame.Kaevandamisõiguse tasust 50% laekub omavalitsustele ja 50% laekubrahandusministeeriumi eriarvele ja seda raha kasutatakse sihtotstarbeliselt läbiKeskkonnainvesteeringute Keskuse ainult keskkonnaprojektideks ning suur osa sellestrahast läheb puhta joogivee ja nende süsteemide ehitamiseks ja heitmepuhastiteehitamiseks. See mehhanism on Eestis täna olemas. Loodusvarade kasutamistasudsuunatakse keskkonnaalaste probleemide lahendamiseks. Võibolla on tasu liigamadal ja see ei kajasta kõiki kaudseid kulusid, kuid tasu tõstes kajastub see põlevkivitoodete hinnas. Näiteks tõuseks elektrihind.Rein Raudsep: Aitäh ettepanekute eest. Kaevandamisõiguse tasu on jätkuvaltaruteluteema.Ants Kangro poolt esitatud sisulised küsimused:•Eesti põlevkivimaardla on väga suur, kuidas on võimalik hinnata punkte täiestierinevates kohtades ja erinevate tehnoloogiatega?•Maakasutuses hävitatakse kaevanduste rajamiseks põllumaad ja rekultiveeritaksetavaliselt metsamaaks, kuid põllupind ju väheneb?•Regionaalsed erisused?•Probleem jäätmetega ja nende metsa alla laiali kandmisega. Kas sedaarvestatakse?•Kuidas lahendada vanu asju, mis on likvideerimata jäetud vanade kaevandustepuhul?133

•Kohalike elanike majanduslikud mured olemasolevate probleemidega?•Kas on võimalik arvestada mõju infrastruktuurile?•Mõju mullaviljakusele, depressioonilehter?•Mõju joogivee kvaliteedile?•Kas arvestatakse kohaliku elanikkonna ja omavalitsuse arvamust?•Miks PÕKKi alusuuringutele ei ole internetis viidet?•Kuidas saab õli tootmine olla riiklik huvi, kui see on ainult äriline huvi, sest õlimüüakse maailmaturu hindadega?Valdur Lahtvee: Aitäh seisukohtade eest. Ma räägiksin üldisest riigikorraldusest.Meil on majandusvabadustega riik ja ettevõtlusele on vähe piiranguid. Keskkonnaseisukohalt on see reguleeritud. Ettevõtlus ei tohi minna üle piiri, mis kahjustabkeskkonda ja inimest. Loodust kaitseme peamiselt täna selleks, et kaitsta inimest jatema tervist. Me toimetame majandusriigisreeglite järgi, mis on kokku lepitud. On olemas seadused, milles on kehtestatudpiirnormid. Kohalikest omavalitsustest sõltub see, kas ettevõte saab tegutseda, kuidseda põhjendatult ning vastavalt seadustele. Eesti riigis seab tingimusi ja piiranguidRiigikogu. KSH puhul me hindame seda, kuidas tänase olukorraga võrreldes muutubolukord keskkonnas regionaalsetes aspektides. See saab selgeks arengukavavalmimisel. Ärge samas oodake sellelt väga palju, sest see saab olukorda muuta ainultteatud piires. Kunagi ei hakka arengukava hindama üksiku prügivedaja mõju.Rein Raudsep: Prügi teema on meil olnud päevakorras ja sellega tegelebKeskkonnainspektsioon. Vastavalt valitsuse määrusele peab arengukaval juuresolema ka rakendusplaan nelja aasta peale. Lisaks sellele on juures visioon, midatehakse aastani 2030. Võimalik on ka hajutatud tootmine, natuke energiat pärinebtuulest, päikesest jne.Valdur Lahtvee: Eestimaa Looduse Fondi andmetel oleks elektrihind pillirookasvatamisel ja hakkimisel 5 krooni kW/h.Enno Vinni: Kinnisasja oluline osa on rajatised – näiteks puurkaev.•Alusuuringuid tuleks täiendavalt läbi viia, enne kui arengukava koostamisegaedasi minna.•Keskkonnaminister ütles, et uuringuks on võimalik KIKst raha saada, kuid me eisaanud.•KSHs tuleks üheselt lahti kirjutada, mis on regioon? Tuleks arvestadamaakondlike arengukava planeeringutega ja valdade arengukavadeplaneeringutega.•Mis on täpsemalt loodus-, majandus- ja sotsiaalne keskkond?•Mis on täpselt keskkonnamõjud?•Metoodika alla soovitan lisada mitte ainult tervis, vaid ka heaolu ja need tulekshinnata. Kuidas näiteks inimene tunneb ennast põlevkivi kaevandamise puhul?•Alternatiivsed ja leevendavad meetmed. Enne ei tohiks edasi minna, kui onkahjude kompenseerimise viisid kahjude puhul välja töötatud. Tulevikus tuleksneid likvideerida ja kompenseerida ning peaks olema kindlalt selgitatud, kes, kusja kuidas kompenseerib. Sellel peaksid olema juures rakendus- ja õigusaktid.Seaduse järgi kompenseerib kahjud kaevandaja, aga kuidas?•Tuleb ümber hinnata kõik tänased põlevkivivarud ja sotsiaalne pool tuleb juurdelisada.Valdur Lahtvee: Kohalike inimeste heaolu, sealhulgas mõju kinnisvarale, lisanprogrammi juurde. Vett ei saa igas kohas eraldi detailsete aspektidena vaadelda, kuidüldiselt kõigi kaevanduste puhul saab see arvestatud. Kindlasti vaatame, kus oleksid134

uued kaevandused lähtuvalt geograafilistest erisustest. Ma ei usu, et kava laskub liigsedetailsuseni, kus on iga kaevandus üles loetud koos tehnoloogiliste faktidega.Ettepanekud, mis puudutavad kompenseerimist, on fikseeritud ja lähevad töögrupile.Rein Raudsep teeb ettepaneku Enno Vinnile korrata neid samu ettepanekuidkomisjonis.Valdur Lahtvee: Põlevkivi kasutamisest tulenevad keskkonnamõjud on hästi teada,kuidas ja kui palju mingisuguse tegevuse käigus heitmeid ja jäätmeid tekib. Küsimuson selles, kuidas me neid piirame?Enno Vinni: Kuna olen komisjoni liige, siis praegu tahtsin avalikkust lähendada.Kasme oleme uurinud demograafilist poolt ja väljarännet? Praeguseks on Maidla vallas900 inimest. Kuidas mõjutavad põlevkivikaevandused inimeste rännet? See onuurimata.Rein Raudsep: Nende aspektide hindamiseks on meil põlevkivi töögrupissotsioloogMai Luuk.Kaja Toikka: Kuna on teada, et põlevkivi ei jätku igavesti, siis mida hakkavadinimesed tegema kui varu on ammendatud. Neist, kes töötasid kaevandustes, tekivadasotsiaalsed inimesed. KMHd rahastab ju arendaja. Miks ei toetatud KIKstomavalitsuse endapoolset KMHd. Sain Villu Reiljanilt kirja, milles rõhutab, et onsiiamaani rekultiveeritud ja metsastatud endiseid kaevandusalasid. Millal võivadelanikud Aidus minna tagasi oma aladele ja jälle maju ehitada?Valdur Lahtvee: Mis puudutab seda, et kes rahastab KSH, siis selleks onKeskkonnaministeerium, kes sai vahendid KIKst. Ma olen näinud KIKi otsust, kuidrohkem seda hetkel kommenteerida ei oska, millal Aidu inimesed tagasi saavadkolida.Enno Vinni: rekultiveerimise järel võibki ju oma maadele tagasi minna, aga alad eiole taastatud.Rein Raudsep: Põllumaaks on endisi kaevandusalasid keeruline rekultiveerida.Milline on Eesti Põlevkivi esindajate seisukoht? Kas põllumaaks rekultiveerimisejärgi on suur soov?Kalmer Sokman: 12 000 ha on metsaks rekultiveeritud. Ülejäänud osas on meilrekultiveerimise projektid, mis on kooskõlastatud. Millal Aidu inimesed tagasi saavadtulla, praegu ei tea, sest põlevkivivaru jätkub seal 2012. aastani. Seejärel kujunebkaunikujuline järvistu. Vaadatakse üle KMH. Praegu ei oska ennustada, mis sinnatuleb.Rein Raudsep: Tuleb endale aru anda, mis on arengukava, kaevandamisluba jauuringuluba. Arengukava on poliitiline dokument, aktsepteeritud ühiskonna poolt niihästi kui see võimalik on. See on riiklik konsensus, mis annab üldised suunad, kus,kuidas, millal, milleks ja kui palju põlevkivi kasutatakse.Hardi Murula: Ma tahaksin mainida, et alusuuringute alusandmed olevat saadudomavalitsustest, ministeeriumitelt, ettevõtetelt, kuid kui palju on omavalitsused kirjunende kohta saanud? Alusuuringud peaks üle vaatama kriitilise pilguga. Ettepanekudoleksid järgmised: stsenaariumitest eemaldada 0 ja 1 variant, sest põlevkivikaevandamine on nagunii negatiivse mõjuga ja need on liiga mustad stsenaariumid;hindamise aspektid on suhteliselt üldsõnalised; omavalitsuste poolt on välja toodudprogramm, mida KIK ei rahastanud, ma annaksin selle ka Valdur Lahtveele, kus onmõned head ettepanekud ja mõtted kirjas. Kas see on teada, et mõjualasse jäävad kapüsielupaigad, mis on ära määratletud Euroopa Liidu direktiividega. Kas needmõjutavad?135

Valdur Lahtvee usub küll, et mõjutavad.Hardi Murula: Sellisel juhul vastavalt keskkonnamõju hindamise jakeskkonnajuhtimissüsteemi seadusele peaks arengukava projekt nõusoleku saama kaEuroopa Komisjonilt?Valdur Lahtvee: Pigem on see seotud kindlate arendusprojektidega. Ma ei näe, etarengukavas puudutataks mingisuguse kindla kaevanduse arendusprojekti.Valdur Lahtvee: Töögrupp on arutanud võimalikke seisukohti ja üks kindelseisukohton, et looduskaitsealade alla kaevandama ei minda. Juttu on olnud sellest, et osaaktiivseid varusid võidakse muuta passiivseteks.Hardi Murula: Kas võib pikendada kirjalike ettepanekute tegemise aega reedeni?Valdur Lahtvee: Jah, võib küll nädala võrra seda pikendada.Andrea Eiche: Tahaks lisada, et peaks kirjas olema, mismoodi ja mis meetoditegakaevandatakse aastani 2015.Valdur Lahtvee: Jah, mida vähem stsenaariume on, seda lihtsam on minu töö. Tänaei tea veel, milliste stsenaariumitega välja tullakse. Tartu Ülikool näiteks tahab, etpõhjavee olemust vaadataks lähemalt. See on töögrupi ülesanne stsenaariumid väljatöötada. 0-variandi peaks ikkagi alles jätma, kuid 1-variandi olen valmis väljaviskama, sest see on suure mõjuga keskkonnale ning täna puuduvad negatiivset mõjuvälistavad mehhanismid.Rein Raudsep: Tahan öelda, et igas töös ja kaasaarvatud alusuuringutes on kindlastimõningaid puudujääke. Kuid kui ma tooksin ettepaneku lõpetada täna põlevkivikasutamine, siis see oleks mõeldamatu, sest päevapealt ei ole see võimalik.Valdur Lahtvee: Reaalsus on see, et tänase seisuga põlevkivi kasutamise osakaalainakasvab.Rein Raudsep: Alternatiive hinnata on kohustuslik. Kõik variandid peavad olemahinnatud, sest mõni on tõele lähedasem kui teine.Kohalikul elanikul on siiski mure kaevandamisest põhjustatud vigade pärastkoduseintel ja tunneb huvi kahjutasude hüvitamise pärast. Kohtus käimine onpikaajaline protsess, mis omakorda häirib inimeste meelerahu.Rein Raudsep mõistab elanike muret ning teeb ettepaneku enne kaevandamisealustamist mõõta veetasemed kaevus ja fikseerida praod seinas kaevandaja kuludega,et hiljem oleks kindel alus, millele hüvitust nõuda. Näiteks on kaevandaja AS KundaNordic Tsement ja Sõmeru Vallavalitsus sõlminud vastava raamlepingu „Ubjapõlevkivikarjääri rajamisega ümbritsevale keskkonnale tekkiva kahju hüvitamiseks“13. septembril 2001. a, kus üheks kohustuseks on renoveerida Ubja külatsentraalveevarustuse süsteem. Inimeste jaoks on see kasulik.Erich Karro: Arvestatakse vaid kaevusid, mis on passistatud, kuid praktiliselt 99%jäävad kompensatsioonist passistamise puudumise tõttu ilma.Rein Raudsep nõustub ja lisab, et passistamine on pikaajaline protsess ja kaevudeveetaseme fikseerimise probleem on tõsine.Ants Nurk: Teen ettepaneku arvestada rahvastiku koosseisu.Valdur Lahtvee: Sellega tegeleb sotsioloog Mai Luuk.Mai Luuk: Kinnitan, et on kavas teha erinevaid uuringuid arengukava koostamiseraames, mis puudutavad demograafilisi protsesse ja inimeste heaolu. See kõik saabuuritud.Einari Kirsil on mure, mis ei seondu sotsioloogilise osaga, vaid kajastubhüdrogeoloogia valdkonnas.Airi Taal: Kui palju põlevkivi arengukava maaelu edendamise arengukavaga seotud136

on? Üks oleks jätkusuutlikkusest ja arengust ja teine oleks probleemide lahendamisekoha pealt. Oleks tore, kui leitaks ühised punktid.Valdur Lahtvee: Jah, me vaatame ka maaelu arengukava.Taimi Parve: Olen puudutanud inimarengut ja olen veendunud, et humaanressurssonpõlevkiviga samaväärne. Põhjavesi on sama oluline kui õhk. Olen töötanudpaikkondliku arengu projektiga, mis kajastab inimarengut ja tervist. Osa instituute onlikvideeritud ja keegi ei tegele sellega. Tean hästi Pandivere veekaitseala, mis tuleksoma eeskirjadega taastada. Rägavere kaevud tühjenesid uurimistööde ajal ja mul onnende kaevude nimekirjad. Veetaseme langusega läheb ka reostus sügavamale.Samution ettearvamatu radooni mõju, kiirgusmõju ja uraani laguproduktide mõju. Mispuudutab demograafilisi andmeid, siis statistika kohaselt on keskmisest madalameluiga põhjustatud keskkonnatingimustest. Poliitilised faktid on, et kaevandused ei olepotentsiaalsete reostajate põhjustajate nimekirjas ja maapõueseaduses ei ole põhjavesienam ressurss. Minu arvamus on, et kui tehakse poliitiline otsus, siis peavad olemaseadused niimoodi reguleeritud, et elanikkond oleks rahul. Demokraatlikus riigisotsustatakse häälteenamusega. Maa, mets, vesi on Keskkonnaministeeriumi kätes.Ametnik saab vaid nii palju kõike kaitsta, kui on seadusega fikseeritud. Sellelpiirkonnal statistika järgi on terviseprobleemid olemas.Valdur Lahtvee tänab oluliste ja tänaseks lahendamata probleemide eest ja avaldablootust leida suunad lahendusteks.Rein Raudsep: Radoon on probleemiks Eesti mastaabis, eriti karstialadel. See onniiraske gaas, et koguneb kaevandusõõnte allosas. Sellega tuleb arvestada. Põhjavee kuiressursi kohta niipalju, et see on veeseaduses käsitletud.Krista Pedak: Toetan Kaja mõtet, et eestlaste demograafiline olukord on tõsine. Kuisiin kandis kaob eestluse järjepidevus, siis see avaldab meile negatiivset mõju. Igaväiksem küla kirjeldab oma arengukavas kaevandamise mõju ja sotsiaalset mõju.Rakenduskavas peaksid olema ära määratud sotsiaalsed uuringud. Me hindame kakõige väiksemates projektides mõju inimestele. Kas on praegu võimalik alternatiivehinnata? Kus on tuuleenergia ja energiavõsa, millest on nii palju räägitud? Me ei taha,et küla jääks tühjaks valede otsuste tõttu.Rein Raudsep: Tänab siira mure eest ja lisab, et tuuleenergia areng toimubkohutavakiirusega. See hakkab isegi looduskaitset segama. On olnud juhus, et tuuleparki tahetirajada rändlindude teele. Niisiis ei ole ka alternatiividel ainult plusspooled. Eestlane eijõua päikeseenergiat kasutada, oleks vaja tohutult lisainvesteeringuid ja energiavõsakasutamine ei ole veel hoogu sisse saanud.Valdur Lahtvee: Samal lainel, kui me räägime energeetikast ja varustatusest, siiskuipalju siinviibijatest kasutab taastuvallikatest toodetud elektrit? Palun käega andamärku.Informatsiooniks: http://roheline.energia.eeParaku on Valdur Lahtvee käsi ainus, mis tõusis.Seejärel räägib kohalik elanik taas kahjude kompenseerimisest.Valdur Lahtvee mõistab, et kahjude kompenseerimine on südamelähedaneprobleemja avaldab lootust, et leitakse mõistlikud lahendused.Rein Raudsep räägib olemasolevatest kaevandustest ja lisab, et kaevandusi võib137

juurde tulla, kuid ei pruugi. Uute kaevanduste rajamiseks tuleb seada mõistlikudtingimused.Kaja Toikka: Kas me tahame elada edasi küünlavalgel ja sulgeda põlevkivikraanid?Kaevurid ei tööta täiskoormusega ja vanades kaevandustes on samuti veelammendamata varusid. Miks neid ei kasutata?Rein Raudsep: Arvatavasti mõtlete ammendamata kaevanduste all Sompat,Tammikut ja Ahtme kaevandusi. Sompa ja Tammiku kaevandustes on kaevandaminepeatatud, kuid see ei tähenda, et nad oleksid mahajäetud. Arengukava valmimiseni onpõlevkiviga seotud kaevandamis- ja uuringulubade menetlemine peatatud. Oletame, etarengukava saab valmis 10 aasta pärast? Osa ühiskonnast ei oleks sellega rahul.Peamine on see, kui arengukava on kinnitatud, siis ei tähenda see seda, et kõikiesitatud taotlusi edasi menetletakse. See sõltub juba arengukavas seatud eesmärkidestja piirangutest.Enno Vinni teeb ettepaneku kutsuda töögrupp Savala rahvamajja, et selgitadainimestele toimuvat protsessi lähemalt ja anda soovitusi.Valdur Lahtvee vastab selle peale, et hetkel on kuuest töögrupi liikmest neli saalis.Rein Raudsep teeb ettepaneku seda arutada komisjoni koosolekul 25.08.2006.a kell10.00 ning kui töögrupile see sobib, siis miks mitte.Ilme Post: Tahaks uskuda arengukavasse ja sellesse, kuidas selle abil saab ohjatakaevelubade väljaandmist. Eriti neid, kes soovivad toota piiranguteta õli, müüvadselle maha ja pärast Pealtnägija näitab, kuidas nad Hispaanias päevitavad.Rein Raudsep tänab ettepaneku eest ja tuletab meelde, et arengukavas tuuakse esileka see, mille jaoks põlevkivi kasutatakse.Erich Karro: Kui 2 miljonit tonni kasutatakse põlevkiviõli tootmiseks, siis kui suurosa moodustab sellest õli eksport?Rein Raudsep arvab, et eksporditakse valdav enamus sellest kogusest.Erich Karro huvitub selle kasulikkusest ja Valdur Lahtvee väidab, et kui see eioleks majanduslikult kasulik, siis läheks ettevõtmine pankrotti.Rein Raudsep: Riigil on kasulik ekspordi mahtu suurendada, kuidKeskkonnaministeeriumi roll on, et see ei tohi halvendada keskkonna seisundit.Andrea Eiche tunneb huvi, kas KIKist saadud raha katab kõik tehtava töö kulutusedvõi jääb ressursi puuduse tõttu midagi hindamata.Valdur Lahtvee sõnab, et SEI abiga subsideeritakse tegevust ning osaliselt võibnende tööd liigitada ka heategevuse alla missioonitundest.Rein Raudsep: KIKi koduleheküljelt võib seda vaadata, ette on nähtud 300 000krooni. Mida aktiivsemad on inimesed, seda suuremaks muutuvad tehtava töökulutused, kuid see on tulemuse tõttu vajalik.Ants Kangro: Maavarade kaevandamine on mahajäänud maade tegevus. Praegu eiole sõjaseisukord, et me peaksime tegema põlevkivist elektrit, kui me võiksime sedasisse osta.Valdur Lahtvee: Olen olnud Eesti Energia keskkonnajuht: Meil ei ole täna ühendusiEuroopaga, mille kaudu energiat sisse osta. Meil on hetkel ühendused vaid Venemaaja Lätiga ning praegu ehitatakse Eesti-Soome vahelist kaablit, mida mööda hakkabelekter arvatavasti kulgema vaid Soome suunas. Eesti hakkab käituma transiidinaVenemaa elektri müümisel Soome. Balti turul jäävad tootmisvõimsused ainaväiksemaks. Leedu sulges oma esimese tuumareaktori ja teine Leedu tuumareaktorsuletakse samuti vastavalt Euroopa Liiduga sõlmitud lepingute kohaselt. Ka Eestil ontehtud teatud lepingud, mis nõuavad mõne tehnoloogia kasutamise lõpetamist, misomakorda vähendab elektritootmise võimsust. Põlevkivist toodetud elektrihind onkonkurentsivõimelisem, võrreldes teiste elektritootmiste võimalustega.138

Rein Raudsep: Kas on veel ettepanekuid? (vaikus) Sel juhul avaldan tänu enda jaKeskkonnaministeeriumi poolt ettepanekute eest, mida arvestatakse võimaluste piires.Hardi Murula lõpetab avaliku arutelu ja kinnitab, et täiendavate arutelude jaselgitamiste tarbeks on Keskkonnaministeerium ja arengukava töögrupp Savalarahvamajja alati oodatud. Kõik huvilised on teretulnud. Aitäh.Rein Raudsep Timo-Mati PallArutelu juhataja Protokollija139

KSH LISA 2: KSH aruand töövariandi täiendamisettepanekud ja tagasisideettepanekute tegijateleKoondtabelNr Esitas Ettepaneku sisu HindajaarvamusTellijaarvamusKommentaarid1 Merko kaevandusedOÜ ( P.Siitam)2 Tartu ÜlikooliTehnoloogiainstituut(E.Puura)3 TTÜ PõlevkiviInstituut( H.Riisalu)-hindamisel mitte lähtuda -regionaalarengukavadest;-alternatiivsete tegevuste/meetmetejuures käsitleda erinevatekasutusotstarvete majanduslikku jakeskkonnakasutuse mõjumittearvestadaarvestada- täiendada hindamise metoodikat - mittetõsta hinnatavate kriteeriumite arvu ja arvestadatäiendada sisu ning rakendadaspetsiifilisemaid kaalukoefitsiente;- täpsustada stsenaariume – tõstanende variantsust lähtuvaltkaevandamistehnoloogiate erisusest jaterritoriaalsetest (geoloogilisedtingimused, maakasutus jne)erisustestKSH programmi sõnastust vajalihtsamaks ja arusaadavamaks muuta;eesmärgid ümber sõnastadaarvestadaosaltarvestada4 ELKS (J.Telgmaa) - SMH-s ei peaks käsitlema mitteregionaalseid mõjusid;arvestada- hindamise skaalat täiendadahinnanguga “miinus lõpmatus)tähistamaks mõju, mis ületab lubatava mitte5 RAKI (H.Luik,E.Kaar)6 Lüganuse PLA(K.Toikka)piiriKSH-s ja PÕKK-is tuleksrõhutatumalt käsitleda mõjutatavapiirkonna maastikulisi väärtusi jakaevandamise/rekultiveerimise mõju;PÕKK koostamisel arvestadakaevandamise mõjuga veerežiimile jaNarva veehoidla veetasemele;kaevanduste rekultiveerimiselarvestada 1971.a, 1976.a. ja 1985.a.väljatöötatud soovitustega ja kasutadadistantsmõõdistamise andmeid;kaevanduste sulgemisel jakavandamisel vaja enam tähelepanupöörata geoloogilistele jageograafilistele aspektidele-tuleb kindlaks teha, kui suur onkaevandamise otsene ja kaudnemõjupiirkond.-lisaks mõjule kaevandamisegaotseselt seotud valdadele tulebhinnata ka kaevandamise ja sellegaseotud tegevuste mõjunaabervaldadele ja kogu regioonile.-tuleb hinnata, milline onkaevandustegevuse mõju kohalikulearvestadamittearvestadaarvestadamittearvestadaarvestadamittearvestadaarvestadaosaltarvestadamittearvestadamittearvestadamittearvestadateised osapoolednõuavadregionaalkavadearvestamistei aita kaasaobjektiivsusetõhustamiseleteised osapoolednõuavad programmiüksikasjalikumakstegemistteised osapoolednõuavadregionaalmõjudearvestamistmittelubatavvälistatakse kavasettepanekud ei olesuunatud KSHprogrammitäiendamisele vaidPÕKK sisule,mistõttu edastatudtöörühmalearvestada juba KSHprogrammisüldistatumalt kirjas,seega arvestatud140

7 Sonda perenaisteselts (A.Ilves):8 Kohtla VV(E.kagarov) :kultuuripärandile.-tuleb hinnata, millised onpõliselanike võimalused jätkata jaarendada traditsioonilist maaelu(põllu- ja metsamajandust).-tuleb hinnata, kuidas mõjutabkaevandustegevus mõjupiirkonnarahvastiku koosseisu.-tuleb hinnata kaevandustegevusemõju looduslikele elupaikadele,Purtse jõele ja selle valgalale,põhjaveele, sh joogiveele.-tuleb hinnata, kuidas mõjutabkaevandustegevus kohalike elanikeelukvaliteeti.- põlevkivi asendada taastuvallikatega mitte mitteja edendada hajatootmist, arvestada arvestada- KSH-s arvestada Maaeluarengukavagaarvestadaarvestadahinnata mõju tööhõivelemittearvestadamittearvestadaei ole KSH vaid riigienergiapoliitika jaPÕKK küsimus,edastatudtöörühmalesotsiaalküsimusikäsitletakse PÕKK-ieraldi peatükina9 Lüganuse määratleda põlevkivikasutamisePõlisrahva liikumine riiklikud prioriteedid(K.Toikka):10 EestinaisühendusteÜmarlaud(H.Viilip):11 Lääne-Viru OVLiit (T.Väinaste)täiendada veeseadust et taastadaPandivere veekaitseala;Põlevkivivarud pandivere aladelpassiivseks; kaasatahüdrogeolooge SMH tegemisel;SMH objektiks võtta PÕKKkõrval elanikkonna elukeskkonnakaitsmise tegelik aspektkaevealadel ja nendemõjupiirkonnas s.h.püsielanikkonna säilitamisevajadus; täiendada PÕKKKomisjoni Sotsiaalministeeriumiesindaja ja Lääne-Viru OVesindaja; SMH käigus tehapõlevkivi kasutamisemajandusanalüüs-KSH-s tuleb arvestadapiirangutega, mis tulenevadkohalikest loodustingimustest s.h.eriti Pandivere piirkonna veekaitseeritingimustega;-kvalitatiivse hindamise skaalaviia erikaaluliseks sõltuvalthindamiseobjektist nt. Inimesetervis olulisema kaaluga kuimaakasutus;mittearvestadamittearvestadarvestadamittearvestadamittearvestadamittearvestadaarvestadamittearvestadaei ole KSH küsimus,edastatudtöörühmaleei ole KSH küsimus,edastatudtöörühmale jaministeeriumileei tõsta hindamiseobjektiivsust141

12 Maidla VV(H.Murula).-osapooltena käsitleda L-V MOVLiitu;-SMH aruanne saatakooskõlastamiseks kaüleriigilistele omavalitsusliitudelening Lääne-Viru ja Ida-Viru OVL- PÕKK alusuuringutes palju vigu,vaja parandada;- jätta SMH programmist väljastsenaariumid Var 1(tänane trend) jaVar 2 (põlevkivikasutuse hüppelinetõus) kuna ei vasta Põhiseadusele jaKMHKJS seadusele;-täpsustada hinnatavate aspektideloendit: pinna ja põhjavee taset ningseisundit, inimeste tervist ja heaoluning kinnisvara, muinsuskaitseobjekteja kultuuriväärtusi, demograafilisimuutusi, väärtuslikke maastikke; tehaasjakohane direktiivijärgne hindaminemõjust Natura 2000 aladele,kumulatiivset keskkonnamõjuarvestadamittearvestadamittearvestadamittearvestadaarvestadav.a.demograafiaarvestadamittearvestadamittearvestadamittearvestadaei ole KSH küsimus,edastatudministeeriumileei ole KSH küsimus,edastatudministeeriumileeri variantidehindamist s.h. tänasetrendi hindamistnõuab KMHjaKJSseadussotsiaalküsimusikäsitletakse PÕKK-ieraldi peatükina142

Koopiad kirjavahetusest.LAEKUNUD ETTEPANEKUDKommentaarid ja ettepanekud „Põlevkivi kasutamise riikliku arengukava 2007-2015”keskkonnamõju strateegilise hindamise programmile1. SMH eesmärkidest.KMHKJS §2 lg2: Keskkonnamõju strateegilise hindamise eesmärk on:1) arvestada keskkonnakaalutlusi strateegiliste planeerimisdokumentide koostamisel ningkehtestamisel,2) tagada kõrgetasemeline keskkonnakaitse3) edendada säästvat arengut1.1. Programmi projektis on üheks eesmärgiks põlevkivi kasutamise riikliku arengukava kooskõllaviimine EL ja Eesti keskkonna ja regionaalarengukavadega. Loomulikult peab arengukavavastama Eesti seadustele ja Eesti poolt võetud rahvusvahelistele kohustustele. Sellele, kasarengukava peab vastama EL keskkonnakavadele, üheselt vastata ei saa. Eesti peab ikkakõigepealt ise vaatama, mis talle kasulik on ja pärast seda vaatama, et olulisi vastuolusid ELseadustega poleks. Päris kindlasti ei pea aga riiklik arengukava vastamaregionaalarengukavadele. Vastasel juhul jõuaksime nonsensini, kus mingi detailplaneeringvõiks blokeerida riigi tahte.1.2. Programmi projektis on üheks eesmärgiks põlevkivi kasutamise riikliku arengukavastrateegiliste suundade (stsenaariumite) keskkonnamõjude kaardistamine ja hindamine ningettepanekute koostamine arengukava realiseerimisega kaasneda võivate negatiivsetekeskkonnamõjude vähendamiseks. Programmi projekti p.7 : alternatiivsedtegevused/meetmed kirjeldab kolme varianti, mis kõik baseeruvad põlevkivikaevandamismahul ning sõnagagi ei mainita põlevkivi kasutussuundasid. Sama tark oleksneljandaks stsenaariumiks kirjutada, et homsest põlevkivi enam ei kaevata ja viiendaks selle,et kaevame miljard tonni aastas.OLULINE!: põlevkivi kaevandamine ei ole põlevkivi kasutus. See, milline on põlevkivilõppkasutus (kasutusefektiivsus, jäätmed, nende utiliseerimine, kaevanduskaod kogutootmistsükli ulatuses jne.) määrab keskkonnamõju. See, mitu m3 vett kaevandades väljapumbatakse, kui suur on langatuste ala, vms. kaevandamisega seonduv on ainult veerand tõde.Seetõttu tuleb kõigepealt:- defineerida põlevkivi kasutus, seejärel- põlevkivikasutuse kriteeriumid, seejärel- kriteeriumide hindamisskaalad, siis- poliitilised eelistused, seejärel- kaevanduskohad koos kasutusotstarvete ja aastaste kaevandusmahtudega, seejärel- nende keskkonnamõjud2. Alternatiivsed tegevused/meetmed.Pole midagi kommenteerida, jään selle juurde, mis eelmises punktis kirjutatud. Alternatiivsetetegevuste/meetmete juures tuleks käsitleda erinevate kasutusotstarvete majanduslikku jakeskkonnakasutuse mõju ning selle teadmise pealt võtta seisukohad, millisteks tegevustekspõlevkivikasutust eelistada.3. Üldist.Ma ei pea põhimõtteliselt õigeks senist lähenemist, mille kohaselt SMH-d tehakse ennetöödokumendi põhimõtete vastuvõtmist juhtkomisjoni poolt. Enne tuleb juhtkomitee poolt vastuvõtta PÕKKi põhimõtted ja seejärel teha programm.Peep Siitam21.07.2006a143

Arvamus 'Põlevkivi kasutamise riikliku arengukava 2007-2015' keskkonnamõjustrateegilise hindamise programmi kohta.Programmis kirjeldatud metoodika ning valitud stsenaariumid on liiga triviaalsed jalihtsad selleks, et vähegi objektiivselt võrrelda erinevate arenguvariantide mõju.Põhjendus:1) Programmis on kirjas'Keskkonnamõjude strateegiline hinnang antakse mõjutatava keskkonna tõenäoliselearengule juhul, kui põlevkivi kasutatakse vastavalt kolmele alternatiivselearengustsenaariumile:Variant 1 – Põlevkivi kasutamine jätkub piiranguteta ja tänasel tasemel;Variant 2 – Põlevkivi kasutatakse piiranguteta, kusjuures põlevkivi aastanekasutusmaht suureneb hüppeliselt;Variant 3 – Põlevkivi kasutamise aastamahule seatakse piirangud'Variantsus on ebapiisav, kuna näiteksa) ei käsitleta kaevandamistehnoloogiate erinevusi - allmaa- ja pealmaakaevandamiselon väga erinevad mõjud;b) ei arvestata territoriaalseid muutujaid, näiteks veeprobleemide puhul valglapõhiseidning põhjaveekogumitega seonduvaid aspekte, sama maakasutuse,loodusliku mitmekesisuse jne puhul;Ettepanek: suurendada tunduvalt variantsust, st arengustsenaariumide raames töötadavälja nn alam-stsenaariumid konkreetsete maardlate kaevandamistehnoloogiate ningterritoriaalsete muutujate arvestamisega.2) Programmi metoodika näeb ette'Hinnatakse, kuidas strateegia ja meetmed mõjutavad:taastuvate ja taastumatute loodusvarade kasutust;maakasutust;looduslikku mitmekesisust s.h mõju Natura 2000 aladele;heitmeid õhku ja kliimamuutust;vee- ja pinnasereostust;jäätmeteket;inimeste tervist;regionaalseid erisusi.Keskkonnamõju kvalitatiivsel hindamisel lähtutakse meetmete rakendamisegakaasnevast otsesest ja kaudsest mõjust keskkonnale, ehk kuivõrd kavandatavadmeetmed aitavad kaasa keskkonnaeesmärkide saavutamiseleKeskkonnamõju kvalitatiivsel hindamisel kasutatakse järgmist skaalat:Otsene mõju:+3 – otsene mõju, väga positiivne;+2 – otsene mõju, positiivne;+1 – otsene mõju, vähe positiivne;0 – mõju puudub;-1 – otsene mõju, vähe negatiivne;-2 – otsene mõju, negatiivne;-3 – otsene mõju, oluliselt negatiivne.144

Kaudne mõju:+3 – kaudne mõju, väga positiivne;+2 – kaudne mõju, positiivne;+1 – kaudne mõju, vähe positiivne;0 – mõju puudub;-1 – kaudne mõju, vähe negatiivne;-2 – kaudne mõju, negatiivne;-3 – kaudne mõju, oluliselt negatiivne.Mõjude konkreetne hinnang moodustub eksperdi hinnangute summana. Saadudväärtused (skaalal -3,-2,-1,0,+1,+2,+3) eri keskkonnaaspektide ja -komponentidekohta summeeritakse ja nii leitav summaarne väärtus määrab strateegilise eesmärgivõi meetme mõju. Mõjude summa suurus näitab strateegia või meetmekava mõjuintensiivsust ning polaarsus näitab seda, kas mõju keskkonnale on positiivne,neutraalne või negatiivne.'Valides sellise metoodika võib kindlalt ette väita, et mistahes eksperdi töö tulemusjuhul, kui ta on neutraalne, on järgmine: mida vähem kaevandatakse, seda väiksem onstrateegia või meetmekava mõju intensiivsus.Metoodika on siin karjuvalt liiga triviaalne. 'Regionaalne erisus' on ehk ainus, misvõimaldaks arvestada mõningaid positiivseid sotsiaal-majanduslikke aspekte,mõningatest teadustöödest võib välja lugeda ka teatud positiivset mõju looduslikulemitmekesisusele (ka see on vaieldav). Ehk saab kaudsete mõjude all positiivsenavälja tuua ka selle, et keskkonnamaksude rahadega õnnestub läbi viia hulgaliseltprojekte, sh enamus teistes piirkondades.Hinnatavate kriteeriumid arv ja sisu peaks olema põhjalikum ja suurem ning võiksolla võimaluskasutada erinevaid kaalukoefitsiente (weighting factors). Hinnanguskaalal peaks eriti-1 kuni -3 olemaparemini lahti jagatud, sest siin muutub subjektiivne arvamus väga oluliseks - ilmseltpeaks need seondamamingite kvantitatiivsete kriteeriumidega, nt tugevalt kahjustatud territooriumi pindala,mõjutatud inimestearv vms.Miks ma sellest kirjutan? Mitte pahatahtlikkusest või soovist dokumenti maha teha,vaid nähes etteselle baasil tekkivaid konflikte - saame näiteks, et variant 1 on -13 ning variant 3 on -10. No ja siis?Vaadates eri gruppide (töögrupp, hindajad, ümarlaud...) koosseisu on selge, et selliseljuhul kulubenamus energiast ära mõttetute vaidluste peale - näiteks miks ekspert hindas -2(negatiivne), mitte -3 (oluliselt negatiivne).Aga näiteks kui on olemas selline argument:Piirkond ...., võimalik kaevandamistehnoloogia ....., mõjud ja koefitsiendid ................,hinnangud ...................ja selliseid analüüse on vähemalt mitukümmend, siis on arutelu rohkem teaduslik,rohkem sisuline, arvestab territoriaalseid aspekte jne.145

Ettepanek:Pöörata väga palju rohkem tähelepanu hindamismetoodika väljakujundamiseleeesmärgiga asju sisulisemalt arutada:- tõsta stsenaariumide variantsust;- tõsta mõjude arvu ning võimaldada kasutada kaalufaktoreid;- arvestada territoriaalseid aspekte, näit jaotust maardlateks/kaevandusteks, valglateks,valdadeks jne- põhjalikult täiustada hindamise skaalat, eriti -1 ja -3 vahel, koos kvantitatiivsetekriteeriumidega,analoogina tooksin välja maavärinate palliskaala (lisatud)..Olen arvamusel, et rohkem eeltööd säästab tuhandeid inimtunde vaidluste osas.Edu ja jõudu,Erik PuuraTÜ Tehnoloogiainstituudi asedirektor5069882Average peakvelocity(centimetersper second)16.1.1 MODIFIED MERCALLI SCALEIntensity value and descriptionI. Not felt except by a very few underespecially favorable circumstances.(I Rossi-Forel scale)Average peakacceleration (g isgravity=9.80meters per secondsquared)II. Felt only by a few persons at rest,especially on upper floors of buildings.Delicately suspended objects may swing.(I to II Rossi-Forel scale)III. Felt quite noticeably indoors, especiallyon upper floors of buildings, but manypeople do not recognize it as anearthquake. Standing automobiles mayrock slightly. Vibration like passing of146

truck. Duration estimated.(III Rossi-Forel scale)1-2 IV. During the day felt indoors by many,outdoors by few. At night some awakened.Dishes, windows, doors disturbed; walls makecreaking sound. Sensation like heavy truckstriking building. Standing automobiles rockednoticeably.(IV to V Rossi-Forel scale)2-5 V. Felt by nearly everyone, many awakened.Some dishes, windows, and so on broken;cracked plaster in a few places; unstableobjects overturned. Disturbances of trees,poles, and other tall objects sometimes noticed.Pendulum clocks may stop.(V to VI Rossi-Forel scale)5-8 VI. Felt by all, many frightened and runoutdoors. Some heavy furniture moved; a fewinstances of fallen plaster and damagedchimneys. Damage slight.(VI to VII Rossi-Forel scale)8-12 VII. Everybody runs outdoors. Damagenegligible in buildings of good design andconstruction; slight to moderate in well-builtordinary structures; considerable in poorlybuilt or badly designed structures; somechimneys broken. Noticed by persons drivingcars.(VIII Rossi-Forel scale)20-30 VIII. Damage slight in specially designedstructures; considerable in ordinary substantialbuildings with partial collapse; great in poorlybuilt structures. Panel walls thrown out offrame structures. Fall of chimneys, factorystack, columns, monuments, walls. Heavyfurniture overturned. Sand and mud ejected insmall amounts. Changes in well water. Personsdriving cars disturbed.(VIII + to IX Rossi-Forel scale)45-55 IX. Damage considerable in specially designedstructures; well-designed frame structuresthrown out of plumb; great in substantialbuildings, with partial collapse. Buildingsshifted off foundations. Ground crackedconspicuously. Underground pipes broken.(IX + Rossi-Forel scale)0.015g-0.02g0.03g-0.04g0.06g-0.07g0.10g-0.15g0.25g-0.30g0.50g-0.55g147

More than 60X. Some well-built wooden structuresdestroyed; most masonry and frame structuresdestroyed with foundations; ground badlycracked. Rails bent. Landslides considerablefrom river banks and steep slopes. Shifted sandand mud. Water splashed, slopped over banks.(X Rossi-Forel scale)XI. Few, if any, (masonry) structures remainstanding. Bridges destroyed. Broad fissures inground. Underground pipelines completely outof service. Earth slumps and land slips in softground. Rails bent greatly.More than 0.60gXII. Damage total. Waves seen on groundsurface. Lines of sight and level distorted.Objects thrown into the air.148

"ELKS" 08/09/06 9:29 EL >>>Lp. Janne!August on meie kontoril üleüldise puhkuse kuu nagu EL asutusteski.Seetõttu saab kellegi Tallinna kohaletulek vaid juhuslik olla. Kuisatun arvuti juurde, siis vaatan teateid ja mõnele ehk ka reageerin.Praegu teen kaks märkust"Põlevkivi kasutamise riikliku arengukava 2007-2015" keskkonnamõjustrateegilise hindamise programmi kohta, mida palun Teil edastada,kuhu vaja.1. Keskkonnamõju hindamise programm ei peaks sisaldama regionaalsetemõjude analüüsi. See on märgitud ainult paljasõnaliselt, viitamatamingile konkreetsele ülesandele ega metoodikale. (Kui selle allpeetakse silmas põlevkivimaardla keskkonnakaitselist rajoneerimist,siis on selles mingi mõte. Sel juhul tuleks tekstis seda ka selgeltväljendada).2. Kk-mõju kvalitatiiivse hindamise skaalale tuleks lisada veelhinnang "miinus lõpmatus". See tähistaks mõju, mis ületab lubatavapiiri. S. t., et antud komopnenti või kk-aspekti (olgu see või ainussadade hulgas) sisaldavat meedet ei tohi rakendada.Tervisi!Juhan149

