Arengukava 2012. a seisuga - Sotsiaalministeerium

Aastal 2011 valmiv sõnumistandard loob aluse laboriandmete edastamiseks terviseteenuseosutaja (haiglad, perearstid jt) infosüsteemidesse ja sealt edasi TISi. Andmevahetuserakendumiseks on vajalik nii labori infosüsteemide (LIS) kui ka haiglate (HIS) ja perearstideinfosüsteemide samuti ka kesksüsteemi (TIS) muudatused/täiendused, kuna praegusel hetkel eiole ükski neist võimeline väljatöötatava standardi alusel sõnumeid edastama/vastu võtma.Ühtlustada tuleb ka analüüside esitamispraktika erinevates LISides.Probleemiks andmete 100%-lisel edastamisel võivad olla perearstikeskustes jm TTOdeskohapeal, ilma laborita tehtavad analüüsid juhul, kui analüsaatorid ei ole ühendatud kohalikuinfosüsteemiga. Andmete saatmine TISi nõuaks sellisel juhul tulemuste käsitsi infosüsteemisisestamist, mis võib olla üsnagi töömahukas.Töö maht infosüsteemide täiendamisel on kindlasti erinev, boonuseks peaks olema ühtsestandardi alusel suhteliselt kergesti rakendatav laborianalüüside eTellimuse/eVastuse võimaluserinevate TTOde ja laborite vahel või ka eTellimus TISi kaudu.Laboritel on kohustus saata teatud haigustekitajate positiivse leiu kohta infot TA poolthallatavasse Nakkushaiguste infosüsteemi (NAKIS). TISi elektroonse andmeedastuserakendumisel, saadetakse NAKISele vajalikud tulemused sealt automaatselt edasi, tagades niikvaliteetse andmete kogumise ning vähendades laborite koormust käsitsi andmete saatmisel.Lähitulevikus on vajalik luua terviklahendus laboriandmete visualiseerimiseks TISpatsiendiportaalis, mis võimaldaks kasutajasõbralikul moel infot nii patsiendil kui arstidel kättesaada.Andmete koondumine TISi loob eeldused üleriigiliseks statistikaks ja edasiseks andmetöötlusekska üksiku analüüsi tasemel, milline võimalus praegu puudub.9. Muid eriala probleeme, ettepanekuid9.1. Kõrvalerialade ja lisapädevuse kontseptsioonViimasel kümnendil on EL tasemel liigutud mikrobioloogia tunnustamisele eraldiseisva erialanaja vastava ühtlustatud koolitusprogrammi väljatöötamisele. Alates 2008. aastast on EuroopaMeditsiinispetsialistide Ühenduses (European Union of Medical Specialists, UEMS) eraldiseisevMeditsiinilise Mikrobioloogia sektsioon. Euroopa tasemel on välja töötatud soovituslikkoolitusprogramm miinimumnõuetega kliinilise/meditsiinilise mikrobioloogi väljaõppeks(http://www.escmid.org/fileadmin/src/media/PDFs/5Profession_Career/UEMS_Training_Curriculum_CM.pdf)Euroopa tasemel tegeleb mikrobioloogia eriala arendamise ja koolitustega Euroopa KliiniliseMikrobioloogia ja Infektsioonhaiguste Selts (The European Society of Clinical Microbiology andInfectious Diseases, ESCMID (http://www.escmid.org/ ).Seoses infektsioonide ja ravimresistentsete mikroobitüvede globaalse levikuga suurenebpidevalt mikrobioloogiateenistuse ja mikrobioloogide roll nakkushaiguste järelevalves ja34