Arengukava 2012. a seisuga - Sotsiaalministeerium

Eesti Laborimeditsiini Ühing teeb Sotsiaalministeeriumile ettepaneku töötada välja jakehtestada kvaliteedikriteeriumid laborivälise patsiendilähedaste uuringute teostamiseks.2001. aasta arengukavas kirjutasime, et „laborivälise testimise väljaõpe ja sellekvaliteedikontroll peaks olema vastava tervishoiupiirkonna kesklabori või vastava alareferentslabori korraldada“. Alternatiiviks oleks väljaõppe ja kvaliteedikontrolli funktsioondelegeerida “emalaboritele” ehk nendele laboritele, kust esmatasandi arst ostab põhiosakeerulisematest analüüsidest. See protsess peab olema Sotsiaalministeeriumi pooltseadusandlikult reguleeritud ning vastavalt rahastatud.Kuna laborimeditsiinis pole käesolevaks ajaks tervishoiupiirkondi välja kujunenud, näeb ELMÜainsa reaalse alternatiivina laborivälise patsiendilähedase testimise väljaõpe ja kvaliteedikontrolldelegeerida „emalaboritele“.Osa laboreid töötab ilma laboriarstita2010-2011 töötas ELMÜ välja ja esitas 10.06.2011 Sotsiaalministeeriumile miinimumnõudedüldhaiglate laboritele. Selles nähakse ette, et igas laboris peaks olema laboriarst. Põhjendusekson laboriuuringute järjest laienev valik ja vajadus eriarstliku konsultatsiooni järele nendeuuringute valimisel ja interpreteerimisel. Seda rolli täidab laboriarst. Probleemiks on olnud sellevajaduse ignoreerimine ja tervishoiuteenuse osutajate vähene motiveeritus laborarstidepalkamiseks. Tulemuseks on meditsiinilaborid, mis käesoleval ajal töötavad ilma laboriarstita.Käesolevalt puudub laboriarst Järvamaa ja Läänemaa Haigla laborites. Osas laborites töötavadlaboriarstid on pensioniealised. Samas pole raviasutused sõlminud töövõtulepinguid ka mujaltöötavate laboriarstidega. Erandiks on siin Põlva haigla labor, kus laboriarstina töötab TÜKÜhendlabori arst. Laboriarstide puudusel saab üldhaiglate laborite puhul toimivaks lahenduseksolla, et raviasutused võtaksid osalise koormusega tööle laboriarste teistest laboritest.Laborispetsialistide diplomijärgse väljaõppe puudumine.Probleemiks on laborispetsialistide diplomijärgse väljaõppe puudumine. Laborispetsialistidsaavad tööks väljaõppe alles töökohal töötades. Tingituna laborispetsialistile esitatavate nõueteebaühtlusest algatas ELMÜ koostöös Eesti Kutsekojaga laborispetsialisti kutsestandardiväljatöötamise ja moodustas vastava töörühma. 2012. aasta märtsiks on laborispetsialistikutsestandard välja töötatud ja läheb kinnitamisele Eesti Kutsekojas. See võimaldabharmoniseerida laborispetsialistile esitatavaid haridusnõudeid, kompetentse ja tööülesandeid.Diplomijärgse väljaõppe puudumine jääb jätkuvalt probleemiks.Järgmise 10 aasta jooksul tuleb välja töötada laborispetsialisti diplomi (3+2) järgne õppe kava,mis vastaks Euroopa laborispetsialisti väljaõppeks esitatavatele nõuetele (4-aastane väljaõpe).Sotsiaalministeerium peaks rahastamise asjus läbi rääkima Haridusministeeriumiga.Ebaselgus referentlaborite volitamisel30.10.2002 võeti vastu Vabariigi Valitsuse määrus nr 274 „Referentlabori volituse taotlemise jalabori pädevuse määramise kord, volitamiskriteeriumid ning välisriigi sellekohaste õigustega11