17. Lp hr Rein Raudsep!8. august 2006Vastavalt kokkuleppele teeme mõningaid ääremärkusi põlevkivi arengukava(programmi) kohta. Tutvusime materjalidega, mis on internetis avaldatud ja seosessellega tekkis mulje, et strateegilise KMH programmis on pööratud peatähelepanujäätmetele ja saastele. Meie arvates on aga peamine põlevkivikaevandamise mõjugeoloogilise ja geograafilise iseloomuga. Kaevesügavuse ulatuses muudetaksegeoloogiline struktuur olenemata sellest , kas tegemist on kaevanduste võikarjääridega. Territooriumi geograafiline keskkond - maastikupilt - muutub veelgiolulisemalt kogu kaevandataval alal (karjäärid, kaevanduste langatusalad,välispuistangud). Neid keskkonnakomponente kui olulist väärtust peaks rõhutatultkäsitlema.Karjääride puhul on eriti oluline veereziim ja selle suhe Narva veehoidlaveetasemega. Käsitlesime maastikukujunduse probleeme põhimõtteliselt 1971. aastalväljaantud raamatus "Põlevkivikarjääride rekultiveerimine", sellele järgnevalt antivälja ridamisi instruktsioone tehnilise rekultiveerimise kohta 1976. ja 1985. aastal jakeskkonnaministri määrusega 1995. aastal. Enamik soovitustest ja juhendite säteteston jäänud täitmata. Vastavaid töid oleks aga otstarbekas ja ökonoomne teha tehniliserekultiveerimise käigus.Põlevkivi arengukava ja strateegilise KMH koosseisus oleks otstarbekas nimetatudprobleemidele pöörata tähelepanu, sh ette näha nii kaevandatud kui kaevandatavatealade territooriumi distantsmõõdistamise andmete kasutamine.Põlevkivikarjääride rekultiveerimist käsitletakse monograafias “Maavaradekaevandamisega rikutud maade rekultiveerimine”, mille koostajateks on allkirjutanud.Kaasautoritena kaasatakse kuni 15 vastava ala spetsialisti.Maavarade kaevandamise seniste tulemuste analüüsimisel ja edaspidiselkavandamisel oleks geoloogiliste ja geograafiliste aspektide süvendatud käsitlus eritivajalik.Lugupidamisega,Heino Luik PhDRAKI juhatuse liigeElmar Kaar, PhD150

[Hr. Hella Riisalu (TTÜ Põlevkivi Instituut)ettepanekud toodud SMH programmi eelnõu tekstis esiletõstetuna]Keskkonnaministeerium“Põlevkivi kasutamise riikliku arengukava 2007-2015“ keskkonnamõju strateegilise hindamiseprogrammKinnitatud keskkonnaministri poolt…. Juuli, 2006.a.151

__________________________________________________________________Tallinn 2006152

SisukordSissejuhatus 31. PÕKK alusuuringud 32. SMH objekt 43. SMH programmi koostamine 44. SMH läbiviija 45. SMH eesmärgid 56. SMH metoodika 57. Alternatiivsed tegevused 78. Leevendavad meetmed 89. Huvitatud osapooled 810. Avalikustamise kava 1011. Järelevalve ja seire 1012. SMH aruande sisukord 10Lisa 1 PÕKK SMH programmi avaliku arutelu koosoleku protokollLisa 2 PÕKK SMH avalikustamisel esitatud ettepanekud ja tagasiside153

Sissejuhatus“Põlevkivi kasutamise riikliku arengukava 2007-2015“ (PÕKK) keskkonnamõjustrateegilise hindamise (SMH) programmi koostamise nõue tulenebKESKKONNAMÕJU HINDAMISE JA KESKKONNAJUHTIMISSÜSTEEMI (Siinpeaks olema ka lühend, seda hiljem kasutatakse)seaduse (vastu võetud 22. veebruaril2005 (RTI, 24.03.2005, 15, 87)) §33, mille järgi keskkonnamõju strateegilinehindamine on kohustuslik, kui strateegiline planeerimisdokument koostatakseenergeetika valdkonnas ning sellega kavandatakse seaduse §-s 6 4 nimetatud olulisemõjuga tegevusi.SMH programmi koostamisel on arvestatud nimetatud seaduse §-i 36 5 nõudeid.Vastavalt Riigikogu otsusele (RTI, 23.12.2004, 88, 601) vastu võetud Kütuse- jaenergiamajanduse pika-ajalisele riiklikule arengukavale aastani 2015, on VabariigiValitsuse ülesandeks “Põlevkivi kui riiklikult strateegilise energiaressursikasutamissuundade määratlemine, sh põlevkiviõli ja põlevkivigaasikasutusvõimaluste hindamine hajutatud energiatootmise printsiibi rakendamisel.”Vastavalt Vabariigi Valitsuse otsusele 06.juulist 2006 (RTI …) pani Valitsuskeskkonnaministrile ülesandeks koostada “Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava2007–2015” . Teisteks osalevateks ministeeriumideks määrati majandus- jakommunikatsiooniministeerium ja rahandusministeerium.Keskkonnaminister algatas PÕKK koostamise ja keskkonnamõju strateegilisehindamise oma käskkirjaga 06.juulist 2006 nr 782, millega moodustati “Põlevkivikasutamise riikliku arengukava 2007-2015” koostamise töögrupp.Paralleelselt PÕKK koostamisega toimub selle kava elluviimisega kaasnevatekeskkonnamõjude strateegiline hindamine (SMH). Selleks sõlmisKeskkonnaministeerium (KKM) . juunil 2006.a. lepingu keskkonnamõju hindaja(litsents KMH0113) Valdur Lahtvee’gaSMH käivitamise kohta avaldati teade väljaandes Ametlikud Teadaanded….. jaüleriigilise levikuga ajalehes….Käesolev programm kirjeldab SMH läbiviimise metoodikat, sh. keskkonnaeesmärkeja piiranguid, millest lähtutakse olulise keskkonnamõju hindamisel, samuti SMHläbiviimise tegevus- ja ajakava ning erinevate osapoolte rolli SMH protsessis.1. PÕKK mõiste ja alusuuringudPÕKK on Keskkonnaministeeriumi moodustatud töörühma poolt osapooltele,huvigruppidele ja avalikkusele – ministeeriumidele, riigiasutustele, ettevõtetele jakolmandale sektorile – väljapakutav konkreetne nägemus põlevkivi kui riigi omandis4 Millest seal jutt käib?5 Millest seal jutt käib?154

oleva taastumatu loodusvara kasutamisest järgneva kaheksa aasta jooksul.[Kas siin ei peaks olema ka normaalne SMH definitsioon ehk võhikule ära seletatud,mis asi see antud kontekstis ikka on? Miuks me muidu äkki sinna esitamissehüppame?]SMH programm ja lõpparuanne esitatakse avalikuks aruteluks vastavalt KMHKJSseadusele. Pärast PÕKK käsikirja avaliku arutelu ettepanekutega esitatakse SMHaruanne koos Põlevkivikasutamise kavaga heakskiitmiseks Vabariigi Valitsusele.Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM) tellimisel valmisid PÕKKkoostamise ettevalmistamiseks 2005. aasta lõpus järgmised kolm alusuuringut:• Kasutamissuundadele vastava Põlevkivi varu hindamise kriteeriumite loomineja koguse hindamine vastavalt arenevale kütuse ja energiamajandusele,ressursi pikaajaline planeerimine. Varude hindamise kriteeriumid põlevkivikui kütuste ja kemikaalide lähtetoorainele• Põlevkivi kaevandamise tehnoloogilise struktuuri optimeerimine.• Eesti põlevkivimaardla tehnoloogiline, majanduslik ja keskkonnakaitselinerajoneerimine.2. SMH objektSMH objektiks on “Põlevkivi kasutamise riikliku arengukava 2007-2015“ eelnõu,mille koostab Keskkonnaministeeriumi vastav töörühm ministri poolt kinnitatudlähteülesande alusel. Arengukava koostamist juhib ministri käskkirjaga moodustatudPõlevkivikava koostamise juhtkomisjon. PÕKK eelnõu ning muud sellega seotuddokumendid paneb KKM välja oma kodulehel aadressil www.envir.ee3. SMH programmi koostamine“Põlevkivi kasutamise riikliku arengukava 2007-2015“ koostamise käivitamiselvalmistas ekspert vastavalt Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemiseadusele ette SMH programmi, mille Keskkonnaministeerium kooskõlastas.[millal?]Järgnes SMH programmi avalikustamine internetis ja programmi tutvustamineavalikkusele ja osapooltele pärast SMH protsessi algatamist – programmi eelnõuavaliku väljapaneku ja avaliku arutelukoosoleku toimumise teate avaldamistAmetlikes Teadaannetes, KKM veebilehel ja Postimehes ning edastamist käesolevaprogrammi peatükis 9 nimetatud isikutele, kellele kavandatav tegevus võib mõjuavaldada või kellel on põhjendatud huvi PÕKK vastu.SMH programmi avaliku väljapaneku perioodil …. .2006 laekus …. kirjalikkuettepanekut, millest ….. arvestati …. .SMH programmi avaliku arutelu koosolekud toimusid 9. augustil 2006 KKM saalis,Tallinnas, Narva mnt 7a ja 15. augustil 2006 Savala Rahvamajas Maidla vallas .Koosolekute protokollid koos osavõtjate nimekirjadega on toodud käesolevaprogrammi lisas 1. SMH programmi avaliku väljapaneku ja arutelukoosoleku käigustäpsustati SMH programmis …. .155

SMH programmi avaliku koosoleku tulemustega täiendatud SMH programmi kinnitabkeskkonnaministeerium (kontaktisik keskkonnakorralduse ja -tehnoloogia osakonnapeaspetsialist Veronika Verš tel.: 6262 973 veronika.vers@envir.ee).4. SMH läbiviijaKeskkonnaministeerium sõlmis lepingu keskkonnamõju strateegilise hindamiseläbiviimiseks keskkonnaeksperdi ja keskkonnamõju hindaja (litsents KMH0113),Säästva Eesti Instituudi juhataja, hr. Valdur Lahtvee’ga (kontakt: telefon 62 76 102,faks 6276101, valdur.lahtvee@seit.ee , Postkast 160, 10502 Tallinn. SMH läbiviija onkeskkonnaministri poolt nimetatud “Põlevkivi kasutamise riikliku arengukava 2007-2015” koostamise töögrupi koosseisu.5. SMH eesmärgidSMH eesmärgiks on: 6• keskkonnaküsimuste integreerimine riigi energia- ja loodusvarade kasutamisepoliitikatesse;• põlevkivi kasutamise riikliku arengukava kooskõlla viimine EL ja Eestikeskkonna ja regionaalarengukavadega;• põlevkivi kasutamise riikliku arengukava strateegiliste suundade (stsenaariumite)keskkonnamõjude kaardistamine ja hindamine ning ettepanekute koostaminearengukava realiseerimisega kaasneda võivate negatiivsete keskkonnamõjudevähendamiseks;• põlevkivi kasutamise riikliku arengukavas pakutavate tegevuste ning meetmetehindamine keskkonnahoiu seisukohast ja hinnangu andminekeskkonnakaalutlustele;• põlevkivi kasutamise riikliku arengukava keskkonnakaitseliste, sotsiaalsete jamajanduslike eesmärkide, piirangute ning meetmete omavahelise kooskõlahindamine;• SMH programmi ja aruande eelnõude avalik arutelu ja tagasiside saamine[seeontegevus, mitte eesmärk]6. SMH metoodikaPÕKK SMH läbiviimisel kaardistatakse ja kirjeldatakse esmalt põlevkivikaevandamisega 78 kaasnevaid keskkonnamõjusid ja keskkonnaalaseid piiranguid ningPÕKK-is toodud eesmärke võrreldakse senikehtivate riiklike keskkonnavaldkonna jaregionaalarengu eesmärkidega. Keskkonnaalaste piirangute määratlemisel lähtutakse:Euroopa Liidu ning Eesti keskkonnaga seotud strateegilistest eesmärkidest,6 Esiteks on eesmärke liiga palju ja teiseks minu arvates need osaliselt dubleerivad nii üksteist kuiPÕKKi7 kaevandamine pole ainus kasutamise viis Õigemini ei ole seda üldse. Seega tuleb hinnata ikka koguahelas alates kaevandamisest ja lõpetades kõikide jäätmete ladustamisega8 kas on õigesti asjast aru saadud, et seda tehakse ainult PÕKK teksti põhjal (edasine tekst lubab niiväita) Kui see nii ei ole siis, millised on need uuringud ja materjalid, mis mõjude kaardistamise jahindamise aluseks saavad olema?156

ahvusvahelistest konventsioonidest ning normatiivaktidestEuroopa Keskkonnaagentuuri (European Environmental Agency)keskkonnaindikaatorite süsteemist.Eesti õigusaktidest on PÕKK SMH läbiviimisel põhiliselt aluseks:•Säästev Eesti 21•Eesti uuendatud keskkonnastrateegia aastani 2010•Eesti kütuse- ja energiamajanduse pikaajaline riiklik arengukava aastani 2015 (RT I2004, 88, 601),•Eesti elektrimajanduse arengukava aastani 2005-2015 (RTL, 18.01.2006, 7, 134)•Eesti regionaalarengu strateegia 2005-2015•Maapõueseadus (RT I 2004, 84, 572),•Välisõhu kaitse seadus (RT I 2004, 43, 298)•Jäätmeseadus (RT I 2004, 9, 52; 30, 208)•Veeseadus (RT I 1994, 40, 655)•Säästva arengu seadus (RT I 1995, 31, 384)Olenevalt PÕKK SMH käigus esilekerkivatest probleemidest võetakse vajadusekorral lisaks loetletud õigusaktidele arvesse ka teisi EL ja Eesti õigusakte ningstrateegilisi dokumente.Keskkonnamõjude hindamisel kasutab hindaja kvalitatiivset hindamist jamultikriteeriumite analüüsimeetodit. Analüüsi käigus hinnatakse PÕKK strateegilisteeesmärkide, tehnoloogiliste alternatiivide (stsenaariumite) ja kavandatavate tegevuste(meetmete) võimalikke positiivseid ja negatiivseid mõjusid keskkonnale ja Eestiregionaalarengule.Hinnatakse kuidas strateegia ja meetmed mõjutavad:taastuvate ja taastumatute loodusvarade kasutust,maakasutust,looduslikku mitmekesisust s.h mõju Natura 2000 aladele,heitmeid õhku ja kliimamuutust,vee- ja pinnasereostust,jäätmeteket,inimeste tervistregionaalseid erisusi.Antakse hinnang, kas strateegilise dokumendi rakendamisega võib kaasnedapiiriülene keskkonnamõju.[Millised on baasnäitajad, mille alusel seda võrdlust tehakse? Ehk teiste sõnadegabaasnivood? Sellest sõltub otseselt hindamise tulemus, lahtiseletatult, milliseltkeskkonna näitajate tasemelt lähtutakse, olemasolevatest, või ülemöödunud sajandilõpuga, möödunud sajandi lõpuga, tulevikuunistusega? Mitte kõikidele näitajatelepole euronorme olemas, pealegi kvalitatiivsel hindamisel neid raske kasutada]157

Keskkonnamõju kvalitatiivsel hindamisel lähtutakse meetmete rakendamisegakaasnevast otsesest ja kaudsest mõjust keskkonnale ehk kuivõrd kavandatavadmeetmed aitavad kaasa keskkonnaeesmärkide saavutamiseleKeskkonnamõju kvalitatiivsel hindamisel kasutatakse järgmist skaalat:Otsene mõju:+3 – otsene mõju, väga positiivne+2 – otsene mõju, positiivne+1 – otsene mõju, vähe positiivne0 – mõju puudub-1 – otsene mõju, vähe negatiivne-2 – otsene mõju, negatiivne-3 – otsene mõju, oluliselt negatiivneKaudne mõju:+3 – kaudne mõju, väga positiivne+2 – kaudne mõju, positiivne+1 – kaudne mõju, vähe positiivne0 – mõju puudub-1 – kaudne mõju, vähe negatiivne-2 – kaudne mõju, negatiivne-3 – kaudne mõju, oluliselt negatiivneMõjude konkreetne hinnang moodustub eksperdi 9 hinnangute summana. Saadudväärtused (skaalal -3,-2,-1,0,+1,+2,+3) eri keskkonnaaspektide ja -komponentidekohta summeeritakse ja nii leitav summaarne väärtus määrab strateegilise eesmärgivõi meetme mõju. Mõjude summa suurus näitab strateegia või meetmekava mõjuintensiivsust ning polaarsus näitab seda, kas mõju keskkonnale on positiivne,neutraalne või negatiivne.Võimalusel (kui PÕKK-is kirjeldatud arengustsenaariumid ja/või meetmed on piisavadetailsusega ja annavad aluse põlevkivi kasutamisega kaasnevate heitmete jajäätmetekke kvalitatiivseks 10 määramiseks sarnaselt tänase kasutusmahu ja –viisigakaasnevate heitmete kogusega) hinnatakse erinevate stsenaariumite ja meetmete mõjukvalitatiivselt, arvutades ühe või teise stsenaariumi või meetme rakendamisegaeeldatava aastase põlevkivikasutamise hulgaga kaasneda võiv keskkonnakoormus(heitmed õhku, jäätmeteke, veekasutus).Töövormidena kasutatakse:teksti- ja sisuanalüüs (eesmärkide tasakaal, kooskõla strateegia ja meetmete vahelning vastavus teiste poliitikate keskkonnaeesmärkidega)juriidiline analüüs (vastavus seadustele)ühisarutelud PÕKK koostajatega ja tellijagaprogrammi ja aruande avalikud aruteludvajadusel konsultatsioonid teiste ekspertidega9 Üksainuke ekspert ongi või??? Viimase instantsi tõde10 Kas muidu hinnatakse mittekvalitatiivselt või? Äkki teeks selgeks kvalitatiivse ja kvantitatiivsemõiste enne kirjutamist158

Metoodilise abimaterjalina kasutatakse PÕKK SMH tarbeks:Strategic Environmental Assessment, ECMT, OECD 2000Riki Therivel, Maria Rosario Partidario The Practice of Strategic EnvironmentalAssessmentCommission's Guidance on the implementation of Directive 2001/42/EC on theassessment of the effects of certain plans and programmes on the environmentHandbook on environmental assessment on Regional Development Plans and EUStructural Funds programmes 1998Council and Commission Decision 98/181/EC, ECSC, Euratom of 23 September1997 on the conclusion, by the European Communities, of the Energy Charter Treatyand the Energy Charter Protocol on energy efficiency and related environmentalaspects.Communication from the Commission from 14.October 1998 COM(1998) 571 finalon Strengthening environmental integration within Community energy policy.Communication from the Commission of 29 April 1998: Energy Efficiency in theEuropean Community - Towards a Strategy for the Rational Use of Energy [COM(1998) 246 final - Not published in the Official Journal].7. Alternatiivsed tegevused/meetmed 11 [Alternatiivsete arengustsenaariumitehindamine]Keskkonnamõjude strateegiline hinnang antakse mõjutatava keskkonna tõenäoliselearengule juhul, kui põlevkivi kasutatakse vastavalt kolmele alternatiivselearengustsenaariumile: 12Variant 1 – Põlevkivi kasutamine jätkub piiranguteta ja tänasel tasemelVariant 2 – Põlevkivi kasutatakse piiranguteta, kusjuures põlevkivi aastanekasutusmaht suureneb hüppeliseltVariant 3 – Põlevkivi kasutamise aastamahule seatakse piirangud.8. Leevendavad meetmed [Leevendavate meetmete hindamine ja täiendamine]Hindaja analüüsib PÕKK töörühma poolt välja töötatud meetmeid tegevuste puhul,millega eeldatavasti kaasneb oluline negatiivne keskkonnamõju ja esitab vastavaltlähteülesandele soovitused pakutud meetmete täiendamiseks või muutmiseks ningvajadusel pakub välja vajalikke lisameetmeid negatiivse keskkonnamõju11 Antud dokumendi kontekstis tähendaks säärane pealkiri alternatiivseid tegevusi antus SMH kuisellisele12 Sellisel lähenemisel on võimalik hinnata ainult kaevandamise mõju, mitte kasutamise oma, sestviimane sõltub suundadest ja tehnoloogiatest ehk siin tuleb teha lisahindamine variantidest näiteks100% põletamine, 100 termiline töötlemine (erinevad tehnoloogiad ja mingi kompromiss varindid 30% ühte ja 70 teist ja vastupidi miks ka mitte 50:50159

leevendamiseks.9. Huvitatud osapooledSMH avalikustamise protsessi osapoolteks on kõik eksperdid, huvigrupid ja aktiivsedkodanikud, kes PÕKK-i vastu huvi tunnevad. Osapoolte kaasamise printsiipideks oninfo avalikkus, protsessi läbipaistvus, protsessi dokumenteeritus, avalikkuse pooltesitatud arvamustega arvestamine või mittearvestamise põhjendamine.Osapoolte kaasamise intensiivsus jaguneb kaheks:esimese ringi moodustavad valdkonna huvirühmade esindajad ningteise ringi moodustab laiem avalikkus (huvirühmad, aktiivsed kodanikud,regionaalsed ühendused).Hindaja osaleb PÕKK SMH avalikustamises huvirühmade määratlemise jakoosolekutel vajalike ettekannete tegemisega ja küsimustele vastamisega.Kõik avalikustamisele minevad materjalid avaldatakse internetis ning esimesesttaseme osavõtjaid teavitatakse sellest e-kirjaga ja vajadusel otsepostitusega.Avalikud koosolekud protokollitakse KKM poolt, KKM annab kommentaare esitanudosapooltele tagasisidet kommentaaride arvestamise/mittearvestamisega seoses.Põlevkivikasutamisega vahetult seotud asutused, ettevõtted ja teised institutsioonid,keda teavitatakse e-kirjaga (osapoolte kaasamise esimene tase) on järgmised:Partneri liikAsutused,ettevõttedNimetusAS VKG OilAS Viru Keemia GruppEesti Põlevkivi ASAS Narva ElektrijaamadEesti Energia ASMerko kaevandused OÜKiviõli Keemiatööstus OÜAS Kunda Nordic CementSillamäe Soojus OÜAS Kohtla-Järve Soojus……MTÜ-dEesti Linnade LiitEesti Kohalike Omavalitsuste LiitEesti Tööandjate KeskliitEesti Kaubandus-TööstuskodaEesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste LiitEesti Keskkonnaühenduste Koda160

Ökoloogiliste Tehnoloogiate KeskusEesti Ametiühingute KeskliitEesti Tarbijakaitse LiitEesti Looduskaitse SeltsEesti Suurettevõtjate AssotsiatsioonEesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate AssotsiatsioonEesti ÕliühingEesti Jõujaamade ja Kaugkütte ÜhingIda-Virumaa Omavalitsuste LiitLääne-Viru Omavalitsuste LiitAvalik sektorKOV 13Majandus- ja KommunikatsiooniministeeriumSiseministeeriumRahandusministeeriumKeskkonnaministeeriumSotsiaalministeeriumIda-Viru MaavalitsusLääne-Viru MaavalitsusIlluka ValdMaidla ValdKohtla ValdSonda ValdRägavere valdKohtla-Järve LinnNarva Linn..Mäetaguse vald…Vaivara valdJõhvi valdKiviõli linnMuud asutused…Teadusasutused Eesti Teaduste Akadeemia EnergeetikanõukoguTallinna Tehnikaülikool 14Tallinna Tehnikakõrgkool ?13 kodutöö täielikult tegemata, kuna olulised põlevkivivallad on välja jäetud, Lääne-Viru poolt eihakanud lisama, kuifd seal ei piirdu asi ka mitte ainult Rägaverega14 Teised kõrgkoolid on tervikuna koos oma filoloogide ja haldusjuhtidega, TTÜ miskipärast ainultenergeetika teaduskonnaga kolm rohelist instituuti on ka TTÜ osad ja siin ei ole kaugeltki üles loetudneid allasutusi, mis TTÜ-s veelgi põlevkiviga seotud on161

InstituudidEesti PõllumajandusülikoolTartu ÜlikoolMäeinstituutSoojustehnika InstituutPõlevkivi InstituutEPÜ Keskkonnakaitse InstituutTLÜ Ökoloogia Instituut--10. Avalikustamise kavaPÕKK SMH käigus viiakse vastavalt seaduses nõutule läbi 2 avalikku arutelu:SMH programmi eelnõu avalikustamineSMH lõpparuande eelnõu avalikustamineAvalikustamised viib läbi ja avalikud koosolekud korraldab Keskkonnaministeerium(KKM), kuivõrd Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus(§34 lg 2) sätestab, et avalikustamise viib läbi strateegilise planeerimisdokumendikoostamise korraldaja, kelleks SMH objekti PÕKK puhul on KKM. SMH programm,aruanne ja neile kaasnevad avalikustatavad materjalid tehakse vähemalt 14 päevaenne avalikku koosolekut kättesaadavaks KKM veebilehel Teate SMH programmi jaaruande eelnõude avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu koosolekute aja ja kohtadekohta avaldab KKM eelnevalt Avalikes Teadaannetes ja üleriigilise levikugapäevalehes.Keskkonnaministeerium viib läbi avalikustamise järgmise kava alusel:Tegevus Meetod Toimumise koht ja aegSMH programmi eelnõuavalikustamineInternetis http://www.envir.ee/17.07.-02.08.2006SMH programmi avalikaruteluAvalikkoosolekKKM suures saalis Tallinn Narva mnt7a, 09.08.2006 ja 15.08.2006 SavalaRahvamajas Maidla vallasSMH aruande eelnõuavalikustamineInternetis http://www.envir.ee/30.10.-15.11.2006*SMH aruande avalik arutelu Avalik KKM Suures saalis Tallinn Narva mntKinnitatud SMH aruandeavalik väljapanekkoosolekInternetis7a, 15.11.2006*http://www.envir.ee/täpne kuupäev selgub pärast SMHaruande eelnõu valmimist* võib muutuda sõltuvalt PÕKK eelnõu esimese variandi valmimisest11. Järelevalve ja seire teostamise hindamineHindaja analüüsib PÕKK töörühma poolt väljatöötatud ettepanekuid järelevalve jaseire teostamiseks olulise keskkonnamõjuga tegevuste üle ja esitab vajaduselsoovitusi nende ettepanekute täiendamise/muutmise osas.Keskkonnamõju hindamise järelevalvaja on vastavalt KMHKJS seadusele162

keskkonnaministeerium.?12. SMH aruande sisukordLähtuvalt seadusandlusest ja PÕKK lähteülesandest on Põlevkivikasutamise riiklikuarengukava strateegilise keskkonnamõju hindamise aruande sisukord järgmine:Lühikokkuvõte (peamised tulemused)Sissejuhatus.PÕKK eesmärgid ja vajadus.PÕKK ja selle alternatiivide kirjeldus.PÕKK seosed EL ja Eesti keskkonnapoliitika ja regionaalarengu strateegilisteeesmärkidega.Põlevkivi kasutamise keskkonnamõjude ülevaadeSMH metoodika.Hinnangud kavandatud alternatiividele ja meetmetele.Alternatiivsete strateegiate/meetmete võrdlus.Soovitused leevendavate meetmete rakendamiseks.Hindamistulemuste lühikokkuvõte.SMH käigus esile kerkinud probleemid ja soovitused nende lahendamiseks .Kokkuvõte avalikustamise tulemustest.Kasutatud dokumentide ja kirjanduse loetelu.Lisad:SMH programm.teised materjalid (nt avalikustamisega seotud materjalid, koosolekute protokollid,ettepanekud ja tagasiside jms).Info:PÕKK kohta:Janne TammKeskkonnaministeeriumiKeskkonnakorralduse- ja tehnoloogia osakondpeaspetsialistNarva mnt 7a, 15172, TallinnTel: 6262980Fax: 6262801E-mail: janne.tamm@envir.eeSMH kohta:Valdur LahtveeSEI-TallinnPk. 160Tallinn 10502163

Tel: 6276102Fax:6276101E-mail: valdur.lahtvee@seit.eeLISA 1LISA 2KeskkonnaministeeriumNarva mnt 7a15172 Tallinn11.08.2006Lüganuse kihelkonnapõlisrahva liikumise algatusrühmLüganuse tee 30Lüganuse küla43301 Ida-VirumaaEttepanekud „Põlevkivi kasutamise riikliku arengukava 2007-2015” keskkonnamõjustrateegilise hindamise programmile.1. Tuleb kindlaks teha, kui suur on kaevandamise otsene ja kaudne mõjupiirkond.Lisaks mõjule kaevandamisega otseselt seotud valdadele tuleb hinnata kakaevandamise ja sellega seotud tegevuste mõju naabervaldadele ja kogu regioonile.2. Tuleb hinnata, milline on kaevandustegevuse mõju kohalikule kultuuripärandile.164

3. Tuleb hinnata, millised on põliselanike võimalused jätkata ja arendadatraditsioonilist maaelu (põllu- ja metsamajandust).4. Tuleb hinnata, kuidas mõjutab kaevandustegevus mõjupiirkonna rahvastikukoosseisu.5. Tuleb hinnata kaevandustegevuse mõju looduslikele elupaikadele, Purtse jõele jaselle valgalale, põhjaveele, sh joogiveele.6. Tuleb hinnata, kuidas mõjutab kaevandustegevus kohalike elanike elukvaliteeti.Kaja ToikkaLüganuse kihelkonnapõlisrahva liikumisealgatusrühma liige165

166

167

168

Põlevkivi kaevandamisest15.08.06 Maidla Rahvamajas.1. Juuni alguses toimus konverents teemal: Maaelu arengu poliitika rakendamine uutsliikmesriikides –konkurentsivõime ja jätkusuutlikkus.Üks käsitletud teema oli BIOMASSI TOOTMINE energeetilisel eesmärgil.• saab kasutusele võtta tühjalt seisvad põllud, mis kasvatavad praegu maltsa jaohakaid;• suunata inimtegevuse mõjul tekkinud reovesi (alevikest) energiakultuuridekasvatamiseks• tagada energia vajadus kohalikes katlamajades;• keskkonnasäästlik tegevus;• loob töökohti maapiirkonnas;• aitab säilitada põlevkivi – ehk põlevkivi oleks tarvis vähem kaevandada.2. Iga 3 minuti tagant aetakse ahju 60 tonni põlevkivi: äärmiselt ebamõistlikkasutamine. Samal ajal kui põlevkivist on võimalik toota mitmesuguseid kütteõlisid,isegi bensiini (toodeti 1950 ndatel Kiviõli kombinaadis tunnelahjudes).Elektrit võib ju toota mitmel muulgi moel: tuulegeneraatorid, päikesepatareid (15 –20aastat tagasi üritati ju selgeks teha, et meil üldse päikest ei paista ja päikesepatareidelei ole mõtet, tänavu suvi on päike paistnud juba 4 kuud jutti ja vihmaseid päevi tulebkahjuks ühe käe sõrmedel lugeda), tuumaenergia.....3. Kui see põlevkivi kaevandamine ikka nii vajalik on, nagu keskonnaminister ütleb,siis :kas Eesti riik, või kaevandaja-arendaja on nii jõukas, et suudab ja kas tahabkasutusele võtta uusima tehnolooga, mis tagaks (kui see üldse võimalik on)kaevanduspiirkonnas elanikele hea elukvaliteedi: puhas õhk, müra madal tase, vesikaevudes jne?4. Jutuks oli energia tootmise hajutamine ja saastamise hajutamine, siisbioenergeetiliste kultuuride kasvatamine üle Eesti oleks täiesti alternatiiv.5.Tundub nii, et Maaelu Arengukava ja Põlevkivi Kaevandamise Arengukava onnagu kaks eraldi SILMAKLAPPIDEGA HOBUST: teine teist ei näe jakokkupuute punkte ei leia.Sisuliselt on ju nii, et üks välistab teise. St. kui PÕKK rakendub, siis MAK-iga ei olemeil siin midagi peale hakata.Arvan, et nii Põllumajandusministeerium ja Keskkonnaministeerium võiks ühise lauataha istuda ja need kaks arengukava kõrvuti panna. Loomulikult tuleks kaasatamitmeid eksperte. Vaadake siis, mismoodi see meie elu siin Virumaal võiks väljakujunema hakata?Aili IlvesSonda Perenaiste SeltsPosti 8Sonda 43001Ida-Virumaatel 53457534169

aili.ilves@mail.eeTere!Kohtla Vallavalitsuse poolt soovitav lisada Põlevkivi kasutamise riikliku arengukavaSMH programmi„Tööhõive mõju“p.6 SMH metoodikasseHinnatakse, kuidas strateegia ja meetmed mõjutavad:taastuvate ja taastumatute loodusvarade kasutust;maakasutust;looduslikku mitmekesisust s.h mõju Natura 2000 aladele;heitmeid õhku ja kliimamuutust;vee- ja pinnasereostust;jäätmeteket;inimeste tervist;regionaalseid erisusi;Tööhõivet.LugupidamisegaEtti KagarovKohtla vallavanem5165521Koostas: Margit Juuse170

Keskkonnaministeerium 17.08.2006Lüganuse kihelkonnaPõlisrahva liikumineLüganuse tee 30Lüganuse küla43301 Ida-VirumaaEttepanek „Põlevkivi kasutamise riikliku arengukava 2007-2015” keskkonnamõjustrateegilise hindamise programmile.Tuleb selgeks teha, millised on põlevkivi kasutamise riiklikud prioriteedid. Eesti riigija kõigi selle kodanike jaoks peab selge olema, milline põlevkivi kasutamise viis onüleüldse kõige vajalikum. Nii põlevkivipiirkonna elanikud kui ka muu eesti rahvaspeavad olema kindlad, et põlevkivi kaevandamislubasid väljastatakse vaid riiklikuvajaduse tõttu, ja et riiklikku loodusvara ei raisata. Enne nimetatud prioriteetidepaikapanemist ei tohiks üldse muid tegevusi alustadagi.Kaja ToikkaLüganuse kihelkonnaPõlisrahva liikumise eestkõneleja171

172

173

174

VASTUSED:175

176

177

178

179

180

181

182

183

184

185

16.2. Keskkonnaministri käskkiri KSH programmi heakskiitmisest186

16.3 Ida-Virumaa ja Lääne-Virumaa muinsusväärtuste nimekiriIda-VirumaaJrknrRegnr1 6370Mälestise nimi V/K 18. OmavalitsusAadressIkoon "Prohvet Elias",19/20.saj. (õli, plekk)K Alajõe vald Vasknarva EAÕ kirikVanaregnr12.III 10k-6Vasknarva linnuse2 13827varemed, 1349-1442K Alajõe vald Vasknarva küla 3643 8943 Kultusekivi, I a-tuh e. Kr. K Aseri vald Kalvi küla -4 8944 Kultusekivi, I a-tuh e. Kr. K Aseri vald Kalvi küla -Kalvi mõisa peahoone,5 138281908-1912K Aseri vald Kalvi küla 362Kalvi mõisa park, 19.-6 1382920.saj.K Aseri vald Kalvi küla 362Kalvi mõisa jääkelder,7 138301912-1913K Aseri vald Kalvi küla -Kalvi mõisa viinavabriku8 13831varemed, 1908-1909K Aseri vald Kalvi küla -Kalvi mõisa kaalukoda,9 1383219.-20.saj.K Aseri vald Kalvi küla -Kalvi mõisa kelder,10 1383319.saj.K Aseri vald Kalvi küla -Kalvi mõisa karjalaudad,11 1383419.-20.saj.K Aseri vald Kalvi küla -Kalvi linnuse varemed12 13835 vana peahoonega, 15- K Aseri vald Kalvi küla 36118.saj.Kalvi mõisa13 13836teenijatemaja, 19.saj.K Aseri vald Kalvi küla -14 13837 Kalvi mõisa ait 1, 19.saj. K Aseri vald Kalvi küla -Kalvi mõisa ait 2, 19-15 1383820.saj.K Aseri vald Kalvi küla -Kalvi mõisa tall-tõllakuur,16 13839 K19.-20.saj.Aseri vald Kalvi küla -Kalvi mõisa17 13840piirdemüürid,18.-19.saj.K Aseri vald Kalvi küla -Kalvi mõisa kuivati,18 1384119.saj.K Aseri vald Kalvi küla -Kalvi mõisa sepikoda,19 1384219.saj.K Aseri vald Kalvi küla -Kivikalme, I a-tuh lõpp II20 8945 Ka-tuh algusAseri vald Kestla küla 783Asulakoht, I a-tuh lõpp II21 8946 Ka-tuh algusAseri vald Koogu küla 2-k22 8947 Kultusekivi, I a-tuh e. Kr. K Aseri vald Koogu küla 3-k23 8948 Kultusekivi, I a-tuh e. Kr. K Aseri vald Koogu küla 4-k24 8949 Kultusekivi, I a-tuh e. Kr. K Aseri vald Koogu küla 5-k25 8950 Kultusekivi, I a-tuh e. Kr. K Aseri vald Koogu küla 6-k26 8951 Kultusekivi, I a-tuh e. Kr. K Aseri vald Koogu küla 7-k27 8952 Kultusekivi, I a-tuh e. Kr. K Aseri vald Koogu küla 8-k28 8953 Kultusekivi, I a-tuh. e. Kr. K Aseri vald Koogu küla 9-k29 8954 Kultusekivi, I a-tuh. e. Kr. K Aseri vald Koogu küla 10-k30 8955 Kultusekivi, I a-tuh. e. Kr. K Aseri vald Koogu küla -187

31 8956 Kultusekivi, I a-tuh. e. Kr. K Aseri vald Koogu küla -Kivikalme, I a-tuh lõpp II32 8957 Ka-tuh algusAseri vald Kõrkküla küla 779Asulakoht, I a-tuh II pool33 8958 K- II a-tuh algusAseri vald Rannu küla 60-k34 8959 Kivikalme, I a-tuh I pool K Aseri vald Rannu küla 781Kivikalme "Kalmuvare", I35 8960 Ka-tuh I poolAseri vald Rannu küla 78036 8961 Kivikalme K Aseri vald Rannu küla 782Avinurme kirik, 1906-37 138431909K Avinurme vald Avinurme alevik kPelgupaik "Kukelinn", II38 8962a-tuh.K Avinurme vald Maetsma küla 78639 8963 Kalmistu, 15.-17. saj. K Avinurme vald Ulvi küla 84340 13845 Ulvi kool, 1923 K Avinurme vald Ulvi küla k41 13844 Vadi kool, 1888 K Avinurme vald Vadi küla k42 33 Terroriohvrite ühishaud K Iisaku vald Iisaku alevik 88643 34 Terroriohvrite ühishaud K Iisaku vald Iisaku alevik 5-k44 35 Iisaku kalmistu K Iisaku vald Iisaku alevik -45 8964 Kalmistu, 15.-18. saj. K Iisaku vald Iisaku alevik 78946 13847 Iisaku kirik, 1894-1896 K Iisaku vald Iisaku alevik k47 13848 Iisaku seltsimaja, 20.saj. K Iisaku vald Iisaku alevik kIisaku ministeeriumikool,48 138461915Kivikalme, I a-tuh I pool -49 8965II a-tuh algusKääbaskalmistu, I a-tuh I50 8966poolKIisaku valdIisaku alevik, Tartumnt. 53K Iisaku vald Imatu küla 787K Iisaku vald Jõuga küla 78851 8967 Kääbas, II a-tuh algus K Iisaku vald Kuru küla 1-k52 8968 Kääbas K Iisaku vald Kuru küla 77253 8969 Kalmistu, 16.-17. saj. K Iisaku vald Pootsiku küla 206054 8970 Kalmistu K Iisaku vald Sõrumäe küla 79255 8971 Kalmistu, 15.-18. saj. K Iisaku vald Varesmetsa küla 79056 8972 Kalmistu, 15.-18. saj. K Iisaku vald Varesmetsa küla 79157 8973 Linnus, II a-tuh algus K Illuka vald Edivere küla 79358 37Koht, kus 18. sajandilasus klaasikodaK Illuka vald Gorodinka küla 430Illuka mõisa peahoone,59 138531888K Illuka vald Illuka küla k60 13854 Illuka mõisa park, 19.saj. K Illuka vald Illuka küla -61 36II maailmasõjashukkunute ühishaudK Illuka vald Jaamaküla küla 42362 8974 Kääbas, I a-tuh II pool K Illuka vald Kivinõmme küla 11-k63 8975 Kääbas, I a-tuh II pool K Illuka vald Kivinõmme küla 13-k64 8976 Kääbas K Illuka vald Kivinõmme küla 79465 8977 Kalmistu, 14.-18. saj. K Illuka vald Kuremäe küla 87-k66 8978 Kääbas, II a-tuh I pool K Illuka vald Kuremäe küla 79567 8979 Kääbas, 12.-13. saj. K Illuka vald Kuremäe küla 85-k68 8980 Kääbas, 12.-13. saj. K Illuka vald Kuremäe küla 86-kOhvriallikas "Püha69 8981allikas", I-II a-tuh.K Illuka vald Kuremäe küla 84-k70 8982 Ohvritamm K Illuka vald Kuremäe küla 796Kuremäe kloostri hooned,71 13849 territoorium, piirdemüür, K Illuka vald Kuremäe küla 3631892-191072 13850 Kuremäe kloostri K Illuka vald Kuremäe küla 363k188

võõrastemaja, 19.saj.Kuremäe kloostri kalmistu73 13851 Kkirik, 19.saj.Illuka vald Kuremäe küla 363Kuremäe kloostri74 13852kalmistu, 19-20.saj.K Illuka vald Kuremäe küla 363Kurtna mõisa peahoone,75 1385519.saj.K Illuka vald Kurtna küla -76 13856 Kurtna mõisa park, 19.saj K Illuka vald Kurtna küla -Kurtna mõisa kivisild77 138571,19-20.saj.K Illuka vald Kurtna küla -Kurtna mõisa kivisild 2,78 1385819-20.saj.K Illuka vald Kurtna küla -Kurtna mõisa79 13859 Kvalitsejamaja, 19.-20.saj.Illuka vald Kurtna küla -Kurtna mõisa viinaait,80 1386019.saj.K Illuka vald Kurtna küla -Kurtna mõisa aitkuivati,19.saj.81 13861 K Illuka vald Kurtna küla -Kurtna mõisa talltõllakuur,19.saj.82 13862 K Illuka vald Kurtna küla -Kurtna mõisa karjalaut 1,83 13863 K19.saj.Illuka vald Kurtna küla -Kurtna mõisa karjalaut 2,84 13864 K19.saj.Illuka vald Kurtna küla -Kurtna mõisa tuuleveski,85 1386519.saj.K Illuka vald Kurtna küla -86 8983 Kalmistu K Illuka vald Rausvere küla -87 8984 Kalmistu K Illuka vald Vasavere küla 800Kivikalme, I a-tuh. - II a-88 8985tuh. algusK Jõhvi vald Edise küla 90-k89 13870 Jõhvi tuuleveski,19.saj. K Jõhvi vald Edise küla 158Edise linnuse90 13871varemed,15.saj.K Jõhvi vald Edise küla 365Jõhvi kalmistu kabel, 18.-91 13869 K19.saj.92 38II Maailmasõjashukkunute ühishaudKAdministratiivhoone93 13867 Jõhvis Keskväljaku 1, K1954Elamu Jõhvis Rakvere94 13868t.15, 20.saj.KJõhvi kirik95 13866vallikraaviga,14.-16.saj.K96 27095 VabadussõjamälestussammasJõhvi valdJõhvi valdJõhvi valdJõhvi valdJõhvi valdJõhvi linn, Jõhvi EELKkalmistuJõhvi linn, JõhvikalmistuJõhvi linn, Keskväljaku1Jõhvi linn, Rakvere t.15Jõhvi linn, Rakvere t.6bK Jõhvi vald Jõhvi linn, Rakvere tn97 8986 Asulakoht K Jõhvi vald Kahula küla -98 8987 Asulakoht K Jõhvi vald Kahula küla -99 8988 Kultusekivi K Jõhvi vald Kahula küla -100 8989 Kultusekivi K Jõhvi vald Kahula küla -101 8990 Kultusekivi K Jõhvi vald Kahula küla -102 8991 Kalmistu, I a-tuh. I poola K Jõhvi vald Sompa küla 801103 8992 Kultusekivi K Jõhvi vald Sompa küla 88-k104 8993 Kultusekivi K Jõhvi vald Sompa küla 89-k105 39 Terroriohvrite ühishaud K Kiviõli linn Küttejõu karjäär 252106 8994 Kultusekivi K Kiviõli linn Püssi-Tudu mnt. ääres 41-k107 8995 Kultusekivi K Kiviõli linn Püssi-Tudu mnt. ääres 42-kk251kk157189

