13.07.2015 Views

Uimastite tarvitamine koolinoorte seas - Tervise Arengu Instituut

Uimastite tarvitamine koolinoorte seas - Tervise Arengu Instituut

Uimastite tarvitamine koolinoorte seas - Tervise Arengu Instituut

SHOW MORE
SHOW LESS
  • No tags were found...

Create successful ePaper yourself

Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.

6. Piirkondlikud ja rahvuslikud erisused uimastite tarvitamisel6. Piirkondlikud ja rahvuslikud erisused uimastitetarvitamisel6.1. Piirkondlikud erisused6.1.1. Legaalsed uimastidRegulaarsete suitsetajate (on viimasel kuul iga päev suitsetanud vähemalt ühe sigareti) osakaal oli15–16-aastaste <strong>seas</strong> 2011. aastal suurem Ida-Virumaal, Kesk- ja Lääne-Eestis 2 , kus viiendik ankeetitäitnutest olid regulaarsed suitsetajad. Lõuna-Eestis ja Põhja-Eestis suitsetas igapäevaselt 16% vastajatest(vt Joonis 19). Vaadeldes üksikuid maakondi, on regulaarseid suitsetajaid kõige rohkem Raplamaa (29%),Põlvamaa (29%), Valgamaa (28%) ja Läänemaa (27%) noorte <strong>seas</strong>, ning suurematest linnadest Kohtla-Järve (26%) ja Pärnu (23%) 15–16-aastaste hulgas. Kõige vähem igapäevaseid suitsetajaid oli 2011.aastal linnadest Tartus (9%) ja maakondadest Järvamaal (9%) ning Hiiumaal (7%).Võrreldes 2007. aastaga on regulaarsete suitsetajate osakaal kahanenud Lõuna-Eestis (muutus 4%). Ida-Virumaa noorte <strong>seas</strong>, kellest 2011. aastal igapäevaselt suitsetas kõige suurem osa, on võrreldes 2007.aastaga 4% võrra kasvanud regulaarsete suitsetajate osakaal. Maakondade võrdluses on suitsetajateosakaal kõige rohkem langenud Hiiumaal, Tartumaal ja Järvamaal (langus ligi 20%) ning kasvanudValgamaal (kasv 12%) ja Raplamaal (kasv 14%). Linnade puhul võib välja tuua languse Tartus ja tõusuPärnus.Ida-Virumaa1822Kesk-Eesti2021Lääne-Eesti2121Lõuna-EestiPõhja-Eesti20161516200720110 %5 10 15 20 25Joonis 19. Regulaarselt suitsetavate 15−16-aastaste õpilaste osakaal piirkonniti (%).Nende õpilaste osakaal, kes viimase 12 kuu jooksul vähemalt kolm korda olid olnud purjus, oli regioonidelõikes suurim Kesk-Eestis (18%). Harvem olid viimasel aastal purjus olnud Põhja-Eesti 15–16-aastased,kellest kümnendik oli viimase aasta jooksul kolm või enam korda purjus (vt Joonis 20). Vaadeldes alkoholitarvitamise sagedust viimasel kuul, võib samuti öelda, et sagedam on see Kesk-Eesti noorte hulgas, kellestoli viimasel kuul üle viie korra alkoholi tarvitanud 16%. Alkoholi tarvitasid kõige harvem Põhja-Eesti jaIda-Virumaa noored (8−9% on viimasel kuul viis või enam korda alkoholi tarvitanud).282 Tulemusi analüüsitakse regiooniti, mis on moodustatud järgmiselt:Põhja-Eesti – Tallinn, Harju maakond ja Lääne-Viru maakond; Kesk-Eesti – Jõgevamaa, Järvamaa ja Raplamaa; Ida-Virumaa– Narva, Kohtla-Järve ja Ida-Viru maakond; Lääne-Eesti – Saare maakond, Hiiumaa, Läänemaa, Pärnu ja Pärnumaa; Lõuna-Eesti – Tartu ja Tartumaa, Põlva-, Valga-, Viljandi- ja Võrumaa. Omavahel võrreldakse ka maakondi ja nelja suuremat linna– Tallinna, Tartut, Narvat ja Pärnut.

Hooray! Your file is uploaded and ready to be published.

Saved successfully!

Ooh no, something went wrong!