Arengukava 2012. a seisuga - Sotsiaalministeerium

labori referentlaborina volitamise ja järelvalve kord“, mis jõustus 01.06.2004. Määrusetäitmisega on mitmeid probleeme:o avalikke konkursse referentlaborina tegutsemise volituse andmiseks ei olekorraldatud;o referentlaborite volitused on sätestatud määramata ajaks Sotsiaalministrikäskkirjadega 23.01.1996, 30.10.1996 ja 26.07 1996, mis on seega vanemad kuivastav Vabariigi Valitsuse määrus;o seega esineb vastuolu erinevate seadusandlike aktide vahel, samuti pole asutudmäärust täitma.Referentlabori funktsioone on laborid täitnud erinevalt: kui HIV-viiruste referentlabor (Lääne-Tallinna Keskhaigla labor) ning tuberkuloosi- ja mükobakteriooside referentlabor (TÜKÜhendlabor) on tegutsenud järjepidevalt, siis hepatiidiviiruste referentlabor (TÜK Ühendlabor)pole tegutsema asunud. ELMÜ ei näe vajadust referentlabori moodustamiseks sellesvaldkonnas.ELMÜ-l puudub informatsioon gripi- ja respiratoorsete viiruste, samuti seedetraktibakteriaalsete nakkustekitajate referentlaborite (mõlemad Terviseameti Nakkushaiguste labor)tegevuse kohta, kuna referentlaborid pole aruandekohuslased erialaseltsi ees.Käesoleva arengukava kirjutamise perioodil (märtsis 2012) sõlmis Tervise Arengu Instituut (TAI)halduslepingu TÜK Ühendlaboriga tuberkuloosi- ja mükobakteriooside referentlaboritegevuseks.Eesti Laborimeditsiini Ühingu ettepanekud VV 30.10.2002 määruse nr 274 „Referentlaborivolituse taotlemine ja labori pädevuse määramise kord, volitamiskriteeriumid ning välisriigisellekohaste õigustega labori referentlaborina volitamise ja järelevalve kord“ muudatustekohta on toodud p.6.1.9.1.4. Võrdlus eriala arengu ning prioriteetidega Euroopa Liidu liikmesriikides ja mujal maailmasSuundumusedViimase 10 aasta jooksul on Euroopa Liidus toimunud muutused laboriteenuse osutamises jaarstidele/spetsialistidele esitatavates nõuetes. Need muutused on järgmised:Suurem rõhk tõenduspõhisele protokollidel baseeruvale patsiendikäsitlusele, miseeldavad vastavate algoritmide (sh diagnostilised uuringud) rakendamist.Suurenevad nõuded arstide/spetsialistide registreerimiseks ja/või erialase praktikareguleerimiseks nii, et patsiendid ja ühiskond oleksid teadlikud, et ohutut raviosutavad isikud, kelle pädevus on tagatud läbi pideva erialase arengu ja/võiresertifitseerimise. Suundumus laboriteenuste vabatahtlikult akrediteerimiselt kohustuslikuleakrediteerimisele, mis eeldab, et laborid vastaksid standarditele järgmistes12