Koolihoone Kiviõlis108 13872 KVabaduse t. 6, 1936-1938Kiviõli linn Vabaduse 6 k109 8998 Asulakoht K Kohtla vald Järve küla 14-k110 8999 Kultusekivi K Kohtla vald Järve küla 91-kJärve mõisa111 13889 Kkindluselamu,15.-16.saj.Kohtla vald Järve küla 159Järve mõisa tall-tõllakuur,112 13890 K19.saj.Kohtla vald Järve küla -Järve mõisa113 13891abihoone,19.saj.K Kohtla vald Järve küla -114 9000 Asulakoht K Kohtla vald Kohtla küla 93-k115 9001 Kultusekivi K Kohtla vald Kohtla küla 92-k116 9002 Kultusekivi K Kohtla vald Kohtla küla -117 9003 Kultusekivi K Kohtla vald Kukruse küla 94-k118 9004 Kultusekivi K Kohtla vald Kukruse küla 95-k119 9005 Kultusekivi K Kohtla vald Kukruse küla 96-kKukruse mõisa peahoone,120 13892 K18.-19.saj.Kohtla vald Kukruse küla kKukruse mõisa allee121 13893matusepaigaga, 19.saj.K Kohtla vald Kukruse küla -122 13894 Kukruse mõisa ait, 19.saj. K Kohtla vald Kukruse küla -Kukruse mõisa kuivati,123 1389519.saj.K Kohtla vald Kukruse küla -Kukruse mõisa124 13896hobusetall, 19.saj.K Kohtla vald Kukruse küla -Kukruse mõisa tuuleveski,125 13897 K19.saj.Kohtla vald Kukruse küla k126 41 Tollide perekonnakalmistu K Kohtla valdKukruse küla,Kabelimägi431Ontika mõisa127 13898peahoone,19.saj.K Kohtla vald Ontika küla kOntika mõisa kelder,128 1389919.saj.K Kohtla vald Ontika küla -Ontika mõisa129 13900teenijatemaja, 19.saj.K Kohtla vald Ontika küla -130 13901 Ontika mõisa ait, 19.saj. K Kohtla vald Ontika küla -Ontika mõisa karjakastell,131 13902 K19.saj.Kohtla vald Ontika küla -132 9006 Asulakoht K Kohtla vald Peeri küla -133 9007 Kultusekivi K Kohtla vald Peeri küla 8134 9008 Kultusekivi K Kohtla vald Peeri küla -135 9009 Kultusekivi K Kohtla vald Peeri küla -136 9010 Kultusekivi K Kohtla vald Peeri küla -137 9011 Kultusekivi K Kohtla vald Roodu küla 98-k138 9012 Kultusekivi K Kohtla vald Roodu küla 99-k139 9013 Rauasulatuskoht K Kohtla vald Roodu küla 97-k140 9014 Asulakoht K Kohtla vald Saka küla 100-k141 9015 Kalmistu K Kohtla vald Saka küla 803142 9016 Kultusekivi K Kohtla vald Saka küla 101-k143 9017 Kultusekivi K Kohtla vald Saka küla 102-k144 9018 Kultusekivi K Kohtla vald Saka küla 103-k145 9019 Kultusekivi K Kohtla vald Saka küla 104-k146 9020 Kultusekivi K Kohtla vald Saka küla 105-kSaka mõisa peahoone,147 1390319.saj.K Kohtla vald Saka küla -148 13904 Saka mõisa park, 19.saj. K Kohtla vald Saka küla -190

Saka mõisa valitsejamaja,149 13905 K19.saj.Kohtla vald Saka küla -Saka mõisa ait-kuivati,150 1390619.saj.K Kohtla vald Saka küla -Saka mõisa meierei,151 1390719.saj.K Kohtla vald Saka küla -Saka mõisa karjakastell,152 1390819.saj.K Kohtla vald Saka küla -153 13909 Saka mõisa küün, 19.saj. K Kohtla vald Saka küla -Saka mõisa möldrimaja,154 1391019.saj.K Kohtla vald Saka küla -155 13911 Saka tuuleveski, 19.saj. K Kohtla vald Saka küla k156 9154 Kultusekivi K Kohtla vald Valaste küla 106-kSompa kaevanduse157 13887hoone, 1946-1948K Kohtla-Järve linn Ereda t. 30A kJärve mõisa158 13873tuuleveski,19.saj.K Kohtla-Järve linn Järveküla tee 125a 160Kohtla-Järve õigeusu159 13888kirik, 1938K Kohtla-Järve linn Järveküla tee 3 kII Maailmasõjas160 40 hukkunute jaterroriohvrite ühishaudK Kohtla-Järve linn Järveküla tee 9 kõrval 250Vabadussõja Järve161 27096lahingu mälestussammas KKohtla-Järve linn K. Lutsu tänava park162 24653 Kohtla-Järve kultuurimaja K Kohtla-Järve linn Keskallee 36Elamu Kohtla-Järvel K.163 13881Lutsu t.10, 1919-1922K Kohtla-Järve linn Lutsu t. 10 kElamu Kohtla-Järvel K.164 13882Lutsu t. 11, 1919-1922K Kohtla-Järve linn Lutsu t. 11 kElamu Kohtla-Järvel K.165 13883Lutsu t. 12, 1919-1922K Kohtla-Järve linn Lutsu t. 12 kElamu Kohtla-Järvel K.166 13884Lutsu t. 13, 1919-1922K Kohtla-Järve linn Lutsu t. 13 kElamu Kohtla-Järvel K.167 13885Lutsu t. 15, 1919-1922K Kohtla-Järve linn Lutsu t. 15 kElamu Kohtla-Järvel K.168 13874Lutsu t. 2, 1919-1922K Kohtla-Järve linn Lutsu t. 2 kElamu Kohtla-Järvel K.169 13875Lutsu t 4, 1919-1922K Kohtla-Järve linn Lutsu t. 4 kElamu Kohtla-Järvel K.170 13876Lutsu t. 5, 1919-1922K Kohtla-Järve linn Lutsu t. 5 kElamu Kohtla-Järvel K.171 13877Lutsu t. 6, 1919-1922K Kohtla-Järve linn Lutsu t. 6 kElamu Kohtla-Järvel K.172 13878Lutsu t. 7, 1919-1922K Kohtla-Järve linn Lutsu t. 7 kElamu Kohtla-Järvel K.173 13879Lutsu t. 8, 1919-1922K Kohtla-Järve linn Lutsu t. 8 kElamu Kohtla-Järvel K.174 13880Lutsu t. 9, 1919-1922K Kohtla-Järve linn Lutsu t. 9 k175 8996 Kultusekivi K Kohtla-Järve linn Narva mnt. 50 -176 8997 Kultusekivi K Kohtla-Järve linn Noorte t. 4 -Kohtla-Järve koolihoone,177 138861938-1939K Kohtla-Järve linn Spordi t. 2 k178 13912 Lohusuu kirik, 1878-1882 K Lohusuu vald Lohusuu alevik kLohusuu õigeusu kirik179 13913 väravaehitisega, 1897-1898K Lohusuu vald Lohusuu alevik k191

Lohusuu kalmistu kabel,180 1391419.saj.K Lohusuu vald Lohusuu alevik kLohusuu (Veneküla)181 13915 kalmistu kabel, 1863- K Lohusuu vald Lohusuu alevik k1864Vabadussõja Lohusuu182 27097 Klahingu mälestussammasLohusuu vald Lohusuu alevik183 9021 Kalmistu K Lohusuu vald Piilsi küla 785184 9022 Kääbas K Lohusuu vald Separa küla 15-k185 9023 Kääbas K Lohusuu vald Separa küla 16-k186 9024 Kääbas K Lohusuu vald Separa küla 17-k187 9025 Kääbas K Lohusuu vald Separa küla 18-k188 9026 Kivikalme K Lüganuse vald Aa küla 807189 9027 Kivikalme K Lüganuse vald Aa küla 808190 9028 Kultusekivi K Lüganuse vald Aa küla 823191 9029 Kultusekivi K Lüganuse vald Aa küla 824192 9030 Kultusekivi K Lüganuse vald Aa küla 19-k193 9031 Kultusekivi K Lüganuse vald Aa küla 20-k194 9032 Kultusekivi K Lüganuse vald Aa küla 21-k195 9033 Linnus K Lüganuse vald Aa küla 806Aa mõisa peahoone,1696-196 13929 K19.saj.Lüganuse vald Aa küla k197 13930 Aa mõisa park,18.-20.saj. K Lüganuse vald Aa küla -198 13931 Aa mõisa kabel, 18.saj. K Lüganuse vald Aa küla -Aa mõisa kasvuhoone 1,199 1393219.saj.K Lüganuse vald Aa küla -Aa mõisa kasvuhoone 2,200 1393319.saj.K Lüganuse vald Aa küla -Aa mõisa moonakamaja201 139341,19.saj.K Lüganuse vald Aa küla -Aa mõisa viinavabriku202 13935vare, 19.saj.K Lüganuse vald Aa küla -Aa mõisa moonakamaja203 139362, 19.saj.K Lüganuse vald Aa küla -204 13937 Aa mõisa kuivati, 19.saj. K Lüganuse vald Aa küla -Aa mõisa205 13938karjalaudad,19.saj.K Lüganuse vald Aa küla -Aa mõisa tuuleveski,206 1393919.saj.K Lüganuse vald Aa küla k207 9034 Kultusekivi K Lüganuse vald Irvala küla 40-k208 9035 Kalmistu K Lüganuse vald Jabara küla 821209 9036 Kivikalme K Lüganuse vald Jabara küla 2535210 9037 Kivikalme K Lüganuse vald Kopli küla 2533211 9038 Kalmistu K Lüganuse vald Liimala küla 818212 9039 Kivikalme K Lüganuse vald Liimala küla 815II Maailmasõjas213 42 hukkunute jaterroriohvrite ühishaudK Lüganuse vald Lüganuse alevik 424214 43Lüganuse kirikuaed, 14.-20. saj.K Lüganuse vald Lüganuse alevikArh.366215 9040 Asulakoht K Lüganuse vald Lüganuse alevik 26-k216 9041 Kivikalme K Lüganuse vald Lüganuse alevik 2530217 9042 Kivikalme K Lüganuse vald Lüganuse alevik 2531218 9043 Kivikalme K Lüganuse vald Lüganuse alevik 2532219 9044 Kivikalme K Lüganuse vald Lüganuse alevik 810220 9045 Kivikalme K Lüganuse vald Lüganuse alevik 811192

221 9046 Kivikalme K Lüganuse vald Lüganuse alevik 812222 9047 Kultusekivi K Lüganuse vald Lüganuse alevik 27-k223 9048 Kultusekivi K Lüganuse vald Lüganuse alevik -224 13916 Lüganuse kirik, 14-15.saj. K Lüganuse vald Lüganuse alevik 366Lüganuse kirikuaia225 13918piirdemüür,18.-20.saj.K Lüganuse vald Lüganuse alevik 366Lüganuse kirikuaia kabel226 139191, 18.saj.K Lüganuse vald Lüganuse alevik 366Lüganuse kirikuaia kabel227 139202, 18.saj.K Lüganuse vald Lüganuse alevik 366Lüganuse köstrimaja,228 1392118.saj.K Lüganuse vald Lüganuse alevik kLüganuse köstrimaja229 13922kaev,18-19.saj.K Lüganuse vald Lüganuse alevik -Lüganuse pastoraadi230 13923peahoone, 18.saj.K Lüganuse vald Lüganuse alevik -Lüganuse pastoraadi231 13924kelder, 19.saj.K Lüganuse vald Lüganuse alevik -Lüganuse pastoraadi232 13925ait,19.saj.K Lüganuse vald Lüganuse alevik -Lüganuse pastoraadi233 13926abihoone, 19.saj.K Lüganuse vald Lüganuse alevik -Lüganuse pastoraadi234 13927kaev, 19.saj.K Lüganuse vald Lüganuse alevik -235 13941 Püssi mõisa park, 19.saj. K Lüganuse vald Lüganuse alevik kPüssi mõisa pargiait,236 1394219.saj.K Lüganuse vald Lüganuse alevik kPüssi mõisa härjatall,237 1394519.saj.K Lüganuse vald Lüganuse alevik -238 27098 VabadussõjamälestussammasK Lüganuse vald Lüganuse alevikPüssi mõisa sepikoda,239 1395119.saj.Püssi mõisa vankrikuur,240 1395019.saj.Püssi mõisa241 13948moonakamaja 2, 19.saj.Püssi mõisa242 13946valitsejamaja, 19.saj.Püssi mõisa viinavabrik,243 139441862Püssi mõisa244 13943moonakamaja 1, 19.saj.Püssi koolihoone, 1924-245 1394026Püssi mõisa karjakastell,246 1394919.saj.Püssi mõisa kohtumaja,247 1394719.saj.KKKKKKKKKLüganuse valdLüganuse valdLüganuse valdLüganuse valdLüganuse valdLüganuse valdLüganuse valdLüganuse valdLüganuse valdLüganuse alevik, _Pargi t. 76Lüganuse alevik, Kiviõlitee 29Lüganuse alevik, Kiviõlitee 12Lüganuse alevik, Kiviõlitee 19Lüganuse alevik, Kiviõlitee 21Lüganuse alevik, Kiviõlitee 23Lüganuse alevik, Kiviõlitee 25Lüganuse alevik, Kiviõlitee 27Lüganuse alevik, Kiviõlitee 9248 9049 Kivikalme K Lüganuse vald Matka küla 2528249 9050 Kivikalme K Lüganuse vald Matka küla 2529250 9051 Kivikalme K Lüganuse vald Matka küla 2536251 9052 Kivikalme K Lüganuse vald Matka küla 2537252 9053 Kivikalme K Lüganuse vald Matka küla 2538253 9054 Kivikalme K Lüganuse vald Matka küla 2539254 9055 Kultusekivi K Lüganuse vald Matka küla 2540255 9056 Kultusekivi K Lüganuse vald Matka küla 2541--kkkkkk193

256 9057 Kultusekivi K Lüganuse vald Matka küla 2542257 9058 Kultusekivi K Lüganuse vald Matka küla 2543258 9059 Kultusekivi K Lüganuse vald Matka küla 2544259 9060 Kultusekivi K Lüganuse vald Matka küla 2545260 9061 Kultusekivi K Lüganuse vald Matka küla 38-k261 9062 Kultusekivi K Lüganuse vald Matka küla 39-k262 9063 Kultusekivi K Lüganuse vald Matka küla 108-k263 9064 Kultusekivi K Lüganuse vald Matka küla 63-k264 9065 Kultusekivi K Lüganuse vald Matka küla 64-k265 9066 Kultusekivi K Lüganuse vald Matka küla 66-k266 9067 Kultusekivi "Ugulikivi" K Lüganuse vald Matka küla 65-k267 9068 Kultusekivi K Lüganuse vald Moldova küla 31-k268 9069 Kalmistu K Lüganuse vald Mustmätta küla 816269 9070 Kultusekivi K Lüganuse vald Mustmätta küla 25-k270 9071 Asulakoht K Lüganuse vald Purtse küla 22-k271 9072 Asulakoht K Lüganuse vald Purtse küla 23-k272 9073 Kalmistu K Lüganuse vald Purtse küla 820273 9074 Kivikalme K Lüganuse vald Purtse küla 809274 9075 Kivikalme K Lüganuse vald Purtse küla 819275 9076 Kivikalme K Lüganuse vald Purtse küla 819276 9077 Kivikalme K Lüganuse vald Purtse küla 819277 9078 Kivikalme K Lüganuse vald Purtse küla 819278 9079 Kivikalme K Lüganuse vald Purtse küla 819279 9080 Kivikalme K Lüganuse vald Purtse küla 819280 9081 Kivikalme K Lüganuse vald Purtse küla 819281 9082 Kivikalme K Lüganuse vald Purtse küla 819282 9083 Kultusekivi K Lüganuse vald Purtse küla 107-k283 9084 Kultusekivi K Lüganuse vald Purtse küla 110-k284 9085 Kultusekivi K Lüganuse vald Purtse küla 29-k285 9086 Kultusekivi K Lüganuse vald Purtse küla -286 9087 Kultusekivi K Lüganuse vald Purtse küla -287 9088 Linnus K Lüganuse vald Purtse küla 805288 9089 Linnus K Lüganuse vald Purtse küla 804289 9090 Ohverdamiskoht K Lüganuse vald Purtse küla 822290 9091 Ohvriallikas K Lüganuse vald Purtse küla 28-k291 9092 Ohvriallikas K Lüganuse vald Purtse küla 827292 9093 Ohvriallikas K Lüganuse vald Purtse küla 826293 9094 Ohvripärn K Lüganuse vald Purtse küla 828Purtse kindluselamu,294 1392816.saj.,1990K Lüganuse vald Purtse küla 367295 9095 Kultusekivi K Lüganuse vald Varja küla 109-k296 9096 Kultusekivi K Lüganuse vald Varja küla -297 9097 Kultusekivi K Lüganuse vald Varja küla 32-k298 9098 Kultusekivi K Lüganuse vald Varja küla 33-k299 9099 Kultusekivi K Lüganuse vald Varja küla 34-k300 9100 Kultusekivi K Lüganuse vald Varja küla 36-k301 9101 Kultusekivi K Lüganuse vald Voorepera küla 37-k302 9102 Asulakoht K Maidla vald Maidla küla 67-k303 9103 Kalmistu K Maidla vald Maidla küla 829304 9104 Kalmistu K Maidla vald Maidla küla 2546305 9105 Kultusekivi K Maidla vald Maidla küla 43-k306 9106 Kultusekivi K Maidla vald Maidla küla 44-k307 9107 Kultusekivi K Maidla vald Maidla küla 45-k308 9108 Kultusekivi K Maidla vald Maidla küla 46-k194

309 9109 Kultusekivi K Maidla vald Maidla küla 47-k310 9110 Kultusekivi K Maidla vald Maidla küla 48-k311 9111 Kultusekivi K Maidla vald Maidla küla 49-k312 9112 Kultusekivi K Maidla vald Maidla küla 50-k313 9113 Kultusekivi K Maidla vald Maidla küla 51-k314 9114 Kultusekivi K Maidla vald Maidla küla 53-k315 9115 Kultusekivi K Maidla vald Maidla küla 54-kMaidla mõisa peahoone,316 139521764-1767K Maidla vald Maidla küla kMaidla mõisa317 13953valitsejamaja, 18.saj.K Maidla vald Maidla küla kMaidla mõisa318 13954teenijatemaja, ,18.saj.K Maidla vald Maidla küla kMaidla mõisa319 13955aednikumaja,19.saj.K Maidla vald Maidla küla kMaidla mõisa park,18.-320 1395619.saj.K Maidla vald Maidla küla kMaidla mõisa piirdemüür321 1395718.saj.K Maidla vald Maidla küla kMaidla mõisa322 13958kelder,19.saj.K Maidla vald Maidla küla -323 9116 Kalmistu K Maidla vald Oandu küla 2549324 9117 Kalmistu K Maidla vald Rebu küla 2548325 9118 Kultusekivi K Maidla vald Rebu küla 112-kRauasulatuskoht ja326 9119asulakohtK Maidla vald Rebu küla 2062327 9120 Kalmistu K Maidla vald Rääsa küla 2547328 9121 Kultusekivi K Maidla vald Rääsa küla 111-k329 9122 Kalmistu K Maidla vald Tarumaa küla 830330 9123 Rauasulatuskoht K Maidla vald Tarumaa küla 2061331 9124 Asulakoht K Mäetaguse vald Atsalama küla 114-k332 9125 Kultusekivi K Mäetaguse vald Atsalama küla 115-k333 9126 Kultusekivi K Mäetaguse vald Ereda küla 113-k334 9127 Linnus K Mäetaguse vald Kalina küla 797Kiikla mõisa peahoone,335 1398019.saj.K Mäetaguse vald Kiikla küla -336 13981 Kiikla mõisa park, 19.saj. K Mäetaguse vald Kiikla küla -Kiikla mõisa tall-tõllakuur,337 13982 K19.saj.Mäetaguse vald Kiikla küla -338 13983 Kiikla mõisa ait, 19.saj. K Mäetaguse vald Kiikla küla -Kiikla mõisa magasiait,339 1398419.saj.K Mäetaguse vald Kiikla küla -Kiikla mõisa abihoone,340 1398520.saj.K Mäetaguse vald Kiikla küla -Kiikla mõisa sepikoda,341 1398620.saj.K Mäetaguse vald Kiikla küla -Kiikla mõisa viinavabriku342 13987vare, 19.saj.K Mäetaguse vald Kiikla küla -Kiikla mõisa tuuleveski,343 1398819.saj.K Mäetaguse vald Kiikla küla -Vabadussõjas hukkunudBalti pataljoni võitlejate344 27099matmispaikmälestussambagaKMäetaguse valdLiivakünka küla,Mäetaguse kalmistu345 9128 Asulakoht K Mäetaguse vald Mäetaguse alevik 116-k346 9129 Kalmistu K Mäetaguse vald Mäetaguse alevik 2069195

347 9130 Kalmistu K Mäetaguse vald Mäetaguse alevik 832348 9131 Kultusekivi K Mäetaguse vald Mäetaguse alevik 2070Mäetaguse mõisa349 13960peahoone, 18.-19.saj.K Mäetaguse vald Mäetaguse alevik kMäetaguse mõisa park,350 1396119.saj.K Mäetaguse vald Mäetaguse alevik kMäetaguse mõisa ait 1,351 1396219.saj.K Mäetaguse vald Mäetaguse alevik kMäetaguse mõisa talltõllakuur,19.saj.352 13963 K Mäetaguse vald Mäetaguse alevik -Mäetaguse mõisa353 13964kasvuhoone,19.saj.K Mäetaguse vald Mäetaguse alevik -Mäetaguse mõisa ait 2,354 1396519.saj.K Mäetaguse vald Mäetaguse alevik kMäetaguse mõisa355 13966aednikumaja, 19.saj.K Mäetaguse vald Mäetaguse alevik -356 13967 Mäetaguse kabel, 19.saj. K Mäetaguse vald Mäetaguse alevik -Asulakoht ja357 9132rauasulatuskohtK Mäetaguse vald Pagari küla 117-kPagari mõisa peahoone,358 1396819.saj.K Mäetaguse vald Pagari küla k359 13969 Pagari mõisa park, 19.saj. K Mäetaguse vald Pagari küla -Pagari mõisa kelder,360 1397019.saj.K Mäetaguse vald Pagari küla -Pagari mõisa361 13971aednikumaja,19.saj.K Mäetaguse vald Pagari küla -Pagari mõisa362 13972tõllakuur,19.saj.K Mäetaguse vald Pagari küla -363 13973 Pagari mõisa ait, 19.saj. K Mäetaguse vald Pagari küla -Pagari mõisa viinavabrik,364 13974 K19. Saj.Mäetaguse vald Pagari küla -Pagari mõisa kuivati,365 1397519.saj.K Mäetaguse vald Pagari küla -Pagari mõisa366 13976piirdemüürid, 19.saj.K Mäetaguse vald Pagari küla -Pagari mõisa tuuleveski,367 139771859K Mäetaguse vald Pagari küla k368 13978 Pagari koolimaja, 20.saj. K Mäetaguse vald Pagari küla -Vabadussõja Pagari369 27100lahingu mälestussammas K Mäetaguse vald Pagari küla, Pagarimõisa parkKoltsina kõrtsihoone,370 1397919.saj.K Mäetaguse vald Raja küla k371 9133 Kultusekivi K Mäetaguse vald Rajaküla küla 118-k372 9134 Asulakoht K Mäetaguse vald Väike-Pungerja küla 119-k373 13959 Väike-Pungerjapostijaam,1830-1831K Mäetaguse vald Väike-Pungerja küla 368Purskkaev Narvas374 14044bastionil "Pax", 20.saj.K Narva linn Bastion "Pax" -Narva õigeusu kirik,375 140451890-1898K Narva linn Bastrakovi t. 4 kKreenholmi elukasarm376 14012 KGerassimovi t. 3, 19.saj.Narva linn Gerassimovi t. 3 kKreenholmi vana haigla,377 140291906K Narva linn Haigla t. 3 -Kreenholmi elukasarm,378 14015Haigla t. 4, 19.saj.K Narva linn Haigla t. 4 -379 14046 Kreenholmi uus haigla, K Narva linn Haigla t. 5 k196

1913Kreenholmi elukasarm,380 14016Haigla t. 6, 19.saj.K Narva linn Haigla t. 6 kKreenholmi elukasarmute381 14030 Kprügipõletusahi, 19.saj.Narva linn Haigla tn. 6 -Kreenholmi elukasarm,382 14014 Joala t. 12/Haigla t. 2, K Narva linn Joala t. 12/Haigla t. 2 k19.saj.Kreenholmi juhtkonna383 14031vana hoone, 19.saj.K Narva linn Joala t. 17 -Kreenholmi direktori Karri384 14017 Kelamu, 1893Narva linn Joala t. 18 -Kreenholmi pritsimaja,385 1404020.saj.K Narva linn Joala t. 19 -Kreenholmi juhtkonna386 14018hoone, 1901K Narva linn Joala t. 20 kKreenholmi387 14032 kudumisvabriku uus K Narva linn Joala t. 21a -hoone, 1870Kreenholmi ketrus-ja388 14033 kudumisvabriku vana K Narva linn Joala t. 21b -hoone, 1858-1862Kreenholmi ladude vana389 14034kompleks, 19.saj.K Narva linn Joala t. 21c -Kreenholmi elektrijaama390 14035hoone, 20.saj.K Narva linn Joala t. 21e -Kreenholmi vana pääsla391 14038kaks hoonet, 19.saj.K Narva linn Joala t. 23 -Kreenholmi jõekalda392 14039tugimüür, 19.saj.K Narva linn Joala t. 23 -Kreenholmi Joala vabriku393 14036 Khoone, 1884-1890Narva linn Joala t. 23a --Kreenholmi Georgi394 14037vabriku hoone, 1899K Narva linn Joala t. 23b -Kreenholmi juhtkonna395 14019elamu, 1896K Narva linn Joala t. 24 kKreenholmi meistrite396 14020elamu, Joala t. 26, 1906K Narva linn Joala t. 26 kKreenholmi meistrite397 14021elamu, Joala t. 28, 1901K Narva linn Joala t. 28 kKreenholmi meistrite398 14022elamu, Joala t. 30, 1906K Narva linn Joala t. 30 kKreenholmi arestimaja,399 140231898K Narva linn Joala t. 5b kKreenholmi elukasarm400 14013 Joala t. 10/Gerassimovi t. K1, 19.saj.Narva linnJoala.t.10/Gerassimovit. 1401 9135 Kindlustatud asula K Narva linn Joaorg 5402 9136 Kiviaja asulakoht K Narva linn Joaorg 6Kreenholmi403 24648 sadamaladude hoonete K Narva linn Jõe1, Jõe 3maht ja fassadidNarva Garnisoni kalmistu,Vabadussõjas hukkunute404 27101matmispaikK Narva linn Jõesuu tnmälestussambagaKreenholmi elukasarm405 14011Kalda t. 10, 19.saj.K Narva linn Kalda t. 10 kk197

Kreenholmi leivatehas,406 140281893-1894K Narva linn Kalda t. 33 -Kreenholmi elukasarm407 14008Kalda t. 4, 20.saj.K Narva linn Kalda t. 4 kKreenholmi elukasarm408 14009Kalda t. 6, 19.saj.K Narva linn Kalda t. 6 kKreenholmi elukasarm409 14010Kalda t. 8, 19.saj.K Narva linn Kalda t. 8 kNarva Aleksandri kirik,410 140051881-1884K Narva linn Kiriku t. 9 kElamu Narvas Koidula t.411 140003a, 17.saj.,1978K Narva linn Koidula t. 3a 162Elamu Narvas Koidula t.412 140016, 17.saj.,1982K Narva linn Koidula t. 6 163Kreenholmi veetorn413 14024 liituva hoonega, 1874- K Narva linn Kose t. 12/14 k1898Kreenholmi direktori414 14025 KSchowcrossi elamu, 1875Narva linn Kose t. 4 -Kreenholmi meistrite vana415 14026 Kelamu, Kose t. 6, 1875Narva linn Kose t. 6 -Kreenholmi meistrite vana416 14027 Kelamu Kose t. 8, 1875Narva linn Kose t. 8 -Narva gümnaasiumi417 14006hoone, 19.saj.K Narva linn Kraavi t. 2 kNarva tuletõrjedepoo,418 1404119.saj.K Narva linn Malmi t. 1 -419 47II MaailmasõjasNarva jõe ja ViktoriaK Narva linnhukkunute ühishaudbastioni vahelisel alal245Narva420 13999 linnakindlustused,14.saj.- K Narva linn Narva vanalinn 1611863Peetri paltsi, Honirébastioni põhjakülje,Narva jõe, Rakvere421 27276 Asulakoht K Narva linn mnt. ning Sepa,Vabaduse, Tuleviku,Malmi ja Raja tänavavaheline alaNarva Hermanni422 14002linnus,13.-17.sajK Narva linn Peterburi mnt. 2 164423 46Vabadussõjas hukkunuteühishaudK Narva linn Pimeaed 231Monument Põhjasõjas424 45 1704. a. langenud venesõjaväelasteleElamu portaal Narvas425 14003Puskini t. 11, 17.saj.KNarva linnPimeaed, Viktoriabastion239K Narva linn Puskini t. 11 165426 14004 Narva raekoda,1665-1671 K Narva linn Raekoja plats 1 166Monument Põhjasõjas427 44 1700. a. langenud venesõjaväelasteleMagasiait Narvas428 14007 Vestervalli t. 21,18.saj.,1988Narva pangahoone,429 1404319.saj.KNarva linnSiivertsis Narva-Jõesuutee ääresK Narva linn Vestervalli t. 21 kK Narva linn Vestervalli t. 3 -430 14042 Narva ohvitseride kasiino, K Narva linn Vestervalli t. 5 -238198

1898Suvila Narva-Jõesuus Aia431 13992 Kt. 15, 19.saj.Narva-Jõesuu linn Aia t. 15 -Narva-Jõesuu Tsaikovski432 13993paviljon, 19.saj.K Narva-Jõesuu linn Aia t. 17 kSuvila Narva-Jõesuus Aia433 13995 K29, 19.saj.Narva-Jõesuu linn Aia t. 29 -Narva-Jõesuu434 27508 sanatooriumi peakorpus, K Narva-Jõesuu linn Aia t.31961Suvila Narva-Jõesuus Aia435 13996 Kt. 45, 19.saj.Narva-Jõesuu linn Aia t.45 -436 27106 VabadussõjamälestussammasII Maailmasõjas437 48hukkunute ühishaud438 13989 Narva-Jõesuukuursaal,1922KJ. Poska tn, Narva-Narva-Jõesuu linnJõesuu kalmistuK Narva-Jõesuu linn Narva-Jõesuu kalmistu 244K Narva-Jõesuu linn Nurme t. 2 kSuvila, N.-Jõesuu, Pargi t.439 13998 K6, 19.saj.Narva-Jõesuu linn Pargi t. 6 -Narva-Jõesuu kuursaali440 13990park, 19.saj.K Narva-Jõesuu linn Vabaduse t. kNarva-Jõesuu kuursaali441 13991pargi lehtla, 19.saj.K Narva-Jõesuu linn Vabaduse t. kNarva-Jõesuu õigeusu442 13994kirik, 19.saj.K Narva-Jõesuu linn Vabaduse t. 63 k443 24655 Sillamäe kino K Sillamäe linn Kesk 11444 24654 Sillamäe kultuurimaja K Sillamäe linn Kesk 24445 9137 Kultusekivi K Sonda vald Vainu küla 68-k446 9138 Kultusekivi K Sonda vald Vainu küla 69-k447 9139 Kultusekivi K Sonda vald Vainu küla 70-k448 9140 Kultusekivi K Sonda vald Vainu küla 71-k449 9141 Kultusekivi K Sonda vald Vainu küla 72-k450 9142 Kultusekivi K Sonda vald Vainu küla 73-k451 9143 Kultusekivi K Sonda vald Vainu küla 74-k452 9144 Kultusekivi K Sonda vald Vainu küla 75-k453 9145 Kultusekivi K Sonda vald Vainu küla 77-k454 9146 Kultusekivi K Sonda vald Vainu küla 78-k455 9147 Kultusekivi K Sonda vald Vainu küla 79-k456 9148 Kultusekivi K Sonda vald Vainu küla 80-k457 9149 Kultusekivi K Sonda vald Vainu küla 81-k458 9150 Kultusekivi K Sonda vald Vainu küla 82-k459 9151 Kultusekivi K Sonda vald Vainu küla 83-k460 49 Toila külakooli hoone K Toila vald Altküla küla 889461 9152 Asulakoht K Toila vald Altküla küla -462 9155 Kultusekivi K Toila vald Altküla küla -463 9163 Kultusekivi K Toila vald Altküla küla 128-k464 9153 Kivikalme K Toila vald Martsa küla 129-kAsulakoht ja465 9156rauasulatuskohtK Toila vald Päite küla 130-k466 9157 Kultusekivi K Toila vald Päite küla -467 9158 Kultusekivi K Toila vald Päite küla -468 9159 Kalmistu K Toila vald Pühajõe küla -Kohvimäe talu469 14047elamu,19.saj.K Toila vald Pühajõe küla 369470 14048 Kohvimäe talu ait-laut, K Toila vald Pühajõe küla 369199

19.saj.Pühajõe kirik, 1836-471 140491838,1990K Toila vald Pühajõe küla kVabadussõja Kõrvelahingus hukkunud472 27102kapten Hugo JürgensoniK Toila vald Pühajõe külamälestussammas473 50 Toila kalmistu K Toila vald Toila alevik -474 9160 Ohvrikivi K Toila vald Toila alevik 127-k475 9161 Kivikalme K Toila vald Toila alevik 833476 9162 Kivikalme K Toila vald Toila alevik 834477 9164 Kivikalme K Toila vald Voka küla 55-k478 9165 Kivikalme K Toila vald Voka küla 56-k479 9166 Kivikalme K Toila vald Voka küla 57-k480 9167 Kivikalme K Toila vald Voka küla 58-k481 9168 Kultusekivi K Toila vald Voka küla 54-k482 9169 Kääbas K Tudulinna vald Lemmaku küla 836483 9170 Kääbas K Tudulinna vald Lemmaku küla 837484 9171 Kääbas K Tudulinna vald Lemmaku küla 838485 9172 Kääbas K Tudulinna vald Lemmaku küla 839486 9173 Kääbas K Tudulinna vald Lemmaku küla 840487 9174 Kääbas K Tudulinna vald Lemmaku küla 841488 9175 Kääbas K Tudulinna vald Lemmaku küla 59-k489 51 Terroriohvrite ühishaud K Tudulinna valdLiivakünka küla,Tudulinna kalmistu16-k490 9176 Kivikalme K Tudulinna vald Oonurme küla 835491 9177 Kalmistu K Tudulinna vald Rannapungerja küla 842492 14050 Tudulinna kirik, 1939 K Tudulinna vald Tudulinna alevik kTudulinna vana kirik,493 140511766-1863K Tudulinna vald Tudulinna alevik -Tudulinna tuuleveski, 19.-494 14052 K20.saj.Tudulinna vald Tudulinna alevik k495 27103 VabadussõjamälestussammasVabadussõjas hukkunute496 52ühishaud497 27104 VabadussõjamälestussammasKTudulinna valdTudulinna alevik,Tudulinna kalmistuK Vaivara vald Laagna küla 885KVaivara valdPeeterristi küla,Sininõmme kalmistu498 9178 Kivikalme K Vaivara vald Perjatsi küla 120-k499 9179 Kivikalme K Vaivara vald Perjatsi küla 121-k500 9180 Kivikalme K Vaivara vald Pimestiku küla 844501 9181 Kivikalme K Vaivara vald Pimestiku küla 2553502 9182 Kivikalme K Vaivara vald Pimestiku küla -503 9183 Kivikalme K Vaivara vald Pimestiku küla 2555504 9184 Kivikalme K Vaivara vald Pimestiku küla 122-kVaivara mõisa sepikoda,505 1405319.saj.K Vaivara vald Sinimäe alevik -II maailmasõja506 5823Sinimägede lahingu koht K Vaivara vald Sinimäe alevik jaVaivara küla-507 9185 Kivikalme K Vaivara vald Sõtke küla 124-k508 9186 Kivikalme "Suurvare" K Vaivara vald Sõtke küla 123-k509 9187 Ohvrikivi K Vaivara vald Sõtke küla 125-k510 9188 Kiviaja asulakoht K Vaivara vald Tõrvajõe küla 773511 9189 Kivikalme K Vaivara vald Udria küla 2550512 9190 Kivikalme K Vaivara vald Udria küla 2552513 9191 Kivikalme "Papi kivik" K Vaivara vald Udria küla 774200

Vabadussõja Udria514 27105dessandi mälestusmärkK Vaivara vald Udria küla515 56 Vaivara uus kalmistu K Vaivara vald Vaivara küla -516 5822 Vaivara vana kalmistu K Vaivara vald Vaivara küla -517 9192 Pelgupaik K Vaivara vald Vaivara küla 126-k518 54519 55520 53II Maailmasõjashukkunute ühishaudK Vaivara valdII Maailmasõjashukkunute ühishaudK Vaivara valdVabadussõjas langenutemälestussammasK Vaivara valdkirjeid: 520 (1 kuni 520)Lääne-VirumaaJrk RegMälestise nimi V/K Omavalitsus Aadressnr nrVaivara küla VaivarakalmistuVaivara küla VaivarakalmistuVaivara küla, VaivarakalmistuVanareg nr1 10189 Kultusekivi K Haljala vald Aaspere küla 1-k2 10190 Kultusekivi K Haljala vald Aaspere küla 2-k3 10191 Kultusekivi K Haljala vald Aaspere küla 3-k4 10192 Kultusekivi K Haljala vald Aaspere küla 4-k5 10193 Kultusekivi K Haljala vald Aaspere küla 384-kAaspere mõisa6 15626peahooneK Haljala vald Aaspere küla 4687 15627 Aaspere mõisa park K Haljala vald Aaspere küla 4688 15628 Aaspere mõisa alleed K Haljala vald Aaspere küla 468Aaspere mõisa9 15629 Dellingshausenite K Haljala vald Aaspere küla 468mälestussammas10Aaspere mõisa15630 pargirotundiK Haljala vald Aaspere küla 468vundamentAaspere mõisa pargi11 15631piirdemüüridK Haljala vald Aaspere küla 46812 15632 Aaspere mõisa ait K Haljala vald Aaspere küla 469Aaspere mõisa13 15633moonakatemaja 1K Haljala vald Aaspere küla 469Aaspere mõisa14 15634sõiduhobuste tallK Haljala vald Aaspere küla 469Aaspere mõisa15 15635tõllakuurK Haljala vald Aaspere küla 469Aaspere mõisa16 15636 valitsejamaja K Haljala vald Aaspere küla 469varemedAaspere mõisa17 15637moonakatemaja 2K Haljala vald Aaspere küla 46918 15638 Aaspere mõisa tall K Haljala vald Aaspere küla 469Aaspere mõisa19 15639sepikodaK Haljala vald Aaspere küla 469Aaspere mõisa20 15640vankrikuurK Haljala vald Aaspere küla 469Aaspere mõisa21 15641karjalautK Haljala vald Aaspere küla 46922 15642 Aaspere mõisa kuivati K Haljala vald Aaspere küla 469Aaspere mõisa23 15643kasvuhooneK Haljala vald Aaspere küla 469Aaspere mõisa24 15644aednikumajaK Haljala vald Aaspere küla 46942542642-k201

aednikumaja25 15645 Aaspere mõisa kaev K Haljala vald Aaspere küla 469Aaspere mõisa26 15646tuuleveskiK Haljala vald Aaspere küla 46927 5759II maailmasõjashukkunute ühishaudKHaljala valdAaspere küla,Aaspere mõisapark28 10194 Asulakoht K Haljala vald Auküla küla -29 10195 Kultusekivi K Haljala vald Auküla küla 7-k30 10196 Kultusekivi K Haljala vald Auküla küla 8-k31 5760 Haljala kalmistu K Haljala vald Haljala alevik -32 5761 Haljala kirikuaed K Haljala vald Haljala alevikArh.435,Arhe.617-k33 10197 Kultusekivi K Haljala vald Haljala alevik 266234 10198 Kultusekivi K Haljala vald Haljala alevik 21-k35 10199 Kultusekivi K Haljala vald Haljala alevik 22-k36 10200 Kultusekivi K Haljala vald Haljala alevik 23-k37 15647 Haljala kirik K Haljala vald Haljala alevik 435Haljala kirikuaia38 15648piirdemüürK Haljala vald Haljala alevik 435Haljala kirikuaia kabel39 15649 K1Haljala vald Haljala alevik 435Haljala kirikuaia kabel40 15650 K2Haljala vald Haljala alevik 43541 27123 VabadussõjamälestussammasKHaljala vald42 15651 Lillebergi talu elamu K Haljala vald43 15652 Lillebergi talu ait K Haljala vald44 15653 Lillebergi talu laut K Haljala vald45 15654 Lillebergi talu kelder K Haljala valdHaljala alevik,Haljala kalmistuHaljala alevik, Uust.15Haljala alevik, Uust.15Haljala alevik, Uust.15Haljala alevik, Uust.1546II maailmasõjas5762hukkunute ühishaudK Haljala vald Haljala kalmistu 50747 10201 Kultusekivi K Haljala vald Idavere küla 24-k48 10202 Kultusekivi K Haljala vald Idavere küla 25-k49 10203 Kultusekivi K Haljala vald Idavere küla 234-k50 10204 Kivikalme K Haljala vald Karulõpe küla 17-k51 10205 Kivikalme K Haljala vald Karulõpe küla 18-k52 10206 Kivikalme K Haljala vald Karulõpe küla 19-k53 10207 Kultusekivi K Haljala vald Karulõpe küla 14-k54 10208 Kultusekivi K Haljala vald Karulõpe küla 15-k55 10209 Kultusekivi K Haljala vald Karulõpe küla 16-k56 10210 Kultusekivi K Haljala vald Karulõpe küla 187-kLinnus "Varangu57 10211veskikants"K Haljala vald Karulõpe küla 139158 10212 Kultusekivi K Haljala vald Kavastu küla 20-kKavastu mõisa59 15655tuvitornK Haljala vald Kavastu küla k60 10213 Kultusekivi K Haljala vald Kisuvere küla 230-k61 10214 Kivikalme K Haljala vald Lihulõpe küla 30-k62 10215 Kultusekivi K Haljala vald Sauste küla 5-k910kkkk202

63 10216 Kultusekivi K Haljala vald Sauste küla 6-k64 10217 Kultusekivi K Haljala vald Sauste küla 233-k65 10218 Kultusekivi K Haljala vald Tatruse küla 26-k66 10219 Kultusekivi K Haljala vald Tatruse küla 27-k67 10220 Kultusekivi K Haljala vald Tatruse küla 28-k68 10221 Kultusekivi K Haljala vald Tatruse küla 385-k69 10222 Kultusekivi K Haljala vald Vanamõisa küla 29-k70 10223 Kultusekivi K Haljala vald Vanamõisa küla 386-k71 10224 Kultusekivi K Haljala vald Võle küla 139372 10225 Kultusekivi K Haljala vald Võle küla 266473 10226 Kivikalme K Kadrina vald Ama küla 145174 10227 Kivikalme K Kadrina vald Ama küla 38-k75 10228 Kultusekivi K Kadrina vald Ama küla 241-k76 10229 Kultusekivi K Kadrina vald Ama küla 242-k77 10230 Kultusekivi K Kadrina vald Ama küla 620-kArbavere mõisa78 15656peahooneK Kadrina vald Arbavere küla -79 15657 Arbavere mõisa park K Kadrina vald Arbavere küla -80 15658 Arbavere mõisa kaev K Kadrina vald Arbavere küla -81 10231 Asulakoht K Kadrina vald Hulja alevik 579-k82 15659 Hulja mõisa peahoone K Kadrina vald Hulja alevik k83 15660 Hulja mõisa park K Kadrina vald Hulja alevik -84 10232 Kivikalme K Kadrina vald Hõbeda küla 39-k85 10233 Kultusekivi K Kadrina vald Hõbeda küla 40-k86 10234 Kultusekivi K Kadrina vald Hõbeda küla 239-k87 10235 Kultusekivi K Kadrina vald Hõbeda küla 240-k88 10236 Kultusekivi K Kadrina vald Hõbeda küla 305-k89 10237 Kultusekivi K Kadrina vald Hõbeda küla 306-k90 10238 Kultusekivi K Kadrina vald Hõbeda küla 307-k91 10239 Kultusekivi K Kadrina vald Hõbeda küla 308-k92 10240 Kultusekivi K Kadrina vald Hõbeda küla 42-k93 10241 Kultusekivi K Kadrina vald Hõbeda küla 43-k94 10242 Kultusekivi K Kadrina vald Hõbeda küla 295-k95 10243 Kultusekivi K Kadrina vald Hõbeda küla 298-k96 10244 Kultusekivi K Kadrina vald Hõbeda küla 300-k97 10245 Kultusekivi K Kadrina vald Hõbeda küla 301-k98 10246 Kultusekivi K Kadrina vald Hõbeda küla 303-k99 10247 Kultusekivi K Kadrina vald Hõbeda küla 452-k100 10248 Kultusekivi K Kadrina vald Hõbeda küla 243-k101 10249 Kultusekivi K Kadrina vald Hõbeda küla 244-k102 10250 Kultusekivi K Kadrina vald Hõbeda küla 453-k103 10251 Kultusekivi K Kadrina vald Hõbeda küla 454-k104 10252 Kultusekivi K Kadrina vald Hõbeda küla 456-k105 10253 Kultusekivi K Kadrina vald Hõbeda küla 621-kKultusekivi "Niilise106 10254suur kivi"K Kadrina vald Hõbeda küla 302-kKultusekivi "Tipu107 10255suurkivi"K Kadrina vald Hõbeda küla 304-k108 10256 Kivikalme K Kadrina vald Jõepere küla 34-k109 10257 Kivikalme K Kadrina vald Jõepere küla 36-k110 10258 Kivikalme"Altarimägi"K Kadrina vald Jõepere küla 35-k111 10259 Kultusekivi K Kadrina vald Jõepere küla 32-k112 10260 Kultusekivi K Kadrina vald Jõepere küla 33-k203

113 10261 Kultusekivi K Kadrina vald Jõepere küla 446-k114 10262 Kultusekivi K Kadrina vald Jõepere küla 447-k115 5766 Hulja kalmistu K Kadrina vald Kadapiku küla -II maailmasõjas116 5763hukkunute ühishaudK Kadrina vald Kadrina alevik 503117 5764Kadrina kirikuaed jakalmistuKadrina kirikuaia118 15662kabelKadrina kirikuaia119 15663piirdemüür120 15661 Kadrina kirik K Kadrina vald121 27124 VabadussõjamälestussammasKKadrina vald Kadrina alevikArh.440,Arhe.622-kK Kadrina vald Kadrina alevik 440K Kadrina vald Kadrina alevik 440KKadrina valdKadrina alevik ,Viitna tee 1Kadrina alevik,Viitna tee 1,Kadrina kirikuaedArnold Friedrich122 5765 Johann Knüpfferi K Kadrina vald Kadrina kirikuaed 48-k(1777-1843) haud123 10263 Kultusekivi K Kadrina vald Kallukse küla 625-k124 10264 Kultusekivi K Kadrina vald Kallukse küla 626-k125 10265 Kalmistu "Kääpamägi" K Kadrina vald Kihlevere küla 624-k126 10266 Kultusekivi K Kadrina vald Kihlevere küla 457-k127 10267 Kultusekivi K Kadrina vald Kihlevere küla 458-k128 10268 Kultusekivi K Kadrina vald Kihlevere küla 459-k129 10269 Kultusekivi K Kadrina vald Kihlevere küla 460-k130 10270 Kultusekivi K Kadrina vald Kihlevere küla 461-kKihlevere mõisa131 15664peahooneK Kadrina vald Kihlevere küla k132 15665 Kihlevere mõisa park K Kadrina vald Kihlevere küla -Kihlevere mõisa talltõllakuur133 15666 K Kadrina vald Kihlevere küla -134 15667 Kihlevere mõisa ait K Kadrina vald Kihlevere küla -Kihlevere mõisa135 15668kelderK Kadrina vald Kihlevere küla -136 10271 Kultusekivi K Kadrina vald Lante küla 462-k137 10272 Kultusekivi K Kadrina vald Lante küla 463-k138 10273 Kultusekivi K Kadrina vald Lante küla 464-k139 10274 Kultusekivi K Kadrina vald Neeruti küla 619-k140 10275 Linnus K Kadrina vald Neeruti küla 1437141 10276 Linnus "Sadulamägi" K Kadrina vald Neeruti küla 1436Neeruti mõisa142 15669peahooneK Kadrina vald Neeruti küla k143 15670 Neeruti mõisa park K Kadrina vald Neeruti küla -144 15671 Neeruti mõisa allee K Kadrina vald Neeruti küla -Neeruti mõisa145 15672valitsejamajaK Kadrina vald Neeruti küla -146 15673 Neeruti mõisa kelder K Kadrina vald Neeruti küla -Neeruti mõisa147 15674sõiduhobuste tallK Kadrina vald Neeruti küla -Neeruti mõisa148 15675tööhobuste tallK Kadrina vald Neeruti küla -Neeruti mõisa149 15676karjalaut 1K Kadrina vald Neeruti küla -440204

Neeruti mõisa150 15677karjalaut 2K Kadrina vald Neeruti küla -151 15678 Neeruti mõisa ait K Kadrina vald Neeruti küla -152 10277 Kalmistu "Surnumägi" K Kadrina vald Tokolopi küla 37-kUdriku mõisa153 15679peahooneK Kadrina vald Udriku küla 441154 15680 Udriku mõisa park K Kadrina vald Udriku küla 441Udriku mõisa155 15681piirdemüüridK Kadrina vald Udriku küla 442Udriku mõisa156 15682kasvuhooneK Kadrina vald Udriku küla 442Udriku mõisa157 15683 Kviinavabriku varemedKadrina vald Udriku küla 442Udriku mõisa158 15684karjalaut 1K Kadrina vald Udriku küla 442Udriku mõisa159 15685karjalaut 2K Kadrina vald Udriku küla 442160 15686 Udriku mõisa meierei K Kadrina vald Udriku küla 442161 15687 Udriku mõisa kelder K Kadrina vald Udriku küla 442162 10278 Ohvrikivi"Sillaotsakivi"K Kadrina vald Uku küla 1506163 10279 Kultusekivi K Kadrina vald Undla küla 465-k164 10280 Kultusekivi K Kadrina vald Undla küla 466-kUndla mõisa165 15688peahooneK Kadrina vald Undla küla -166 15689 Undla mõisa park K Kadrina vald Undla küla -Undla mõisa167 15690teenijatemajaK Kadrina vald Undla küla -168 10281 Kivikalme "Hiiesalu" K Kadrina vald Vandu küla 2112169 10282 Kultusekivi K Kadrina vald Vandu küla 448-k170 10283 Kultusekivi K Kadrina vald Vandu küla 449-k171 10284 Kultusekivi K Kadrina vald Vandu küla 450-k172 10285 Kultusekivi K Kadrina vald Vandu küla 451-k173 10286 Kivikalme"Kalmudepealne"K Kadrina vald Viitna küla 1450174 15691 Viitna kõrtsihoone K Kadrina vald Viitna küla 470Vohnja mõisa175 15692peahooneK Kadrina vald Vohnja küla k176 15693 Vohnja mõisa park K Kadrina vald Vohnja küla -177 15694 Vohnja mõisa kuivati K Kadrina vald Vohnja küla -Vohnja mõisa178 15695viinavabrikK Kadrina vald Vohnja küla -179 15696 Vohnja mõisa meierei K Kadrina vald Vohnja küla -Vohnja mõisa180 15697karjalaut 1.K Kadrina vald Vohnja küla -Vohnja mõisa181 15698karjalaut 2.K Kadrina vald Vohnja küla -Vohnja mõisa182 15699sepikodaK Kadrina vald Vohnja küla -183 10287 Asulakoht K Kadrina vald Võduvere küla 582-k184 10288 Kivikalme"Kääpamägi"K Kadrina vald Võipere küla 1452185 5768 Kunda vana kalmistu K Kunda linn -186 10290 Ohverdamiskoht"Kunda Hiiemägi"K Kunda linn 627-k187 10289 Kivikalme K Kunda linnKabeli külla viivatee ääres1390205

188 27125 VabadussõjamälestussammasVabadussõjas ja IImaailmasõjas189 5767 hukkunute ningterroriohvriteühishaudKKunda linntee ääresKunda uuskalmistuK Kunda linn Rakvere tee 502190 15700 Kunda tuletorn K Kunda linn Sadama t. 5 kKivikalme "Katevate191 10291künkad"K Laekvere vald Alekvere küla 44-k192 10292 Kultusekivi K Laekvere vald Alekvere küla 583-k193 10293 Pakktee K Laekvere vald Alekvere küla 1418194 10294 Pelgupaik K Laekvere vald Alekvere küla 1417Kivikalme "Ristikivi195 10295küngas"K Laekvere vald Laekvere alevik 1416196 15702 Laekvere ärihoone KLaekvere alevik,Laekvere valdKesk t.15k197 15701 Laekvere koolihoone KLaekvere alevik,Laekvere valdKesk t.8k198 15704 Laekvere pritsikuur KLaekvere alevik,Laekvere valdSalutaguse tee 2k199 15703 Laekvere meierei KLaekvere alevik,Laekvere valdSalutaguse tee2k200 10296 Kultusekivi K Laekvere vald Luusika küla 2118201 10297 Kultusekivi K Laekvere vald Muuga küla 584-kMuuga mõisa202 15705peahooneK Laekvere vald Muuga küla 454203 15706 Muuga mõisa park K Laekvere vald Muuga küla 454Muuga mõisa204 15707kellatornK Laekvere vald Muuga küla -Muuga mõisa205 15708väravaehitisK Laekvere vald Muuga küla -Muuga mõisa206 15709karjakastellK Laekvere vald Muuga küla -Muuga mõisa207 15710tuuleveskiK Laekvere vald Muuga küla -Muuga mõisa208 15711möldrimajaK Laekvere vald Muuga küla -209 15712 Muuga mõisa küün K Laekvere vald Muuga küla -Kalmistu "Kauleni210 10298ahervars"K Laekvere vald Paasvere küla 45-kKalmistu "Trauka211 10299ahervars"K Laekvere vald Paasvere küla 46-k212 10300 Kultusekivi K Laekvere vald Paasvere küla 47-k213 10301 Kultusekivi K Laekvere vald Paasvere küla 468-k214 10302 Kultusekivi K Laekvere vald Paasvere küla 467-k215 10303 Kalmistu"Kabeliküngas"K Laekvere vald Rahkla küla 48-k216 10304 Kultusekivi K Laekvere vald Rahkla küla 585-k217 10305 Kultusekivi K Laekvere vald Rajaküla küla 469-k218 10306 Kivikalme K Laekvere vald Rohu küla 1413219 10307 Kivikalme K Laekvere vald Rohu küla 1414220 10308 Kivikalme K Laekvere vald Rohu küla 1415221 10309 Kivikalme K Laekvere vald Rohu küla 245-k222 10310 Kivikalme"Kabelimägi"K Laekvere vald Salutaguse küla 49-k206

"Kabelimägi"II maailmasõjas223 5769hukkunute ühishaudK Rakke vald Ao kalmistu 509224 5770 Ao kalmistu K Rakke vald Ao küla -225 10311 Kultusekivi K Rakke vald Edru küla 2121226 10312 Asulakoht K Rakke vald Emumäe küla 470-k227 10313 Ohverdamiskoht"Kerikuauk"K Rakke vald Emumäe küla 471-kKalmistu "Hauaplatsi228 10314põld"K Rakke vald Lahu küla 2119229 10315 Asulakoht K Rakke vald Lasinurme küla 473-kLiigvalla mõisa230 15713peahooneK Rakke vald Liigvalla küla 455231 15714 Liigvalla mõisa park K Rakke vald Liigvalla küla -Liigvalla mõisa pargi232 15715piirdemüürK Rakke vald Liigvalla küla -233 10316 Asulakoht K Rakke vald Mõisamaa küla 474-k234 10317 Kultusekivi K Rakke vald Mõisamaa küla 475-k235 10318 Asulakoht K Rakke vald Rakke alevik -236 10319 Linnus "Rakkemägi" K Rakke vald Rakke alevik 1419237 10320 Asulakoht K Rakke vald Salla küla 476-k238 10321 Asulakoht K Rakke vald Salla küla 472-k239 10322 Kultusekivi K Rakke vald Salla küla 1422240 10323 Ohvrikivi "Liukivi" K Rakke vald Salla küla 1423241 15716 Salla mõisa peahoone K Rakke vald Salla küla k242 15717 Salla mõisa park K Rakke vald Salla küla -243 15718 Salla mõisa kelder K Rakke vald Salla küla -244 15719 Salla mõisa viinaait K Rakke vald Salla küla -Salla mõisa245 15720 Kviinavabriku varemedRakke vald Salla küla -246 15721 Salla mõisa meierei K Rakke vald Salla küla -247 10324 Asulakoht K Rakke vald Tammiku küla 477-kKalmistu "Kolgata",248 10325"Pealuumägi"K Rakke vald Tammiku küla 1421249 10326 Kultusekivi K Rakke vald Tammiku küla 2120250 10327 Kultusekivi K Rakke vald Tammiku küla 50-k251 10328 Kultusekivi K Rakke vald Tammiku küla 51-k252 10329 Kultusekivi K Rakke vald Tammiku küla 52-k253 10330 Kultusekivi K Rakke vald Tammiku küla 53-k254 10331 Kultusekivi K Rakke vald Tammiku küla 54-k255 10332 Kultusekivi K Rakke vald Tammiku küla 55-k256 10333 Linnus"Rahaaugumägi"K Rakke vald Tammiku küla 1420257 10334 Asulakoht K Rakke vald Villakvere küla 628-kArkna mõisa258 15744peahooneK Rakvere vald Arkna küla k259 15745 Arkna mõisa park K Rakvere vald Arkna küla k260 15746 Arkna mõisa kivisild 1 K Rakvere vald Arkna küla k261 15747 Arkna mõisa kivisild 2 K Rakvere vald Arkna küla kArkna mõisa paistiigi262 15748maabumistreppK Rakvere vald Arkna küla kArkna mõisa263 15749piirdemüüridK Rakvere vald Arkna küla k264 15750 Arkna mõisa kelder K Rakvere vald Arkna küla -Arkna mõisa aitkuivati265 15751 K Rakvere vald Arkna küla -207

kuivatiArkna mõisa266 15752tallmeistri majaK Rakvere vald Arkna küla -Arkna mõisa267 15753puutöökodaK Rakvere vald Arkna küla -Arkna mõisa268 15754hobusetallK Rakvere vald Arkna küla -Arkna mõisa269 15755sepikoda-vankrikuurK Rakvere vald Arkna küla -Arkna mõisa270 15756riistakuurK Rakvere vald Arkna küla -Arkna mõisa271 15757sõiduhobuste tallK Rakvere vald Arkna küla -272 15758 Arkna mõisa karjalaut K Rakvere vald Arkna küla -Jõekalda asunikutalu273 15759elamuK Rakvere vald Arkna küla -Jõekalda asunikutalu274 15760ait-kuivatiK Rakvere vald Arkna küla -Jõekalda asunikutalu275 15761karjalautK Rakvere vald Arkna küla -276 27127 VabadussõjamälestussammasK Rakvere linn J. Kunderi tn277 10336 Asulakoht K Rakvere vald Järni küla 586-k278 10337 Kivikalme"Kabelimägi"K Rakvere vald Järni küla 2125279 5771 TerroriohvriteühishaudKRakvere linnKalmistu t.kalmistu47-k280 10338 Kultusekivi K Rakvere vald Karivärava küla 478-k281 10339 Kultusekivi K Rakvere vald Karivärava küla 479-kII maailmasõjas282 5772hukkunute ühishaudK Rakvere linn Kastani puiestee 501283 5773Friedrich ReinholdKreutzwaldimonumentKRakvere linnKreutzwaldi t.,Vallimäe jalam284 15724 Rakvere mõisa ait K Rakvere linn Kreutzvaldi t.2 kRakvere mõisa285 15722 peahoone jaK Rakvere linn Kreutzwaldi t.2a kteatrihoone286 15723 Rakvere mõisa park K Rakvere linn Kreutzwaldi t.2a -287 15725 Rakvere mõisa tall K Rakvere linn Kreutzwaldi t.2a -Rakvere mõisa288 15726tõllakuurK Rakvere linn Kreutzwaldi t.2a -Rakvere frantsisklaste289 15727 Kkloostri müüridRakvere linn Kreutzwaldi t.2a -290 5774 Rakvere linnakalmistu K Rakvere linn Kunderi t. -291 27126 VabadussõjamälestussammasK Rakvere linn L. Koidula tn292 15728 Rakvere turuhoone K Rakvere linn Laada t.14 k293 10340 Asulakoht K Rakvere vald Lasila küla 587-k294 10341 Kalmistu "Kabelimägi" K Rakvere vald Lasila küla 60-k295 10342 Kalmistu "Surnumägi" K Rakvere vald Lasila küla 59-kLasila mõisa296 15762peahooneK Rakvere vald Lasila küla k297 15763 Lasila mõisa park K Rakvere vald Lasila küla -Lasila mõisa298 15764teenijatemajaK Rakvere vald Lasila küla k299 15765 Lasila mõisa kuivati K Rakvere vald Lasila küla -527208

Lasila mõisa300 15766viinavabrikK Rakvere vald Lasila küla k301 10343 Asulakoht K Rakvere vald Levala küla 588-k302 10344 Kalmistu K Rakvere vald Levala küla 58-k303 10345 Kalmistu K Rakvere vald Levala küla 57-k304 10346 Kivikalme K Rakvere vald Levala küla 2126305 10347 Kultusekivi K Rakvere vald Levala küla 61-k306 10348 Kultusekivi K Rakvere vald Levala küla 589-k307 10349 Kultusekivi K Rakvere vald Levala küla 590-k308 10350 Kultusekivi K Rakvere vald Levala küla 591-k309 10351 Kultusekivi K Rakvere vald Levala küla 592-k310 10352 Kultusekivi K Rakvere vald Levala küla 629-kRakvere Juudi311 22298kalmistuK Rakvere linn Lilleoru t.Rakvere Pauluse312 22299kalmistuK Rakvere linn Lilleoru t.313 10353 Kivikalme"Sarapuumägi"K Rakvere vald Mädapea küla 2124Rakvere õpetajate314 15729seminari peahooneK Rakvere linn Piiri t. 8 kRakvere õpetajate315 15730seminari tiibhoone 1K Rakvere linn Piiri t. 8a -Rakvere õpetajate316 15731seminari tiibhoone 2K Rakvere linn Piiri t. 8b -Juhan Kunderi317 5775monumentK Rakvere linn Pikk t. 528Rakvere318 5776 elementaarkooli K Rakvere linn Pikk t. 29 5-khoone319 15732 Rakvere kirik K Rakvere linn Pikk t. 17 427Elamu Rakveres Pikk320 15733t. 21K Rakvere linn Pikk t. 21 428Rakvere kreiskooli321 5777hooneK Rakvere linn Pikk t. 40 518Linnus "Kloodi322 10354Pahnimägi"K Rakvere vald Päide küla 1424Juhan Kunderi (1852-323 5778 K1888) haudJakob Liivi (1859-324 5779 K1938) haudI maailmasõjas ja325 5780 Vabadussõjas Klangenute matmispaikRakvere uus326 15734kohtuhooneRakvere linnRakvere linnRakvere linnRakverelinnakalmistuRakverelinnakalmistuRakverelinnakalmistuK Rakvere linn Rohuaia t. 8 k327 15735 Rakvere kohtuhoone K Rakvere linn Tallinna t. 3 431Elamu Rakveres,328 15736 K Rakvere linn Tallinna t. 5 432Tallinna t. 5Rakvere vanalinna329 27012muinsuskaitsealaKRakvere linnTallinna, Näituse,Vabriku ja Tiigitänavat, Vabrikutänava idapoolsetekinnistute piire,Jakobsoni ja Sillatänavat, Pikatänava ida- jaläänepoolsetekinnistute piire,531532-209

II maailmasõjas330 22300 hukkunutematmispaikRakvere saksa331 15737 eragümnaasiumihooneKRakvere linnkinnistute piire,Tõusu tänavalõunapoolsete kinTammiku t.,Rakvere tammikK Rakvere linn Tuleviku t. 1 k332 15738 Rakvere pangahoone K Rakvere linn Turuplats 2 k333 5781 Tõrma kalmistu K Rakvere vald Tõrma küla -334 10355 Asulakoht K Rakvere vald Tõrma küla 593-k335 10356 Hiiemägi K Rakvere vald Tõrma küla 56-k336 10357 Kivikalme K Rakvere vald Tõrma küla 2122337 10358 Kivikalme K Rakvere vald Tõrma küla 2123338 10359 Kultusekivi K Rakvere vald Tõrma küla 2128339 10360 Kultusekivi K Rakvere vald Tõrma küla 1425340 10361 Kultusekivi K Rakvere vald Tõrma küla 2127341 10362 Kultusekivi K Rakvere vald Tõrma küla 594-k342 10363 Kultusekivi K Rakvere vald Tõrma küla 595-k343 10364 Kultusekivi K Rakvere vald Tõrma küla 596-k344 10365 Kultusekivi K Rakvere vald Tõrma küla 597-k345 10366 Kultusekivi K Rakvere vald Tõrma küla 630-k346 10367 Ohvrikivi K Rakvere vald Tõrma küla 2129Rakvere saksa347 22301kalmistuK Rakvere linn Vabaduse t.Rakvere348 15739 ühisgümnaasiumi K Rakvere linn Vabaduse t. 1 khoone349 10335 Linnus "Vallimägi" K Rakvere linn Vallimägi 578-kRakvere linnuse350 15740 Kvaremed vallikraavigaRakvere linn Vallimägi 433351 15741 Vallimäe tuuleveski K Rakvere linn Vallimägi 434Veltsi mõisa352 15767peahooneK Rakvere vald Veltsi küla -353 15768 Veltsi mõisa park K Rakvere vald Veltsi küla -354 15769 Veltsi mõisa kelder K Rakvere vald Veltsi küla -Veltsi mõisa355 15770moonakatemaja 1K Rakvere vald Veltsi küla -Veltsi mõisa356 15771moonakatemaja 2K Rakvere vald Veltsi küla -Veltsi mõisa357 15772viinavabrikK Rakvere vald Veltsi küla -358 15773 Veltsi mõisa meierei K Rakvere vald Veltsi küla -359 15774 Veltsi mõisa kuivati K Rakvere vald Veltsi küla kVeltsi mõisa360 15775piirdemüüridK Rakvere vald Veltsi küla -361 15742 Rakvere tuuleveski K Rakvere linn Võidu t. 64a 430362 15743 Rakvere Pauluse kirik K Rakvere linn Võimla t. 1 k363 10368 Asulakoht K Rägavere vald Kantküla küla 633-k364 10369 Asulakoht K Rägavere vald Kõrma küla 598-k365 10370 Ohvriallikas K Rägavere vald Lavi küla 1435366 10371 Ohvrikivi K Rägavere vald Lavi küla 1434367 10372 Asulakoht K Rägavere vald Miila küla 599-k368 10373 Ohverdamiskoht"Miila Hiiemägi"K Rägavere vald Miila küla 631-k210

369 10374 Kivikalme K Rägavere vald Nurkse küla 1432370 10375 Linnus K Rägavere vald Nurkse küla 1427371 10376 Asulakoht K Rägavere vald Põlula küla 634-kKivikalme372 10377 "Kakumägi",K Rägavere vald Põlula küla 1431"Õnnemägi"373 10378 Linnus K Rägavere vald Uljaste küla 1426374 10379 Asulakoht K Rägavere vald Viru-Kabala küla 632-k375 10380 Asulakoht K Rägavere vald Viru-Kabala küla 635-k376 10381 Kivikalme K Rägavere vald Viru-Kabala küla 2130377 10382 Kivikalme K Rägavere vald Viru-Kabala küla 1428378 10383 Kivikalme K Rägavere vald Viru-Kabala küla 1429379 10384 Kivikalme"Kalmuvare"K Rägavere vald Viru-Kabala küla 1430Aluvere külakooli380 5782hooneK Sõmeru vald Aluvere küla -381 15796 Sõmeru vesiveski K Sõmeru vald Aluvere küla 439382 15797 Sõmeru kivisild K Sõmeru vald Aluvere küla -383 10390 Kultusekivi K Sõmeru vald Andja küla 145-k384 10391 Kultusekivi K Sõmeru vald Andja küla 438-k385 10392 Kultusekivi K Sõmeru vald Andja küla 439-k386 10393 Kultusekivi K Sõmeru vald Andja küla 440-kAndja mõisa387 15798peahoone varemedK Sõmeru vald Andja küla kAndja mõisa aitelamu388 15799 K Sõmeru vald Andja küla kAndja mõisa lauda389 15800varemedK Sõmeru vald Andja küla kAndja mõisa390 15801piirdemüüridK Sõmeru vald Andja küla kAndja mõisa391 15802tuuleveskiK Sõmeru vald Andja küla 450392 15803 Andja kivisild K Sõmeru vald Andja küla 451393 10394 Asulakoht K Sõmeru vald Aresi küla 246-k394 10395 Kivikalme K Sõmeru vald Aresi küla 100-k395 10396 Kivikalme "Kullamägi" K Sõmeru vald Aresi küla 103-k396 10397 Kultusekivi K Sõmeru vald Aresi küla 101-k397 10398 Kultusekivi K Sõmeru vald Aresi küla 102-k398 10399 Kultusekivi K Sõmeru vald Aresi küla 111-k399 10400 Kultusekivi K Sõmeru vald Aresi küla 112-k400 10401 Kultusekivi K Sõmeru vald Aresi küla 110-k401 10402 Kultusekivi K Sõmeru vald Aresi küla 109-k402 10403 Kultusekivi K Sõmeru vald Aresi küla 113-k403 10404 Kultusekivi K Sõmeru vald Aresi küla 114-k404 10405 Kultusekivi K Sõmeru vald Aresi küla 115-k405 10406 Kultusekivi K Sõmeru vald Aresi küla 248-k406 10407 Kultusekivi K Sõmeru vald Aresi küla 250-k407 10408 Kultusekivi K Sõmeru vald Aresi küla 251-k408 10409 Kultusekivi K Sõmeru vald Aresi küla 104-k409 10410 Kultusekivi K Sõmeru vald Aresi küla 108-k410 10411 Kultusekivi K Sõmeru vald Aresi küla 116-k411 10412 Kultusekivi K Sõmeru vald Aresi küla 117-k412 10413 Ohvrikivi "Hiiekivi" K Sõmeru vald Aresi küla 118-k413 10414 Kultusekivi K Sõmeru vald Jäätma küla 282-k414 10415 Kultusekivi K Sõmeru vald Jäätma küla 283-k211

415 10416 Kultusekivi K Sõmeru vald Jäätma küla 284-k416 10417 Kultusekivi K Sõmeru vald Jäätma küla 285-k417 10418 Kultusekivi K Sõmeru vald Jäätma küla 286-k418 10419 Kultusekivi K Sõmeru vald Jäätma küla 270-k419 10420 Kultusekivi K Sõmeru vald Jäätma küla 271-k420 10421 Kultusekivi K Sõmeru vald Jäätma küla 272-k421 10422 Kultusekivi K Sõmeru vald Jäätma küla 273-k422 10423 Kultusekivi K Sõmeru vald Jäätma küla 274-k423 10424 Kultusekivi K Sõmeru vald Jäätma küla 275-k424 10425 Kultusekivi K Sõmeru vald Kaarli küla 238-k425 5783 Vabadussõjashukkunute ühishaudK Sõmeru vald Katela küla 20-k426 10426 Kultusekivi K Sõmeru vald Katela küla 441-k427 10427 Kultusekivi K Sõmeru vald Katela küla 442-k428 10428 Asulakoht K Sõmeru vald Kohala küla 391-k429 10429 Asulakoht K Sõmeru vald Kohala küla 410-k430 10430 Asulakoht K Sõmeru vald Kohala küla 255-kKalmistu431 10431 "Kalmumägi", K Sõmeru vald Kohala küla 256-k"Kompvekimägi"432 10432 Kalmistu"Kalmumännik"K Sõmeru vald Kohala küla 2110433 10433 Kivikalme K Sõmeru vald Kohala küla 2109434 10434 Kivikalme"Kirikumägi"K Sõmeru vald Kohala küla 9-k435 10435 Kultusekivi K Sõmeru vald Kohala küla 393-k436 10436 Kultusekivi K Sõmeru vald Kohala küla 390-k437 10437 Kultusekivi K Sõmeru vald Kohala küla 394-k438 10438 Kultusekivi K Sõmeru vald Kohala küla 395-k439 10439 Kultusekivi K Sõmeru vald Kohala küla 396-k440 10440 Kultusekivi K Sõmeru vald Kohala küla 387-k441 10441 Kultusekivi K Sõmeru vald Kohala küla 388-k442 10442 Kultusekivi K Sõmeru vald Kohala küla 389-k443 10443 Kultusekivi K Sõmeru vald Kohala küla 400-k444 10444 Kultusekivi K Sõmeru vald Kohala küla 397-k445 10445 Kultusekivi K Sõmeru vald Kohala küla 398-k446 10446 Kultusekivi K Sõmeru vald Kohala küla 399-k447 10447 Kultusekivi K Sõmeru vald Kohala küla 392-k448 10448 Kultusekivi K Sõmeru vald Kohala küla 257-k449 10449 Kultusekivi K Sõmeru vald Kohala küla 258-k450 10450 Kultusekivi K Sõmeru vald Kohala küla 259-k451 10451 Kultusekivi K Sõmeru vald Kohala küla 261-k452 10452 Kultusekivi K Sõmeru vald Kohala küla 262-k453 10453 Kultusekivi K Sõmeru vald Kohala küla 263-k454 10454 Kultusekivi K Sõmeru vald Kohala küla 265-k455 10455 Kultusekivi K Sõmeru vald Kohala küla 266-k456 10456 Kultusekivi K Sõmeru vald Kohala küla 267-k457 10457 Kultusekivi K Sõmeru vald Kohala küla 268-k458 10458 Kultusekivi K Sõmeru vald Kohala küla 10-k459 10459 Kultusekivi K Sõmeru vald Kohala küla 86-k460 10460 Kultusekivi K Sõmeru vald Kohala küla 87-k461 10461 Kultusekivi K Sõmeru vald Kohala küla 421-k462 10462 Kultusekivi K Sõmeru vald Kohala küla 89-k463 10463 Kultusekivi K Sõmeru vald Kohala küla 90-k464 10464 Kultusekivi K Sõmeru vald Kohala küla 91-k212

465 10465 Kultusekivi K Sõmeru vald Kohala küla 94-k466 10466 Kultusekivi K Sõmeru vald Kohala küla 95-k467 10467 Kultusekivi K Sõmeru vald Kohala küla 96-k468 10468 Kultusekivi K Sõmeru vald Kohala küla 92-k469 10469 Kultusekivi K Sõmeru vald Kohala küla 93-k470 10470 Kultusekivi K Sõmeru vald Kohala küla 411-k471 10471 Kultusekivi K Sõmeru vald Kohala küla 97-k472 10472 Kultusekivi K Sõmeru vald Kohala küla 98-k473 10473 Kultusekivi K Sõmeru vald Kohala küla 276-k474 10474 Kultusekivi K Sõmeru vald Kohala küla 277-k475 10475 Kultusekivi K Sõmeru vald Kohala küla 278-k476 10476 Kultusekivi K Sõmeru vald Kohala küla 279-k477 10477 Kultusekivi K Sõmeru vald Kohala küla 280-k478 10478 Kultusekivi K Sõmeru vald Kohala küla 404-k479 10479 Kultusekivi K Sõmeru vald Kohala küla 405-k480 10480 Kultusekivi K Sõmeru vald Kohala küla 406-k481 10481 Kultusekivi K Sõmeru vald Kohala küla 407-k482 10482 Kultusekivi K Sõmeru vald Kohala küla 408-k483 10483 Kultusekivi K Sõmeru vald Kohala küla 409-k484 10484 Kultusekivi K Sõmeru vald Kohala küla 412-k485 10485 Kultusekivi K Sõmeru vald Kohala küla 413-k486 10486 Kultusekivi K Sõmeru vald Kohala küla 414-k487 10487 Kultusekivi K Sõmeru vald Kohala küla 415-k488 10488 Kultusekivi K Sõmeru vald Kohala küla 416-k489 10489 Kultusekivi K Sõmeru vald Kohala küla 418-k490 10490 Kultusekivi K Sõmeru vald Kohala küla 419-k491 10491 Kultusekivi K Sõmeru vald Kohala küla 420-k492 10492 Kultusekivi K Sõmeru vald Kohala küla 401-k493 10493 Kultusekivi"Konnakõrtsi kivi"K Sõmeru vald Kohala küla 269-k494 10494 Rahvapärimustegaseotud kiviK Sõmeru vald Raudlepa küla 2111495 10495 Kultusekivi K Sõmeru vald Rägavere küla 236-kRägavere mõisa496 15804peahooneK Sõmeru vald Rägavere küla 459497 15805 Rägavere mõisa park K Sõmeru vald Rägavere küla 459Rägavere mõisa498 15806piirdemüüridK Sõmeru vald Rägavere küla 460Rägavere mõisa499 15807valitsejamajaK Sõmeru vald Rägavere küla 460500 15808 Rägavere mõisa ait K Sõmeru vald Rägavere küla 460501 15809 Rägavere mõisa saun K Sõmeru vald Rägavere küla 460Rägavere mõisa502 15810 Kkarjakastelli varemedSõmeru vald Rägavere küla 460Rägavere mõisa503 15811kelderK Sõmeru vald Rägavere küla 460Rägavere mõisa504 15812sepikodaK Sõmeru vald Rägavere küla 460Rägavere mõisa505 15813tuuleveskiK Sõmeru vald Rägavere küla 460506 15814 Rägavere mõisa kabel K Sõmeru vald Rägavere küla 460Vabadussõja507 27128 Rägavere lahingu K Sõmeru vald Rägavere külamälestussammas508 10496 Asulakoht K Sõmeru vald Sämi küla 422-k213

509 10497 Kultusekivi K Sõmeru vald Sämi küla 287-k510 10498 Asulakoht K Sõmeru vald Ubja küla 290-k511 10499 Kultusekivi K Sõmeru vald Ubja küla 444-k512 10500 Kultusekivi K Sõmeru vald Ubja küla 291-k513 10501 Kultusekivi K Sõmeru vald Ubja küla 293-k514 10502 Kultusekivi K Sõmeru vald Ubja küla 445-k515 10503 Kultusekivi K Sõmeru vald Ubja küla 443-kOhvriallikas516 10504 "Hiieallikas",K Sõmeru vald Ubja küla 1395"Kuldallikas"517 10505 Asulakoht K Sõmeru vald Uhtna küla 437-k518 10506 Asulakoht K Sõmeru vald Uhtna küla 423-k519 10507 Asulakoht K Sõmeru vald Uhtna küla 12-k520 10508 Kultusekivi K Sõmeru vald Uhtna küla 281-k521 10509 Kultusekivi K Sõmeru vald Uhtna küla 426-k522 10510 Kultusekivi K Sõmeru vald Uhtna küla 427-k523 10511 Kultusekivi K Sõmeru vald Uhtna küla 432-k524 10512 Kultusekivi K Sõmeru vald Uhtna küla 433-k525 10513 Kultusekivi K Sõmeru vald Uhtna küla 434-k526 10514 Kultusekivi K Sõmeru vald Uhtna küla 435-k527 10515 Kultusekivi K Sõmeru vald Uhtna küla 436-k528 10516 Kultusekivi K Sõmeru vald Uhtna küla 430-k529 10517 Kultusekivi K Sõmeru vald Uhtna küla 424-k530 10518 Kultusekivi K Sõmeru vald Uhtna küla 425-kUhtna mõisa531 15815peahooneK Sõmeru vald Uhtna küla k532 15816 Uhtna mõisa park K Sõmeru vald Uhtna küla -533 15817 Uhtna mõisa ait K Sõmeru vald Uhtna küla kUhtna mõisa talltõllakuur534 15818 K Sõmeru vald Uhtna küla k535 15819 Uhtna mõisa kuivati K Sõmeru vald Uhtna küla -536 22302 MaareformimälestuskiviK Sõmeru vald Uhtna küla537 5784II maailmasõjashukkunute jaterrorohvriteühishaudKSõmeru valdUhtna küla, Uhtnamõisa park538 10519 Asulakoht K Sõmeru vald Vaeküla küla 1394539 10520 Asulakoht K Sõmeru vald Vaeküla küla 618-kVaeküla mõisa540 15820peahooneK Sõmeru vald Vaeküla küla k541 15821 Vaeküla mõisa park K Sõmeru vald Vaeküla küla -Vaeküla mõisa542 15822piirdemüüridK Sõmeru vald Vaeküla küla -543 15823 Vaeküla mõisa kelder K Sõmeru vald Vaeküla küla -Vaeküla mõisa aitkelder544 15824 K Sõmeru vald Vaeküla küla -545 15825 Vaeküla mõisa ait K Sõmeru vald Vaeküla küla -Vaeküla mõisa546 15826puukuurK Sõmeru vald Vaeküla küla -547 15827 Vaeküla mõisa saun K Sõmeru vald Vaeküla küla -548 15828 Vaeküla mõisa lindla K Sõmeru vald Vaeküla küla -Vaeküla mõisa549 15829 Kkasvuhoone varemedSõmeru vald Vaeküla küla -Vaeküla mõisa550 15830aednikumajaK Sõmeru vald Vaeküla küla -508214

Vaeküla mõisa talltõllakuur551 15831 K Sõmeru vald Vaeküla küla -Vaeküla mõisa552 15832sepikodaK Sõmeru vald Vaeküla küla -553 15833 Vaeküla mõisa kuivati K Sõmeru vald Vaeküla küla -Vaeküla mõisa554 15834härjatalli 1 varemedK Sõmeru vald Vaeküla küla -Vaeküla mõisa555 15835härjatalli 2 varemedK Sõmeru vald Vaeküla küla -Vaeküla mõisa556 15836viinavabrikK Sõmeru vald Vaeküla küla -557 10521 Kivikalme K Sõmeru vald Varudi küla 1490558 10522 Kivikalme K Sõmeru vald Varudi küla 2131559 10523 Kultusekivi K Sõmeru vald Varudi küla 2132560 10524 Kultusekivi K Sõmeru vald Varudi küla 2133561 10525 Kultusekivi K Sõmeru vald Varudi küla 288-k562 10526 Kultusekivi K Sõmeru vald Varudi küla 289-k563 10527 Ohvriallikas K Sõmeru vald Varudi küla 13-k564 10528 Asulakoht K Tamsalu vald Assamalla küla 606-k565 10529 Kivikalme K Tamsalu vald Järvajõe küla 67-k566 10530 Hiiemägi K Tamsalu vald Kuie küla 70-k567 10531 Ohvrikivi K Tamsalu vald Kuie küla 71-k568 15837 Kuie tuuleveski K Tamsalu vald Kuie küla 464569 10532 Asulakoht K Tamsalu vald Kullenga küla 605-kEinmanni mõisa570 15838peahooneK Tamsalu vald Kursi küla k571 15839 Einmanni mõisa park K Tamsalu vald Kursi küla -572 15840 Einmanni mõisa kaev K Tamsalu vald Kursi küla -573 15841 Einmanni mõisa ait K Tamsalu vald Kursi küla kEinmanni mõisa talltõllakuur574 15842 K Tamsalu vald Kursi küla -Einmanni mõisa575 15843tuuleveskiK Tamsalu vald Kursi küla -II maailmasõjas576 5786hukkunute ühishaudK Tamsalu vald Loksaküla küla 512577 10533 Asulakoht K Tamsalu vald Naistevälja küla 481-k578 10534 Kalmeväli K Tamsalu vald Naistevälja küla 66-k579 10535 Kalmistu"Kalmumägi"K Tamsalu vald Naistevälja küla 484-k580 10536 Kivikalme K Tamsalu vald Naistevälja küla 1438581 10537 Kivikalme K Tamsalu vald Naistevälja küla 1439582 10538 Kivikalme K Tamsalu vald Naistevälja küla 1440583 10539 Kivikalme K Tamsalu vald Naistevälja küla 1441584 10540 Kivikalme K Tamsalu vald Naistevälja küla 1442585 10541 Kultusekivi K Tamsalu vald Naistevälja küla 482-k586 10542 Kultusekivi K Tamsalu vald Naistevälja küla 483-kPorkuni linnuse587 15844varemedK Tamsalu vald Porkuni küla 465Porkuni linnuse588 15845väravatornK Tamsalu vald Porkuni küla 465Porkuni mõisa589 15846peahooneK Tamsalu vald Porkuni küla k590 15847 Porkuni mõisa park K Tamsalu vald Porkuni küla -Porkuni mõisa591 15848valitsejamajaK Tamsalu vald Porkuni küla k592 15849 Porkuni mõisa ait K Tamsalu vald Porkuni küla -215

Porkuni mõisa593 15850tõllakuurK Tamsalu vald Porkuni küla k594 15851 Porkuni mõisa tall K Tamsalu vald Porkuni küla kPorkuni mõisa595 15852piirdemüüridK Tamsalu vald Porkuni küla kPorkuni mõisa596 15853linnumajaK Tamsalu vald Porkuni küla -Porkuni mõisa saunpesuköök597 15854 K Tamsalu vald Porkuni küla -Porkuni mõisa598 15855aednikumajaK Tamsalu vald Porkuni küla -599 15856 Porkuni mõisa jääait K Tamsalu vald Porkuni küla -600 15857 Porkuni mõisa rehi K Tamsalu vald Porkuni küla -Porkuni mõisa601 15858viinavabrikK Tamsalu vald Porkuni küla -Porkuni mõisa602 15859viinakelderK Tamsalu vald Porkuni küla -Porkuni mõisa603 15860puutöökodaK Tamsalu vald Porkuni küla -Porkuni mõisa604 15861tuuleveskiK Tamsalu vald Porkuni küla -Porkuni mõisa uus605 15862rehiK Tamsalu vald Porkuni küla -606 15863 Porkuni mõisa meierei K Tamsalu vald Porkuni küla -Porkuni mõisa aitkuivati607 15864 K Tamsalu vald Porkuni küla -Porkuni mõisa608 15865vankrikuurK Tamsalu vald Porkuni küla -Porkuni mõisa609 15866tööhobuste tallK Tamsalu vald Porkuni küla -Porkuni mõisa610 15867magasiaitK Tamsalu vald Porkuni küla -II maailmaõjas611 22303 hukkunuteK Tamsalu vald Sauevälja külamatmispaik612 10543 Kalmistu "Surnumägi" K Tamsalu vald Savalduma küla 68-k613 5785 TerroriohvriteühishaudKTamsalu valdTamsalu linn,Tamsalu park614 5787 Uudeküla kalmistu K Tamsalu vald Uudeküla küla -615 10544 Kalmeväli K Tamsalu vald Uudeküla küla 1448616 10545 Kivikalme K Tamsalu vald Uudeküla küla 1447II maailmasõjas617 22304 hukkunuteK Tamsalu vald Vistla külamatmispaik618 10546 Kivikalme K Tamsalu vald Võhmuta küla 485-k619 10547 Kivikalme"Kalmuküngas"K Tamsalu vald Võhmuta küla 69-kVõhmuta mõisa620 15868peahooneK Tamsalu vald Võhmuta küla 466621 15869 Võhmuta mõisa park K Tamsalu vald Võhmuta küla 466622 15870 Võhmuta mõisa ait K Tamsalu vald Võhmuta küla 467Võhmuta mõisa623 15871tõllakuurK Tamsalu vald Võhmuta küla 467Võhmuta mõisa624 15872väravahooneK Tamsalu vald Võhmuta küla 467Võhmuta mõisa625 15873härjatallK Tamsalu vald Võhmuta küla 467511216

Võhmuta mõisa626 15874 Kviinavabriku varemedTamsalu vald Võhmuta küla 467Võhmuta mõisa627 15875piirdemüüridK Tamsalu vald Võhmuta küla 467Võhmuta mõisa628 15876tuuleveskiK Tamsalu vald Võhmuta küla 467Imastu mõisa629 15776peahooneK Tapa vald Imastu küla k630 15777 Imastu mõisa park K Tapa vald Imastu küla -Imastu mõisa631 15778valitsejamajaK Tapa vald Imastu küla -632 15779 Imastu mõisa ait K Tapa vald Imastu küla -Imastu mõisa633 15780karjalaut 1K Tapa vald Imastu küla -Imastu mõisa634 15781karjalaut 2K Tapa vald Imastu küla -Imastu mõisa635 15782hobusetallK Tapa vald Imastu küla -Imastu mõisa636 15783härjatallK Tapa vald Imastu küla -Imastu mõisa637 15784moonakatemajaK Tapa vald Imastu küla -Imastu mõisa638 15785teenijatemajaK Tapa vald Imastu küla -Imastu mõisa kelder639 157861K Tapa vald Imastu küla -Imastu mõisa kelder640 157872K Tapa vald Imastu küla -Imastu mõisa641 15788aednikumajaK Tapa vald Imastu küla -642 15789 Imastu mõisa kuivati K Tapa vald Imastu küla -643 9665 Kalmistu "Männimägi" K Tapa vald Jootme küla 122-k644 9666 Kultusekivi K Tapa vald Jootme küla 93-k645 9667 Kultusekivi K Tapa vald Jootme küla 94-k646 9668 Kultusekivi K Tapa vald Jootme küla 95-k647 9669 Linnus K Tapa vald Jäneda küla 869Jäneda mõisa648 15039peahooneK Tapa vald Jäneda küla 391649 15040 Jäneda mõisa park K Tapa vald Jäneda küla 391Jäneda mõisa650 15041viinavabrikK Tapa vald Jäneda küla 392651 15042 Jäneda mõisa tall K Tapa vald Jäneda küla 392Jäneda mõisa652 15043tõllakuurK Tapa vald Jäneda küla 392Jäneda mõisa653 15044härjatall 1K Tapa vald Jäneda küla 392Jäneda mõisa654 15045härjatall 2K Tapa vald Jäneda küla 392Jäneda mõisa655 15046karjalautK Tapa vald Jäneda küla 392Jäneda mõisa656 15047valitsejamajaK Tapa vald Jäneda küla 392657 15048 Jäneda mõisa ait K Tapa vald Jäneda küla 392Jäneda mõisa658 15049sepikodaK Tapa vald Jäneda küla 392Jäneda mõisa659 15050kaalukodaK Tapa vald Jäneda küla 392217

Jäneda mõisa660 15051puutöökodaK Tapa vald Jäneda küla 392Jäneda mõisa661 15052turbiinihooneK Tapa vald Jäneda küla 392Jäneda mõisa662 15053vesiveskiK Tapa vald Jäneda küla 393663 10385 Asulakoht K Tapa vald Karkuse küla 581-k664 10386 Hiiekaev K Tapa vald Karkuse küla 64-k665 10387 Kivikalme"Toomamägi"K Tapa vald Karkuse küla 580-k666 10388 Ohvrikivi K Tapa vald Karkuse küla 65-k667 9670 Kultusekivi K Tapa vald Lehtse alevik 55-k668 9671 Kultusekivi K Tapa vald Lehtse alevik 876Lehtse raudteejaama669 15054 KhooneTapa vald Lehtse alevik kLehtse mõisa670 15055peahoone varemedK Tapa vald Lehtse alevik -671 9672 Kultusekivi K Tapa vald Linnape küla 96-k672 9673 Kultusekivi K Tapa vald Läste küla 67-k673 9674 Kultusekivi K Tapa vald Läste küla 61-k674 9675 Kultusekivi K Tapa vald Läste küla 60-k675 9676 Kultusekivi K Tapa vald Läste küla 56-k676 9677 Kultusekivi K Tapa vald Läste küla 57-k677 9678 Kultusekivi K Tapa vald Läste küla 59-k678 9679 Kultusekivi K Tapa vald Läste küla 68-k679 9680 Kultusekivi K Tapa vald Läste küla 69-k680 9681 Kultusekivi K Tapa vald Läste küla 62-k681 9682 Kultusekivi K Tapa vald Läste küla 63-k682 9683 Kultusekivi K Tapa vald Läste küla 66-k683 9684 Kultusekivi K Tapa vald Läste küla 64-k684 9685 Kultusekivi K Tapa vald Läste küla 70-k685 9686 Kultusekivi K Tapa vald Läste küla 71-k686 9687 Kultusekivi K Tapa vald Läste küla 72-k687 9688 Kultusekivi K Tapa vald Läste küla 73-k688 9689 Kultusekivi K Tapa vald Läste küla 74-k689 15790 Moe mõisa viinaköök K Tapa vald Moe küla 462690 15791 Moe mõisa viinavabrik K Tapa vald Moe küla -Moe mõisa691 15792 Kviinavabriku abihooneTapa vald Moe küla -692 9690 Kultusekivi K Tapa vald Pruuna küla 79-k693 9691 Kultusekivi K Tapa vald Pruuna küla 76-k694 9692 Kultusekivi K Tapa vald Pruuna küla 75-k695 9693 Kultusekivi K Tapa vald Pruuna küla 77-k696 9694 Kultusekivi K Tapa vald Pruuna küla 81-k697 9695 Kultusekivi K Tapa vald Pruuna küla 78-k698 9696 Asulakoht K Tapa vald Raudla küla 54-k699 9697 Kultusekivi K Tapa vald Rägavere küla 87-k700 9698 Kultusekivi K Tapa vald Rägavere küla 86-k701 9699 Kultusekivi K Tapa vald Rägavere küla 82-k702 9700 Kultusekivi K Tapa vald Rägavere küla 83-k703 9701 Kultusekivi K Tapa vald Rägavere küla 85-k704 9702 Kultusekivi K Tapa vald Rägavere küla 84-k705 9703 Kultusekivi K Tapa vald Rägavere küla 88-k706 9704 Kivikalme K Tapa vald Räsna küla 18-k707 9705 Kivikalme K Tapa vald Räsna küla 89-k218

708 9706 Kivikalme K Tapa vald Räsna küla 16-k709 9707 Kivikalme K Tapa vald Räsna küla 17-k710 9708 Kultusekivi K Tapa vald Räsna küla 90-k711 9709 Kultusekivi K Tapa vald Räsna küla 91-k712 9710 Kultusekivi K Tapa vald Räsna küla 20-k713 9711 Kultusekivi K Tapa vald Räsna küla 19-k714 9712 Kultusekivi K Tapa vald Räsna küla 92-k715 15793 Saksi mõisa peahoone K Tapa vald Saksi küla kSaksi mõisa716 15794teenijatemajaK Tapa vald Saksi küla -Saksi mõisa aitkuivati717 15795 K Tapa vald Saksi küla kVabadussõjasinvaliidistunute718 27129matmispaikmälestussambagaKTapa valdTapa linn, Kalda tn,Tapa linnakalmistu719 5788 Tapa vana kalmistu K Tapa valdTapa linn, Kalmistu-t.720 5789 Tapa linnakalmistu K Tapa vald Tapa linn, Leina t. -II maailmasõjas721 5790hukkunute ühishaudÄri-eluhoone Tapal,722 27185Pikk t. 10 (1927)723 5791 TerroriohvriteühishaudKKKTapa valdTapa valdTapa valdTapa linn, Paidemnt.Tapa linn, Pikk t.10Tapa linn, Tapalinnakalmistukõrval50418-k724 10389 Kalmistu K Tapa vald Udriku küla 62-kOhvrikivi "Kolme725 10548kuninga kivi"K Vihula vald Adaka küla 78-k726 15877 Sagadi mõisa suvila K Vihula vald Altja küla 482727 15878 Uustalu elumaja K Vihula vald Altja küla k728 15879 Uustalu "soome" ait K Vihula vald Altja küla k729 15880 Uustalukaheruumiline aitK Vihula vald Altja küla k730 15881 Uustalu laut K Vihula vald Altja küla k731 15882 Uustalu kelder K Vihula vald Altja küla k732 15883 Uustalu kuur K Vihula vald Altja küla k733 15884 Uustalu saun K Vihula vald Altja küla k734 15885 Uustalu kooguga kaev K Vihula vald Altja küla k735 15886 Uustalu kapaga kaev K Vihula vald Altja küla kVihula736 5792 ministeeriumikooli K Vihula vald Annikvere küla -hoone737 10549 Kultusekivi K Vihula vald Annikvere küla 11-k738 10550 Kultusekivi K Vihula vald Annikvere küla 119-k739 10551 Kultusekivi K Vihula vald Annikvere küla 120-k740 10552 Kultusekivi K Vihula vald Annikvere küla 501-k741 10553 Kultusekivi K Vihula vald Annikvere küla 493-k742 5793 TerroriohvritematmispaikK Vihula vald Esku kalmistu -743 5794 Ilumäe kalmistu K Vihula vald Ilumäe küla Arh. 476744 5795 VabadussõjamälestussammasK Vihula vald Ilumäe küla -745 10554 Kivikalme K Vihula vald Ilumäe küla 2139746 10555 Ohvripärn"Hiieniinepuu"K Vihula vald Ilumäe küla 1513219

747 15887 Ilumäe kabel K Vihula vald Ilumäe küla 476748 15888 Ilumäe kabeliaed K Vihula vald Ilumäe küla 476Ilumäe kabeliaia749 15889piirdemüürK Vihula vald Ilumäe küla 476750 15890 Kalame talu elamu K Vihula vald Karepa küla 452751 15891 Kalame talu ait K Vihula vald Karepa küla 452Kalame talu752 15892silmuköökK Vihula vald Karepa küla 452753 10556 Kivikalme K Vihula vald Karula küla 2104754 10557 Kivikalme K Vihula vald Karula küla 2105755 10558 Kivikalme K Vihula vald Karula küla 2106756 10559 Kivikalme K Vihula vald Karula küla 2674757 10560 Kivikalme K Vihula vald Karula küla 2675758 10561 Kivikalme K Vihula vald Karula küla 2676759 10562 Kivikalme K Vihula vald Karula küla 2677760 10563 Kivikalme K Vihula vald Karula küla 2679761 10564 Kivikalme K Vihula vald Karula küla 2678762 10565 Kivikalme K Vihula vald Karula küla 504-k763 10566 Kivikalme K Vihula vald Karula küla 2680764 10567 Kivikalme K Vihula vald Karula küla 2681765 10568 Kivikalme K Vihula vald Karula küla 2682766 10569 Kivikalme K Vihula vald Karula küla 2683767 10570 Kivikalme K Vihula vald Karula küla 2684768 10571 Kivikalme K Vihula vald Karula küla 2685769 10572 Kivikalme K Vihula vald Karula küla 2687Lemuselja talu770 22307kalmistuK Vihula vald Koljaku küla771 16069 Käsmu kabel K Vihula vald Käsmu küla -Käsmu kabeliaia772 16071piirdemüürK Vihula vald Käsmu küla -Käsmu773 16072 Dellingshauseni K Vihula vald Käsmu küla -matusekabel774 5812 Käsmu kalmistu K Vihula valdKäsmu küla, Laane-tee 4Käsmu merekooli775 5813hooneKäsmu776 16068 piirivalvekordonihooneKKVihula valdVihula valdKäsmu küla,Neeme tee 47Käsmu küla, Rannatee 29777 16067 Käsmu tuletorn K Vihula valdKäsmu küla, Rannaktee 31778 10573 Kivikalme K Vihula vald Lauli küla 497-k779 10574 Kultusekivi K Vihula vald Lauli küla 498-k780 10575 Kultusekivi K Vihula vald Lauli küla 499-k781 10576 Kultusekivi K Vihula vald Metsanurga küla 2691782 10577 Kultusekivi K Vihula vald Metsiku küla 122-k783 10578 Kultusekivi K Vihula vald Metsiku küla 123-k784 10579 Kultusekivi K Vihula vald Metsiku küla 503-k785 10580 Kultusekivi K Vihula vald Metsiku küla 502-k786 10581 Kultusekivi K Vihula vald Metsiku küla 500-k787 10582 Kivikalme K Vihula vald Palmse küla 2671Palmse mõisa788 15893peahooneK Vihula vald Palmse küla 478789 15894 Palmse mõisa park K Vihula vald Palmse küla 478-220

790 15895 Palmse mõisa alleed K Vihula vald Palmse küla 478Palmse mõisa791 15896valitsejamajaK Vihula vald Palmse küla 479Palmse mõisa792 15897kavaleridemajaK Vihula vald Palmse küla 479793 15898 Palmse mõisa ait K Vihula vald Palmse küla 479Palmse mõisa talltõllakuur794 15899 K Vihula vald Palmse küla 479Palmse mõisa795 15900linnaserehiK Vihula vald Palmse küla 479Palmse mõisa796 15901õlleköökK Vihula vald Palmse küla 479797 15902 Palmse mõisa kuivati K Vihula vald Palmse küla 479Palmse mõisa798 15903viinavabrikK Vihula vald Palmse küla 479Palmse mõisa799 15904palmimajaK Vihula vald Palmse küla 479Palmse mõisa800 15905kohvimajaK Vihula vald Palmse küla 479Palmse mõisa801 15906supelmajaK Vihula vald Palmse küla 479Palmse mõisa802 15907moonakatemajaK Vihula vald Palmse küla 479Palmse mõisa803 15908sepikodaK Vihula vald Palmse küla 479Palmse mõisa804 15909aednikumajaK Vihula vald Palmse küla 479Palmse mõisa saunpesuköök805 15910 K Vihula vald Palmse küla 479Palmse mõisa806 15911härjatallK Vihula vald Palmse küla 479Palmse mõisa807 15912kaevupaviljonK Vihula vald Palmse küla 479Palmse mõisa808 15913allikapaviljonK Vihula vald Palmse küla 479Palmse mõisa "Bresti"809 15914 KpaviljonVihula vald Palmse küla 479Palmse mõisa810 15915pargirotundK Vihula vald Palmse küla 479811 15916 Palmse mõisa kelder K Vihula vald Palmse küla 479812 22305 Näljakangur K Vihula vald Palmse küla813 22306 Näljakangur K Vihula vald Palmse küla814 15917 Kaarli talu elumaja K Vihula vald Pedassaare küla 477815 15918 Kaarli talu kelder K Vihula vald Pedassaare küla 477816 15919 Kaarli talu ait K Vihula vald Pedassaare küla 477817 15920 Kaarli talu küün-laut K Vihula vald Pedassaare küla 477Kaarli talu saunpesuköök818 15921 K Vihula vald Pedassaare küla 477819 15922 Kaarli talu suvemaja K Vihula vald Pedassaare küla 477820 15923 Kaarli talu sepikoda K Vihula vald Pedassaare küla 477821 15924 Kaarli talu jääkelder K Vihula vald Pedassaare küla 477822 15925 Kaarli talu puukuur K Vihula vald Pedassaare küla 477823 15926 Kaarli talu heinakuur K Vihula vald Pedassaare küla 477824 15927 Kaarli talu viljaait K Vihula vald Pedassaare küla 477825 5796 Pihlaspea kalmistu K Vihula vald Pihlaspea küla -Sagadi mõisa826 15928peahooneK Vihula vald Sagadi küla 480221

peahoone827 15929 Sagadi mõisa park K Vihula vald Sagadi küla 480828 15930 Sagadi mõisa alleed K Vihula vald Sagadi küla 480Sagadi mõisa829 15931väravahooneK Vihula vald Sagadi küla 481Sagadi mõisa830 15932piirdemüüridK Vihula vald Sagadi küla 481831 15933 Sagadi mõisa ait 1 K Vihula vald Sagadi küla 481Sagadi mõisa832 15934valitsejamajaK Vihula vald Sagadi küla 481833 15935 Sagadi mõisa ait 2 K Vihula vald Sagadi küla 481Sagadi mõisa834 15936hobusetallK Vihula vald Sagadi küla 481Sagadi mõisa835 15937tõllakuurK Vihula vald Sagadi küla 481Sagadi mõisa836 15938aednikumajaK Vihula vald Sagadi küla 481Sagadi mõisa837 15939piimaköökK Vihula vald Sagadi küla 481Sagadi mõisa838 15940jääkelderK Vihula vald Sagadi küla 481Sagadi mõisa839 15941triiphooneK Vihula vald Sagadi küla 481840 15942 Sagadi mõisa töökoda K Vihula vald Sagadi küla 481Sagadi mõisa841 15943kaalumajaK Vihula vald Sagadi küla 481842 15944 Sagadi mõisa kuivati K Vihula vald Sagadi küla 481843 15945 Sagadi mõisa küün K Vihula vald Sagadi küla 481Sagadi mõisa844 15946moonakate-maja 1K Vihula vald Sagadi küla 481Sagadi mõisa845 15947moonakate-maja 2K Vihula vald Sagadi küla 481Sagadi mõisa846 15948sepikodaK Vihula vald Sagadi küla 481847 15949 Sagadi mõisa laut K Vihula vald Sagadi küla 481848 15950 Sagadi mõisa kaev K Vihula vald Sagadi küla 481849 10583 Asulakoht K Vihula vald Salatse küla 490-k850 10584 Kivikalme K Vihula vald Salatse küla 126-k851 10585 Kivikalme"Peiupoisikääbas"K Vihula vald Salatse küla 121-kKivikalme852 10586 "Surnumägi", K Vihula vald Salatse küla 125-k"Kirikukääbas"853 10587 Kultusekivi K Vihula vald Salatse küla 491-k854 10588 Kultusekivi K Vihula vald Salatse küla 506-k855 10589 Kultusekivi K Vihula vald Salatse küla 129-k856 10590 Kultusekivi K Vihula vald Salatse küla 127-k857 10591 Kultusekivi K Vihula vald Salatse küla 128-k858 10592 Kultusekivi K Vihula vald Salatse küla 72-k859 10593 Kultusekivi K Vihula vald Salatse küla 73-k860 10594 Kultusekivi K Vihula vald Salatse küla 75-k861 10595 Kultusekivi K Vihula vald Salatse küla 76-k862 10596 Ohvrikivi K Vihula vald Salatse küla 74-k863 5797 Esku kalmistu K Vihula vald Teppelvälja küla -864 10597 Linnus K Vihula vald Toolse küla 1397865 10598 Linnus K Vihula vald Toolse küla 2694222

Toolse linnuse866 15951varemedK Vihula vald Toolse küla 453867 10599 Asulakoht K Vihula vald Tõugu küla -868 10600 Kivikalme K Vihula vald Tõugu küla 2136869 10601 Kivikalme K Vihula vald Tõugu küla -870 10602 Kivikalme K Vihula vald Tõugu küla -871 10603 Kivikalme K Vihula vald Tõugu küla -872 10604 Kivikalme K Vihula vald Tõugu küla -873 10605 Kivikalme K Vihula vald Tõugu küla -874 10606 Kivikalme K Vihula vald Tõugu küla -875 10607 Kivikalme K Vihula vald Tõugu küla -876 10608 Kivikalme K Vihula vald Tõugu küla -877 10609 Kivikalme K Vihula vald Tõugu küla 2668878 10610 Kivikalme K Vihula vald Tõugu küla 2669879 10611 Kivikalme K Vihula vald Tõugu küla -880 10612 Kivikalme "Seamägi" K Vihula vald Tõugu küla 1510881 10613 Kultusekivi K Vihula vald Tõugu küla 489-k882 10614 Muistsed põllud K Vihula vald Tõugu küla 2141883 10615 Muistsed põllud K Vihula vald Tõugu küla -884 5798 Vainupea kalmistu K Vihula vald Vainupea küla -885 10616 Kivikalme K Vihula vald Vatku küla 2134886 10617 Kivikalme K Vihula vald Vatku küla 2140887 10618 Kivikalme K Vihula vald Vatku küla 2690888 10619 Kivikalme K Vihula vald Vatku küla -889 10620 Kivikalme K Vihula vald Vatku küla -890 10621 Kivikalme K Vihula vald Vatku küla -891 10622 Kivikalme K Vihula vald Vatku küla -892 10623 Kivikalme"Jussikääbas"K Vihula vald Vatku küla 1507893 10624 Ohvrikivi "Vahakivi" K Vihula vald Vatku küla 1512894 10625 Kivikalme K Vihula vald Vihula küla 2107895 10626 Kivikalme K Vihula vald Vihula küla 2686896 10627 Kivikalme K Vihula vald Vihula küla 2108897 10628 Kivikalme K Vihula vald Vihula küla 2101898 10629 Kivikalme K Vihula vald Vihula küla 2102899 10630 Kivikalme K Vihula vald Vihula küla 2103900 10631 Kultusekivi K Vihula vald Vihula küla 505-k901 10632 Linnus K Vihula vald Vihula küla 1392Vihula mõisa902 15952peahooneK Vihula vald Vihula küla 436903 15953 Vihula mõisa park K Vihula vald Vihula küla -904 15954 Vihula mõisa allee K Vihula vald Vihula küla -Vihula mõisa905 15955väravapostidK Vihula vald Vihula küla 437Vihula mõisa906 15956piirdemüüridK Vihula vald Vihula küla 437907 15957 Vihula mõisa tõllakuur K Vihula vald Vihula küla 437908 15958 Vihula mõisa ait K Vihula vald Vihula küla 437Vihula mõisa909 15959valitsejamajaK Vihula vald Vihula küla 437Vihula mõisa910 15960kohvimajaK Vihula vald Vihula küla 437911 15961 Vihula mõisa kelder 1 K Vihula vald Vihula küla 437912 15962 Vihula mõisa kelder 2 K Vihula vald Vihula küla 437Vihula mõisa913 15963teenijatemaja 1K Vihula vald Vihula küla 437223

teenijatemaja 1Vihula mõisa914 15964teenijatemaja 2K Vihula vald Vihula küla 437Vihula mõisa915 15965piimaköökK Vihula vald Vihula küla 437Vihula mõisa916 15966jääkelderK Vihula vald Vihula küla 437Vihula mõisa917 15967möldrimajaK Vihula vald Vihula küla 437Vihula mõisa918 15968vesiveskiK Vihula vald Vihula küla 437Vihula mõisa919 15969veskitammK Vihula vald Vihula küla 437Vihula mõisa920 15970moonakatemaja 1K Vihula vald Vihula küla 437Vihula mõisa921 15971moonakatemaja 2K Vihula vald Vihula küla 437922 15972 Vihula mõisa karjalaut K Vihula vald Vihula küla 437Vihula mõisa923 15973sepamajaK Vihula vald Vihula küla 437924 15974 Vihula mõisa sepikoda K Vihula vald Vihula küla 437Vihula mõisa925 15975tuuleveskiK Vihula vald Vihula küla 437Vihula mõisa926 15976magasiaitK Vihula vald Vihula küla 437Võhma külakooli927 5799hooneK Vihula vald Võhma küla -928 10633 Kivikalme K Vihula vald Võhma küla 1508929 10634 Kivikalme K Vihula vald Võhma küla 2689930 10635 Kivikalme K Vihula vald Võhma küla 1509931 10636 Kivikalme K Vihula vald Võhma küla 2135932 10637 Kivikalme K Vihula vald Võhma küla 2137933 10638 Kivikalme K Vihula vald Võhma küla 2138934 10639 Kivikalme"Kotkamägi"K Vihula vald Võhma küla 2688Carl Magnus von der935 22308 PahleniK Vihula vald Võhma külamälestussammasII maailmasõjashukkunute ja936 5811terroriohvriteK Vihula vald Võsu, Rakvere tee 516ühishaudVoore mõisa937 16007peahooneK Vinni vald Allika küla -938 16008 Voore mõisa park K Vinni vald Allika küla -939 16009 Voore mõisa ait K Vinni vald Allika küla k940 10640 Asulakoht K Vinni vald Inju küla 637-k941 10641 Kivikalme"Kalmuküngas"K Vinni vald Inju küla 82-k942 10642 Kultusekivi K Vinni vald Inju küla 80-k943 10643 Linnus K Vinni vald Inju küla 607-k944 15977 Inju mõisa peahoone K Vinni vald Inju küla k945 15978 Inju mõisa park K Vinni vald Inju küla -Inju mõisa pargi946 15979purskkaevK Vinni vald Inju küla k947 15980 Inju mõisa ait 1 K Vinni vald Inju küla -224

948 15981 Inju mõisa ait 2 K Vinni vald Inju küla -949 15982 Inju mõisa riistakuur K Vinni vald Inju küla -950 15983 Inju mõisa kuivati K Vinni vald Inju küla -Inju mõisa951 15984moonakatemajaK Vinni vald Inju küla -952 15985 Inju mõisa tõllakuur K Vinni vald Inju küla -953 5800 Viru-Jaagupi kalmistu K Vinni vald Kannastiku küla -954 27130 VabadussõjamälestussammasKVinni valdKannastiku küla,Viru-Jaagupikalmistu955 10644 Asulakoht K Vinni vald Kehala küla 639-k956 10645 Kivikalme K Vinni vald Kehala küla 1458957 10646 Asulakoht K Vinni vald Koeravere küla 608-k958 10647 Kalmistu "Kabelimägi" K Vinni vald Koeravere küla 83-k959 10648 Kivikalme"Tuuleveskimägi"K Vinni vald Koeravere küla 81-k960 10649 Kultusekivi K Vinni vald Koeravere küla 507-k961 10650 Kultusekivi K Vinni vald Mõdriku küla 2666962 10651 Kultusekivi K Vinni vald Mõdriku küla 2665Mõdriku mõisa963 15986peahooneK Vinni vald Mõdriku küla 457964 15987 Mõdriku mõisa park K Vinni vald Mõdriku küla -965 15989 Mõdriku mõisa sild K Vinni vald Mõdriku küla -Mõdriku mõisa966 15990viinavabrikK Vinni vald Mõdriku küla -Mõdriku mõisa967 15991karjalaut 1K Vinni vald Mõdriku küla -Mõdriku mõisa968 15992karjalaut 2K Vinni vald Mõdriku küla -969 15993 Mõdriku mõisa tall K Vinni vald Mõdriku küla -970 15994 Mõdriku mõisa kuivati K Vinni vald Mõdriku küla -Rägavere mõisa971 15995vesiveskiK Vinni vald Mõdriku küla 461972 5801Aleksander I jaNapoleoni sõdademälestusmärkKVinni valdMõdriku küla,Mõdriku mõisapark973 10652 Asulakoht K Vinni vald Nurmetu küla 609-k974 10653 Kivikalme K Vinni vald Obja küla 1459975 10654 Kalmistu "Aburimägi" K Vinni vald Pajusti alevik 1461976 10655 Kääbaskalmistu"Kabelimägi"K Vinni vald Palasi küla 1460977 10656 Rauasulatuskoht K Vinni vald Palasi küla 310-k978 10657 Rauasulatuskoht K Vinni vald Palasi küla 309-k979 15996 Piira sild K Vinni vald Piira küla 458980 10658 Pelgupaik "Seljamägi" K Vinni vald Rasivere küla 1462981 5802 Tudu kalmistu K Vinni vald Tudu alevik -982 10659 Kultusekivi K Vinni vald Vana-Vinni küla 79-kII maailmasõjas983 5803 hukkunud tundmatu K Vinni vald Vilgu teerist 19-ksõduri haud984 10660 Asulakoht K Vinni vald Vinni alevik 638-k985 10661 Kivikalme"Kabelimägi"K Vinni vald Vinni alevik 31-k986 15998 Vinni mõisa park K Vinni vald Vinni alevik -987 15999 Vinni mõisa jääkelder K Vinni vald Vinni alevik -Vinni mõisa988 16000valitsejamajaK Vinni vald Vinni alevik --225

valitsejamaja989 16001 Vinni mõisa kuur K Vinni vald Vinni alevik -990 16002 Vinni mõisa tall K Vinni vald Vinni alevik -991 15997 Vinni mõisa peahoone K Vinni valdVinni alevik, Pargit. 1-II maailmasõjashukkunute ja992 5804terroriohvriteK Vinni vald Viru-Jaagupi alevik 513ühishaudViru-Jaagupi Noorsoo993 5805 Kasvatuse Seltsi kooli K Vinni vald Viru-Jaagupi alevik -hoone994 5806 Viru-Jaagupi kirikuaed K Vinni valdArh.471,Viru-Jaagupi alevikArhe.640-k995 10662 Asulakoht K Vinni vald Viru-Jaagupi alevik 641-k996 10663 Kivikalme K Vinni vald Viru-Jaagupi alevik 1454997 10664 Kivikalme K Vinni vald Viru-Jaagupi alevik 1455998 10665 Kivikalme K Vinni vald Viru-Jaagupi alevik 1456999 10666 Kivikalme K Vinni vald Viru-Jaagupi alevik 14571000 10667 Kultusekivi K Vinni vald Viru-Jaagupi alevik 26921001 16003 Viru-Jaagupi kirik K Vinni vald Viru-Jaagupi alevik 471Viru-Jaagupi kirikuaia1002 16004 KpiirdemüürVinni vald Viru-Jaagupi alevik 471Viru-Jaagupi kirikuaia1003 16005 KkabelVinni vald Viru-Jaagupi alevik 4711004 16006 Viru-JaagupiKpastoraadi peahooneVinni vald Viru-Jaagupi alevik -1005 5807Ferdinand vonWrangeli (1797-1870) KhaudVinni valdViru-Jaagupikalmistu1006 10669 Asulakoht K Vinni vald Voore küla 642-k1007 10670 Kultusekivi K Vinni vald Võhu küla 84-k1008 10671 Kultusekivi K Vinni vald Võhu küla 508-k1009 10672 Kultusekivi KViru-NigulavaldAasukalda küla 358-k1010 10673 Kivikalme KViru-NigulavaldIila küla 21161011 10674 Kivikalme"Kalmuvare"1012 10675 Kivikalme"Veskiküngas"1013 10676 Kultusekivi K1014 10677 Kultusekivi K1015 10678 Kultusekivi K1016 10679 Linnus "Keldrimägi" K1017 10680 Ohverdamiskoht"Hiiemägi"Ohverdamiskoht1018 10681 "Taara tammik","Tammenõmm"1019 10682 Ohvriallikas KKKKKViru-NigulavaldViru-NigulavaldViru-NigulavaldViru-NigulavaldViru-NigulavaldViru-NigulavaldViru-NigulavaldViru-NigulavaldViru-Nigulavald536Iila küla 1401Iila küla 2695Iila küla 2696Iila küla 2697Iila küla 2117Iila küla 2693Iila küla 1406Iila küla 643-kIila küla 1412226

1020 10683 Ohvrikivi "Elukivi" K1021 10684 Kivikalme K1022 10685 Kivikalme K1023 10686 Kultusekivi K1024 10687 Kultusekivi K1025 10688 Kultusekivi K1026 10689 Kultusekivi K1027 10690 Kultusekivi K1028 10691 Kultusekivi K1029 10692 Kultusekivi K1030 10693 Asulakoht K1031 10694 Kivikalme K1032 10695 Kivikalme K1033 10696 Kultusekivi K1034 10697 Kultusekivi K1035 10698 Kultusekivi K1036 10699 Kultusekivi K1037 10700 Muistsed põllud K1038 10701 Asulakoht K1039 10702 Kivikalme K1040 10703 Kivikalme K1041 10704 Kivikalme K1042 10705 Kivikalme K1043 10706 Kivikalme K1044 10707 Kivikalme K1045 10708 Kivikalme K1046 10709 Kivikalme K1047 10710 Kivikalme KvaldViru-NigulavaldViru-NigulavaldViru-NigulavaldViru-NigulavaldViru-NigulavaldViru-NigulavaldViru-NigulavaldViru-NigulavaldViru-NigulavaldViru-NigulavaldViru-NigulavaldViru-NigulavaldViru-NigulavaldViru-NigulavaldViru-NigulavaldViru-NigulavaldViru-NigulavaldViru-NigulavaldViru-NigulavaldViru-NigulavaldViru-NigulavaldViru-NigulavaldViru-NigulavaldViru-NigulavaldViru-NigulavaldViru-NigulavaldViru-NigulavaldViru-NigulavaldIila küla 1408Kabeli küla 520-kKabeli küla 521-kKabeli küla 365-kKabeli küla 367-kKabeli küla 368-kKabeli küla 518-kKabeli küla 519-kKabeli küla 523-kKabeli küla 524-kKaliküla küla -Kaliküla küla 2115Kaliküla küla 2114Kaliküla küla 509-kKaliküla küla 510-kKaliküla küla 511-kKaliküla küla 512-kKaliküla küla 135-kKurna küla 364-kKurna küla 345-kKurna küla 346-kKurna küla 347-kKurna küla 348-kKurna küla 349-kKurna küla 350-kKurna küla 351-kKurna küla 352-kKurna küla 1477227

1048 10711 Kivikalme K1049 10712 Kivikalme K1050 10713 Kivikalme K1051 10714 Kivikalme K1052 10715 Kivikalme K1053 10716 Kivikalme K1054 10717 Kivikalme K1055 10718 Kivikalme K1056 10719 Kivikalme K1057 10720 Kivikalme K1058 10721 Kivikalme K1059 10722 Kivikalme K1060 10723 Kivikalme K1061 10724 Kivikalme K1062 10725 Kivikalme K1063 10726 Kivikalme K1064 10727 Kivikalme K1065 10728 Kivikalme K1066 10729 Kultusekivi K1067 10730 Kultusekivi K1068 10731 Kultusekivi K1069 10732 Kultusekivi K1070 10733 Kultusekivi K1071 10734 Kultusekivi K1072 10735 Kultusekivi K1073 10736 Kultusekivi K1074 10737 Kultusekivi KLinnus "Koila1075 10738linnamägi"1076 10739 Ohvriallikas"Linnamäe allikas"KKViru-NigulavaldViru-NigulavaldViru-NigulavaldViru-NigulavaldViru-NigulavaldViru-NigulavaldViru-NigulavaldViru-NigulavaldViru-NigulavaldViru-NigulavaldViru-NigulavaldViru-NigulavaldViru-NigulavaldViru-NigulavaldViru-NigulavaldViru-NigulavaldViru-NigulavaldViru-NigulavaldViru-NigulavaldViru-NigulavaldViru-NigulavaldViru-NigulavaldViru-NigulavaldViru-NigulavaldViru-NigulavaldViru-NigulavaldViru-NigulavaldViru-NigulavaldViru-NigulavaldKurna küla 1473Kurna küla 1474Kurna küla 1475Kurna küla 1469Kurna küla 1468Kurna küla 1467Kurna küla 1476Kurna küla 526-kKurna küla 527-kKurna küla 528-kKurna küla 529-kKurna küla 530-kKurna küla 531-kKurna küla 1480Kurna küla 362-kKurna küla 1482Kurna küla 1479Kurna küla 1483Kurna küla 353-kKurna küla 525-kKurna küla 355-kKurna küla 1494Kurna küla 1502Kurna küla 311-kKurna küla 359-kKurna küla 360-kKurna küla 361-kKurna küla 1463Kurna küla 1504228

"Linnamäe allikas"Ohvriallikas "Lähtoru1077 10740 Kallikas"1078 10741 Kultusekivi K1079 10742 Kultusekivi K1080 10743 Kultusekivi K1081 10744 Kultusekivi K1082 10745 Kultusekivi K1083 10746 Kultusekivi K1084 10747 Kultusekivi K1085 10748 Kultusekivi K1086 10749 Kultusekivi K1087 10750 Kultusekivi K1088 10751 Kultusekivi K1089 10752 Kultusekivi K1090 10753 Kultusekivi K1091 10754 Kultusekivi K1092 10755 Kultusekivi K1093 10756 Kultusekivi K1094 10757 Kultusekivi K1095 10758 Kultusekivi K1096 10759 Kultusekivi K1097 10760 Kultusekivi K1098 10761 Kultusekivi K1099 10762 Kultusekivi K1100 10763 Kultusekivi K1101 10764 Kultusekivi K1102 10765 Kultusekivi K1103 10766 Kultusekivi K1104 10767 Kultusekivi KvaldViru-NigulavaldViru-NigulavaldViru-NigulavaldViru-NigulavaldViru-NigulavaldViru-NigulavaldViru-NigulavaldViru-NigulavaldViru-NigulavaldViru-NigulavaldViru-NigulavaldViru-NigulavaldViru-NigulavaldViru-NigulavaldViru-NigulavaldViru-NigulavaldViru-NigulavaldViru-NigulavaldViru-NigulavaldViru-NigulavaldViru-NigulavaldViru-NigulavaldViru-NigulavaldViru-NigulavaldViru-NigulavaldViru-NigulavaldViru-NigulavaldViru-NigulavaldKurna küla 1505Kutsala küla 196-kKutsala küla 197-kKutsala küla 198-kKutsala küla 200-kKutsala küla 202-kKutsala küla 532-kKutsala küla 203-kKutsala küla 204-kKutsala küla 205-kKutsala küla 206-kKutsala küla 207-kKutsala küla 208-kKutsala küla 210-kKutsala küla 211-kKutsala küla 213-kKutsala küla 214-kKutsala küla 215-kKutsala küla 216-kKutsala küla 217-kKutsala küla 221-kKutsala küla 222-kKutsala küla 223-kKutsala küla 224-kKutsala küla 226-kKutsala küla 227-kKutsala küla 228-kKutsala küla 313-k229

1105 10768 Kultusekivi K1106 10769 Kultusekivi K1107 10770 Kultusekivi K1108 10771 Kultusekivi K1109 10772 Kultusekivi K1110 10773 Kultusekivi K1111 10774 Muistsed põllud K1112 10775 Asulakoht KKiviaja asulakoht1113 10776"Lammasmägi"Kiviaja esemete1114 10777leiukoht1115 10778 Kultusekivi K1116 10779 Kultusekivi K1117 10780 Kultusekivi K1118 10781 Kultusekivi K1119 10782 Kultusekivi K1120 10783 Kivikalme K1121 10784 Kivikalme K1122 10785 Kivikalme K1123 10786 Kivikalme K1124 10787 Kultusekivi "Mustkivi" K1125 16010 Malla mõisa peahoone K1126 16011 Malla mõisa park K1127 16012 Malla mõisa ait K1128 16013 Malla mõisa kaev KMalla mõisa1129 16014teenijatemaja1130 16015 Malla mõisa kuur K1131 16016 Malla mõisa kelder 1 K1132 16017 Malla mõisa kelder 2 K1133 16018 Malla mõisa tõllakuur KKKKViru-NigulavaldViru-NigulavaldViru-NigulavaldViru-NigulavaldViru-NigulavaldViru-NigulavaldViru-NigulavaldViru-NigulavaldViru-NigulavaldViru-NigulavaldViru-NigulavaldViru-NigulavaldViru-NigulavaldViru-NigulavaldViru-NigulavaldViru-NigulavaldViru-NigulavaldViru-NigulavaldViru-NigulavaldViru-NigulavaldViru-NigulavaldViru-NigulavaldViru-NigulavaldViru-NigulavaldViru-NigulavaldViru-NigulavaldViru-NigulavaldViru-NigulavaldViru-NigulavaldKutsala küla 534-kKutsala küla 314-kKutsala küla 315-kKutsala küla 316-kKutsala küla 317-kKutsala küla 383-kKutsala küla -Linnuse küla 319-kLinnuse küla 1398Linnuse küla 1399Linnuse küla 318-kLinnuse küla 320-kLinnuse küla 321-kLinnuse küla 322-kLinnuse küla 323-kMalla küla 1400Malla küla 1402Malla küla 1403Malla küla 1404Malla küla 195-kMalla külakMalla küla -Malla külakMalla küla -Malla külakMalla küla -Malla külakMalla küla -Malla külak230

1134 16019 Malla mõisa tall K1135 16020 Malla mõisa meierei KMalla mõisa1136 16021valitsejamaja1137 16022 Malla mõisa kelder 3 K1138 16023 Malla mõisa rehi K1139 16024 Malla mõisa kuivati KMalla mõisa1140 16025tuuleveskiMalla mõisa1141 16026karjakastell1142 16027 Malla mõisa riistakuur KMalla mõisa1143 16028piirdemüürid1144 10788 Kivikalme K1145 10789 Kivikalme K1146 10790 Kivikalme K1147 10791 Kultusekivi K1148 10792 Kultusekivi K1149 10793 Kultusekivi K1150 10794 Kultusekivi K1151 10795 Kultusekivi K1152 10796 Kultusekivi K1153 10797 Kultusekivi K1154 10798 Kivikalme K1155 10799 Kivikalme K1156 10800 Kultusekivi K1157 10801 Asulakoht K1158 10802 Asulakoht K1159 10803 Asulakoht K1160 10804 Kalmistu K1161 10805 Kivikalme KKKKKvaldViru-NigulavaldViru-NigulavaldViru-NigulavaldViru-NigulavaldViru-NigulavaldViru-NigulavaldViru-NigulavaldViru-NigulavaldViru-NigulavaldViru-NigulavaldViru-NigulavaldViru-NigulavaldViru-NigulavaldViru-NigulavaldViru-NigulavaldViru-NigulavaldViru-NigulavaldViru-NigulavaldViru-NigulavaldViru-NigulavaldViru-NigulavaldViru-NigulavaldViru-NigulavaldViru-NigulavaldViru-NigulavaldViru-NigulavaldViru-NigulavaldViru-NigulavaldMalla küla -Malla küla -Malla küla -Malla küla -Malla küla -Malla küla -Malla küla -Malla küla -Malla küla -Malla külakOjaküla küla 1405Ojaküla küla 513-kOjaküla küla 514-kOjaküla küla 1411Ojaküla küla 515-kOjaküla küla 142-kOjaküla küla 140-kOjaküla küla 141-kOjaküla küla 143-kOjaküla küla 144-kPaasküla küla 138-kPaasküla küla 139-kPaasküla küla 136-kPada küla 332-kPada küla 183-kPada küla 324-kPada küla 644-kPada küla 535-k231

1162 10806 Kivikalme K1163 10807 Kivikalme K1164 10808 Kivikalme"Kalmuvare"1165 10809 Kultusekivi K1166 10810 Kultusekivi K1167 10811 Kultusekivi K1168 10812 Kultusekivi K1169 10813 Kultusekivi K1170 10814 Kultusekivi K1171 10815 Kultusekivi K1172 10816 Kultusekivi K1173 10817 Kultusekivi K1174 10818 Kultusekivi K1175 10819 Kultusekivi K1176 10820 Kultusekivi K1177 10821 Kultusekivi K1178 10822 Kultusekivi K1179 10823 Kultusekivi K1180 10824 Kultusekivi K1181 10825 Kultusekivi K1182 10826 Kultusekivi K1183 10827 Linnus K1184 10828 Linnus KPada mõisa peahoone1185 16029 Kvaremed1186 16030 Pada mõisa park KPada mõisa1187 16031piirdemüüridPada mõisa talltõllakuur1188 160321189 16033 Pada mõisa ait KPada mõisa1190 16034viinavabrikKKKKViru-NigulavaldViru-NigulavaldViru-NigulavaldViru-NigulavaldViru-NigulavaldViru-NigulavaldViru-NigulavaldViru-NigulavaldViru-NigulavaldViru-NigulavaldViru-NigulavaldViru-NigulavaldViru-NigulavaldViru-NigulavaldViru-NigulavaldViru-NigulavaldViru-NigulavaldViru-NigulavaldViru-NigulavaldViru-NigulavaldViru-NigulavaldViru-NigulavaldViru-NigulavaldViru-NigulavaldViru-NigulavaldViru-NigulavaldViru-NigulavaldViru-NigulavaldViru-NigulavaldPada küla 535-kPada küla 327-kPada küla 1489Pada küla 176-kPada küla 178-kPada küla 328-kPada küla 192-kPada küla 193-kPada küla 190-kPada küla 172-kPada küla 173-kPada küla 179-kPada küla 180-kPada küla 181-kPada küla 184-kPada küla 185-kPada küla 186-kPada küla 189-kPada küla 191-kPada küla 330-kPada küla 610-kPada küla 1464Pada küla 1465Pada külakPada küla -Pada küla -Pada küla -Pada küla -Pada küla -232

viinavabrikPada mõisa1191 16035viinakelderPada mõisa1192 16036valitsejamajaPada mõisa1193 16037karjakastellPada mõisa1194 16038kasvuhoone1195 16039 Pada mõisa meierei K1196 16040 Pada mõisa vesiveski KPada mõisa vesiveski1197 16041abihoone1198 10829 Kivikalme K1199 10830 Kivikalme K1200 10831 Kivikalme K1201 10832 Kivikalme K1202 10833 Kivikalme K1203 10834 Kivikalme K1204 10835 Kultusekivi K1205 10836 Kultusekivi K1206 10837 Kultusekivi KPikaristi postijaama1207 16042peahoone1208 10838 Kivikalme K1209 10839 Kivikalme K1210 10840 Kivikalme K1211 10841 Kivikalme K1212 10842 Kivikalme K1213 10843 Kivikalme K1214 10844 Kivikalme K1215 10845 Kivikalme K1216 10846 Kivikalme K1217 10847 Kultusekivi K1218 10848 Kultusekivi KKKKKKKvaldViru-NigulavaldViru-NigulavaldViru-NigulavaldViru-NigulavaldViru-NigulavaldViru-NigulavaldViru-NigulavaldViru-NigulavaldViru-NigulavaldViru-NigulavaldViru-NigulavaldViru-NigulavaldViru-NigulavaldViru-NigulavaldViru-NigulavaldViru-NigulavaldViru-NigulavaldViru-NigulavaldViru-NigulavaldViru-NigulavaldViru-NigulavaldViru-NigulavaldViru-NigulavaldViru-NigulavaldViru-NigulavaldViru-NigulavaldViru-NigulavaldViru-NigulavaldPada küla -Pada küla -Pada küla -Pada küla -Pada küla -Pada külakPada küla -Pikaristi küla 537-kPikaristi küla 538-kPikaristi küla 539-kPikaristi küla 540-kPikaristi küla 541-kPikaristi küla 542-kPikaristi küla 375-kPikaristi küla 376-kPikaristi küla 536-kPikaristi küla 473Samma küla 543-kSamma küla 544-kSamma küla 545-kSamma küla 546-kSamma küla 547-kSamma küla 548-kSamma küla 549-kSamma küla 645-kSelja küla 2113Selja küla 130-kSelja küla 131-k233

1219 10849 Kultusekivi K1220 10850 Kultusekivi K1221 10851 Kultusekivi K1222 10852 Kultusekivi K1223 10853 Kultusekivi K1224 10854 Kivikalme K1225 10855 Kivikalme K1226 10856 Kivikalme K1227 10857 Kivikalme K1228 10858 Kivikalme K1229 10859 Kivikalme K1230 10860 Kivikalme K1231 10861 Kivikalme K1232 10862 Kivikalme K1233 10863 Kivikalme K1234 10864 Kivikalme K1235 10865 Kivikalme K1236 10866 Kivikalme K1237 10867 Kivikalme K1238 10868 Kivikalme K1239 10869 Kivikalme K1240 10870 Kivikalme K1241 10871 Kivikalme K1242 10872 Kivikalme K1243 10873 Kivikalme K1244 10874 Kultusekivi K1245 10875 Kultusekivi K1246 10876 Kultusekivi K1247 10877 Kultusekivi KViru-NigulavaldViru-NigulavaldViru-NigulavaldViru-NigulavaldViru-NigulavaldViru-NigulavaldViru-NigulavaldViru-NigulavaldViru-NigulavaldViru-NigulavaldViru-NigulavaldViru-NigulavaldViru-NigulavaldViru-NigulavaldViru-NigulavaldViru-NigulavaldViru-NigulavaldViru-NigulavaldViru-NigulavaldViru-NigulavaldViru-NigulavaldViru-NigulavaldViru-NigulavaldViru-NigulavaldViru-NigulavaldViru-NigulavaldViru-NigulavaldViru-NigulavaldViru-NigulavaldSelja küla 132-kSelja küla 133-kSelja küla 134-kSelja küla 517-kSelja küla 516-kSiberi küla 1409Siberi küla 1410Siberi küla 2698Toomika küla 146-kToomika küla 147-kToomika küla 148-kToomika küla 149-kToomika küla 550-kToomika küla 551-kToomika küla 552-kToomika küla 553-kToomika küla 554-kToomika küla 555-kToomika küla 556-kTüükri küla 1486Tüükri küla 1487Tüükri küla 1488Tüükri küla 326-kTüükri küla 335-kTüükri küla 336-kTüükri küla 325-kTüükri küla 329-kTüükri küla 333-kTüükri küla 334-k234

1248 10878 Kultusekivi K1249 10879 Kultusekivi K1250 10880 Kultusekivi K1251 10881 Kultusekivi K1252 10882 Kultusekivi K1253 10883 Kultusekivi K1254 10884 Kultusekivi K1255 10885 Kultusekivi K1256 10886 Kultusekivi K1257 10887 Asulakoht K1258 10888 Kivikalme K1259 10889 Kultusekivi K1260 10890 Kultusekivi K1261 10891 Kultusekivi K1262 10892 Kultusekivi K1263 10893 Märkidega kivi K1264 10894 Rahvapärimustegaseotud kivi "Naiskivi" K1265 10895 Asulakoht K1266 10896 Kivikalme K1267 10897 Kultusekivi K1268 10898 Kultusekivi K1269 10899 Kultusekivi K1270 10900 Kultusekivi K1271 10901 Kultusekivi K1272 10902 Kultusekivi K1273 10903 Kultusekivi K1274 10904 Kultusekivi K1275 10905 Kultusekivi KvaldViru-NigulavaldViru-NigulavaldViru-NigulavaldViru-NigulavaldViru-NigulavaldViru-NigulavaldViru-NigulavaldViru-NigulavaldViru-NigulavaldViru-NigulavaldViru-NigulavaldViru-NigulavaldViru-NigulavaldViru-NigulavaldViru-NigulavaldViru-NigulavaldViru-NigulavaldViru-NigulavaldViru-NigulavaldViru-NigulavaldViru-NigulavaldViru-NigulavaldViru-NigulavaldViru-NigulavaldViru-NigulavaldViru-NigulavaldViru-NigulavaldViru-NigulavaldTüükri küla 337-kTüükri küla 338-kTüükri küla 340-kTüükri küla 341-kTüükri küla 557-kTüükri küla 558-kTüükri küla 560-kTüükri küla 369-kTüükri küla 370-kUnukse küla 561-kUnukse küla 371-kUnukse küla 312-kUnukse küla 373-kUnukse küla 374-kUnukse küla 562-kUnukse küla 563-kUnukse küla 1503Vasta küla 151-kVasta küla 1485Vasta küla 150-kVasta küla 152-kVasta küla 153-kVasta küla 154-kVasta küla 155-kVasta küla 156-kVasta küla 157-kVasta küla 158-kVasta küla 159-k235

1276 10906 Kultusekivi K1277 10907 Kultusekivi K1278 10908 Kultusekivi K1279 10909 Kultusekivi K1280 10910 Kultusekivi K1281 10911 Kultusekivi K1282 10912 Kultusekivi K1283 10913 Kultusekivi K1284 10914 Kultusekivi K1285 10915 Kultusekivi KVasta mõisa1286 16043peahoone1287 16044 Vasta mõisa park KVasta mõisa pargi1288 16045piirdemüürVasta mõisa1289 16046teenijatemajaVasta mõisa1290 16047koertemaja1291 16048 Vasta mõisa ait K1292 16049 Vasta mõisa tõllakuur KVasta mõisa1293 16050valitsejamaja1294 16051 Vasta mõisa sepikoda KVasta mõisa1295 16052karjakastellKVasta mõisa kuivati1296 16053varemedKVasta mõisa1297 16054masinarehe varemed KVasta mõisa1298 16055tuuleveskiKII maailmaõjas1299 5808hukkunute ühishaudK1300 5809 Viru-Nigula kirikuaed K1301 10916 Asulakoht K1302 10917 Asulakoht K1303 10918 Kalmistu KKKKKKViru-NigulavaldViru-NigulavaldViru-NigulavaldViru-NigulavaldViru-NigulavaldViru-NigulavaldViru-NigulavaldViru-NigulavaldViru-NigulavaldViru-NigulavaldViru-NigulavaldViru-NigulavaldViru-NigulavaldViru-NigulavaldViru-NigulavaldViru-NigulavaldViru-NigulavaldViru-NigulavaldViru-NigulavaldViru-NigulavaldViru-NigulavaldViru-NigulavaldViru-NigulavaldViru-NigulavaldViru-NigulavaldViru-NigulavaldViru-NigulavaldViru-NigulavaldVasta küla 160-kVasta küla 161-kVasta küla 162-kVasta küla 163-kVasta küla 164-kVasta küla 377-kVasta küla 378-kVasta küla 379-kVasta küla 380-kVasta küla 382-kVasta külaVasta külaVasta külaVasta küla -Vasta küla -Vasta küla -Vasta küla -Vasta küla -Vasta küla -Vasta küla -Vasta küla -Vasta küla -Vasta küla -Viru-NigulakalmistuViru-Nigula külakkk514Arh.474,Arhe.648-kViru-Nigula küla 342-kViru-Nigula küla 567-kViru-Nigula küla 647-k236

1304 10919 Kivikalme K1305 10920 Kivikalme K1306 10921 Kivikalme K1307 10922 Kultusekivi K1308 10923 Kultusekivi K1309 10924 Kultusekivi K1310 10925 Kultusekivi KMaarja kabeli1311 16056varemed1312 16057 Viru-Nigula kirik KViru-Nigula kirikuaia1313 16058 KpiirdemüürViru-Nigula pastoraadi1314 16059 KpeahooneViru-Nigula pastoraadi1315 16060 KparkViru-Nigula pastoraadi1316 16061 KpastorimajaViru-Nigula pastoraadi1317 16062 KkaevViru-Nigula pastoraadi1318 16063 KleerimajaViru-Nigula pastoraadi1319 16064 KtollakuurViru-Nigula pastoraadi1320 16065 KlautViru-Nigula pastoraadi1321 16066 Ksild1322 27131 VabadussõjaKmälestussammas1323 5810 Viru-Nigula kalmistu K1324 10926 Asulakoht K1325 10927 Ohverdamiskoht KAavere mõisa1326 16073peahoone1327 16074 Aavere mõisa park KAavere mõisa1328 16075 KkarjakastellAavere mõisa1329 16076viinavabriku varemed KAavere mõisa1330 16077 Ktuuleveski1331 10928 Asulakoht K1332 5752 Simuna kalmistu KKKViru-NigulavaldViru-NigulavaldViru-NigulavaldViru-NigulavaldViru-NigulavaldViru-NigulavaldViru-NigulavaldViru-NigulavaldViru-NigulavaldViru-NigulavaldViru-NigulavaldViru-NigulavaldViru-NigulavaldViru-NigulavaldViru-NigulavaldViru-NigulavaldViru-NigulavaldViru-NigulavaldViru-NigulavaldViru-NigulavaldViru-NigulavaldViru-NigulavaldVäike-MaarjavaldVäike-MaarjavaldVäike-MaarjavaldVäike-MaarjavaldVäike-MaarjavaldVäike-MaarjavaldVäike-MaarjavaldViru-Nigula küla 564-kViru-Nigula küla 565-kViru-Nigula küla 566-kViru-Nigula küla 343-kViru-Nigula küla 344-kViru-Nigula küla 372-kViru-Nigula küla 568-kViru-Nigula küla 472Viru-Nigula küla 474Viru-Nigula küla -Viru-Nigula küla 475Viru-Nigula küla 475Viru-Nigula küla 475Viru-Nigula küla 475Viru-Nigula küla 475Viru-Nigula küla 475Viru-Nigula küla 475Viru-Nigula küla 475Viru-Nigula külaVõrkla küla -Võrkla küla 569-kVõrkla küla 784Aavere küla kAavere küla -Aavere küla -Aavere küla -Aavere küla -Aburi küla 649-kAvanduse küla -237

1333 10185 Kivikalme KFriedrich GeorgWilhelm Struwe pooltteostatudmeridiaanikaare1334 27073Kmõõtmise Simuna-Võivere baasijooneSimuna otspunktaastast 1827Friedrich GeorgWilhelm Struve poolt1335 5753 teostatudKmeridiaanikaaremõõtmise tähisAvispea vallakooli1336 5814 Khoone1337 5815 Avispea kalmistu K1338 10929 Asulakoht K1339 10930 Kivikalme K1340 10931 Kivikalme K1341 10932 Kivikalme K1342 10933 Kivikalme K1343 10934 Kivikalme K1344 10935 Ohverdamiskoht K1345 10936 Ohvrikivi K1346 10186 Kultusekivi K1347 10937 Kultusekivi K1348 10938 Kultusekivi K1349 10939 Kultusekivi K1350 10940 Kultusekivi K1351 16078 Ärina tuuleveski K1352 10941 Kivikalme "Tornimägi" K1353 16079 Kiltsi mõisa peahoone K1354 16080 Kiltsi mõisa park K1355 16081 Kiltsi mõisa tõllakuur KKiltsi mõisa1356 16082valitsejamajaKvaldVäike-MaarjavaldVäike-MaarjavaldVäike-MaarjavaldVäike-MaarjavaldVäike-MaarjavaldVäike-MaarjavaldVäike-MaarjavaldVäike-MaarjavaldVäike-MaarjavaldVäike-MaarjavaldVäike-MaarjavaldVäike-MaarjavaldVäike-MaarjavaldVäike-MaarjavaldVäike-MaarjavaldVäike-MaarjavaldVäike-MaarjavaldVäike-MaarjavaldVäike-MaarjavaldVäike-MaarjavaldVäike-MaarjavaldVäike-MaarjavaldVäike-MaarjavaldVäike-MaarjavaldAvanduse küla 1445Avanduse külaAvanduse küla,Simuna - Paasveretee ääres28-kAvispea küla 9-kAvispea küla -Avispea küla 611-kAvispea küla 612-kAvispea küla 613-kAvispea küla 614-kAvispea küla 615-kAvispea küla 616-kEipri küla 1515Eipri küla 1516Imukvere küla 1446Kiltsi alevik 2699Koonu küla 2142Koonu küla 2700Koonu küla 575-kKoonu küla 484Kännuküla küla 1514Liivaküla küla 443Liivaküla küla 443Liivaküla küla 444Liivaküla küla 444238

Kiltsi mõisa1357 16083teenijatemajaKiltsi mõisa1358 16084piimaköökKiltsi mõisa1359 16085hobusetall1360 16086 Kiltsi mõisa vesiveski K1361 10187 Kivikalme K1362 10188 Kultusekivi KLinnus "Äntu1363 10942 Punamägi","Agelinde"1364 10943 Kultusekivi K1365 10944 Kultusekivi K1366 10945 Kultusekivi K1367 10946 Kultusekivi K1368 10947 Kultusekivi K1369 10948 Liukivi K1370 10949 Kultusekivi K1371 5754 Simuna kirikuaed K1372 15621 Simuna kirik KSimuna kirikuaia1373 15622kabelSimuna kirikuaia1374 15623piirdemüür1375 15625 Avanduse mõisa park KAvanduse mõisa1376 15624peahoone1377 27122 Vabadussõjamälestussammas1378 57551379 57561380 57571381 5758II maailmasõjashukkunute ühishaudHenrik Olvi (1894-1972) haudCarl (Karl) Timoleonvon Neffi (1804-1877) haudArnold Jürgensi(1892-1918) haud1382 16092 Vao tornlinnus K1383 16093 Vao mõisa tuuleveski KKKKKKKKKKKKKVäike-MaarjavaldVäike-MaarjavaldVäike-MaarjavaldVäike-MaarjavaldVäike-MaarjavaldVäike-MaarjavaldVäike-MaarjavaldVäike-MaarjavaldVäike-MaarjavaldVäike-MaarjavaldVäike-MaarjavaldVäike-MaarjavaldVäike-MaarjavaldVäike-MaarjavaldVäike-MaarjavaldVäike-MaarjavaldVäike-MaarjavaldVäike-MaarjavaldVäike-MaarjavaldVäike-MaarjavaldVäike-MaarjavaldVäike-MaarjavaldVäike-MaarjavaldVäike-MaarjavaldVäike-MaarjavaldVäike-MaarjavaldVäike-MaarjavaldLiivaküla küla 444Liivaküla küla 444Liivaküla küla 444Liivaküla küla 445Nadalama küla 1444Nadalama küla 2667Nõmme küla 1396Pikevere küla 571-kPikevere küla 572-kPikevere küla 573-kPikevere küla 574-kRaeküla küla 576-kRaeküla küla 577-kRastla küla 85-kSimuna alevikArh.453,Arhe.636-kSimuna alevik 463Simuna alevik -Simuna alevik -Simuna alevik -Simuna alevik,Allee t.1Simuna alevik,Allika tnSimuna alevik,Avanduse mõisaparkk510Simuna kalmistu 29-kSimuna kirikuaed 8-kSimuna kirikuaed -Vao küla 448Vao küla 449239

Vao mõisa talltõllakuur1384 160941385 16095 Vao mõisa ait K1386 16096 Vao mõisa viinavabrik KVao mõisa1387 16097karjalaudad1388 16098 Vao mõisa kuivati K1389 16099 Vao mõisa sepikoda K1390 16100 Vao mõisa meierei KVao mõisa1391 16101valitsejamaja1392 16102 Vao mõisa saun K1393 16103 Vao mõisa rehi K1394 16104 Vao mõisa karjalaut K1395 16105 Vao mõisa magasiait K1396 16106 Vao mõisa pritsikuur KVarangu mõisa1397 16087peahoone1398 16088 Varangu mõisa park K1399 16089 Varangu mõisa ait KVarangu mõisa1400 16090tõllakuurVarangu mõisa1401 16091valitsejamajaFriedrich GeorgWilhelm Struwe pooltteostatudmeridiaanikaare1402 27046mõõtmise Simuna-Võivere baasijooneVõivere otspunktaastast 18271403 16107 Väike-Maarja kirik KVäike-Maarja kirikuaia1404 16108 KkabelVäike-Maarja kirikuaia1405 16109 Kpiirdemüür1406 5818 Väike-Maarjakirikuaed ja kalmistu K1407 27132 VabadussõjamälestussammasKKKKKKKKvaldVäike-MaarjavaldVäike-MaarjavaldVäike-MaarjavaldVäike-MaarjavaldVäike-MaarjavaldVäike-MaarjavaldVäike-MaarjavaldVäike-MaarjavaldVäike-MaarjavaldVäike-MaarjavaldVäike-MaarjavaldVäike-MaarjavaldVäike-MaarjavaldVäike-MaarjavaldVäike-MaarjavaldVäike-MaarjavaldVäike-MaarjavaldVäike-MaarjavaldVäike-MaarjavaldVäike-MaarjavaldVäike-MaarjavaldVäike-MaarjavaldVäike-MaarjavaldVäike-MaarjavaldVao külaVao külaVao külaVao külaVao külaVao külaVao küla -Vao küla -Vao küla -Vao küla -Vao küla -Vao küla -Vao küla -Varangu küla 446Varangu küla 446Varangu küla 447Varangu küla 447Varangu küla 447Võivere külaVäike-MaarjaalevikVäike-MaarjaalevikVäike-MaarjaalevikVäike-Maarjaalevik, Jakob Liivit.Väike-Maarjaalevik, Jakob Liivitnkkkkkk483483483Arh.483,Arhe.650-k240

1408 5819 Väike-Maarja kalmistu K1409 5820 Jakob Liivi monument K1410 5821 Väike-MaarjaseltsimajaII maailmasõjas1411 5816hukkunute ühishaudJakob Tamme (1861-1412 58171907) haud1413 10950 Kultusekivi KOhverdamiskoht1414 10951 "Hiiemägi","Ugurimägi"KKKKVäike-MaarjavaldVäike-MaarjavaldVäike-MaarjavaldVäike-MaarjavaldVäike-MaarjavaldVäike-MaarjavaldVäike-MaarjavaldVäike-Maarjaalevik, Pikk t.Väike-Maarjaalevik, Pikk t.Väike-Maarjaalevik, Pikk t. 2Väike-MaarjakalmistuVäike-Maarjakalmistu-529-506534Äntu küla 651-kÄntu küla 652-k1415 10952 Kultusekivi KVäike-MaarjaÄrina külavald27011416 10953 Kultusekivi KVäike-MaarjaÄrina külavald653-kkirjeid: 1416 (1 kuni 1416)241

242

16.4. Tabel Põlevkivi kasutamise riikliku arengukava kvalitatiivne keskkonnamõju hinnang ekspertide kaupa243

244

245

16.5. Põlevkivi kasutamise riikliku kava SMH aruande tööversiooni avalikuarutelu koosolekute protokollid246

247

248

249

250

251

252

253

254

255

256

257

258

259

260

261

262

263

264

265

266

267

16.6. Koopiad KSH aruande töövariandi avalikustamise käigus laekunudettepanekutest ja neile saadetud vastustestPeep Siitami esialgsed kommentaarid arengukava KSH aruande töövariandile (seis22.01.2007a.):Üldine kommentaar:Kahetsusväärselt on arengukava koostamisel saanud peamiseks vaidlusteemakspõlevkivikaevandamise lubatud aastamäär, mis iseenesest ei määrakeskkonnakasutuse määra.Olen oma varasemates ettepanekutes arengukava koostajatele, otsustajale jaasjatundjate komisjonile esitanud korduvalt seisukoha, mille kohaseltpõlevkivikaevandamise aastamäärade asemel tuleb sätestada aastasedkeskkonnakasutuse piirangud. Vastasel juhul põlistame ressursse pillavakäitumise. Jään oma sellekohase varasema ettepaneku juurde ning soovitanpõlevkivikaevandamisele aastamahu asemel määrata konkreetsedkeskkonnapiirangud.Arengukava ja selle rakendusplaani meetmed.Keskkonnamõjude hindaja on asunud seisukohale, et arengukavas ja sellerakendusplaanis toodud meetmed ei ole piisavalt mõjusad ja nende elluviimine eitaga põlevkivi kasutatavate ettevõtete poolt oluliste tehnoloogiliste muudatustesisseviimist ning seeläbi põlevkivikasutusest tulenevate heitmete koguste jaohtlikkuse vähenemist.Hinnang: Selline sõnastus ei ole aktsepteeritav, sest on üldsõnaline.Hindaja peab:• nimetama meetmed, mille mõju ei ole piisav ning tegemaettepanekud arengukava ja selle rakenduskavatäiendamiseks,• nimetama tehnoloogiliste muudatuste sisseviimisevaldkonnad ja eesmärgid,• näitama põlevkivikasutuse lubatavate heitmete kogused jaohtlikkuse.•Õhuheitmete aastaste summaarsete koguste määramine.Keskkonnamõjude hindaja on asunud seisukohale, et arengukavas sätestatudpõlevkivi aastase kaevandamismahu 20 Mt suurune piir ei ole piisav riigimajandus-, keskkonna- ja sotsiaalpoliitika eesmärkide saavutamiseks.Hinnang: Selline sõnastus ei ole aktsepteeritav, sest on tendentslik japõhjendamata.Hindaja peab:• tõestama oma väite paikapidavust, näidates, millistemajandus-, keskkonna- ja sotsiaalpoliitika eesmärkidesaavutamine ei ole tagatud 20Mt põlevkivi kaevandamiseaastase mahu juures.268

•Heitmed.Keskkonnamõjude hindaja on asunud seisukohale, et arengukavas jarakendusplaanis sätestatu toob kaasa heitmete suurenemise 35% võrra, mis seabohtu riigi poolt võetud rahvusvaheliste kohustuste täitmise.Küsimus: Millistele andmetele tuginedes hindaja seda väidab ningmilliste heitmete osas probleem on? Milliste rahvusvahelistekohustuste täitmine on ohtu seatud?•Põlevkivikaevandamise aastamaht.Keskkonnamõjude hindaja on asunud seisukohale, et 20 Mt asemel tulekssätestada ülempiiriks 15Mt aastani 2015 ja edaspidi 10Mt aastas.Küsimused:• Millele tuginedes on hindaja asunud sellisele seisukohale, kusttuleneb number 10Mt?• Millisel määral on põlevkivi aastase kaevandamismäärakehtestamine seotud riigi poolt võetud keskkonnaalasterahvusvaheliste kohustuste täitmisega, arvestades võimalustpõlevkivi importida?•Põlevkivikasutamise jätkusuutlikkus.Keskkonnamõjude hindaja on asunud seisukohale, et põlevkivikasutusejätkusuutlikkuse, negatiivse keskkonna- ja tervisemõju vähendamise ningsotsiaalsete probleemide ja regionaalsete erisuste leevendamisel on eelistatudVariant 3, mille kohaselt külmutataks põlevkivikasutuse maht 2005.aasta kasutusetasemel.Küsimused:• Kas keskkonnamõjude hindaja jaoks on põlevkivikasutusemäär ja põlevkivi kaevandamise määr sünonüümid? Kui ei,siis tuleks materjali vastavalt korrigeerida.• Millisel määral (arvulised väärtused) erinevad Variant 2 jaVariant 3 põlevkivikasutuse jätkusuutlikkuse, negatiivsekeskkonna- ja tervisemõju ning sotsiaalsete probleemide jaregionaalsete erisuste poolest?•Süsinikdioksiidi lubatud heitkoguste müük enampakkumisekorras.Keskkonnamõjude hindaja on teinud ettepaneku CO2 lubatud heitkogusteeraldamisel 10% müüa enampakkumisel.Küsimus:- Millest tuleneb 10%, miks mitte 0 või 100%?PEEP SIITAM22.jaanuaril 2007a.269

18.1.1.1.1 Teie 02.02.2007 nr 13-4-1/1006218.1.1.1.2 KeskkonnaministeeeriumNarva mnt. 7a15172 Tallinn Meie 13 .02.2007nr.1.6/398-2„Põlevkivi kasutamise riikliku arengukava 2007-2015” keskkonnamõjustrateegilist hindamisestTutvunud keskkonamõju strateegilise hindamise aruandega. Linnavara- jaMajandusametil küsimusi ja vastuväiteid ei ole.Lugupidamisega18.1.1.1.3Arkadi NikolajevKommunaalmajandusosakonna juhatajadirektori ülesannetesArina Koroljova, 35 99 195arina.koroljova@narva.ee270

Sotsiaalministeeriumi kommentaarid põlevkivi kasutamise arengukava jakeskkonna strateegilise hindamise aruande kohta.1) Teeme ettepaneku punktis 2.7 „Põlevkivimaardla piirkonna rahvastikuprobleemidsotsiaal-demograafilise jätkusuutlikkuse kontekstis“ (lk 27) mõiste „heaolu“definitsiooni täiendada mõttega, et heaolu on seotud ka tervisega. Vastavaltrahvatervise seaduse § 2 punktile 2 on defineeritud „tervis“ kui inimese füüsilise,vaimse ja sotsiaalse heaolu seisundit, mitte ainult puuete ja haiguste puudumist.Heaolu tuleks rohkem siduda inimese tervisliku seisundiga, kui ühe olulise aspektinaheaolu olemasolul või selle puudumisel.Teeme ettepaneku sõnastada heaolu definitsioon järgmiselt:„Heaolu on defineeritud kui inimeste materiaalsete, sotsiaalsete ja kultuurilistevajaduste rahuldatus, millega kaasnevad võimalused säilitada ja parendada tervist,ennast teostada ja oma püüdlusi ning eesmärke realiseerida.“2) Lk 43 meede 3.1- keskkonnakaitse erimeetmete rakendamineTegevus: süvauuringud põlevkivi kaevandamise ja kasutamisega kaasnevatenegatiivsete keskkonna- ja tervisemõjude vähendamise viiside kindlakstegemine.Sellist tegevust peaks läbi viima teadusasutused, seetõttu teeme ettepanekutegevuse vastutajate hulka arvestada ka Haridus- ja Teadusministeerium või siismõned ülikoolid. Sama täiendus tuleks sisse viia ka lisasse 1 „Põlevkivi kasutamiseriikliku arengukava 2007-2015 rakendusplaan 2007-2010 ja maksumuse prognoos“meetme 3.1 tegevuse 1 juurde.3) Teeme ettepaneku lisaks keskkonna saastuse seire kõrval sisse viia põlevkivikaevandamise ja töötlemise aladel elanike ja töötajate tervise seisundi seire.Tervisemõjude hindamisel ja vähendamisel tuleks arvesse võtta põlevkivistsaadavate kemikaalide omadusi ja nende kasutamisega seotud riske.4) Lisa 1 „Põlevkivi kasutamise riikliku arengukava 2007-2015 rakendusplaan 2007-2010 ja maksumuse prognoos“ punkt 1 „seadusandlus“ tuleks ära märkida ka see, etmuudetakse keskkonnatasude seadust kehtestades inimeste tervist ja sotsiaalseidaspekte paremini arvestava kompensatsioonimehhanismi; maapõueseadustmuudetakse nii, et oleks tagatud lubade väljaandmisel keskkonnamõjude hindamine(sh inimeste tervisele) ning nende mõjude maksimaalne võimalik vähendaminetöötajatele ning ohutuse tagamine elanikkonnale. Samuti tuleks siin lühidalt välja tuuakõik teised vajalikud seadusemuudatused (sh lubade tühistamise ja kehtetukstunnistamise kord) ning nende muutmise eesmärk.5) Lk 43 meede 3.4 „Negatiivsete sotsiaal-demograafiliste mõjude vähendaminepõlevkivibasseinis ja selle mõjualal“ Siia tuleb vastutajate hulka arvestada kaKeskkonnaministeerium ja kohalikud omavalitsused, kuna kaevandamislube annabvälja Keskkonnaministeerium. Seega saab Keskkonnaministeerium tagada selle, etkaevelubade väljaandmisel seatakse tingimuseks elanikkonna joogiveegavarustamise nõue. Seda ei saa tagada Sotsiaalministeerium.Samuti tuleks põlevkivi kaevandamisel ja kasutamisel elanikkonna joogiveevarustuse tagamisel võtta arvesse Viru alamvesikonna veemajanduskavasttulenevad meetmeid (http://www.ida-viru.envir.ee/index.php?PCatID=259). Sama271

täiendus tuleks lisada ka lisasse 1 „Põlevkivi kasutamise riikliku arengukava 2007-2015 rakendusplaan 2007-2010 ja maksumuse prognoos“ meede 3.4 juurde.Sama kommentaar puudutab lisas 1 toodud meetme 3.4 tegevust 2keskkonnatasude seaduse muutmine, mille algatamine on Keskkonnaministeeriumipädevuses, kuid Sotsiaalministeeriumi tuleks seaduse muutmise protsessi kaasataõigeaegselt.Meetme 3.4 tegevuste 3, 4 ja 5 teostamisse tuleb kaasata ka HTM, kes teostabteadusuuringuid ning Siseministeerium, kelle vastustusalasse kuulub kohalikeomavalituste töö korraldamine.Kindlasti ei saa olla meetme 3.4 rakendamise peavastutaja Sotsiaalministeerium, kunapuuduvad antud tegevuste rakendamiseks vajalikud võimalused ning õigused.Meetme pealkiri viitab Sotsiaalministeeriumi vastutusele, kuid meetme tegevused eiole Sotsiaalministeeriumi pädevuses. Teeme ettepaneku antud meetme vastutajateteemal läbirääkimisi alustada.6) Teeme ettepaneku täiendada arengukava lisa 4 „Põlevkivimaardla piirkonnakeskkonnaseisund“ punkti 2 „Veeasutus“ ning lisada ka joogivee seotud andmed.Joogivee osas on Kirde-Eesti kõige probleemsem piirkond Viru alamvesikonnas.Sealsed probleemid on seotud peamiselt põlevkivi kaevandamisega, rikastamisega,töötlemisega ja põletamisega soojuselektrijaamades. Aastakümneid kestnudkaevandustest ja karjääridest vee väljapumpamine (2001. a moodustas see 75%kogu riigi põhjaveevõtust) ning tööstuse suur veetarve on tekitanud Kirde-Eestisulatusliku põhjavee depressioonilehtri, mille tõttu on jäänud kuivaks madalamadkaevud ümbruskonnas. Kuigi Eestit võib pidada veeressurssidega hästi varustatudmaaks, on Kirde-Eesti siiski piirkond, kus valitseb lokaalne veedefitsiit. Mahajäetudkaevandusi täitev vesi reostub ja on põhjavee potentsiaalseks reostusallikaks.Veereostuse seisukohalt on olulised keemiatehaste vedeljäätmed, mis viimase ajaniladestati poolkoksi mägedele ja elektrijaamade tuhaväljade kõrge leelisuseganõrgvesi. Poolkoksimägede nõrgvesi sisaldab valdavalt vedeljäätmetest pärinevaidõlisid, fenoole, ketoone ning muid põhja- ja pinnaveele äärmiselt toksilisi aineid.Tööstuse ja ka elanikkonna veetarbimise vähenemise tõttu ning kaevandustesulgemise mõjul on viimastel aastatel põhjavee taseme alanemine pidurdunud japiirkonniti on veetase ka tõusmas. Ida-Viru maakonnas on elanikkonna keskminehõlmatus ühisveevärkidega kõrge – 94%. Linnaelanikud on varustatud joogiveegaühisvärgist 99% ulatuses, maapiirkondades on see protsent väiksem, kuid siiskisuhteliselt kõrge – 59%. Seega on oht joogivee ja suplusvee potentsiaalseksreostuseks.7) Teeme ettepaneku täiendada arengukava lisa 4 „Põlevkivimaardla piirkonnakeskkonnaseisund“ punkti 5 „Ioniseeriv kiirgus“Joogivee radionukliidide sisalduse kohta on läbi viidud mitmeid põhjalikkeuurimistöid. Seal hulgas koostas OÜ Eesti Geoloogiakeskuse hüdroloogia osakond2001. a Keskkonnaministeeriumi tellimusel rakendusliku uurimistöö „Kambrium-vendiveekompleksi põhjavee radionukliidide sisalduse määramine ja selle vastavusehindamine EL joogiveedirektiivi 98/83/EÜ nõuetele Lääne- ja Põhja-Eesti suurematelveehaaretel I etapp“. Töö käigus võeti veeproovid 15 kambrium-vendi veekompleksiavavast puurkaevust Lääne- ja Põhja-Eesti suurematel veehaaretel ning määrati U-238, U-234, Ra-226, Po-210, Pb-210, K-40 ja Ra-228 sisaldust. Saadud272

analüüsitulemuste põhjal arvutati esmakordselt põhjavee tarbimisest tulenevadefektiivdoosid, mis valdavalt ületasid joogivee kvaliteedinõude piirsisaldust. Antuduuringu analüüsitulemused kinnitasid looduslike radionukliidide kõrgendatudsisaldust kambrium-vendi veekompleksi põhjavees. Aastased oodatavadefektiivdoosid ületasid piirsisaldust 2-7 korda. Määratud efektiivdooside aritmeetilinekeskmine tulemus oli 0,29 mSv/aastas. Radioloogiliste näitajate osas, vastavaltsotsiaalministri 2. jaanuari 2003. a määrusele nr 1 „Joogivee tootmiseks kasutatavavõi kasutada kavatsetava pinna- ja põhjavee kvaliteedi- ja kontrollinõuded“, loetaksejoogivesi kvaliteedinõuetele vastavaks, kui sellest saadav efektiivdoos inimesele jääbaastas alla 0,1 mSv (va triitium, K-40, radoon ja tema tütarproduktid) ning H-3aktiivsuskontsentratsioon alla 100 Bq/l.2005. aastal põhjavee tehtud radioaktiivsuse uuringute tulemuste üldistamisel selgus, etligi 500 kambrium-vendi veekompleksist vett võtvast puurkaevust on 155 kohta olemasandmed looduslike radionukliidide sisalduse kohta. Kõikidest uuritud puuraukudestumbes 80% oli efektiivdoos üle viitetaseme, so rohkem kui 0,1 mSv/a. Rohkem kuikahekordse viitetasemega efektiivdoos oli 45%, kolmekordse tasemega 28% javiiekordse tasemega 9% puuraukude veel. Kaartidel võib eraldada kaks põhjavee kõrgeradioaktiivsusega piirkonda – Tallinn koos Harjumaaga ja Lääne-Virumaa põhjapoolneosa. Ida-Virumaal on valdavalt põhjavee radioaktiivsus madal. Olemasolevate andmeteanalüüsi tulemusena osutus, et joogiveena kasutab kambrium-vendi põhjavett umbes230 000 inimest. Üldisel tasemel võib hinnata, et lubatust kõrgema radionukliididesisaldusega vett tarbib 184 000 inimest, mis on 14% Eesti elanikkonnast. See elanikegrupp esindab 51 valda ja linna Põhja-Eestis. Joogivee tarbimisest põhjustatudelanikudoosi komponendi hindamisel leiti, et EL direktiivi 98/83/EC käsitluse järgi saabkambrium-vendi vett tarbiv täiskasvanud inimene 730 l joogivee aastasest tarbimisestoodatava efektiivdoosi 0,02-0,95 mSv, mis moodustab keskmisest elaniku kogudoosistkuni 36%. Tuginedes aga Euroopa Komisjoni soovituses 2001/928/Euratom toodudnõudele arvestada ka Po,Pb-210 osa, ulatub täiskasvanu efektiivdoos 1,5 mSv/a.Analüüsi tulemusel leiti, et elaniku kogudoos jääb vahemikku 1,5-6,7 mSv/a. Siia onarvestatud keskmine radoonist põhjustatud efektiivdoos, kuid puudubmeditsiinikiirituse osa. Viimase keskmine väärtus võib hinnanguliselt olla 0,4 mSv/a.Piirkonniti võib ühe või teise kiirgusallika osakaal kogudoosis olla erinev. Näiteksradooniohtlikel aladel Põhja-Eestis võib üksikutes majades siseõhu radoon põhjustadakuni 30 mSv/a ulatuva efektiivdoosi. Kiirgustegevustest ja toimingutest, mis pole seotudjoogivee varustamisega, on elanikele põhjustatud doos on marginaalse suurusega jäädesvähemalt ühe suurusjärgu võrra allapoole elanikudoosi piirmäära – 1 mSv/a. Seega jääbpõhiliseks reguleeritavaks elanikudoosi komponendiks joogivee tarbimisest põhjustatudefektiivdoos.Radioloogiliste uuringute ülevaatest selgus, et olulise osa elanike kiirituskoormuseleannab siseõhu radoon. Aastail 1994-1998 läbi viidud radoonimonitooringus tehtiuuringuid 700 majas, peamiselt elamutes. Nende mõõtmistulemuste aritmeetilinekeskmine oli 102 Bq/m³. Suurim mõõtmistulemus saadi Kundast – 1200 Bq/m³. ViimaseEesti-Rootsi (2001-2004. aasta) ühisuuringu peaeesmärgiks oli Eesti alade radooniriskikaardi koostamine. Mõõtmised viidi läbi piirkondades, mis geoloogiliste andmete jaeelnevate radoonimäärangute alusel olid käsitletavad potentsiaalsete radooniriskialadena. Uuringu andmetel jäid radooniohtlikes piirkondadesradoonikontsentratsioonid elamutes valdade keskmistena vahemikku 58-641 Bq/m³ (vaKunda linn, kus oli keskmiseks 2349 Bq/m³), mis põhjustab aastas oodatavaefektiivdoosi 1-11,3 mSv (Kundas kuni 41 mSv). 38 % tehtud mõõtmistest ületasradoonitase 200 Bq/m³. Aritmeetiline keskmine radooni aktiivsuskontsentratsioon ülekõigi majade oli 268 Bq/m³. Ühepere-elamutes oli keskmiseks 265 Bq/m³ ningkorrusmajades 267 Bq/m³. Keskmiseks aastaseks oodatavaks efektiivdoosiks üle kõigiradooniohtlike alade võib hinnata antud uuringu tulemuste alusel 4,7 mSv. Väga kõrged273

adoonitasemed majades on kõige sagedamini seotud diktüoneemakilda avamusaladega.Lisaks on radooniriskiga aladeks glaukoniitliivakivi ja karsti piirkonnad. Ohustatuimadon Ida-Virumaa, Lääne-Virumaa, Raplamaa ja osad Tartumaa elanikud (Pahapill, L. jt,2004).Kõrgendatud radioaktiivsusega joogivee tarbimine võib põhjustada suuremat riskhaigestuda pahaloomulistesse kasvajatesse. Stohhastiliste tervisekahjustuse riskihindamiseks on kasutatakse Rahvusvahelise Kiirguskaitsekomisjoni (ICRP) pooltleitud riskitegurit, mida väljendatakse eluaja jooksul raskesse haigusessehaigestumise tõenäosusega efektiivdoosi ühiku kohta: 5 ·10 -5 /1 mSv (ICRP, 1991).Radioloogiliselt ohutu joogivee tarbimisel saadakse väiksem kui 0,1 mSv/aefektiivdoos, millele vastab stohhastiliste tervisekahjustuste eluaegne risk 0,5 ·10 -5 .Lisaks on Kiirguskeskus analüüsinud Cs-137 sisaldust põhiliselt Ida-Virumaaltkorjatud metsamarjades ja -seentes. Metsamarjades on Cs-137 sisaldus jäänudnimetatud piirkonnasvahemikku 8-19 Bq/kg, seentes 1-776 Bq/kg. Süües aastas selliseid marju ja seenikumbagi 3 kg, on oodatav aastane efektiivdoos vastavalt alla 0,0002 mSv ja alla 0,01mSv.Kasutatud kirjandus- Sotsiaalministeeriumi ja Kiirguskeskuse koostöös tehtuduurimustöö „Joogivee radioaktiivsusest põhjustatud terviseriski hinnang“aruanne töövõtulepinguga nr 9.3-4/1110, 26. oktoobrist 2005.Kasutades ICRP riskihinnanguid ja Eesti Vähiregistri andmeid ning riiklikeuuringutulemusi, leiti, et radoon meie elamutes põhjustab igal aastal umbes 90 uutkopsuvähijuhtu. Siin võiks välja tuua ka antud piirkonna radoonikaardi. (kasutatudkirjandus: Kiirgusohutuse riikliku arengukava eelnõu)Seega tuleb põlevkivi kasutamisest tuleneva saastekoormuse mõju hindamiselarvestada olemasolevat negatiivset looduslikku fooni ning toimete võimalikkukombineerimist.8) Teeme ettepaneku täiendada arengukava lisa 4 „Põlevkivimaardla piirkonnakeskkonnaseisund“ punkti 6 „Tervis“, sest tuues ära vaid emashaigestumistenäitajad, ei peegelda me tegelikku olukorda adekvaatselt. Nii näiteks vastavaltMaailma Terviseorganisatsiooni juhisele (Outdoor air pollution guidelines, 2005)seostatakse välisõhusaastumist surmanäitajatega, krooniliste kopsuhaigustenäitajatega (nn astma), südame- ja veresoonkonnahaigustega.Põlevkivi kaevandamisel ja põlevkivi kemikaalide tootmisel tekkiv saaste (kemikaalidja tolm) mõjutab inimese tervist vahetul kokkupuutel, välisõhu ja veekeskkonnakaudu. Need saasteained võivad põhjustada eelkõige hingamisteede ning südamejaveresoonkonna haigusi, samuti pahaloomuliste kasvajate, mutatsioonide javiljakushäirete esinemise sagedust. Põlevkivi strateegilise hindamise aruandestoodud summaarse esmahaigestumise näitajate kõrval, tuleb antud teksti täiendadateiste tervislikku seisundit iseloomustavate statistiliste näitajatega. Nagu nähtubjärgnevatest diagrammidest, mis samuti tuginevad ametliku meditsiinistatistikaandmetele, on Ida-Virumaal ja osaliselt Lääne-Virumaal nii suremuse, kuihaigestumise näitajad hingamisteede ja vereringe süsteemis mõnevõrra kõrgemadvõrreldes Pärnumaa ja Tartumaaga (allikas Sotsiaalministeeriumi tervisestatistikawww.sm.ee andmete alusel ning Tervisekaitseinspektsiooni analüüs).Seega ei saa välistada põlevkivi kaevandamise, töötlemise ja kasutamise negatiivsetmõju inimese tervisele. Seni pole sihipäraselt jälgitud põlevkivi kaevandamise ja274

kasutamise tervisemõju töötajatele ja elanikkonnale, kuid on täheldatav kõrgemhaigestumine mõningatesse haigustesse.Surmajuhtumeid 100 000 elaniku kohta 2004-2006.a on Ida-Virumaal kõrgem, kuimujal Eestis.275

Standarditud suremuskordaja vereringeelundite haigustest (näitaja 100000 elanikukohta) 2002-2003, 2004-2005.aa. on Ida-Virumaal kõrgem, kui mujal Eestis.Hingetoru, bronhide ja kopsude ning hingamis- ja rindkere-siseste elunditepahaloomulised kasvajad (näitaja 100000 elaniku kohta) 1999-2000.a. on Ida-Virumaal ja Lääne-Virumaal kõrgem, kui keskmine näitaja Eestis ja peaaegu kakskorda kõrgem, kui Tartumaal.276

2004.a Ida-Virumaal on täheldatud rohkem, kui Pärnumaal ja Tartumaal vere- javereloome-elundite haigustega ning immuun- mehhanismidega seotud seisunditegahaigeid.Hingamiselundite haigusi on registreeritud (näitaja 100 000 elaniku kohta) Ida-Virumaal rohkem, kui Tartumaal ja Pärnumaal.277

Alumiste hingamisteede kroonilisi haigusi (näitaja 100000 elaniku kohta) Ida-Virumaal ja Lääne-Virumaal on registreeritud rohkem kui Pärnumaal ja Tartumaal.278

Vereringeelundite haigusi ajavahemikul 2001-2004 on Ida-Virumaal registreeritudrohkem kui Pärnumaal ja Tartumaal.100000 elaniku kohta3 000,02 500,02 000,01 500,01 000,0500,00,0Kaasasündinud väärarendid, deformatsioonid jakromosoomanomaaliad, Q00-Q99Kokku sh lapsed Kokku sh lapsed Kokku sh lapsed2004 2003 2002Eesti 374,6 1 822,9 242,5 966,7 290,7 1272,2Ida-Virumaa 500,9 2 524,5 446,2 2324,7 485,2 2644,2Lääne-Virumaa 168,2 640,9 140,5 472,9 132,4 476,1Pärnumaa 125,1 370,6 137,9 436,9 136,2 356,6Tartumaa 159,2 446,6 128,2 363,1 173,1 637,8Eesti Ida-Virumaa Lääne-Virumaa Pärnumaa TartumaaKaasasündinud väärarendid, deformatsioonid jakromosoomanomaaliad100000 elaniku kohta600,0500,0400,0300,0200,0100,00,0Mehed Naised Mehed Naised Mehed Naised2004 2003 2002Eesti 390,0 361,5 259,3 228,1 310,9 273,5Ida-Virumaa 566,2 447,7 506,8 396,6 560,8 423,2Lääne-Virumaa 188,3 150,9 145,3 136,4 154,2 113,6Pärnumaa 130,0 120,9 143,7 132,9 143,1 130,2Tartumaa 150,3 166,6 117,8 137,0 160,4 183,7Eesti Ida-Virumaa Lääne-Virumaa Pärnumaa Tartumaa279

Registreeritud esmashaigusjuhud tervishoiuasutusse pöördumiste alusel 100 000elaniku kohta soo järgi (2002-2004.a). Kaasasündinud väärarendid, deformatsioonidja kromosoomanomaaliad (Q00-Q99). (Allikas: sotsiaalministeeriumi statistika)Põlevkivi töötlemisel tekkiv tolm on vähem ohtlik, kui mineraalainete töötlemiseltekkiv tolm, sest koosneb valdavalt orgaanilisest ainest. Tervise Arengu Instituudivarasemate uuringute käigus ei ole avastatud pneumokonioose põlevkivikaevuritekopsudes. Suuremat ohtu etendab põlevkivi põletamisel tekkiv lendtuhk, sest selleleon omane kõrge leeliseline pH.Üheks saasteaineks on fenoolid, mis muudavad vee kasutuskõlbmatuks tänuspetsiifilisele maitsele ning avaldavad kahjulikku mõju tervisele. Nii lendtuhal, kuifenoolidel on tuvastatud kokantserogeenne toime loomkatsetes.Näitena põlevkivist toodetavate kemikaalide mõjudest inimese tervisele jakeskkonnale võime ära tuua olemasoleva teabe põlevkivikemikaalide kohta.Uuringud on läbiviinud tootja tellimusel SafePharm Laboratories Ltdhttp://www.safepharmlabs.com/ ning need on ära hinnanud KemikaalideTeabekeskus:• Summaarsed põlevkivifenoolid - testimise tulemusel leidis kinnitust nimetatudkemikaali ohtlikkus nii inimtervisele kui keskkonnale. Kemikaal onklassifitseeritud kahjulikuks allaneelamisel ning mürgiseks sissehingamisel jakokkupuutel nahaga. Samuti põhjustab kemikaal söövitust ja võib ollasensibiliseeriv kokkupuutel nahaga. Keskkonna seisukohast on tegemistkemikaaliga, mis on mürgine veeorganismidele ja võib omada pikaajalistvesikeskkonda kahjustavat toimet.Edasised uuringud hõlmavad mutageensete omaduste testimist ning pikaajalisetoksilisuse uuringuid veeorganismidele.• Honeyol - kemikaal on klassifitseeritud kahjulikuks allaneelamisel. Samutipõhjustab kemikaal söövitust ja võib olla sensibiliseeriv kokkupuutel nahaga.Esialgsed uuringud ei näidanud Honeyol’i ohtlikkust keskkonnale.Edasiste uuringute käigus testitakse kemikaali mutageenseid omadusi, subkroonilistmürgisust, reproduktiivtoksilisi omadusi ning pikaajalist mürgisustveeorganismidele.• Rezolyn - kemikaali terviseohtlikud omadused on sarnased Honeyol’ga.Lisaks on kemikaal mürgine veeorganismidele ja võib põhjustada pikaajalistvesikeskkonda kahjustavat toimet.Edasiste uuringud hõlmavad kemikaali mutageenseid omadusi, subkroonilistmürgisust, reproduktiivtoksilisi omadusi ning pikaajalist mürgisustveeorganismidele• Põlevkivi bituumen ja põlevkivi pigi - mõlemad kemikaalid onklassifitseeritud sensibiliseerivaks kokkupuutel nahaga ja nad võivad ollakantserogeensete omadustega varasemate uuringute tulemuste põhjal, st.on olemas tõsise tervisekahjustuse oht pikaajalisel allaneelamisel. Lisaks onkemikaalid keskkonnaohtlikud ja võivad avaldada pikaajalist vesikeskkondakahjustavat toimet. Vastavalt väga suurtele tootmiskogustele on vajateostada edasised uuringud reproduktiivtoksilisuse, arengutoksilisuse jamutageensuse kohta. ökotoksikoloogilistest uuringutest on vaja läbi viiapikaajalise mürgisuse test veeorganismidele, organismidesseakumuleerumise, degradatsiooni ja adsorptsiooni/desorptsiooni testid.Andmed saadakse omadustelt sarnaste vastavate nafta ja kivisöekemikaalidega teostatud testide tulemustest.280

• Epoxy-ART (Epoxy-vaik) - kemikaal on klassifitseeritud sensibiliseerivakskokkupuutel nahaga ja on potentsiaalne mutageen, st. võib põhjustadapöördumatuid kahjustusi. Keskkonna seisukohast on tegemist kemikaaliga,mis on mürgine veeorganismidele ja võib põhjustada pikaajalistvesikeskkonda kahjustavad toimet.Edasiste uuringute käigus testitakse kemikaali biodegradatsioonivõimetning pikaajalist toksilisust veeorganismidele. Toksikoloogilisi uuringuid läbiei viida ja aine tervise ohtlikkus klassifitseeritakse põhitasemel teostatudtestide tulemuste põhjal.• Esmol vaik - kemikaal on klassifitseeritud sensibiliseerivaks kokkupuutelnahaga ja võib avaldada pikaajalist vesikeskkonda kahjustavat toimet.Lisatestidega määratakse kemikaali biodegradatsioonivõime ningpikaajaline toksilisus veeorganismidele.• SF vaik - kemikaal on klassifitseeritud sensibiliseerivaks kokkupuutelnahaga. Esialgsed uuringud ei näidanud SF vaigu ohtlikkust keskkonnale.Edasisi toksikoloogilisi ja ökotoksikoloogilisi teste kemikaaliga ei olepraeguste tootmiskoguste juures vaja läbi viia.• Grenbond - kemikaal on sensibiliseeriv kokkupuutel nahaga ja kahjulikveeorganismidele ning võib avaldada pikaajalist vesikeskkonda kahjustavattoimet.kuna aine toodetav kogus jääb hetkel alla 10 tonni aastas, ei ole vajakemikaalist kõrgemal tasemel teavitada.Teeme ettepaneku eelnevaid täiendusi kasutada ka KSH aruandes.Kuna KSH aruandes on jäänud kavandatava tegevusega kaasneda võivatervisemõju hindamine suhteliselt pinnapealseks, soovitame kaasata KSH aruandekoostamisse ka terviseekspete.Toetame kohalike omavalitsuse ettepanekut uute põlevkivikaevanduste rajamiselsäilitada olemasolevaid asulaid ja infrastruktuure ning kaevurite ettepanekutkasutada efektiivsemalt olemasolevaid kaevandusi. Toetame KSH aruandesväljatoodud põlevkivi kasutamise aastast kogumahtu 15 miljonit tonni, arvestadesettevaatusprintsiipi ning Euroopa Liidu Emisoonikaubanduse skeemi teisekskauplemisperioodiks süsinikuheitmete riikliku jaotuskavaga aastateks 2008-1012ning piiriüleste õhuheitmete piiramiseks ja sealhulgas vääveldioksiidi heitmetevähendamiseks võetud ja võetavate kohustustega üleeuroopalise õhukvaliteediparandamise programmi.KSH aruandes võiks ära tuua ka konverentsil „Põlev Kivi: Kas kaevandame rikkustvõi auku?“ (18.01.2007; Tallinn) Allan Puuri ettekandes „Rahvatervis ja Virumaa“toodud rahvatervise seisundi iseloomustused suremuse kaudu.281

282

283

284

285

Peep Siitam , 26.02.2007-02-26Olen oma esialgsed kommentaarid põlevkivi arengukava SMH kohta esitanud jubavarasemalt esitatud kirjalikus arvamuses, siinkohal tahaks esitada vaid 2 täiendavatküsimust või ettepanekut.1. Kahetsusväärselt on põlevkivi kasutussuundade arengukava koostamisel saanudpeamiseks vaidlusteemaks põlevkivikaevandamise lubatud aastamäär, mis iseenesestei määra keskkonnakasutuse mahtu ning on sellega vaid väga tinglikus seoses.Olen oma varasemates ettepanekutes arengukava koostajatele, otsustajale jaasjatundjate komisjonile esitanud korduvalt ettepaneku, mille kohaseltpõlevkivikasutuse aastamäärade asemel tuleb sätestada keskkonnakasutuse piirangud,mitte kaevandamise aastamäärad. Põlevkivikasutuse plaanimisel tuleks aga lähtudapõlevkivikasutusega seonduvast komplekssest mõjust, sh. mõjust keskkonnale,majandusele ja riigi julgeolekule. Vastasel juhul põlistame senise ressursse pillavakäitumise.Kahjuks ei ole seda kajastanud ei arengukava koostanud töögrupp ega ka SMHekspert.Küsimus: Miks SMH ekspert ei ole teinud ettepanekut hinnata põlevkivikasutusekeskkonnamõju aktsepteeritava mõjuulatuse määramisega konkreetsete saasteliikidelõikes?2. Leian, et põlevkivi kui riigi olulisima maavara kasutamine peaks olema tingitudriigi plaanidest energiamajanduses. Kasutussuundade arengukava ning ka SMHpraegusel kujul kipuvad nöörijuppi nagu enda ees ajama ehk kavandavad põlevkivikasutuse läbi energiamajandust. Selline äraspidine käitumine näitab muidugi selgeltseda, et riigil on selles vallas pehmelt öeldes tegematajätmisi, samas pole põlevkiviarengukava kindlasti see koht, kus energiamajandust plaanida.Leian, et energiamajanduse plaanimisel peaks riik lõpuks looma institutsiooni, kelleülesandeks oleks pikaajaline energiamajanduse plaanimine ja korraldamine Eestis.Sellise organisatsiooni – Energiaagentuuri - üheks ülesandeks oleks muuhulgas kaarengukava rakenduskavas toodud ülesannete täitmise korraldamine.Küsimus: Kuidas suhtub SMH ekspert sellise institutsiooni moodustamisse ning kasSMH võiks oma kokkuvõtvas osas sellise ülesande püstitada?286

Kommentaarid „Põlevkivi arengukava“ tööverisoonile ja KSH tööversioonile:Evelyn Pesur, KKM KKTOArengukava Lk 272.5.5. Ioniseeriv kiirgusNii meis endis kui ümbritsevas keskkonnas leidub alati vähesel määral radionukliideja seega kaioniseerivat kiirgust, mis moodustab inimese nn loodusliku kiiritusdoosi. Näiteksannabkosmiline kiirgus aastas 0,3 mSv suuruse doosi, inimkehas sisalduvad radionukliididannavadumbes 0,2 mSv ning maapinnast ja ehitistest lähtuv kiirgus 0,5 mSv (ainuüksiradoonist, mis pärineb maapinnast saadav keskmine doos Eestis on 1 mSv aastas võiisegi suurem) suuruse doosi. Nende doosikomponentidega peab Eestimaal arvestamaiga inimene. Looduslikule doosile võiblisanduda meditsiiniprotseduuridel aastas saadav 0,30 mSv suurune doos.Tehisradionukliididestpõhjustatud keskmine doos on meil tühiselt väike. Seega on Eesti elanike keskminekiirguskoormus umbes 2,5 mSv (kui kokku liita enne välja pakutud 0,3+0,2+0,5+0,30 saame kokku 1,3 mSv aastas, mitte 2,5, see tähendabki et enne onvähemalt radooni osa alahinnatud) aastas. Põlevkivi kaevandamine iseenesest eikiirenda radoonieraldumist ja radooniga kokkupuutumise oht ei ole suur ka kaevandustes töötavatelinimestel,kuivõrd seal on tugev ventilatsioon ja kivimid on lõhelised (iseenesest tugevventilatsioon ning lõhelised kivimid pole küll radooniohu vähendajad. Näide: valeventilatsioonitüüp võib tekitada vastupidise efekti. Pigem tasuks viidata, et ohutustagatakse õige ventileerimise ning korrapärase radoonisisalduse mõõtmisega)Mõnes Eesti piirkonnas võib pinnasest, ehitusmaterjalidest ja kraaniveesteluruumidesse tungivradoon põhjustada aastas 10 mSv või suuremagi kiiritusdoosi. Kiirgusseire andmetelon Ida-Virumaal võrreldes muude Eesti piirkondadega registreeritud suviti õhus kõrgemaidCs 137doose, mis võib olla tingitud Tšernobõli katastroofi järgselt ladestunudtseesiumiosakestelendumisest koos tolmuga.2003. a OÜ Eesti Geoloogiakeskus uuringu “Ordoviitsium-Kambriumi veekompleksipõhjaveeradionukliidide sisalduse määramine” [15] käigus uuriti veeproove Tallinnas,Rakveres,Kuusalus, Tapal, Sakus, Tartus, Kallastel, Keilas, Haapsalus ning Lüganuse jaVaivara vallas.Selgus, et aastased arvutuslikud efektiivsusdoosid täiskasvanutele olid valdavaltmadalad javastasid joogivee kvaliteedinõuetele. Vähesel määral ületas arvutuslik efektiivsusdoospiirsisalduse Vaivara ja Lüganuse valla puurkaevude vees, kus aluskorra kivimites onkohati287

uraani anomaalselt kõrge sisaldus. (täiesti kajastamata kambrium-vendi põhjaveeuuring, ning nende tulemuste alusel tehtud riskihinnang, mille kohaselt võib Eestisolla kõrgenenud radionukliidide sisaldusega põhjavee joojaid isegi ligi 14 %elanikkonnast, st ca 185 000 inimest, sealhulgas ka Mäetaguse, Kohta valla, Sillamäelinna ning muude Ida-Virumaa piirkondade elanikud vt kahttp://www.envir.ee/kiirgus/image/joogivesi.pdf)Tuleks tõsta eraldi lõiguks:)Kiirituskahjustuste tekkimise tõenäosus on võrdelinedoosisuurusega. Seetõttu tuleb põhjendamatut kiirituse saamist vältida ja püüda hoidakiiritusdoosidnii väikesed, kui see olemasolevate vahenditega on võimalik.KSH alates lk 50Radoon on looduslik radioaktiivne gaas. Värvitu ja lõhnata radoon kuulubintertgaaside hulka, see tähendab ta ei osale keemilistes reaktsioonides. Vees võib talahustuda, samuti ka veres ja koevedelikes. Gaasiline olek teeb ta eriliseks teisteuraanirea elementide hulgas, andes talle suurema liikuvuse. Seega, tekkides uraanisisaldavas aines (pinnas, kivim, ehitusmaterjal) on radooni aatom võimeline liikumaaine pooridesse. Sealt edasi on võimalik liikumine difusiooni teel, samuti katranspordituna õhu ja veega. Kuna radooni radioaktiivse lagunemise poolestusaeg onlühike 3,8 ööpäeva, siis difusiooni teel on tema levik küllalt piiratud. Maapinnastõhku pääsenud radoon hajub atmosfääris - tema sisaldus välisõhus on ainult 10-20Bq/m3.Aastatel 1998-2001 läbi viidud pea kogu Eestit haaranud uuringute tulemusena saadiüldistatud andmed elamute radoonitasemete kohta. Siseõhu kõige kõrgem keskminetase - 103 Bq/m3 oli ühepereelamutes. Väikelinnade ja maapiirkondademitmekordsete elamute esimese korruse korterite keskmiseks saadi 78 Bq/m3. Leiti,et Eestis on umbes 2000 kõrge radoonitasemega elamut, kus radooniaktiivsuskontsentratsioonületas 400 Bq/m3 ja kus on soovitav rakendada meetmeideluruumide õhus radooni sisalduse vähendamiseks. Toetudes Rootsis läbi viidudepidemioloogiliste uuringute tulemustele leiti, et radoon põhjustab Eestis igal aastal90 inimese haigestumise kopsuvähki. Uuringu tulemusena koostati ühepereelamuteandmete alusel valdade keskmiste radoonitasemete kaart. Uuringu kokkuvõte eestikeeles leiab Kiirguskeskuse kodulehelt(http://www.envir.ee/kiirgus/image/radoon_riiklik_uuring.pdf ) ja täpsemülevaade Rootsi Kiirguskaitse Instituudi publikatsioonina (inglise keeles)(http://www.ssi.se/ssi_rapporter/pdf/ssi_rapp_2003_16.pdf ).Järgnevatel aastatel jätkati süvendatud uuringuid aladel, mis geoloogiliste andmete jaeelnevate radoonimäärangute alusel olid käsitletavad potentsiaalsete radooniriskialadena. Rohkem kui 1500 majas teostatud mõõtmiste tulemuste põhjal on täpsustatuderineva radooniriskiga alade paiknemine. Ülikõrge radooniriski alad, kus leidub üle1000 Bq/m3 radoonitasemega maju, mille suitsetajatest elanike risk haigestudakopsuvähki on 15% ja rohkem, levivad kõikjal Põhja-Eesti pankranniku lähialadel.Kõrge radooniriskiga alad, kus radoonitasemed elamutes ulatuvad 400-1000 Bq/m3,levivad paljudes Põhja-Eesti valdades, aga ka Raplamaal, Viljandimaal ja Tartumaal.Mõõduka radooniriski alasid, kus elamute radoonitasemed jäävad alla 400 Bq/m3,288

esineb pea kõikjal üle Eesti. Antud uuringu kirjeldus ja tulemuste statistika on toodudaruandes (http://www.envir.ee/kiirgus/image/avalik/radoon_majades_www.pdf ).Viimase Kiirguskeskuse poolt tellitud (läbi viidud) uuringu käigus mõõdetiradoonitaset 208lasteasutuses. Uuringu käigus tuvastati, et peaaegu pooltes ületab radoonisisaldusstandardis EVS 839:2003 „Sisekliima“ sätestatud piirväärtust. Uuringuks valitisellised piirkonnad, kus elumajadeson tuvastatud kõrgeid radoonisisaldusi. Peamiselt on radooniohtlikud Põhja-Eesti,kohati ka Lääne-Virumaa ning Tartumaa. Kokku uuriti 30 valla ja linna 208lasteasutuse hoonet. Neist ei vastanud nõuetele 102 - keskmine radoonisisaldus olilubatud piirväärtusest kõrgem 66 hoones ning 36 hoones oli probleeme ühes võimitmes mõõdetud ruumis. Radoonisisaldus vastas nõuetele 106 hoones. Suurimadületamised tuvastati Ida-Virumaal, kuid ka Harjumaal ning Lääne-Virumaal olikõrgeid sisaldusi. Tartumaal olid tulemused üldjuhul madalamad. Täpsematinformatsiooni leiab uuringu aruandes Kiirguskeskuse kodulehelt(http://www.envir.ee/kiirgus/image/uudis/Radoon_radooniohtlik_alade_lasteasutustes.pdf ).Radooni tase on enamasti kõrgem keldritega (ei julgeks nii öelda, nt viimasesuuringus kindlasti mitte, vastupidi seal olid kasutatavates esimese ja keldrikorruseruumides hoopis madalam sisaldus) majades. Radooni kandub ruumidesse kapõhjaveega. Lisaks võib radooni ruumidesse sattuda erinevate ehitusmaterjalidesleiduva raadiumi lagunemisel. Meie kliimas, kus maja peab pidama tuult ja sooja,võib hoonealusest pinnasest ruumide siseõhku tunginud radooni tase hoonetes ollasadu ja tuhandeid kordi kõrgem kui välisõhus.Radioaktiivne kiirgus (siiski ioniseeriv kiirgus) põhjustab tervet rida haiguseid alatesvähist ja lõpetadesmuutustega sugurakkudes, mis võivad tekitada väärarenguid järgmistes põlvkondades.Kuigi küsimus radioaktiivsest kiirgusest kerkib enamasti päevakorrale seoses tehislikekiirgusallikatega – kas siis, kui avastatakse leke mõnes tuumajaamas või kui keegiomandab ebaseaduslikult radioaktiivset ainet - on loodusest tulenev kiirgustavaolukorras tunduvaltsuurem kui tehislikest allikatest pärinev.Radooni kontsentratsiooni vähendamiseks on palju erinevaid võimalusi.Peamine neist on ruumi õhu õige ventileerimine. Ruumi õhuvõtt peab olema viidudmaapinnast võimalikult kõrgele, kuna just maapinna lähedal ja keldrites on radoonitase kõige suurem. Lisaks on võimalus ümber maja paigutada nn. radoonikaevud.Radooni kaevu põhimõte on vähendada radooni taset juba maapinnas, enne hoonessetungimist. Lisaks kasutatakse majaaluse vundamendi ventilatsiooni. Radoonieraldamiseks veest on ka Eesti turul olemas vastavate seadmete tarnijad näiteks OÜFire reklaamib oma kodulehel http://www.hot.ee/fireoy/radoon.htm USA päritoluseadet Radonett. (kuna suurim probleemid Eestis on siiski pinnasest pärinevaradooniga, mitte aga radooniga vees, siis kas on mõtet siia seda üldse lisada?)Radooniuuringu käigus kogutud andmetest selgub, et põlevkivikaevandustepiirkondades ei täheldata elamutes kõrgemaid radoonisisaldusi kui mujal Eestis.(Andmeid pole kogutud selle väite jaoks küll küllaldaselt, parem oleks lausettäiendada: Kuigi spetsiifilist uuringut radoonisisalduse ja põlevkivikaevandusteläheduses asuvate hoonete vahel pole tehtud, võib olemasolevate andmete põhjalarvata, et....Joonis 2 : Radoon elamutes289

Pigem on kaevanduskäigud ja karjäärid elamupiirkondadest radooni eemalejuhtivakskui juurdelisavaks teguriks, mistõttu saab väita, et põlevkivi kaevandamisel polekaevandamispiirkonnas elavate inimeste kokkupuutele radooniga ja radoonistlähtuvatele terviseriskide osas negatiivset mõju. (seda saab öelda juhul, kui nt mittekasutusel olevate põlevkivikaevanduste vahetus lähedus või peal ei asu või eiplaneerita hooneid. Kui selline asi peaks olema, tuleb kindlasti teha uuringuid,karstialad nt on radooni eraldumise suhtes küll tähelepanu all).Samal põhjusel aga on radoonigaseotud terviseriskid väidetavalt 5 x kõrgemad kaevanduste töötajatel. Nii on USAKeskkonnaagentuuri kodulehel(http://www.epa.gov/iaq/radon/radonqa1.html#Sources%20of%20Radon) väidetudjärgmist: “…There have been many studies conducted by many differentorganizations in many nations around the world to examine the relationship of radonexposure and human lung cancer. The largest and most recent of these was aninternational study, led by the National Cancer Institute (NCI), which examined thedata on 68,000 underground miners who were exposed to a wide range of radonlevels. The studies of miners are very useful because the subjects are humans, not rats,as in many cancer research studies. These miners are dying of lung cancer at 5 timesthe rate expected for the general population. Over many years scientists around theworld have conducted exhaustive research to verify the cause-effect relationshipbetween radon exposure and the observed increased lung cancer deaths in theseminers and to eliminate other possible causes…”.Radooniga seonduvate riskide vähendamiseks kaevandustes ja vastavate töötervishoiunõuete täitmiseks peavad ettevõtted pidevalt mõõtma radooni (ja teiste ohtlike ainete)sisaldust kaevanduste õhus ja korraldama ventilatsiooni nii, et oleks tagatud radoonikontsentratsiooni püsimine allpool kehtestatud tasemeid 200 bq/l (Bq/m3 vastavalteelpool nimetataud standardile)290

EV KeskkonnaministeeriumileParandusettepanekud „Põlevkivi kasutamise riikliku arengukava 2007-2015keskkonnamõjude strateegilise hindamise“ dokumendileEesti Keskkonnaühenduste Koda leiab, et põlevkivi arengukava KSH dokumentituleks täiendada järgnevates punktides:1. lisada põlevkivi kasutamise võimalike stsenaariumide hindamisele põlevkivikasutamise radikaalsest vähendamisest lähtuvad stsenaariumida. variant 4 - põlevkivi aastakasutuse maht viiakse aastaks 2015 10 miljt/ab. variant 5 - põlevkivi aastakasutuse maht viiakse aastaks 2015 5 milj t/a2. põlevkivi arengukava KSH dokumendis tuleb objektiivselt hinnata kapõlevkivitööstuse poolt seni looduskeskkonnale tekitatud kahjusid (tahkedjäätmed, rikutud põhjavesi) ja nende leevendamise vajadust koosmaksumusega, ära näidates, kuidas edasine laiendatud kaevandamine olukordahalvendab.3. KSH aruandes tuleks selgelt lahti kirjutada, kuidas kavandatakse äralahendada elektrijaamades tekkiva tuha transpordi probleem, millel põhineboptimism, et keskkonnasõbralik tuhaärastamine on ülepea võimalik.4. KSH-s peaks olema toodud ka ametlikud ja piisavalt põhjalikud andmed uutekeevkihtkatelde töö kohta, kust oleks usaldatavalt näha, et SO2 emissioonidvähenevad, nagu suusõnaliselt väidetakse.4.5.põlevkivi arengukava KSH aruandes tuleks selgitada, kuhu paigutub EestiCO2 emissioonidega ja milline saab olema Eesti koht ja rollkasvuhoonegaaside maailma ja EU majanduses, kui põlevkiviõli ja elektrieksporti oluliselt suurendatakse.5.6.KSH aruandes tuleks ära näidata, kuidas lahendatakse Ida-Viru linnadejoogiveega varustamise probleem pärast Vasavere veehaarde vee eeldatavatjoogikõlbmatuks muutumist28. veebruar 2007Eesti Keskkonnaühenduste Koda291

EV KeskkonnaministeeriumKeskkonnakorralduse ja –tehnoloogia osakondPr. Janne TammKSH ekspert hr. Valdur LahtveePÕKK arengukava ja samuti KSH avalikud arutelud on ilmsiks toonud terve reaküsimusi, mida kui tõsiseid probleeme lihtsalt pole varemalt avalikkuseskäsitletudki või mitte küllalt sügavuti.Olen isiklikult ja samuti on naisteorganisatsioonid, kellega teen koostööd, saanud omasenistele ettepanekutele ja pöördumistele PÕKK ja KSH kohta küll vastuseid .kuidneed ei ole sisaldanud lahendusi, vaid soovitanud lugeda olemasolevate seadustesätteid.Ettepanekud:Jääme oma avalikustamistel tehtud ettepanekute juurde, mille hulgaskõige olulisemad lahendamata teemad on1 Pandivere kui Lahkme-Eesti põhjavee kaitse terviklik käsitlusseadusena puudub, see seadus aga peab loodama(vesikondade juhtimine toimub nii Idast kui Läänest). Kuid kaevandustelaienemine Lääne-Virumaa suunas toob kõigi olemasolevate uuringute japrognooside alusel - põhjavee probleemid (põhjaveetaseme langus,reostused)2 Meie ei ole rahul KSH eksperdi hinnanguga Ida-Virumaarahvastiku tervisele. Statistilised demograafilised andmed mõlemaVirumaa kohta on selged ja hoiatavad suremuse osas.Keskkonnatervise kohta kehtivatest nõuete käsitlusest onmööda mindud. Meie nõue on, et strateegilises hindamisespeavad need sisaldumaJääme oma kriitilise seisukoha juurde, et EV nii vee- kui maapõueseadusvajab muutmist ja täiendamist. Mitte alati ei võimalda need kaitstajätkusuutlikku arengut, kaitsta elukeskkonda. Olemasolevate seadustesätted ei oma jõudu, ja ametnikud, kes peavad kohalikku tegelikkujärelevalvet tegema, jäävad juriidiliste puudujääkide tõttu võimetuks.Viimasel ajal on Lääne-Virumaal korduvalt tekkinud tõsiseid olukordi, kuskeskkonnakaitse seadusest tuge ei leia, sest „ei või keelata seda või teist väärtegu,sest seda pole seaduses ette nähtud keelata” Teiseks on selgunud, et kakeskkonnamõju hinnanud eksperdid ei ole olnud pädevad hindama tagajärgede mahtuja ulatust! – Eriti annab tunda Pandivere olude vähene tunminePeame vajalikuks rõhutada, et KSH käsitleb küll ebakohti keskkonnakaitsetehnoloogiate alal, kuid ei näe ette innovaatiliste lahenduste tegemist.292

Meie peame vajalikuks KSH –s ette näha uuringuid innovaatilistekeskkonnakaitse tehnoloogiate loomiseks. (Tuletan meelde minu endaküsimust innovaatiliste tehnoloogiate arendamise kohta ümarlauas, mis on kaprotokollitud, kuid protokollist puudub ümarlaua juhataja vastus, et neid õieti eiolegi)Oleme arvamisel, et Eesti Vabariik kui kiirelt arenev kapitalistlik riik peab majandusearendamise kõrval suutma luua abinõud ja vahendid rahva elukeskkonna ja tervisekaitsmiseks, lähtuvalt keskkonnatervise nõuetest..Toetame prof. Raivo Vilu poolt 23.02.07. esitatud seisukohti ja ettepanekuidPÕKK arengukava kohtaTaimi Parve,Rakvere linnavolikogu esindaja KSH ümarlauas,ühtlasi Lääne-Virumaa organiseerunud naiste esindaja28.02.2007293

MKM energeetikaosakonna hinnang Põlevkivi kasutamise riikliku arengukava2007-2015 keskkonnamõjude strateegilise hindamise (KSH) aruande kohta.1. MKM energeetikaosakonna hinnangul tuleks KSH aruande peamisejäreldusena käsitleda aruande leheküljel 71 paksus kirjas toodut – „Põlevkiviarengukava keskkonnamõju strateegilise kvalitatiivse hindamisepõhijärelduseks on, et võrreldes käesoleva olukorraga , kus kava ei ole vastuvõetud ja meetmeid ei rakendata, Põlevkivi arengukavas toodud eesmärkidelejõudmisel ja arengukavas kirjeldatud ja arengukava rakendusplaanis toodudmeetmete elluviimisega Eesti ja eriti põlevkivipiirkonna keskkonnaseisundparaneb, elanike heaolu ja toimetulekut häirivad tegurid leevenduvad ningregionaalsed erisused võrreldes muude Eesti piirkondadega vähenevad peakõigi pakutud eesmärkide ja meetmete osas”. Tegemist on kvalitatiivsehindamise tulemuse põhjal tehtud järeldusega, mis arvestab objektiivseltarengukavas toodud meetmeid.2. MKM energeetikaosakonna hinnangul on hindaja KSH aruande tabeli 13kokkupanemisel lähtunud vananenud andmetest. Kuna hindajale olidkättesaadavad ka 2006.a. andmed, oleks pidanud kasutama neid ja tegemapõhjendatud järeldused.3. KSH aruande koostaja on teinud subjektiivsed järeldused ettevõtetetehnoloogiliste uuenduste võimekuse kohta, hoolimata sellest, et Narvaelektrijaamade poolt renoveeritud kaks tsirkuleerivat keevkihttehnoloogiatkasutavat energiaplokki on lülitatud edukalt töösse ja täidavad soovitudväärtusi SO2 heitmete osas. Juhul kui emiteeritava SO2 heitmete kogust eiõnnestu vajaliku määrani vähendada, tuleb ettevõtetel vähendada omatoodangut, mille arvel väheneb ka kasutatava põlevkivi kogus. MKMenergeetikaosakonna hinnangul ei ole ettevõtete tehnoloogiliste uuendusterakendamise võimekus põhjenduseks piirata administratiivselttäiendavalt põlevkivi kaevandamise aastast kogust. Tabel 14 kinnitabettevõtete valmidust tagada SO2 heitmete jäämine lubatud piiridesse.4. Eelpooltoodust lähtuvalt ei ole MKM energeetikaosakonna hinnangulpõhjendatud KSH aruande koostaja ettepanek piirata põlevkivi aastastkaevandusmahtu 15 miljoni tonnini.294

Date sent: Wed, 28 Feb 2007 10:43:45 +0200From:Veljo Kingsep Organization: Mäetaguse VallavalitsusTo:anto.raukas@gi.eeSubject:Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne.KüsimusedTere.Esitan Teile mõned küsimused:1.Kuidas on kavas säilitada põlevkivi kaevandamise käigus Murakalooduskaitseala Ojamaa kaevanduse käivitumisel ja Selisood(Naturaala) Estonia kaevanduse kaeveala liikumisel Selisoo alla?2.Kuidas on võimalik Mäetaguse vallal säilitada valla üldplaneeringuselamumaal ettenähtud tervikud tiheasustatud aladel Kiikla külas jaMäetaguse alevikus? Minu andmetel esitas Maavarade komisjonsellekohase vastuväite, mitte jätta tervikuid.LugupidamisegaVeljo KingsepMäetaguse Vallavolikogu esimees295

Lp. hr Rein Raudsep, arendajaLp. hr Valdur Lahtvee, keskkonnamõju hindaja.Põlevkivi kasutamise riikliku arengukava 2007-2015 keskkonnamõju strateegilisehindamise aruandes on peetud probleemseteks vääveldioksiidi (SO2) jasüsinikdioksiidi (CO2) heitmete aastakoguseid, mistõttu hindaja peab otstarbekakspiirata aastast kaevandamismahtu arengukavas pakutud 20 mln. tonni asemel 15mln.tonniga. Selle põhjenduseks on tabelis 13 (lk. 72) toodud arvulised andmedheitmete kohta, kus 2005. a. andmed on faktilised ja nende põhjal arvutatuderiheitmed on ekstrapoleeritud aastale 2015. Ja siit järeldatakse, et põlevkivikasutuseljäätmete kogused võivad hoopis kasvada 35% võrra (lk. 77 II lõik). Seejuures ei olearvestatud põlevkivi kasutavate ettevõtete poolt esitatud kavadega tehnoloogilisteuuenduste kasutuselevõtuks sellel ajaperioodil. Samas on KSH aruandes lk. 74-76esitatud ettevõtetelt saadud sellekohane informatsioon võetud vaid teadmiseks.Hindaja selgitus, et temale ei ole teada nende meetmete efektiivsus (lk. 5 II lõik ja lk.76 II lõik), ei ole põhjendatud, kuna elektrijaamade kohta on need näitajad samasesitatud ja puuduolevaid andmeid teiste saastajate kohta oleks tulnud täiendavaltküsida.Olen seisukohal, et hindaja on teinud siin metoodilise vea. Teostades arengukavakeskkonnamõju strateegilist hindamist ei tohi jätta arvestamatta põlevkivi kasutavateettevõtete poolt kavandatud ja ametlikult teavitatud keskkonnakaitselisi meetmeid.Hindaja selgitus, et tal puudub piisav kindlus ettevõtete poolt kavandatavate meetmeterealiseerimise suhtes (lk 76 II lõik) ei ole millegagi põhjendatud. Ka ei ole piisavatalust hindaja oletusel, et ettevõtted võivad hakkata ületama ELi kehtestatud (võitulevikus kehtestatavaid) ja Eestis seadustatud heitmete piiranguid. Selle tagamisekson Põlevkivi arengukavas esitatud rida meetmeid seadusandlike tõkete kehtestamiseksja ettevõtetele sanktsioonide rakendamiseks.Olen seisukohal, et KSH avalikustatud aruandes esitatud ja siinjuures äramärgitudinformatsioon annab väära pildi põlevkivikasutusest ja kahjustab alusetult Eestiettevõtjate usaldusväärsust.Seetõttu teen ettepaneku, et KSH arunnet sellisel kujul ei tohi kinnitada. Seda tulebparandada, võttes arvesse ettevõtete poolt kavandatud keskkonnameetmeid (eeskätttabelis 13) ja seejärel üle vaadata sellest tulenevad järeldused.LugupidamisegaRein Talumaa28.02.2007296

Mõned kommentaaridpõlevkivi kasutamise riikliku arengukava 2007-2015 keskkonnamõjudestrateegilise hindamise (KSH) aruande kohta1. Olen päri A.Leppimanni ja E. Kiseli (MKM) seisukohaga, et nende poolttsiteeritud kokku võttev lause (toome selle siin veel kord ära): „Põlevkiviarengukava keskkonnamõju strateegilise kvalitatiivse hindamise põhijärelduseks on,et võrreldes käesoleva olukorraga , kus kava ei ole vastu võetud ja meetmeid eirakendata, Põlevkivi arengukavas toodud eesmärkidele jõudmisel ja arengukavaskirjeldatud ja arengukava rakendusplaanis toodud meetmete elluviimisega Eesti jaeriti põlevkivipiirkonna keskkonnaseisund paraneb, elanike heaolu ja toimetulekuthäirivad tegurid leevenduvad ning regionaalsed erisused võrreldes muude Eestipiirkondadega vähenevad pea kõigi pakutud eesmärkide ja meetmete osas”, misesineb KSH tekstis vähemalt kahes kohas, on sedavõrd kõnekas, et ei pruugiksüldse rohkem lugeda. See olnuks liiga optimistlik järeldus ja edasi lugedes tekkismul küsimus, kuidas hindaja üldse tuli niisuguse kokkuvõtteni, sest hindamisesilmnähtav taotlus on muu.2. Ülaltoodud tsitaat jätkub lühikokkuvõttes (lk 4) lausega: “Samas kuipõlevkivikasutamise aastamaht kasvab Põlevkivi arengukavas soovitatud piirini20 miljonit tonni aastas, siis vastavalt põlevkivikasutamise mahu kasvulekasvavad lähiaastatel ka heitmed”. Heitmete kasv näibki olevat hindaja põhilineargument propageerimaks 15 milj. t piiri, kuid kogu heitmete käsitlus näib minuleüsna üldsõnaliselt tulenevana koguste suurenemisest ilma spetsiifikat jatehnoloogia mõju avamata.3. Kõige vähem rahuldab mind variantide võrdlus, kus lk 78 on viidatud põlevkivikasutamise jätkusuutlikkusele, heitmetele, tervisele, sotsiaalsetele probleemidelejne ning arvutatud toredad % (keskkonnakasutuse mahu suhtarv!), mis näitavadseda, mis on selge ka ilma pika jututa – 15 Mt tekitab vähem probleemekeskkonnas kui 50 Mt. Kuid selle juures unustab hindaja täiesti ära põhjuse, mikspõlevkivi kasutatakse, kuidagi ei analüüsita, kuidas need meetmed mõjutavadriikliku huvi rahuldamist. Kui niisugune analüüs ei ole KSH ülesanne, siis oleks juootuspärane kirjutada piiriks 10 Mt või O Mt, nagu on ju ka ette pandud.4. Tervis on kindlasti väga oluline osa hindamises (seda näitab kaSotsiaalministeeriumi mahukas dokument), kuid praegu on see lõik kuidagi ebalevja vastuoluline (kord oleks idavirulaste tervis nagu parem kui mujal, siis jällesurevad hulgi). Ilmselt tuleks see kõik terase ja üldistava pilguga üle käia. Minulejäi täiesti arusaamatuks tabelis 10 näidatud registreeritud esmaste haigusjuhtudearv 1000 elaniku kohta. Näiteks Eestis aastal 2000 oli see näitaja 127074,6 juhtu !Kui need arvud on õiged, siis iga inimene oli nimetatud aastal 127 korda haige.5. Kas KSH ei võiks olla kompaktsem?28.02.2007.Dimitri Kaljo297

Tere.Esitan Teile mõned küsimused:1. Kuidas on kavas säilitada põlevkivi kaevandamise käigus Murakalooduskaitseala Ojamaa kaevanduse käivitamise korral ja Selisood(Naturaala) Estonia kaevanduse kaeveala liikumisega Selisoo alla?2.Kas on kavas uurida suletud kaevandustes veega täitunudkaevanduskäikudes tervikute vastupidavust. Kuidas on tagatud, etnendel aladel ei toimu ulatuslikku maapinna vajumist?3.Kuidas tagada elanikele kvaliteetne joogivesi suletud kaevandustealal? Peale Sompa kaevanduskäikude veega täitumist 50-60m sügavusel,muutus elanike 70m puurkaevudes joogivesi kasutuskõlbmatuks.EestiPõlevkivi on keeldunud neljale perele joogiveetrassi rajamisest.4.Ebaselge on põlevkivi kaevandamisega tekitatud kahjude hüvitamisekord kinnisvaraomanikele(metsa ja maade vajumised, lõhkamisedjne).Alates 2004.a. käib maaomanik A.Elm Eesti Põlevkivi AS kohutmetsamaa vajumise tõttu, kuid kohtuasjal lõppu ei paista.LugupidamisegaVeljo KingsepMäetaguse Vallavolikogu esimees298

Lisa 16.7 AS Narva Elektrijaamad uute tsirkuleerival keevkihil ktelde evitamisetulemused.AS NARVA ELEKTRIJAAMADNarva Elektrijaamade renoveerimineKeevkihttehnoloogia evitamise tulemustestKokkuvõte18.1.1.2 18.1.1.2.1 Eesti EJ plokk 8 ja Balti EJplokk 1118.1.2 NARVAELEKTRIJAAMADERENOVEERIMINEProjekti Direktor / Mati Uus Kuupäev 31.01.2005 Dok. nr.Narva Elektrijaamade renoveerimineKeevkihttehnoloogia evitamise tulemustest1. ÜldistNarva Elektrijaamade vanad põlevkivikatlad baseeruvad tolmpõletamise tehnoloogial. Kuigitolmpõletamise tehnoloogia on maailmas laialt ja edukalt kasutatav tehnoloogia paljude eri liikikütuste põletamisel, ei ole see Eesti pikaajalise kogemuse põhjal kohaliku põlevkivi põletamisekssiiski sobiv.Põlevkivi tolmpõletamisega kaasnevad katelde töös tõsised raskused, milledest olulisemad onkatelde küttepindade intensiivne saastumine tuhasadestistega (väheneb soojusvastuvõtt jakasutegur) ning küttepindade abrasiivne kulumine ja korrosioon (suureneb teeninduse jaremondi maht). Kasutatav põletamistehnoloogia ei kindlusta katelde nõutavat efektiivsust jatöökindlust.Samuti ei taga see tehnoloogia ilma spetsiaalsete suitsugaaside puhastusseadmete kasutamisetakaasaja keskkonnakaitse nõuete täitmist. Tänu põlevkivis sisalduvatele kaltsiumiühenditeleseotakse kateldes keskmiselt kolmveerand põlevkivis sisalduvast väävlist, veerand aga paisataksekoos suitsugaasidega atmosfääri. Samas on aga põlevkivi mineraalosa kaltsiumisisaldus enam kuipiisav väävliühendite täielikuks sidumiseks juba põlemisprotsessi käigus.Tolmpõletamise tehnoloogiaga seotud raskused on kõik väiksemal või suuremal määral seotudkütuse kõrge põletamistemperatuuriga ning selle oluline alandamine põletamise tehnoloogiatmuutmata pole mõeldav.Peab märkima, et olemasolevate tolmpõletamiskatelde evitamine on võtnud aega kümneidaastaid, aga katelde projekteeritud pikaajalist kasutusvõimsust ei olegi saavutatud, see on jäänud90 % piiresse.2. Eeluuringud ja nende peamised tulemusedNarva Elektrijaamade renoveerimise projektile eelnesid laiaulatuslikud uuringud ja katsetused,millised viidi läbi maailma juhtivates katlaehitusfirmades aastatel 1993 – 1998 Eesti Energia,Narva Elektrijaamade ja Tallinna Tehnikaülikooli spetsialistide ja teadlaste osavõtul.Meie partneriteks olid maailma juhtivad katlaehitusfirmad - Alström OY (praegune FosterWheeler Energia OY) Soomest, Lurgi Lentjes Babcock Saksamaalt, ABB Combustion Engineering(praegune Alstom Power Inc.) USA-st ning ABB Carbon Rootsist. Kõige ulatuslikuma uuringuteprogrammi viis neis firmadest läbi Alström OY, kes ka hiljem juba Foster Wheeler-ina võitisrenoveerimise konkursi.Neist kolmes esimeses katsetati tsirkuleerivat keevkihttehnoloogiat atmosfäärirõhul ningviimases surve all keevkihttehnoloogiat. Kokku põletati nende firmade laboratooriumides ligi 550tonni eesti põlevkivi. Katsetused viidi läbi kuni 1 MW th võimsusega katseseadmetel. Peabmärkima, et kuigi surve all põletamise tehnoloogia on atmosfäärirõhul põletamise tehnoloogiast299

tunduvalt efektiivsem, ei ole selle tehnoloogia tehniline teostus saavutanud küllaldast töökindlustning selle tehnoloogia evitamine on tänapäeval praktiliselt peatatud.Erilist tähelepanu osutati katsetustel põlevkivi põletamise efektiivsusele ja stabiilsusele ningkeskkonna aspektidele. Samuti töötati välja lahendusi, kuidas olemasoleva keevkihttehnoloogiabaasil minimiseerida (vältida) eesti põlevkivi tolmpõletamisega kaasnevaid eespool nimetatudnegatiivseid nähte. Töötati välja mitmeid põlevkivikatelde kontseptuaalseid projekte, millisedbaseerusid tsirkuleerival keevkihttehnoloogial.Tuleb märkida, et eri firmades läbiviidud katsetuste tulemused, vaatamata katseseadmetemõnevõrra erinevale konstruktsioonile, langesid valdavalt ühte. See üksnes kinnitab tulemusteadekvaatsust.Lühidalt uuringute tulemustest ning tsirkuleeriva keevkihttehnoloogia tehnilistest aspektidest,milliste kasutamist peeti vajalikuks eesti põlevkivi põletamisel, ning millised on rakendatud kaNarva Elektrijaamade kahe esimese energiaploki renoveerimisel.• Põletamise efektiivsus ja stabiilsusKatsed kinnitasid põlevkivi põletamise kõrget efektiivsust ja stabiilsust.• Kahjulikud atmosfääriheitmedErilist tähelepanu pöörati SO2 ja NOx heitmete uuringutele. Teadaolevalt on küllaltkõrge vääveldioksiidi heitmete tase tolmpõletamisel põhjustatud suhteliselt kõrgestpõlemistemperatuurist (kuni 1450 °C kolde keskosas) ning kütuseosakeste suhteliseltlühikesest viibimisajast gaasikäikudes (mõned sekundid), milledest kumbki eisoodusta väävliühendite sidumist kaltsiumiga. Kaltsiumiühendeid on aga põlevkivisligi 10 korda rohkem kui teoreetiliselt vajataks väävliühendite täielikuks sidumiseks(paraku on sidumiskoeffitsiendiks saavutatud vaid 80 %).Tsirkuleeriva keevkihttehnoloogia puhul on tänu tsirkuleeriva kütuse- ja tuhamassisuurele soojusmahtuvusele võimalik kütuse põlemistemperatuuri tunduvaltalandada ning seada see optimaalseks väävliühendite sidumise seisukohalt (ca 850°C). Samas tagab kütuse- ja tuhamassi mitmekordne tsirkuleerimine katlasküllaldase ajavaru väävli sidumisreaktsioonide toimumiseks. Katsetustel tõdeti, ettaolistel tingimustel suitsugaasides vääveldioksiid praktiliselt puudub.Ka lämmastikoksiidide kontsentratsioon suitsugaasides oli katsetustel mõnevõrraväiksem kui see on tolmpõletamise tingimustes. Seegi on tingitud madalamastpõlemistemperatuurist.• Küttepindade saastumine tuhasadestistegaTolmpõletamise tingimustes toimub küttepindade intensiivne saastumine kõvadeseotud tuhasadestistega. Nende tekkemehanismi ning selleks vajalikke tingimusi onpõhjalikult uuritud. Tsirkuleeriva keevkihttehnoloogia katsetustel leiti aga, etkõvasid seotud sadestisi ei teki, vaid tegemist on pudedate nõrgalt küttepindadegaseotud puistesadestistega, mida on suhteliselt kerge küttepindadelt eemaldada.Taoline kvalitatiivne muutus on põhiliselt tingitud keevkihttehnoloogia madalamastpõlemistemperatuurist ning vääveldioksiidi puudumisest põlemisgaasides.Tulemusena töötavad keevkihtkatla küttepinnad tunduvalt efektiivsemalt ningnende puhastamiseks saab kasutada metalli säästvaid puhastusmeetodeid.• Küttepindade kõrgetemperatuuriline korrosioonPõlevkivikatelde puhul toimub küttepindade kõrgetemperatuuriline korrosioonpõhiliselt sadestistes sisalduva KCl toimel, mis moodustub põlemisprotsessis kütuseorgaanilises osas leiduva kloori põlemisel. Kõrgetel temperatuuridel on KClsuitsugaasides aurustunud olekus ning kondenseerub küttepindadele, moodustadestiheda, klooririkka aluskihi, milline kutsub esile kõrgetemperatuursete (> 450 °C)küttepindade metalli intensiivse korrosiooni.Katsetustel tehti kindlaks, et kloriidid kontsentreeruvad põhiliselt peenematessetuhafraktsioonidesse, millised läbivad gaasitrassi koos suitsugaasidega.Jämedamates tuhafraktsioonides (põhjatuhk ja tsirkuleeriv tuhk), on kloriididesisaldus suurusjärgu võrra väiksem.Kuna keevkihttehnoloogia puhul on võimalik kasutada tuhasoojusvaheteid, millisedon lülitatud tuha tsirkulatsioonisüsteemi, siis tehti ettepanek kõikkõrgetemperatuurilised küttepinnad suitsugaaside konvektiivsest gaasikäigust väljaviia ning paigutada nad tuhasoojusvahetitesse, kus küttepinnad puutuvad kokkuvaid väikese kloorisisaldusega jämedama tuhaga.300

Taolise tehnilise lahenduse rakendamisel on võimalik oluliselt vähendada kateldeküttepindade kõrgetemperatuurilist korrosiooni ning suurendada kateldetöökindlust.• Küttepindade erosioonKatsetustel saadud tuhaproovide analüüsimisel selgus, et keevkihtkateldetuhaosakesed on suhteliselt pehmed ning väheabrasiivsed, ningtolmpõletamiskateldele iseloomulikku intensiivset katlatorude erosiivset kulumist eiole keevkihttehnoloogia puhul oodata.Läbiviidud ulatuslike uuringute ning põlevkivi katsepõletamiste tulemusena leiti, et eestipõlevkivi põletamise parimaks võimalikuks tehnoloogiaks kaasajal on põlevkivi põletaminetsirkuleerivas keevkihis atmosfäärirõhul, ning pandi alus uue põlvkonna põlevkivikateldeloomiseks.3. TarnelepingRahvusvahelise hankekonkurssi tulemusena sõlmis AS Narva Elektrijaamad 25. mail 2001tarnelepingu Soome firmaga Foster Wheeler Energia OY (edaspidi ka Kontraktor) kahe 200MW energiaploki komplekseks renoveerimiseks, sealhulgas nelja (kummalgi plokil kahe)tsirkuleerival keevkihil baseeruva põlevkivikatla ehitamiseks. Lepingu maksumuseks oli 244miljonit Eurot ning ühe ploki ehitusajaks 30 kuud.Lepingu sõlmimisele eelnes 6-kuuline hankekonkursi dokumentatsiooni ettevalmistamise ning 8-kuuline hankeprotseduuri läbiviimise periood.Renoveerimise programm koostati selliselt, et mitte kahjustada Eesti energiasüsteemivõimsusbilanssi ning varustuskindlust. Sellest lähtuvalt valiti renoveeritavateks plokkideks EestiEJ plokk 8 ja Balti EJ plokk 11, nende plokkide vanad katlad koos abiseadmetega demonteeriti.3.1 Tööde mahtEnergiaplokkide renoveerimise maht (ühe ploki kohta):• kahe keevkihtkatla (aurutootlikkusega 2x90 kg/s) ning nende abiseadmeteehitus;• auruturbiini moderniseerimine ja tema nimivõimsuse tõstmine 215 MWni;• generaatori moderniseerimine ja tema nimivõimsuse tõstmine 215 MW-ni;• energiaploki kompleksne automatiseerimine;• energiaploki elektriseadmete uuendamine;• soojusvarustuse vaheltvõttude installeerimine ja kaugkütteseadmetepaigaldamine (ainult plokil 11);• ploki torustike ja abiseadmete montaazh;• katlamaja ehituslikud tööd, uue katuse ja fassaadide ehitamine.Vanad katlad, nende abiseadmed ja ploki torustikud demonteeriti Narva EJ poolt (see eikuulunud renoveerimise lepingusse Foster Wheeleriga). Auruturbiin, generaator ja plokitrafo,osaliselt koos nende abisüsteemidega, väljavahetamisele ei kuulunud. Küll aga pidi Kontraktormoderniseerima auruturbiini ja generaatori nende nimivõimsuse suurendamiseks 200-lt kuni 215MW-ni.4. Renoveerimisprojekti realiseerimise käigust4.1 Ehitus ja montaazhPlokkide renoveerimise ehitustööd kulgesid heas vastavuses Kontraktori ehitustööde graafikuganing nad lõpetati praktiliselt 2003 aasta lõpus Eesti EJ plokil 8 ja 2004 aasta kevadel Balti EJplokil 11.Väärib märkimist, et Kontraktor suutis leida Eestist sellisel määral kvalifitseeritud tööjõudu, etkogu ehitusperioodi jooksul oli kohaliku tööhõive osakaal üle kahe kolmandiku.301

4.2 Käivitus ja seadistaminePeale ploki süsteemide katsetusi ja seadistusi sünkroniseeriti Eesti EJ renoveeritud plokk 8esimest korda Eesti Energia elektrivõrguga 2003 aasta novembris. Ploki seadistus- jakäivitustööd kulgesid heas kooskõlas tööde graafikuga kuni 2004. aasta alguseni, mil ilmnesvajadus katelde kütuse etteandesüsteemide täiendavaks moderniseerimiseks. Probleem onlahendatud ning kütuse etteandesüsteemid moderniseeritud.Projekti käiku on pidurdanud samuti vanade auruturbiinide moderniseerimine, põhiliseksprobleemiks on siin olnud osa turbiini laagrite ülemäärane vibratsioon, aga samuti turbiini 11tõsine vigastus 2004 aasta juunis. Probleem on lahendatud ploki 8 osas, plokil 11 onvastavasisulised tööd lõpetamisel.Muid olulisi puudusi või lahendamata probleeme plokkide renoveerimisel ei ole üles kerkinud,on olnud väiksemaid küsimusi põhiliselt seotuna vanade seadmete korrastamisega ning uue javana osa sidumisega.Järgnevalt detailsemalt olulisimatest üleskerkinud probleemidest.• Kütuse ettevalmistusKeevkihtkatelde seadistamisel selgus, et katelde tsirkuleerivat keevkihti tagavadsüsteemid ei toimi korralikult kogu etteantud ploki koormuste vahemikus, tingitunasisseantava kütuse mitteoptimaalsest fraktsioonilisest koosseisust, ehk teisisõnukütus oli katlasse andes liialt jäme. Seetõttu pidas Kontraktor vajalikuksmoderniseerida katelde kütuse etteandesüsteeme ning paigaldada kõikidele kütusetoiteliinidele täiendavad kütusepurustid.Täiendavate kütusepurustite valmistamine ja monteerimine lükkas edasi lepingugaettenähtud plokkide vastuvõtmise tähtaegu. Siiski õnnestus Narva Elektrijaamadelkoos Eesti Põlevkiviga leida logistilisi ja tehnoloogilisi võimalusi varustada plokki 8peenema kütusega ning alates märtsist 2004 stabiliseeris Kontraktor ploki töönimivõimsusele lähedastel võimsustel kuni suvise seisakuni.Plokkide suvise seisaku ajal juunis-juulis 2004 paigaldas Kontraktor mõlema plokikõikidele kütuse toiteliinidele täiendavad kütusepurustid, et uutesse kateldesse antavkütus oleks keevkihtkatelde töö seisukohalt optimaalse fraktsioonilise koostisega.Peale täiendavate kütusepurustite paigaldamist töötas uus keevkihttehnoloogialaitmatult ning katelde töö osas muid probleeme või raskusi ei ole tekkinud.• Auruturbiinid2004.a. juuni alguses sai ploki 11 käivitustööde ajal vigastada auruturbiinikõrgrõhuaste. Uuringute tulemuste põhjal viis Kontraktor turbiini kõrgrõhurootorikonstruktsiooni sisse rea muudatusi, mida peeti otstarbekaks teha ka ploki 8kõrgrõhurootoril. Rootorite moderniseerimise ja remondi tõttu pikenes suvineseisak täiendavalt ligi ühe kuu võrra.Probleem on lahendatud ploki 8 osas, plokil 11 on vastavasisulised tööd lõpetamisel.5. Lepingu garantiitingimusedLepingujärgsete katsetuste programm koosneb kolmest osast, mis tuleb läbi viia mõlemarenoveeritava ploki osas eraldi. Katsetuste täielik programm on praeguseks realiseeritud EestiEJ plokil 8 ning energiaplokk on alates 01.01.05 võetud Eesti energiasüsteemi võimsusbilanssi,Balti EJ ploki 11 katsetused on veel läbi viimata. Seega on allpool toodud tulemused esitatudainult Eesti EJ ploki 8 kohta.Katsetuste programm koosneb järgnevatest funktsionaalsetest osadest:• Süsteemide demonstratsioonid – demonstreerimaks, et teatud plokisüsteemide parameetrid vastavad lepingu tingimustele;• Ploki integreeritud demonstratsioon – demonstreerimaks, et plokk ontervikuna käitatav integreeritud süsteemina;• Garantiikatsetused – demonstreerimaks, et plokk tervikuna vastablepingulistele garantiitingimustele.302

5.1 Süsteemide demonstratsioonidSüsteemide demonstratsioonide käigus demonstreeris Kontraktor edukalt ploki põhilisteseadmete ja süsteemide vastavust lepingus esitatud tehnilistele tingimustele, milledest olulisimadolid:• Katelde maksimaalne aurutoodang 90 kg/s etteantud auru parameetritejuures;• Katelde maksimaalse toodangu demonstreerimine olukorras, kus osakütuse etteande ja tuhaärastuse süsteemidest on tööst väljas (projekt nägiette nende süsteemide juures teatavat võimsuse varu);• Auru kvaliteedi (parameetrid ja puhtus) vastavus lepingule;• Ploki võime töötada koormuste vahemikus 40 kuni 100 % etteantud auruparameetreid järgides;• Ploki võime töötada tingimustes, kus katlad on erinevalt koormatud;• Ploki peale- ja mahakoormamise kiirus, sissekütmise ajad külmast jakuumast olekust, jne.5.2 Ploki integreeritud demonstratsioonJärgnevalt demonstreeris Kontraktor 10 päeva jooksul ploki kui terviku võimet töötadaintegreeritud süsteemina vastavuses energiasüsteemi nõuetega, kusjuures tuli demonstreeridaploki stabiilset tööd kogu etteantud koormuste vahemikus, k.a. katelde töö minimaalselaurukoormusel 36 t/h ainult põlevkivil.5.3 GarantiikatsetusedEesti EJ ploki 8 garantiikatsetused viidi läbi sõltumatu konsultatsioonifirma Elektrowatt-EKONOpoolt vastavuses lepingutingimustega. Kuna ploki garantiikatsetuste tingimused olid küllaltspetsiifilised, siis neid siinjuures ei esitata.Peab vaid märkima, et vastavalt lepingus spetsifitseeritud tingimustele määrati ploki efektiivsusja omatarve tingimustes, kus töös olid ainult ploki stabiilseks käiduks vajalikud abiseadmed ja –süsteemid. Samuti ei toidetud plokist 8 kütuse- ja tuhakäitlust ning teisi ülejaamalisi süsteeme.Sellega on seletatav ka ploki garantiikatsetustel mõõdetud mõnevõrra kõrgemad kasuteguridvõrreldes keskmiste käidu näitajatega.Ploki 8 garantiikatsetused näitasid, et ploki näitajad vastavad lepingu garantiitingimustele, ningon efektiivsuse ja heitmete osas isegi paremad kui lepingus nõutud.Järgnevas tabelis on esitatud ploki lepingulised garantiitingimused ning katsetustel saadudtulemused:Tabel 1. Renoveeritavate plokkide garantiikatsetuste tulemusedGarantiiparameeterPloki põhigarantiid:1. Ploki maksimaalne brutovõimsus, mõõdetuna generaatoriklemmidel, peab olema vähemalt, MW2. Ploki omatarbe elektriline võimsus, mõõdetuna ploki omatarbetrafo 6.3 kV poole klemmidel, peab olema väiksem kui, MWJaama üldsüsteemide toidet sellelt transformaatorilt katsetusteperioodil ei võeta3. Ploki soojuse neto erikulu elektrienergia tootmisel (Net Plant HeatRate) ei tohi lepingutingimustelolla suurem kui, kJ/kwh (LHV)Efektiivsuse arvutamisel tuleb aluseks võtta standardid DIN 1942ja DIN 1943.Garantiitingimused215 21518.8 13.79471 9020Heitmete garantiid:Tingimused: 6% O 2 , kuiv gaas, normaaltingimustel 0°C ja 101.3kPa, kogu koormuste diapasoonis, kütus vastavaltspetsifikatsioonile, ööpäeva keskmine näitaja4. Vääveldioksiid SO 2 , mitte rohkem kui, mg/Nm 3 200 05. Lämmastikoksiidid NO x arvestatuna NO 2 -na, mitte rohkem kui,mg/Nm 3 200 172Katsetustetulemused303

6. Tahked osakesed (tolm), mitte rohkem kui, mg/Nm 3 30 14.7Töökindluse garantii:Katsetused viiakse läbi 720 h käidu jooksul arvestades plokikasutusvõimsust iga tunni jooksul7. Garanteeritud ploki töökindlus peab olema mitte vähem kui, % 92 täidetud6. Renoveeritud plokkide käidu tulemusedEesti Elektrijaama plokk 8 sünkroniseeriti elektrivõrguga 2003.a. novembris. Ploki käidust jatema elektrienergia toodangust kuni möödunud aasta lõpuni annab ülevaate allpool esitatudgraafik 1. Ploki seadistuse perioodil dets. 2003 – jaan. 2004 selgus vajadus kütuse ettevalmistuseja etteande süsteemide moderniseerimiseks. Täiendavate kütusepurustite tellimise javalmistamise perioodil veebr. – juuni algus 2004 töötas plokk 8, peamiselt maksimaalkoormusele215 MW lähedasel koormusel, pidevas kommertskäidus vastavalt Omaniku töögraafikutele.Plokk 8 tootis kuus 100000 – 150000 MWh elektrienergiat, mis vastas täielikult Omanikuootustele.Juunis – augustis 2004 monteeriti ploki kõigile kütuse toiteliinidele täiendavad kütusepurustidning teostati täiendavaid töid auruturbiini kõrgrõhurootori konstruktsiooni parendamiseks.Plokk 8 käivitati lepinguliste katsetuste läbiviimiseks 2004.a. augusti lõpus vastavalt eespoolesitatud katsetuste programmile. Ploki süsteemide demonstratsioonid ning ploki integreerituddemonstratsioonid lõpetati edukalt 23. sept. 2004. Sellele järgnesid ploki garantiikatsetused,millised lõpetati kuuajase katsekäiduga ploki töökindluse määramiseks.Kuna ploki 8 täiendav moderniseerimine ja vastavusse viimine tsirkuleeriva keevkihttehnoloogianõuetele lõpetati augustikuu lõpuks, on ka tema käidu tehniliste ja keskkonnaalaste näitajatetulemuste esitamise perioodi otstarbekas alustada septembrist 2004. Allpool ongi selles osasvaadeldud perioodi sept. – dets. 2004.Ploki 8 senine käit on näidanud, et uued keevkihtkatlad töötavad põlevkivil suurepäraselt:renoveeritud plokk võtab kergelt peale nimikoormuse 215 MW ning vastab oma näitajate osaskõigile lepingulistele garantiitingimustele. Võrreldes vanade mittemoderniseeritudenergiaplokkidega on keevkihttehnoloogial töötavate plokkide maksimaalnevõimsus 35 MW võrra suurem ning kütuse kulu sama energiakoguse tootmiseksüle 20 % väiksem, vastavalt on väiksemad ka ladestatava tuha kogused.Graafik 1. Eesti EJ ploki 8 elektrienergia toodangEesti EJ, plokk 8, elektrienergia toodang (November 2003 - Detsember 2004)160,000140,000118,540 125,854 155,579KOKKU 1,206,993153,151 152,171MWh124,556 126,205120,000108,160100,000MWh80,00060,00055,87639,71240,00024,50022,32020,000-369Nov Dets Jaan Veeb Märts Aprill Mai Juuni Juuli August Sept Okt Nov Dets.-304

Katelde keskkonnaheitmete tase on olnud tunduvalt madalam Euroopakeskkonnaregulatsiooniga sätestatud rangetest heitmenormidest, sealjuures vääveldioksiidiheitmete tase on üle 10 korra madalam kehtestatud piirlimiidist 200 mg/Nm3, moodustades vaid10-20 mg/Nm3. Ligi 2 korda madalam piirlimiidist 200 mg/Nm3 on ka lämmastikoksiidide tase,moodustades 90-120 mg/Nm 3 . Lendtuha heitmed on püsinud kehtestatud limiidi 30 mg/Nm3piires, välja arvatud detsembrikuu, millal kuu keskmine näitaja ületas mõnevõrra kehtestatudlimiiti. Selle põhjused on teada ja likvideerimisel.Balti EJ ploki 11 näitajaid ei ole siin välja toodud kuna plokki ei ole veel katsetatud.Järgnevas tabelis on esitatud ploki 8 põhilised käidunäitajad 2004.a. viimase 4 kuu keskmistena.Tabel 2. Eesti EJ ploki 8 katelde (K1 ja K2) tehnilised käidu näitajadNäitaja Ühik september oktoober november detsember keskm.4 kKatel K1 K2 K1 K2 K1 K2 K1 K2 K1 K21 Töötundide arv h 702 616 638 692 720 720 744 744 701 6932 Auru toodang kg/s 78.6 79.5 74.5 81.9 88.3 88.3 85.3 85.2 81.7 83.73 Primaarauru°C 532 535 534 534 534 535 535 535 533.8 534.8temperatuur4 Sekundaarauru°C 531 533 529 531 535 535 534 534 532.3 533.3temperatuur5 Lahkuvate gaaside °C 170 175 159 164 155 162 160 169 161 167.5temp.Atmosfääriheitmed7 Vääveldioksiid SO2 mg/Nm 3 3.2 17.8 10.1 5.0 9.08 Lämmastikoksiidid mg/Nm 3 105.3 113.1 113.3 112.2 111.0NOx9 Lendtuhk mg/Nm 3 30.2 22.7 25.3 32.4 27.65Graafik 2. Eesti EJ ploki 8 kuude keskmised atmosfääriheitmed200Eesti Elektrijaama 8 ploki heitmed 2004.a.(kuude keskmised)180160140SO2 ja NOx limiit200 mg/Nm3120mg/nm31008060Lendtuha limiit30 mg/Nm340200September Oktoober November DetsemberSO2 3.2 17.8 10.1 5Lendtuhk 30.2 22.7 25.3 32.4NOx 105.3 113.1 113.3 112.2Tabel 3. Eesti EJ ploki 8 tehnilised käidu näitajadNäitaja Ühik september oktoober november detsember keskm.4 k1 Turbogeneraatori tööaeg h 720 692 720 744 719305

2 Ploki keskmine võimsus MW 173 182.4 212.7 204.5 193.24 Omatarbe el.energia kulu % 9.72 9.25 8.30 8.58 9.05 Väljastatud elektrienergia MWh 112 454 114 535 140 437 139 122 126 6377 Soojuse erikulu (HeatRate)kJ/kWh 11 276 10 443 9 832 10 305 10 4648 Ploki netokasutegur % 31.93 34.47 36.62 34.93 34.5Järgnevas tabelis on esitatud renoveeritud energiaplokkide põhinäitajate võrdlus Eesti EJvanade, mittemoderniseeritud plokkidega.Tabel 4. Eesti EJ ploki 8 võrdlus vanade mittemoderniseeritud plokkidegaNäitaja Ühik Renoveeritud Vana plokk Erinevusplokk1 Ploki kasutusvõimsus MW 215 180 +352 Vääveldioksiidi heitmed SO2 mg/Nm 3 5 - 20 2000 üle 100 korra3 Lämmastikoksiididi heitmed mg/Nm 3 90 - 120 300 ca 3 kordaNOx4 Lendtuha heitmed mg/Nm 3 25 - 30 100 3 ... 4 korda5 Ploki netokasutegur % 34 - 36 30 + 4 ... 6Uute keevkihtkatelde käidu parameetrite, eelkõige suitsugaaside temperatuuri dünaamika seniseanalüüsi põhjal võib öelda, et keevkihttehnoloogia tingimustes jääb küttepindade saastumineväheintensiivseks ning katla tööle nähtavasti erilist mõju ei avalda.Tallinna Tehnikaülikooli soojustehnika instituudis on läbi viidud esmased keevkihtkateldeerinevate tuhafraktsioonide analüüsid. Kuna need on esmased, on põhjalikke järeldusi veel varateha. Seniste analüüside põhjal võib aga kindlalt väita, et nii põlevkivi mineraalosa karbonaatidelagunemisaste, kui ka vaba lubja sisaldus keevkihtkatelde tuhas on väiksem kuitolmpõletamiskateldes. Need mõlemad tendentsid tuleb kahtlematult kanda keevkihttehnoloogiakasutamise plusspoolele.Keemilise- ja Biofüüsika instituudis on saadud esmased keevkihtkatelde tuha erinevatefraktsioonide analüüside tulemused. Nende põhjal võib väita, et ohtlike orgaaniliste ühendite,eeskätt polütsükliliste aromaatsete süsivesinike (PAH) sisaldus keevkihtkatelde tuhas onmärgatavalt väiksem kui tolmpõletamiskatelde tuhas.7. KokkuvõteKeevkihttehnoloogia evitamise tulemusi Narva Elektrijaamades lühidalt kokku võttes tulebeeskätt märkida järgmisi olulisi momente:• Tsirkuleeriva keevkihttehnoloogia rakendamise seniste tulemustega NarvaElektrijaamades võib igati rahule jääda. Sellise võimsusegapõlevkivikatelde ja plokkide evitamine on maailmas ainulaadne ningsenine evitamise käik on olnud igati normaalne.• Seni kasutadaoleva põlevkivi tolmpõletamisega kaasnevad katelde tööstõsised raskused, milledest olulisemad on katelde küttepindade intensiivnesaastumine tuhasadestistega, küttepindade abrasiivne kulumine jakorrosioon ning kõrge atmosfääriheitmete tase.• Aastatel 1993 – 1998 maailma juhtivates katlaehitusfirmades läbiviidudulatuslike uuringute ning põlevkivi katsepõletamiste tulemusena leiti, eteesti põlevkivi põletamise parimaks võimalikuks tehnoloogiaks kaasajalon põlevkivi põletamine tsirkuleerivas keevkihis atmosfäärirõhul ningkeevkihttehnoloogia baasil on võimalik minimiseerida (vältida) eestipõlevkivi tolmpõletamisega kaasnevaid negatiivseid nähte.• Plokkide renoveerimise ehitustööd kulgesid heas vastavuses Kontraktoriehitustööde graafikuga ning nad lõpetati praktiliselt 2003 aasta lõpus EestiEJ plokil 8 ja 2004 aasta kevadel Balti EJ plokil 11. Väärib märkimist, et306

Mati Uus31.01.2005Kontraktor suutis leida Eestist sellisel määral kvalifitseeritud tööjõudu, etkogu ehitusperioodi jooksul oli kohaliku tööhõive osakaal üle kahekolmandiku.• Keevkihtkatelde seadistamisel selgus, et katelde tsirkuleerivat keevkihtitagavad süsteemid ei toimi korralikult kogu etteantud ploki koormustevahemikus, tingituna sisseantava kütuse mitteoptimaalsest fraktsioonilisestkoosseisust. Peale täiendavate kütusepurustite paigaldamist töötas uuskeevkihttehnoloogia laitmatult ning katelde töö osas muid probleeme võiraskusi ei ole tekkinud.• Ploki 8 garantiikatsetused näitasid, et ploki näitajad vastavad lepingugarantiitingimustele, ning on efektiivsuse ja heitmete osas isegi paremadkui lepingus nõutud.• Ploki 8 senine käit on näidanud, et uued keevkihtkatlad töötavadpõlevkivil suurepäraselt, renoveeritud plokk võtab kergelt pealenimikoormuse 215 MW.• Katelde keskkonnaheitmete tase on olnud tunduvalt madalam Euroopakeskkonnaregulatsiooniga sätestatud rangetest heitmenormidest, sealjuuresvääveldioksiidi heitmete tase on üle 10 korra madalam kehtestatudpiirlimiidist 200 mg/Nm3, moodustades vaid 10-20 mg/Nm3. Ligi 2 kordamadalam piirlimiidist 200 mg/Nm3 on ka lämmastikoksiidide tase,moodustades 90-120 mg/Nm 3 .• Senised keevkihtkatelde tuha analüüsid näitavad, et võrreldestolmpõletuskatelde tuhaga, on keevkihtkatelde tuha omadused nendekeskkonnamõju osas mõnevõrra paremad.• Renoveerimise tulemusena on Narva Elektrijaamadel kasutada 2x215 MWefektiivset ja keskkonnasõbralikku tootmisvõimsust.• Evitamise käigus omandas Narva Elektrijaamade personal väga heakogemuse sellise suuremahulise projekti juhtimisel ja teostusel, mis onheaks eelduseks järgnevate plokkide renoveerimisel.• Energiaplokkide evitamise käigus ilmnes rida raskusi uute seadmetesidumisega vanade seadmetega, samuti olemasolevate, 30-40 aastatvanade, turbiinide renoveerimisega. Sellest tulenevalt on NarvaElektrijaamad veendunud, et järgnevate energiaplokkide renoveerimiseltuleb peale katelde välja vahetada ka turbiinid ja generaatorid koosabiseadmetega.♣• Madalatemperatuurilise keevkihttehnoloogia rakendamine eesti põlevkivilon ennast igati õigustanud ning saadud positiivne kogemus paneb kindlaaluse põlevkivienergeetika jätkusuutlikkuse ja konkurentsivõimetagamisele.307